Rahandusministeerium Teie: 02.06.2021 nr 4-1/4310-1
Meie: 15.10.2021 nr 2-1/408-2
Ettepanekud kohalike omavalitsuste rolli (õiguste
ja kohustuste) suurendamiseks
Valitsuskabineti 13.05.2021. a nõupidamisel otsustati, et Haridus- ja Teadusministeeriumil,
Keskkonnaministeeriumil, Kultuuriministeeriumil, Maaeluministeeriumil, Majandus ja
Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil tuleb esitada
Rahandusministeeriumile 1. oktoobriks 2021. a ettepanekud kohalike omavalitsuste rolli
(õiguste ja kohustuste) suurendamiseks oma valdkonnas, arvestades perspektiivi kuni 2035.
aastani.
Siseministeeriumi esmased ettepanekud on lisatud kirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Lisad:
1) Kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnike volitused;
2) Kainenemisel hoidmise teenused, ravi- ja rehabilitatsiooniteenused, riski- või
sõltuvusprobleemi põhjuseid leevendavad teenused;
3) Liiklusjärelevalve süsteemid;
4) Ööpäevaringne vältimatu sotsiaalabi;
5) Kohaliku tasandi koostööplatvorm;
6) Kodanikuühiskonna nõustamisteenus;
7) Veevõtukohtadega seotud kohustused;
8) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine;
9) Migratsiooninõustamine.
Maia Eskla
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lisa 1. Kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnike volitused
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või Kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnike volituste laiendamine, et luua
sihtotstarbelise võimalusi avaliku korra tagajate hulga ja KOV korrakaitse võimekuse
toetuse nimetus suurendamiseks.
See tähendab korrakaitsesüsteemi tõhustamist selliselt, et kohalikud
omavalitsused saaksid olla turvalise kogukonna eestvedajad ja probleemid
lahendataks inimesele võimalikult lähedasel tasandil. Kohaliku omavalitsuse
korralduse seadus (KOKS) § 531 küll annab võimaluse „moodustada valla- või
linnavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva
ametniku“, kuid ei kohusta selleks. Samas neid võimalusi ei ole siiani KOV
tasandil palju kasutatud ning praegu tegutsevatel korrakaitseametnikel KOV-
ides on piiratud volitused tegutsemiseks. Eelkõige on vajalik laiendada kohaliku
omavalitsuse korrakaitseametnike volitusi riikliku järelevalve teostamisel ja
väärteomenetluse läbiviimisel, et nad saaksid efektiivsemalt täita neile
seadusega pandud ülesandeid valdkondades, mis on tugevalt seotud kohaliku
omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna
loomisega.
Missugune riigiasutus Turvalisuse loomine ja ennetustegevus on täna erinevate ministeeriumite ja
täidab ülesannet või nende allasutuse ülesanne, sh PPA. Üldkorrakaitseorganina peab PPA lisaks
on uus ülesanne? oma ülesannetele osutama abi siis, kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa
õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada
korrarikkumist.
Mis positiivne muutus Ühelt poolt on KOV-il ülesanne teostada avalikus kohas käitumise üldnõuete
võiks järgimise üle järelevalvet ja teiselt poolt on elanikel suurenenud ootused KOV-
kaasneda elanikele i tegevustele turvalise keskkonna kujundamisel, kuid KOV-ide panus on jäänud
KOVidele ülesande pärsituks. Arvestades, et mitmetes KOV-ides on korrakaitseametnikud või
või toetuse tulubaasi muud sarnase profiiliga ametnikud olemas, pole probleem niivõrd materiaalne
andmisel? kuivõrd õiguslik – puuduvad õigused, mis võimaldaksid KOV-i
korrakaitseametnikul ülesannet efektiivselt lahendada. Seega KOV-idele on
antud küll riikliku järelevalve ja väärtegude kohtuvälise menetluse õigus, kuid
tegelikkuses ei saa nad efektiivselt sekkuda, korrarikkumist lõpetada ja oma
ülesannet lõpule viia. Seetõttu jäävad mitmed korrarikkumised (näiteks
linnaruumi sodimised, avalikud lärmamised/ropendamised ja alkoholi
tarvitamine või lagunenud hoonetes turnimised) reageeringuta, sest politsei
patrulli reageerimiseks ei ole või ei ole seda piisavalt lühikese aja jooksul.
Tegemist ei ole näiteks politsei vaates prioriteetsete väljakutsetega ja politsei
suunab oma ressursi pigem tõsisematele rikkumistele reageerimisele. Samas on
taolised rikkumised kogukonna rahumeelsete elanike jaoks väga häirivad ning
neile reageerimist ametivõimude poolt tegelikult oodatakse. Seetõttu on
mõistlik, et sellised küsimused lahendatakse kohalikul tasandil.
Muudatus annaks KOV-idele võimaluse tagada kogukondades suuremat
turvatunnet, et elanikud tunneksid end avalikus kohas kaitstult.
Korrakaitseametnikel puudub täna õigus neile riiklikult pandud ülesande
täitmine teatud situatsioonides lõpuni viia. Avaliku korra tagamine ilma
1
õiguseta õigusrikkujat kinni pidada võib olla suhteliselt kasutu ja tekitada
inimestes umbusku korrakaitseametnike tegevuse osas. Avalikus ruumis toime
pandavad korrarikkumised, mis häirivad teisi kogukonnaliikmeid või on oma
olemuselt teisi inimesi ohtu seadvad, vähenevad, sest tekib võimalus
korrarikkumistele kiiremalt reageerida, kui seda politsei kergemate rikkumiste
puhul teeks. Kuna tihti ei peitu probleemi põhjus ühekordses linnaruumi
reostamises või muul moel vägivaldses käitumises, saab oma kogukonda tundev
korrakaitseametnik peale korrarikkumise lõpetamist tegeleda süvitsi probleemi
tuumpõhjusega (tema tunneb kohalikke olusid, inimesi ja tugisüsteeme). Seega
aitab see muudatus kaasa ka ennetustegevusele, sest probleemi algpõhjuste
väljaselgitamine ning nendega tegelemine aitab tulevikus sarnaseid
õigusrikkumisi ära hoida.
Kuidas potentsiaalne Esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“
üleandmine seondub/ eesmärke ja tegevusi: „Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust
toetab valdkondlike toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse
strateegiliste võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel; luua võimalused
eesmärkide suurendada avaliku korra tagajate hulka.“ ja „Arendada kohalike
saavutamist? omavalitsuste suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi“.
Lisaks on ettepanekud seotud järgmiste strateegia dokumentidega: „Vabariigi
Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023“1 punkt 2.4 eesmärk on: „Suurendame
kogukondlikku vastutust ja võimalusi turvalisuse tagamisel, selleks toetame
kohalike omavalitsuste korrakaitseüksusi ning viime seadusandluse vastavusse
vajadusega tõsta korrakaitseüksuste ja abipolitseinike töö kvaliteeti ning
volitusi. Samuti loome võimalusi turvaettevõtete kaasamiseks kogukondliku
turvalisuse tagamiseks.“
Ettepanek aitab kaasa „Eesti 2035“ eesmärkidele: „Elukeskkond: Eestis on
kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja
„Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne
riik“.
Missugused on Tänaseks on valminud oluliselt täiendatud vastav seaduseelnõu (ei ole
ülesande üleandmise täiendatud kujul kooskõlastusringi läbinud, kuid on olnud kättesaadav VV
või toetuse tulubaasi kabinetinõupidamise materjalide hulgas). Siiski on vajalik läbi viia täiendav
andmise peamised mõjude- ja tasuvusanalüüs.
eeldused või
tingimused?
Mis on võimalikud Eeldused ja tingimused on kirjeldatud Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega
vajalikud tegevused seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses. Eelkõige on vajalikud
üleandmise eelduste muudatused KorS-is, KOKS-is, VTMS-is, ÜTS-is ja KarRS.
ja tingimuste
loomiseks?
1 Va ba riigi Va l itsuse tegevusprogramm 2019–2023. [Võrguma terjal] Lei tav:
https ://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3310/5201/9006/VV_30052019_130klisa.pdf#
2
Lisa 2. Kainenemisel hoidmise teenused, ravi- ja rehabilitatsiooniteenused, riski- või
sõltuvusprobleemi põhjuseid leevendavad teenused
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või Kohustada KOVe looma võimekust, et pakkuda individuaalsetele
sihtotstarbelise toetuse vajadustele vastavaid kainenemisel hoidmise teenuseid ning pärast
nimetus kainenemist ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid ning riski- või
sõltuvusprobleemi põhjuseid leevendavaid teenuseid.
Seda eelkõige arvestades asjaolu, et olemuslikult on kohaliku omavalitsuse
ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist,
sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist jms (KOKS § 6 lg 1) 1 .
Missugune riigiasutus Turvalisuse loomine on täna erinevate ministeeriumite ja nende allasutuse
täidab ülesannet või ülesanne, sh PPA. Kainestusteenus on hetkel eelkõige PPA ülesanne.
on uus ülesanne? Üldkorrakaitseorganina peab PPA lisaks oma ülesannetele osutama abi siis,
kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või
kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist.
Mis positiivne muutus Kui kainestusteenuse osutamises osaleks Eestis senisest enam KOVe oma
võiks pädevuses, saaks KOV tõhusamalt ja koheselt tegeleda sõltuvushäiretega
kaasneda elanikele isikutele jätkuteenuste või sotsiaalteenuste tutvustamisega. Seda enam, et
KOVidele ülesande kainenemisel hoidmise puhul on tegemist lühiajalise kinnipidamisega, mille
või toetuse tulubaasi raames osutatavad teenused seisnevad sageli tervise- ja sotsiaalprobleemidega
andmisel? tegelemises. Joobeseisundis isiku suhtes ei ole vaja iga kord süüteomenetlust
alustada või puuduvad tema käitumises korrarikkumise tunnused, mistõttu
alkoholi tarvitanud isik vajab kainenemise ajal üksnes tervishoiuteenuseid.
Alkoholisõltuvus probleemi lahendamiseks KOV tasandil on selge vajadus,
sest näiteks 2018. aastal kainenema toimetatutest viibis 23% kainestusmajas
kaks või enam korda ja 5% toimetatutest viibisid 5 või enam korda. Seejuures
oli paar isikut, kellest mõlemat oli aastas kainenema toimetatud üle 130 korra.
Muudatuse tulemusel oleksid elanikele teenused kiiremini ja vahetumalt
kättesaadavad. Mõju oleks laiem, sest sageli on alkoholi liigtarvitamine seotud
ka mitmete süütegudega, mis puudutavad kas tarvitaja perekonda (nt
lähisuhtevägivald) või kogukonda laiemalt (nt joobes juhtimine, vargused,
avaliku korra rikkumised, isikuvastased kuriteod).
Kuidas potentsiaalne Esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“
üleandmine seondub/t eesmärke ja tegevusi: „Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust
oetab valdkondlike toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse
strateegiliste võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel; luua võimalused
eesmärkide suurendada avaliku korra tagajate hulka.“ ja „Arendada kohalike
saavutamist? omavalitsuste suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi. Selleks
1 KOKS ehk „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“.
1
luua näiteks suuremates omavalitsustes võimalus toimetada joobeseisundis
isik kainenema ja teda kainenemiskohas hoida.“.
Lisaks on Tervise Arengu Instituut (TAI) 2012. aastal riikliku
alkoholipoliitika rohelisse raamatusse tehtud ettepanekute hulgas toonud
välja, et KOV-il peaks olema kohustus korraldada kainestusmaja
ehitamine ja ülalpidamine, kuna kainenemine on pigem sotsiaalne
probleem kui avaliku korra rikkumine, millega politsei peaks tegelema.
Samuti on märgitud, et joobes olekus avalikus kohas viibiva isiku karistamine
on iganenud ning ei vii selle teo ärahoidmiseni. „Rahvastiku tervise
arengukava 2009–2020“ alkoholipoliitika rohelises raamatus on alkoholi
tarvitamise ja joobe kahjude vähendamise meetme 4.5 juures ühe tegevusena
märgitud, et tuleb arendada öömajateenuseid koos vajaliku arstiabiga joobes
isikule. Kainenemisel hoidmine majutus- ja hoolekandeteenusena on osa
kohaliku rahvatervise ja ka kogukonna turvalisuse tagamise poliitikast.
Muutus aitab kaasa ka „Eesti 2035“ eesmärkidele: „Inimene: Eestis elavad
arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Elukeskkond: Eestis on kõigi
vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine :
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Missugused on Parandada senist infovahetust KOV ja PPA vahel abivajavate isikute osas
ülesande üleandmise (eelkõige korduvalt kainenema toimetatud isiku osas, kes on
või toetuse tulubaasi sotsiaalhoolekande seaduse alusel abivajavad isikud). Eesmärk on, et KOV-il
andmise peamised eel tekiks võimalus oma elanikele vahetult pakkuda sobivaid teenuseid alkoholi
dused või kuritarvitamisest tingituna (mh öömajateenust ja transporditeenust näiteks
tingimused? meditsiiniasutusest elamispinnale).
Mis on võimalikud Vajalikud tegevused: viia läbi põhjalikum mõju- ja tasuvusanalüüs
vajalikud tegevused
üleandmise eelduste ja
tingimuste loomiseks?
2
Lisa 3. Liiklusjärelevalve süsteemid
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või Liiklusjärelevalve tõhustamiseks ja liiklusohutuse paremaks tagamiseks anda
sihtotstarbelise toetuse KOV-ile võimalus paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid
nimetus liiklusjärelevalve süsteeme.
Eesmärk on anda KOV-idele senisest suurem võimalus panustada liiklusohutusse
ja suurendada liiklusohutust automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide võrgustiku
laiendamise abil. Muudatuse tulemusel hakkab KOV-i teedele automaatsete
liiklusjärelevalve kaamerate paigaldamine ja kasutamine toimuma kolmepoolse
koostööna, kus KOV-i ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine,
Transpordiameti ülesanne automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu
haldamine ja kirjaliku hoiatamismenetluse elluviimine Politsei- ja Piirivalveameti
ülesanne. KOV-il tekib seega võimalus astuda kolmepoolsesse koostöösse
(vabatahtlikult) ja kui ta seda teeb, siis on koostöö osaks ülesanne paigaldada
kaamera. Tegemist oleks KOV-i ühe ülesandega turvalisema elukeskkonna
suurendamiseks. Hetkel on KOV-idel võimalus automaatseid liiklusjäreleva lve
kaameraid paigaldada, kuid puudub võimalus need liidestada automaatse
järelevalvesüsteemi andmekoguga.
Missugune riigiasutus Turvalisuse loomine on täna erinevate ministeeriumite ja nende allasutuse
täidab ülesannet või on ülesanne, sh PPA. PPA on liiklusjärelvalve teostaja nii riigi- kui kohalikel teedel.
uus ülesanne? Samuti on PPA ülesandeks automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega tuvastatud
rikkumiste osas kirjaliku hoiatamismenetluse läbiviimine.
Transpordiamet vastutab automaatse järelevalvesüsteemi andmekogu toimimise
eest. Samuti on Transpordiamet hetkel peamine automaatsete
liiklusjärelevalveseadmete paigaldaja ja haldaja.
Mis positiivne muutus Muudatuste peamine eesmärk on automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide
võiks võrgustiku laiendamise kaudu vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu
kaasneda elanikele ja nende raskusastet. Muudatustega tekib KOV-idel lisavõimalus panustada
KOVidele ülesande või kohaliku tasandi turvalisuse teemadel ja muuta liiklus KOV-ides ohutumaks.
toetuse tulubaasi Erinevate uuringute põhjal on kiiruskaamerate mõju liiklusõnnetuste vähenemisele
andmisel? ligikaudu 20%. Maanteeameti poolt tehtud uuring „Riigiteedel rakendatud
statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve süsteemi mõju liiklusõnnetustele“1 toob
välja, et vaadeldud kohtades vähenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv pärast
kiiruskaamerate rakendamist minimaalselt 13% võrra.
Hetkel puudub regulatsioon, mis motiveeriks ka KOV-e panustama piirkondlikku
liiklusohutusse automaatsete kiirusmõõtesüsteemide paigaldamisega. Seda
eelkõige põhjusel, et automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamise ja
hooldamisega kaasnevad pidevad kulud, mille jaoks kohalikele omavalitsustele
rahalisi vahendeid ette nähtud ei ole. Samuti ei ole kehtiva õiguse kohaselt KOV-
il võimalik saada trahvitulu automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga tuvastatud
1
M aanteeamet, 2019a. Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve mõju liiklusõnnetustele.
[Võrgumaterjal] Leitav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/kokkuvotte_2019_001.pdf
1
rikkumiste pealt, isegi siis kui vastavad seadmed on KOV-i poolt soetatud ja
paigaldatud.
Muudatuste tulemusel saaksid KOV-id nende paigaldatud automaatsete
liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust
50% KOV-i eelarvesse. Eraldatud trahvirahaga tekib parem võimalus suurendada
oma haldusterritooriumil liiklusohutust ja turvalisust laiemalt. Elanike jaoks
suureneb selle tulemusel eelkõige liiklusturvalisus, sest kõikidest
inimkannatanutega liiklusõnnetustest leivad aset 60% just KOV-i teedel või
tänavatel. Kuna kiiruskaamerad paigaldatakse analüüsipõhiselt just nendesse
kohtadesse KOVis, kus on kõige liiklusohtlikumad kohad, siis aitab see lahendada
konkreetseid probleeme (vähenevad liiklusõnnetused) ning laiemalt aitab kaasa
turvatunde tõstmisele.
Tekkivat tulubaasi saab KOV kasutada ka muude turvalisust häirivate probleemide
lahendamisel, milleks täna ressursse napib, kuid, mis elanike jaoks on häirivad.
Kohalike elanike jaoks on oluline, et avalik ruum oleks turvaline ja puhas. Näiteks
tekivad paremad võimalused teisalda avalikust ruumist lagunenud romud sõidukid
või tekib võimekus tagada ööpäevaringne sotsiaalteenuse kättesaadavus.
Kuidas potentsiaalne ül Esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“
eandmine seondub/toeta eesmärke ja tegevusi: „Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust
b valdkondlike toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse
strateegiliste võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel.“
eesmärkide
Lisaks on ettepanekud seotud järgmiste strateegiliste dokumentidega:
saavutamist?
„Liiklusohutusprogramm 2016–2025“2 (edaspidi LOP) meetme „4.8
Liiklusjärelevalve“ juures on toodud välja, et liiklusreeglite täielik järgimine võiks
uuringute kohaselt vähendada liiklusõnnetusi 50%. Liiklusjärelevalve mõju
ohutusele on suurim, kui keskenduda liiklusrikkumistele, millel on
liiklusohutusega ja liiklusõnnetuse tagajärgede raskusastmega otsene ning
tõestatud seos. Senisest suuremas mahus rakendatakse erinevaid automaatse
liiklusjärelevalve võimalusi. LOP elluviimiskava aastateks 2016—20193 näeb ette
automaatse statsionaarse järelevalve rakendamise kohalike omavalitsuste teedel
(eesmärk 1.8.13) ning kohalike omavalitsuste teedele paigaldatavate automaatsete
statsionaarsete liiklusjärelevalvesüsteemide rahastamise põhimõtete
väljatöötamise (eesmärk 1.8.14).
Ettepanek toetab ka „Eesti 2035“ eesmärke: „Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi
arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine: Eesti on
uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Missugused on Eeltööd ja analüüs tehtud ning eelnõu seaduste muutmiseks koostatud. Eelnõu on
ülesande üleandmise läbinud kooskõlastusringi ja kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2021.a septembri
või toetuse tulubaasi lõpus.
andmise peamised eeld
used või tingimused?
Mis on võimalikud Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmine, SIM on vastava eelnõu
vajalikud tegevused juba ette valmistanud.
2
Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025.
3
Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastateks 2016–2019.
2
üleandmise eelduste ja
tingimuste loomiseks?
3
Lisa 4. Ööpäevaringne vältimatu sotsiaalabi
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või sihtotstarbelise Kohustada KOV-i tagama 24/7 vältimatu sotsiaalabi kättesaadavus .
toetuse nimetus
Eelkõige on probleem, et peale kella 17.00 puudub lastekaitseametniku või
sotsiaaltöötaja võimekus sekkuda ja abi anda KOV elanikele, kes sotsiaalsete
probleemide lahendamiseks pöörduvad sellisel juhul PPA poole ja sündmusele
reageerib üldjuhul politseipatrull. KOV võimekuse suurendamisega ja uue
kohustuse täitmisega saaksid abivajajad koheselt vajalikku teenust ja tuge.
Missugune riigiasutus täidab Turvalisuse loomine ja on täna erinevate ministeeriumite ja nende allasutuse
ülesannet või on uus ülesanne, sh PPA. Üldkorrakaitseorganina peab PPA lisaks oma ülesannetele
ülesanne? osutama abi siis, kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda
olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist.
Mis positiivne muutus võiks KOKS1 § 6 sätestab küll, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud
kaasneda elanikele vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, kuid praktikas ei ole need abivajajale
KOVidele ülesande või vahetult tagatud. KOV vältimatu sotsiaalabi teenuse tugevdamisega tekiks
toetuse tulubaasi andmisel? elanikel paremad võimalused saada näiteks vajalikku majutusteenust, sh
vajadusel lapsed, kui sündmusest või olukorrast tingituna haiglasse paigutamine
ei ole vajalik, kuid koju jäämine pole võimalik (nt perevägivalla juhtumites, sh
vägivaldse toimepanija eraldamine sündmuskohalt ja temale viibimiskeelu
kehtestamisel) ning politseil puudub edaspidine sekkumisõigus. Politseil on
võimalus küll viia vägivaldne inimene lühiajaliselt (kuni 48-tundi) arestimajja,
kuid seejärel peaks tema majutuse vajadusel tagama kohalik omavalitsus.
Üleriigiliselt on küll loodud ööpäevaringne lasteabi telefon, aga praktikas vajavad
lapsed teatud sündmuse järgselt vahetult lastekaitselast sekkumist. Politseitöö
eripära eeldab kiiret tegutsemist, kuid lastega seotud juhtumites võivad lapsed
vajada rahulikku ja turvatunnet toetavat suhtlemist, mida alati pole politseinike l
võimalik pakkuda. Samuti ei ole politseipatrulli väljaõpe lapse kohtlemisel
sedavõrd professionaalne, kui see on lastekaitsetöötajal. Muudatus oleks kindlasti
laste huvides ning toetaks lapse heaolu traumeerivates olukordades.
Kuidas potentsiaalne üleand Esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“
mine seondub/toetab eesmärke ja tegevusi: „Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust
valdkondlike strateegiliste toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse
eesmärkide saavutamist? võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel.“
Ettepanek aitab kaasa „Eesti 2035“ eesmärkideke: „Elukeskkond: Eestis on kõigi
vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine :
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Missugused on ülesande Viia läbi analüüs ja mõjude hindamine ning autelud osapooltega.
üleandmise või toetuse
tulubaasi andmise peamised
eeldused või tingimused?
1
KOKS ehk „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“
1
Mis on võimalikud vajalikud Koostöös sotsiaalministeeriumiga tuleb analüüsida, milliseid ressursse on
tegevused üleandmise muudatuse tegemiseks tarvis.
eelduste ja tingimuste
loomiseks?
2
Lisa 5. Kohaliku tasandi koostööplatvorm
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või Kohaliku tasandi koostööplatvorm (kogukonnakeskne lähenemisviis
sihtotstarbelise toetuse kui mudel)
nimetus
Selleks, et kujundada kohalikul tasandil kohalikke elanikke ja kogukondi
kaasav ohutu ning turvaline elukeskkond, on vajalik, et:
1. turvalisus ja ennetus oleks selgelt määratud ühe konkreetse KOV
komisjoni või nõukogu põhiteemaks, sätestades kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduses § 6, et turvalisus ja ennetus on KOV põhiülesanne;
2. kohalike elanikega kohaliku elu küsimuste arutamine oleks määratud ühe
konkreetse KOV komisjoni või nõukogu põhiteemaks.
Missugune riigiasutus Siseministeerium, teised ministeeriumid ja nende allasutused, sh PPA.
täidab ülesannet või on uus
Turvalisuse loomise ülesannet ei antaks tervikuna KOV-ile üle, pigem
ülesanne?
annab see KOVile konkreetsema rolli.
Kohalike elanike kaasamise ülesanne ei oleks olemuselt uus ülesanne,
kuid sellega määratakse selge ootus koostööplatvormi loomiseks ja
rakendamiseks.
Mis positiivne muutus Turvalisuse loomise ülesande osas: kuritegevuse ja turvalisusega seotud
võiks kaasneda elanikele probleemid on sageli kohaliku iseloomuga ning kohalikud probleemid
KOVidele ülesande või nõuavad kohalikke lahendusi, kui KOKS-iga saab KOV ülesandeks
toetuse tulubaasi määratud ennetus ja turvalisus ning teemavaldkonda hoida fookuses ühes
andmisel? konkreetse komisjoni või nõukogu töös, siis aitab see lahendada
vastuolud ja lüngad senises korralduses. Kohaliku omavalitsuse
korralduse seadus (KOKS) § 6 ei sisalda spetsiifilist ennetuse või
turvalisuse tagamise korralduslikku ülesannet, kuid sätestab KOV-i
pädevuse ennetuse ja turvalisuse loomise seisukohast olulistes
valdkondades nagu sotsiaalabi, noorsootöö, ruumiline planeerimine, ning
ülesanded seoses omavalitsusüksuse omanduses olevate koolieelsete
lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, turvakodude
ja tervishoiuasutuste ülalpidamise korraldamisel. Hetkel loodud õiguslik
raamistik on tekitanud olukorra, kus KOV-i jaoks on ennetuse puhul
tegemist vabatahtliku korraldusliku ülesandega, mille suhtes KOV
otsustab ise kas, mil määral ja kuidas sellega tegeleda. Pikemas
perspektiivis peaks kaduma ennetustegevuse killustatus ning olema
tagatud, et erinevate institutsioonide ja huvigruppide tegevused on
omavahel seotud nt tänu ühtsetele strateegiatele ja tegevuskavadele. See
tähendab, et muudatus aitab kaasa strateegilise ja koordineeriva
võimekuse kasvule KOV-is just ennetuse ja turvalisuse valdkonnas. Kui
tekib pikaajaline strateegiline vaade probleemidele ning nende tegelikele
põhjustele, siis suureneb elanike turvatunne ja vähenevad õiguskorra
rikkumised. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ennetus on riigile
odavam kui sotsiaal- ja terviseprobleemide tagajärgede kõrvaldamine või
leevendamine, mis tõttu süsteemse ennetuse mõjul on KOV-il tulevikus
vaja vähem ressurssi panna tagajärgedega tegelemisele.
Kohalike elanike kaasamise ülesande osas: KOVidele ülesande andmisel
rakendatakse kogukonnakeskset lähenemisviisi, mis tähendab, et luuakse
1
püsiv koostöövorm, kus üheskoos kohalike elanikega (kogukondadega)
uuritakse välja kohalikku elu puudutavad probleemid ja töötatakse välja
lahendused.
Kuidas potentsiaalne ülean Turvalisuse loomise ülesanne: esitatud ettepanekud toetavad
dmine seondub/toetab „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ eesmärke ja tegevusi, suurim
valdkondlike strateegiliste seos on tegevussuunaga: „Kujundada kohalikust omavalitsusest
eesmärkide saavutamist? turvalisust toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada
kohaliku omavalitsuse võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse
loomisel.“ See toetab ka „Eesti 2035“ eesmärke „Elukeskkond: Eestis on
kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja
„Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja
inimesekeskne riik“.
Kohalike elanike kaasamise ülesande puhul toetab potentsiaalne
üleandmine koostamisel oleva „Sidusa Eesti 2030 arengukava“
üldeesmärki „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi
„Kogukondlik Eesti“ alaeesmärki „Eesti on inimesekeskne ning
kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on
väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse
osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad
elukeskkonda.“ See aitab kaasa ka „Eesti 2035“ eesmärkidele
„Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne,
usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Missugused on ülesande Turvalisuse loomise ülesande puhul: esmane eeldus on see, et KOV-is on
üleandmise või toetuse tekkinud jagatud arusaam lühi- ja pikaajalistest probleemidest ning
tulubaasi tegevusvajadustest ennetuse ja laiema turvalisuse valdkonnas. Selle
andmise peamised eelduse saavutamisele aitab kaasa riigitasand, st selleks on riigi poolt vaja anda
d või tingimused? kohaliku tasandi ennetusliku tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ja ühtlase
taseme saavutamiseks suuniseid ja ressurssi.
Kohalike elanike kaasamise ülesande puhul: esmane eeldus on, et KOVid
on kaardistanud oma piirkonna kogukonnad ning SIM on välja töötanud
kohalike elanikega koostöö tegemise mudeli ja juhendmaterjali.
Mõlema puhul on oluline SIM panus KOKS muutmise VTK-sse, mõjude
hinnangusse jne.
Mis on võimalikud Turvalisuse loomise ülesanne: eeltegevuseks on vaja läbi viia arutelud
vajalikud tegevused KOV-idega ning koostada koostada ettepanekud seaduse (KOKS-i)
üleandmise eelduste ja muudatusteks.
tingimuste loomiseks?
Kohalike elanike kaasamise ülesanne: eeltegevuseks on KOV ametnike
koolitamine ning maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse
uuendamine kogukonnakeskse lähenemisviisi printsiibist lähtudes.
2
Lisa 6. Kodanikuühiskonna nõustamisteenus
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või sihtotstarbelise Kodanikuühiskonna nõustamisteenus
toetuse nimetus
Missugune riigiasutus täidab Siseministeerium
ülesannet või on uus ülesanne?
(Edaspidi SIM koordineeriks ning KOVid viiksid ellu, tegemist
oleks õiguse andmise/võimaluse loomisega)
Mis positiivne muutus võiks Ülesande andmisel oleks võimalik nõustamisteenust kohalikul
kaasneda elanikele tasandil tegutsevatele vabaühendustele ja kogukondadele
KOVidele ülesande või toetuse lähemale tuua. Mõnes KOVis juba pakutakse kogukondade või
tulubaasi andmisel? vabaühenduste nõustamist. Muudatus annaks võimaluse seda
tööd tõhusamalt ja koordineeritumalt teha.
Kuidas potentsiaalne üleandmine Muudatus toetab koostamisel oleva „Sidusa Eesti 2030
seondub/toetab valdkondlike arengukava“ üldeesmärki „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja
strateegiliste eesmärkide selle programmi „Kogukondlik Eesti“ alaeesmärki „Eesti on
saavutamist? inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut
soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad
demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus
ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.“
Missugused on ülesande Maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse uuendamine
üleandmise või toetuse tulubaasi kogukonnakeskse lähenemisviisi printsiibist lähtudes
andmise peamised eeldused või
- Nõustamisteenuse eelarve kasv, sest praegune eelarve
tingimused? võimaldaks igas KOVis teenust pakkuda ca 6000 euro ulatuses
aastas.
Mis on võimalikud vajalikud - KOV ametnike koolitamine; maakondliku kodanikuühiskonna
tegevused üleandmise eelduste ja nõustamisteenuse uuendamine kogukonnakeskse lähenemisviisi
tingimuste loomiseks? printsiibist lähtudes.
1
Lisa 7. Veevõtukohtadega seotud kohustused
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või sihtotstarbelise KOVide kohustuste laiendamine seoses veevõtukohtadega:
toetuse nimetus
1) Veevõtukohtade rajamise ja korrashoiu kohustuse üleminek KOVile
kohtades, kus veevõtukoha rajamise kohustuse panek kodanikule on
ebamõistlik (nt endistes aianduskooperatiivides, mis on nüüdseks
kujunenud aastaringselt kasutatavate majadega asumiteks);
2) arenduste käigus rajatud veevõtukohtade omandiõiguse ja kohustuste
üleminek KOVile.
Missugune riigiasutus täidab Uus ülesanne.
ülesannet või on uus
1) Praegu peab TuOSi kohaselt olema igal ehitisel ehitiseväline tuletõrje
ülesanne?
veevõtukoht. Kohustus on pandud hoone omanikule (sageli ühele
külaelanikule), kuid see on tavakodanikule liiga koormav. Liiatigi saab kodanik
ehitada vaid enda krundile, mis ei pruugi olla parim koha valik.
2) Arenduse järgselt võtab KOV üle teede ja torustike omandi ja kohustused,
kuid ei tee seda rajatud veevõtukohtade osas, üheski õigusaktis seda olukorda ei
reguleerita.
Mis positiivne muutus võiks 1) Elanikud ei pea ise ehitama veevõtukohti või sõlmima kokkuleppeid nende
kaasneda elanikele kasutamiseks oma hoonele kohtades, kus oleks mõistlikum rajada suuremale
KOVidele ülesande või hulgale hoonetele veevõtukoht.
toetuse tulubaasi andmisel?
2) Kaovad ära omaniketa veevõtukohad, mida keegi ei hoolda. Selle asemel
tulevad korrastatud veevõtukohad, mida saab kasutada ka näiteks hilisemalt
piirkonda rajatavate asumite jaoks.
Kuidas potentsiaalne üleandm Muudatus aitab kaasa „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“
ine seondub/toetab tegevussuundadele: „1.2 Vähem inimkannatanutega õnnetusi“, „1.4 Turvalisem
valdkondlike strateegi-liste avalik ruum“, „1.5 Kaitstum vara, ohutum keskkond“, „2.3 Reageerimine
eesmärkide saavutamist? õnnetustele ja ohtudele“
Missugused on ülesande KOV on planeeringutes näidanud veevõtukohtade potentsiaalsed asukohad ja
üleandmise või toetuse need on kooskõlas veevõtukohtadele esitatavate nõuetega. Igal veevõtukohal on
tulubaasi omanik. KOVil on tulubaas veevõtukohtade rajamiseks, samuti võimalus
andmise peamised eeldused veevõtukohast huvitatud isikutega veevõtukoha hoolduskulude
või tingimused? tasaarveldamiseks.
Mis on võimalikud vajalikud Välja selgitada vajalike rajatavate veevõtukohtade vajadus ja olemasolevate
tegevused üleandmise veevõtukohtade korrashoiu maksumus.
eelduste ja tingimuste
TuOSi1 sõnastus praegu:“ Veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, välja
loomiseks? arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud
teisiti.“ Vaja on täiendavalt selgitada teisiti korraldamise tähendus.
ÜVVKS2 -is on torustiku (ja sellel asuvad veevõtukohad) omanikuks määratud
juba praegu KOV (see on seega sobiv).
1
TuOS ehk „Tuleohutuse seadus“
2
ÜVVKS ehk „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“
1
Lisa 8. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või sihtotstarbelise Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine kohalikule
toetuse nimetus omavalitsusele riigikaitseülesandeks
Missugune riigiasutus täidab Ulatuslikku evakuatsiooni korraldab Päästeamet, KOV on abistavas rollis
ülesannet või on uus (majutuse ja toitlustuse tagamine). KOV peab tagama evakuatsiooni
ülesanne? kohad 2% elanike arvust.
Mis positiivne muutus võiks Ulatuslik evakuatsioon oleks sätestatud KOV riigikaitseülesandena. RiKS
kaasneda elanikele eelnõuga seati KOVile 3 ülesannet:
KOVidele ülesande või
1) aidata kaasa KOVi territooriumil viibivate isikute evakueerimisele;
toetuse tulubaasi andmisel?
2) korraldada evakueeritud isikutele vähemalt toit ja ajutine majutus ning
3) tagada selleks vajalikud evakuatsioonikohad.
Kui antud ülesanded oleksid KOV riigikaitseülesanded, siis KOVid peaks
lisaks majutuskohtade kaardistusele tegema täpsema plaani, kus on kirjas,
kuidas ja kellega KOV ulatuslikku evakuatsiooni teostab, hindab
evakuatsiooni vajadust (sihtrühma jne).
Täna kehtiva korra kohaselt peab KOV tagama, et
evakuatsioonikohtadesse on võimalik paigutada vähemalt kaks protsenti
kohaliku omavalitsuse elanikest, kuid puudub ülevaade kes on need, kes
kindlasti evakueerimist vajavad (kes ei saa ise evakueeruda, kellel
puudub koht kuhu alternatiivina minna jne). Sõltuvalt abi vajajate arvust
võib tekkida vajadus täiendavate evakuatsioonikohtade järele.
KOV peaks omama ülevaadet potentsiaalsetest evakueerimisabi
vajajatest.
Kuidas potentsiaalne üleandm Muudatus toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tegevussuunda
ine seondub/toetab „Reageerimine õnnetustele ja ohtudele“ ning „Kriisideks valmisolek ja
valdkondlike strateegiliste nende lahendamine“.
eesmärkide saavutamist?
Muudatus aitab kaasa „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ (eelnõu)
sihtidele seoses ühiskonna toimepidevuse ja sisekaitsega.
Missugused on ülesande Õigusaktide muutmiseks vajalike analüüside koostamine (RiKS, KOKS,
üleandmise või toetuse HOS uus VOS)1
tulubaasi
andmise peamised eeldused
või tingimused?
Mis on võimalikud vajalikud Õigusaktide muutmine (RiKS, KOKS, HOS uus VOS)
tegevused üleandmise
eelduste ja tingimuste
loomiseks?
1 RiKS ehk „Riigikaitseseadus“; KOKS ehk „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“; HOS ehk
„Hädaolukorra seadus“.
1
Lisa 9. Migratsiooninõustamine
Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm
Lühikirjeldus
Ülesande või sihtotstarbelise Kohaliku omavalitsuse tasandi migratsiooninõustamine
toetuse nimetus (kitsamalt kohanemisnõustamine)
Missugune riigiasutus täidab Üldise nõustamise ülesanne PPA-l. (Keskne
ülesannet või on uus ülesanne? migratsiooninõustamise funktsioon säiliks PPA-l, kuid
KOV aitaks sellele kaasa)
Mis positiivne muutus võiks Uussisserändajad kohanevad Eesti ühiskonna eluga, neile on
kaasneda elanikele KOVidele kohalikul tasandil pakutud vajalikud teenused ja kontaktid.
ülesande või toetuse tulubaasi Väheneb ebaseaduslik käitumine tulenevalt isiku
andmisel? teadmatusest. Võib omada positiivset mõju Eesti kuvandile.
Kuidas potentsiaalne üleandmine See aitab luua laiapindse võimekuse uussisserändajate
seondub/toetab valdkondlike kohanemiseks. See on seotud nii „Sidusa Eesti arengukava
strateegiliste eesmärkide 2030“ kohanemist puudutavate eesmärkidega,, kuid toetab
saavutamist? ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärke
seoses teemaga „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände-
ja identiteedihalduspoliitika“.
Missugused on ülesande Peamiseks tingimuseks on KOV tasandi töötaja võimekus
üleandmise või toetuse tulubaasi spetsialiseeruda uussisserändajatele ning keeleoskus. KOV
andmise peamised eeldused või ülesanne juba praegu on sotsiaalteenuste osutamine ning
tingimused? migratsiooninõustamist võib lugeda ka sotsiaalteenuseks.
Mis on võimalikud vajalikud Vaja on teha mõjuanalüüs, rääkida läbi KOV-idega ning
tegevused üleandmise eelduste ja väga selgelt määratleda PPA ülesanded ning kuidas KOV
tingimuste loomiseks? neid võimendab (mitte ei dubleeri). KOV tasandi töötajate
koolitus ning ettevalmistus.
1