dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud kohalike omavalitsuste rolli (õiguste ja kohustuste) suurendamiseks

Rahandusministeerium · 18. oktoober 2021
Viit
4-1/4310-5
Registreeritud
18. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2021
Vastutaja
Sulev Liivik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond)

Failid

  • 📎2-1408-2 15.10.2021 Väljaminev kiri.asice4060 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie: 02.06.2021 nr 4-1/4310-1 Meie: 15.10.2021 nr 2-1/408-2 Ettepanekud kohalike omavalitsuste rolli (õiguste ja kohustuste) suurendamiseks Valitsuskabineti 13.05.2021. a nõupidamisel otsustati, et Haridus- ja Teadusministeeriumil, Keskkonnaministeeriumil, Kultuuriministeeriumil, Maaeluministeeriumil, Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil tuleb esitada Rahandusministeeriumile 1. oktoobriks 2021. a ettepanekud kohalike omavalitsuste rolli (õiguste ja kohustuste) suurendamiseks oma valdkonnas, arvestades perspektiivi kuni 2035. aastani. Siseministeeriumi esmased ettepanekud on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisad: 1) Kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnike volitused; 2) Kainenemisel hoidmise teenused, ravi- ja rehabilitatsiooniteenused, riski- või sõltuvusprobleemi põhjuseid leevendavad teenused; 3) Liiklusjärelevalve süsteemid; 4) Ööpäevaringne vältimatu sotsiaalabi; 5) Kohaliku tasandi koostööplatvorm; 6) Kodanikuühiskonna nõustamisteenus; 7) Veevõtukohtadega seotud kohustused; 8) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine; 9) Migratsiooninõustamine. Maia Eskla [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisa 1. Kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnike volitused Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või Kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnike volituste laiendamine, et luua sihtotstarbelise võimalusi avaliku korra tagajate hulga ja KOV korrakaitse võimekuse toetuse nimetus suurendamiseks. See tähendab korrakaitsesüsteemi tõhustamist selliselt, et kohalikud omavalitsused saaksid olla turvalise kogukonna eestvedajad ja probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedasel tasandil. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 531 küll annab võimaluse „moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku“, kuid ei kohusta selleks. Samas neid võimalusi ei ole siiani KOV tasandil palju kasutatud ning praegu tegutsevatel korrakaitseametnikel KOV- ides on piiratud volitused tegutsemiseks. Eelkõige on vajalik laiendada kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnike volitusi riikliku järelevalve teostamisel ja väärteomenetluse läbiviimisel, et nad saaksid efektiivsemalt täita neile seadusega pandud ülesandeid valdkondades, mis on tugevalt seotud kohaliku omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna loomisega. Missugune riigiasutus Turvalisuse loomine ja ennetustegevus on täna erinevate ministeeriumite ja täidab ülesannet või nende allasutuse ülesanne, sh PPA. Üldkorrakaitseorganina peab PPA lisaks on uus ülesanne? oma ülesannetele osutama abi siis, kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist. Mis positiivne muutus Ühelt poolt on KOV-il ülesanne teostada avalikus kohas käitumise üldnõuete võiks järgimise üle järelevalvet ja teiselt poolt on elanikel suurenenud ootused KOV- kaasneda elanikele i tegevustele turvalise keskkonna kujundamisel, kuid KOV-ide panus on jäänud KOVidele ülesande pärsituks. Arvestades, et mitmetes KOV-ides on korrakaitseametnikud või või toetuse tulubaasi muud sarnase profiiliga ametnikud olemas, pole probleem niivõrd materiaalne andmisel? kuivõrd õiguslik – puuduvad õigused, mis võimaldaksid KOV-i korrakaitseametnikul ülesannet efektiivselt lahendada. Seega KOV-idele on antud küll riikliku järelevalve ja väärtegude kohtuvälise menetluse õigus, kuid tegelikkuses ei saa nad efektiivselt sekkuda, korrarikkumist lõpetada ja oma ülesannet lõpule viia. Seetõttu jäävad mitmed korrarikkumised (näiteks linnaruumi sodimised, avalikud lärmamised/ropendamised ja alkoholi tarvitamine või lagunenud hoonetes turnimised) reageeringuta, sest politsei patrulli reageerimiseks ei ole või ei ole seda piisavalt lühikese aja jooksul. Tegemist ei ole näiteks politsei vaates prioriteetsete väljakutsetega ja politsei suunab oma ressursi pigem tõsisematele rikkumistele reageerimisele. Samas on taolised rikkumised kogukonna rahumeelsete elanike jaoks väga häirivad ning neile reageerimist ametivõimude poolt