Peeter Tomesti Teie 20.09.2021 nr
[email protected] Meie 19.10.2021 nr 14-1/6536-2
Harju KEK äripiirkonna
detailplaneeringust Keilas
Austatud härra Tomesti
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole seoses Keila linnas Harju KEKi äripiirkonna
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) menetlusega. Tunnete muret, et
detailplaneeringu osas ei toimu mingit diskussiooni ja info saadetakse välja üksnes
tutvumiseks. Leiate, et detailplaneering muudab kardinaalselt olemasolevat elukeskkonda
ning soovite Rahandusministeeriumi seisukohta antud planeeringu läbiviimise meetoditele
ning hinnangut, kas ministeeriumil on võimalik kohalikule omavalitsusele planeeringuga
seoses survet avaldada.
Vastuseks Teie pöördumisele selgitan kõigepealt, et kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse järgi on kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumiline planeerimine, iseseisev ja
lõplik korraldamine ning otsustamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimisseadusest
(edaspidi PlanS) tulenevalt peab kohalik omavalitsus esitama detailplaneeringu
Rahandusministeeriumile heakskiidu andmise üle otsustamiseks kahel juhul – kui
detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks või kui detailplaneeringu
avaliku väljapaneku ajal esitatakse arvamusi, millega kohalik omavalitsus ei arvesta.
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest puudutatud isikud.
PlanS § 138 lõige 1 sätestab, et detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumile. Koos detailplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul
kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja
detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise
kohta. PlanS § 138 lõikest 4 tulenevalt kontrollib Rahandusministeerium detailplaneeringu
vastavust õigusaktidele ning kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud
isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu
koostamise korraldaja.
Harju KEKi äripiirkonna detailplaneering algatati Keila Linnavalitsuse 10. septembri 2020
korraldusega nr 260 Keila linna üldplaneeringu kohase detailplaneeringuna.
Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei ole detailplaneeringut veel vastu võetud ega
avalikule väljapanekule suunatud. Eeltoodust tulenevalt on Teil võimalus detailplaneeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
avaliku väljapaneku kestel planeeringulahenduse osas oma seisukohti avaldada ning ühtlasi
ka õigus saada tõstatatud küsimustele kohaliku omavalitsuse põhjendatud vastused. Juhul, kui
kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isik arvamuste osas kompromissi ei leia, edastatakse
detailplaneering arvamuste lahendamiseks ning heakskiidu andmise üle otsustamiseks
Rahandusministeeriumile, kes annab pärast osapoolte ärakuulamist lahendamata jäänud
arvamuste osas oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
regionaalhalduse osakonna juhataja
Koopia: Keila Linnavalitsus
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
2
Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 20.09.2021 12:56
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Harju KEK äripiirkonna detailplaneering Keilas
From: Peeter Tomesti <> Sent: Sunday, September 19, 2021 2:20 PMTo:
Katri-Liis Ennok <>Subject: Harju KEK äripiirkonna detailplaneering
Keilas
Tere,
Pöördun Teie poole murega Keila linnast.
Keila linn on algatanud Harju KEK-i äripiirkonna detailplaneeringu, mis
ilmselt lähiajal võetakse ka vastu.
Muret teeb, et mingit diskussiooni antud detailplaneeringu osas ei toimu
- info saadetakse välja lihtsalt tutvumiseks.
Mingit avalikku arutelu ei toimu - samas kas pole linn kohustatud seda
tegema, kui ettepanekuid arvesse ei võeta?
Ometi muudab detailplaneering olemasolevat elukeskkonda kardinaalselt -
planeeritakse suuremahulisi tööstus- ja kommertsobjetke. Kõige
drastilisem on muidugi 45 m(!!) kõrgune hoone, mis asetub täpselt
olemasoleva eluhoone vastu - mõju on ilmselge. Lisaks suur
kaubanduskeskus, kuhu planeeritud sajad parkimiskohad ilmselgelt viitavad
radikaalsele muudatusele.
Linn lähtub millegipärast ainult ühe omaniku objekti soovidest leida oma
kinnistutele maksimaalset tulu toov lahendus - kõikide teiste
ümberkaudsete kinnisvaraomanike asjaks jääb ainult lahendus heaks kiita.
Palun rahandusministeeriumi seisukohta antud planeeringu läbiviimise
meetoditele ning hinnnagut, kas on rahandusministeeriumil võimalik kov-
ile ka mingit survet seoses planeeringuga avaldada.
On arusaadav omaniku tahe oma kinnistu osas leida maksimaalselt tulutoov
lahendus, kuid nii radikaalselt elukeskkonda muutev planeering peaks ehk
siiski sündima arutelus, kuhu on kaasatud ka ümbritsevad
kinnisvaraomanikud, kelle vara väärtust võib potentsiaalne arendus
mõjutada?
Keila linna käitumisest võib näitena tuua ka asjaolu, et kui meie
soovisime oma kinnistult maha võtta 2 puud, mis meil varsti akendest
sisse kasvavad, siis see keelati kategooriliselt. Kui aga teine soovib
ehitada 45 m kõrguse hoone, siis näidatakse sellele linna poolt rohelist
tuld.
Kummaline on ka olukord, kus Keila linnaarhitekt on vähemalt ühe suurema
kinnisvaraarenduse peaarhitekt(keilaresidence.ee). Huvide konflikt võiks
olla ilmselge - aga mitte Keila linna jaoks.
Seega palun abi selle Harju KEK äripiirkonna planeeringu osas.
Tervitades,
Peeter Tomesti
Paldiski mnt. 50 Keila kinnistu kaasomanik