dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Rahandusministeerium · 22. oktoober 2021
Viit
14-10/7419-1
Registreeritud
22. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-10 Planeeringute algatamiste ja kehtestamiste teavituskirjad
Toimik
14-10/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja.asice1089 KB
  • 📎Supluse tn 6 kinnistu DP algatamisest teatamine.asice29 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS Sindi 14. oktoober 2021 nr 391 Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine AP Holding OÜ (registrikood 11350246) juhatuse liige Priit Asi esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Sindi linnas Supluse tn 6 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on kinnistule ladude ja tootmis- ning teenindusfunktsiooni (autoremont, pesula vms) kavandamine, määrata ehitusõigus hoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu. Kinnistu planeeritakse jagada viieks (5) tootmismaa, laohoone maa, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa-ala sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Planeeritav ala hõlmab Supluse tn 6 (21 724 m², 74101:001:0007) kinnistut, mis asub Tori vallas Sindi linnas Supluse tänava ääres. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Supluse tänavalt. Piirkonna lähedusse jääb Supluse, Kääru ja Ranna tänavate äärne elamupiirkond, mis on planeeritud, aga veel hoonestamata. Planeeritavast alast ca 60 m kaugusele jääb Pärnu maantee. Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud üldkasutatav ala (A3), mis on mõeldud kultuuri-, puhke- ning spordiehitiste ja mänguväljakute alune ja seda teenindav ala tarbeks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sindi linna üldplaneeringu muutmiseks. Piki Pärnu jõe kallast kulgeb üldplaneeringuga määratud tootmisalade vöönd kuni Silla tänavani välja, millest edasi kulgevad elamualad. Supluse tn 6 on põhja-, kirde- ja kagusuunast ümbritsetud elamualadega ning jõe poolt rohealaga. Lõuna- ja edelasuunda jäävad tootmisalad. Arvestades ala paiknemist tootmis- ja elamualade piiril, on hetkel ebatõenäoline, et alale saaks kerkida juhtfunktsiooni kohased hooned. Üldiselt peab Sindi linna üldplaneering tootmis- ja teenindusalasid oluliseks, sest need on olulised investeeringute allikad ja seeläbi vajalikud ka tööhõive tagamiseks. Üldplaneeringuga on planeeritud üldkasutatavat ala paljudesse kohtadest tootmisalade ja elamualade vahel. Sindi linna eripära on tootmise paiknemine linna sees elamute ja teenindusfunktsioonide läheduses, mis tähendab seda, et olulise osa (jõe äärsest) linnaruumist kujundab tootmiskeskkond. Samal ajal on ka elukohad potentsiaalsetele töökohtadele väga lähedal. Kuna tootmisala näol on tegemist ka kultuuriväärtusliku osaga Sindi linnast ja Sindi linn on maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik maastik, siis tuleks uute linna sees asuvate tootmisalade puhul arvestada maastiku terviklikkuse ja väärtusega. Käsitletav ala asub põhilisest tootmisalast veidi eemal, kuid üldplaneeringu kohaselt on piirkonda nähtud ette veel täiendavalt tootmisalasid. Lähtuvalt sellest on tegemist tootmise ja elamualade vahelise tsooniga. Kuna krunt on suhteliselt suur, siis on võimalik tagada meetmeid, et elamu- ja tootmisfunktsioon saaksid võimalikult segamatult koos toimida. Oluline on seejuures visuaalse kvaliteedi parandamine ning keskkonnamõjude minimeerimine. Elamukvartalite eraldamiseks ja kaitseks tootmis- ja tööstusaladelt ning elava liiklusega tänavatelt tuleva liiklusmüra ja õhusaaste eest tuleb rajada uusi rohelisi puhvervööndeid ja väiksemaid haljakuid. Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt asub detailplaneeringuala linnalise asustusega alal. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga. Välja on toodud soovitused ettevõtluse arendamiseks, toetades ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja kohalikesse keskustesse. Ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid. Ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust ning olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole. Kuumasaarte vältimiseks liigendada suuri tehispindasid (parklad, tootmisalad, logistikapiirkonnad) rohealade või kõrghaljastusega. Detailplaneeringuala jääb Sindi väärtuslikule maastikule ning detailplaneeringualast ca 300 m kaugusele põhja poole jääv Sindi vana raudtee sild on määratud silmapaistvalt ilusa vaatega kohaks. Sindi väärtusliku maastiku piirkond haarab kauni looduse Pärnu jõe kallastel, kus jõe paremale kaldale jäävad hajali asetsevad talud ja elamud ning vasakkaldale Sindi kalevivabriku ümber aja jooksul kujunenud linnamaastik. Maastiku läbiv element on järskude kallastega lammiorus voolav Pärnu jõgi, millele avanevad kaunid vaated Sindi vanalt raudteesillalt. Jõekallas mõlemal pool Sindi kalevivabriku hooneid on kasutusel puhkealana. Sindi linnale on iseloomulik rikkalik rohelus ja rahulik elutempo. Väärtuslik maastik on piirkonna kultuurilis-ajaloolise identiteedi kandja, maastikul on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust huvitav roll. Maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral võib kaasa aidata uute töökohtade loomisele, samuti elukeskkonna oluline osa, mis aitab kaasa kohaliku kultuuri kujunemisele ning indiviidi ja ühiskonna heaolu olulise osana seab kõigile õigused ja kohustused. Maastik on muutuv – muutused majanduses kiirendavad maastike ümberkujunemist. Maakonnaplaneeringus on esitatud tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuslike maastike omapära säilitamiseks. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ (reg nr 12913059). Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Järgnevalt on esitatud tingimused ja ettepanekud, mida silmas pidada detailplaneeringu koostamise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid. ▪ Vahetus läheduses asuvate elamute ja elamualade tõttu tuleks planeerida ala serva puhverala (kõrghaljastusega haljasvöönd), mis loob elamute ja planeeritava laomajanduse ja tootmise vahele visuaalset sidet ja muud keskkonnamõju leevendava vaheala. Samuti paigutada hooned nii, et nende juurde- ja teeninduspääsud jääksid elamutest eemale ning, et hooned ise takistaksid samuti müra levikut. ▪ Seada tingimused lähtudes Sindist kui väärtuslikust maastikust. ▪ Transpordiga seotud mõjude vähendamiseks kaaluda alternatiivsete juurdepääsude võimalust, mis ei kulgeks vahetult elamute lähedalt (nt ühendus Põhja tänavaga). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt. Keskkonnaamet (08.09.2021 kiri nr 6-5/21/18198-2) on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Siiski on Keskkonnaametil mõned tähelepanekud, mis on vaja ära märkida: Katastriüksusel asuvad kaitsekategooriasse kuuluvate liikide II põhja-nahkhiire (Eptesicus nillsonii) suurvidevlase (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii), veelendlase (Myotis daubentonii) ja tiigilendlase (Myotis dasycneme) leiukohad. II kategooriasse arvatakse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Lähtuvalt eelmainitust tuleb kaitsealuste liikide häirimise vältimiseks juhinduda järgnevatest nõuetest: • Säilitada võimalusel kinnistul asuvad vanemad puud (kahjustamata ka juurestikku), eriti olulised on pärnad, vahtrad, tammed, saared ja haavad, kuhu tekivad sageli õõnsused nahkhiirte elupaikadeks (sh ka surnud puud, millesse on moodustunud õõnsused). • Puude raie korral tuleb arvestada nahkhiirte poegimiskolooniate moodustamise ajaga, mille vältel raie on keelatud (1. mai - 15. august). • Alal kasutatav valgustus peab olema suunatud selliselt, et selle mõju nahkhiirtele oleks minimaalne. Liigne valgustatus võib nahkhiirlasi häirida. Valgustus peab olema suunatud maapinna poole ning seda ei tohiks kasutada üldise ruumi liigseks valgustamiseks. Rahandusministeerium oma 22.09.2021 kirjas nr 14-11/6000-2 on seisukohal, et Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning AP Holding OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Sindi linnas Supluse tn 6 kinnistul. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Enn Kuslap volikogu esimees Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Koostaja: Tori Vallavalitsus Konsultant: OÜ Linnak Karri Tiigisoon Reg nr 12913059 Tel +372 52 75 815 [email protected] September 2021 SISUKORD 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ........................................................................3 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................................3 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................6 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................6 4.1. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel......................................................................................8 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ...................................................................9 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ....9 5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................11 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE .........11 7. KOKKUVÕTE .....................................................................................................................11 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui: - koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju); - koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering); Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Supluse tn 6 (21 724 m², 74101:001:0007) kinnistut, mis asub Tori vallas Sindi linnas Supluse tänava ääres. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Supluse tänavalt. Joonis 1 Supluse tn 6 kinnistu asukoht 3/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Joonis 2 Supluse tn 6 kinnistu asukoht kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kaardil (kollane kontuur) Maa- ja veekasutus Joonis 3 Vaade planeeritavale alale Supluse tänavalt Piirkonna lähedusse jääb Supluse, Kääru ja Ranna tänavate äärne elamupiirkond, mis on planeeritud, aga veel hoonestamata. Planeeritavast alast ca 60 m kaugusele jääb Pärnu maantee. Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud üldkasutatav ala (A3), mis on mõeldud kultuuri-, puhke- ning spordiehitiste ja mänguväljakute alune ja seda teenindav ala tarbeks. 4/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel paiknevad Supluse tn 6 kinnistul järgnevad hooned. Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Aadress Korruste Ehitisealune kood arv pind (m²) 103021847 Hoone Veepuhastusjaam Sindi linn, Supluse tn 6 3 330 103021850 Hoone Masuudi vahejaam Sindi linn, Supluse tn 6 1 68 103021846 Hoone Katlamaja Sindi linn, Supluse tn 6 4 923 103021848 Hoone Seadmete ruum Sindi linn, Supluse tn 6 1 26 103021849 Hoone Masuudi pumbajaam Sindi linn, Supluse tn 6 1 86 Kohapealse vaatluse tulemusena on näha, et hooned on lammutatud (vt joonis 3). Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi) Teadaolevalt ei ole piirkonnas heiteid põhjustavaid objekte. Samuti ei ole infot võimaliku pinnasereostuse kohta. Looduskaitse ja –keskkond Lähim kaitseala on Pärnu jõe hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 80 m kaugusel. Lähiala looduskeskkonna moodustavad Pärnu jõe äärne haljasala ja Supluse, Kääru ja Ranna tänavate äärne elamupiirkonna ala, kus on hetkel osalise kõrghaljastusega ala. Olulisemad piirangud Planeeritavale alale jäävad elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevööndid (vt joonis 4). 5/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Supluse tn 6 kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele ladude ja tootmis- ja teenindusfunktsiooni (autoremont, pesula vms) kavandamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sindi linna üldplaneeringu muutmiseks. 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks (lk 31, 32): - toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja kohalikesse keskustesse; - ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid; 1 https://www.maavalitsus.ee/142 6/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang - uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust; - olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole; Üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks (lk 97): - kuumasaarte vältimiseks liigendada suuri tehispindasid (parklad, tootmisalad, logistikapiirkonnad) rohealade või kõrghaljastusega; Pärnu maakonna üldplaneeringu kohaselt on Sindi üks väärtuslikest maastikest (A2). Väärtuslike maastike valiku üldised kriteeriumid (lk 41, 42): • maastik on piirkonna kultuurilis-ajaloolise identiteedi kandja; • maastikul on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust huvitav roll; • maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral võib kaasa aidata uute töökohtade loomisele; • maastik on elukeskkonna oluline osa, mis aitab kaasa kohaliku kultuuri kujunemisele; • maastik indiviidi ja ühiskonna heaolu olulise osana seab kõigile õigused ja kohustused; • maastik on muutuv – muutused majanduses kiirendavad maastike ümberkujunemist. Sindi linna üldplaneering2 2.3.2 Tootmisalad (lk 9) Tootmisalade planeerimine jätkab Sindis väljakujunenud linnaruumi kasutamise traditsiooni – tootmisalad on reserveeritud olemasolevate tööstushoonete vahele ja laiendusena linna äärealale, kus tootmine paikneb valitsevate tuulte suhtes soodsalt ja jääb kaugele linna keskusest. Tootmise koondamine kompaktsesse piirkonda võimaldab minimiseerida teede ja trasside rajamisega ning nende hilisemal kasutamisel kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid (ehitus, remont, liiklus jm). Piisavalt mitmekesiste tootmisettevõtete puhul on võimalik nende vaheline tihe tootmistehnoloogiline ning energia- ja materjalikasutuse alane koostöö, mis vähendab transpordiga, energiatootmisega ning jäätmetekkega kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Positiivseteks aspektideks on kohati kasutamata endiste tootmisobjektide võimalik kasutuselevõtt, misläbi territooriumid heakorrastatakse ning vähendatakse olemasolevaid räämas alasid. Arengustrateegia põhisuundade kokkuvõte p 2.3.5 Kokkuvõte (lk 10) Majandusele avalduv mõju on positiivne. Planeeringuga määratletakse tootmise ja teeninduse arenguks ette nähtud alad. Selgepiiriliste arengueelistuste väljatoomine ja 2 https://www.torivald.ee/uldplaneering 7/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang infrastruktuuri tugevdamine suurendab linna atraktiivsust võimalikele uutele investoritele ning parandab logistilisi tingimusi. Toimub majandusliku arengu intensiivistumine ja kohaliku tööhõive suurenemine. Elamistingimuste paranemisega elukeskkonna kvaliteet tõuseb, mis suurendab teenuste pakkumist ja investeeringute tulekut linna. Samuti paraneb oluliselt senine maakasutus ja suureneb kinnisvara väärtus. 2.3.6 Säästva ja tasakaalustatud arengutingimuste seadmine (lk 11) Elamud reeglina ükshaaval keskkonnaohtlikud ei ole. Probleem tekib pigem paljude elamute koondumisel, millisel juhul võidakse ületada keskkonna taluvuse piir. Elamukvartalite eraldamiseks ja kaitseks tootmis- ja tööstusaladelt ning elava liiklusega tänavatelt tuleva liiklusmüra ja õhusaaste eest tuleb rajada uusi rohelisi puhvervööndeid ja väiksemaid haljakuid. 4.2.5 Tootmisalade reserveerimine (lk 18) Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad tootmishooned ja rajatised. Olemasolevatele tööstusettevõtetele laienemise võimaluste loomiseks ja uute ettevõtete rajamiseks on alade reserveerimisel olulisemaks faktoriks sobivus keskkonnaga ning ümbruskonna suhtes võimalikult väikse saastava efekti saavutamine, samuti nende alade sobilik paiknemine teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes. Tootmisaladel tuleb lähtuda printsiibist, et uus rajatav tootmine peab reserveeritud alale mahtuma koos kavandatava tegevusega kaasnevate piiranguvöönditega. Reserveeritud tootmisalad on kavandatud järgmiste piirangutega: • Olemasolevad ja kavandatavad tootmisalad (T1); • Tootmisala, mis on ette nähtud linna tsentraalküttemajanduse arenguks (T2); • Tootmisalad, kus on lubatud ainult keskkonnasõbralik väiketootmine (T3) . Tootmise arendamisel tuleks esmalt kasutusse võtta endised tootmishooned, alles seejärel võtta kasutusele üldplaneeringuga reserveeritud tootmisalad (lk 26). Tootmisaladel on lubatud asutada igasuguseid tootmisettevõtteid kui käesoleva planeeringuga pole määratud teisiti. Tootmisettevõtete laiendamisel ja uute tootmisettevõtete asutamisel tuleb kinni pidada reeglist, et laiendatav/rajatav ettevõte peab tootmisalasse mahtuma koos alaga, mida põhjustab temaga kaasnev piiranguvöönd (lk 26). Transpordisõlmede ning tootmis- ja teenindusobjektide kavandamisel tuleb vältida territooriume, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku eraldunud saasteainete hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud (lk 43). 4.1. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel Supluse tn 6 kinnistu on Sindi linna üldplaneeringuga kavandatud üldkasutatav ala (A3). 8/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Piki Pärnu jõe kallast kulgeb üldplaneeringuga määratud tootmisalade vöönd kuni Silla tänavani välja, millest edasi kulgevad elamualad. Supluse tn 6 on põhja-, kirde- ja kagusuunast ümbritsetud elamualadega ning jõe poolt rohealaga. Lõuna- ja edelasuunda jäävad tootmisalad. Arvestades ala paiknemist tootmis- ja elamualade piiril ning maaomaniku nägemust, on hetkel ebatõenäoline, et alale saaks kerkida juhtfunktsiooni kohased hooned. Üldiselt peab Sindi linna üldplaneering tootmis- ja teenindusalasid oluliseks, sest need on olulised investeeringute allikad ja seeläbi vajalikud ka tööhõive tagamiseks. Üldplaneeringuga on planeeritud üldkasutatavat ala paljudesse kohtadest tootmisalade ja elamualade vahel. Sindi linna eripära on tootmise paiknemine linna sees elamute ja teenindusfunktsioonide läheduses, mis tähendab seda, et olulise osa (jõe äärsest) linnaruumist kujundab tootmiskeskkond. Samal ajal on ka elukohad potentsiaalsetele töökohtadele väga lähedal. Kuna tootmisala näol on tegemist ka kultuuriväärtusliku osaga Sindi linnast ja Sindi linn on maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik maastik, siis tuleks uute linna sees asuvate tootmisalade puhul arvestada maatiku terviklikkuse ja väärtusega. Käsitletav ala asub põhilisest tootmisalast veidi eemal, kuid üldplaneeringu kohaselt on piirkonda nähtud ette veel täiendavalt tootmisalasid. Lähtuvalt sellest on tegemist tootmise ja elamualade vahelise tsooniga. Kuna krunt on suhteliselt suur, siis on võimalik tagada meetmeid, et elamu- ja tootmisfunktsioon saaksid võimalikult segamatult koos toimida. Oluline on seejuures visuaalse kvaliteedi parandamine ning keskkonnamõjude minimeerimine. 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Valdkond Mõju Lihkeohtlikkus ja geoloogia Kinnistu asub lihkeohtlikest piirkondadest eemal, mistõttu lihkeohtu antud kohas ei ole. Pinnas Vähene negatiivne mõju seoses ehitustegevusega. Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd. Tegemist on ehitustegevuse juures tavapärase tegevusega. Müra, vibratsioon Seoses ehitustegevusega suureneb mürafoon, kuid see on ajutine. Hetkel ei ole alale tulevad funktsioonid päris täpselt veel selged, kuid seoses kavandatava tootmisega tuleb jälgida, et elamualadele ei leviks nii hoonetest kui ka transpordist tulenevat ülemäärast ja häirivat müra. Välisõhu kvaliteet Kavandatavate hoonete lisandumine ei mõjuta märkimisväärselt välisõhu kvaliteeti. Piirkonda ei ole otstarbekas lubada tootmist, mis paiskaks liigselt jääkaineid õhku. Jäätmed Jäätmed kogutakse konteinerisse ja transporditakse jäätmete kogumis- või ümbertöötlemiskohta sõltuvalt planeeritavast tegevusest. Kultuuripärand Mõju puudub. Supluse tn 6 kinnistu vahetusse lähedusse ei jää olulise kultuuriväärtusega objekte. Lähimad kultuurimälestised on Pärnu maantee 54 ja 56 elamud, mis asuvad ca 200 m kaugusel. Võib kaaluda olemasoleva korstna säilitamist. 9/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Arvestades et Sindi on Maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik maastik, siis tuleb leida kriteeriumid (tingimused), mis ala väärtust linnamaastikus tõstavad. Looduskaitse Kinnistust ca 90 m kaugusele jääb Pärnu jõe hoiuala. Olulist mõju looduskaitsealadele ei ole ette näha, sest kavandatavad tegevused ei ole seotud jõega või jõevee kasutusega. Piirkonnas asuvad II kategooria nahkhiireliikide leiukohad. Peamine nahkhiirtele häiringuid põhjustav tegur on liiga ere valgustus. Sobiva valgustuse või valgustusrežiimiga on võimalik negatiivset mõju vältida või leevendada. Maastikuilme Maastikuilme muutub. Praeguse jäätmaa asemele kerkib eeldatavalt toimiv ja esteetilise välimusega tööstuspark. Insolatsioon Mõju puudub. Vajadusel täpsustada detailplaneeringuga. Õnnetuste esinemine Olulisem potentsiaalne võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju. Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub hoone projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega. Samuti on teoreetiline õnnetuse tõenäosus seoses ladustatavate ja käsitletavate materjalide või ainetega. Antud tõenäosust on võimalik minimeerida planeerimise faasis ja ka projekteerimisel ja ainete käitlemisel ohutusnõuete rakendamisel. Võimalik on ka liiklusõnnetuse suurenemise tõenäosus (vt järgmine rida „Liiklus“). Liiklus Liikluskoormus suureneb külgnevatel tänavatel. Sõltuvalt kavandatava hoonestuse mahust ja sellest tulenevast liikluskoormusest on mõistlik kaaluda alale täiendava juurdepääsu kavandmaist (Põhja tänava poolt). Kui täiendav liiklus ei too endaga kaasa raskeveokite (veoautod, haagisveokid jms) liiklust, siis on võimalik põhijuurdepääs ka Supluse tänavalt. Kuna Supluse tänava näol on tegemist juurdepääsuga ka Sindi väliujulale, siis tuleb tee äärde välja ehitada kõnniteed. Teenused Mõju puudub. Lisandub täiendavaid teenuseid. Eeldatavalt ei ole tegemist teenustega, millega kaasneb suur liikluskoormus või suurte inimhulkade liikumine. Üleujutusala Mõju puudub. Hoonestatav ala ei asu üleujutusohuga piirkonnas. Sademevesi Kavandatav arendustegevus mõjutab sademevete kogunemist ja käitumist piirkonnas. Sademevete kogumise ja juhtimise lahendus antakse detailplaneeringuga. Mõju suurus ja ruumiline Planeeritav ala jääb olemasoleva elamupiirkonna lähedusse. Kui ulatus kavandada keskkonnamõjudele piisavad leevendusmeetmed, siis on mõju suurus suhteliselt lokaalne ning planeeritav ala saab osaks olemasolevas linnapiirkonnast. Mõju võimalikkus, kestus, Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. sagedus ja pöörduvus, Ehitustegevusega seotud mõju planeeringuga hõlmatud kinnistutel sealhulgas kumulatiivne ja on lühiajaline. piiriülene mõju Piiriülene mõju sõltub alale kavandatavatest funktsioonidest, mida on oluline edasise planeerimise raames sobival määral piirata. Kumulatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne. Supluse tn 6 ala areng võib kaudselt lükata tagant ka lähedal asuvate tootmiseks planeeritud arengut. 10/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arendatav ala ei avalda ülemäärast mõju Natura 2000 võrgustiku alale (Pärnu jõe hoiuala), sest ala asub alast 80 m kaugusele. Planeeritava ala ja jõekalda vahele jääb roheala, mida ei ole kavas puudutada. Samuti ei ole teadaoleva info kohaselt kavas alale planeerida olulise keskkonnamõjuga funktsioone. 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ▪ Vahetus läheduses asuvate elamute ja elamualade tõttu tuleks planeerida ala serva puhverala (kõrghaljastusega haljasvöönd), mis loob elamute ja planeeritava laomajanduse ja tootmise vahele visuaalset sidet ja muud keskkonnamõju leevendava vaheala. Samuti paigutada hooned nii, et nende juurde- ja teeninduspääsud jääksid elamutest eemale nii, et hooned ise takistaksid samuti müra levikut. ▪ Seada tingimused lähtudes Sindist kui väärtuslikust maastikust. ▪ Transpordiga seotud mõjude vähendamiseks kaaluda alternatiivsete juurdepääsude võimalust, mis ei kulgeks vahetult elamute lähedalt (nt ühendus Põhja tänavaga). ▪ Säilitada võimalusel kinnistul asuvad vanemad puud (kahjustamata ka juurestikku), eriti olulised on pärnad, vahtrad, tammed, saared ja haavad, kuhu tekivad sageli sobivad õõnsused nahkhiirte elupaikadeks (sh ka surnud puud, millesse on moodustunud õõnsused). ▪ Puude raie korral tuleb arvestada nahkhiirte poegimiskolooniate moodustamise ajaga, mille vältel raie on keelatud (1. mai – 15. august) . ▪ Alal kasutatav valgustus peab olema suunatud selliselt, et selle mõju nahkhiirtele oleks minimaalne. Liigne valgustatus võib nahkhiirlasi häirida. Valgustus peab olema suunatud maapinna poole ning seda ei tohiks kasutada üldise ruumi liigseks valgustamiseks. 7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu näol on tegemist Sindi linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut tegeva detailplaneeringuga. Sindi linna üldplaneering näeb alale ette juhtfunktsiooni, mis on mõeldud kultuuri-, puhke- ning spordiehitiste ja mänguväljakute jaoks. Arvestades tootmisalade lähedust ja seda, et kinnistu on eraomandis, siis on alal väga keeruline tegeleda kasumlikult kultuuri- ja puhkefunktsiooniga. Seetõttu on toomis- ja laomajanduse arendamine alal põhjendatud, kui rakendatakse punktis 6 mainitud leevendavaid meetmeid. Samuti tagab see parema võimaluse ala korrastamiseks. Seades piisavad arhitektuursed tingimused, puhverala elamute poole ning tagades alternatiivse rasketranspordi juurdepääsu, on võimalik planeerida Supluse tn 6 krundile toimiv ladude, teenindus- ja 11/ 12 Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang väiketootmisala, mis ei avalda naaberkinnistutele ülemäärast mõju aga kahjusta muul viisil keskkonda. Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. 12/ 12 TORI VALLAVALITSUS Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 22.10.2021 nr 6-2.1/3377 Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu 14. oktoobri 2021 otsusega nr 391 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Sindi linnas Supluse tn 6 kinnistul. Planeeritav ala hõlmab Supluse tn 6 (21 724 m², 74101:001:0007) kinnistut, mis asub Tori vallas Sindi linnas Supluse tänava ääres. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Supluse tänavalt. Piirkonna lähedusse jääb Supluse, Kääru ja Ranna tänavate äärne elamupiirkond, mis on planeeritud, aga veel hoonestamata. Planeeritavast alast ca 60 m kaugusele jääb Pärnu maantee. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on kinnistule ladude ja tootmis- ning teenindusfunktsiooni (autoremont, pesula vms) kavandamine, määrata ehitusõigus hoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu. Kinnistu planeeritakse jagada viieks (5) tootmismaa, laohoone maa, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa-ala sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud üldkasutatav ala (A3), mis on mõeldud kultuuri-, puhke- ning spordiehitiste ja mänguväljakute alune ja seda teenindav ala tarbeks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sindi linna üldplaneeringu muutmiseks. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ (reg nr 12913059). Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, piirinaabrid, puudutatud isikud Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →