Mihkel Annus Teie 16.06.2021
juhataja Meie 20.10.2021 nr 15-1/4605-4
Eesti Taastuvenergia Koda
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud
ettepanekutele
Austatud härra Annus
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest ning planeerimisprotsessis oma valdkonna huvide
eest seismast. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas
täiendavat koostööd ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad.
1. Rõhutate oma kirjas vajadust, et tuuleenergeetika arendamiseks ette nähtud merealad
säiliksid ilma planeeringu viimases versioonis ette nähtud piiranguteta, sh ei tohiks
tuuleenergia arendamise seisukohast väärtuslikke merealasid määrata reservi. Märgite, et
kahetsusväärselt sündis Vabariigi Valitsuse 29. aprilli otsus määrata olulises mahus
meretuuleenergia arendamiseks sobivaid merealasid reservi ilma huvirühmadega
eelnevalt konsulteerimata ning otsusest tingitud mõjusid hindamata.
Selgitame, et nn reservalad on oma olemuselt kompromissettepanek, milleni on jõutud
keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti. Selleni
jõudmiseks tehti väga põhjalik andmetel tuginev eeltöö valdkondlike huvidega
ministeeriumite esindajate osalusel, kes esindasid oma seisukohtade raames ka
asjakohaste huvigruppide huve. Kuigi kogu Eesti traalpüügialadest jääb kavandatavatele
tuuleenergeetika aladele 4,3% ja kogu Eesti traalpüügist moodustab nendelt aladelt püütud
kogus alla 10%-i, on piirkondlikult kalandussektorile siiski mõju suur, kui nendel aladel
ei ole võimalik traalpüüki enam läbi viia. Näiteks Liivi lahes kavandatav tuuleenergeetika
ala kattub sealse traalpüügi alaga 92% ulatuses. Kalapüügi näol on tegemist
traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi hooaeg kestab
jaanuar-aprill ning september-detsember) ja mida viljelevad kohalikud kalurid. Tehtud on
erinevaid investeeringuid sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jms.
Kalurite huvigrupp on teinud ettepaneku Liivi lahe ala (tuuleenergeetika ala nr 1) täielikult
planeeringust eemaldada (sama ettepanek on Kalurite Liidu puhul tehtud uuesti ka
18.06.2021). Samuti on välja toodud tuuleala nr 2 puhul lokaalselt olulised majanduslikud
mõjud kalandussektorile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kalurite argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse
kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga
kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku
kohaselt oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja ala
nr 2 6%. Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2.
Maaeluministeerium tugines oma seisukoha kujundamisel 2017 – 2020. aastate
traalijoonte andmetele ja valdkonnaga seotud sadamate majandustegevuse näitajatele.
Samuti esindas ministeerium seeläbi protsessis olulise huvigrupi ehk traalpüügiga
tegelevate kalurite huve.
Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala
planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid niigi ei ole
kõiki erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt.
Piisavate alade olemasolu tagab piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna.
Oma seisukohtade kujundamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka
huvirühmaga koostööd, 2020. aasta sügisel viidi ministeeriumite eestvedamisel läbi
arendajate hulgas ka kirjalik küsitlus, mille kokkuvõttes oli sektor samuti seisukohal, et
tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada.
Traalpüügi ja tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste
majandusvaldkondadega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus
arvestava kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas
planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tänase teadmise ja senise rahvusvahelise
kogemuse baasil ei ole ka tuulepargi ala ja traalpüüki omavahel võimalik kombineerida
samadel veealadel, või siis on see seotud ebamõistlikult suurte riskidega mõlema osapoole
jaoks. Tasakaalustatult erinevaid huve arvestava planeeringulahenduse menetluse
jätkamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja ehk otsustaja, Vabariigi Valitsus, teeks
asjakohase vaheotsuse ning protsessi saaks jätkata. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse ja
kaaludes kõiki esitatud olulisi argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja
pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata osa aladest reservi kuni
2027 aastani. Otsuse tegemisel ja erinevate variantide kaalumisel arvestati võimalike
mõjudega mõlemale sektorile. Selline oli erinevate huvide kaalumisest tulenev
kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati.
Selgitame, et reservalade kasutuselevõtt on võimalik, kui seni läbiviidud
menetlusprotsesside tulemusel on aastaks 2027 selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika
arendamiseks sobivaid alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda
olukorda hindab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametiga alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala
planeeringule järgnevaid menetlusprotsesse ja uuringuid. Vastav tegevus sisaldub ka
planeeringu tegevuskava punktis 5.3. Reservalade kasutuselevõtmisele eelneva analüüsi
põhjal antakse Vabariigi Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse
otsus jätkutegevuste läbiviimiseks 2027. aastast edasi. Kokkuvõttes kuni 2027. aastani
reservalasid tuuleenergeetika arendamiseks ei kasutata, st ka hoonestusloa taotluste
menetlusi reservaladel ei ole seni võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus
planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg
1).
2
2. Toote välja, et planeeringu praeguses versioonis jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik
meretuuleparki arendaval ettevõtjal arvestada tuuleenergeetika visuaalset mõju käsitlevate
suuniste ja tingimustega. Märgite, et lausaline rannikuvaate koridoride kehtestamine ei ole
eesmärgipärane ega mõistlik.
Tuuleenergeetika arendusalade visuaalsete mõjude hindamise osas on planeeringu ja
mõjude hindamise materjale vahepealsel perioodil veel korrigeeritud. Mõiste „vaba
vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise
aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet
täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala
jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud
on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete
analüüsist ja selgitab nii kasutatud mõisteid kui üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud
lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes etappides, vaid selgitab üleriigilise planeeringu
mõjude hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba
rannikuvaadet, vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba
ala jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt
paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames läbiviidava analüüsi käigus, mis peab
tuginema Rahandusministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi
koostöös tellitud Artes Terrae AB poolt koostatud juhendmaterjalile „Meretuuleparkide
arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal“ või vähemalt samaväärsele analoogsele juhendmaterjalile. Eesti mereala
planeeringus on antud suuniseid (soovitatav järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik
järgida). Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või
tingimusega.
3. Lõpetuseks toote välja oma veendumuse, et täiendavad kitsendused tuulealadele
pidurdavad oluliselt sektori arengut Eestis, mistõttu Te ei saa nõustuda märkimisväärsete
tuulealade reservi määramisega, vaatekoridoride käsitlusega praeguses planeeringu
versioonis ning laevaliiklusest tingitud lisakärbetega.
Jääme siinkohal seisukohale, et mereala planeeringus on saavutatud parim võimalik
tulemus tuuleenergeetika arendusalade määramisel. Vastus reservalade vajaduse ja
visuaalsete mõjude hindamise osas on toodud kirja punktides 1 ja 2. Meretranspordi
valdkonnas on oluline tagada meresõiduohutus ja rahvusvaheline laevaliiklus kooskõlas
meresõiduohutuse seadusega. Laevaliiklusest tingitud lisakärped on tehtud koostöös
Transpordiametiga konkreetsete, meretranspordi jätkuvat toimimist võimaldavate
kaalutluste alusel, mis on esitatud ka mereala planeeringu seletuskirjas. Planeeringu
käigus tuleb kaaluda erinevate osapoolte vajadusi ja tasakaalustada huve, mistõttu on
lahendus oma olemuselt alati kompromiss. Koos innovatsiooniala ja reservaladega
kavandab mereala planeering tuuleenergeetika arendusalasid arvestatavas ulatuses, alade
kogupindala on 1783 km2.
Oleme teinud planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel sisutihedat koostööd nii
energeetika valdkonna kui ka laeva- ja lennuliikluse ohutuse teema eest vastutava
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes on aktsepteerinud planeeringu
lahendust.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
3
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel täpsustatud lahenduse osas täiendav ehk kooskõlastamise II ring.
Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis,
tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt
osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks:
Riigikantselei
Eleri Kautlenbach 611 3228
[email protected]
4