dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Narva-Jõesuu linnas Vabaduse tn 68 maaüksuse detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 19. oktoober 2021
Viit
14-11/6700-2
Registreeritud
19. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Narva-Jõesuu Linnavalitsus, G. K., J. v. B., N. F.
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Ida-Viru talitus)

Failid

  • 📎14-116700-2 19.10.2021 Väljaminev kiri.asice430 KB

Sisu (failidest)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus Teie 27.09.2021 nr 7-1.2/117 [email protected] Meie 19.10.2021 nr 14-11/6700-2 Narva-Jõesuu linnas Vabaduse tn 68 maaüksuse detailplaneeringu heakskiitmine Narva Jõesuu Linnavalitsus esitas 27.09.2021 kirjaga nr 7-1.2/117 Rahandusministeeriumile Narva Jõesuu linnas Vabaduse tn 68 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Taotlusele on lisatud detailplaneering ja link planeeringu menetlust kajastavate lisamaterjalide asukohale. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik: 1) kontrollib detailplaneeringu vastavust õigusaktidele; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui PlanS § 138 lõike 4 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik nendele oma kirjaliku seisukoha. 1. Asjaolud Detailplaneering algatati Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.05.2019 korraldusega nr 216. Sama korraldusega otsustati mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel leiti, et see ei ole vajalik. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole Natura 2000 võrgustiku ala ega kaitstavaid loodusobjekte. Detailplaneeringu lahendus järgib kehtivas üldplaneeringus seatud tingimusi. Detailplaneeringuga on Vabaduse tn 68 kinnistule kavandatud üks ridaelamu, lubatud suurima ehitusaluse pinnaga 555 m2 ja kõrgusega maapinnast 12 m, krundi täisehitus on 29,5 % ja haljastuse maht 54,0 %. Juurepääs planeeringualale on kavandatud Lembitu tänavalt. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Detailplaneeringu koostaja on konsultatsioonifirma TiTo Arhitektid OÜ arhitekt Toomas Mägi, tase 7, kutsetunnistus 125640. Detailplaneeringu koostaja vastab PlanS § 4 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Planeeringulahendus on kooskõlastatud Päästeameti Ida päästekeskusega 20.04.2020, Politsei-ja piirivalveametiga 23.03.2020, Maa-ametiga 18.03.2020 ja tehnilise taristu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 valdajatega. Detailplaneering esitati arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja piirinaabritele. Detailplaneering võeti vastu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 20.05.2020 korraldusega nr 234 ning planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.06‒30.06.2020, mille kestel esitati kirjalik arvamus PlanS § 135 lõike 2 tähenduses. Avalik arutelu toimus 05.08.2020. Avaliku arutelu toimumisest teavitati avalikkust ja huvitatud isikuid ajalehes Põhjarannik 28.05.2020, veebilehel 28.05.2020. Detailplaneeringu kohta esitas avalikul väljapanekul ühise arvamuskirja 3 isikut: Grigori Kotljarov, Elena von Brandt ja Niina Filimanjuk, millele on linnavalitsus oma kirjas 07.07.2020 nr 7-1.2/119 antud seisukohad. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avalik arutelu toimus 05.08.2020. Avalikul arutelul kõigi arvamuste osas kompromissi ei saavutatud. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teavitati avalikkust ajalehes Põhjarannik 22.08.2020. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 toimus Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Viru talituses 12.10.2021 vaidlevate osapoolte ‒ detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamise. Ärakuulamisel osalesid arvamuse esitajad Grigori Kotljarov, Elena von Brandt, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse planeerijad Olga Batljuk ja Olga Godunova, Rahandusministeeriumi regionaalosakonna Ida-Viru talituse peaspetsialist Tiit Toos ja veebi vahendusel Rahandusministeeriumi regionaalosakonna nõunik Tiiu Pärn. Ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled kokkuleppele ei jõudnud. Lähtuvalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esitatud detailplaneeringu materjalidest, ärakuulamisel antud arvamuste esitajate ja linnavalitsuse esindajate selgitustest ning PlanS § 138 lõike 5 alusel annab Rahandusministeerium (heakskiidu andja) arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta. 2. Arvestamata jäänud arvamused ja neile antud kohaliku omavalitsuse ja Rahandusministeeriumi seisukohad 2.1. Vabaduse tn 66 kinnistu omanikud Grigori Kotljarov, Elena von Brandt ja Niina Filimanjuk (edaspidi arvamuse esitajad) soovisid, et arendaja ehitaks oma vahendite eest Vabaduse tn 66 kinnistule läbipaistmatu mürasummutava piirdeaia, põhjuseks üle Lembitu tänava asuva detailplaneeringualale kavandatava nelja korteriga korterelamu tulevaste omanike parkivad autod hakkavad lämmatama neid autode heitegaasidega ning kurdistama autosignaalide tekitatud müraga. Ärakuulamisel arvamuse esitajad ei nõustunud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt esitatud kompromissettepanekuga ja nõuavad kõrge varjetara ehitamist nende krundile arendaja või linnavalitsuse poolt. Mingisuguseid analüüse või või muid ametlikke dokumente, mille alusel saaks hinnata tulevikus esineda võivaid kahjulike mõjude paiskeid naaberkinnistule arvamuse esitajatel lisada polnud. Samuti ei osanud nad nimetada õigusakte, mida rikutakse detailplaneeringu kehtestamisel ja mis oleksid suunatud nende privaatsuse kahjustamiseks. Linnavalitsus on selgitanud, et Vabaduse tn 68 ja Vabaduse tn 66 hoonete vaheline kaugus ulatub üle 12 meetri ning kinnistuid eraldab Lembitu tänav. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi omapoolse ettepaneku arvamuste esitajatele sellisena, et arendaja rajab Lembitu tn arendatava 2 krundi äärde elustara ehk siis kuni 1,5 m kõrge heki, millega vähendatakse märgatavalt tänavale paisatavat võimalikku müra ja autosummutitest tulevaid heitgaasikoguseid. Sama ettepaneku esitasid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindajad ka eriarvamuse ärakuulamise ajal. Narva-Jõesuu üldplaneeringu järgi on läbipaistmatute piirete rajamine keelatud. 2.2 Ärakuulamise ajal tehti arvamuse esitajate poolt ettepanek planeerida parkimisala kavandatava hoone vastasküljele. Linnavalitsuse esindajad selgitasid, et sellisel juhul parklast avaneks väljasõidutee vahetult Vabaduse tänavale, mis linna mõistes on peatee ja millega ei ole nõus Transpordiamet. Nende nõudeks on, et parklast väljuvad autod suunduksid kõigepealt madalama intensiivsusega liiklusega teele ehk siis Lembitu tänavale ja alles sealt peateele. Rahandusministeeriumi on seisukohal, et detailplaneeringu lahendus on läbi kaalutletud ning sellega on kohalik omavalitsus täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 nõutud kaalutlemise kohustuse. Detailplaneering on koostatud vastavuses linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78 kehtestatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga ja sellega on täidetud PlanS § 74 lõikes 5 sätestatud nõue, mille kohaselt üldplaneering on detailplaneeringu koostamise alus. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Narva-Jõesuu Linnavalitsus 20.05.2021 korraldusega nr 234 on detailplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavalitsus kinnitanud, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega (PlanS § 134). Kohalik omavalistus on detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestanud kehtestatud üldplaneeringut, olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid Narva- Jõesuus. Linnavalitsus on esitatud arvamusi kaalunud ja osaliselt ka arvestanud. Detailplaneeringu avalikustamise järgselt on linnavalitsus pakkunud välja nn kompromissi planeeringulahenduse täiendamiseks ‒ Lembitu tänava äärde nähakse ette elustara, so kuni 1,5 m kõrge hekk, millega vähendatakse tänavale paisatavat võimalikku müra ja autosummutitest tulevaid heitgaasikoguseid. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Kui seadust on järgitud, otsustab planeeringulahenduse otstarbekuse, sh piirkonna keskkonda sobivuse, krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse jms detailplaneeringu ülesannete osas naabri arvamus arvesse võtmise kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning Rahandusministeerium ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Hinnangu 3 planeeringulahenduse otstarbekuse osas väljuks heakskiidu andjale planeerimisseadusega antud pädevuse piiridest. Rahandusministeerium leiab, et Narva-Jõesuu linna Vabaduse tn 68 kinnistu detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. 3. Kokkuvõte Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeerium hinnangul ei ole detailplaneeringu koostamisel rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS § 138 lõikes 4 sätestatud pädevusele. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui 4 motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Narva-Jõesuu Vabaduse tn 68 detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. PlanS § 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Narva-Jõesuu linna Vabaduse tn 68 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Grigori Kotljarov, Jelena von Brandt, Niina Filimanjuk Tiit Toos 715 5813 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 3 RKHKo 3-3-1-12-07 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel