dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium · 21. oktoober 2021
Viit
1.1-10.1/7399-1
Registreeritud
21. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium, Tagatisfond, Eesti Pank, Eesti Pangaliit MTÜ, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Helen Korju-Kuul (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17399-1 21.10.2021 Väljaminev kiri.asice1169 KB

Sisu (failidest)

Maris Lauri Justiitsministeerium Meie 21.10.2021 nr 1.1-10.1/7399-1 [email protected] Rahandusministri määruse "Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil täpsemate andmete esitamise kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud proua Lauri Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse “Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil täpsemate andmete esitamise kord” eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa(d): Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Tagatisfond Eesti Pank Eesti Pangaliit MTÜ Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Finantsinspektsioon Helen Korju-Kuul 6113681 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_1 /> Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil täpsemate andmete esitamise kord Määrus kehtestatakse Tagatisfondi seaduse § 38 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Tagatisfondile krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduri või likvideerija poolt esitatavate hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode ning sissenõutavaks muutunud kohustuste andmete täpsem loetelu ja esitamise kord. § 2. Aruanded ja nende koostamine (1) Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija (edaspidi haldur) on kohustatud esitama Tagatisfondile iga hoiustaja, tema kõlbliku hoiuse ja sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta hoiuste peatamise päeva seisuga andmed järgmiste aruannetena: 1) „Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta“ vastavalt määruse lisale 1; 2) „Andmed kontojääkide kohta“ vastavalt määruse lisale 2. (2) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma, välja arvatud juhul, kui määruse lisas on sätestatud teisiti. (3) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse hoiuste peatamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Kui hoiuste peatamise päev ei ole pangapäev, kasutatakse hoiuste peatamise päevale eelnenud viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakurssi. § 3. Aruannete esitamise nõuded (1) Aruanded esitatakse Tagatisfondile Finantsinspektsiooni vahendusel elektrooniliselt XML- is (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumentidena, järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid andmevahetuse turvamisele ja aruannete esitamisele. (2) Kui esitatud aruandes tuvastatakse viga, esitab haldur elektrooniliselt uue korrigeeritud aruande. § 4. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine (1) Aruannetes määratakse valuuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt ja see märgitakse suurtähtedega. 2 (2) Aruannetes määratakse riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja see märgitakse suurtähtedega. (3) Aruannetes määratakse majandussektor Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel. (4) Aruannetes näidatakse kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 17. oktoobri 2016. a määrus nr 46 „Tagatisfondile hoiuste ja hoiustajate kohta täpsemate andmete esitamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Lisa 1 Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta Lisa 2 Andmed kontojääkide kohta 3 Rahandusministri …..2021. a määruse nr … „Tagatisfondile hüvitamisel täpsemate andmete esitamise kord” lisa 1 Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta 1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse andmed krediidiasutuse iga hoiustaja kohta, kelle kõikide kõlblike hoiuste saldode ja kontode andmed on esitatud aruandes „Andmed kontojääkide kohta“. Ühe ja sama kliendi kohta kasutatav tunnuskood peab langema kokku aruandes „Andmed kontojääkide kohta“ kasutatud tunnuskoodiga. 2. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) kliendi tunnuskood; 2) kliendi nimi; 3) isikukood; 4) kliendi riigi kood; 5) aadress; 6) elektronposti aadress; 7) telefon; 8) tegevusala; 9) füüsilisest isikust ettevõtja (FIE); 10) lõpliku kasusaaja isikukood; 11) lõpliku kasusaaja tunnuskood; 12) kliendi surma identifikaator; 13) elamukinnisvara; 14) filiaali tagatud summa; 15) selgitus filiaali tagatud summale; 16) nõuded krediidiasutuse ees; 17) väljamakse mittetegemise põhjus; 18) hüvitamisele kuuluv summa; 19) makse saaja nimi; 20) makse saaja isikukood/ registrikood; 21) makse saaja konto number/ IBAN; 22) makse saaja aadress; 23) makse saaja pank; 24) makse saaja panga BIC kood; 25) makse saaja panga aadress. 2.1. Kliendi tunnuskood Siin näidatakse igale kliendile omistatud unikaalne kood. 2.2. Kliendi nimi Siin näidatakse kliendi nimi või ärinimi. 2.3. Isikukood Siin näidatakse kliendi isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg. 2.4. Kliendi riigi kood 4 Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 2.5. Aadress Siin näidatakse kliendi elu- või asukoha kontaktaadress (tänav, maja, korter, küla/linn, sihtnumber, riik). Aadressi puudumisel näidatakse siin 0 (null). 2.6. Elektronposti aadress Siin näidatakse kliendi elektronposti aadress (aadressid). Elektronposti aadressi puudumise korral näidatakse siin 0 (null). 2.7. Telefon Siin näidatakse kliendi telefoninumber (telefoninumbrid) koos suunakoodiga või muu sidevahendi andmed. Telefoninumbri või muu sidevahendi andmete puudumise korral näidatakse siin 0 (null). 2.8. Tegevusala Siin näidatakse kliendi põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusala tunnuskood. Kui kliendiks on füüsiline isik, näidatakse siin 0 (null). 2.9. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) identifikaator Klient on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) 1 Klient ei ole füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) 0 2.10. Lõpliku kasusaaja isikukood Siin näidatakse lõpliku kasusaaja isikukood. Kui käesoleva aruande punkti 9 tähenduses on klient FIE, siis näidatakse siin rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses lõpliku kasusaaja isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg. Kui punkti 9 tähenduses klient ei ole FIE, näidatakse siin 0 (null). 2.11. Lõpliku kasusaaja tunnuskood Kui käesoleva aruande punktis 10 näidatud lõpliku kasusaaja on krediidiasutuse klient, näidatakse siin sellele kliendile omistatud unikaalne kood. Kõikidel muudel juhtudel näidatakse siin 0 (null). 2.12. Kliendi surma identifikaator Klient on surnud. 1 Kui klient ei ole surnud või kui klient ei ole füüsiline isik, näidatakse siin 0 (null). 2.13. Elamukinnisvara Siin näidatakse elamukinnisvara võõrandamisega seotud vahendite kogusumma, kui elamukinnisvara võõrandamise fakt on andmete esitamise ajal teada ja kui käesoleva aruande punktis 18 esitatud summa ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Tingimustele vastava summa puudumise korral näidatakse siin 0 (null). 2.14. Filiaali tagatud summa Kui see on krediidiasutusele teada, näidatakse siin selliste filiaali vahendusel kaasatud hoiuste summa, mis Tagatisfondi seaduse § 29 kohaselt tagatakse hoiuste päritoluriigi õigusnormidest tulenevalt suuremas ulatuses, kui see on Tagatisfondi seaduses sätestatud. Tingimustele vastava summa puudumise korral näidatakse siin 0 (null). 2.15. Selgitus filiaali tagatud summale 5 Siin näidatakse vabas vormis esitatud selgitus käesoleva aruande punktis 14 esitatud summale, summa puudumise korral, näidatakse siin 0 (null). 2.16. Nõuded krediidiasutuse ees Siin näidatakse krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud nõuded, sealhulgas tekkepõhise teenustasude summa hoiuste peatamise päeva seisuga. Nõuete puudumise korral näidatakse siin 0 (null). 2.17. Väljamakse tegemata jätmise põhjus Siin näidatakse krediidiasutusele teadaolev põhjus, miks kliendile ei ole võimalik väljamakset teha. Kui väljamakse tegemata jätmiseks põhjus puudub, näidatakse siin 0 (null). 2.18. Hüvitamisele kuuluv summa Siin näidatakse hoiuste tagamise osafondi poolt hüvitamisele kuuluv summa Tagatisfondi seaduse § 25 lõike 2 alusel pärast punktis 16 ja aruande “Andmed kontojääkide kohta” punktis 12 nimetatud mahaarvamisi. Kui hüvitamisele kuuluv summa puudub, näidatakse siin 0 (null). 2.19. Makse saaja nimi Siin näidatakse makse saaja nimi. Kui makse saaja nimi ei ole teada, näidatakse siin 0 (null). 2.20. Makse saaja isikukood/registrikood Siin näidatakse makse saaja isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg. Kui makse saaja isiku- või registrikood ei ole teada, näidatakse siin 0 (null). 2.21. Makse saaja konto number / IBAN Siin näidatakse makse saaja konto number. Euroopa makse (SEPA makse) puhul näidatakse rahvusvaheline kontonumber IBAN. Kui makse saaja konto number ei ole teada, näidatakse siin 0 (null). 2.22. Makse saaja aadress Kui klient soovib saada hüvitist pangaülekandena, mis ei ole SEPA makse, näidatakse siin makse saaja aadress (tänav, maja, korter, küla/linn, sihtnumber, riik). Hüvitise maksmise korral SEPA maksena näidatakse siin 0 (null). 2.23. Makse saaja pank Kui klient soovib saada hüvitist pangaülekandena, mis ei ole SEPA makse, näidatakse siin makse saaja panga nimi. Hüvitise maksmise korral SEPA maksena näidatakse siin 0 (null). 2.24. Makse saaja panga BIC-kood Kui klient soovib saada hüvitist pangaülekandena, mis ei ole SEPA makse, näidatakse siin makse saaja panga rahvusvaheline tunnuskood (BIC-kood). Hüvitise maksmise korral SEPA maksena näidatakse siin 0 (null). 2.25. Makse saaja panga aadress Kui klient soovib saada hüvitist pangaülekandena, mis ei ole SEPA makse, näidatakse siin makse saaja panga aadress. Hüvitise maksmise korral SEPA maksena näidatakse siin 0 (null). 6 Rahandusministri ….2021. a määruse nr … „Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil täpsemate andmete esitamise kord” lisa 2 Andmed kontojääkide kohta 1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse andmed klientide kõikide kõlblike hoiuste saldode ja kontode andmete kohta. Iga kliendi kohta näidatakse nii mitu rida, kui mitu erinevat hoiust kliendil on. Ühe ja sama kliendi kohta kasutatav tunnuskood peab langema kokku aruandes „Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta“ kasutatud tunnuskoodiga. 2. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) kliendi tunnuskood; 2) hoiuse konto number; 3) riigi kood; 4) valuuta kood; 5) valuuta kurss; 6) hoiuse jääk; 7) tekkepõhine intress; 8) hoiuse jääk (EUR); 9) tekkepõhine intress (EUR); 10) tulumaks; 11) arestid; 12) arestitud summa. 2.1. Kliendi tunnuskood Siin näidatakse igale kliendile omistatud unikaalne kood. 2.2. Hoiuse konto number Siin näidatakse hoiuse pangakonto number või selle puudumise korral maksekäsundi number. 2.3. Riigi kood Siin näidatakse selle riigi kood, kus hoius on kaasatud, sealhulgas ka juhul, kui hoius on kaasatud piiriüleselt. 2.4. Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles hoius on lepingus fikseeritud. 2.5. Valuuta kurss Siin näidatakse hoiuse lepingulise valuuta Euroopa Keskpanga päevakurss, mis kehtis hoiuste peatamise päeval, neli kohta pärast koma. 2.6. Hoiuse jääk Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiuse jääk. Ühishoiuse korral näidatakse kliendile kuuluv hoiuse jäägi summa. Hoiuse jääk näidatakse hoiuse lepingulises valuutas. 2.7. Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiusega seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid hoiuse 7 peatamise päevaks tasumata intress. Ühishoiuse korral näidatakse kliendile kuuluv tekkepõhise intressi summa. Tekkepõhine intress näidatakse lepingulises valuutas. 2.8. Hoiuse jääk (EUR) Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiuse jääk eurodes. Ühishoiuse korral näidatakse kliendile kuuluv hoiuse jääk eurodes. 2.9. Tekkepõhine intress (EUR) Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiusega seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid hoiuse peatamise päevaks tasumata intress eurodes. Ühishoiuse korral näidatakse kliendile kuuluv tekkepõhise intressi summa eurodes. 2.10. Tulumaks Siin näidatakse aruandereal näidatud hoiusega seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid hoiuse peatamise päevaks tasumata intressi tulumaksu summa eurodes. Ühishoiuse korral näidatakse kliendile kuuluv tekkepõhise intressi tulumaksu summa. 2.11. Arestimise identifikaator Kontole on seatud arest 1 Kontole ei ole seatud aresti 0 2.12. Arestitud summa Siin näidatakse summa, mis ulatuses kontole arest on seatud. Aresti puudumise korral märgitakse siia 0 (null). Rahandusministri määruse “Tagatisfondile hüvitamisjuhtumil täpsemate andmete esitamise kord” eelnõu juurde seletuskiri I. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse tagatisfondi seaduse (edaspidi TFS) § 38 lõike 2 alusel. Eelnõu eesmärgiks on ajakohastada hoiuste hüvitamisjuhtumil krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduri või likvideerija poolt esitatavate andmete koosseisu. Vajadus tuleneb Eestis toimunud hüvitamisjuhtumil tuvastatud praktilistest kogemustest. Eelnõu asendab kehtiva rahandusministri 17. oktoobri 2016. a määrust nr 46 „Tagatisfondile hoiuste ja hoiustajate kohta täpsemate andmete esitamise kord“ uue kliendipõhisel (inglise keeles Single Customer View) lähenemisel põhineva määrusega. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ettepanek on valminud rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi koostöös. Määruse eelnõu vormistas ja seletuskirja koostas rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Helen Korju-Kuul (611 3681, helen.korju- [email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Marge Kaskpeit ([email protected]). Märkused Eelnõu on kaudselt seotud krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise menetlusega (312SE), millega laiendati TFS § 38 lõike 1 andmete hulka, mida likvideerija peaks Tagatisfondile esitama – eelkõige täiendati Tagatisfondi seaduse § 38 lõiget 1, et andmed tuleb lisaks hoiuste kohta esitada ka sissenõutavaks muutunud kohustuste osas. Teiseks kaotati nimetatud eelnõuga ära hoiustaja poolt kohustus esitada hüvitamise taotlus. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Tagatisfondi üheks peamiseks eesmärgiks on tagada hoiustajate poolt paigutatud vahendite kaitse krediidiasutuse maksejõuetuse korral. Hoiuste tagamise skeemid säästavad hoiustajaid osalemisest pikale venivates maksevõimetusmenetlustes, kus tehtavad väljamaksed katavad tavaliselt ainult väikese osa algsest hoiusest. Eesmärgi saavutamiseks kogutakse krediidiasutustelt ühekordseid, korralisi ja erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid Hoiuste tagamise osafondi ning hüvitamisjuhtumil hüvitatakse hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas. Füüsilise isiku kinnisvara müügist saadud raha tagatakse lisaks kuni 70 000 euro ulatuses kuue kuu jooksul pärast ostu-müügitehingu raha laekumist. 1 Tagatisfondi seadusega Eestis kehtestatud hoiustajate kaitse tagatisskeem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.06.2014, lk 149–178) nõuetele. Nimetatud direktiivi artikkel 4 lõige 8 kohustab liikmesriike tagama, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja taotluse korral oma liikmetelt kogu teabe, mida on vaja hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks, sh artikkel 5 lõike 4 kohased andmed. Hoiuste tagamise direktiivi artikkel 5 lõike 4 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et krediidiasutused märgistavad kõlblikud hoiused selliselt, mis võimaldab need viivitamata tuvastada. Käesoleva määruse eesmärgiks ongi tagada Tagatisfondile kui Eesti hoiuste tagamise skeemile kogu informatsioon, mis on vajalik hoiuste hüvitamiseks. Paragrahv 1. Paragrahviga 1 määratletakse määruse reguleerimisala. See hõlmab Tagatisfondile krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduri või likvideerija poolt esitatavate hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode andmete täpsem loetelu, ühtlasi ka sissenõutavaks muutuvate kohustuste kohta andmete loetelu ning kõikide andmete esitamise kord. Paragrahv 2. Paragrahv 2 määratleb, milliseid aruandeid tuleb krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija esitada Tagatisfondile hüvitusjuhtumil. Lõikes 1 nähakse ette, et aruanne „Andmed hoiustajate ja neile tehtavate väljamaksete kohta“ tuleb esitada vastavalt määruse lisale 1 ning aruanne „Andmed kontojääkide kohta“ tuleb esitada vastavalt määruse lisale 2. Lõige 2 sätestab aruande koostamisel summade esitamise eurodes ümardatuna kahe kohani peale koma. Seda välja arvatud juhul, kui määruse lisades ei ole sätestatud teisiti. Näiteks tuleb aruandes näidata mõnel juhul summa valuutas, milles hoius oli algselt sõlmitud. Lõige 3 sätestab eurodesse konverteerimise tingimused. Välisvaluutas fikseeritud summad tuleb eurodesse ümber arvutada hoiuste peatamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Juhul kui hoiuste peatamise päev ei ole pangapäev, kasutatakse hoiuste peatamise päevale eelnenud viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakurssi. Paragrahv 3. Paragrahviga 3 sätestatakse aruannete esitamise nõuded. Kehtiva määruse kohaselt tuleb krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduril või likvideerijal esitada Tagatisfondile andmed kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, eelistades elektroonilist andmeedastust. See tähendas viimasel hüvitamisjuhtumil elektroonilise emailiga edastamist Microsoft Exceli formaadis. Taoline esitamisviis võib olla asjakohane väikepankade hüvitamisjuhtumil, kuid keskmise ja suuremate pankade puhul, kus andmeridu võib olla sadu tuhandeid – ei ole taoline esitamise viis enam efektiivne ega mõistlik. Seetõttu on lõikes 1 pakutud välja lahendus, kus aruanded esitatakse Tagatisfondile Finantsinspektsiooni vahendusel elektrooniliselt XML-is (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 29. mai 2018 aasta määruse nr 4 „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded” (RT I, 05.06.2018, 1) kohaselt. XML ehk inglise keeles Extensible Markup Language on defineeritud World Wide Web Consortiumi soovituses1. Taoliselt viisil oleks võimalik Tagatisfondi poolt teostada automatiseeritud kontrolle ning andmete töötlemist. Regulaarsete aruannete edastamine Finantsinspektsioonile toimub kooskõlas aruannete esitamist reguleerivate õigusaktidega. Üldjuhul toimub esitamine XBRL- 1 https://www.w3.org/TR/xml/ 2 vormingus või XML-vormingus ja aruanded esitakse läbi andmekogumisportaali. Andmekogumisportaal on Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ühtne elektrooniline aruannete vastuvõtmise ja töötlemise rakendus. Tegemist on iseteeninduskeskkonnaga, kus saab esitada aruandeid, hallata kasutajaid ja nende kontaktandmeid ning ettevõtte võtmeid, jälgida aruannete menetlemise seisu, suhelda aruandluse adressaadiga, tellida enda e-postile teavitusi jne. Aruannete esitamiseks Finantsinspektsioonile on järgmised võimalused:  andmekogumisportaalis andmeid käsitsi aruandesse sisestades;  andmekogumisportaalis andmeid failist aruandesse laadides;  andmekogumisportaalis aruandefaili üles laadides;  aruande e-postiga andmekogumisportaali edastades;  aruande veebiteenusega andmekogumisportaali edastades. Aruannete esitamisel Finantsinspektsioonile tuleb aruanded krüpteerida (kui seda nõuab esitamise viis) Finantsinspektsiooni võtmega (sertifikaadiga). Aruandesõnumite sisu on määratud üldstruktuuri kirjeldava XML-skeemi ja sellega seotud konkreetse aruande XML- skeemiga, mis on leitavad veebis2. Aruannet kirjeldav XML-skeem on varustatud versiooninumbriga ja kuupäevaga, mis kajastab aruande (või ka skeemi) muutusi ajas. XML formaadis aruannete esitamisel eeldatakse siiski, et selleks valmidus on olemas hüvitamisjuhtumis olevas pangas. Pankade valmidust esitada hüvitamisjuhtumiks vajalikke andmeid testitakse Tagatisfondi poolt tehtavate stressitestidega. Seetõttu ei peaks olema krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduril või likvideerijal survet olla ise valmis XML formaadis aruandeid esitama ning krüpteerimiseks vajalikke võtmeid omandama. Lõikes 2 sätestatakse ühtlasi õiguskindluse ning andmete õiguse tagamiseks nõuet, et vigade tuvastamisel tuleb esitada elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded. Paragrahv 4. Paragrahvis 4 on määratletud klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamise nõuded. Lõikest 1 tulenevalt tuleb valuuta koodi esitamisel aruandes kasutada rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaseid koode ja märkida need suurtähtedega. Lõikest 2 tulenevalt tuleb riigi koodi esitamisel aruandes kasutada rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaseid koode ja märkida need suurtähtedega. Lõikest 3 tulenevalt tuleb majandussektor määratleda Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel. Lõikest 4 tulenevalt tuleb kuupäev näidata aruandes rahvusvahelise standardi ISO 8601 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Paragrahv 5 sätestab kehtiva rahandusministri 17. oktoobri 2016. a määruse nr 46 „Tagatisfondile hoiuste ja hoiustajate kohta täpsemate andmete esitamise kord“ kehtetuks tunnistamise. Paragrahv 6 sätestab määruse jõustumise 2022. aasta 1. jaanuaril. Lisad. Lisades 1 ja 2 on esitatud nõuded hüvitamisjuhtumil esitatavatele aruannetele arvestades kliendipõhist lähenemist. Ühe kliendipõhine lähenemine ehk inglise keeles Single Customer View (SCV) tagab sujuva ning samas väljamaksete tähtaegu järgiva menetluse. Selle 2 XML-skeemid asuvad veebiaadressil https://aruandlus.eestipank.ee/reports/skeemid.xml 3 kujundamisel on eeskuju võetud Hollandi hoiuste tagamise skeemi regulatsioonist3. Samas Hollandis tuleb nende hoiuste tagamise seaduse kohaselt tagada pangal endal valmisolek esitada tagatisskeemile kliendipõhised andmed hoiuste väljamakse tegemiseks iga kliendi kohta eraldi. Ühe kliendipõhine lähenemine (hollandi keeles Beleidsregel Individueel Klantbeeld) tagab kliendi andmete administreerimise, andmete menetlemise protseduurid ja kontrollimeetmed tuleb kohaldada selliselt, et pank saaks koostada iga kliendi andmetega õigeaegselt, korrektselt ja täpselt. Hollandis on kohustatud pankasid oma süsteemid ning protsessid looma selliselt, et hüvitamisjuhtumil oleks kiirelt võimalik asjakohased kliente ja nende hoiuseid puudutavad andmed andmebaasidest kätte saada. Lisaks tuleb neil kord aastas läbi viia audit taolise informatsiooniga andmefaili koostamise võimekuse kohta. Võrreldes kehtiva määrusega on andmed jaotatud kahte erinevasse määruse lisades kirjeldatud aruandesse tulenevalt nende vajadusest hüvitamisjuhtumil. Andmete osas eemaldatakse esitatavate andmete nimekirjast aasta intressimäärade esitamine, märkuste lahter ning lepinguliste tähtaegade esitamine. Täiendavalt küsitakse aga andmeid kliendi kohta nagu: iga kliendi kohta unikaalse kliendikoodi; kliendi residentsuse; kui asjakohane, siis kliendi Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusala tunnuskoodi; viide, kas klient on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE); edaspidi tuleb lisada viide FIE lõpliku kasusaaja kohta ja FIE lõpliku kasusaaja juurde viide FIE eraisiku kohta; samuti viide selle kohta, kas tegemist on surnud isiku kontoga; hoiuse valuuta(d); info konto arestide kohta; summa millises ulatuses kontole arest on seatud; krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud nõuded s.h. tekkepõhise teenustasude summa hoiuste peatamise päeva seisuga. Või muu teadaolev põhjus, miks kliendile ei ole võimalik väljamakset teha (sh, aga mitte ainult Rahapesu Andmebüroo teade); hoiuste tagamise osafondi poolt hüvitamisele kuuluv summa Tagatisfondi seaduse § 25 lõike 2 alusel peale sissenõutavaks muutunud nõuete mahaarvamisi. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014, hoiuste tagamise skeemide kohta4. IV. Määruse mõjud, sh määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu sihtrühm. Eelnõu sihtrühma kuuluvad on otseselt Tagatisfond ja krediidiasutused, kaudselt Finantsinspektsioon ja potentsiaalsed krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldurid või likvideerijad. Sihtrühma suurus. 2021. aasta 31. märtsi seisuga tegutses Eestis 14 panka, millest viis on välismaiste pankade filiaalid (vt joonis nr 1). 3 Link Hollandi hoiuste tagamise kliendipõhise lähenemise kirjeldusele: https://www.dnb.nl/en/sector- information/deposit-guarantee-scheme/deposit-guarantee-scheme/single-customer-view/#id7ue9o14pf 4 Hoiuste tagamise direktiiv 2014/49/EL - http://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0049&from=EN 4 Joonis nr 1. Pankade turujaotus varade mahu järgi 31.03.2021 (Allikas: Finantsinspektsiooni veebileht - www.fi.ee) Hoiuste tagamise osafondi liikmed on vaid need 9 panka, kes on tegevusloa saanud Eestis tegutsemiseks. Välismaiste pankade filiaalide poolt kaasatud hoiused on tagatud nende koduriigi hoiuste tagamise skeemi poolt. Majapidamiste hoiused kasvasid 2020. aastal aastatagusega võrreldes ligi 15% ehk märksa kiiremini kui eelneval kümnel aastal. 2021 esimeses kvartalis jätkus hoiuste mahu kiire kasv kvartali lõpu seisuga 34,9 miljardi euroni. Mõningast rahunemist oli esimeses kvartalis siiski näha, sest hoiuseid lisandus väiksemas mahus kui eelnenud kolmes kvartalis keskmiselt. Aastaga on kasvanud kodumajapidamiste, ettevõtete, aga ka finantseerimisasutuste ja riiklike hoiuste maht. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade ja krediidiandjate üle. 2019. aastal sõlmis Finantsinspektsioon kokkuleppe Tagatisfondiga. Selle järgi pakub Finantsinspektsioon Tagatisfondile teenuseid, mis aitavad Tagatisfondil oma eesmärke paremini täita, eelkõige kriisi-välisel ajal. Kahe organisatsiooni tegevuste ühendamisest tekib mastaabiefekt, mis aitab muu hulgas kulusid kokku hoida. Lisaks tekib sünergia kriisilahendusasutuse ja tagatisskeemi otsustusprotsesside vahel. Samuti pöörab Tagatisfond edaspidi suuremat tähelepanu pankade valmisolekule edastada Tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks vajalikke andmeid. Selleks korraldas Tagatisfond koos Finantsinspekt- siooniga 2019. aastal erinevaid stressiteste, lähtudes EBA hoiuste tagamise skeemide stressitestide suunistest. Pankadega tehtud stressitestid näitasid, et pangad on võimelised seaduses ettenähtud tähtaja jooksul komplekteerima vajalikud andmed ja need Tagatisfondile esitama. Määruse eelnõuga sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral ühekordselt tõusta töökoormus ja kulud. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on krediidiasutused, eelkõige pangad. Eelnõu kirjutajatel ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. 5 Tagatisfond on Tagatisfondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes alustas oma tegevust alates 2002. aasta 1. juulist. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel 1998. aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. Tagatisfondi seadus sätestab Tagatisfondi eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra. Koostöös finantssüsteemi turvavõrgustiku institutsioonidega ja turuosalistega ning finantsturu osalisi ühendavate erialaliitudega teavitab Fond finantsteenuste kasutajaid hoiuste ja investeeringute kaitsest ja hüvitamistingimustest, kasutades veebilehti ja muid võimalusi. Mõju krediidiasutustele. Uute regulatsioonide rakendumisega kaasneb majanduslik kulu, eelkõige ühekordsed administratiivsed kulutused IT tehniliste lahenduste loomise ja süsteemide kooskõlla viimise tõttu. Arvulisi hinnanguid krediidiasutuste infotehnoloogiliste arendustööde kohta ei ole eelnõu kirjutajatel võimalik anda. Üksikasjalik informatsioon annaks kindlasti parema ettekujutuse määruse rakendamisega kaasnevast mõjust, kuid kuluefektiivsuse saavutamine pankade poolt on üks ärisaladuse alla kuuluvaid asju, mistõttu ei ole IT täpsed kulud avalikud. Kuna puudub informatsioon määruse rakendamisega seotud ettevõtjate ühekordse töökoormuse kohta, siis ei ole kahjuks võimalik täpsemalt hinnata töökoormuse suurenemist krediidiasutustes, sh suhtena olemasolevasse töökoormusesse. Määruse rakendamine ei nõua riigilt ega kohaliku omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Halduskoormus kodanikele ei peaks muutuma. Mõju majandusele eelnõus olevate nõuete kohaldamisel puudub või on väga kaudne. Väga kaudselt võib öelda, et mida tõhusam ja kiirem on hüvitamisjuhtumil hoiuste väljamakse protsess, seda vähem on sündmusel mõju ka majandusele tervikuna. VI. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Pangaliidule, Tagatisfondile ja Eesti Pangale koos hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord määruse eelnõuga. 06.09.2021. a 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →