Maris Lauri
Justiitsministeerium
Meie 21.10.2021 nr 1.1-10.1/7399-1
[email protected]
Rahandusministri määruse
"Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil
täpsemate andmete esitamise kord"
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Austatud proua Lauri
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse “Tagatisfondile
hüvitamisjuhtumil täpsemate andmete esitamise kord” eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga
õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi vahendusel
http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
Eelnõu
Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Tagatisfond
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Finantsinspektsioon
Helen Korju-Kuul 6113681
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr
<DataType_25688680_3_1 />
Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil
täpsemate andmete esitamise kord
Määrus kehtestatakse Tagatisfondi seaduse § 38 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Tagatisfondile krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduri või
likvideerija poolt esitatavate hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode ning sissenõutavaks
muutunud kohustuste andmete täpsem loetelu ja esitamise kord.
§ 2. Aruanded ja nende koostamine
(1) Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija (edaspidi haldur) on
kohustatud esitama Tagatisfondile iga hoiustaja, tema kõlbliku hoiuse ja sissenõutavaks
muutunud kohustuse kohta hoiuste peatamise päeva seisuga andmed järgmiste aruannetena:
1) „Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta“ vastavalt määruse lisale 1;
2) „Andmed kontojääkide kohta“ vastavalt määruse lisale 2.
(2) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma, välja arvatud juhul,
kui määruse lisas on sätestatud teisiti.
(3) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse hoiuste peatamise päeval
kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Kui hoiuste peatamise päev ei ole pangapäev,
kasutatakse hoiuste peatamise päevale eelnenud viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa
Keskpanga päevakurssi.
§ 3. Aruannete esitamise nõuded
(1) Aruanded esitatakse Tagatisfondile Finantsinspektsiooni vahendusel elektrooniliselt XML-
is (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumentidena, järgides Finantsinspektsiooni
veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid andmevahetuse turvamisele ja aruannete esitamisele.
(2) Kui esitatud aruandes tuvastatakse viga, esitab haldur elektrooniliselt uue korrigeeritud
aruande.
§ 4. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine
(1) Aruannetes määratakse valuuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide
tabeli kohaselt ja see märgitakse suurtähtedega.
2
(2) Aruannetes määratakse riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja
territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja see märgitakse suurtähtedega.
(3) Aruannetes määratakse majandussektor Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori
(EMTAK) alusel.
(4) Aruannetes näidatakse kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kuupäeva formaadis
(aaaa-kk-pp).
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Rahandusministri 17. oktoobri 2016. a määrus nr 46 „Tagatisfondile hoiuste ja hoiustajate kohta
täpsemate andmete esitamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Lisa 1 Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta
Lisa 2 Andmed kontojääkide kohta
3
Rahandusministri
…..2021. a määruse nr …
„Tagatisfondile hüvitamisel täpsemate
andmete esitamise kord”
lisa 1
Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta
1. Aruande valdkond
Aruandes esitatakse andmed krediidiasutuse iga hoiustaja kohta, kelle kõikide kõlblike hoiuste
saldode ja kontode andmed on esitatud aruandes „Andmed kontojääkide kohta“. Ühe ja sama
kliendi kohta kasutatav tunnuskood peab langema kokku aruandes „Andmed kontojääkide
kohta“ kasutatud tunnuskoodiga.
2. Aruanderea struktuur
Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:
1) kliendi tunnuskood;
2) kliendi nimi;
3) isikukood;
4) kliendi riigi kood;
5) aadress;
6) elektronposti aadress;
7) telefon;
8) tegevusala;
9) füüsilisest isikust ettevõtja (FIE);
10) lõpliku kasusaaja isikukood;
11) lõpliku kasusaaja tunnuskood;
12) kliendi surma identifikaator;
13) elamukinnisvara;
14) filiaali tagatud summa;
15) selgitus filiaali tagatud summale;
16) nõuded krediidiasutuse ees;
17) väljamakse mittetegemise põhjus;
18) hüvitamisele kuuluv summa;
19) makse saaja nimi;
20) makse saaja isikukood/ registrikood;
21) makse saaja konto number/ IBAN;
22) makse saaja aadress;
23) makse saaja pank;
24) makse saaja panga BIC kood;
25) makse saaja panga aadress.
2.1. Kliendi tunnuskood
Siin näidatakse igale kliendile omistatud unikaalne kood.
2.2. Kliendi nimi
Siin näidatakse kliendi nimi või ärinimi.
2.3. Isikukood
Siin näidatakse kliendi isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg.
2.4. Kliendi riigi kood
4
Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik
identifitseerida, märgitakse koodiks XX.
2.5. Aadress
Siin näidatakse kliendi elu- või asukoha kontaktaadress (tänav, maja, korter, küla/linn,
sihtnumber, riik). Aadressi puudumisel näidatakse siin 0 (null).
2.6. Elektronposti aadress
Siin näidatakse kliendi elektronposti aadress (aadressid). Elektronposti aadressi puudumise
korral näidatakse siin 0 (null).
2.7. Telefon
Siin näidatakse kliendi telefoninumber (telefoninumbrid) koos suunakoodiga või muu
sidevahendi andmed. Telefoninumbri või muu sidevahendi andmete puudumise korral
näidatakse siin 0 (null).
2.8. Tegevusala
Siin näidatakse kliendi põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)
tegevusala tunnuskood. Kui kliendiks on füüsiline isik, näidatakse siin 0 (null).
2.9. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) identifikaator
Klient on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) 1
Klient ei ole füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) 0
2.10. Lõpliku kasusaaja isikukood
Siin näidatakse lõpliku kasusaaja isikukood. Kui käesoleva aruande punkti 9 tähenduses on
klient FIE, siis näidatakse siin rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9
tähenduses lõpliku kasusaaja isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg. Kui punkti 9
tähenduses klient ei ole FIE, näidatakse siin 0 (null).
2.11. Lõpliku kasusaaja tunnuskood
Kui käesoleva aruande punktis 10 näidatud lõpliku kasusaaja on krediidiasutuse klient,
näidatakse siin sellele kliendile omistatud unikaalne kood. Kõikidel muudel juhtudel näidatakse
siin 0 (null).
2.12. Kliendi surma identifikaator
Klient on surnud. 1
Kui klient ei ole surnud või kui klient ei ole füüsiline isik, näidatakse siin 0 (null).
2.13. Elamukinnisvara
Siin näidatakse elamukinnisvara võõrandamisega seotud vahendite kogusumma, kui
elamukinnisvara võõrandamise fakt on andmete esitamise ajal teada ja kui käesoleva aruande
punktis 18 esitatud summa ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud piirmäära.
Tingimustele vastava summa puudumise korral näidatakse siin 0 (null).
2.14. Filiaali tagatud summa
Kui see on krediidiasutusele teada, näidatakse siin selliste filiaali vahendusel kaasatud hoiuste
summa, mis Tagatisfondi seaduse § 29 kohaselt tagatakse hoiuste päritoluriigi õigusnormidest
tulenevalt suuremas ulatuses, kui see on Tagatisfondi seaduses sätestatud. Tingimustele vastava
summa puudumise korral näidatakse siin 0 (null).
2.15. Selgitus filiaali tagatud summale
5
Siin näidatakse vabas vormis esitatud selgitus käesoleva aruande punktis 14 esitatud summale,
summa puudumise korral, näidatakse siin 0 (null).
2.16. Nõuded krediidiasutuse ees
Siin näidatakse krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud nõuded, sealhulgas tekkepõhise
teenustasude summa hoiuste peatamise päeva seisuga. Nõuete puudumise korral näidatakse siin
0 (null).
2.17. Väljamakse tegemata jätmise põhjus
Siin näidatakse krediidiasutusele teadaolev põhjus, miks kliendile ei ole võimalik väljamakset
teha. Kui väljamakse tegemata jätmiseks põhjus puudub, näidatakse siin 0 (null).
2.18. Hüvitamisele kuuluv summa
Siin näidatakse hoiuste tagamise osafondi poolt hüvitamisele kuuluv summa Tagatisfondi
seaduse § 25 lõike 2 alusel pärast punktis 16 ja aruande “Andmed kontojääkide kohta” punktis
12 nimetatud mahaarvamisi. Kui hüvitamisele kuuluv summa puudub, näidatakse siin 0 (null).
2.19. Makse saaja nimi
Siin näidatakse makse saaja nimi. Kui makse saaja nimi ei ole teada, näidatakse siin 0 (null).
2.20. Makse saaja isikukood/registrikood
Siin näidatakse makse saaja isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg. Kui
makse saaja isiku- või registrikood ei ole teada, näidatakse siin 0 (null).
2.21. Makse saaja konto number / IBAN
Siin näidatakse makse saaja konto number. Euroopa makse (SEPA makse) puhul näidatakse
rahvusvaheline kontonumber IBAN. Kui makse saaja konto number ei ole teada, näidatakse
siin 0 (null).
2.22. Makse saaja aadress
Kui klient soovib saada hüvitist pangaülekandena, mis ei ole SEPA makse, näidatakse siin
makse saaja aadress (tänav, maja, korter, küla/linn, sihtnumber, riik). Hüvitise maksmise korral
SEPA maksena näidatakse siin 0 (null).
2.23. Makse saaja pank
Kui klient soovib saada hüvitist pangaülekandena, mis ei ole SEPA makse, näidatakse siin
makse saaja panga nimi. Hüvitise maksmise korral SEPA maksena näidatakse siin 0 (null).
2.24. Makse saaja panga BIC-kood
Kui klient soovib saada hüvitist pangaülekandena, mis ei ole SEPA makse, näidatakse siin
makse saaja panga rahvusvaheline tunnuskood (BIC-kood). Hüvitise maksmise korral SEPA
maksena näidatakse siin 0 (null).
2.25. Makse saaja panga aadress
Kui klient soovib saada hüvitist pangaülekandena, mis ei ole SEPA makse, näidatakse siin
makse saaja panga aadress. Hüvitise maksmise korral SEPA maksena näidatakse siin 0 (null).
6
Rahandusministri ….2021. a määruse nr …
„Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil
täpsemate andmete esitamise kord”
lisa 2
Andmed kontojääkide kohta
1. Aruande valdkond
Aruandes esitatakse andmed klientide kõikide kõlblike hoiuste saldode ja kontode andmete
kohta. Iga kliendi kohta näidatakse nii mitu rida, kui mitu erinevat hoiust kliendil on. Ühe ja
sama kliendi kohta kasutatav tunnuskood peab langema kokku aruandes „Andmed hoiustajate
ja neile tehtavate väljamaksete kohta“ kasutatud tunnuskoodiga.
2. Aruanderea struktuur
Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:
1) kliendi tunnuskood;
2) hoiuse konto number;
3) riigi kood;
4) valuuta kood;
5) valuuta kurss;
6) hoiuse jääk;
7) tekkepõhine intress;
8) hoiuse jääk (EUR);
9) tekkepõhine intress (EUR);
10) tulumaks;
11) arestid;
12) arestitud summa.
2.1. Kliendi tunnuskood
Siin näidatakse igale kliendile omistatud unikaalne kood.
2.2. Hoiuse konto number
Siin näidatakse hoiuse pangakonto number või selle puudumise korral maksekäsundi number.
2.3. Riigi kood
Siin näidatakse selle riigi kood, kus hoius on kaasatud, sealhulgas ka juhul, kui hoius on
kaasatud piiriüleselt.
2.4. Valuuta kood
Siin näidatakse valuuta, milles hoius on lepingus fikseeritud.
2.5. Valuuta kurss
Siin näidatakse hoiuse lepingulise valuuta Euroopa Keskpanga päevakurss, mis kehtis hoiuste
peatamise päeval, neli kohta pärast koma.
2.6. Hoiuse jääk
Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiuse jääk. Ühishoiuse korral näidatakse kliendile kuuluv
hoiuse jäägi summa. Hoiuse jääk näidatakse hoiuse lepingulises valuutas.
2.7. Tekkepõhine intress
Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiusega seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid hoiuse
7
peatamise päevaks tasumata intress. Ühishoiuse korral näidatakse kliendile kuuluv tekkepõhise
intressi summa. Tekkepõhine intress näidatakse lepingulises valuutas.
2.8. Hoiuse jääk (EUR)
Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiuse jääk eurodes. Ühishoiuse korral näidatakse
kliendile kuuluv hoiuse jääk eurodes.
2.9. Tekkepõhine intress (EUR)
Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiusega seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid hoiuse
peatamise päevaks tasumata intress eurodes. Ühishoiuse korral näidatakse kliendile kuuluv
tekkepõhise intressi summa eurodes.
2.10. Tulumaks
Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiusega seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid hoiuse
peatamise päevaks tasumata intressi tulumaksu summa eurodes. Ühishoiuse korral näidatakse
kliendile kuuluv tekkepõhise intressi tulumaksu summa.
2.11. Arestimise identifikaator
Kontole on seatud arest 1
Kontole ei ole seatud aresti 0
2.12. Arestitud summa
Siin näidatakse summa, mis ulatuses kontole arest on seatud. Aresti puudumise korral
märgitakse siia 0 (null).
Rahandusministri määruse “Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil
täpsemate andmete esitamise kord” eelnõu juurde seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse tagatisfondi seaduse (edaspidi TFS) § 38 lõike 2 alusel.
Eelnõu eesmärgiks on ajakohastada hoiuste hüvitamisjuhtumil krediidiasutuse pankroti- või
moratooriumihalduri või likvideerija poolt esitatavate andmete koosseisu. Vajadus tuleneb
Eestis toimunud hüvitamisjuhtumil tuvastatud praktilistest kogemustest. Eelnõu asendab
kehtiva rahandusministri 17. oktoobri 2016. a määrust nr 46 „Tagatisfondile hoiuste ja
hoiustajate kohta täpsemate andmete esitamise kord“ uue kliendipõhisel (inglise keeles Single
Customer View) lähenemisel põhineva määrusega.
Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ettepanek on valminud rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi
koostöös. Määruse eelnõu vormistas ja seletuskirja koostas rahandusministeeriumi
finantsturgude poliitika osakonna nõunik Helen Korju-Kuul (611 3681, helen.korju-
[email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi
õigusosakonna jurist Marge Kaskpeit (
[email protected]).
Märkused
Eelnõu on kaudselt seotud krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise menetlusega (312SE), millega laiendati TFS § 38 lõike 1 andmete hulka, mida
likvideerija peaks Tagatisfondile esitama – eelkõige täiendati Tagatisfondi seaduse § 38 lõiget
1, et andmed tuleb lisaks hoiuste kohta esitada ka sissenõutavaks muutunud kohustuste osas.
Teiseks kaotati nimetatud eelnõuga ära hoiustaja poolt kohustus esitada hüvitamise taotlus.
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Tagatisfondi üheks peamiseks eesmärgiks on tagada hoiustajate poolt paigutatud vahendite
kaitse krediidiasutuse maksejõuetuse korral. Hoiuste tagamise skeemid säästavad hoiustajaid
osalemisest pikale venivates maksevõimetusmenetlustes, kus tehtavad väljamaksed katavad
tavaliselt ainult väikese osa algsest hoiusest.
Eesmärgi saavutamiseks kogutakse krediidiasutustelt ühekordseid, korralisi ja erakorralisi
tagantjärele makstavaid osamakseid Hoiuste tagamise osafondi ning hüvitamisjuhtumil
hüvitatakse hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused koos kogunenud
intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses
summas. Füüsilise isiku kinnisvara müügist saadud raha tagatakse lisaks kuni 70 000 euro
ulatuses kuue kuu jooksul pärast ostu-müügitehingu raha laekumist.
1
Tagatisfondi seadusega Eestis kehtestatud hoiustajate kaitse tagatisskeem vastab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173,
12.06.2014, lk 149–178) nõuetele. Nimetatud direktiivi artikkel 4 lõige 8 kohustab liikmesriike
tagama, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja taotluse korral oma liikmetelt kogu
teabe, mida on vaja hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks, sh artikkel 5 lõike 4 kohased
andmed. Hoiuste tagamise direktiivi artikkel 5 lõike 4 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et
krediidiasutused märgistavad kõlblikud hoiused selliselt, mis võimaldab need viivitamata
tuvastada. Käesoleva määruse eesmärgiks ongi tagada Tagatisfondile kui Eesti hoiuste tagamise
skeemile kogu informatsioon, mis on vajalik hoiuste hüvitamiseks.
Paragrahv 1. Paragrahviga 1 määratletakse määruse reguleerimisala. See hõlmab
Tagatisfondile krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduri või likvideerija poolt
esitatavate hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode andmete täpsem loetelu, ühtlasi ka
sissenõutavaks muutuvate kohustuste kohta andmete loetelu ning kõikide andmete esitamise
kord.
Paragrahv 2. Paragrahv 2 määratleb, milliseid aruandeid tuleb krediidiasutuse pankroti- või
moratooriumihaldur või likvideerija esitada Tagatisfondile hüvitusjuhtumil. Lõikes 1 nähakse
ette, et aruanne „Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta“ tuleb esitada
vastavalt määruse lisale 1 ning aruanne „Andmed kontojääkide kohta“ tuleb esitada vastavalt
määruse lisale 2. Lõige 2 sätestab aruande koostamisel summade esitamise eurodes ümardatuna
kahe kohani peale koma. Seda välja arvatud juhul, kui määruse lisades ei ole sätestatud teisiti.
Näiteks tuleb aruandes näidata mõnel juhul summa valuutas, milles hoius oli algselt sõlmitud.
Lõige 3 sätestab eurodesse konverteerimise tingimused. Välisvaluutas fikseeritud summad
tuleb eurodesse ümber arvutada hoiuste peatamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga
päevakursi alusel. Juhul kui hoiuste peatamise päev ei ole pangapäev, kasutatakse hoiuste
peatamise päevale eelnenud viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakurssi.
Paragrahv 3. Paragrahviga 3 sätestatakse aruannete esitamise nõuded. Kehtiva määruse
kohaselt tuleb krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduril või likvideerijal esitada
Tagatisfondile andmed kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, eelistades elektroonilist
andmeedastust. See tähendas viimasel hüvitamisjuhtumil elektroonilise emailiga edastamist
Microsoft Exceli formaadis. Taoline esitamisviis võib olla asjakohane väikepankade
hüvitamisjuhtumil, kuid keskmise ja suuremate pankade puhul, kus andmeridu võib olla sadu
tuhandeid – ei ole taoline esitamise viis enam efektiivne ega mõistlik. Seetõttu on lõikes 1
pakutud välja lahendus, kus aruanded esitatakse Tagatisfondile Finantsinspektsiooni
vahendusel elektrooniliselt XML-is (eXtensible Markup Language) vormindatud
dokumentidena Eesti Panga presidendi 29. mai 2018 aasta määruse nr 4 „Aruannete
elektroonilise esitamise nõuded” (RT I, 05.06.2018, 1) kohaselt. XML ehk inglise keeles
Extensible Markup Language on defineeritud World Wide Web Consortiumi soovituses1.
Taoliselt viisil oleks võimalik Tagatisfondi poolt teostada automatiseeritud kontrolle ning
andmete töötlemist. Regulaarsete aruannete edastamine Finantsinspektsioonile toimub
kooskõlas aruannete esitamist reguleerivate õigusaktidega. Üldjuhul toimub esitamine XBRL-
1
https://www.w3.org/TR/xml/
2
vormingus või XML-vormingus ja aruanded esitakse läbi andmekogumisportaali.
Andmekogumisportaal on Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ühtne elektrooniline aruannete
vastuvõtmise ja töötlemise rakendus. Tegemist on iseteeninduskeskkonnaga, kus saab esitada
aruandeid, hallata kasutajaid ja nende kontaktandmeid ning ettevõtte võtmeid, jälgida aruannete
menetlemise seisu, suhelda aruandluse adressaadiga, tellida enda e-postile teavitusi jne.
Aruannete esitamiseks Finantsinspektsioonile on järgmised võimalused:
andmekogumisportaalis andmeid käsitsi aruandesse sisestades;
andmekogumisportaalis andmeid failist aruandesse laadides;
andmekogumisportaalis aruandefaili üles laadides;
aruande e-postiga andmekogumisportaali edastades;
aruande veebiteenusega andmekogumisportaali edastades.
Aruannete esitamisel Finantsinspektsioonile tuleb aruanded krüpteerida (kui seda nõuab
esitamise viis) Finantsinspektsiooni võtmega (sertifikaadiga). Aruandesõnumite sisu on
määratud üldstruktuuri kirjeldava XML-skeemi ja sellega seotud konkreetse aruande XML-
skeemiga, mis on leitavad veebis2. Aruannet kirjeldav XML-skeem on varustatud
versiooninumbriga ja kuupäevaga, mis kajastab aruande (või ka skeemi) muutusi ajas. XML
formaadis aruannete esitamisel eeldatakse siiski, et selleks valmidus on olemas
hüvitamisjuhtumis olevas pangas. Pankade valmidust esitada hüvitamisjuhtumiks vajalikke
andmeid testitakse Tagatisfondi poolt tehtavate stressitestidega. Seetõttu ei peaks olema
krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduril või likvideerijal survet olla ise valmis XML
formaadis aruandeid esitama ning krüpteerimiseks vajalikke võtmeid omandama. Lõikes 2
sätestatakse ühtlasi õiguskindluse ning andmete õiguse tagamiseks nõuet, et vigade
tuvastamisel tuleb esitada elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.
Paragrahv 4. Paragrahvis 4 on määratletud klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite
kasutamise nõuded. Lõikest 1 tulenevalt tuleb valuuta koodi esitamisel aruandes kasutada
rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaseid koode ja märkida need
suurtähtedega. Lõikest 2 tulenevalt tuleb riigi koodi esitamisel aruandes kasutada
rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli
kohaseid koode ja märkida need suurtähtedega. Lõikest 3 tulenevalt tuleb majandussektor
määratleda Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel. Lõikest 4 tulenevalt
tuleb kuupäev näidata aruandes rahvusvahelise standardi ISO 8601 kuupäeva formaadis (aaaa-
kk-pp).
Paragrahv 5 sätestab kehtiva rahandusministri 17. oktoobri 2016. a määruse nr 46
„Tagatisfondile hoiuste ja hoiustajate kohta täpsemate andmete esitamise kord“ kehtetuks
tunnistamise.
Paragrahv 6 sätestab määruse jõustumise 2022. aasta 1. jaanuaril.
Lisad. Lisades 1 ja 2 on esitatud nõuded hüvitamisjuhtumil esitatavatele aruannetele arvestades
kliendipõhist lähenemist. Ühe kliendipõhine lähenemine ehk inglise keeles Single Customer
View (SCV) tagab sujuva ning samas väljamaksete tähtaegu järgiva menetluse. Selle
2
XML-skeemid asuvad veebiaadressil https://aruandlus.eestipank.ee/reports/skeemid.xml
3
kujundamisel on eeskuju võetud Hollandi hoiuste tagamise skeemi regulatsioonist3. Samas
Hollandis tuleb nende hoiuste tagamise seaduse kohaselt tagada pangal endal valmisolek
esitada tagatisskeemile kliendipõhised andmed hoiuste väljamakse tegemiseks iga kliendi kohta
eraldi. Ühe kliendipõhine lähenemine (hollandi keeles Beleidsregel Individueel Klantbeeld)
tagab kliendi andmete administreerimise, andmete menetlemise protseduurid ja
kontrollimeetmed tuleb kohaldada selliselt, et pank saaks koostada iga kliendi andmetega
õigeaegselt, korrektselt ja täpselt. Hollandis on kohustatud pankasid oma süsteemid ning
protsessid looma selliselt, et hüvitamisjuhtumil oleks kiirelt võimalik asjakohased kliente ja
nende hoiuseid puudutavad andmed andmebaasidest kätte saada. Lisaks tuleb neil kord aastas
läbi viia audit taolise informatsiooniga andmefaili koostamise võimekuse kohta.
Võrreldes kehtiva määrusega on andmed jaotatud kahte erinevasse määruse lisades kirjeldatud
aruandesse tulenevalt nende vajadusest hüvitamisjuhtumil. Andmete osas eemaldatakse
esitatavate andmete nimekirjast aasta intressimäärade esitamine, märkuste lahter ning
lepinguliste tähtaegade esitamine. Täiendavalt küsitakse aga andmeid kliendi kohta nagu: iga
kliendi kohta unikaalse kliendikoodi; kliendi residentsuse; kui asjakohane, siis kliendi Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusala tunnuskoodi; viide, kas klient on
füüsilisest isikust ettevõtja (FIE); edaspidi tuleb lisada viide FIE lõpliku kasusaaja kohta ja FIE
lõpliku kasusaaja juurde viide FIE eraisiku kohta; samuti viide selle kohta, kas tegemist on
surnud isiku kontoga; hoiuse valuuta(d); info konto arestide kohta; summa millises ulatuses
kontole arest on seatud; krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud nõuded s.h. tekkepõhise
teenustasude summa hoiuste peatamise päeva seisuga. Või muu teadaolev põhjus, miks
kliendile ei ole võimalik väljamakset teha (sh, aga mitte ainult Rahapesu Andmebüroo teade);
hoiuste tagamise osafondi poolt hüvitamisele kuuluv summa Tagatisfondi seaduse § 25 lõike 2
alusel peale sissenõutavaks muutunud nõuete mahaarvamisi.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014,
hoiuste tagamise skeemide kohta4.
IV. Määruse mõjud, sh määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõu sihtrühm. Eelnõu sihtrühma kuuluvad on otseselt Tagatisfond ja krediidiasutused,
kaudselt Finantsinspektsioon ja potentsiaalsed krediidiasutuse pankroti- või
moratooriumihaldurid või likvideerijad.
Sihtrühma suurus. 2021. aasta 31. märtsi seisuga tegutses Eestis 14 panka, millest viis on
välismaiste pankade filiaalid (vt joonis nr 1).
3
Link Hollandi hoiuste tagamise kliendipõhise lähenemise kirjeldusele: https://www.dnb.nl/en/sector-
information/deposit-guarantee-scheme/deposit-guarantee-scheme/single-customer-view/#id7ue9o14pf
4
Hoiuste tagamise direktiiv 2014/49/EL - http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0049&from=EN
4
Joonis nr 1. Pankade turujaotus varade mahu järgi 31.03.2021 (Allikas: Finantsinspektsiooni
veebileht - www.fi.ee)
Hoiuste tagamise osafondi liikmed on vaid need 9 panka, kes on tegevusloa saanud Eestis
tegutsemiseks. Välismaiste pankade filiaalide poolt kaasatud hoiused on tagatud nende
koduriigi hoiuste tagamise skeemi poolt. Majapidamiste hoiused kasvasid 2020. aastal
aastatagusega võrreldes ligi 15% ehk märksa kiiremini kui eelneval kümnel aastal. 2021
esimeses kvartalis jätkus hoiuste mahu kiire kasv kvartali lõpu seisuga 34,9 miljardi euroni.
Mõningast rahunemist oli esimeses kvartalis siiski näha, sest hoiuseid lisandus väiksemas
mahus kui eelnenud kolmes kvartalis keskmiselt. Aastaga on kasvanud kodumajapidamiste,
ettevõtete, aga ka finantseerimisasutuste ja riiklike hoiuste maht.
Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud
pankade ja krediidiandjate üle. 2019. aastal sõlmis Finantsinspektsioon kokkuleppe
Tagatisfondiga. Selle järgi pakub Finantsinspektsioon Tagatisfondile teenuseid, mis aitavad
Tagatisfondil oma eesmärke paremini täita, eelkõige kriisi-välisel ajal. Kahe organisatsiooni
tegevuste ühendamisest tekib mastaabiefekt, mis aitab muu hulgas kulusid kokku hoida. Lisaks
tekib sünergia kriisilahendusasutuse ja tagatisskeemi otsustusprotsesside vahel. Samuti pöörab
Tagatisfond edaspidi suuremat tähelepanu pankade valmisolekule edastada Tagatisfondile
hoiuste hüvitamiseks vajalikke andmeid. Selleks korraldas Tagatisfond koos Finantsinspekt-
siooniga 2019. aastal erinevaid stressiteste, lähtudes EBA hoiuste tagamise skeemide
stressitestide suunistest. Pankadega tehtud stressitestid näitasid, et pangad on võimelised
seaduses ettenähtud tähtaja jooksul komplekteerima vajalikud andmed ja need Tagatisfondile
esitama. Määruse eelnõuga sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning
seaduse jõustumisega võib vähesel määral ühekordselt tõusta töökoormus ja kulud.
Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu
täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne.
Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega.
Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on krediidiasutused, eelkõige pangad. Eelnõu
kirjutajatel ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni töökoormuse kasvu töötundides ega ka
rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest.
5
Tagatisfond on Tagatisfondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes alustas
oma tegevust alates 2002. aasta 1. juulist. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse
alusel 1998. aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. Tagatisfondi
seadus sätestab Tagatisfondi eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra.
Koostöös finantssüsteemi turvavõrgustiku institutsioonidega ja turuosalistega ning finantsturu
osalisi ühendavate erialaliitudega teavitab Fond finantsteenuste kasutajaid hoiuste ja
investeeringute kaitsest ja hüvitamistingimustest, kasutades veebilehti ja muid võimalusi.
Mõju krediidiasutustele. Uute regulatsioonide rakendumisega kaasneb majanduslik kulu,
eelkõige ühekordsed administratiivsed kulutused IT tehniliste lahenduste loomise ja süsteemide
kooskõlla viimise tõttu. Arvulisi hinnanguid krediidiasutuste infotehnoloogiliste arendustööde
kohta ei ole eelnõu kirjutajatel võimalik anda. Üksikasjalik informatsioon annaks kindlasti
parema ettekujutuse määruse rakendamisega kaasnevast mõjust, kuid kuluefektiivsuse
saavutamine pankade poolt on üks ärisaladuse alla kuuluvaid asju, mistõttu ei ole IT täpsed
kulud avalikud. Kuna puudub informatsioon määruse rakendamisega seotud ettevõtjate
ühekordse töökoormuse kohta, siis ei ole kahjuks võimalik täpsemalt hinnata töökoormuse
suurenemist krediidiasutustes, sh suhtena olemasolevasse töökoormusesse.
Määruse rakendamine ei nõua riigilt ega kohaliku omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Eelnõu
rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja
looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset
arengut. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Halduskoormus kodanikele
ei peaks muutuma. Mõju majandusele eelnõus olevate nõuete kohaldamisel puudub või on väga
kaudne. Väga kaudselt võib öelda, et mida tõhusam ja kiirem on hüvitamisjuhtumil hoiuste
väljamakse protsess, seda vähem on sündmusel mõju ka majandusele tervikuna.
VI. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning
arvamuse avaldamiseks Pangaliidule, Tagatisfondile ja Eesti Pangale koos hoiuste tagamise
osafondi aruandluse kord määruse eelnõuga.
06.09.2021. a
6