dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele

Rahandusministeerium · 20. oktoober 2021
Viit
15-1/4605-4
Registreeritud
20. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Taastuvenergia Koda, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-14605-4 20.10.2021 Väljaminev kiri.asice412 KB

Sisu (failidest)

Mihkel Annus Teie 16.06.2021 juhataja Meie 20.10.2021 nr 15-1/4605-4 Eesti Taastuvenergia Koda [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Austatud härra Annus Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest ning planeerimisprotsessis oma valdkonna huvide eest seismast. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad. 1. Rõhutate oma kirjas vajadust, et tuuleenergeetika arendamiseks ette nähtud merealad säiliksid ilma planeeringu viimases versioonis ette nähtud piiranguteta, sh ei tohiks tuuleenergia arendamise seisukohast väärtuslikke merealasid määrata reservi. Märgite, et kahetsusväärselt sündis Vabariigi Valitsuse 29. aprilli otsus määrata olulises mahus meretuuleenergia arendamiseks sobivaid merealasid reservi ilma huvirühmadega eelnevalt konsulteerimata ning otsusest tingitud mõjusid hindamata. Selgitame, et nn reservalad on oma olemuselt kompromissettepanek, milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti. Selleni jõudmiseks tehti väga põhjalik andmetel tuginev eeltöö valdkondlike huvidega ministeeriumite esindajate osalusel, kes esindasid oma seisukohtade raames ka asjakohaste huvigruppide huve. Kuigi kogu Eesti traalpüügialadest jääb kavandatavatele tuuleenergeetika aladele 4,3% ja kogu Eesti traalpüügist moodustab nendelt aladelt püütud kogus alla 10%-i, on piirkondlikult kalandussektorile siiski mõju suur, kui nendel aladel ei ole võimalik traalpüüki enam läbi viia. Näiteks Liivi lahes kavandatav tuuleenergeetika ala kattub sealse traalpüügi alaga 92% ulatuses. Kalapüügi näol on tegemist traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi hooaeg kestab jaanuar-aprill ning september-detsember) ja mida viljelevad kohalikud kalurid. Tehtud on erinevaid investeeringuid sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jms. Kalurite huvigrupp on teinud ettepaneku Liivi lahe ala (tuuleenergeetika ala nr 1) täielikult planeeringust eemaldada (sama ettepanek on Kalurite Liidu puhul tehtud uuesti ka 18.06.2021). Samuti on välja toodud tuuleala nr 2 puhul lokaalselt olulised majanduslikud mõjud kalandussektorile. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kalurite argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja ala nr 2 6%. Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2. Maaeluministeerium tugines oma seisukoha kujundamisel 2017 – 2020. aastate traalijoonte andmetele ja valdkonnaga seotud sadamate majandustegevuse näitajatele. Samuti esindas ministeerium seeläbi protsessis olulise huvigrupi ehk traalpüügiga tegelevate kalurite huve. Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid niigi ei ole kõiki erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Piisavate alade olemasolu tagab piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Oma seisukohtade kujundamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka huvirühmaga koostööd, 2020. aasta sügisel viidi ministeeriumite eestvedamisel läbi arendajate hulgas ka kirjalik küsitlus, mille kokkuvõttes oli sektor samuti seisukohal, et tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada. Traalpüügi ja tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste majandusvaldkondadega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus arvestava kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tänase teadmise ja senise rahvusvahelise kogemuse baasil ei ole ka tuulepargi ala ja traalpüüki omavahel võimalik kombineerida samadel veealadel, või siis on see seotud ebamõistlikult suurte riskidega mõlema osapoole jaoks. Tasakaalustatult erinevaid huve arvestava planeeringulahenduse menetluse jätkamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja ehk otsustaja, Vabariigi Valitsus, teeks asjakohase vaheotsuse ning protsessi saaks jätkata. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse ja kaaludes kõiki esitatud olulisi argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata osa aladest reservi kuni 2027 aastani. Otsuse tegemisel ja erinevate variantide kaalumisel arvestati võimalike mõjudega mõlemale sektorile. Selline oli erinevate huvide kaalumisest tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati. Selgitame, et reservalade kasutuselevõtt on võimalik, kui seni läbiviidud menetlusprotsesside tulemusel on aastaks 2027 selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid menetlusprotsesse ja uuringuid. Vastav tegevus sisaldub ka planeeringu tegevuskava punktis 5.3. Reservalade kasutuselevõtmisele eelneva analüüsi põhjal antakse Vabariigi Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus jätkutegevuste läbiviimiseks 2027. aastast edasi. Kokkuvõttes kuni 2027. aastani reservalasid tuuleenergeetika arendamiseks ei kasutata, st ka hoonestusloa taotluste menetlusi reservaladel ei ole seni võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg 1). 2 2. Toote välja, et planeeringu praeguses versioonis jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik meretuuleparki arendaval ettevõtjal arvestada tuuleenergeetika visuaalset mõju käsitlevate suuniste ja tingimustega. Märgite, et lausaline rannikuvaate koridoride kehtestamine ei ole eesmärgipärane ega mõistlik. Tuuleenergeetika arendusalade visuaalsete mõjude hindamise osas on planeeringu ja mõjude hindamise materjale vahepealsel perioodil veel korrigeeritud. Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja selgitab nii kasutatud mõisteid kui üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes etappides, vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet, vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames läbiviidava analüüsi käigus, mis peab tuginema Rahandusministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös tellitud Artes Terrae AB poolt koostatud juhendmaterjalile „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või vähemalt samaväärsele analoogsele juhendmaterjalile. Eesti mereala planeeringus on antud suuniseid (soovitatav järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega. 3. Lõpetuseks toote välja oma veendumuse, et täiendavad kitsendused tuulealadele pidurdavad oluliselt sektori arengut Eestis, mistõttu Te ei saa nõustuda märkimisväärsete tuulealade reservi määramisega, vaatekoridoride käsitlusega praeguses planeeringu versioonis ning laevaliiklusest tingitud lisakärbetega. Jääme siinkohal seisukohale, et mereala planeeringus on saavutatud parim võimalik tulemus tuuleenergeetika arendusalade määramisel. Vastus reservalade vajaduse ja visuaalsete mõjude hindamise osas on toodud kirja punktides 1 ja 2. Meretranspordi valdkonnas on oluline tagada meresõiduohutus ja rahvusvaheline laevaliiklus kooskõlas meresõiduohutuse seadusega. Laevaliiklusest tingitud lisakärped on tehtud koostöös Transpordiametiga konkreetsete, meretranspordi jätkuvat toimimist võimaldavate kaalutluste alusel, mis on esitatud ka mereala planeeringu seletuskirjas. Planeeringu käigus tuleb kaaluda erinevate osapoolte vajadusi ja tasakaalustada huve, mistõttu on lahendus oma olemuselt alati kompromiss. Koos innovatsiooniala ja reservaladega kavandab mereala planeering tuuleenergeetika arendusalasid arvestatavas ulatuses, alade kogupindala on 1783 km2. Oleme teinud planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel sisutihedat koostööd nii energeetika valdkonna kui ka laeva- ja lennuliikluse ohutuse teema eest vastutava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes on aktsepteerinud planeeringu lahendust. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud 3 kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel täpsustatud lahenduse osas täiendav ehk kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Riigikantselei Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel