dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Rahandusministeerium · 20. oktoober 2021
Viit
7-6/7344-1
Registreeritud
20. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE
Sari
7-6 Omandireformi reservfondist raha taotlused ja laenude eraldamise dokumendid (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
7-6/2021
Vastutaja
Annike Riibe (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigivara osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. november 2021

Failid

  • 📎Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.asice1306 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 20.10.2021 nr 1-4/21/4684-2 Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Keskkonnaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi reservfond) vahenditest tagastamatu toetusena Maa-ametile 2 732 119 euro eraldamist. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi Kord) punkt 4 sätestab, et reservfondist raha eraldamise taotluse võib esitada riigivaraseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja. Korra punkti 3 alapunktide 5 ja 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa munitsipaliseerimise, tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Sama punkti alapunkti 3 kohaselt riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Keskkonnaministeerium taotleb Maa-ametile reservfondist raha eraldamist maareformi läbiviimiseks ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud maareformi järelmõjude kõrvaldamise kulude katmiseks. Maareformi toimingute rahastamine on vajalik, et Maa-ametil oleks võimalik läbi viia pooleliolevad eraisikutega seotud menetlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja süsteemselt korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine. Maareformi järelmõjudega seotud toimingute rahastamine on vajalik, et Maa-ametil oleks võimalik likvideerida maareformi tulemusel riigimaale jäänud ebaseaduslikud, ohtlikud ja keskkonda kahjustavad lagunenud ehitised ja muud objektid ning korraldada maareformi käigus hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud riigimaa võõrandamine maa kasutajatele. Taotlus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a valitsuskabineti nõupidamise otsusega. Arvestades eeltoodut palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 (kaks miljonit seitsesada kolmkümmend kaks tuhat ükssada üheksateist) euro eraldamiseks maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu; 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule. Ingrid Koemets, 626 2819 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 KORRALDUS 2021 nr Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 3 ja 7 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma käibemaksuta) maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1. Sissejuhatus Käesoleva korraldusega eraldatakse Keskkonnaministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud (edaspidi kord) “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Korra punkti 3 alapunkti 3 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada ka riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021 valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb taotleda Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi ka ORF) vahendeid maareformi lõpule viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude lahendamiseks. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna ……. , Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel 665 0877; e-post [email protected]), Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (tel 665 0762; e-post [email protected]) . 2. Maareformi seis Maa-amet kogus 2018. aastani koostöös maavalitsustega valla- või linnavalitsustelt (edaspidi ka omavalitsus või KOV) ülevaateid pooleliolevatest maareformi menetlustest. Tabelitesse kogutud andmete võrdlusemisel sai selgeks, et kogutud andmed ei ole piisava usaldusväärsusega ja tihti puudus KOVidel ülevaade veel tegemata reformitoimingutest. KOVide esitatud andmete alusel oli veel 2019. aastal teadmine, et reformimata on ca 15 000 - 16 000 maaüksust, mille asukohad kaardil ei olnud teada ja ka menetlusliikide osas olid andmed puudulikud. Töö korraldamiseks tekkis Maa-ametil vajadus saada ülevaade reformimata maade paiknemisest ja menetlusliikidest. Maa-ameti ja KOVide koostöös alustati 2019. aastal Maa-ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi läbiviimiseks vajalike andmete kogumist. Maaüksused piiritleti ja iga maaüksuse kohta märgiti olemasolevate andmete põhjal maareformi liik. Reformimata maadest moodustati masskannetega kaardimaterjali alusel katastriüksused. Nendel maaüksustel on kõige rohkem märgitud 1 maareformi liigiks riba erastamine, maa munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine maareservina. Kaardirakendusse kogutud andmete alusel moodustati reformimata maast 2020. aasta jooksul kokku ca 27 000 katastriüksust, mis on kaks korda rohkem kui varem KOVide esitatud andmete kohaselt tulnuks moodustada. Seega tuleb maareformi toiminguid teha senisest teadmisest oluliselt suuremas ulatuses ja 2021. aasta 1. septembri seisuga on vajalik reformida veel vähemalt 20 138 maaüksust ligikaudu 17 200 hektari ulatuses. Joonis 1. Reformimata maaüksuste arv ja pindala maareformi liikide lõikes reformimata maade kaardirakenduse andmetel 01.09.2021 Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega. Nii näiteks on juba praegu teada, et paljud riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb tegelikult anda munitsipaalomandisse ja vastupidi. Lisaks on reservmaana riigi omandisse jäetavaks maaks märgitud riigimaadega piirnevaid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke, mis liidetakse riigile kuuluva kinnisasjaga teistel alustel. Reformimata maatükkide koguarvud omavalitsuste lõikes on toodud joonisel Lisas 1. 3. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel 3.1. Maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine Reformimata maade maakatastrisse kandmise järel on Maa-amet seadnud esikohale munitsipaalmaade ja riigimaade vormistamise, mille mahud nii pindalaliselt kui ka maaüksuste arvu poolest on suured. Reformimata maade kaardirakenduse kaudu kogutud andmete alusel on Maa-amet koostanud valla- ja linnavalitsustele nimekirjad nende riigi omandisse jäetavate ja munitsipaalomandisse antavate maade kohta, kus menetlus ei sõltu eraisikute tegevusest. Nende nimekirjade alusel tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi toimingud ja võtta vastu otsused. Vajadusel vaadatakse nimekirjad Maa-ameti ja omavalitsuse ametnike koostöös üle ja püütakse leida otstarbekaim ning kõigile osapooltele sobivaim viis maareformi läbiviimiseks. Maade reformimise seis KOVide lõikes on erinev. Enamasti tuleb üle vaadata sadu maaüksusi. 2 Maareformi edukus on otseselt sõltuv iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute tegemisel. Eelpool viidatud nimekirjade ja täiendavalt kogutud andmete alusel otsustab Maa- amet maade munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise. Valla- või linnavalitsus ei pea eraldi taotlust esitama, kuid omavalitsusel tuleb Maa-ametile esitada vajalikud õiendid ja otsused. 2020. ja 2021. aaasta jooksul on munitsipaalomandisse antud 4872 maaüksust. Praeguste andmete kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel hinnanguliselt 2900 maaüksust. Seega viib Maa-amet enamiku munitsipaalmaade menetlusi läbi juba käesoleva aasta lõpuks. Otsuseid ei ole 2021. aastal jooksul võimalik teha nende omavalitsuste omandisse antavate maade osas, kus valla- või linnavalitsus ei tee mõistliku aja jooksul omapoolseid maareformi toiminguid või ei nõustu Maa-ameti kavandatava maareformi liigiga. Näiteks soovib omavalitsus saada munitsipaalomandisse elamu- või tootmismaad, mis on välja selgitatud riigi omandisse jäetava maana. Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub hiljem või sõltub vastava maaüksusega puutumuses olevatest eraisikutega seotud menetlustest või maa riigi omandisse jätmise menetluse läbiviimisest. Siiski vähenevad alates 2022. aastast maa munitsipaalomandisse andmise mahud oluliselt ja iga-aastaselt viiakse läbi vaid umbes paarsada menetlust. 2022. aasta lõpuks kavandab Maa-amet läbi viia nende reservmaade riigi omandisse jätmise, kus menetlus ei sõltu eraisikutega seotud menetlustest. Probleemsed menetlused viiakse lõpule eeldatavalt paari järgneva aasta jooksul. Lisaks selgub riigi omandisse jäetavaid maid ka hiljem, näiteks kui maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava seisukorra tõttu või muudel põhjustel. 3.2. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine Maareformi käigus on reformitud kinnisasjade vahele tekkinud suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid. Pärast reformimata maade katastrisse kandmist oli selliseid maatükke ligikaudu 7000. Keskmiselt on läbi viidud 400-500 riba erastamise menetlust aastas. Katastriandmete pideva täpsustamise ja veekogude kaldajoonte korrastamise tulemusena muutub ka reformimata maaribade teadaolev arv. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb ribade reformimiseks moodustada eraldiseisvad katastriüksused, kanda need kinnistusraamatusse eraldi registriossa ning sama kinnistusavalduse alusel ühendada ajutiselt moodustatud kinnisasi piirneva kinnisasjaga ja ajutise katastriüksuse jaoks avatud registriosa kohe ka sulgeda. Seejärel tuleb lõppeesmärgi saavutamiseks teha veel maakorraldustoimingud katastriüksuste liitmiseks ja uus kanne kinnistusraamatusse, et registriossa kanda katastriüksuste ühendamisel tekkinud katastriüksus. Selline protsess on keeruline ja ressursimahukas. Ribade näol on tegemist maareformi läbiviimisel moodustatud kinnisasjade vahele jäänud enamasti väheväärtuslike maatükkidega. Maareformi praeguses etapis ja Maa-ameti arendatavate tehniliste võimalustega saab ribade reformimist lihtsustada, viies menetluse läbi maakorraldusseaduse kohaselt kinnisasjale juurdelõike tegemisega. Sellisel juhul ei ole vaja reformimata maatükki enam kanda maakatastrisse ja kinnistusraamatusse eraldi katastriüksusena, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire. Riigikogu menetluses on maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE), mille üheks eesmärgiks on alates 2022. aasta jaanuarist lihtsustada iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade reformimist. Kuigi menetlus muutub maa omandaja jaoks lihtsamaks ja selgemaks, lisandub Maa-ametile täiendavaid toiminguid, sh riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga piirnevate ribade osas. Otstarbekas on, et maakorralduse läbiviija riigi- või munitsipaalmaaga piirneva reformimata maa puhul on 3 Maa-amet, mitte eraldi iga riigivara valitseja või volitatud asutus ning valla- või linnavalitsus. Eraomandis oleva maaga piirnevate ribade puhul on maakorralduse läbiviijaks linna- või vallavalitsus, kuid Maa-ametil tuleb ka nende menetluste puhul võtta vastu maakorralduse otsus, teatada maakorralduse osalisele ehk kinnisasja omanikule omandatava maa eest tasumisele kuuluva hüvitise suurus, vajadusel sõlmida järelmaksuleping ja teha hüpoteegi seadmise toimingud. Sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on eraisik, riik või KOV, tuleb kõikide juurdelõigete tegemiseks vajalikud katastritoimingud teha Maa-ametil, samuti edastada maakorralduses osalenud kinnisasjade andmete muudatused kinnistusametile. Pärast seadusemuudatuste jõustumist kavatseb Maa-amet esmajärjekorras analüüsida riigimaaga ja munitsipaalmaaga piirnevaid ribasid, selgitada välja riigi ja valla- või linnavalitsuse huvi maa omandamiseks juhtudel, kus maareformi läbiviimiseks on ka teisi võimalusi. Riigi- või munitsipaalmaaga piirnevate ribade osas viiakse vajalikud menetlused läbi peamiselt Maa-ameti algatusel. Eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate ribade puhul tuleb maakorraldustoimingud algatada valla- või linnavalitsustel. Seadusemuudatustest ja uuest menetluskorrast tulenevalt vajavad valla- või linnavalitsused Maa-ameti poolset nõustamist. Osa pooleliolevaid menetlusi viiakse lõpule seni kehtinud alustel, st maa erastamisena. Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on väga suur ning huvi selliste maade omandamiseks on piirkonniti erinev, on läbi viidavate menetluste hulka ja mahtusid keeruline prognoosida. Aastatel 2019 ja 2020 on läbi viidud vastavalt 405 ja 511 riba erastamise menetlust. Arvestades uute regulatsioonide jõustumisega kaasnevat nn õpiperioodi ja e-katastri arenduste tempot prognoosib Maa-amet riigi- ja munitsipaalmaadega piirnevate ribade osas enamiku vajalikke menetlusi läbi viimist 3-4 aasta jooksul. Maa-ameti edukus maareformi läbiviimisel sõltub ka selle maareformi liigi puhul KOV-ide võimekusest ja soovist koostööks. Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus suure osa menetlusest peab läbi viima valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut. 3.3. Eraisikutega seotud menetluste läbiviimine Alates 2018. aastast on Maa-amet erinevates eraisikutega seotud maareformi menetlustes võtnud vastu üle 4000 otsuse ja sõlminud üle 3600 lepingu maa eraomandisse andmiseks või hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel kasutusse andmiseks. Üle poole lepingutest on sõlmitud iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade erastamiseks. Kinnisasjaga piirnevat maad omandada soovivate isikute surve tõttu teevad KOV-id sisuliste maareformi menetluste läbiviimiseks vajalikke eeltoiminguid oluliselt vähem kui peaks. See on tekitanud olukorra, kus maareformi vigade parandamisega ehk ribade reformimisega tegeletakse rohkem kui sisulise maareformi läbiviimisega. Ribade reformimist reguleerivate seadusemuudatustega jagatakse eraisikutega seotud menetlused kaheks osaks: sisulised maareformi seaduse alusel läbiviidavad menetlused ja maareformi vigade parandamine, mis toimub eelkõige maakorraldusseaduse reeglite kohaselt. Sellise jaotusega on võimalik Maa-ametis menetluste läbiviijatel spetsialiseeruda senisest kitsamale valdkonnale ja seeläbi efektiivsemalt tegutseda. Üha enam on vajalik korraldada KOV-ide nõustamist maa erastamise ja hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise menetluses KOV-i eeltoimingute läbiviimisel. Seetõttu kulub iga menetluse läbiviimisele üha enam Maa-ameti tööaega jm ressursse. 4 Maa-amet kavatseb edaspidi iga-aastaselt läbi viia 600-1000 eraisikutega seotud sisulist maareformi menetlust: maa ostueesõigusega erastamine, hoonestusõiguse seadmine, vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine, vaba põllu- või metsamaa erastamine. Läbiviidavate menetluste hulk sõltub lisaks Maa-ameti võimalustele iga menetluse keerukusest, valla- või linnavalitsuse võimekusest ja puudutatud isikute huvist. 4. Maareformi läbiviimise rahastamine ORF-ist ORF-ist on Maa-ametile alates 2015. aastast eraldatud kolmel korral tagastamatut toetust maareformi toimingute ja reformimata maaga seotud toimingute läbiviimiseks vajalike tööjõukulude katmiseks. Andmed eraldatud raha kohta on koondatud tabelisse 1. Tabel 1. Maareformi tööjõukuludeks ORF-ist eraldatud raha aastatel 2015-2020 Maareformi Alates tööjõu- 01.01.20 Raha kasutamise 2021. a Vabariigi Valitsuse kuludeks muudetud eesmärk ja Jääk eeldatav Eeldatav jääk Kavandatav kasutus korraldus eraldatud kasutus tähtaeg 31.12.20. kasutus 31.12.21. 2022.a 17.04.2015 korraldus 651 600 363 068 Maa riigi 223 458,01 137 058,01 86 400 6 peaspetsialisti ja 1 nr 165. Muudetud omandisse nõuniku tööjõukulud 5 28.09.2017 jätmine, kuu jooksul korraldusega nr 265 - kaardimaterjalil pikendati kasutamise KÜ tähtaega, eraldati moodustamine. lisaraha tähtajaga Tegevuste 31.12.2019. lõpule viimiseni Muudetud 27.02.2020 299 100 korraldusega nr 68 tähtaega 02.03.2017 korraldus 318 000 x Maareformialan 56 056,8 25 689,96 30 366,84 1 töötaja 1 aasta nr 65 e nõustamine. tööjõukulud Tähtaeg puudub 27.02.2020 korraldus 592 467 x Riigivara 343 431,11 322 090,01 21 341,1 Tööjõukuludeks 29 nr 67 munitsipaliseeri teenistujale 1 kuu mise ja jooksul (põhipalgad maareformi osaliselt eelarvest ja elluviimisega osaliselt ORF-ist) seotud kulude katteks. Tähtaeg puudub 131 928,99 Et lahendada eraisikute pooleliolevad taotlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja süsteemselt korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. 4.1. KOV-ide nõustamise töörühma kulud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 65 eraldati Maa-ametile 318 000 eurot tagastamatut toetust maareformialase nõustamise töörühma tööjõukuludeks. Kuivõrd pikaajalise maareformialase töökogemusega ja vajalike teadmistega töötajate värbamine on olnud kavandatust vähem edukas, on taotletud tööjõukuludest olnud võimalik väiksemale arvule töötajatele maksta töötasu kavandatust pikema aja jooksul. Käesolevaks ajaks on töörühm vähenenud ühe töötajani. Töökoht on viidud maareformi osakonna eramaade büroosse, kuna täiendav nõustamine on eelkõige vajalik just eraisikutega seotud menetlustes. 5 2017. aastal eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 30 366 eurot. Sellest piisab brutopalgaga 1900 eurot 1 töötaja tööjõukuludeks kuni 31.12.2021. Valla- ja linnavalitsuste nõustamine maareformi toimingute läbiviimisel on väga vajalik ka edaspidi ning Maa-amet vajab selle tegevuse jätkamiseks täiendavat rahastust 2023. ja 2024. aastal ühe töötaja kogu põhipalga ulatuses (vt täpsemalt Tabel 2). 4.2. Riigi maareservi moodustamise tööjõukulud ORF-ist on riigi maareservi moodustamiseks vajalikeks tööjõukuludeks 2015. ja 2017. aastal eraldatud kokku 950 700 eurot. Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 68 muudeti selle raha kasutamise tähtaega. Koos Maa-ameti eelarve vahenditega on see võimaldanud ajavahemikul 01.01.2015 – 31.08.2021 jätta riigi maareservi 17 339 katastriüksust. Reformimata maade kohta kogutud andmete kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022 vaja lõpule viia veel vähemalt 3800 maaüksuse reservmaana riigi omandisse jätmine. Teiste seas viib Maa-amet läbi ka nende maade riigi omandisse jätmise menetlused, mille puhul riigivara volitatud asutuseks saab tulevikus Riigimetsa Majandamise Keskus. Alates 2020. aasta novembrist on Maa-ameti esitatud käskkirja eelnõude alusel keskkonnaminister otsustanud 117 sellise katastriüksuse riigi omandisse jätmise (kokku 1846,61 ha). Töökorralduslikult on otstarbekas, et maareformi praeguses seisus teeb Keskkonnaministeeriumi valitsemisele minevate maade osas vajalikke reformitoiminguid üks asutus. ORF-ist maa riigi omandisse jätmiseks eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 86 400 eurot. Selle rahaga on võimalik jätkata 2022. aastal töötasu maksmist riigimaade büroo 7 teenistujale 5 kuu jooksul, arvestades keskmise brutopalgaga 1800 eurot 6 peaspetsialistil ja 2100 eurot 1 nõunikul. Maa riigi omandisse jätmise toiminguid on vaja jätkata praeguse teenistujate arvuga kuni 2022. aasta lõpuni. Peaaegu kõikide reservmaade riigi omandisse jätmise menetlused on algatatud ja Maa-ameti poolsed eeltoimingud saavad 2021. aasta lõpuks tehtud. Eelduslikult tehakse valla- või linnavalitsuste vajalikud toimingud 2022. aasta jooksul. Sellest tulenevalt on võimalik maa riigi omandisse jätmise menetlustega tegelevaid töötajaid Maa-ametis vähendada 1 nõuniku ja 3 peaspetsialistini. Ülejäänud peaspetsialistidel on võimalik jätkata tööd teiste maareformi liikidega. Eelkõige on vaja läbi viia suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformitoiminguid, sh riigimaadega piirnevate maaribade riigi kinnisasjadega liitmiseks. Kuivõrd maade riigi omandisse jätmiseks vajalik tööjõukulu on alates 2015. aastast kaetud ORF-ist ja Maa-ameti eelarve vahenditest selleks ei piisa, on vaja eelnimetatud 7 teenistuja põhipalkade maksmiseks perioodil 01.06.2022 – 31.12.2024 vajalik raha eraldada Maa-ametile ORF-ist. Tööde mahud, teenistujate arv ja tööjõukuludeks vajalikud summad on toodud tabelis 2. 4.3. Teiste maareformi toimingute täiendav rahastamine Seadusemuudatused (418 SE), mille jõustumine on kavandatud 2022. aasta jaanuariks, annavad Maa-ametile võimaluse omal algatusel läbi viia nn ribade reformimiseks vajalikke toiminguid. Seadusemuudatustega lisandub küll Maa-ametile täiendavaid ülesandeid, kuid maareformi lõpuleviimise eesmärki silmas pidades on otstarbekas, et need toimingud on koondunud ühte riigi ametiasutusse selle asemel, et nendega tegeleksid paljud riigivara valitsejad või volitatud asutused. Senisest rohkemate toimingute Maa-ametisse koondamisega hoitakse tervikuna kokku nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka maareformis osalevate eraisikute aega ja raha. 6 Maa munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise mahtude vähenemise tõttu on Maa-ametil võimalik suunata vabanev tööjõud koos eelarves ette nähtud või ORF-ist eraldatud tööjõukuludega tegema teisi maareformi toiminguid. Maa-amet kavatseb munitsipaalmaade menetlusi läbi viivatele teenistujatele alates 2022. aasta algusest järk-järgult teha ettepanekuid jätkata teenistust maareformi teistes valdkondades, st kas eraisikutega seotud menetluste läbiviimisel või nn ribade reformimisel. Alates 2023. aasta algusest on võimalik ka osa riigimaade menetlustega tegelevatest teenistujatest suunata maareformi teiste liikide läbiviimisele. See eeldab inimeste nõusolekut ja valmidust teistsuguste tööülesannete õppimiseks. Püsiva ja efektiivse töötempo säilitamiseks on kõige otstarbekam motiveerida maareformi toiminguid praegu tegevaid, maareformi alaste teadmiste ja töökogemusega teenistujaid jätkama tööd Maa-ametis kõikide maareformi toimingute lõpule viimiseni. Maareformi osakonna teenistujate palkade maksmiseks on Maa-ameti 2021. aasta eelarves kavandatud koos tööjõumaksudega igakuiselt 51 446,1 eurot ja aastas kokku 617 353,2 eurot. Seega oleks igakuiselt võimalik Maa-ameti eelarvest maksta igale teenistujale (sh osakonna juht, büroode juhid, nõunikud, peaspetsialistid, kokku 37 ametnikku või töötajat) brutopalka keskmiselt 1068 eurot. Kui arvestada, et eelnimetatud 8 täielikult ORF-ist tasustatud töökoha osas jätkub ka edaspidi ORF-ist rahastamine, on eelarve vahenditest võimalik 29 teenistujale maksta 1325 euro suurust brutopalka. Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest moodustab erinevate korraldustega ORF-ist eraldatud raha väga olulise osa. ORF-ist kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt kasvanud, arvestades maareformiga seotud tegevuste muudatusi ja lisanduvaid ülesandeid. ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015. aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist palka ning säilitada Maa-ametis maareformi lõpule viimiseks vajalikke töökohti. Koos lisarahastusega ORF-ist on maareformi osakonna teenistujate keskmine brutopalk 2021. aastal 1677 eurot. Maa-ameti teenistujate keskmine brutopalk ilma 3 tippjuhi palka arvestamata on 1723 eurot ning poliitika rakendamise tööperes, kuhu kuuluvad ka maareformi osakonna teenistujad, on keskmine põhipalk 1784 eurot. Lisaks riigimaade vormistamiseks ja maareformialaseks nõustamiseks eraldatud raha kasutamisele on Maa-amet 2020. ja 2021. aastal kasutanud maareformi osakonna teenistujatele palkade maksmiseks Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 67 maareformi elluviimisega seotud tööjõukulude katteks eraldatud raha. Raha taotleti maareformi läbiviijatele ja reformimata maaga seotud toiminguid tegevatele teenistujatele palga maksmiseks ning seda on kasutatud sihtotstarbeliselt kahe aasta jooksul. Selle korraldusega eraldatud raha eeldatav jääk 31.12.2021 seisuga on 21 341,1 eurot. Jääk on tekkinud eelkõige teenistujate liikumise, osalise töökoormuse ja lapsehoolduspuhkuste tõttu. Maa-amet kavandab korraldusega nr 67 eraldatud raha kasutada veel ka 2022. aasta jaanuaris samal otstarbel ehk maareformi läbiviijate tööjõukulude katmiseks. Alates 01.02.2022 vajab Maa-amet kasutamiseks täiendavat lisaraha, et jätkata maareformiga tegelevatele teenistujatele konkurentsivõimelise töötasu maksmist. Maareformi läbiviimise eesmärgi täitmiseks peavad Keskkonnaministeerium ja Maa-amet oluliseks hoida spetsiifilistel põhitegevuse ametikohtadel töötavaid inimesi. Maareformi spetsiifika tõttu on vajalik, et valdkonna spetsialistid paikneksid võimalikult paljudes maakonnakeskustes. Kõikidesse teenistujatesse tuleb suhtuda võrdselt ja sarnase töö tegemisel ei saa teha vahet teenistujate regionaalsel paiknemisel. 7 Maareformi toimingute mahud ja keerukus toovad paratamatult kaasa tööjõukulude suurenemise ja vajaduse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist töötasu. Maareformi osakonna teenistujatest 9 on juba praegu pensioniealised ja lähiaastatel on pensioniikka jõudmas veel vähemalt 6 inimest. Paratamatult kaaluvad mitmed inimesed pensionile siirdumist. Seepärast on otstarbekas ja vajalik neid kogemustega inimesi motiveerida tööd jätkama kasvõi osalise koormusega selle asemel, et paariks aastaks uusi inimesi koolitada. Samuti on vajalik motiveerida nooremaealisi töötajaid jätkama maareformi valdkonnas ja vältida nende Maa-ametist lahkumist enne maareformi toimingute lõppu. Lisaks motiveerib Maa-amet oma ametnikke ja töötajaid peresõbraliku tööandjana. Tänavu pälvis Maa-amet ka kaugtöö tegija märgise, mis tunnustab ettevõtteid, kes pakuvad töötajatele kaugtöö võimalusi. Maareformi osakonnas hindavad kodukontoris töötamise võimalust kõrgelt just vanemaealised ja väikeste lastega teenistujad. Maa-ametis läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et ka teiste valdkondade inimesed peavad seda oluliseks. Maa-amet soovib aastatel 2022–2024 maareformi toiminguid tegevatele peaspetsialistidele maksta keskmiselt 1800 euro suurust, nõunikele 1800–2300 euro suurust ja maareformi läbiviimise eest vastutavatele juhtidele 21003200 euro suurust brutotöötasu. Kavandatava palgataseme saavutamiseks vajab Maa-amet igakuiselt 550 eurot lisarahastust iga vahetult maareformi toiminguid läbi viiva teenistuja kohta (välja arvatud need teenistujad, kelle kogu palk rahastatakse ORF-ist). Maareformi osakonna keskmiseks brutopalgaks kujuneb sel juhul 1875 eurot, mis peaks olema piisav, et säilitada niivõrd keerulise ning väikese perspektiiviga töö jätkamiseks vajalik personal kolme aasta jooksul. Andmed kavandatavate maareformi menetluste hulga ja menetluste läbiviimiseks vajaliku teenistujate koosseisu kohta ning tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 2. Tabel 2. Menetluste mahud, teenistujate arv ja vajalik rahastus tööjõukuludeks Menetluste arv Kavandatavad menetlused 01.01.2021 Menetluse liik andmetel 2021.a 2022.a 2023.a 2024.a Riigi- või Maa munitsipaalomandisse andmine 5262 3500 1500 300 100 munitsipaal- Maa riigi omandisse jätmine maad reservmaana või muudel alustel, sh Transpordiameti jt huviga maad 7044 1000 2000 2000 200 Maa erastamine, sh ostueesõigusega, Eraisikutega hoonestusõiguse menetluses erastamine, seotud vabade maade erastamine 1592 400 600 700 500 menetlused Hoonestusõiguse seadmine 1999 50 100 200 300 Kasutusvalduse seadmine 21 15 5 0 0 Ribade reformimine 7000 500 600 900 1200 Maareformi liik ja tegelikud menetluste arvud Korteriomandi seadmine, tagastamine, maareformi liik selguvad järk-järgult. Maa tagastamisel ja teadmata või mitu liiki koos korteriomandi seadmisel ei tee Maa-amet 1055 toiminguid Menetlused KOKKU 24301 5465 4805 4100 2300 Teenistuskohtade arv Maa-ameti maareformi osakonnas x 37 37 37 37 Tööjõukuludeks ORF-ist vajalik raha aastate lõikes x x 372 833,70 493 722 493 722 sh riigimaad/alates 2023.a osaliselt ribade reformimine x x 138 081,60 207 122,40 207 122,40 sh KOV-ide nõustamine x x 0,00 30 506,40 30 506,40 sh maareformi toimingute lisarahastus x x 234 752,10 256 093,20 256 093,20 Maareformi toimingute rahavajadus ORF-ist KOKKU 1 360 277,7 8 Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastatel 2022 - 2024 vajab Maa-amet kokku 1 360 278 eurot. Juhul kui mõned teenistujad lahkuvad töölt ja neid ei ole võimalik asendada, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega. 5. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud 5.1. Riigimaale jäävate objektide likvideerimisega seotud toimingud Maareformi lõpus jäetakse riigi omandisse järjest rohkem maaüksusi, millel paikneb teadmata seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi (nii hooneid kui rajatisi). Tegemist on maaga, mida ei soovi endale KOV-d ega ka teised riigimaa haldajad. Seetõttu on maa reservmaana riigi omandisse jätmine ainus viis nende maade suhtes maareformi lõpule viimiseks. Valdavalt paiknevad sellised maaüksused tiheasustusaladel ja lisanduvad Maa-ameti hallatavasse maaportfelli. Sellised lagunenud ja kasutusest väljas objektid (ehitised, kasvuhoonete ja vanade kaevude jäänused jne) on sageli ohtlikud, näiteks ümbruskonnas mängivatele lastele. Samuti võivad sellised ümbrust ja maastikupilti kahjustavad objektid olla takistuseks piirkonna arengule, kuna selliste objektide vahetusse lähedusse ei taheta uusi arendusi rajada. Seetõttu on vajalik riigimaad kahjustavad objektid likvideerida, et riigimaad oleks võimalik käibesse suunata. Näide 1: Võru linnas kortermajade ja eramute vahel lagunenud ehitis 9 Näide 2. Narva-Jõesuu kuurortpiirkonnas paiknevad varemed Maareformi tulemusel tulevad need ehitised ja muud objektid riigi kui maaomaniku vastutusele. Vältimaks seda, et sellised objektid võiksid osutuda ohtlikuks ümbruskonna elanikele või kahjustaksid muul viisil ümbruskonda, tuleb need kiiremas korras likvideerida. Riigimaale jäävad ehitised on enamasti rajatud ebaseaduslikult. Maa-amet maaomaniku esindajana on kohustatud tagama, et riigimaa vabastataks võimalikult kiiresti ehitistest ja ebaseaduslikust kasutusest. Valduse vabastamise menetlus on aja- ja ressursimahukas, kuna iga maaüksus tuleb kohapeal üle vaadata, ehitised-objektid rajanud isikud välja selgitada ja neile võimaluse korral likvideerimise nõuded esitada. Sageli tuleb nõudeid esitada ja nende täitmist kontrollida mitmel korral, enne kui riigimaa korrastatud saab. Maa-ameti riigimaa haldamise osakond on oma põhitööülesannete täitmisel (müügi-, rendi- ja hoolduse ettevalmistus) 2020. ja 2021. aastal (16.09.21 seisuga) valduse vabastamise menetlust läbi viinud kokku 482 kinnisasjal, sh 223 põllumajandusmaal. Neist kolmandik on vabastatud esimesel nõudmisel, ülejäänud kinnisasjade vabastamiseks on tulnud nõudeid korrata, mitmel korral paikvaatlusi teha ning hüvitist määrata ja seda sisse nõuda. Kolme kinnisasja valduse vabastamist on tulnud lahendada kohtus. Maa-amet analüüsis 2020. aasta juunikuu seisuga juba riigi omandis olevaid ja maareformi käigus veel maareservi lisanduvaid maaüksusi, millel kaardimaterjali alusel tehtud analüüsi käigus tuvastati ehitiste olemasolu. Kokku võib maareformi lõpuks olla maareservis hinnanguliselt 3650 maaüksust, millel paikneb kokku ligikaudu 6000 erinevat ehitist. Ehitistega maaüksuste analüüs näitas, et 45%-l kinnisasjadest ei ole ehitised ohtlikud ega kahjusta keskkonnapilti ja nende likvideerimine ei ole tõenäoliselt hädavajalik. Analüüsi tulemuste alusel saab prognoosida, et hinnanguliselt 1200 ehitistega kinnisasjal tuleb läbi viia valduse vabastamise, piiride korrastamise või muu menetlus. Lisaks tuleb valduse vabastamise menetlus läbi viia hinnanguliselt 500-600 kinnisasjal, mida kasutatakse ebaseaduslikult muul viisil, näiteks põllumajandus, aiamaad, sõidukite või muude esemete hoidmine, materjali ja jäätmete ladustamine. 10 Analüüsi põhjal saab prognoosida, et hinnanguliselt 900 kinnisasjal paiknevate ehitiste jm objektide omanikud on teadmata või ei ole võimelised ise neid riigimaalt likvideerima. Samuti võivad objektid olla rajanud füüsilised isikud, kes on surnud, või juriidilised isikud, mida enam ei eksisteeri. Sel juhul tuleb Maa-ametil korraldada ehitiste jm objektide likvideerimine ning kanda sellega seotud kulud. Selleks tuleb Maa-ametil objektid kohapeal üle vaadata, hinnata vajalike tööde ulatust, koostada hankedokumendid, eduka hanke korral kontrollida kohapeal tööde teostamist, sh mitmel korral, kui esialgseks tähtajaks esineb töödes puudusi. 5.2. Maareformi käigus koormatud maa võõrandamine kasutusvaldajatele või hoonestajatele Maareformi käigus anti erastamise ja tagastamise nõueteta põllumajandusmaa kasutusvaldusesse. Maareformi seaduse § 341 lõikega 2 sätestati kasutusvaldajale õigus riigimaa teatud tingimustel välja osta või taotleda kasutusvalduse pikendamist veel 15 aastaks. Aastatel 20222024 lõpeb 2008 kasutusvalduse lepingut. Kasutusvaldajal on enne lepingu lõppemist õigus otsustada, kas ta soovib maa riigilt välja osta või kasutusvalduse lepingut pikendada. Lisaks on kasutusvaldajatel õigus taotleda ka nende maaüksuste väljaostmist, millele seatud kasutusvalduse tähtaeg ei ole veel möödumas, kuid lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt kaks aastat. Aastatel 2020 ja 2021 (16.09.21 seisuga) on Maa-amet kasutusvaldajatele võõrandanud kokku 548 kinnisasja ja pikendanud 262 kinnisasja kasutusvalduse lepingud. Aastatel 2022  2024 tuleb Maa-ametil läbi viia hinnanguliselt 2400 kasutusvaldusesse antud kinnisasja võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise menetlus. Maa, millel paiknevate ehitiste omanikel ei olnud soovinud või õigust maad omandada, jäeti maareformi lõpule viimise eesmärgil riigi omandisse ja sellele seati ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus. Käesoleva aasta augustikuu seisuga oli riigi kinnisvararegistri andmetel 1814 maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud riigi omandis olevat kinnisasja. Lähiaastatel võib maareformi lõpule viimise tulemusel lisanduda veel kuni 1700 hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Praegu on hoonestusõigusega maa võõrandamine ehitise omanikule kulukas ja ajamahukas protsess, mistõttu ei ole hoonestajad olnud siiani huvitatud ehitiste aluse maa välja ostmisest. Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE) seadusena jõustumise korral on alates 2022. aastast hoonestajatel õigus taotleda ehitisealuse maa väljaostmist soodustingimustel, ehk maa müüakse otse hoonestajale (ilma enampakkumiseta) ja maa hinnaks on elamumaa puhul 2001. aasta maa maksustamishind ja teise sihtotstarbega maadel maa harilik väärtus. Samas tuleb arvestada, et maa maksustamishinna tõusmisel tõusevad hoonestusõiguse tasud, mistõttu võib eeldada, et valdav osa ehitiste omanikest soovib maa omandada enne hoonestusõiguse tasu tõusmist või vahetult pärast seda. Seega võib lähiaastatel Maa-ameti riigivara haldamise osakonna praegustele ülesannetele lisanduda hinnanguliselt 1500  2000 kinnisasja hoonestajatele võõrandamise menetlust. 6. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile tekkinud kulude katmine ORF-ist 6.1. Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Eraldatud summast kulub iga-aastaselt suur osa (60-70%) tavapäraseks korrashoiuks (niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine), maareservi mahu kasvamisel veelgi enam. Riigieelarve strateegias aastateks 2022-2024 on riigimaade 11 halduskuludeks (sh maamaksuks) Maa-ametile ette nähtud iga-aastaselt 1 816 000 eurot, millest maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 316 000 eurot. Riigimaa hooldustöid on sellel perioodil võimalik kavandada kokku 500 000 euro ulatuses aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks kulub hinnanguliselt 250 000 eurot aastas. Seega on maareservi jäävaid ohtlike ehitistega maaüksusi järgneval kolmel aastal võimalik korrastada hinnanguliselt 250 000 euro ulatuses aastas. Analüüsi tulemusi ja seni läbi viidud menetlusi arvestades saab prognoosida, et Maa-ametil tuleb tellida ehitiste lammutustöid hinnanguliselt 800 kinnisasjal, millele võib lisanduda ligikaudu 100 kinnisasja, millel valduse vabastamise menetlus ei anna vajalikku tulemust. Arvestades aastatel 2019  2021 ohtlike või maastikupilti risustavate ehitiste likvideerimiseks korraldatud hangete tulemusi, kulub ühelt maaüksuselt ehitiste likvideerimiseks keskmiselt 3300 eurot. Seega võib riigimaalt ehitiste likvideerimiseks kuluda kokku ligikaudu kolm miljonit eurot. Kui arvestada, et eelarvega ettenähtud hoolduskuludest on Maa-ametil 2021. aastal võimalik korraldada ohtlike ehitiste likvideerimine 30 maaüksuselt kokku summas 100 000 eurot ja aastatel 2022  2024 kokku maksimaalselt 750 000 euro ulatuses, siis saab sel perioodil korrastatud eeldatavalt 260 maaüksust. Ülejäänud 640 ohtlike või ümbruskonda kahjustavate ehitistega maaüksuse korrastamiseks on vaja veel ligikaudu kaks miljonit eurot. Kui riigieelarvest nähakse ka järgnevatel aastatel ette riigimaade hooldamise kulu samas mahus, kuluks riigimaadelt ohtlike ehitiste likvideerimiseks hinnanguliselt kokku 8-9 aastat. Vältimaks riigimaale jäävate ehitiste põhjustatud õnnetusi ja negatiivset mõju ümbruskonnale, tuleb Maa-ametil panustada riigimaade korrastamisse palju suuremas mahus, kui seda võimaldavad riigieelarve vahendid. Maa-amet vajab aastatel 2022  2024 ehitiste likvideerimise tööde tellimiseks 500 000 eurot. Sel juhul on Maa-ametil perioodil 2022  2024 lisaks eelarvevahenditest korrastatavale 260 maaüksusele võimalik likvideerida ohtlikud või ümbruskonda kahjustavad objektid veel ligikaudu 150 maaüksuselt. Sel juhul võib jääda veel 490 korrastamist vajavat maaüksust, millega Maa-ametil tuleb tegeleda järgnevatel aastatel. Maa-ametil on kavas esmajärjekorras likvideerida sellised ehitised ja objektid, mis võivad põhjustada õnnetusi. Seejärel tegeletakse vähemohtlike, aga siiski ümbruskonda kahjustavate ehitiste likvideerimisega. Maaüksuste nimekiri, millel paiknevad ehitised on kavas perioodil 20222024 likvideerida, on toodud tabelis Lisas 2. 6.2. Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks Maa-ametis teevad riigimaade korrastamisega seotud tegevusi riigimaa haldamise osakonna neli peaspetsialisti ja üks nõunik, kes neid tegevusi koordineerib. Nende peaspetsialistide põhitöö on riigimaadel üldhoolduse, jäätmete likvideerimise ja maaparandussüsteemide korrastamisega seotud tegevused. Ehitiste ja muude riigimaal paiknevate objektide likvideerimise ning riigimaa ebaseaduslikust valdusest vabastamise menetlused on ajamahukad ning nende tööde maht kasvab lähiaastatel oluliselt. Seetõttu on Maa-ametil vaja tähtajaliselt kolmeks aastaks juurde palgata riigimaadelt ehitiste ja muude objektide likvideerimiseks neli peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu nelja töökoha peale kolmel aastal kokku 346 809,60 eurot). Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise menetlustega tegeleb riigimaa haldamise osakonnas 5 teenistujat. Kokku on aastatel 20202021 maa kasutajale müüdud või pikendatud kasutusvalduse lepingut keskmiselt 12 405 kinnisasja suhtes aastas. Prognoosi järgi tuleb aastatel 20222024 vastavad menetlused läbi viia vähemalt 2400 kinnisasja suhtes, ehk 800 kinnisasja suhtes aastas. Seega tõuseb menetluste arv kaks korda. Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamisi on Maa-amet viimastel aastatel läbi viinud vaid üksikute kinnisasjade suhtes. Kuigi hetkel ei ole võimalik täpselt prognoosida, kui paljud hoonestajad lähiaastatel maa väljaostmist taotlevad, võib prognoosi järgi hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamise menetluste arv aastatel 20222024 ulatuda kuni 2000 kinnisasja menetluseni (~650 kinnisasja aastas). Asutusesisese töökorralduse muutmisega on võimalik olemasolevast tööjõuressursist kaasata nende menetlustega tegelemiseks riigimaa haldamise osakonnas kaks teenistujat, kes osaliselt jäävad täitma ka osakonna teisi tööülesandeid. Arvestades prognoositavaid menetlusmahtusid, on Maa-ametil vaja kolmeks aastaks juurde palgata maareformi käigus hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega koormatud maade võõrandamiseks või kasutusvalduse pikendamiseks kaks peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu kahe töökoha peale kolme aasta jooksul kokku 173 404,80 eurot). Kirjeldatud menetlusmahtude hüppelise tõusu tõttu tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna teisi teenistujaid, kes põhitööna tegelevad riigimaade hooldamise, enampakkumisel müügi ja rendimenetlustega. Alates 2022. aastast tulevad Riigi Tugiteenuste Keskusest Maa-ameti riigimaa haldamise osakonda üle ka teenistujad, kes täidavad maareformi käigus sõlmitud järelmaksulepingute haldamise ja hüpoteegipidaja ülesandeid ning kelle töökohad paiknevad Eesti erinevates piirkondades. Kuna nii riigimaa korrastamisega kui ka hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega koormatud kinnisasjadega seotud menetlustes on oluline, et teenistujad saaksid võimalikult väikese ajakuluga teha paikvaatlusi, notariaalseid toiminguid ja täita muid tööülesandeid Eesti erinevates piirkondades, tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka Riigi Tugiteenuste Keskusest tulevaid teenistujaid. Maa-ameti olemasolevatest eelarvevahenditest on võimalik maksta riigimaa haldamise osakonna teenistujatele (sh osakonna spetsialistid, nõunikud ja juhataja) keskmiselt 1566,67 euro suurust brutopalka. Maa-ameti poliitika rakendamise tööpere keskmine palk on 1784 eurot. Kuna toimingute mahu suurenemisel tuleb osakonna teenistujatel täita lisaülesandeid, on vaja tõsta osakonna teenistujate töötasu sedavõrd, et see oleks asutuse keskmise palgaga võrreldav ja pigem sellest veidi suurem, et motiveerida lisatöö tegemist põhitööle lisaks. Taotletavat raha kavandatakse kasutada lisaraha maksmiseks teenistujatele lisatööülesannete eest, mis on seotud maareformi järelmõjudega. Seega vajab Maa-amet maareformi järelmõjudega seotud lisanduvate toimingute jaoks lisaraha keskmiselt 300 eurot brutopalgana ühe teenistuskoha kohta, ehk lisatööjõukulu kolme aasta kohta kokku on 351 626,4 eurot. Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise vajadus on tekkinud maareformi järelmõjuna. Maareformi kiirema läbiviimise eesmärgil jäetakse sellised maaüksused riigi omandisse arvestusega, et riigi poolt ehitiste likvideerimine ja valduse vabastamise nõudmine on arusaadavam ning juriidiliselt selgem, kui maa on sel hetkel riigi omandis. Kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamiste mahu hüppeline kasv lähiaastatel on tingitud otseselt maareformist. Seega on põhjendatud maareformi tulemusel riigimaale jäänud ehitiste likvideerimise ja maareformi käigus koormatud maa võõrandamise korraldamisega seotud kulude rahastamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. 13 Maareformi järelmõjudega seotud tegevuste tööjõukuludeks aastatel 2022 – 2024 vajab Maa-amet kokku 871 840,8 eurot. Andmed taotletava raha kasutamise ja kavandatavate menetluste mahtude kohta kolme aasta lõikes on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud Menetluste Maareformi ja selle järelmõjude vajalik lisatööjõukulu maht aastastoiminguid tegevad teenistujad täis- Tegevused lisa- tööjõukulu 2020 2022 töökohale tööjõukulu teenistujate arv bruto- perioodil   taandatuna aastas kokku töötasu 2022-2024 2021 2024 teenistujate (maksudega) kuus (maksudega) arv olemasolevad 5 1 1800 28 900,80 86 702,40 teenistujad ehitiste likvideerimine 30 300 loodavad 4 4 7200 115 603,20 346 809,60 lisatöökohad maareformi järelmõjuna olemasolevad 482 ~600 12 1,7 3050 48 970,80 146 912,40 maa valduse vabastamine teenistujad Hoonestusõigusega või olemasolevad 7 1,3 2450 39 337,20 118 011,60 kasutusvalduses maa teenistujad võõrandamine, 408 1450 loodavad kasutusvalduse 2 2 3600 57 801,60 173 404,80 lisatöökohad pikendamine KOKKU 30 10 18 100 290 613,60 871 840,80 Maa-amet vajab maareformi järelmõjudega seotud tegevusteks kokku 1 371 841 eurot. 7. Kokkuvõte Maareformi läbiviimiseks ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud maareformi järelmõjude kõrvaldamise tööjõu- ning majanduskulude katmiseks taotleb Keskkonnaministeerium Maa-ametile täiendavalt 2 732 119 eurot kasutamiseks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on …. miljonit eurot. 14
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel