TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Sindi 14. oktoober 2021 nr 391
Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
AP Holding OÜ (registrikood 11350246) juhatuse liige Priit Asi esitas Tori
Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Sindi linnas Supluse tn 6 kinnistule detailplaneeringu
koostamise algatamiseks.
Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on kinnistule ladude ja tootmis- ning
teenindusfunktsiooni (autoremont, pesula vms) kavandamine, määrata ehitusõigus hoonete
ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu. Kinnistu planeeritakse jagada viieks (5)
tootmismaa, laohoone maa, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa-ala sihtotstarbega
krundiks ning üheks transpordimaa krundiks.
Planeeritav ala hõlmab Supluse tn 6 (21 724 m², 74101:001:0007) kinnistut, mis asub Tori
vallas Sindi linnas Supluse tänava ääres. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Supluse
tänavalt.
Piirkonna lähedusse jääb Supluse, Kääru ja Ranna tänavate äärne elamupiirkond, mis on
planeeritud, aga veel hoonestamata. Planeeritavast alast ca 60 m kaugusele jääb Pärnu
maantee.
Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud
üldkasutatav ala (A3), mis on mõeldud kultuuri-, puhke- ning spordiehitiste ja
mänguväljakute alune ja seda teenindav ala tarbeks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sindi linna üldplaneeringu muutmiseks.
Piki Pärnu jõe kallast kulgeb üldplaneeringuga määratud tootmisalade vöönd kuni Silla
tänavani välja, millest edasi kulgevad elamualad. Supluse tn 6 on põhja-, kirde- ja
kagusuunast ümbritsetud elamualadega ning jõe poolt rohealaga. Lõuna- ja edelasuunda
jäävad tootmisalad.
Arvestades ala paiknemist tootmis- ja elamualade piiril, on hetkel ebatõenäoline, et alale
saaks kerkida juhtfunktsiooni kohased hooned. Üldiselt peab Sindi linna üldplaneering
tootmis- ja teenindusalasid oluliseks, sest need on olulised investeeringute allikad ja
seeläbi vajalikud ka tööhõive tagamiseks. Üldplaneeringuga on planeeritud üldkasutatavat
ala paljudesse kohtadest tootmisalade ja elamualade vahel.
Sindi linna eripära on tootmise paiknemine linna sees elamute ja teenindusfunktsioonide
läheduses, mis tähendab seda, et olulise osa (jõe äärsest) linnaruumist kujundab
tootmiskeskkond. Samal ajal on ka elukohad potentsiaalsetele töökohtadele väga lähedal.
Kuna tootmisala näol on tegemist ka kultuuriväärtusliku osaga Sindi linnast ja Sindi linn
on maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik maastik, siis tuleks uute linna sees asuvate
tootmisalade puhul arvestada maastiku terviklikkuse ja väärtusega.
Käsitletav ala asub põhilisest tootmisalast veidi eemal, kuid üldplaneeringu kohaselt on
piirkonda nähtud ette veel täiendavalt tootmisalasid. Lähtuvalt sellest on tegemist
tootmise ja elamualade vahelise tsooniga. Kuna krunt on suhteliselt suur, siis on võimalik
tagada meetmeid, et elamu- ja tootmisfunktsioon saaksid võimalikult segamatult koos
toimida. Oluline on seejuures visuaalse kvaliteedi parandamine ning keskkonnamõjude
minimeerimine. Elamukvartalite eraldamiseks ja kaitseks tootmis- ja tööstusaladelt ning
elava liiklusega tänavatelt tuleva liiklusmüra ja õhusaaste eest tuleb rajada uusi rohelisi
puhvervööndeid ja väiksemaid haljakuid.
Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt asub detailplaneeringuala linnalise
asustusega alal. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida
iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud
tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad,
tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede-
ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.
Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks,
mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku
kahenemise tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise
tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas
väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline
tase, veeäärsed alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja
ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise,
arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see
ühistranspordi võrgustikuga. Välja on toodud soovitused ettevõtluse arendamiseks,
toetades ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja
kohalikesse keskustesse. Ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga
piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või
tihendada olemasolevaid tootmisalasid. Ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel
eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust ning olemasolevate
ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata tegevusega
eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja
veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid,
et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole. Kuumasaarte
vältimiseks liigendada suuri tehispindasid (parklad, tootmisalad, logistikapiirkonnad)
rohealade või kõrghaljastusega.
Detailplaneeringuala jääb Sindi väärtuslikule maastikule ning detailplaneeringualast ca
300 m kaugusele põhja poole jääv Sindi vana raudtee sild on määratud silmapaistvalt ilusa
vaatega kohaks. Sindi väärtusliku maastiku piirkond haarab kauni looduse Pärnu jõe
kallastel, kus jõe paremale kaldale jäävad hajali asetsevad talud ja elamud ning
vasakkaldale Sindi kalevivabriku ümber aja jooksul kujunenud linnamaastik. Maastiku
läbiv element on järskude kallastega lammiorus voolav Pärnu jõgi, millele avanevad
kaunid vaated Sindi vanalt raudteesillalt. Jõekallas mõlemal pool Sindi kalevivabriku
hooneid on kasutusel puhkealana. Sindi linnale on iseloomulik rikkalik rohelus ja rahulik
elutempo.
Väärtuslik maastik on piirkonna kultuurilis-ajaloolise identiteedi kandja, maastikul on
kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust huvitav roll. Maastik on
majandusressurss, mis õige majandamise korral võib kaasa aidata uute töökohtade
loomisele, samuti elukeskkonna oluline osa, mis aitab kaasa kohaliku kultuuri
kujunemisele ning indiviidi ja ühiskonna heaolu olulise osana seab kõigile õigused ja
kohustused. Maastik on muutuv – muutused majanduses kiirendavad maastike
ümberkujunemist. Maakonnaplaneeringus on esitatud tingimused väärtuslike maastike
säilitamiseks ja väärtuslike maastike omapära säilitamiseks.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ
(reg nr 12913059).
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.
Järgnevalt on esitatud tingimused ja ettepanekud, mida silmas pidada detailplaneeringu
koostamise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid.
▪ Vahetus läheduses asuvate elamute ja elamualade tõttu tuleks planeerida ala serva
puhverala (kõrghaljastusega haljasvöönd), mis loob elamute ja planeeritava laomajanduse
ja tootmise vahele visuaalset sidet ja muud keskkonnamõju leevendava vaheala. Samuti
paigutada hooned nii, et nende juurde- ja teeninduspääsud jääksid elamutest eemale ning,
et hooned ise takistaksid samuti müra levikut.
▪ Seada tingimused lähtudes Sindist kui väärtuslikust maastikust.
▪ Transpordiga seotud mõjude vähendamiseks kaaluda alternatiivsete juurdepääsude
võimalust, mis ei kulgeks vahetult elamute lähedalt (nt ühendus Põhja tänavaga).
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Keskkonnaamet (08.09.2021 kiri nr 6-5/21/18198-2) on seisukohal, et lähtudes algatatava
DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja
teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist ning KSH
algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Siiski on Keskkonnaametil mõned tähelepanekud, mis on vaja ära märkida:
Katastriüksusel asuvad kaitsekategooriasse kuuluvate liikide II põhja-nahkhiire
(Eptesicus nillsonii) suurvidevlase (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiire (Pipistrellus
nathusii), veelendlase (Myotis daubentonii) ja tiigilendlase (Myotis dasycneme)
leiukohad. II kategooriasse arvatakse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus
on väike või väheneb ning levik Eestis ülekasutamise, elupaikade hävimise või
rikkumise tagajärjel. Samuti liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite
toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Lähtuvalt eelmainitust tuleb kaitsealuste liikide häirimise vältimiseks juhinduda
järgnevatest nõuetest:
• Säilitada võimalusel kinnistul asuvad vanemad puud (kahjustamata ka
juurestikku), eriti olulised on pärnad, vahtrad, tammed, saared ja haavad, kuhu
tekivad sageli õõnsused nahkhiirte elupaikadeks (sh ka surnud puud, millesse on
moodustunud õõnsused).
• Puude raie korral tuleb arvestada nahkhiirte poegimiskolooniate moodustamise
ajaga, mille vältel raie on keelatud (1. mai - 15. august).
• Alal kasutatav valgustus peab olema suunatud selliselt, et selle mõju nahkhiirtele
oleks minimaalne. Liigne valgustatus võib nahkhiirlasi häirida. Valgustus peab
olema suunatud maapinna poole ning seda ei tohiks kasutada üldise ruumi liigseks
valgustamiseks.
Rahandusministeerium oma 22.09.2021 kirjas nr 14-11/6000-2 on seisukohal, et Supluse
tn 6 kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui
tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt
planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu
kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel
www.torivald.ee
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja
§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,
planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve
korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning AP Holding OÜ poolt esitatud
detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Sindi linnas Supluse tn 6
kinnistul.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse
lahutamatu lisa.
3. Jätta Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on
kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi
veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu
seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud
tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja
keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori
valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enn Kuslap
volikogu esimees
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Koostaja: Tori Vallavalitsus
Konsultant: OÜ Linnak
Karri Tiigisoon
Reg nr 12913059
Tel +372 52 75 815
[email protected]
September 2021
SISUKORD
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ........................................................................3
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................................3
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................6
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................6
4.1. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste kujundamisel......................................................................................8
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ...................................................................9
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ....9
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................11
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE .........11
7. KOKKUVÕTE .....................................................................................................................11
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike
2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga
seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju);
- koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul
(üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering);
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Supluse tn 6 (21 724 m², 74101:001:0007) kinnistut, mis asub
Tori vallas Sindi linnas Supluse tänava ääres.
Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Supluse tänavalt.
Joonis 1 Supluse tn 6 kinnistu asukoht
3/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
Joonis 2 Supluse tn 6 kinnistu asukoht kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kaardil (kollane kontuur)
Maa- ja veekasutus
Joonis 3 Vaade planeeritavale alale Supluse tänavalt
Piirkonna lähedusse jääb Supluse, Kääru ja Ranna tänavate äärne elamupiirkond, mis on
planeeritud, aga veel hoonestamata. Planeeritavast alast ca 60 m kaugusele jääb Pärnu
maantee.
Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud üldkasutatav ala
(A3), mis on mõeldud kultuuri-, puhke- ning spordiehitiste ja mänguväljakute alune ja seda
teenindav ala tarbeks.
4/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel paiknevad Supluse tn 6 kinnistul järgnevad
hooned.
Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Aadress Korruste Ehitisealune
kood arv pind (m²)
103021847 Hoone Veepuhastusjaam Sindi linn, Supluse tn 6 3 330
103021850 Hoone Masuudi vahejaam Sindi linn, Supluse tn 6 1 68
103021846 Hoone Katlamaja Sindi linn, Supluse tn 6 4 923
103021848 Hoone Seadmete ruum Sindi linn, Supluse tn 6 1 26
103021849 Hoone Masuudi pumbajaam Sindi linn, Supluse tn 6 1 86
Kohapealse vaatluse tulemusena on näha, et hooned on lammutatud (vt joonis 3).
Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Teadaolevalt ei ole piirkonnas heiteid põhjustavaid objekte. Samuti ei ole infot võimaliku
pinnasereostuse kohta.
Looduskaitse ja –keskkond
Lähim kaitseala on Pärnu jõe hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 80 m kaugusel.
Lähiala looduskeskkonna moodustavad Pärnu jõe äärne haljasala ja Supluse, Kääru ja Ranna
tänavate äärne elamupiirkonna ala, kus on hetkel osalise kõrghaljastusega ala.
Olulisemad piirangud
Planeeritavale alale jäävad elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevööndid (vt joonis 4).
5/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
Supluse tn 6 kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele ladude ja tootmis- ja
teenindusfunktsiooni (autoremont, pesula vms) kavandamine.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sindi linna üldplaneeringu muutmiseks.
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.
Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.
Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate
võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16)
Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks (lk 31, 32):
- toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja
kohalikesse keskustesse;
- ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas
vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid
tootmisalasid;
1
https://www.maavalitsus.ee/142
6/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
- uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede,
võimalusel ka raudtee lähedust;
- olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel
hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste,
lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada
leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest
väljapoole;
Üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks (lk 97):
- kuumasaarte vältimiseks liigendada suuri tehispindasid (parklad, tootmisalad,
logistikapiirkonnad) rohealade või kõrghaljastusega;
Pärnu maakonna üldplaneeringu kohaselt on Sindi üks väärtuslikest maastikest (A2).
Väärtuslike maastike valiku üldised kriteeriumid (lk 41, 42):
• maastik on piirkonna kultuurilis-ajaloolise identiteedi kandja;
• maastikul on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust huvitav
roll;
• maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral võib kaasa aidata uute
töökohtade loomisele;
• maastik on elukeskkonna oluline osa, mis aitab kaasa kohaliku kultuuri kujunemisele;
• maastik indiviidi ja ühiskonna heaolu olulise osana seab kõigile õigused ja kohustused;
• maastik on muutuv – muutused majanduses kiirendavad maastike ümberkujunemist.
Sindi linna üldplaneering2
2.3.2 Tootmisalad (lk 9)
Tootmisalade planeerimine jätkab Sindis väljakujunenud linnaruumi kasutamise traditsiooni
– tootmisalad on reserveeritud olemasolevate tööstushoonete vahele ja laiendusena linna
äärealale, kus tootmine paikneb valitsevate tuulte suhtes soodsalt ja jääb kaugele linna
keskusest.
Tootmise koondamine kompaktsesse piirkonda võimaldab minimiseerida teede ja trasside
rajamisega ning nende hilisemal kasutamisel kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid
(ehitus, remont, liiklus jm). Piisavalt mitmekesiste tootmisettevõtete puhul on võimalik
nende vaheline tihe tootmistehnoloogiline ning energia- ja materjalikasutuse alane koostöö,
mis vähendab transpordiga, energiatootmisega ning jäätmetekkega kaasnevaid negatiivseid
keskkonnamõjusid.
Positiivseteks aspektideks on kohati kasutamata endiste tootmisobjektide võimalik
kasutuselevõtt, misläbi territooriumid heakorrastatakse ning vähendatakse olemasolevaid
räämas alasid.
Arengustrateegia põhisuundade kokkuvõte
p 2.3.5 Kokkuvõte (lk 10)
Majandusele avalduv mõju on positiivne. Planeeringuga määratletakse tootmise ja
teeninduse arenguks ette nähtud alad. Selgepiiriliste arengueelistuste väljatoomine ja
2
https://www.torivald.ee/uldplaneering
7/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
infrastruktuuri tugevdamine suurendab linna atraktiivsust võimalikele uutele investoritele
ning parandab logistilisi tingimusi. Toimub majandusliku arengu intensiivistumine ja
kohaliku tööhõive suurenemine. Elamistingimuste paranemisega elukeskkonna kvaliteet
tõuseb, mis suurendab teenuste pakkumist ja investeeringute tulekut linna. Samuti paraneb
oluliselt senine maakasutus ja suureneb kinnisvara väärtus.
2.3.6 Säästva ja tasakaalustatud arengutingimuste seadmine (lk 11)
Elamud reeglina ükshaaval keskkonnaohtlikud ei ole. Probleem tekib pigem paljude elamute
koondumisel, millisel juhul võidakse ületada keskkonna taluvuse piir. Elamukvartalite
eraldamiseks ja kaitseks tootmis- ja tööstusaladelt ning elava liiklusega tänavatelt tuleva
liiklusmüra ja õhusaaste eest tuleb rajada uusi rohelisi puhvervööndeid ja väiksemaid
haljakuid.
4.2.5 Tootmisalade reserveerimine (lk 18)
Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad tootmishooned ja
rajatised. Olemasolevatele tööstusettevõtetele laienemise võimaluste loomiseks ja uute
ettevõtete rajamiseks on alade reserveerimisel olulisemaks faktoriks sobivus keskkonnaga
ning ümbruskonna suhtes võimalikult väikse saastava efekti saavutamine, samuti nende
alade sobilik paiknemine teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes.
Tootmisaladel tuleb lähtuda printsiibist, et uus rajatav tootmine peab reserveeritud alale
mahtuma koos kavandatava tegevusega kaasnevate piiranguvöönditega.
Reserveeritud tootmisalad on kavandatud järgmiste piirangutega:
• Olemasolevad ja kavandatavad tootmisalad (T1);
• Tootmisala, mis on ette nähtud linna tsentraalküttemajanduse arenguks (T2);
• Tootmisalad, kus on lubatud ainult keskkonnasõbralik väiketootmine (T3) .
Tootmise arendamisel tuleks esmalt kasutusse võtta endised tootmishooned, alles seejärel
võtta kasutusele üldplaneeringuga reserveeritud tootmisalad (lk 26).
Tootmisaladel on lubatud asutada igasuguseid tootmisettevõtteid kui käesoleva
planeeringuga pole määratud teisiti. Tootmisettevõtete laiendamisel ja uute
tootmisettevõtete asutamisel tuleb kinni pidada reeglist, et laiendatav/rajatav ettevõte
peab tootmisalasse mahtuma koos alaga, mida põhjustab temaga kaasnev piiranguvöönd
(lk 26).
Transpordisõlmede ning tootmis- ja teenindusobjektide kavandamisel tuleb vältida
territooriume, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku eraldunud
saasteainete hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud (lk 43).
4.1. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste kujundamisel
Supluse tn 6 kinnistu on Sindi linna üldplaneeringuga kavandatud üldkasutatav ala (A3).
8/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
Piki Pärnu jõe kallast kulgeb üldplaneeringuga määratud tootmisalade vöönd kuni Silla tänavani
välja, millest edasi kulgevad elamualad. Supluse tn 6 on põhja-, kirde- ja kagusuunast
ümbritsetud elamualadega ning jõe poolt rohealaga. Lõuna- ja edelasuunda jäävad tootmisalad.
Arvestades ala paiknemist tootmis- ja elamualade piiril ning maaomaniku nägemust, on hetkel
ebatõenäoline, et alale saaks kerkida juhtfunktsiooni kohased hooned. Üldiselt peab Sindi linna
üldplaneering tootmis- ja teenindusalasid oluliseks, sest need on olulised investeeringute allikad
ja seeläbi vajalikud ka tööhõive tagamiseks. Üldplaneeringuga on planeeritud üldkasutatavat ala
paljudesse kohtadest tootmisalade ja elamualade vahel.
Sindi linna eripära on tootmise paiknemine linna sees elamute ja teenindusfunktsioonide
läheduses, mis tähendab seda, et olulise osa (jõe äärsest) linnaruumist kujundab
tootmiskeskkond. Samal ajal on ka elukohad potentsiaalsetele töökohtadele väga lähedal. Kuna
tootmisala näol on tegemist ka kultuuriväärtusliku osaga Sindi linnast ja Sindi linn on
maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik maastik, siis tuleks uute linna sees asuvate
tootmisalade puhul arvestada maatiku terviklikkuse ja väärtusega.
Käsitletav ala asub põhilisest tootmisalast veidi eemal, kuid üldplaneeringu kohaselt on
piirkonda nähtud ette veel täiendavalt tootmisalasid. Lähtuvalt sellest on tegemist tootmise ja
elamualade vahelise tsooniga. Kuna krunt on suhteliselt suur, siis on võimalik tagada meetmeid,
et elamu- ja tootmisfunktsioon saaksid võimalikult segamatult koos toimida. Oluline on
seejuures visuaalse kvaliteedi parandamine ning keskkonnamõjude minimeerimine.
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid
Valdkond Mõju
Lihkeohtlikkus ja geoloogia Kinnistu asub lihkeohtlikest piirkondadest eemal, mistõttu
lihkeohtu antud kohas ei ole.
Pinnas Vähene negatiivne mõju seoses ehitustegevusega.
Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd.
Tegemist on ehitustegevuse juures tavapärase tegevusega.
Müra, vibratsioon Seoses ehitustegevusega suureneb mürafoon, kuid see on ajutine.
Hetkel ei ole alale tulevad funktsioonid päris täpselt veel selged,
kuid seoses kavandatava tootmisega tuleb jälgida, et elamualadele
ei leviks nii hoonetest kui ka transpordist tulenevat ülemäärast ja
häirivat müra.
Välisõhu kvaliteet Kavandatavate hoonete lisandumine ei mõjuta märkimisväärselt
välisõhu kvaliteeti. Piirkonda ei ole otstarbekas lubada tootmist,
mis paiskaks liigselt jääkaineid õhku.
Jäätmed Jäätmed kogutakse konteinerisse ja transporditakse jäätmete
kogumis- või ümbertöötlemiskohta sõltuvalt planeeritavast
tegevusest.
Kultuuripärand Mõju puudub. Supluse tn 6 kinnistu vahetusse lähedusse ei jää
olulise kultuuriväärtusega objekte. Lähimad kultuurimälestised on
Pärnu maantee 54 ja 56 elamud, mis asuvad ca 200 m kaugusel.
Võib kaaluda olemasoleva korstna säilitamist.
9/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
Arvestades et Sindi on Maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik
maastik, siis tuleb leida kriteeriumid (tingimused), mis ala väärtust
linnamaastikus tõstavad.
Looduskaitse Kinnistust ca 90 m kaugusele jääb Pärnu jõe hoiuala. Olulist mõju
looduskaitsealadele ei ole ette näha, sest kavandatavad tegevused
ei ole seotud jõega või jõevee kasutusega.
Piirkonnas asuvad II kategooria nahkhiireliikide leiukohad. Peamine
nahkhiirtele häiringuid põhjustav tegur on liiga ere valgustus.
Sobiva valgustuse või valgustusrežiimiga on võimalik negatiivset
mõju vältida või leevendada.
Maastikuilme Maastikuilme muutub. Praeguse jäätmaa asemele kerkib
eeldatavalt toimiv ja esteetilise välimusega tööstuspark.
Insolatsioon Mõju puudub. Vajadusel täpsustada detailplaneeringuga.
Õnnetuste esinemine Olulisem potentsiaalne võimalik õnnetus seosest planeeritava
arendustegevusega on tulekahju. Tuleõnnetusohu minimeerimine
toimub hoone projekteerimise faasis asjakohaste
tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega.
Samuti on teoreetiline õnnetuse tõenäosus seoses ladustatavate ja
käsitletavate materjalide või ainetega. Antud tõenäosust on
võimalik minimeerida planeerimise faasis ja ka projekteerimisel ja
ainete käitlemisel ohutusnõuete rakendamisel.
Võimalik on ka liiklusõnnetuse suurenemise tõenäosus (vt järgmine
rida „Liiklus“).
Liiklus Liikluskoormus suureneb külgnevatel tänavatel. Sõltuvalt
kavandatava hoonestuse mahust ja sellest tulenevast
liikluskoormusest on mõistlik kaaluda alale täiendava juurdepääsu
kavandmaist (Põhja tänava poolt). Kui täiendav liiklus ei too endaga
kaasa raskeveokite (veoautod, haagisveokid jms) liiklust, siis on
võimalik põhijuurdepääs ka Supluse tänavalt. Kuna Supluse tänava
näol on tegemist juurdepääsuga ka Sindi väliujulale, siis tuleb tee
äärde välja ehitada kõnniteed.
Teenused Mõju puudub. Lisandub täiendavaid teenuseid. Eeldatavalt ei ole
tegemist teenustega, millega kaasneb suur liikluskoormus või
suurte inimhulkade liikumine.
Üleujutusala Mõju puudub. Hoonestatav ala ei asu üleujutusohuga piirkonnas.
Sademevesi Kavandatav arendustegevus mõjutab sademevete kogunemist ja
käitumist piirkonnas. Sademevete kogumise ja juhtimise lahendus
antakse detailplaneeringuga.
Mõju suurus ja ruumiline Planeeritav ala jääb olemasoleva elamupiirkonna lähedusse. Kui
ulatus kavandada keskkonnamõjudele piisavad leevendusmeetmed, siis
on mõju suurus suhteliselt lokaalne ning planeeritav ala saab osaks
olemasolevas linnapiirkonnast.
Mõju võimalikkus, kestus, Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu.
sagedus ja pöörduvus, Ehitustegevusega seotud mõju planeeringuga hõlmatud kinnistutel
sealhulgas kumulatiivne ja on lühiajaline.
piiriülene mõju Piiriülene mõju sõltub alale kavandatavatest funktsioonidest, mida
on oluline edasise planeerimise raames sobival määral piirata.
Kumulatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne. Supluse tn 6 ala areng
võib kaudselt lükata tagant ka lähedal asuvate tootmiseks
planeeritud arengut.
10/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Arendatav ala ei avalda ülemäärast mõju Natura 2000 võrgustiku alale (Pärnu jõe hoiuala),
sest ala asub alast 80 m kaugusele. Planeeritava ala ja jõekalda vahele jääb roheala, mida ei
ole kavas puudutada. Samuti ei ole teadaoleva info kohaselt kavas alale planeerida olulise
keskkonnamõjuga funktsioone.
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED
PLANEERINGULE
▪ Vahetus läheduses asuvate elamute ja elamualade tõttu tuleks planeerida ala serva
puhverala (kõrghaljastusega haljasvöönd), mis loob elamute ja planeeritava
laomajanduse ja tootmise vahele visuaalset sidet ja muud keskkonnamõju leevendava
vaheala. Samuti paigutada hooned nii, et nende juurde- ja teeninduspääsud jääksid
elamutest eemale nii, et hooned ise takistaksid samuti müra levikut.
▪ Seada tingimused lähtudes Sindist kui väärtuslikust maastikust.
▪ Transpordiga seotud mõjude vähendamiseks kaaluda alternatiivsete juurdepääsude
võimalust, mis ei kulgeks vahetult elamute lähedalt (nt ühendus Põhja tänavaga).
▪ Säilitada võimalusel kinnistul asuvad vanemad puud (kahjustamata ka juurestikku), eriti
olulised on pärnad, vahtrad, tammed, saared ja haavad, kuhu tekivad sageli sobivad
õõnsused nahkhiirte elupaikadeks (sh ka surnud puud, millesse on moodustunud
õõnsused).
▪ Puude raie korral tuleb arvestada nahkhiirte poegimiskolooniate moodustamise ajaga,
mille vältel raie on keelatud (1. mai – 15. august) .
▪ Alal kasutatav valgustus peab olema suunatud selliselt, et selle mõju nahkhiirtele oleks
minimaalne. Liigne valgustatus võib nahkhiirlasi häirida. Valgustus peab olema
suunatud maapinna poole ning seda ei tohiks kasutada üldise ruumi liigseks
valgustamiseks.
7. KOKKUVÕTE
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu näol on tegemist Sindi linna üldplaneeringu
muutmise ettepanekut tegeva detailplaneeringuga. Sindi linna üldplaneering näeb alale
ette juhtfunktsiooni, mis on mõeldud kultuuri-, puhke- ning spordiehitiste ja
mänguväljakute jaoks. Arvestades tootmisalade lähedust ja seda, et kinnistu on
eraomandis, siis on alal väga keeruline tegeleda kasumlikult kultuuri- ja
puhkefunktsiooniga. Seetõttu on toomis- ja laomajanduse arendamine alal
põhjendatud, kui rakendatakse punktis 6 mainitud leevendavaid meetmeid. Samuti
tagab see parema võimaluse ala korrastamiseks. Seades piisavad arhitektuursed
tingimused, puhverala elamute poole ning tagades alternatiivse rasketranspordi
juurdepääsu, on võimalik planeerida Supluse tn 6 krundile toimiv ladude, teenindus- ja
11/ 12
Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
väiketootmisala, mis ei avalda naaberkinnistutele ülemäärast mõju aga kahjusta muul
viisil keskkonda.
Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Tori vallas, Sindi linnas, Supluse tn 6 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
12/ 12
TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 22.10.2021 nr 6-2.1/3377
Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu
14. oktoobri 2021 otsusega nr 391 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Sindi linnas Supluse tn 6
kinnistul.
Planeeritav ala hõlmab Supluse tn 6 (21 724 m², 74101:001:0007) kinnistut, mis asub
Tori vallas Sindi linnas Supluse tänava ääres. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on
Supluse tänavalt.
Piirkonna lähedusse jääb Supluse, Kääru ja Ranna tänavate äärne elamupiirkond, mis
on planeeritud, aga veel hoonestamata. Planeeritavast alast ca 60 m kaugusele jääb
Pärnu maantee.
Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on kinnistule ladude ja tootmis- ning
teenindusfunktsiooni (autoremont, pesula vms) kavandamine, määrata ehitusõigus
hoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu. Kinnistu planeeritakse jagada viieks
(5) tootmismaa, laohoone maa, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa-ala
sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa krundiks.
Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud
üldkasutatav ala (A3), mis on mõeldud kultuuri-, puhke- ning spordiehitiste ja
mänguväljakute alune ja seda teenindav ala tarbeks. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek Sindi linna üldplaneeringu muutmiseks.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak
OÜ (reg nr 12913059).
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, piirinaabrid,
puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]