tegelikult oodatakse. Seetõttu on mõistlik, et sellised küsimused lahendatakse kohalikul tasandil. Muudatus annaks KOV-idele võimaluse tagada kogukondades suuremat turvatunnet, et elanikud tunneksid end avalikus kohas kaitstult. Korrakaitseametnikel puudub täna õigus neile riiklikult pandud ülesande täitmine teatud situatsioonides lõpuni viia. Avaliku korra tagamine ilma 1 õiguseta õigusrikkujat kinni pidada võib olla suhteliselt kasutu ja tekitada inimestes umbusku korrakaitseametnike tegevuse osas. Avalikus ruumis toime pandavad korrarikkumised, mis häirivad teisi kogukonnaliikmeid või on oma olemuselt teisi inimesi ohtu seadvad, vähenevad, sest tekib võimalus korrarikkumistele kiiremalt reageerida, kui seda politsei kergemate rikkumiste puhul teeks. Kuna tihti ei peitu probleemi põhjus ühekordses linnaruumi reostamises või muul moel vägivaldses käitumises, saab oma kogukonda tundev korrakaitseametnik peale korrarikkumise lõpetamist tegeleda süvitsi probleemi tuumpõhjusega (tema tunneb kohalikke olusid, inimesi ja tugisüsteeme). Seega aitab see muudatus kaasa ka ennetustegevusele, sest probleemi algpõhjuste väljaselgitamine ning nendega tegelemine aitab tulevikus sarnaseid õigusrikkumisi ära hoida. Kuidas potentsiaalne Esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ üleandmine seondub/ eesmärke ja tegevusi: „Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust toetab valdkondlike toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse strateegiliste võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel; luua võimalused eesmärkide suurendada avaliku korra tagajate hulka.“ ja „Arendada kohalike saavutamist? omavalitsuste suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi“. Lisaks on ettepanekud seotud järgmiste strateegia dokumentidega: „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023“1 punkt 2.4 eesmärk on: „Suurendame kogukondlikku vastutust ja võimalusi turvalisuse tagamisel, selleks toetame kohalike omavalitsuste korrakaitseüksusi ning viime seadusandluse vastavusse vajadusega tõsta korrakaitseüksuste ja abipolitseinike töö kvaliteeti ning volitusi. Samuti loome võimalusi turvaettevõtete kaasamiseks kogukondliku turvalisuse tagamiseks.“ Ettepanek aitab kaasa „Eesti 2035“ eesmärkidele: „Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Missugused on Tänaseks on valminud oluliselt täiendatud vastav seaduseelnõu (ei ole ülesande üleandmise täiendatud kujul kooskõlastusringi läbinud, kuid on olnud kättesaadav VV või toetuse tulubaasi kabinetinõupidamise materjalide hulgas). Siiski on vajalik läbi viia täiendav andmise peamised mõjude- ja tasuvusanalüüs. eeldused või tingimused? Mis on võimalikud Eeldused ja tingimused on kirjeldatud Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega vajalikud tegevused seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses. Eelkõige on vajalikud üleandmise eelduste muudatused KorS-is, KOKS-is, VTMS-is, ÜTS-is ja KarRS. ja tingimuste loomiseks? 1 Va ba riigi Va l itsuse tegevusprogramm 2019–2023. [Võrguma terjal] Lei tav: https ://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3310/5201/9006/VV_30052019_130klisa.pdf# 2 Lisa 2. Kainenemisel hoidmise teenused, ravi- ja rehabilitatsiooniteenused, riski- või sõltuvusprobleemi põhjuseid leevendavad teenused Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või Kohustada KOVe looma võimekust, et pakkuda individuaalsetele sihtotstarbelise toetuse vajadustele vastavaid kainenemisel hoidmise teenuseid ning pärast nimetus kainenemist ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid ning riski- või sõltuvusprobleemi põhjuseid leevendavaid teenuseid. Seda eelkõige arvestades asjaolu, et olemuslikult on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist jms (KOKS § 6 lg 1) 1 . Missugune riigiasutus Turvalisuse loomine on täna erinevate ministeeriumite ja nende allasutuse täidab ülesannet või ülesanne, sh PPA. Kainestusteenus on hetkel eelkõige PPA ülesanne. on uus ülesanne? Üldkorrakaitseorganina peab PPA lisaks oma ülesannetele osutama abi siis, kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist. Mis positiivne muutus Kui kainestusteenuse osutamises osaleks Eestis senisest enam KOVe oma võiks pädevuses, saaks KOV tõhusamalt ja koheselt tegeleda sõltuvushäiretega kaasneda elanikele isikutele jätkuteenuste või sotsiaalteenuste tutvustamisega. Seda enam, et KOVidele ülesande kainenemisel hoidmise puhul on tegemist lühiajalise kinnipidamisega, mille või toetuse tulubaasi raames osutatavad teenused seisnevad sageli tervise- ja sotsiaalprobleemidega andmisel? tegelemises. Joobeseisundis isiku suhtes ei ole vaja iga kord süüteomenetlust alustada või puuduvad tema käitumises korrarikkumise tunnused, mistõttu alkoholi tarvitanud isik vajab kainenemise ajal üksnes tervishoiuteenuseid. Alkoholisõltuvus probleemi lahendamiseks KOV tasandil on selge vajadus, sest näiteks 2018. aastal kainenema toimetatutest viibis 23% kainestusmajas kaks või enam korda ja 5% toimetatutest viibisid 5 või enam korda. Seejuures oli paar isikut, kellest mõlemat oli aastas kainenema toimetatud üle 130 korra. Muudatuse tulemusel oleksid elanikele teenused kiiremini ja vahetumalt kättesaadavad. Mõju oleks laiem, sest sageli on alkoholi liigtarvitamine seotud ka mitmete süütegudega, mis puudutavad kas tarvitaja perekonda (nt lähisuhtevägivald) või kogukonda laiemalt (nt joobes juhtimine, vargused, avaliku korra rikkumised, isikuvastased kuriteod). Kuidas potentsiaalne Esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ üleandmine seondub/t eesmärke ja tegevusi: „Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust oetab valdkondlike toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse strateegiliste võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel; luua võimalused eesmärkide suurendada avaliku korra tagajate hulka.“ ja „Arendada kohalike saavutamist? omavalitsuste suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi. Selleks 1 KOKS ehk „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“. 1 luua näiteks suuremates omavalitsustes võimalus toimetada joobeseisundis isik kainenema ja teda kainenemiskohas hoida.“. Lisaks on Tervise Arengu Instituut (TAI) 2012. aastal riikliku alkoholipoliitika rohelisse raamatusse tehtud ettepanekute hulgas toonud välja, et KOV-il peaks olema kohustus korraldada kainestusmaja ehitamine ja ülalpidamine, kuna kainenemine on pigem sotsiaalne probleem kui avaliku korra rikkumine, millega politsei peaks tegelema. Samuti on märgitud, et joobes olekus avalikus kohas viibiva isiku karistamine on iganenud ning ei vii selle teo ärahoidmiseni. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ alkoholipoliitika rohelises raamatus on alkoholi tarvitamise ja joobe kahjude vähendamise meetme 4.5 juures ühe tegevusena märgitud, et tuleb arendada öömajateenuseid koos vajaliku arstiabiga joobes isikule. Kainenemisel hoidmine majutus- ja hoolekandeteenusena on osa kohaliku rahvatervise ja ka kogukonna turvalisuse tagamise poliitikast. Muutus aitab kaasa ka „Eesti 2035“ eesmärkidele: „Inimene: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine : Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Missugused on Parandada senist infovahetust KOV ja PPA vahel abivajavate isikute osas ülesande üleandmise (eelkõige korduvalt kainenema toimetatud isiku osas, kes on või toetuse tulubaasi sotsiaalhoolekande seaduse alusel abivajavad isikud). Eesmärk on, et KOV-il andmise peamised eel tekiks võimalus oma elanikele vahetult pakkuda sobivaid teenuseid alkoholi dused või kuritarvitamisest tingituna (mh öömajateenust ja transporditeenust näiteks tingimused? meditsiiniasutusest elamispinnale). Mis on võimalikud Vajalikud tegevused: viia läbi põhjalikum mõju- ja tasuvusanalüüs vajalikud tegevused üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? 2 Lisa 3. Liiklusjärelevalve süsteemid Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või Liiklusjärelevalve tõhustamiseks ja liiklusohutuse paremaks tagamiseks anda sihtotstarbelise toetuse KOV-ile võimalus paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid nimetus liiklusjärelevalve süsteeme. Eesmärk on anda KOV-idele senisest suurem võimalus panustada liiklusohutusse ja suurendada liiklusohutust automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide võrgustiku laiendamise abil. Muudatuse tulemusel hakkab KOV-i teedele automaatsete liiklusjärelevalve kaamerate paigaldamine ja kasutamine toimuma kolmepoolse koostööna, kus KOV-i ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine, Transpordiameti ülesanne automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamine ja kirjaliku hoiatamismenetluse elluviimine Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne. KOV-il tekib seega võimalus astuda kolmepoolsesse koostöösse (vabatahtlikult) ja kui ta seda teeb, siis on koostöö osaks ülesanne paigaldada kaamera. Tegemist oleks KOV-i ühe ülesandega turvalisema elukeskkonna suurendamiseks. Hetkel on KOV-idel võimalus automaatseid liiklusjäreleva lve kaameraid paigaldada, kuid puudub võimalus need liidestada automaatse järelevalvesüsteemi andmekoguga. Missugune riigiasutus Turvalisuse loomine on täna erinevate ministeeriumite ja nende allasutuse täidab ülesannet või on ülesanne, sh PPA. PPA on liiklusjärelvalve teostaja nii riigi- kui kohalikel teedel. uus ülesanne? Samuti on PPA ülesandeks automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega tuvastatud rikkumiste osas kirjaliku hoiatamismenetluse läbiviimine. Transpordiamet vastutab automaatse järelevalvesüsteemi andmekogu toimimise eest. Samuti on Transpordiamet hetkel peamine automaatsete liiklusjärelevalveseadmete paigaldaja ja haldaja. Mis positiivne muutus Muudatuste peamine eesmärk on automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide võiks võrgustiku laiendamise kaudu vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu kaasneda elanikele ja nende raskusastet. Muudatustega tekib KOV-idel lisavõimalus panustada KOVidele ülesande või kohaliku tasandi turvalisuse teemadel ja muuta liiklus KOV-ides ohutumaks. toetuse tulubaasi Erinevate uuringute põhjal on kiiruskaamerate mõju liiklusõnnetuste vähenemisele andmisel? ligikaudu 20%. Maanteeameti poolt tehtud uuring „Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve süsteemi mõju liiklusõnnetustele“1 toob välja, et vaadeldud kohtades vähenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv pärast kiiruskaamerate rakendamist minimaalselt 13% võrra. Hetkel puudub regulatsioon, mis motiveeriks ka KOV-e panustama piirkondlikku liiklusohutusse automaatsete kiirusmõõtesüsteemide paigaldamisega. Seda eelkõige põhjusel, et automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamise ja hooldamisega kaasnevad pidevad kulud, mille jaoks kohalikele omavalitsustele rahalisi vahendeid ette nähtud ei ole. Samuti ei ole kehtiva õiguse kohaselt KOV- il võimalik saada trahvitulu automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga tuvastatud 1 M aanteeamet, 2019a. Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve mõju liiklusõnnetustele. [Võrgumaterjal] Leitav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/kokkuvotte_2019_001.pdf 1 rikkumiste pealt, isegi siis kui vastavad seadmed on KOV-i poolt soetatud ja paigaldatud. Muudatuste tulemusel saaksid KOV-id nende paigaldatud automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50% KOV-i eelarvesse. Eraldatud trahvirahaga tekib parem võimalus suurendada oma haldusterritooriumil liiklusohutust ja turvalisust laiemalt. Elanike jaoks suureneb selle tulemusel eelkõige liiklusturvalisus, sest kõikidest inimkannatanutega liiklusõnnetustest leivad aset 60% just KOV-i teedel või tänavatel. Kuna kiiruskaamerad paigaldatakse analüüsipõhiselt just nendesse kohtadesse KOVis, kus on kõige liiklusohtlikumad kohad, siis aitab see lahendada konkreetseid probleeme (vähenevad liiklusõnnetused) ning laiemalt aitab kaasa turvatunde tõstmisele. Tekkivat tulubaasi saab KOV kasutada ka muude turvalisust häirivate probleemide lahendamisel, milleks täna ressursse napib, kuid, mis elanike jaoks on häirivad. Kohalike elanike jaoks on oluline, et avalik ruum oleks turvaline ja puhas. Näiteks tekivad paremad võimalused teisalda avalikust ruumist lagunenud romud sõidukid või tekib võimekus tagada ööpäevaringne sotsiaalteenuse kättesaadavus. Kuidas potentsiaalne ül Esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ eandmine seondub/toeta eesmärke ja tegevusi: „Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust b valdkondlike toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse strateegiliste võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel.“ eesmärkide Lisaks on ettepanekud seotud järgmiste strateegiliste dokumentidega: saavutamist? „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“2 (edaspidi LOP) meetme „4.8 Liiklusjärelevalve“ juures on toodud välja, et liiklusreeglite täielik järgimine võiks uuringute kohaselt vähendada liiklusõnnetusi 50%. Liiklusjärelevalve mõju ohutusele on suurim, kui keskenduda liiklusrikkumistele, millel on liiklusohutusega ja liiklusõnnetuse tagajärgede raskusastmega otsene ning tõestatud seos. Senisest suuremas mahus rakendatakse erinevaid automaatse liiklusjärelevalve võimalusi. LOP elluviimiskava aastateks 2016—20193 näeb ette automaatse statsionaarse järelevalve rakendamise kohalike omavalitsuste teedel (eesmärk 1.8.13) ning kohalike omavalitsuste teedele paigaldatavate automaatsete statsionaarsete liiklusjärelevalvesüsteemide rahastamise põhimõtete väljatöötamise (eesmärk 1.8.14). Ettepanek toetab ka „Eesti 2035“ eesmärke: „Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Missugused on Eeltööd ja analüüs tehtud ning eelnõu seaduste muutmiseks koostatud. Eelnõu on ülesande üleandmise läbinud kooskõlastusringi ja kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2021.a septembri või toetuse tulubaasi lõpus. andmise peamised eeld used või tingimused? Mis on võimalikud Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmine, SIM on vastava eelnõu vajalikud tegevused juba ette valmistanud. 2 Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025. 3 Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastateks 2016–2019. 2 üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? 3 Lisa 4. Ööpäevaringne vältimatu sotsiaalabi Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või sihtotstarbelise Kohustada KOV-i tagama 24/7 vältimatu sotsiaalabi kättesaadavus . toetuse nimetus Eelkõige on probleem, et peale kella 17.00 puudub lastekaitseametniku või sotsiaaltöötaja võimekus sekkuda ja abi anda KOV elanikele, kes sotsiaalsete probleemide lahendamiseks pöörduvad sellisel juhul PPA poole ja sündmusele reageerib üldjuhul politseipatrull. KOV võimekuse suurendamisega ja uue kohustuse täitmisega saaksid abivajajad koheselt vajalikku teenust ja tuge. Missugune riigiasutus täidab Turvalisuse loomine ja on täna erinevate ministeeriumite ja nende allasutuse ülesannet või on uus ülesanne, sh PPA. Üldkorrakaitseorganina peab PPA lisaks oma ülesannetele ülesanne? osutama abi siis, kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist. Mis positiivne muutus võiks KOKS1 § 6 sätestab küll, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud kaasneda elanikele vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, kuid praktikas ei ole need abivajajale KOVidele ülesande või vahetult tagatud. KOV vältimatu sotsiaalabi teenuse tugevdamisega tekiks toetuse tulubaasi andmisel? elanikel paremad võimalused saada näiteks vajalikku majutusteenust, sh vajadusel lapsed, kui sündmusest või olukorrast tingituna haiglasse paigutamine ei ole vajalik, kuid koju jäämine pole võimalik (nt perevägivalla juhtumites, sh vägivaldse toimepanija eraldamine sündmuskohalt ja temale viibimiskeelu kehtestamisel) ning politseil puudub edaspidine sekkumisõigus. Politseil on võimalus küll viia vägivaldne inimene lühiajaliselt (kuni 48-tundi) arestimajja, kuid seejärel peaks tema majutuse vajadusel tagama kohalik omavalitsus. Üleriigiliselt on küll loodud ööpäevaringne lasteabi telefon, aga praktikas vajavad lapsed teatud sündmuse järgselt vahetult lastekaitselast sekkumist. Politseitöö eripära eeldab kiiret tegutsemist, kuid lastega seotud juhtumites võivad lapsed vajada rahulikku ja turvatunnet toetavat suhtlemist, mida alati pole politseinike l võimalik pakkuda. Samuti ei ole politseipatrulli väljaõpe lapse kohtlemisel sedavõrd professionaalne, kui see on lastekaitsetöötajal. Muudatus oleks kindlasti laste huvides ning toetaks lapse heaolu traumeerivates olukordades. Kuidas potentsiaalne üleand Esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ mine seondub/toetab eesmärke ja tegevusi: „Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust valdkondlike strateegiliste toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse eesmärkide saavutamist? võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel.“ Ettepanek aitab kaasa „Eesti 2035“ eesmärkideke: „Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine : Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Missugused on ülesande Viia läbi analüüs ja mõjude hindamine ning autelud osapooltega. üleandmise või toetuse tulubaasi andmise peamised eeldused või tingimused? 1 KOKS ehk „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“ 1 Mis on võimalikud vajalikud Koostöös sotsiaalministeeriumiga tuleb analüüsida, milliseid ressursse on tegevused üleandmise muudatuse tegemiseks tarvis. eelduste ja tingimuste loomiseks? 2 Lisa 5. Kohaliku tasandi koostööplatvorm Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või Kohaliku tasandi koostööplatvorm (kogukonnakeskne lähenemisviis sihtotstarbelise toetuse kui mudel) nimetus Selleks, et kujundada kohalikul tasandil kohalikke elanikke ja kogukondi kaasav ohutu ning turvaline elukeskkond, on vajalik, et: 1. turvalisus ja ennetus oleks selgelt määratud ühe konkreetse KOV komisjoni või nõukogu põhiteemaks, sätestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses § 6, et turvalisus ja ennetus on KOV põhiülesanne; 2. kohalike elanikega kohaliku elu küsimuste arutamine oleks määratud ühe konkreetse KOV komisjoni või nõukogu põhiteemaks. Missugune riigiasutus Siseministeerium, teised ministeeriumid ja nende allasutused, sh PPA. täidab ülesannet või on uus Turvalisuse loomise ülesannet ei antaks tervikuna KOV-ile üle, pigem ülesanne? annab see KOVile konkreetsema rolli. Kohalike elanike kaasamise ülesanne ei oleks olemuselt uus ülesanne, kuid sellega määratakse selge ootus koostööplatvormi loomiseks ja rakendamiseks. Mis positiivne muutus Turvalisuse loomise ülesande osas: kuritegevuse ja turvalisusega seotud võiks kaasneda elanikele probleemid on sageli kohaliku iseloomuga ning kohalikud probleemid KOVidele ülesande või nõuavad kohalikke lahendusi, kui KOKS-iga saab KOV ülesandeks toetuse tulubaasi määratud ennetus ja turvalisus ning teemavaldkonda hoida fookuses ühes andmisel? konkreetse komisjoni või nõukogu töös, siis aitab see lahendada vastuolud ja lüngad senises korralduses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 ei sisalda spetsiifilist ennetuse või turvalisuse tagamise korralduslikku ülesannet, kuid sätestab KOV-i pädevuse ennetuse ja turvalisuse loomise seisukohast olulistes valdkondades nagu sotsiaalabi, noorsootöö, ruumiline planeerimine, ning ülesanded seoses omavalitsusüksuse omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, turvakodude ja tervishoiuasutuste ülalpidamise korraldamisel. Hetkel loodud õiguslik raamistik on tekitanud olukorra, kus KOV-i jaoks on ennetuse puhul tegemist vabatahtliku korraldusliku ülesandega, mille suhtes KOV otsustab ise kas, mil määral ja kuidas sellega tegeleda. Pikemas perspektiivis peaks kaduma ennetustegevuse killustatus ning olema tagatud, et erinevate institutsioonide ja huvigruppide tegevused on omavahel seotud nt tänu ühtsetele strateegiatele ja tegevuskavadele. See tähendab, et muudatus aitab kaasa strateegilise ja koordineeriva võimekuse kasvule KOV-is just ennetuse ja turvalisuse valdkonnas. Kui tekib pikaajaline strateegiline vaade probleemidele ning nende tegelikele põhjustele, siis suureneb elanike turvatunne ja vähenevad õiguskorra rikkumised. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ennetus on riigile odavam kui sotsiaal- ja terviseprobleemide tagajärgede kõrvaldamine või leevendamine, mis tõttu süsteemse ennetuse mõjul on KOV-il tulevikus vaja vähem ressurssi panna tagajärgedega tegelemisele. Kohalike elanike kaasamise ülesande osas: KOVidele ülesande andmisel rakendatakse kogukonnakeskset lähenemisviisi, mis tähendab, et luuakse 1 püsiv koostöövorm, kus üheskoos kohalike elanikega (kogukondadega) uuritakse välja kohalikku elu puudutavad probleemid ja töötatakse välja lahendused. Kuidas potentsiaalne ülean Turvalisuse loomise ülesanne: esitatud ettepanekud toetavad dmine seondub/toetab „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ eesmärke ja tegevusi, suurim valdkondlike strateegiliste seos on tegevussuunaga: „Kujundada kohalikust omavalitsusest eesmärkide saavutamist? turvalisust toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel.“ See toetab ka „Eesti 2035“ eesmärke „Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Kohalike elanike kaasamise ülesande puhul toetab potentsiaalne üleandmine koostamisel oleva „Sidusa Eesti 2030 arengukava“ üldeesmärki „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ alaeesmärki „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.“ See aitab kaasa ka „Eesti 2035“ eesmärkidele „Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Missugused on ülesande Turvalisuse loomise ülesande puhul: esmane eeldus on see, et KOV-is on üleandmise või toetuse tekkinud jagatud arusaam lühi- ja pikaajalistest probleemidest ning tulubaasi tegevusvajadustest ennetuse ja laiema turvalisuse valdkonnas. Selle andmise peamised eelduse saavutamisele aitab kaasa riigitasand, st selleks on riigi poolt vaja anda d või tingimused? kohaliku tasandi ennetusliku tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ja ühtlase taseme saavutamiseks suuniseid ja ressurssi. Kohalike elanike kaasamise ülesande puhul: esmane eeldus on, et KOVid on kaardistanud oma piirkonna kogukonnad ning SIM on välja töötanud kohalike elanikega koostöö tegemise mudeli ja juhendmaterjali. Mõlema puhul on oluline SIM panus KOKS muutmise VTK-sse, mõjude hinnangusse jne. Mis on võimalikud Turvalisuse loomise ülesanne: eeltegevuseks on vaja läbi viia arutelud vajalikud tegevused KOV-idega ning koostada koostada ettepanekud seaduse (KOKS-i) üleandmise eelduste ja muudatusteks. tingimuste loomiseks? Kohalike elanike kaasamise ülesanne: eeltegevuseks on KOV ametnike koolitamine ning maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse uuendamine kogukonnakeskse lähenemisviisi printsiibist lähtudes. 2 Lisa 6. Kodanikuühiskonna nõustamisteenus Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või sihtotstarbelise Kodanikuühiskonna nõustamisteenus toetuse nimetus Missugune riigiasutus täidab Siseministeerium ülesannet või on uus ülesanne? (Edaspidi SIM koordineeriks ning KOVid viiksid ellu, tegemist oleks õiguse andmise/võimaluse loomisega) Mis positiivne muutus võiks Ülesande andmisel oleks võimalik nõustamisteenust kohalikul kaasneda elanikele tasandil tegutsevatele vabaühendustele ja kogukondadele KOVidele ülesande või toetuse lähemale tuua. Mõnes KOVis juba pakutakse kogukondade või tulubaasi andmisel? vabaühenduste nõustamist. Muudatus annaks võimaluse seda tööd tõhusamalt ja koordineeritumalt teha. Kuidas potentsiaalne üleandmine Muudatus toetab koostamisel oleva „Sidusa Eesti 2030 seondub/toetab valdkondlike arengukava“ üldeesmärki „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja strateegiliste eesmärkide selle programmi „Kogukondlik Eesti“ alaeesmärki „Eesti on saavutamist? inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.“ Missugused on ülesande Maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse uuendamine üleandmise või toetuse tulubaasi kogukonnakeskse lähenemisviisi printsiibist lähtudes andmise peamised eeldused või - Nõustamisteenuse eelarve kasv, sest praegune eelarve tingimused? võimaldaks igas KOVis teenust pakkuda ca 6000 euro ulatuses aastas. Mis on võimalikud vajalikud - KOV ametnike koolitamine; maakondliku kodanikuühiskonna tegevused üleandmise eelduste ja nõustamisteenuse uuendamine kogukonnakeskse lähenemisviisi tingimuste loomiseks? printsiibist lähtudes. 1 Lisa 7. Veevõtukohtadega seotud kohustused Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või sihtotstarbelise KOVide kohustuste laiendamine seoses veevõtukohtadega: toetuse nimetus 1) Veevõtukohtade rajamise ja korrashoiu kohustuse üleminek KOVile kohtades, kus veevõtukoha rajamise kohustuse panek kodanikule on ebamõistlik (nt endistes aianduskooperatiivides, mis on nüüdseks kujunenud aastaringselt kasutatavate majadega asumiteks); 2) arenduste käigus rajatud veevõtukohtade omandiõiguse ja kohustuste üleminek KOVile. Missugune riigiasutus täidab Uus ülesanne. ülesannet või on uus 1) Praegu peab TuOSi kohaselt olema igal ehitisel ehitiseväline tuletõrje ülesanne? veevõtukoht. Kohustus on pandud hoone omanikule (sageli ühele külaelanikule), kuid see on tavakodanikule liiga koormav. Liiatigi saab kodanik ehitada vaid enda krundile, mis ei pruugi olla parim koha valik. 2) Arenduse järgselt võtab KOV üle teede ja torustike omandi ja kohustused, kuid ei tee seda rajatud veevõtukohtade osas, üheski õigusaktis seda olukorda ei reguleerita. Mis positiivne muutus võiks 1) Elanikud ei pea ise ehitama veevõtukohti või sõlmima kokkuleppeid nende kaasneda elanikele kasutamiseks oma hoonele kohtades, kus oleks mõistlikum rajada suuremale KOVidele ülesande või hulgale hoonetele veevõtukoht. toetuse tulubaasi andmisel? 2) Kaovad ära omaniketa veevõtukohad, mida keegi ei hoolda. Selle asemel tulevad korrastatud veevõtukohad, mida saab kasutada ka näiteks hilisemalt piirkonda rajatavate asumite jaoks. Kuidas potentsiaalne üleandm Muudatus aitab kaasa „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ine seondub/toetab tegevussuundadele: „1.2 Vähem inimkannatanutega õnnetusi“, „1.4 Turvalisem valdkondlike strateegi-liste avalik ruum“, „1.5 Kaitstum vara, ohutum keskkond“, „2.3 Reageerimine eesmärkide saavutamist? õnnetustele ja ohtudele“ Missugused on ülesande KOV on planeeringutes näidanud veevõtukohtade potentsiaalsed asukohad ja üleandmise või toetuse need on kooskõlas veevõtukohtadele esitatavate nõuetega. Igal veevõtukohal on tulubaasi omanik. KOVil on tulubaas veevõtukohtade rajamiseks, samuti võimalus andmise peamised eeldused veevõtukohast huvitatud isikutega veevõtukoha hoolduskulude või tingimused? tasaarveldamiseks. Mis on võimalikud vajalikud Välja selgitada vajalike rajatavate veevõtukohtade vajadus ja olemasolevate tegevused üleandmise veevõtukohtade korrashoiu maksumus. eelduste ja tingimuste TuOSi1 sõnastus praegu:“ Veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, välja loomiseks? arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti.“ Vaja on täiendavalt selgitada teisiti korraldamise tähendus. ÜVVKS2 -is on torustiku (ja sellel asuvad veevõtukohad) omanikuks määratud juba praegu KOV (see on seega sobiv). 1 TuOS ehk „Tuleohutuse seadus“ 2 ÜVVKS ehk „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ 1 Lisa 8. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või sihtotstarbelise Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine kohalikule toetuse nimetus omavalitsusele riigikaitseülesandeks Missugune riigiasutus täidab Ulatuslikku evakuatsiooni korraldab Päästeamet, KOV on abistavas rollis ülesannet või on uus (majutuse ja toitlustuse tagamine). KOV peab tagama evakuatsiooni ülesanne? kohad 2% elanike arvust. Mis positiivne muutus võiks Ulatuslik evakuatsioon oleks sätestatud KOV riigikaitseülesandena. RiKS kaasneda elanikele eelnõuga seati KOVile 3 ülesannet: KOVidele ülesande või 1) aidata kaasa KOVi territooriumil viibivate isikute evakueerimisele; toetuse tulubaasi andmisel? 2) korraldada evakueeritud isikutele vähemalt toit ja ajutine majutus ning 3) tagada selleks vajalikud evakuatsioonikohad. Kui antud ülesanded oleksid KOV riigikaitseülesanded, siis KOVid peaks lisaks majutuskohtade kaardistusele tegema täpsema plaani, kus on kirjas, kuidas ja kellega KOV ulatuslikku evakuatsiooni teostab, hindab evakuatsiooni vajadust (sihtrühma jne). Täna kehtiva korra kohaselt peab KOV tagama, et evakuatsioonikohtadesse on võimalik paigutada vähemalt kaks protsenti kohaliku omavalitsuse elanikest, kuid puudub ülevaade kes on need, kes kindlasti evakueerimist vajavad (kes ei saa ise evakueeruda, kellel puudub koht kuhu alternatiivina minna jne). Sõltuvalt abi vajajate arvust võib tekkida vajadus täiendavate evakuatsioonikohtade järele. KOV peaks omama ülevaadet potentsiaalsetest evakueerimisabi vajajatest. Kuidas potentsiaalne üleandm Muudatus toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tegevussuunda ine seondub/toetab „Reageerimine õnnetustele ja ohtudele“ ning „Kriisideks valmisolek ja valdkondlike strateegiliste nende lahendamine“. eesmärkide saavutamist? Muudatus aitab kaasa „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ (eelnõu) sihtidele seoses ühiskonna toimepidevuse ja sisekaitsega. Missugused on ülesande Õigusaktide muutmiseks vajalike analüüside koostamine (RiKS, KOKS, üleandmise või toetuse HOS uus VOS)1 tulubaasi andmise peamised eeldused või tingimused? Mis on võimalikud vajalikud Õigusaktide muutmine (RiKS, KOKS, HOS uus VOS) tegevused üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? 1 RiKS ehk „Riigikaitseseadus“; KOKS ehk „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“; HOS ehk „Hädaolukorra seadus“. 1 Lisa 9. Migratsiooninõustamine Ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta ettepaneku tegemise vorm Lühikirjeldus Ülesande või sihtotstarbelise Kohaliku omavalitsuse tasandi migratsiooninõustamine toetuse nimetus (kitsamalt kohanemisnõustamine) Missugune riigiasutus täidab Üldise nõustamise ülesanne PPA-l. (Keskne ülesannet või on uus ülesanne? migratsiooninõustamise funktsioon säiliks PPA-l, kuid KOV aitaks sellele kaasa) Mis positiivne muutus võiks Uussisserändajad kohanevad Eesti ühiskonna eluga, neile on kaasneda elanikele KOVidele kohalikul tasandil pakutud vajalikud teenused ja kontaktid. ülesande või toetuse tulubaasi Väheneb ebaseaduslik käitumine tulenevalt isiku andmisel? teadmatusest. Võib omada positiivset mõju Eesti kuvandile. Kuidas potentsiaalne üleandmine See aitab luua laiapindse võimekuse uussisserändajate seondub/toetab valdkondlike kohanemiseks. See on seotud nii „Sidusa Eesti arengukava strateegiliste eesmärkide 2030“ kohanemist puudutavate eesmärkidega,, kuid toetab saavutamist? ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärke seoses teemaga „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“. Missugused on ülesande Peamiseks tingimuseks on KOV tasandi töötaja võimekus üleandmise või toetuse tulubaasi spetsialiseeruda uussisserändajatele ning keeleoskus. KOV andmise peamised eeldused või ülesanne juba praegu on sotsiaalteenuste osutamine ning tingimused? migratsiooninõustamist võib lugeda ka sotsiaalteenuseks. Mis on võimalikud vajalikud Vaja on teha mõjuanalüüs, rääkida läbi KOV-idega ning tegevused üleandmise eelduste ja väga selgelt määratleda PPA ülesanded ning kuidas KOV tingimuste loomiseks? neid võimendab (mitte ei dubleeri). KOV tasandi töötajate koolitus ning ettevalmistus. 1
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel