Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 14. oktoober 2021. aasta
Teema: Eesti seisukoht Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 28. oktoobri 2021. a videokonverentsil
SISSEJUHATUS
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus on kavas anda esialgne heakskiit Rumeenia, Eesti
ja Soome taastekavadele.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Kristiina Abel (
[email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres
Kuningas (
[email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud finantspoliitika ja
välissuhete asekantsler Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Eestit esindab kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine
- taastekavade rakendusotsuste heakskiitmine
Nõukogule on esitatud rakendusotsused Rumeenia, Eesti ja Soome taastekavade
heakskiitmiseks. Komisjon on põhjalikult analüüsinud ja pidanud liikmesriikidega
läbirääkimisi taastekavade sisu üle. Taastekavade hindamisel on lähtutud järgmistest näitajatest
ja kaalutlustest:
1. 2. 3. 4.
Tasakaalustatud Kuidas lahendab Mõju kasvu „Ei kahjusta
lähenemine riigipõhistes potentsiaalile, oluliselt“-põhimõtte
soovitustes kriisidele järgimine reformide
tuvastatud vastupanuvõimele, ja investeeringute
probleeme sotsiaalne mõju puhul
5. 6. 7. 8.
Kuidas toetab Kuidas toetab Mõju kestvus Tõhus seire ja
rohepööret digipööret rakendamine
9. 10. 11.
Mõistlikud ja Kindlad Sidusus
usutavad kontrollisüsteemid
kuluhinnangud
Komisjoni hinnangul täidavad kõik esitatud taastekavad digi- ja kliimapanuse
miinimumnõuded, lahendavad piisaval määral olulist osa riigipõhistest soovitustest, sisaldavad
ka piisavalt reforme ning mõlema liikmesriigi puhul on kokku lepitud rakendamise korras, et
tagada piisav Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Komisjon on läbivalt tõdenud, et seatud
verstapostid ja sihid, mille alusel hiljem makseid tehakse, on piisavalt konkreetsed ja
mõõdetavad ning hinnangud kulude mahule on piisavalt usutavad ja usaldusväärsed, kuigi
osade planeeritavate meetmete puhul on kulude hindamine etteulatuvalt olnud keeruline.
Taastekavad ja rakendusotsused on vaadatud üle majandus-rahanduskomitee ning
finantsnõunike poolt ning on leitud, et komisjoni hinnang on õigustatud ning seega kõik kolm
taastekava täidavad nendele esitatud nõuded.
1
Kokkuvõte 28. oktoobril heakskiitu ootavatest taastekavadest:
Riik Toetus (EUR) Laen (EUR) Digi (min Rohe (min Reformid/ Kava eeldatav mõju (%
20%) 37%) investeeringud (tk) SKPst 2021-2026)
Rumeenia 14 239 689 750 14 942 153 000 20,5% 41% 64/107 1,4-2,2%
Olulisemad reformid - Transpordisektori dekarboniseerimisega seotud reformid;
- Riikliku ringmajanduse strateegia väljatöötamine;
- Riikliku metsastrateegia vastuvõtmine;
- Elupaikade ökoloogiline ümberkujundamine ja liikide kaitse;
- Riigihalduse digitaliseerimine;
- Üleminek EL 2025 ühenduvuse eesmärkidele ja erainvesteeringute kaasamine
suure võimsusega võrkude kasutuselevõtuks;
- Digikompetentside suurendamine ja kodanike digihariduse kasv;
- Maksuhalduse, fiskaaljuhtimise ja pensionisüsteemi reformid.
Olulisemad - Uued taastuvenergia allikad (€ 975 mln)
investeeringud - Raudtee moderniseerimine (€ 3,9 mld)
- Energiatõhususe parandamine era- ja avalikes hoonetes (€ 2,7 mld);
- Jäätmekäitluse parandamine (€ 440 mln), vee- ja reoveetaristu täiustamine (€
968 mln)
Eesti 969 300 000 - 21,5% 41,5% 16/25 0,5%
Olulisemad reformid - Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine;
- Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine;
- Ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja kestliku
transpordi ja energiataristu kasutuselevõtt
- Ettevõtete digipööret toetavate oskuste arendamine;
- Riigi IT baasteenuste reform ja avalike digiteenuste reform;
- Tervishoiukorralduse terviklik muutmine;
- Tervishoiu esmatasandi tugevdamine;
- Töötushüvitiste pikendamine, pikaajalise hoolduse parandamine.
Olulisemad - Rohepööret toetavate oskuste arendamine (€ 15 mln);
investeeringud - Ärimudelite ajakohastamine ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt
(€ 55 mln);
- Ettevõtete rohefond (€ 100 mln);
- Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (€ 50 mln);
- Energeetika investeeringud taastuvenergia osakaalu suurendamiseks (€ 45 mln);
- Säästlik transport (€ 96 mln);
- Digipööret toetavate oskuste arendamine (€ 10 mln);
- Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine, turvaline pilvetaristule üleminek,
avalike digiteenuste arendamine (€ 94 mln);
- Viimase miili netiühenduse kättesaadavuse tõstmine (€ 24 mln);
- Rahapesu andmebüroo IT investeeringud (€ 3,9 mln).
Soome 2 085 341 084 - 27% 50,1% 18/39 0,4-0,6%
Olulisemad reformid - Kliimamuutuste seadus;
- Kivisöe kasutamise järkjärguline lõpetamine;
- Energia ja transpordi maksustamise reformimine;
- Jäätmeseaduse reform korduvkasutuse parandamiseks;
- Digioskuste arendamine;
- Rahapesu ennetamine.
Olulisemad - Taastuvenergia investeeringud (€ 318,7 mln);
investeeringud - Süsinikdioksiidi vähendamine tööstuses (€ 60 mln);
- Õlikatelde välja vahetamine (€ 70 mln);
- Elektrisõidukite laadimine (€ 40 mln);
- Raudteevõrgustike digitaliseerimine (€ 85 mln);
2
- Lairibaühendused (€ 50 mln);
- VKEde konkurentsivõime parandamine (€ 30 mln);
- Küberturvalisus (€ 10 mln);
- Parem ligipääs tervise ja sotsiaalhooldusteenustele (€ 260 mln);
- E-tervis (€ 100 mln);
- Tööhõiveteenused (€ 90 mln);
- Teadus-arendustegevuse investeeringud (€ 267 mln).
Pärast taastekavade heakskiitmise otsuste kinnitamist Nõukogu poolt kavatseb komisjon
sõlmida Rumeenia, Eesti ja Soomega rahastamislepingud ning seejärel on komisjonil võimalik
teha esimesed ettemaksed.
Eesti taastekavas planeeritud reformid ja investeeringud lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning
selle juurde kuuluvast tegevuskavast (kinnitati Vabariigi Valitsuses 29.04.2021). Taasterahastu
vahendeid kasutatakse mh Euroopa poolaasta raames Eestile antud riigipõhiste soovituste
elluviimisel, näiteks avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise kiirendamiseks ja
erainvesteeringute edendamiseks keskendudes üleminekule rohelisele majandusele ja
digitehnoloogiale; rahapesuvastase raamistiku tugevdamiseks, COVID-19 pandeemiale
reageerimise võimekuse tõstmiseks (sh tervishoiu valdkonnas) ja majandust toetavateks
meetmeteks; säästva transpordi- ja energiataristu jaoks, sealhulgas ühenduste, innovatsiooni
edendamiseks ning ressursi- ja energiatõhususeks. Samuti oskuste nappuse leevendamiseks,
koolitussüsteemide vastavusse viimiseks tööturu vajadustega ning sotsiaalse turvavõrgu
suurendamiseks.
Taastekavas plaanitud reformid, investeeringud ja meetmed on suunatud ja kasvupotentsiaali
suurendamisele, tagades samal ajal keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning
investeerides materiaalsesse ja immateriaalsesse kapitali tootlikkuse suurendamiseks.
Taastekava raames planeeritud ettevõtete digi- ja rohepöörde reformid, investeeringud ja
meetmed, aga ka digiriigi, säästva transpordi ning energeetika ja energiatõhususe
reformid/investeeringud aitavad Eestil üle minna tulevikukindlamale, säästvamale majandusele
ning aidata kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele. Taastekava kaudu luuakse
eeldused säästvale majandusele sujuvaks üleminekuks ning rohe- ja digipöörde toetamiseks.
Taastekavas plaanitud reformid ja investeeringud aitavad edendada ressursitõhusust,
parandavad ettevõtluskeskkonda ja administratiivset võimekust eelkõige uuenduslike
digilahenduste juurutamise kaudu. Reformid aitavad suurendada tööturul osalemist ning
võitlevad noorte ja pikaajalise töötuse vastu, ettevõtete digi- ja rohepöörde koosseisus plaanitud
oskuste arendamisega seotud meetmed aga soodustavad koolituste ja kvalifikatsiooni tõstmise
kaudu konkurentsivõime kasvu tööturul.
05.10.21 heakskiitva otsusega toetab Komisjon Eesti taastekava elluviimist hetkeseisuga 969,3
mln euroga. Suure tõenäosusega muutub Eesti toetussumma aga väiksemaks, kuna meie
majandus on oodatust kiiremini taastunud ning saavutanud tänaseks kriisieelse taseme. Lõplik
toetussumma selgub juunis 2022. Komisjon teeb Eestile väljamakseid 1-2 korda aastas
vastavalt maksete profiilile. Esimese maksetaotluse esitame komisjonile 2021.a. 4. kvartalis
ettemaksu küsimiseks 13% ulatuses toetuse summast. Edasised maksetaotlused esitame
vahemikus 2. kvartal 2022. a kuni 3. kvartal 2026. a.
Seisukoht:
- Toetame rakendusotsuste vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Rumeenia, Eesti ja
Soome taastekavad.
3
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 20.10.2021 nr 1.1-10.1/7357-1
[email protected]
Eesti seisukoht Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 28. oktoobri
2021. a videokonverentsil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukoha Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 28. oktoobri 2021. a videokonverentsil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukoht Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 26. juuli
2021. a videokonverentsil – 3 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukoht Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 28. oktoobri
2021. a videokonverentsil
Kiita heaks järgmine rahandusministri esitatud seisukoht Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 28. oktoobri 2021. a videokonverentsil:
1. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine
- Toetame Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuste vastuvõtmist, millega kiidetakse
heaks Rumeenia, Eesti ja Soome taastekavad.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär