dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 22. oktoober 2021
Viit
1.1-10.1/6975-4
Registreeritud
22. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Tööandjate Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf74 KB
  • 📎ETKL RRF yldma?a?rus RAM 22102021.asice650 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Raul Aron <[email protected]> Saadetud: 22.10.2021 14:53 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: Ilona Pallon <[email protected]> Teema: RE: Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu Tere! Edastan Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid. Lugupidamisega, RAUL ARON Analüütik-nõunik/ Analyst-advisor GSM: +372 56 475 111 Eesti Tööandjate Keskliit/ Estonian Employers Confederation Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 7. oktoober 2021 11:50Adressaat: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, üld <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ <[email protected]>; Eesti Teaduste Akadeemia <[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ <[email protected]>; Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei <[email protected]>; Eesti Ametiühingute Keskliit <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; Eesti Roheline Liikumine <[email protected]>; Rektorite Nõukogu <[email protected]>; Vabaühenduste Liit <[email protected]>; Eesti Leader Liit <[email protected]>; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda <[email protected]>; Sihtasutus Kutsekoda <[email protected]>; Lastekaitse Liit <[email protected]>; Eesti Noorteühenduste Liit <[email protected]>; Eesti Arstide Liit <[email protected]>; Eesti Perearstide Selts <[email protected]>Teema: Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused eelnõu Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused eelnõu Registreerimise kuupäev: 07.10.2021 Registreerimise number: 1.1-10.1/6975-1. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122Tel. (372) 611 3558e-mail: P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Keit Pentus-Rosimannus Teie 0 7 . 10 .2021 nr 1.1-10.1/6975-1 Rahandus ministeerium Suur-Ameerika 1 15172 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 9 6 -1 Tagasiside V V määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuste andmise üldtingimused “ eelnõu le Austatud minister, Olete Eesti Tööandjate Keskliidule arvamuse avaldamiseks edastanud V abariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuste andmise üldtingimused “ eelnõu . Järgnevalt anname ülevaate keskliidu liikmete kommentaaridest: Eelnõu §1 võiks olla lisatud, et määruses sätestatud tingimusi võib täpsustada ka siis kui see vajadus tekib seoses uue riikliku energia- ja kliimakavaga. See lõige küll räägib üheselt, et täpsustada võib ainult lähtuvalt EL dokumentidest. Samas on rahastuga majandusse suunatav erakorraline summa väga suur, energiakriis lihtsalt niisama ei vaibu, uut reaalsust arvestav riiklik energia- ja kliimakava aga alles koostamisel. Pakutav täpsustus võimaldaks rahastu vahendeid riigi kliimaeesmärkide saavutamisel paremini kasutada. Eriti arvestades, et vastavalt eelnõu §4 lg 2(1) kohaselt võib reformi või investeeringu eest vastutav minister esitada ettepanekuid taastekava muutmiseks. Eelnõu §2 lg 4 - nähakse ette üldnõue , mille kohaselt tuleb toetusest rahastatud objektidele tagada ligipääsetavus, olenemata sellest, kas projekti raames luuakse taristuobjekt, pakutakse teenust, luuakse e-keskkondi või tehakse muid tegevusi. Ehitiste, taristuobjektide ja e-keskkondade puhul on ettevõtjal võimalik mõista, mida ligipääsetavuse all mõeldakse. Sellele on viidatud ka seletuskirjas toodud ministri määrustega. Kuna ülejäänud teenuste pakkumise puhul ei ole ligipääsetavuse kriteeriumid aga teada, siis tuleks neid määruses täpsustada. Ennekõike puudutab see ettevõtete poolt tehtavaid ja rahastust finantseeritavaid TAI projekte. Eelnõu §3 – võiks olla täpsustatud ka mõisted ”reform” ja ”investeering”. Hetkel on täpsustatud ainult mõiste ”investeerimisprojekt”, samas aga räägitakse nii taastekavas kui määruse eelnõus ka ”reformidest” ja/või “investeeringutest”, nt §4 lg 2, §7, §8 jt. Samuti võiks olla täpsustatud mõiste ”jätkusuutlik” kuna määruse eelnõu tekstist ei selgu, kas ”ei kahjusta oluliselt” kriteeriumide analüüs tõendab samas ka jätkusuutlikkust või lisanduvad jätkusuutlikkuse tõendamiseks veel mõned nõuded. Eelnõu §4 on toodud, et reformi või investeeringu eest vastutav ministeerium seirab oma vastutusvaldkonnas taastekava elluviimise edenemist ja tulemuste saavutamist. Koordineeriv asutus RTK viib kontrollimise käigus läbi kohapealseid kontrolle toetuse saaja juures. Rahandusministeeriumil on auditeeriva asutusena õigus auditeerida ka toetuse saajat ja elluviijat, sh viibida auditeeritava territooriumil. Ning elluviija viib muuhulgas läbi ka kohapealseid kontrolle lõppsaaja juures. Sellest loeb välja, et määruse eelnõu kohaselt on neljal erineval riigiasutusel õigus teostada kohapealseid kontrolle. Seejuures ei ole ühelgi juhul täpsustatud, kuidas on tagatud ärisaladuse hoidmine. Kindlasti tuleks täpsustada, milliseid tegevusi ning mis tingimustel erinevad ministeeriumid, riigile kuuluvad sihtasutused jm riigiasutused võivad toetuse saaja ja elluviija juures kohapeal teha. Selline täpsustus on vajalik, et vähendada toetust saanud ettevõtete kohapealset kontrollimist mitme erineva riigiasutuse poolt, nt RTK ja KIK ja RAM, RTK ja KredEx /EAS ja RAM, RTK ja PRIA ja RAM. Eelnõu §5 lg 1(2) on sätestatud, et ettevõtjate puhul kontrollitakse majandustegevuse registrist toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõuete täitmist. Kuna majandustegevuse registri registreeringud on kohustuslikud ainult teate- ja loakohustusega ettevõtetele, siis tuleks määruses täpsustada, kas ja kui, siis kuidas kontrollitakse haldus- ja toimimissuutlikkuse nõuetele vastavust nende ettevõtete puhul, kellel seda kohustust ei ole. Eelnõu §5 lg 1(6) kohaselt peab toetuse saajal ja tema partneril olema toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. Seletuskirjas selgitatakse, et selle sätte kohaselt tuleb toetuse andmise tingimustes seada nõuded taotleja organisatsioonile, näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele, selleks, et veenduda toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks. See punkt vajaks selgust ennekõike projektijuhi kvalifikatsiooni tõendamise osas. Tahaks vältida olukorda, kus konkreetse toetuse andmise määruses kehtestatakse projektijuhile esitatavate kvalifikatsiooninõuete all tingimused , millele vastavaid eksperte on ainult 1-2 ettevõttes ja seeläbi pannakse sihtgrupi erinevad ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. Seetõttu peaks määruses olema lisatud kõik võimalused, kuidas projektijuhi kvalifikatsiooni ja kogemust saab tõestada. Eelnõu §8 lg 4 sätestab, et ministeeriumil on kohustus hinnata juba enne määruse kehtestamist, kas õigusakti alusel antava toetuse andmine tähendab riigiabi või vähese tähtsusega abi ( VTA ) andmist. Sõnastus ”kas /.../ või” näitab, et määruse koostaja peaks valima. Kindlasti tuleks aga soodustada seda, et toetuse andmise määruses näidatakse ära nii riigiabi kui ka VTA kasutamise võimalused. Praktikas on VTA piirmäära täitumine siiani olnud ettevõtete jaoks väga suur probleem. Rahastu suurt mahtu ning kiiret tähtaega arvestades tuleks kõigi toetuse andmise määruste puhul kindlasti ette näha ka riigiabi kasutamise võimalused. Eelnõu §8 võiks toetuse andmise tingimuse määruse miinimumnõuetes sees olla ka rahaline piir, millest alates on kohustus kaasata hindamisel sõltumatuid väliseksperte , samuti väliseksperdile esitatavad kvalifikatsiooninõuded (sarnaselt projektijuhile esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele). Väliseksper di all mõtleme väljaspoolt vastutavat ministeeriumi, koordineerivat asutust, auditeerivat asutust ning elluviijat kaasatud eksperti. Sellega tagaksime hindamise asjatundlikkuse, objektiivsuse ning võrdsed võimalused kõigile sihtgrupi ettevõtetele. Eelnõu §9 lg 6 (3) sätestab, et garantii katab kogu ettemakse summa, kuid jätab lahti võimaluse, nõuda ka oluliselt suuremat garantiid. Sellega tekkiva ebavõrdsuse vältimiseks sihtgrupi ettevõtete seas tuleks täpsustada ka garantii ülemine piir. Eelnõu §9 sätestab, et elluviija või koordineeriv asutus võib toetuse maksmise või ettemakse tegemise peatada või maksmisest keelduda ka juhul, kui taastekavas kokkulepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on loobutud. Kuna toetuse saajal puudub võimalus osaleda taastekavas muudatuste tegemisel või olla neist mingil muul viisil informeeritud, siis ei saa sellisel juhul toetuse maksmist või ettemakse tegemist peatada. Kõik toetusi puudutavad taastekava muudatused peaksid siiski olema teada toetuse maksmise otsuse tegemisel ning selle otsuse tegijatele. Ettevõtja selle eest vastutada ei saa ning on reeglina teinud toetusega seotult investeeringuid, mistõttu tuleks §9 lg 7(4) eelnõust eemaldada. Eelnõu §11 sätestab, et elluviija, koordineeriv asutus või vastutav ministeerium nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning teeb täieliku või osalise taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse mh juhul, kui taastekavas kokkulepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on loobutud. Kuna toetuse saajal puudub võimalus kontrollida taastekavas tehtavaid muudatusi, siis ei saa sellise muudatuse tegemist lugeda toetuse saaja poolt tehtud rikkumiseks ning temalt ei saa projektile eraldatud toetust tagasi nõuda. Seetõttu tuleks §11 lg 1(5) eelnõust eemaldada. Eelnõu §13 lg3 kohaselt on taastekava rakendamisega seotud asutuste ametnikel, töötajatel ja ülesannete täitmisse kaasatud isikutel keelatud avaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kuna taastekavast rahastatud projektide puhul valitseb ühelt poolt kõrgendatud avalik huvi ja teisalt sisalda b toetatavate projektide info ka ärisaladust jm mitmesugust konfidentsiaalset infot, on ehk asjakohane projektide andmete asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ja avaldamise printsiibid juba käesolevas määruses kehtestada, et vältida rakendusüksuste liigset diskretsiooni ja ebaühtlust selles küsimuses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel