Rahandusministeerium 20.10.2021 nr 1-4/21/4684-2
Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist
Keskkonnaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi reservfond)
vahenditest tagastamatu toetusena Maa-ametile 2 732 119 euro eraldamist. Vabariigi Valitsuse
27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha
eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi Kord) punkt 4 sätestab, et reservfondist raha eraldamise taotluse
võib esitada riigivaraseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja.
Korra punkti 3 alapunktide 5 ja 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa
munitsipaliseerimise, tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude
katteks. Sama punkti alapunkti 3 kohaselt riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks.
Keskkonnaministeerium taotleb Maa-ametile reservfondist raha eraldamist maareformi läbiviimiseks ja
riigivara võõrandamise korraldamisega seotud maareformi järelmõjude kõrvaldamise kulude katmiseks.
Maareformi toimingute rahastamine on vajalik, et Maa-ametil oleks võimalik läbi viia pooleliolevad
eraisikutega seotud menetlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja süsteemselt
korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine. Maareformi järelmõjudega seotud
toimingute rahastamine on vajalik, et Maa-ametil oleks võimalik likvideerida maareformi tulemusel
riigimaale jäänud ebaseaduslikud, ohtlikud ja keskkonda kahjustavad lagunenud ehitised ja muud objektid
ning korraldada maareformi käigus hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud riigimaa
võõrandamine maa kasutajatele. Taotlus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a
valitsuskabineti nõupidamise otsusega.
Arvestades eeltoodut palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna
keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile tagastamatu toetusena
2 732 119 (kaks miljonit seitsesada kolmkümmend kaks tuhat ükssada üheksateist) euro eraldamiseks
maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;
2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule.
Ingrid Koemets, 626 2819
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
KORRALDUS
2021 nr
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3
alapunktidega 3 ja 7 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu
toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna
keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma
käibemaksuta) maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud
kulude katteks.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“
1. Sissejuhatus
Käesoleva korraldusega eraldatakse Keskkonnaministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot
maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise,
kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega
seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud
(edaspidi kord) “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja
kasutamise korra” punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid
eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude
katteks. Korra punkti 3 alapunkti 3 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid
eraldada ka riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks.
Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021 valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks
keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi
järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb
taotleda Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi ka ORF) vahendeid
maareformi lõpule viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude
lahendamiseks.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi
riigivara osakonna ……. , Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel 665 0877;
e-post
[email protected]), Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro
(tel 665 0762; e-post
[email protected]) .
2. Maareformi seis
Maa-amet kogus 2018. aastani koostöös maavalitsustega valla- või linnavalitsustelt (edaspidi
ka omavalitsus või KOV) ülevaateid pooleliolevatest maareformi menetlustest. Tabelitesse
kogutud andmete võrdlusemisel sai selgeks, et kogutud andmed ei ole piisava
usaldusväärsusega ja tihti puudus KOVidel ülevaade veel tegemata reformitoimingutest.
KOVide esitatud andmete alusel oli veel 2019. aastal teadmine, et reformimata on ca
15 000 - 16 000 maaüksust, mille asukohad kaardil ei olnud teada ja ka menetlusliikide osas
olid andmed puudulikud. Töö korraldamiseks tekkis Maa-ametil vajadus saada ülevaade
reformimata maade paiknemisest ja menetlusliikidest. Maa-ameti ja KOVide koostöös alustati
2019. aastal Maa-ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi läbiviimiseks
vajalike andmete kogumist. Maaüksused piiritleti ja iga maaüksuse kohta märgiti olemasolevate
andmete põhjal maareformi liik. Reformimata maadest moodustati masskannetega
kaardimaterjali alusel katastriüksused. Nendel maaüksustel on kõige rohkem märgitud
1
maareformi liigiks riba erastamine, maa munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse
jätmine maareservina. Kaardirakendusse kogutud andmete alusel moodustati reformimata
maast 2020. aasta jooksul kokku ca 27 000 katastriüksust, mis on kaks korda rohkem kui varem
KOVide esitatud andmete kohaselt tulnuks moodustada. Seega tuleb maareformi toiminguid
teha senisest teadmisest oluliselt suuremas ulatuses ja 2021. aasta 1. septembri seisuga on
vajalik reformida veel vähemalt 20 138 maaüksust ligikaudu 17 200 hektari ulatuses.
Joonis 1. Reformimata maaüksuste arv ja pindala maareformi liikide lõikes reformimata maade
kaardirakenduse andmetel 01.09.2021
Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate
asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega.
Nii näiteks on juba praegu teada, et paljud riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb
tegelikult anda munitsipaalomandisse ja vastupidi. Lisaks on reservmaana riigi omandisse
jäetavaks maaks märgitud riigimaadega piirnevaid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke, mis
liidetakse riigile kuuluva kinnisasjaga teistel alustel. Reformimata maatükkide koguarvud
omavalitsuste lõikes on toodud joonisel Lisas 1.
3. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel
3.1. Maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine
Reformimata maade maakatastrisse kandmise järel on Maa-amet seadnud esikohale
munitsipaalmaade ja riigimaade vormistamise, mille mahud nii pindalaliselt kui ka maaüksuste
arvu poolest on suured.
Reformimata maade kaardirakenduse kaudu kogutud andmete alusel on Maa-amet koostanud
valla- ja linnavalitsustele nimekirjad nende riigi omandisse jäetavate ja munitsipaalomandisse
antavate maade kohta, kus menetlus ei sõltu eraisikute tegevusest. Nende nimekirjade alusel
tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi toimingud ja võtta vastu otsused.
Vajadusel vaadatakse nimekirjad Maa-ameti ja omavalitsuse ametnike koostöös üle ja püütakse
leida otstarbekaim ning kõigile osapooltele sobivaim viis maareformi läbiviimiseks. Maade
reformimise seis KOVide lõikes on erinev. Enamasti tuleb üle vaadata sadu maaüksusi.
2
Maareformi edukus on otseselt sõltuv iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute
tegemisel. Eelpool viidatud nimekirjade ja täiendavalt kogutud andmete alusel otsustab Maa-
amet maade munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise. Valla- või linnavalitsus
ei pea eraldi taotlust esitama, kuid omavalitsusel tuleb Maa-ametile esitada vajalikud õiendid
ja otsused.
2020. ja 2021. aaasta jooksul on munitsipaalomandisse antud 4872 maaüksust. Praeguste
andmete kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel hinnanguliselt 2900 maaüksust.
Seega viib Maa-amet enamiku munitsipaalmaade menetlusi läbi juba käesoleva aasta lõpuks.
Otsuseid ei ole 2021. aastal jooksul võimalik teha nende omavalitsuste omandisse antavate
maade osas, kus valla- või linnavalitsus ei tee mõistliku aja jooksul omapoolseid maareformi
toiminguid või ei nõustu Maa-ameti kavandatava maareformi liigiga. Näiteks soovib
omavalitsus saada munitsipaalomandisse elamu- või tootmismaad, mis on välja selgitatud riigi
omandisse jäetava maana. Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub hiljem
või sõltub vastava maaüksusega puutumuses olevatest eraisikutega seotud menetlustest või maa
riigi omandisse jätmise menetluse läbiviimisest. Siiski vähenevad alates 2022. aastast maa
munitsipaalomandisse andmise mahud oluliselt ja iga-aastaselt viiakse läbi vaid umbes
paarsada menetlust.
2022. aasta lõpuks kavandab Maa-amet läbi viia nende reservmaade riigi omandisse jätmise,
kus menetlus ei sõltu eraisikutega seotud menetlustest. Probleemsed menetlused viiakse lõpule
eeldatavalt paari järgneva aasta jooksul. Lisaks selgub riigi omandisse jäetavaid maid ka hiljem,
näiteks kui maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava
seisukorra tõttu või muudel põhjustel.
3.2. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine
Maareformi käigus on reformitud kinnisasjade vahele tekkinud suurel hulgal iseseisva
kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid. Pärast reformimata maade katastrisse kandmist oli
selliseid maatükke ligikaudu 7000. Keskmiselt on läbi viidud 400-500 riba erastamise
menetlust aastas. Katastriandmete pideva täpsustamise ja veekogude kaldajoonte korrastamise
tulemusena muutub ka reformimata maaribade teadaolev arv. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb
ribade reformimiseks moodustada eraldiseisvad katastriüksused, kanda need
kinnistusraamatusse eraldi registriossa ning sama kinnistusavalduse alusel ühendada ajutiselt
moodustatud kinnisasi piirneva kinnisasjaga ja ajutise katastriüksuse jaoks avatud registriosa
kohe ka sulgeda. Seejärel tuleb lõppeesmärgi saavutamiseks teha veel maakorraldustoimingud
katastriüksuste liitmiseks ja uus kanne kinnistusraamatusse, et registriossa kanda
katastriüksuste ühendamisel tekkinud katastriüksus. Selline protsess on keeruline ja
ressursimahukas. Ribade näol on tegemist maareformi läbiviimisel moodustatud kinnisasjade
vahele jäänud enamasti väheväärtuslike maatükkidega. Maareformi praeguses etapis ja
Maa-ameti arendatavate tehniliste võimalustega saab ribade reformimist lihtsustada, viies
menetluse läbi maakorraldusseaduse kohaselt kinnisasjale juurdelõike tegemisega. Sellisel
juhul ei ole vaja reformimata maatükki enam kanda maakatastrisse ja kinnistusraamatusse
eraldi katastriüksusena, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire.
Riigikogu menetluses on maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(418 SE), mille üheks eesmärgiks on alates 2022. aasta jaanuarist lihtsustada iseseisva
kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade reformimist. Kuigi menetlus muutub maa omandaja
jaoks lihtsamaks ja selgemaks, lisandub Maa-ametile täiendavaid toiminguid, sh riigi või
kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga piirnevate ribade osas. Otstarbekas on, et
maakorralduse läbiviija riigi- või munitsipaalmaaga piirneva reformimata maa puhul on
3
Maa-amet, mitte eraldi iga riigivara valitseja või volitatud asutus ning valla- või linnavalitsus.
Eraomandis oleva maaga piirnevate ribade puhul on maakorralduse läbiviijaks linna- või
vallavalitsus, kuid Maa-ametil tuleb ka nende menetluste puhul võtta vastu maakorralduse
otsus, teatada maakorralduse osalisele ehk kinnisasja omanikule omandatava maa eest
tasumisele kuuluva hüvitise suurus, vajadusel sõlmida järelmaksuleping ja teha hüpoteegi
seadmise toimingud. Sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on eraisik, riik või KOV, tuleb
kõikide juurdelõigete tegemiseks vajalikud katastritoimingud teha Maa-ametil, samuti edastada
maakorralduses osalenud kinnisasjade andmete muudatused kinnistusametile.
Pärast seadusemuudatuste jõustumist kavatseb Maa-amet esmajärjekorras analüüsida
riigimaaga ja munitsipaalmaaga piirnevaid ribasid, selgitada välja riigi ja valla- või
linnavalitsuse huvi maa omandamiseks juhtudel, kus maareformi läbiviimiseks on ka teisi
võimalusi. Riigi- või munitsipaalmaaga piirnevate ribade osas viiakse vajalikud menetlused läbi
peamiselt Maa-ameti algatusel. Eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate ribade puhul
tuleb maakorraldustoimingud algatada valla- või linnavalitsustel. Seadusemuudatustest ja uuest
menetluskorrast tulenevalt vajavad valla- või linnavalitsused Maa-ameti poolset nõustamist.
Osa pooleliolevaid menetlusi viiakse lõpule seni kehtinud alustel, st maa erastamisena.
Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on väga suur ning huvi selliste maade
omandamiseks on piirkonniti erinev, on läbi viidavate menetluste hulka ja mahtusid keeruline
prognoosida. Aastatel 2019 ja 2020 on läbi viidud vastavalt 405 ja 511 riba erastamise
menetlust. Arvestades uute regulatsioonide jõustumisega kaasnevat nn õpiperioodi ja e-katastri
arenduste tempot prognoosib Maa-amet riigi- ja munitsipaalmaadega piirnevate ribade osas
enamiku vajalikke menetlusi läbi viimist 3-4 aasta jooksul. Maa-ameti edukus maareformi
läbiviimisel sõltub ka selle maareformi liigi puhul KOV-ide võimekusest ja soovist koostööks.
Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus suure osa
menetlusest peab läbi viima valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi
olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks
kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut.
3.3. Eraisikutega seotud menetluste läbiviimine
Alates 2018. aastast on Maa-amet erinevates eraisikutega seotud maareformi menetlustes
võtnud vastu üle 4000 otsuse ja sõlminud üle 3600 lepingu maa eraomandisse andmiseks või
hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel kasutusse andmiseks. Üle poole lepingutest on
sõlmitud iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade erastamiseks. Kinnisasjaga piirnevat maad
omandada soovivate isikute surve tõttu teevad KOV-id sisuliste maareformi menetluste
läbiviimiseks vajalikke eeltoiminguid oluliselt vähem kui peaks. See on tekitanud olukorra, kus
maareformi vigade parandamisega ehk ribade reformimisega tegeletakse rohkem kui sisulise
maareformi läbiviimisega.
Ribade reformimist reguleerivate seadusemuudatustega jagatakse eraisikutega seotud
menetlused kaheks osaks: sisulised maareformi seaduse alusel läbiviidavad menetlused ja
maareformi vigade parandamine, mis toimub eelkõige maakorraldusseaduse reeglite kohaselt.
Sellise jaotusega on võimalik Maa-ametis menetluste läbiviijatel spetsialiseeruda senisest
kitsamale valdkonnale ja seeläbi efektiivsemalt tegutseda. Üha enam on vajalik korraldada
KOV-ide nõustamist maa erastamise ja hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise
menetluses KOV-i eeltoimingute läbiviimisel. Seetõttu kulub iga menetluse läbiviimisele üha
enam Maa-ameti tööaega jm ressursse.
4
Maa-amet kavatseb edaspidi iga-aastaselt läbi viia 600-1000 eraisikutega seotud sisulist
maareformi menetlust: maa ostueesõigusega erastamine, hoonestusõiguse seadmine, vaba
põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine, vaba põllu- või metsamaa erastamine.
Läbiviidavate menetluste hulk sõltub lisaks Maa-ameti võimalustele iga menetluse keerukusest,
valla- või linnavalitsuse võimekusest ja puudutatud isikute huvist.
4. Maareformi läbiviimise rahastamine ORF-ist
ORF-ist on Maa-ametile alates 2015. aastast eraldatud kolmel korral tagastamatut toetust
maareformi toimingute ja reformimata maaga seotud toimingute läbiviimiseks vajalike
tööjõukulude katmiseks. Andmed eraldatud raha kohta on koondatud tabelisse 1.
Tabel 1. Maareformi tööjõukuludeks ORF-ist eraldatud raha aastatel 2015-2020
Maareformi Alates
tööjõu- 01.01.20 Raha kasutamise 2021. a
Vabariigi Valitsuse kuludeks muudetud eesmärk ja Jääk eeldatav Eeldatav jääk Kavandatav kasutus
korraldus eraldatud kasutus tähtaeg 31.12.20. kasutus 31.12.21. 2022.a
17.04.2015 korraldus 651 600 363 068 Maa riigi 223 458,01 137 058,01 86 400 6 peaspetsialisti ja 1
nr 165. Muudetud omandisse nõuniku tööjõukulud 5
28.09.2017 jätmine, kuu jooksul
korraldusega nr 265 - kaardimaterjalil
pikendati kasutamise KÜ
tähtaega, eraldati moodustamine.
lisaraha tähtajaga Tegevuste
31.12.2019. lõpule viimiseni
Muudetud 27.02.2020 299 100
korraldusega nr 68
tähtaega
02.03.2017 korraldus 318 000 x Maareformialan 56 056,8 25 689,96 30 366,84 1 töötaja 1 aasta
nr 65 e nõustamine. tööjõukulud
Tähtaeg puudub
27.02.2020 korraldus 592 467 x Riigivara 343 431,11 322 090,01 21 341,1 Tööjõukuludeks 29
nr 67 munitsipaliseeri teenistujale 1 kuu
mise ja jooksul (põhipalgad
maareformi osaliselt eelarvest ja
elluviimisega osaliselt ORF-ist)
seotud kulude
katteks. Tähtaeg
puudub
131 928,99
Et lahendada eraisikute pooleliolevad taotlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade
reformitoimingud ja süsteemselt korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade
reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist.
4.1. KOV-ide nõustamise töörühma kulud
Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 65 eraldati Maa-ametile 318 000 eurot
tagastamatut toetust maareformialase nõustamise töörühma tööjõukuludeks. Kuivõrd
pikaajalise maareformialase töökogemusega ja vajalike teadmistega töötajate värbamine on
olnud kavandatust vähem edukas, on taotletud tööjõukuludest olnud võimalik väiksemale
arvule töötajatele maksta töötasu kavandatust pikema aja jooksul. Käesolevaks ajaks on
töörühm vähenenud ühe töötajani. Töökoht on viidud maareformi osakonna eramaade
büroosse, kuna täiendav nõustamine on eelkõige vajalik just eraisikutega seotud menetlustes.
5
2017. aastal eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 30 366 eurot. Sellest piisab
brutopalgaga 1900 eurot 1 töötaja tööjõukuludeks kuni 31.12.2021. Valla- ja linnavalitsuste
nõustamine maareformi toimingute läbiviimisel on väga vajalik ka edaspidi ning Maa-amet
vajab selle tegevuse jätkamiseks täiendavat rahastust 2023. ja 2024. aastal ühe töötaja kogu
põhipalga ulatuses (vt täpsemalt Tabel 2).
4.2. Riigi maareservi moodustamise tööjõukulud
ORF-ist on riigi maareservi moodustamiseks vajalikeks tööjõukuludeks 2015. ja 2017. aastal
eraldatud kokku 950 700 eurot. Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 68 muudeti
selle raha kasutamise tähtaega. Koos Maa-ameti eelarve vahenditega on see võimaldanud
ajavahemikul 01.01.2015 – 31.08.2021 jätta riigi maareservi 17 339 katastriüksust.
Reformimata maade kohta kogutud andmete kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022 vaja lõpule
viia veel vähemalt 3800 maaüksuse reservmaana riigi omandisse jätmine. Teiste seas viib
Maa-amet läbi ka nende maade riigi omandisse jätmise menetlused, mille puhul riigivara
volitatud asutuseks saab tulevikus Riigimetsa Majandamise Keskus. Alates 2020. aasta
novembrist on Maa-ameti esitatud käskkirja eelnõude alusel keskkonnaminister otsustanud 117
sellise katastriüksuse riigi omandisse jätmise (kokku 1846,61 ha). Töökorralduslikult on
otstarbekas, et maareformi praeguses seisus teeb Keskkonnaministeeriumi valitsemisele
minevate maade osas vajalikke reformitoiminguid üks asutus.
ORF-ist maa riigi omandisse jätmiseks eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on
86 400 eurot. Selle rahaga on võimalik jätkata 2022. aastal töötasu maksmist riigimaade büroo
7 teenistujale 5 kuu jooksul, arvestades keskmise brutopalgaga 1800 eurot 6 peaspetsialistil ja
2100 eurot 1 nõunikul. Maa riigi omandisse jätmise toiminguid on vaja jätkata praeguse
teenistujate arvuga kuni 2022. aasta lõpuni. Peaaegu kõikide reservmaade riigi omandisse
jätmise menetlused on algatatud ja Maa-ameti poolsed eeltoimingud saavad 2021. aasta lõpuks
tehtud. Eelduslikult tehakse valla- või linnavalitsuste vajalikud toimingud 2022. aasta jooksul.
Sellest tulenevalt on võimalik maa riigi omandisse jätmise menetlustega tegelevaid töötajaid
Maa-ametis vähendada 1 nõuniku ja 3 peaspetsialistini. Ülejäänud peaspetsialistidel on
võimalik jätkata tööd teiste maareformi liikidega. Eelkõige on vaja läbi viia suurel hulgal
iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformitoiminguid, sh riigimaadega piirnevate
maaribade riigi kinnisasjadega liitmiseks.
Kuivõrd maade riigi omandisse jätmiseks vajalik tööjõukulu on alates 2015. aastast kaetud
ORF-ist ja Maa-ameti eelarve vahenditest selleks ei piisa, on vaja eelnimetatud 7 teenistuja
põhipalkade maksmiseks perioodil 01.06.2022 – 31.12.2024 vajalik raha eraldada Maa-ametile
ORF-ist. Tööde mahud, teenistujate arv ja tööjõukuludeks vajalikud summad on toodud
tabelis 2.
4.3. Teiste maareformi toimingute täiendav rahastamine
Seadusemuudatused (418 SE), mille jõustumine on kavandatud 2022. aasta jaanuariks, annavad
Maa-ametile võimaluse omal algatusel läbi viia nn ribade reformimiseks vajalikke toiminguid.
Seadusemuudatustega lisandub küll Maa-ametile täiendavaid ülesandeid, kuid maareformi
lõpuleviimise eesmärki silmas pidades on otstarbekas, et need toimingud on koondunud ühte
riigi ametiasutusse selle asemel, et nendega tegeleksid paljud riigivara valitsejad või volitatud
asutused. Senisest rohkemate toimingute Maa-ametisse koondamisega hoitakse tervikuna
kokku nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka maareformis osalevate eraisikute aega ja
raha.
6
Maa munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise mahtude vähenemise tõttu on
Maa-ametil võimalik suunata vabanev tööjõud koos eelarves ette nähtud või ORF-ist eraldatud
tööjõukuludega tegema teisi maareformi toiminguid. Maa-amet kavatseb munitsipaalmaade
menetlusi läbi viivatele teenistujatele alates 2022. aasta algusest järk-järgult teha ettepanekuid
jätkata teenistust maareformi teistes valdkondades, st kas eraisikutega seotud menetluste
läbiviimisel või nn ribade reformimisel. Alates 2023. aasta algusest on võimalik ka osa
riigimaade menetlustega tegelevatest teenistujatest suunata maareformi teiste liikide
läbiviimisele. See eeldab inimeste nõusolekut ja valmidust teistsuguste tööülesannete
õppimiseks. Püsiva ja efektiivse töötempo säilitamiseks on kõige otstarbekam motiveerida
maareformi toiminguid praegu tegevaid, maareformi alaste teadmiste ja töökogemusega
teenistujaid jätkama tööd Maa-ametis kõikide maareformi toimingute lõpule viimiseni.
Maareformi osakonna teenistujate palkade maksmiseks on Maa-ameti 2021. aasta eelarves
kavandatud koos tööjõumaksudega igakuiselt 51 446,1 eurot ja aastas kokku 617 353,2 eurot.
Seega oleks igakuiselt võimalik Maa-ameti eelarvest maksta igale teenistujale (sh osakonna
juht, büroode juhid, nõunikud, peaspetsialistid, kokku 37 ametnikku või töötajat) brutopalka
keskmiselt 1068 eurot. Kui arvestada, et eelnimetatud 8 täielikult ORF-ist tasustatud töökoha
osas jätkub ka edaspidi ORF-ist rahastamine, on eelarve vahenditest võimalik 29 teenistujale
maksta 1325 euro suurust brutopalka.
Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest moodustab erinevate korraldustega ORF-ist
eraldatud raha väga olulise osa. ORF-ist kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt
kasvanud, arvestades maareformiga seotud tegevuste muudatusi ja lisanduvaid ülesandeid.
ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015. aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele
konkurentsivõimelist palka ning säilitada Maa-ametis maareformi lõpule viimiseks vajalikke
töökohti. Koos lisarahastusega ORF-ist on maareformi osakonna teenistujate keskmine
brutopalk 2021. aastal 1677 eurot.
Maa-ameti teenistujate keskmine brutopalk ilma 3 tippjuhi palka arvestamata on 1723 eurot
ning poliitika rakendamise tööperes, kuhu kuuluvad ka maareformi osakonna teenistujad, on
keskmine põhipalk 1784 eurot.
Lisaks riigimaade vormistamiseks ja maareformialaseks nõustamiseks eraldatud raha
kasutamisele on Maa-amet 2020. ja 2021. aastal kasutanud maareformi osakonna teenistujatele
palkade maksmiseks Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 67 maareformi
elluviimisega seotud tööjõukulude katteks eraldatud raha. Raha taotleti maareformi läbiviijatele
ja reformimata maaga seotud toiminguid tegevatele teenistujatele palga maksmiseks ning seda
on kasutatud sihtotstarbeliselt kahe aasta jooksul. Selle korraldusega eraldatud raha eeldatav
jääk 31.12.2021 seisuga on 21 341,1 eurot. Jääk on tekkinud eelkõige teenistujate liikumise,
osalise töökoormuse ja lapsehoolduspuhkuste tõttu. Maa-amet kavandab korraldusega nr 67
eraldatud raha kasutada veel ka 2022. aasta jaanuaris samal otstarbel ehk maareformi läbiviijate
tööjõukulude katmiseks.
Alates 01.02.2022 vajab Maa-amet kasutamiseks täiendavat lisaraha, et jätkata maareformiga
tegelevatele teenistujatele konkurentsivõimelise töötasu maksmist. Maareformi läbiviimise
eesmärgi täitmiseks peavad Keskkonnaministeerium ja Maa-amet oluliseks hoida spetsiifilistel
põhitegevuse ametikohtadel töötavaid inimesi. Maareformi spetsiifika tõttu on vajalik, et
valdkonna spetsialistid paikneksid võimalikult paljudes maakonnakeskustes. Kõikidesse
teenistujatesse tuleb suhtuda võrdselt ja sarnase töö tegemisel ei saa teha vahet teenistujate
regionaalsel paiknemisel.
7
Maareformi toimingute mahud ja keerukus toovad paratamatult kaasa tööjõukulude
suurenemise ja vajaduse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist töötasu. Maareformi
osakonna teenistujatest 9 on juba praegu pensioniealised ja lähiaastatel on pensioniikka
jõudmas veel vähemalt 6 inimest. Paratamatult kaaluvad mitmed inimesed pensionile
siirdumist. Seepärast on otstarbekas ja vajalik neid kogemustega inimesi motiveerida tööd
jätkama kasvõi osalise koormusega selle asemel, et paariks aastaks uusi inimesi koolitada.
Samuti on vajalik motiveerida nooremaealisi töötajaid jätkama maareformi valdkonnas ja
vältida nende Maa-ametist lahkumist enne maareformi toimingute lõppu. Lisaks motiveerib
Maa-amet oma ametnikke ja töötajaid peresõbraliku tööandjana. Tänavu pälvis Maa-amet ka
kaugtöö tegija märgise, mis tunnustab ettevõtteid, kes pakuvad töötajatele kaugtöö võimalusi.
Maareformi osakonnas hindavad kodukontoris töötamise võimalust kõrgelt just vanemaealised
ja väikeste lastega teenistujad. Maa-ametis läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et
ka teiste valdkondade inimesed peavad seda oluliseks.
Maa-amet soovib aastatel 2022–2024 maareformi toiminguid tegevatele peaspetsialistidele
maksta keskmiselt 1800 euro suurust, nõunikele 1800–2300 euro suurust ja maareformi
läbiviimise eest vastutavatele juhtidele 21003200 euro suurust brutotöötasu. Kavandatava
palgataseme saavutamiseks vajab Maa-amet igakuiselt 550 eurot lisarahastust iga vahetult
maareformi toiminguid läbi viiva teenistuja kohta (välja arvatud need teenistujad, kelle kogu
palk rahastatakse ORF-ist). Maareformi osakonna keskmiseks brutopalgaks kujuneb sel juhul
1875 eurot, mis peaks olema piisav, et säilitada niivõrd keerulise ning väikese perspektiiviga
töö jätkamiseks vajalik personal kolme aasta jooksul. Andmed kavandatavate maareformi
menetluste hulga ja menetluste läbiviimiseks vajaliku teenistujate koosseisu kohta ning
tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 2.
Tabel 2. Menetluste mahud, teenistujate arv ja vajalik rahastus tööjõukuludeks
Menetluste
arv Kavandatavad menetlused
01.01.2021
Menetluse liik andmetel 2021.a 2022.a 2023.a 2024.a
Riigi- või Maa munitsipaalomandisse andmine 5262 3500 1500 300 100
munitsipaal- Maa riigi omandisse jätmine
maad reservmaana või muudel alustel, sh
Transpordiameti jt huviga maad 7044 1000 2000 2000 200
Maa erastamine, sh ostueesõigusega,
Eraisikutega hoonestusõiguse menetluses erastamine,
seotud vabade maade erastamine 1592 400 600 700 500
menetlused Hoonestusõiguse seadmine 1999 50 100 200 300
Kasutusvalduse seadmine 21 15 5 0 0
Ribade reformimine 7000 500 600 900 1200
Maareformi liik ja tegelikud menetluste arvud
Korteriomandi seadmine, tagastamine, maareformi liik selguvad järk-järgult. Maa tagastamisel ja
teadmata või mitu liiki koos korteriomandi seadmisel ei tee Maa-amet
1055 toiminguid
Menetlused KOKKU 24301 5465 4805 4100 2300
Teenistuskohtade arv Maa-ameti maareformi osakonnas x 37 37 37 37
Tööjõukuludeks ORF-ist vajalik raha aastate lõikes x x 372 833,70 493 722 493 722
sh riigimaad/alates 2023.a osaliselt ribade reformimine x x 138 081,60 207 122,40 207 122,40
sh KOV-ide nõustamine x x 0,00 30 506,40 30 506,40
sh maareformi toimingute lisarahastus x x 234 752,10 256 093,20 256 093,20
Maareformi toimingute rahavajadus ORF-ist KOKKU 1 360 277,7
8
Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastatel 2022 - 2024 vajab
Maa-amet kokku 1 360 278 eurot. Juhul kui mõned teenistujad lahkuvad töölt ja neid ei ole
võimalik asendada, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus
taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega.
5. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud
5.1. Riigimaale jäävate objektide likvideerimisega seotud toimingud
Maareformi lõpus jäetakse riigi omandisse järjest rohkem maaüksusi, millel paikneb teadmata
seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi (nii hooneid kui rajatisi). Tegemist on maaga,
mida ei soovi endale KOV-d ega ka teised riigimaa haldajad. Seetõttu on maa reservmaana riigi
omandisse jätmine ainus viis nende maade suhtes maareformi lõpule viimiseks. Valdavalt
paiknevad sellised maaüksused tiheasustusaladel ja lisanduvad Maa-ameti hallatavasse
maaportfelli. Sellised lagunenud ja kasutusest väljas objektid (ehitised, kasvuhoonete ja vanade
kaevude jäänused jne) on sageli ohtlikud, näiteks ümbruskonnas mängivatele lastele. Samuti
võivad sellised ümbrust ja maastikupilti kahjustavad objektid olla takistuseks piirkonna
arengule, kuna selliste objektide vahetusse lähedusse ei taheta uusi arendusi rajada. Seetõttu on
vajalik riigimaad kahjustavad objektid likvideerida, et riigimaad oleks võimalik käibesse
suunata.
Näide 1: Võru linnas kortermajade ja eramute vahel lagunenud ehitis
9
Näide 2. Narva-Jõesuu kuurortpiirkonnas paiknevad varemed
Maareformi tulemusel tulevad need ehitised ja muud objektid riigi kui maaomaniku vastutusele.
Vältimaks seda, et sellised objektid võiksid osutuda ohtlikuks ümbruskonna elanikele või
kahjustaksid muul viisil ümbruskonda, tuleb need kiiremas korras likvideerida.
Riigimaale jäävad ehitised on enamasti rajatud ebaseaduslikult. Maa-amet maaomaniku
esindajana on kohustatud tagama, et riigimaa vabastataks võimalikult kiiresti ehitistest ja
ebaseaduslikust kasutusest. Valduse vabastamise menetlus on aja- ja ressursimahukas, kuna iga
maaüksus tuleb kohapeal üle vaadata, ehitised-objektid rajanud isikud välja selgitada ja neile
võimaluse korral likvideerimise nõuded esitada. Sageli tuleb nõudeid esitada ja nende täitmist
kontrollida mitmel korral, enne kui riigimaa korrastatud saab. Maa-ameti riigimaa haldamise
osakond on oma põhitööülesannete täitmisel (müügi-, rendi- ja hoolduse ettevalmistus)
2020. ja 2021. aastal (16.09.21 seisuga) valduse vabastamise menetlust läbi viinud kokku
482 kinnisasjal, sh 223 põllumajandusmaal. Neist kolmandik on vabastatud esimesel
nõudmisel, ülejäänud kinnisasjade vabastamiseks on tulnud nõudeid korrata, mitmel korral
paikvaatlusi teha ning hüvitist määrata ja seda sisse nõuda. Kolme kinnisasja valduse
vabastamist on tulnud lahendada kohtus.
Maa-amet analüüsis 2020. aasta juunikuu seisuga juba riigi omandis olevaid ja maareformi
käigus veel maareservi lisanduvaid maaüksusi, millel kaardimaterjali alusel tehtud analüüsi
käigus tuvastati ehitiste olemasolu. Kokku võib maareformi lõpuks olla maareservis
hinnanguliselt 3650 maaüksust, millel paikneb kokku ligikaudu 6000 erinevat ehitist.
Ehitistega maaüksuste analüüs näitas, et 45%-l kinnisasjadest ei ole ehitised ohtlikud ega
kahjusta keskkonnapilti ja nende likvideerimine ei ole tõenäoliselt hädavajalik. Analüüsi
tulemuste alusel saab prognoosida, et hinnanguliselt 1200 ehitistega kinnisasjal tuleb läbi viia
valduse vabastamise, piiride korrastamise või muu menetlus. Lisaks tuleb valduse vabastamise
menetlus läbi viia hinnanguliselt 500-600 kinnisasjal, mida kasutatakse ebaseaduslikult muul
viisil, näiteks põllumajandus, aiamaad, sõidukite või muude esemete hoidmine, materjali ja
jäätmete ladustamine.
10
Analüüsi põhjal saab prognoosida, et hinnanguliselt 900 kinnisasjal paiknevate ehitiste jm
objektide omanikud on teadmata või ei ole võimelised ise neid riigimaalt likvideerima. Samuti
võivad objektid olla rajanud füüsilised isikud, kes on surnud, või juriidilised isikud, mida enam
ei eksisteeri. Sel juhul tuleb Maa-ametil korraldada ehitiste jm objektide likvideerimine ning
kanda sellega seotud kulud. Selleks tuleb Maa-ametil objektid kohapeal üle vaadata, hinnata
vajalike tööde ulatust, koostada hankedokumendid, eduka hanke korral kontrollida kohapeal
tööde teostamist, sh mitmel korral, kui esialgseks tähtajaks esineb töödes puudusi.
5.2. Maareformi käigus koormatud maa võõrandamine kasutusvaldajatele või
hoonestajatele
Maareformi käigus anti erastamise ja tagastamise nõueteta põllumajandusmaa
kasutusvaldusesse. Maareformi seaduse § 341 lõikega 2 sätestati kasutusvaldajale õigus
riigimaa teatud tingimustel välja osta või taotleda kasutusvalduse pikendamist veel 15 aastaks.
Aastatel 20222024 lõpeb 2008 kasutusvalduse lepingut. Kasutusvaldajal on enne lepingu
lõppemist õigus otsustada, kas ta soovib maa riigilt välja osta või kasutusvalduse lepingut
pikendada. Lisaks on kasutusvaldajatel õigus taotleda ka nende maaüksuste väljaostmist,
millele seatud kasutusvalduse tähtaeg ei ole veel möödumas, kuid lepingu sõlmimisest on
möödunud vähemalt kaks aastat. Aastatel 2020 ja 2021 (16.09.21 seisuga) on Maa-amet
kasutusvaldajatele võõrandanud kokku 548 kinnisasja ja pikendanud 262 kinnisasja
kasutusvalduse lepingud. Aastatel 2022 2024 tuleb Maa-ametil läbi viia hinnanguliselt
2400 kasutusvaldusesse antud kinnisasja võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise
menetlus.
Maa, millel paiknevate ehitiste omanikel ei olnud soovinud või õigust maad omandada, jäeti
maareformi lõpule viimise eesmärgil riigi omandisse ja sellele seati ehitise omaniku kasuks
hoonestusõigus. Käesoleva aasta augustikuu seisuga oli riigi kinnisvararegistri andmetel 1814
maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud riigi omandis olevat kinnisasja. Lähiaastatel
võib maareformi lõpule viimise tulemusel lisanduda veel kuni 1700 hoonestusõigusega
koormatud kinnisasja. Praegu on hoonestusõigusega maa võõrandamine ehitise omanikule
kulukas ja ajamahukas protsess, mistõttu ei ole hoonestajad olnud siiani huvitatud ehitiste aluse
maa välja ostmisest. Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (418 SE) seadusena jõustumise korral on alates 2022. aastast
hoonestajatel õigus taotleda ehitisealuse maa väljaostmist soodustingimustel, ehk maa müüakse
otse hoonestajale (ilma enampakkumiseta) ja maa hinnaks on elamumaa puhul 2001. aasta maa
maksustamishind ja teise sihtotstarbega maadel maa harilik väärtus. Samas tuleb arvestada, et
maa maksustamishinna tõusmisel tõusevad hoonestusõiguse tasud, mistõttu võib eeldada, et
valdav osa ehitiste omanikest soovib maa omandada enne hoonestusõiguse tasu tõusmist või
vahetult pärast seda. Seega võib lähiaastatel Maa-ameti riigivara haldamise osakonna
praegustele ülesannetele lisanduda hinnanguliselt 1500 2000 kinnisasja hoonestajatele
võõrandamise menetlust.
6. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile tekkinud kulude katmine ORF-ist
6.1. Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud
Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse
riigieelarvest. Eraldatud summast kulub iga-aastaselt suur osa (60-70%) tavapäraseks
korrashoiuks (niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine), maareservi
mahu kasvamisel veelgi enam. Riigieelarve strateegias aastateks 2022-2024 on riigimaade
11
halduskuludeks (sh maamaksuks) Maa-ametile ette nähtud iga-aastaselt 1 816 000 eurot, millest
maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 316 000 eurot. Riigimaa hooldustöid on sellel perioodil
võimalik kavandada kokku 500 000 euro ulatuses aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks
kulub hinnanguliselt 250 000 eurot aastas. Seega on maareservi jäävaid ohtlike ehitistega
maaüksusi järgneval kolmel aastal võimalik korrastada hinnanguliselt 250 000 euro ulatuses
aastas.
Analüüsi tulemusi ja seni läbi viidud menetlusi arvestades saab prognoosida, et Maa-ametil
tuleb tellida ehitiste lammutustöid hinnanguliselt 800 kinnisasjal, millele võib lisanduda
ligikaudu 100 kinnisasja, millel valduse vabastamise menetlus ei anna vajalikku tulemust.
Arvestades aastatel 2019 2021 ohtlike või maastikupilti risustavate ehitiste likvideerimiseks
korraldatud hangete tulemusi, kulub ühelt maaüksuselt ehitiste likvideerimiseks keskmiselt
3300 eurot. Seega võib riigimaalt ehitiste likvideerimiseks kuluda kokku ligikaudu kolm
miljonit eurot. Kui arvestada, et eelarvega ettenähtud hoolduskuludest on Maa-ametil
2021. aastal võimalik korraldada ohtlike ehitiste likvideerimine 30 maaüksuselt kokku summas
100 000 eurot ja aastatel 2022 2024 kokku maksimaalselt 750 000 euro ulatuses, siis saab sel
perioodil korrastatud eeldatavalt 260 maaüksust. Ülejäänud 640 ohtlike või ümbruskonda
kahjustavate ehitistega maaüksuse korrastamiseks on vaja veel ligikaudu kaks miljonit eurot.
Kui riigieelarvest nähakse ka järgnevatel aastatel ette riigimaade hooldamise kulu samas mahus,
kuluks riigimaadelt ohtlike ehitiste likvideerimiseks hinnanguliselt kokku 8-9 aastat. Vältimaks
riigimaale jäävate ehitiste põhjustatud õnnetusi ja negatiivset mõju ümbruskonnale, tuleb
Maa-ametil panustada riigimaade korrastamisse palju suuremas mahus, kui seda võimaldavad
riigieelarve vahendid.
Maa-amet vajab aastatel 2022 2024 ehitiste likvideerimise tööde tellimiseks 500 000 eurot.
Sel juhul on Maa-ametil perioodil 2022 2024 lisaks eelarvevahenditest korrastatavale
260 maaüksusele võimalik likvideerida ohtlikud või ümbruskonda kahjustavad objektid veel
ligikaudu 150 maaüksuselt. Sel juhul võib jääda veel 490 korrastamist vajavat maaüksust,
millega Maa-ametil tuleb tegeleda järgnevatel aastatel. Maa-ametil on kavas esmajärjekorras
likvideerida sellised ehitised ja objektid, mis võivad põhjustada õnnetusi. Seejärel tegeletakse
vähemohtlike, aga siiski ümbruskonda kahjustavate ehitiste likvideerimisega. Maaüksuste
nimekiri, millel paiknevad ehitised on kavas perioodil 20222024 likvideerida, on toodud
tabelis Lisas 2.
6.2. Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks
Maa-ametis teevad riigimaade korrastamisega seotud tegevusi riigimaa haldamise osakonna
neli peaspetsialisti ja üks nõunik, kes neid tegevusi koordineerib. Nende peaspetsialistide
põhitöö on riigimaadel üldhoolduse, jäätmete likvideerimise ja maaparandussüsteemide
korrastamisega seotud tegevused. Ehitiste ja muude riigimaal paiknevate objektide
likvideerimise ning riigimaa ebaseaduslikust valdusest vabastamise menetlused on ajamahukad
ning nende tööde maht kasvab lähiaastatel oluliselt. Seetõttu on Maa-ametil vaja tähtajaliselt
kolmeks aastaks juurde palgata riigimaadelt ehitiste ja muude objektide likvideerimiseks neli
peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu nelja töökoha peale kolmel aastal kokku
346 809,60 eurot).
Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamise või kasutusvalduse
pikendamise menetlustega tegeleb riigimaa haldamise osakonnas 5 teenistujat. Kokku on
aastatel 20202021 maa kasutajale müüdud või pikendatud kasutusvalduse lepingut keskmiselt
12
405 kinnisasja suhtes aastas. Prognoosi järgi tuleb aastatel 20222024 vastavad menetlused läbi
viia vähemalt 2400 kinnisasja suhtes, ehk 800 kinnisasja suhtes aastas. Seega tõuseb menetluste
arv kaks korda.
Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamisi on Maa-amet
viimastel aastatel läbi viinud vaid üksikute kinnisasjade suhtes. Kuigi hetkel ei ole võimalik
täpselt prognoosida, kui paljud hoonestajad lähiaastatel maa väljaostmist taotlevad, võib
prognoosi järgi hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamise menetluste arv
aastatel 20222024 ulatuda kuni 2000 kinnisasja menetluseni (~650 kinnisasja aastas).
Asutusesisese töökorralduse muutmisega on võimalik olemasolevast tööjõuressursist kaasata
nende menetlustega tegelemiseks riigimaa haldamise osakonnas kaks teenistujat, kes osaliselt
jäävad täitma ka osakonna teisi tööülesandeid. Arvestades prognoositavaid menetlusmahtusid,
on Maa-ametil vaja kolmeks aastaks juurde palgata maareformi käigus hoonestusõiguse ja
kasutusvaldusega koormatud maade võõrandamiseks või kasutusvalduse pikendamiseks kaks
peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu kahe töökoha peale kolme aasta jooksul
kokku 173 404,80 eurot).
Kirjeldatud menetlusmahtude hüppelise tõusu tõttu tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka
Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna teisi teenistujaid, kes põhitööna tegelevad riigimaade
hooldamise, enampakkumisel müügi ja rendimenetlustega. Alates 2022. aastast tulevad Riigi
Tugiteenuste Keskusest Maa-ameti riigimaa haldamise osakonda üle ka teenistujad, kes
täidavad maareformi käigus sõlmitud järelmaksulepingute haldamise ja hüpoteegipidaja
ülesandeid ning kelle töökohad paiknevad Eesti erinevates piirkondades. Kuna nii riigimaa
korrastamisega kui ka hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega koormatud kinnisasjadega seotud
menetlustes on oluline, et teenistujad saaksid võimalikult väikese ajakuluga teha paikvaatlusi,
notariaalseid toiminguid ja täita muid tööülesandeid Eesti erinevates piirkondades, tuleb
nendesse menetlustesse kaasata ka Riigi Tugiteenuste Keskusest tulevaid teenistujaid.
Maa-ameti olemasolevatest eelarvevahenditest on võimalik maksta riigimaa haldamise
osakonna teenistujatele (sh osakonna spetsialistid, nõunikud ja juhataja) keskmiselt
1566,67 euro suurust brutopalka. Maa-ameti poliitika rakendamise tööpere keskmine palk on
1784 eurot. Kuna toimingute mahu suurenemisel tuleb osakonna teenistujatel täita
lisaülesandeid, on vaja tõsta osakonna teenistujate töötasu sedavõrd, et see oleks asutuse
keskmise palgaga võrreldav ja pigem sellest veidi suurem, et motiveerida lisatöö tegemist
põhitööle lisaks. Taotletavat raha kavandatakse kasutada lisaraha maksmiseks teenistujatele
lisatööülesannete eest, mis on seotud maareformi järelmõjudega. Seega vajab Maa-amet
maareformi järelmõjudega seotud lisanduvate toimingute jaoks lisaraha keskmiselt 300 eurot
brutopalgana ühe teenistuskoha kohta, ehk lisatööjõukulu kolme aasta kohta kokku on
351 626,4 eurot.
Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise
vajadus on tekkinud maareformi järelmõjuna. Maareformi kiirema läbiviimise eesmärgil
jäetakse sellised maaüksused riigi omandisse arvestusega, et riigi poolt ehitiste likvideerimine
ja valduse vabastamise nõudmine on arusaadavam ning juriidiliselt selgem, kui maa on sel
hetkel riigi omandis. Kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade
võõrandamiste mahu hüppeline kasv lähiaastatel on tingitud otseselt maareformist. Seega on
põhjendatud maareformi tulemusel riigimaale jäänud ehitiste likvideerimise ja maareformi
käigus koormatud maa võõrandamise korraldamisega seotud kulude rahastamine
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.
13
Maareformi järelmõjudega seotud tegevuste tööjõukuludeks aastatel 2022 – 2024 vajab
Maa-amet kokku 871 840,8 eurot. Andmed taotletava raha kasutamise ja kavandatavate
menetluste mahtude kohta kolme aasta lõikes on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 3. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud
Menetluste Maareformi ja selle järelmõjude vajalik lisatööjõukulu
maht aastastoiminguid tegevad teenistujad
täis-
Tegevused lisa- tööjõukulu
2020 2022 töökohale tööjõukulu
teenistujate arv bruto- perioodil
taandatuna aastas
kokku töötasu 2022-2024
2021 2024 teenistujate (maksudega)
kuus (maksudega)
arv
olemasolevad
5 1 1800 28 900,80 86 702,40
teenistujad
ehitiste likvideerimine 30 300
loodavad
4 4 7200 115 603,20 346 809,60
lisatöökohad
maareformi järelmõjuna olemasolevad
482 ~600 12 1,7 3050 48 970,80 146 912,40
maa valduse vabastamine teenistujad
Hoonestusõigusega või olemasolevad
7 1,3 2450 39 337,20 118 011,60
kasutusvalduses maa teenistujad
võõrandamine, 408 1450
loodavad
kasutusvalduse 2 2 3600 57 801,60 173 404,80
lisatöökohad
pikendamine
KOKKU 30 10 18 100 290 613,60 871 840,80
Maa-amet vajab maareformi järelmõjudega seotud tegevusteks kokku 1 371 841 eurot.
7. Kokkuvõte
Maareformi läbiviimiseks ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud maareformi
järelmõjude kõrvaldamise tööjõu- ning majanduskulude katmiseks taotleb
Keskkonnaministeerium Maa-ametile täiendavalt 2 732 119 eurot kasutamiseks kuni
rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.
Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi
läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks kuni
rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on
…. miljonit eurot.
14