Narva-Jõesuu Linnavalitsus Teie 27.09.2021 nr 7-1.2/117
[email protected] Meie 19.10.2021 nr 14-11/6700-2
Narva-Jõesuu linnas Vabaduse tn
68 maaüksuse detailplaneeringu
heakskiitmine
Narva Jõesuu Linnavalitsus esitas 27.09.2021 kirjaga nr 7-1.2/117 Rahandusministeeriumile
Narva Jõesuu linnas Vabaduse tn 68 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering)
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1 alusel detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Taotlusele on lisatud
detailplaneering ja link planeeringu menetlust kajastavate lisamaterjalide asukohale.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna
eest vastutav minister või tema volitatud ametnik: 1) kontrollib detailplaneeringu vastavust
õigusaktidele; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle
arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise
korraldaja. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui PlanS § 138 lõike 4 punktis 2 nimetatud
isikud kokkulepet ei saavuta, annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud
ametnik nendele oma kirjaliku seisukoha.
1. Asjaolud
Detailplaneering algatati Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.05.2019 korraldusega nr 216. Sama
korraldusega otsustati mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna koostatud
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel leiti, et see ei ole vajalik.
Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole Natura 2000 võrgustiku ala ega kaitstavaid
loodusobjekte. Detailplaneeringu lahendus järgib kehtivas üldplaneeringus seatud tingimusi.
Detailplaneeringuga on Vabaduse tn 68 kinnistule kavandatud üks ridaelamu, lubatud suurima
ehitusaluse pinnaga 555 m2 ja kõrgusega maapinnast 12 m, krundi täisehitus on 29,5 % ja
haljastuse maht 54,0 %. Juurepääs planeeringualale on kavandatud Lembitu tänavalt.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Detailplaneeringu
koostaja on konsultatsioonifirma TiTo Arhitektid OÜ arhitekt Toomas Mägi, tase 7,
kutsetunnistus 125640. Detailplaneeringu koostaja vastab PlanS § 4 lõikes 5 sätestatud
nõuetele.
Planeeringulahendus on kooskõlastatud Päästeameti Ida päästekeskusega 20.04.2020,
Politsei-ja piirivalveametiga 23.03.2020, Maa-ametiga 18.03.2020 ja tehnilise taristu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
valdajatega. Detailplaneering esitati arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja
piirinaabritele.
Detailplaneering võeti vastu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 20.05.2020 korraldusega nr 234
ning planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.06‒30.06.2020, mille kestel
esitati kirjalik arvamus PlanS § 135 lõike 2 tähenduses. Avalik arutelu toimus 05.08.2020.
Avaliku arutelu toimumisest teavitati avalikkust ja huvitatud isikuid ajalehes Põhjarannik
28.05.2020, veebilehel 28.05.2020.
Detailplaneeringu kohta esitas avalikul väljapanekul ühise arvamuskirja 3 isikut: Grigori
Kotljarov, Elena von Brandt ja Niina Filimanjuk, millele on linnavalitsus oma kirjas
07.07.2020 nr 7-1.2/119 antud seisukohad. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste
tutvustamiseks avalik arutelu toimus 05.08.2020. Avalikul arutelul kõigi arvamuste osas
kompromissi ei saavutatud. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemustest teavitati avalikkust ajalehes Põhjarannik 22.08.2020.
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 toimus Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Ida-Viru talituses 12.10.2021 vaidlevate osapoolte ‒ detailplaneeringu avalikul
väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava
kohaliku omavalitsuse ärakuulamise. Ärakuulamisel osalesid arvamuse esitajad Grigori
Kotljarov, Elena von Brandt, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse planeerijad Olga Batljuk ja Olga
Godunova, Rahandusministeeriumi regionaalosakonna Ida-Viru talituse peaspetsialist Tiit
Toos ja veebi vahendusel Rahandusministeeriumi regionaalosakonna nõunik Tiiu Pärn.
Ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled kokkuleppele ei jõudnud.
Lähtuvalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esitatud detailplaneeringu materjalidest,
ärakuulamisel antud arvamuste esitajate ja linnavalitsuse esindajate selgitustest ning PlanS §
138 lõike 5 alusel annab Rahandusministeerium (heakskiidu andja) arvamuse arvestamata
jäänud arvamuste kohta.
2. Arvestamata jäänud arvamused ja neile antud kohaliku omavalitsuse ja
Rahandusministeeriumi seisukohad
2.1. Vabaduse tn 66 kinnistu omanikud Grigori Kotljarov, Elena von Brandt ja Niina
Filimanjuk (edaspidi arvamuse esitajad) soovisid, et arendaja ehitaks oma vahendite eest
Vabaduse tn 66 kinnistule läbipaistmatu mürasummutava piirdeaia, põhjuseks üle Lembitu
tänava asuva detailplaneeringualale kavandatava nelja korteriga korterelamu tulevaste
omanike parkivad autod hakkavad lämmatama neid autode heitegaasidega ning kurdistama
autosignaalide tekitatud müraga.
Ärakuulamisel arvamuse esitajad ei nõustunud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt esitatud
kompromissettepanekuga ja nõuavad kõrge varjetara ehitamist nende krundile arendaja või
linnavalitsuse poolt. Mingisuguseid analüüse või või muid ametlikke dokumente, mille alusel
saaks hinnata tulevikus esineda võivaid kahjulike mõjude paiskeid naaberkinnistule arvamuse
esitajatel lisada polnud. Samuti ei osanud nad nimetada õigusakte, mida rikutakse
detailplaneeringu kehtestamisel ja mis oleksid suunatud nende privaatsuse kahjustamiseks.
Linnavalitsus on selgitanud, et Vabaduse tn 68 ja Vabaduse tn 66 hoonete vaheline kaugus
ulatub üle 12 meetri ning kinnistuid eraldab Lembitu tänav. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi
omapoolse ettepaneku arvamuste esitajatele sellisena, et arendaja rajab Lembitu tn arendatava
2
krundi äärde elustara ehk siis kuni 1,5 m kõrge heki, millega vähendatakse märgatavalt
tänavale paisatavat võimalikku müra ja autosummutitest tulevaid heitgaasikoguseid. Sama
ettepaneku esitasid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindajad ka eriarvamuse ärakuulamise ajal.
Narva-Jõesuu üldplaneeringu järgi on läbipaistmatute piirete rajamine keelatud.
2.2 Ärakuulamise ajal tehti arvamuse esitajate poolt ettepanek planeerida parkimisala
kavandatava hoone vastasküljele.
Linnavalitsuse esindajad selgitasid, et sellisel juhul parklast avaneks väljasõidutee vahetult
Vabaduse tänavale, mis linna mõistes on peatee ja millega ei ole nõus Transpordiamet. Nende
nõudeks on, et parklast väljuvad autod suunduksid kõigepealt madalama intensiivsusega
liiklusega teele ehk siis Lembitu tänavale ja alles sealt peateele.
Rahandusministeeriumi on seisukohal, et detailplaneeringu lahendus on läbi kaalutletud
ning sellega on kohalik omavalitsus täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 nõutud
kaalutlemise kohustuse. Detailplaneering on koostatud vastavuses linnavolikogu 30.01.2019
otsusega nr 78 kehtestatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga ja sellega on täidetud PlanS
§ 74 lõikes 5 sätestatud nõue, mille kohaselt üldplaneering on detailplaneeringu koostamise
alus. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve
ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
ning lõimima need planeeringulahendusse.
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige
10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
Narva-Jõesuu Linnavalitsus 20.05.2021 korraldusega nr 234 on detailplaneeringu vastu
võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on
linnavalitsus kinnitanud, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja on koostatud vastavuses
linna ruumilise arengu eesmärkidega (PlanS § 134).
Kohalik omavalistus on detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestanud kehtestatud
üldplaneeringut, olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid Narva-
Jõesuus. Linnavalitsus on esitatud arvamusi kaalunud ja osaliselt ka arvestanud.
Detailplaneeringu avalikustamise järgselt on linnavalitsus pakkunud välja nn kompromissi
planeeringulahenduse täiendamiseks ‒ Lembitu tänava äärde nähakse ette elustara, so kuni
1,5 m kõrge hekk, millega vähendatakse tänavale paisatavat võimalikku müra ja
autosummutitest tulevaid heitgaasikoguseid.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja
normidele vastavuse kontrollimine. Kui seadust on järgitud, otsustab planeeringulahenduse
otstarbekuse, sh piirkonna keskkonda sobivuse, krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse jms
detailplaneeringu ülesannete osas naabri arvamus arvesse võtmise kaalutlusõigusest
tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning Rahandusministeerium ei saa enda
subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule
omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Hinnangu
3
planeeringulahenduse otstarbekuse osas väljuks heakskiidu andjale planeerimisseadusega
antud pädevuse piiridest.
Rahandusministeerium leiab, et Narva-Jõesuu linna Vabaduse tn 68 kinnistu
detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu
koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 sätestatud
detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning
detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud
isikuid.
3. Kokkuvõte
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus
esitatud arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud
teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul.
Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud
oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu
koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja
vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi
avaliku menetluse nõudeid.
Rahandusministeerium hinnangul ei ole detailplaneeringu koostamisel rikutud arvamusi
esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele
ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise
üle vastavalt PlanS § 138 lõikes 4 sätestatud pädevusele.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult
paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide)
arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust
teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,
arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik
omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava
planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
4
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Narva-Jõesuu
Vabaduse tn 68 detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada
eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
PlanS § 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr
1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Narva-Jõesuu linna Vabaduse tn 68
kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik
kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma
subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Grigori Kotljarov, Jelena von Brandt, Niina Filimanjuk
Tiit Toos 715 5813
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
3
RKHKo 3-3-1-12-07
5