Välisministeerium Meie 21.10.2021 nr 1.1-10.1/7398-1
[email protected]
Euroopa stabiilsusmehhanismi reformipaketi ratifitseerimine:
edastamine Vabariigi Valitsusele esitamiseks
Austatud proua välisminister
Edastame välisministeeriumile Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Euroopa
stabiilsusmehhanismi (ESM) reformiga seotud eelnõude paketi.
Reformipaketti kuuluvad ESM asutamislepingu muutmise lepingu, osamaksete ühtsesse
kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ratifitseerimise seaduste
eelnõud ning ESMi asutamiselepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise
eelnõu. Viimane on vajalik, et sätestada uue ESMi instrumendiga (pangandusliidu
kaitsemehhanism) seotud siseriiklikud menetlused ning täpsustada olemasolevate ennetavate
krediidiliinide rakendamisega seonduvat.
Palume eelnõud Vabariigi Valitsusele esitada esimesel võimalusel. Lepinguosaliste ühine
eesmärk on jõuda lepingute ratifitseerimise protseduuridega lõpule selliselt, et võimaldada
lepingute jõustumine 1. jaanuarist 2022. a. Viimaste andmete kohaselt (seisuga 22. september
2021) on 6 riiki ratifitseerimise lõpetanud, 3 riiki on ratifitseerimise seaduse väljakuulutamise
ootel ning 6 riigil on ratifitseerimise seadus parlamendi menetluses. 4 riiki, sh Eesti, on oma
menetluses valitsuse etapis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. ESMi asutamislepingu muutmise leping
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
a. seaduse eelnõu – 1 lehel
b. seaduse eelnõu seletuskiri – 32 lehel
c. muutmise lepingu tekst eesti keeles – 41 lehel
2. ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus
a. seaduse muutmise eelnõu – 2 lehel
b. seaduse muutmise eelnõu seletuskiri – 12 lehel
3. Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu
muutmise leping
a. seaduse eelnõu – 1 lehel
b. seaduse eelnõu seletuskiri – 12 lehel
c. muutmise lepingu tekst eesti keeles – 12 lehel
Andres Kuningas 611 3759
[email protected]
2
EELNÕU
23.09.2021
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu
ratifitseerimise seadus
Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise leping,
millele Eesti Vabariik kirjutas alla 2021. aasta 8. veebruaril Brüsselis.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2021
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
1
LEPING,
MILLEGA MUUDETAKSE
EUROOPA STABIILSUSMEHHANISMI ASUTAMISLEPINGUT, MIS ON SÕLMITUD
JÄRGMISTE RIIKIDE VAHEL: BELGIA KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK, SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK JA SOOME VABARIIK
T/ESM-AMD/et 1
T/ESM-AMD/et 2
PREAMBUL
LEPINGUOSALISED, Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka
Vabariik, Hispaania Vabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti
Vabariik, Leedu Vabariik ,Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik,
Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik
(„euroala liikmesriigid“ või „allakirjutanud“),
TUNNISTADES kokkulepet kaasata rahalisi vahendeid ja näha ette kaitsemeede
kriisilahendusfondi kasutusele, mis kuulub ühtsele kriisilahendusnõukogule (SRB), mis on loodud
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrusega (EL) nr 806/2014,
millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate
investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi
raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/20101,
TUNNISTADES Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) olulist panust kriisiohjesse, pakkudes
euroala liikmesriikidele õigeaegselt ja tulemuslikult stabiilsustoetust,
OLLES KOKKU LEPPINUD terviklikus paketis majandus- ja rahaliidu täiendavaks
tugevdamiseks,
1 ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.
T/ESM-AMD/et 3
SEADES EESMÄRGIKS täiendavalt arendada ESMi, et tugevdada euroala vastupanuvõimet ja
kriisilahendusvõimekust, järgides samal ajal jätkuvalt täielikult Euroopa Liidu õigust,
TULETADES MEELDE, et 29. juunil 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel
teatasid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et ESM hakkab
pakkuma kriisilahendusfondile ühtset kaitsemeedet ja ESMi tugevdatakse eurorühma esimehe
25. juuni 2018. aasta kirjas esitatud elementide alusel,
TULETADES LISAKS MEELDE, et 14. detsembril 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala
tippkohtumisel kinnitasid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid
nimetatud ühtse kaitsemeetme tingimused ja ESMi reformi täpsustatud tingimused ning et 21. juunil
2019 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel võtsid eurot rahaühikuna kasutavate
liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid teadmiseks laiapõhjalise kokkuleppe, mis saavutati Euroopa
stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ülevaatamise osas,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
T/ESM-AMD/et 4
ARTIKKEL 1
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muudatused
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut muudetakse järgmiselt.
A. Preambulit muudetakse järgmiselt.
1) Põhjendus 4 asendatakse järgmisega:
„(4) Euroala stabiilsust ohustava usalduskriisi vältimiseks tuleks esmajoones rangelt järgida
Euroopa Liidu õigusraamistikku, integreeritud eelarve ja makromajandusliku
järelevalve raamistikku, eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti, makromajanduslike
tasakaalustamatuste raamistikku ja Euroopa Liidu majandusjuhtimise eeskirju.“
2) Lisatakse järgmised põhjendused:
T/ESM-AMD/et 5
„(5a) 29. juunil 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel teatasid eurot
rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et ESM hakkab ühtsele
kriisilahendusfondile pakkuma kaitsemeedet ja ESMi tugevdatakse eurorühma esimehe
25. juuni 2018. aasta kirjas esitatud elementide alusel. 14. detsembril 2018. aastal
kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel kiitsid eurot rahaühikuna
kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid heaks nimetatud ühtse kaitsemeetme
tingimused, mille pakkujaks saab ESM ning samuti ESMi reformi täpsustatud
tingimused. ESMi reformi täpsustatud tingimustega on ette nähtud, et hiljemalt
üleminekuperioodi lõpuks kehtestatakse ühtse kriisilahendusfondi ühtne kaitsemeede.
Samuti on ESMi reformi täpsustatud tingimustega ette nähtud ennetava finantsabi
vahendite tõhusamaks muutmine ESMi liikmete jaoks, kelle majanduse põhinäitajad on
tugevad, kuid keda võib mõjutada negatiivne šokk, mis jääb väljapoole nende kontrolli.
Kooskõlas ESMi reformi täpsustatud tingimustele lisatud ühise seisukohaga Euroopa
Komisjoni ja ESMi tulevase koostöö kohta abikõlbulikkuse hindamisel ennetava
krediidiliini kasutamiseks, sõltuvalt kõlblikkuskriteeriumide täpsest ulatusest, täidavad
Euroopa Komisjon ja ESM oma vastavaid ülesandeid kooskõlas Euroopa Liidu õiguse,
käesoleva lepingu ja ESMi suunistega. Samuti on ESMi reformi täpsustatud
tingimustega ette nähtud täiendava marginaali kohaldamine juhul, kui ESMi liige,
kellele on antud ESMi ennetavat finantsabi, ei täida pärast rahaliste vahendite
kasutuselevõttu enam finantsabiga seotud tingimusi, välja arvatud juhul, kui selline
mittetäitmine on tingitud sündmustest, mis ei ole valitsuse kontrolli all. Lisaks on ESMi
reformi täpsustatud tingimustes välja toodud, et tingimuslikkus jääb käesoleva lepingu
ja kõigi ESMi vahendite aluspõhimõtteks, kuid täpsed tingimused tuleb kohaldada
vastavalt igale vahendile.
T/ESM-AMD/et 6
(5b) Ühises seisukohas ESMi ja Euroopa Komisjoni tulevase koostöö kohta on esitatud
kokkulepe finantsabiprogrammide raames ja neist väljaspool toimuva koostöö uue
jaotuse kohta. Euroopa Komisjonil ja ESMil on ühised eesmärgid ning nad täidavad
euroala kriisiohjega seotud konkreetseid ülesandeid Euroopa Liidu õiguse ja käesoleva
lepingu alusel. Finantsstabiilsuse tagamiseks rakendavad need kaks institutsiooni seega
ESMi kriisiohjemeetmeid tihedas koostöös tõhusa juhtimise all ja täiendavad üksteist
ekspertteadmistega. Euroopa Komisjon tagab kooskõla Euroopa Liidu õigusega,
eelkõige majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga. ESM teeb oma analüüsi ja
hinnangu laenuandja seisukohast. Ühine seisukoht tulevase koostöö kohta lisatakse
kogu ulatuses koostöömemorandumisse, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 8, kui
jõustuvad käesoleva lepingu muudatused.“
3) Põhjendusse 7 lisatakse järgmine lause:
„ESMi liikmed tunnustavad praegust tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi vahelist dialoogi.“
4) Põhjenduse 8 kolmas lause asendatakse järgmisega:
„Kui see on asjakohane, eeldatakse, et ESMilt finantsabi taotlev euroala liikmesriik esitab
samalaadse taotluse IMFile.“
T/ESM-AMD/et 7
5) Lisatakse järgmine põhjendus:
„(9a) Euroopa Liidu liikmesriigid, kelle vääring ei ole euro ja kes on loonud tiheda koostöö
Euroopa Keskpangaga (EKP) vastavalt 15. oktoobri 2013. aasta nõukogu määrusele
(EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses
krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga*, annavad
kavandatavalt ESMi kõrval ühtsele kriisilahendusfondile paralleelsed krediidiliinid.
Kõnealused liikmesriigid osalevad ühtses kaitsemeetmes võrdsetel alustel („osalevad
liikmesriigid“). Osalevate liikmesriikide esindajaid tuleb kutsuda vaatlejatena juhatajate
nõukogu ja direktorite nõukogu koosolekutele, kus arutatakse ühtse kaitsemeetmega
seotud küsimusi, ja neil peab olema samasugune juurdepääs teabele. Tuleb kehtestada
asjakohane kord teabe jagamiseks ja õigeaegseks kooskõlastamiseks ESMi ja osalevate
liikmesriikide vahel. Peab olema võimalik kutsuda juhtumipõhiselt ühtse
kriisilahendusnõukogu (SRB) esindajaid vaatlejatena osalema juhatajate nõukogu ja
direktorite nõukogu koosolekutel, kus arutatakse kaitsemeetmest rahastamist.
______________
* ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.“
T/ESM-AMD/et 8
6) Põhjendus 10 asendatakse järgmisega:
„(10) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad volitasid 20. juunil 2011 käesoleva
lepingu osalisi nõudma Euroopa Komisjonilt ja EKP-lt käesolevas lepingus ette nähtud
ülesannete täitmist. Tunnistatakse, et käesolevast lepingust Euroopa Komisjonile ja
EKP-le tulenevad kohustused ei anna neile mingit õigust ise otsuseid teha ja et nende
kahe institutsiooni poolt käesoleva lepingu alusel täidetud ülesanded on siduvad üksnes
ESM-ile.”
7) Põhjendusse 11 lisatakse järgmised laused:
„Pärast kõnealuste ühise tegutsemise klauslite kehtestamist alates 1. jaanuarist 2013, võtavad
ESMi liikmed kohustuse võtta 2022. aastaks kasutusele üheetapilise agregeeritud hääletuse
(„üheetapilist (single-limb) agregeerimist sisaldavad ühise tegutsemise klauslid“).
Üksikasjalikud õiguslikud tingimused lepitakse kokku majandus- ja rahanduskomitees, võttes
arvesse riikide põhiseadusest tulenevaid nõudeid, nii et kõik ESMi liikmed rakendaksid
üheetapilist (single-limb) agregeerimist sisaldavaid ühise tegutsemise klausleid uute euroala
riigivõlakirjade puhul viisil, millega tagatakse nende samasugune õiguslik mõju.“
8) Lisatakse järgmised põhjendused:
„(11a) ESMi liikme taotlusel ja kui see on kohane, võib ESM hõlbustada dialoogi nimetatud
ESMi liikme ja selle erainvestorite vahel vabatahtlikul, mitteametlikul, mittesiduval,
ajutisel ja konfidentsiaalsel alusel.
T/ESM-AMD/et 9
(11b) ESM annab stabiilsustoetust ainult nendele ESMi liikmetele, kelle võlga peetakse
jätkusuutlikuks ja kelle ESMile vahendite tagasimaksmise suutlikkus on kinnitust
leidnud. Võla jätkusuutlikkuse ja tagasimaksesuutlikkuse hindamine tehakse
läbipaistvalt ja prognoositavalt, võimaldades samal ajal piisavat kaalutlusruumi.
Sellised hindamised teevad Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga, ja ESM
ning vajaduse ja võimaluse korral tehakse seda koos IMFiga kooskõlas käesoleva
lepingu, Euroopa Liidu õiguse ja artikli 13 lõike 8 kohaselt sõlmitud
koostöömemorandumiga. Kui koostöö raames ei jõuta ühisele seisukohale, annab
Euroopa Komisjon üldise hinnangu valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta ning
ESM hindab asjaomase ESMi liikme suutlikkust vahendid ESMile tagasi maksta.“
9) Põhjendus 12 asendatakse järgmisega:
„(12) Erakorralistel juhtudel, kui stabiilsustoetust antakse makromajandusliku
kohandamisprogrammi tingimusel, kaalutakse kooskõlas IMFi tavadega asjakohast ja
proportsionaalset erasektori osalemist.“
10) Põhjendusse 13 lisatakse järgmine lause:
„ESMi poolt SRB-le kaitsemeetmest antavatel laenudel on sarnaselt muude ESMi laenudega
eelisvõlausaldaja staatus.“
T/ESM-AMD/et 10
11) Põhjendus 14 asendatakse järgmisega:
„(14) Euroala liikmesriigid toetavad seda, et ESMil ja teistel riikidel, kes ESMiga
koordineeritult annavad kahepoolseid laene, sealhulgas kaitsemeetmest SRB-le antavad
laenud, on võlausaldajatena võrdne staatus.“
12) Lisatakse järgmised põhjendused:
„(15a) Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 2 lõikes 3 on
sätestatud, et Euroopa Liidu liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat ELi
toimimise lepinguga ette nähtud korras. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 5
lõikele 1 ja artiklile 121 kooskõlastavad Euroopa Liidu liikmesriigid oma
majanduspoliitika Euroopa Liidu Nõukogus. Sellest tulenevalt ei teeni ESM ESMi
liikmete vahel majanduspoliitika koordineerimise eesmärki, mille jaoks on Euroopa
Liidu õigusega ette nähtud vajalik kord. ESM austab volitusi, mis on Euroopa Liidu
õigusega antud liidu institutsioonidele ja asutustele.
T/ESM-AMD/et 11
(15b) ESMi liikmed tunnistavad, et ühtse kaitsemeetme ja selle raames rahastatavate
kriisilahendusmeetmete tulemuslikkuse jaoks on määrava tähtsusega kiirus ja
efektiivsus, millega toimub kaitsemeetme üle otsustamine ja koordineerimine osalevate
liikmesriikidega, kes osalevad koos ESMiga ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme
rahastamises, nagu kajastavad ühtse kaitsemeetme tingimused, mille kiitsid
14. detsembril 2018. aastal kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel heaks
eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid. Tingimused
näevad ette kaitsemeetmest väljamaksete tegemise kriteeriumid, sealhulgas viimase
abinõu ja keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsuse põhimõtted, täielik vastavus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrusele (EL) nr 806/2014,
millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate
investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse
kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010*
(„ühtse kriisilahenduskorra määrus“), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014.
aasta direktiivile 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu
direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ,
2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja
2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012** („pankade
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv“), ja õigusraamistiku püsivus.
Tingimustega on ette nähtud, et ESM peab tegema otsuse kaitsemeetme kasutamise
kohta reeglina 12 tunni jooksul alates SRB taotluse esitamisest, mida tegevdirektor võib
erandjuhtudel pikendada 24 tunnini, eelkõige kui on tegemist eriti keeruka
kriisilahendustoimingu, järgides samas riikide põhiseadusest tulenevaid nõudeid.
_________________
* ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.
** ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.“
T/ESM-AMD/et 12
13) Põhjendus 16 asendatakse järgmisega:
„(16) Käesoleva lepinguga tunnistatakse ESMi tegevdirektori ja töötajate sõltumatust. Seda
tuleb kasutada sellisel viisil, et kus kohane ja vastavalt käesolevas lepingus sätestatule,
säilib kooskõla Euroopa Liidu õigusega, mille kohaldamise üle teeb järelevalvet
Euroopa Komisjon.“
14) Põhjendus 17 asendatakse järgmisega:
(17) Lepinguosaliste vahelised või lepinguosaliste ja ESMi vahelised vaidlused käesoleva
lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle antakse lahendamiseks Euroopa Kohtusse
kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 273.
(18) ESM loob asjakohased hoiatussüsteemid, mille eesmärk on tagada kõigi
stabiilsustoetuse või kaitsemeetmega seotud tagasimaksete õigeaegne laekumine.
Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga, ja Euroopa Liidu Nõukogu teevad
programmijärgset järelevalvet ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 136 kohaselt
sätestatud raamistikus,“.
B. Artikleid muudetakse järgmiselt.
15) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:
T/ESM-AMD/et 13
„ARTIKKEL 3
Eesmärgid
1. ESMi eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rangetel tingimustel, mis on
asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, stabiilsustoetust ESMi liikmetele,
kes on tõsistes rahalistes raskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse sattuda, kui see on
hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Kui see on
vajalik, et olla asutusesiseselt ettevalmistatud ja võimeline käesoleva lepinguga seatud
ülesandeid nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitma, võib ESM jälgida ja hinnata oma liikmete
makromajanduslikku ja finantsolukorda, sealhulgas valitsemissektori võla jätkusuutlikkust,
ning analüüsida asjakohast teavet ja andmeid. Selleks teeb tegevdirektor koostööd Euroopa
Komisjoni ja EKPga, et tagada täielik kooskõla ELi toimimise lepingus sätestatud
majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga.
2. ESM võib pakkuda SRB ühtsele kriisilahendusfondile kaitsemeedet, et toetada
kriisilahendusvahendite kohaldamist ja SRB kriisilahendusõiguste kasutamist, nagu on
sätestatud Euroopa Liidu õiguses.
3. Nendel eesmärkidel on ESMil õigus kaasata vahendeid, emiteerides finantsinstrumente
või sõlmides ESMi liikmete, finantseerimisasutuste või kolmandate isikutega rahalisi või
muid kokkuleppeid või tehinguid.
T/ESM-AMD/et 14
4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peavad kohaldatavad tingimused olema valitud
finantsabi andmise vahendile kohased, nagu on sätestatud käesolevas lepingus.”
16) Artikli 4 lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui Euroopa
Komisjon ja EKP on mõlemad seisukohal, et artiklites 13–18 määratletud finantsabi
andmiseks või rakendamiseks vajaliku otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmine ohustaks
euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust.“
17) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a) lõikele 4 lisatakse järgmine lause:
„Ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises koos ESMiga osalevate
liikmesriikide esindajad kutsutakse samuti osalema vaatlejatena juhatajate nõukogu
koosolekutel, kui arutatakse ühtse kaitsemeetmega seotud küsimusi.“;
b) lõiget 6 muudetakse järgmiselt:
i) punkt a asendatakse järgmisega:
T/ESM-AMD/et 15
„a) hädaabi reservfondi lõpetamine ja selle vahendite kandmine tagasi
reservfondi ja/või sissemakstud kapitali hulka kooskõlas artikli 4 lõikega 4,
artikli 18a lõike 6 esimese lõigu kohaldamise peatamise lõpetamine, sellise
häälteenamuse muutmine, mida on vaja hääletuse kiirmenetluse korral
kaitsemeetme laenude ja vastavate väljamaksete kohta otsuse
vastuvõtmiseks , ning asjaolude kindlaksmääramine, mille puhul toimub
ülevaatus tulevikus, vastavalt artikli 18a lõike 6 kolmandale lõigule;“
ii) punkt f asendatakse järgmisega:
„f) ESMi poolt stabiilsustoetuse andmine, sealhulgas artikli 13 lõikes 3
osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud või artikli 14
lõikes 2 osutatud majanduspoliitilised tingimused, ning võimalike vahendite
valik ning finants- ja muude tingimuste kehtestamine vastavalt
artiklitele 12–18;“
iii) lisatakse järgmine punkt:
„fa) III lisas sätestatud ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumide muutmine
vastavalt artikli 14 lõikele 1;“
iv) punkt g asendatakse järgmisega:
T/ESM-AMD/et 16
„g) i) tegevdirektorile ja ii) Euroopa Komisjonile, kes tegutseb koostöös EKPga,
volituste andmine finantsabiga seotud majanduspoliitiliste tingimuste üle
ühiselt läbirääkimiste pidamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 3;“
v) lisatakse järgmine punkt:
„ga) kaitsemeetme andmine vastavalt artikli 18a lõike 1 esimesele lõigule,
IV lisas sätestatud kriteeriumide muutmine kaitsemeetmest laenude ja
väljamaksete heakskiitmise kriteeriumide muutmine vastavalt artikli 18a
lõike 1 teisele lõigule, artikli 18a lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud mis
tahes elementide kindlaksmääramine ning sellise kaitsemeetme lõpetamise
või jätkamise kohta otsuse tegemine vastavalt artikli 18a lõigetele 1 ja 8;“
vi) punkt h asendatakse järgmisega:
„h) finantsabi või kriisilahendusfondi kaitsemeetme hinnastamispõhimõtete ja -
suuniste muutmine vastavalt artiklile 20;“
vii) punkt j asendatakse järgmisega:
„j) EFSFi raames antud toetuse ESMile ülekandmise korra kehtestamine,
sealhulgas lubatud kapitali täiendava osa loomine vastavalt artiklile 40;“.
T/ESM-AMD/et 17
18) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
a) lõikele 3 lisatakse järgmine lause:
„Ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises koos ESMiga osalevate
liikmesriikide esindajad kutsutakse samuti osalema vaatlejatena direktorite nõukogu
koosolekutel, kui arutatakse ühtse kaitsemeetmega seotud küsimusi.“;
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Direktorite nõukogu võib kutsuda muid isikuid, sealhulgas asutuste või
organisatsioonide esindajaid, osalema konkreetsetel juhtudel koosolekutel vaatlejana.“
19) Artikli 7 lõikele 4 lisatakse järgmine lause:
„Tegevdirektor ja ESMi töötajad vastutavad ainult ESMi ees ning on oma kohustuste täitmisel
täielikult sõltumatud.“
20) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse järgmine lõige:
T/ESM-AMD/et 18
„1a. ESM võib kriisilahendusfondile tagada kaitsemeetme, ilma et see piiraks Euroopa
Liidu õiguse kohaldamist ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste pädevust.
Kaitsemeetmest antakse laene üksnes viimase abinõuna ja sellises ulatuses, et see on
keskpikas perspektiivis eelarveneutraalne.“;
b) lõikesse 3 lisatakse järgmine lause:
„Üheetapilist agregeeritud hääletust kohaldatakse kõikidele uutele euroala
riigivõlakirjadele, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta ja mis on emiteeritud 1. jaanuaril
2022 või hiljem.“
c) lisatakse järgmine lõige:
„4. Käesoleva lepinguga seatud ülesannete täitmisel tagab Euroopa Komisjon, et
ESMi poolt käesoleva lepingu alusel antava finantsabi toimingud on, kui see on
asjakohane, kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige ELi toimimise lepingus
sätestatud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega.“
21) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:
T/ESM-AMD/et 19
„1. ESMi liige võib esitada stabiilsustoetuse taotluse juhatajate nõukogu
esimehele. Sellises taotluses märgitakse kavandatav(ad) finantsabi vahend(id).
Pärast sellise taotluse saamist volitab juhatajate nõukogu esimees i)
tegevdirektorit ja ii) Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, ühiselt
täitma järgmisi ülesandeid:“;
ii) punkt b asendatakse järgmisega:
„b) hindama, kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik ja kas stabiilsustoetus
suudetakse tagasi maksta. Selline hindamine tehakse läbipaistval ja
prognoositaval viisil, võimaldades samas piisavat kaalutlusruumi. Kui see
on kohane ja võimalik, eeldatakse sellise hindamise tegemist koostöös
IMFiga;“
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. ESMi liikme taotlusel ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamiste,
nimetatud hindamistel põhineva tegevdirektori ettepaneku, ja kui asjakohane, siis
artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud positiivsete hinnangute alusel, võib juhatajate nõukogu
teha põhimõttelise otsuse anda sellele ESMi liikmele stabiilsustoetust finantsabi vahendi
vormis.“;
T/ESM-AMD/et 20
c) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„3. Kui võetakse vastu lõike 2 kohane otsus, välja arvatud ennetavat tingimuslikku
krediidiliini puudutav otsus, volitab juhatajate nõukogu i) tegevdirektorit ja ii) Euroopa
Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, pidama ühiselt ja võimaluse korral ka IMFi
kaasates asjaomase ESMi liikmega läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi
sõlmimiseks, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks finantsabi vahendiga seotud
tingimused. Vastastikuse mõistmise memorandumi sisu vastab korrigeeritavate
puuduste tõsidusele ja valitud finantsabi andmise vahendile. Tegevdirektor valmistab
ette finantsabi vahendi lepingu ettepaneku, mis sisaldab finants- ja muid tingimusi ning
vahendite valikut, mis esitatakse vastuvõtmiseks juhatajate nõukogule.“;
d) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. ESMi nimel kirjutavad vastastikuse mõistmise memorandumile alla Euroopa
Komisjon ja tegevdirektor, tingimusel, et eelnevalt on täidetud lõikes 3 sätestatud
tingimused ja memorandumi on eelnevalt heaks kiitnud juhatajate nõukogu.“;
e) lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Nii i) tegevdirektor kui ka ii) Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga,
volitatakse üheskoos ja võimaluse korral IMFi kaasates kontrollima finantsabi
vahendiga seotud tingimuste täitmist.“;
T/ESM-AMD/et 21
f) lisatakse järgmine lõige:
„8. Direktorite nõukogu vastastikusel kokkuleppel põhineval eelneval heakskiidul
võib ESM sõlmida Euroopa Komisjoniga koostöömemorandumi, milles määratakse
üksikasjalikult kindlaks tegevdirektori ja Euroopa Komisjoni vaheline koostöö neile
käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 7 kohaselt seatud ja artikli 3 lõikes 1 osutatud ülesannete
täitmisel.“
22) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:
„ARTIKKEL 14
ESMi ennetav finantsabi
1. ESMi ennetava finantsabi vahenditega antakse toetust majanduse tugevate
põhinäitajatega ESMi liikmetele, keda võib mõjutada negatiivne šokk, mis jääb väljapoole
nende kontrolli. Juhatajate nõukogu võib otsustada anda ennetavat finantsabi ESMi liikmele,
kelle valitsemissektori võlg on jätkusuulik, ennetava tingimusliku krediidiliini või täiendavate
tingimustega ennetava krediidiliini vormis vastavalt artikli 12 lõikele 1, tingimusel, et on
täidetud iga sellise abiliigi puhul kohaldatavad kõlblikkuskriteeriumid, mis on sätestatud
III lisas.
T/ESM-AMD/et 22
Juhatajate nõukogu võib otsustada muuta ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriume ja
muuta vastavalt III lisa. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on
teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.
2. Ennetava tingimusliku krediidiliiniga seotud tingimuslikkus seisneb III lisas esitatud
kõlblikkuskriteeriumide pidevas järgimises, milleks asjaomane ESMi liige kohustub artikli 13
lõike 1 kohases allkirjastatud taotluses, kus ta toob välja oma peamised poliitikaplaanid
(„kavatsusavaldus“). Sellise kavatsusavalduse saamisel annab juhatajate nõukogu esimees
Euroopa Komisjonile ülesande hinnata, kas kavatsusavalduses esitatud poliitikaplaanid on
täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika
koordineerimise meetmetega, eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidega, sealhulgas asjaomasele
ESMi liikmele adresseeritud mis tahes arvamus, hoiatus, soovitus või otsus. Erandina
artikli 13 lõigetest 3 ja 4 ei sõlmita vastastikuse mõistmise memorandumit.
3. Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini tingimused määratakse üksikasjalikult
kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis vastavalt artikli 13 lõikele 3 ning need
peavad olema kooskõlas III lisas esitatud kõlblikkuskriteeriumidega.
4. ESMi ennetava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused sätestatakse ennetava
finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.
T/ESM-AMD/et 23
5. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised ESMi ennetava finantsabi
rakendamise korra kohta.
6. Direktorite nõukogu kaalub regulaarselt, aga vähemalt iga kuue kuu järel või pärast
seda, kui ESMi liige on esimest korda vahendeid kasutanud (laenu või esmaturu tugiostude
näol), vastavalt artikli 13 lõikele 7 koostatud aruannet. Ennetava tingimusliku krediidiliini
puhul kontrollitakse aruandes käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kõlblikkuskriteeriumide
jätkuvat täitmist, samas kui täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini puhul
kontrollitakse aruandes vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaks määratud
poliitikanõuete järgimist. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et ESMi liige täidab jätkuvalt
ennetava tingimusliku krediidiliini kõlblikkuskriteeriume või täiendavate tingimustega
ennetava krediidiliini tingimusi, jääb krediidiliin jõusse, välja arvatud juhul, kui tegevdirektor
või mõni direktor nõuab, et direktorite nõukogu teeks vastastikusel kokkuleppel otsuse selle
kohta, kas krediidiliin tuleks säilitada.
7. Kui käesoleva artikli lõike 6 kohases aruandes jõutakse järeldusele, et ESMi liige ei
täida enam ennetava tingimusliku krediidiliini kõlblikkuskriteeriume või täiendavate
tingimustega ennetava krediidiliini tingimusi, katkestatakse juurdepääs krediidiliinile, välja
arvatud juhul, kui direktorite nõukogu otsustab vastastikusel kokkuleppel krediidiliini
säilitada. Kui ESMi liige on enne seda vahendid kasutusele võtnud , kohaldatakse täiendavat
marginaali kooskõlas juhatajate nõukogu poolt artikli 20 lõike 2 alusel vastu võetud
hinnastamissuunisega, välja arvatud juhul, kui direktorite nõukogu hindab aruande põhjal, et
kriteeriumide või tingimuste mittetäitmine on tingitud sündmustest, mis ei ole ESMi liikme
kontrolli all. Kui krediidiliini ei säilitata, võib taotleda ja anda muud liiki finantsabi kooskõlas
käesoleva lepingu alusel kohaldatavate reeglitega.“
T/ESM-AMD/et 24
23) Artikli 15 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Kus kohane, teeb direktorite nõukogu vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori
ettepanekul ning pärast tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase
aruande saamist otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.“
24) Artikli 16 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ning
pärast tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse
finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.“
25) Artikli 17 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ja pärast
tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse
abisaavale liikmesriigile finantsabi väljamaksmise kohta esmaturu operatsioonide kaudu.“
26) Lisatakse järgmine artikkel:
T/ESM-AMD/et 25
„ARTIKKEL 18a
Kaitsemeede
1. SRB vastava taotluse ja tegevdirektori ettepaneku alusel võib juhatajate nõukogu teha
otsuse anda SRB-le kaitsemeede, mis hõlmab kõiki ühtse kriisilahendusfondi võimalikke
kasutusviise nagu on sätestatud Euroopa Liidu õiguses, kohaldades seejuures piisavaid
tagatismeetmeid.
Kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid on esitatud
IV lisas. Juhatajate nõukogu võib otsustada muuta laenude ja väljamaksete heakskiitmise
kriteeriume ning vastavalt muuta IV lisa. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi
liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.
Juhatajate nõukogu määrab kindlaks kaitsemeetme olulisimad finants- ja muud tingimused,
nominaalse ülempiiri ja selle muutmise, sätted, mis reguleerivad pangakriisi lahendamise
õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise kontrollimise korda ning tagajärgi
kaitsemeetmele ja selle kasutamisele, samuti tingimused, mille alusel juhatajate nõukogu võib
otsustada kaitsemeetme lõpetada, ning tingimused ja tähtajad, mille raames juhatajate
nõukogu võib otsustada kaitsemeetme jätkamise vastavalt lõikele 8.
T/ESM-AMD/et 26
2. Kaitsemeede on korduvkasutusega krediidiliin, millest saab väljastada laene.
3. Kaitsemeetme üksikasjalikud finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks SRB-ga
sõlmitavas kaitsemeetme lepingus, mille kiidab vastastikusel kokkuleppel heaks direktorite
nõukogu ja allkirjastab tegevdirektor.
4. Direktorite nõukogu kinnitab ja vaatab korrapäraselt üle üksikasjalikud suunised
kaitsemeetme rakendamiseks, sealhulgas menetluse, mis tagab lõike 5 kohaste otsuste kiire
vastuvõtmise.
5. SRB esitatud laenutaotluse alusel, mis sisaldab kogu asjakohast teavet ja järgib samal
ajal Euroopa Liidu õiguse konfidentsiaalsusnõudeid, tegevdirektori ettepanekul ning
tuginedes hinnangule SRB tagasimaksesuutlikkuse kohta, ja kui asjakohane, siis lõike 6
kohasele Euroopa Komisjoni ja EKP hinnangule, teeb direktorite nõukogu, juhindudes
IV lisas sätestatud kriteeriumidest, vastastikusel kokkuleppel otsuse kaitsemeetmest laenu
andmise ja vastavate väljamaksete tegemise kohta. Direktorite nõukogu võib
kindlaksmääratud ajavahemiku ja summa piires delegeerida käesolevas lõikes sätestatud
ülesande vastastikusel kokkuleppel tegevdirektorile, kooskõlas direktorite nõukogu poolt
vastu võetud suunistes sätestatud korrale.
T/ESM-AMD/et 27
6. Erandina artikli 4 lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui Euroopa
Komisjon ja EKP jõuavad eraldi hinnangutes järeldusele, et kui direktorite nõukogu ei võta
kiiresti vastu otsust kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise kohta vastavalt
käesoleva artikli lõike 5 esimesele lausele, ohustab see euroala majanduslikku ja finantsilist
jätkusuutlikkust. Sellise otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel kõnealuse
kiirmenetluse kohaselt on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85 % antud häältest.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui on algatatud ja seni kuni on pooleli menetlused seoses
pangakriiside lahendamise õigusraamistiku püsivusega vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 ja
juhatajate nõukogu poolt kinnitatud sätetele.
Kui kasutatakse esimeses lõigus osutatud kiirmenetlust, tehakse ülekanne hädaabi reservfondi,
et tekitada sihtotstarbeline puhver riskide maandamiseks, mis tekivad nimetatud kiirmenetluse
kohaselt heaks kiidetud laenudest ja vastavatest väljamaksetest. Direktorite nõukogu võib
vastastikusel kokkuleppel tühistada hädaabi reservfondi ja kanda selle vahendid tagasi
reservfondi ja/või sissemakstud kapitali.
Kui hääletamiseks on kiirmenetlust kasutatud kaks korda, peatatakse esimese lõigu
kohaldamine, kuni juhatajate nõukogu otsustab sellise peatamise tühistada. Kui juhatajate
nõukogu otsustab sellise peatamise tühistada, vaatab ta üle kõnealuse menetluse alusel otsuse
vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse, ja määrab kindlaks asjaolud, mille puhul toimub
läbivaatamine tulevikus, ning võib otsustada käesolevat lõiget vastavalt muuta, nõutavat
häälteenamust vähendamata. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on
teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.
T/ESM-AMD/et 28
7. ESM loob asjakohase hoiatussüsteemi, et tagada kaitsemeetme tagasimaksete õigeaegne
laekumine.
8. Kaitsemeede ja selle kasutamine käesoleva artikli alusel sõltuvad pangakriisi
lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmisest. Kui pangakriisi lahendamise
õigusraamistiku püsivuse tingimus ei ole täidetud, algatatakse põhjalik ülevaatus ja
kaitsemeetme jätkamiseks peab juhatajate nõukogu tegema vastava otsuse. Juhatajate
nõukogu määrab vastavalt lõikele 1 kindlaks täiendavad sätted pangakriisi lahendamise
õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise kontrollimise menetluseks ning tagajärgede
kohta kaitsemeetmele ja selle kasutamisele.
9. Käesoleva artikli lõike 8 kohaldamisel hõlmab pangakriiside lahendamise
õigusraamistiku püsivus järgmist:
a) osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise 21. mai
2014. aasta lepingu artikli 9 lõikes 1 määratletud eeskirjade püsivus, nagu on
määratletud kõnealuse lepingu artikli 9 lõikes 1, ja
b) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendiga seotud põhimõtete ja eeskirjade
ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi, ühtse
kriisilahenduskorra määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta
määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta)*
raamistiku põhimõtete ja eeskirjade püsivus selles ulatuses, kus need põhimõtted ja
eeskirjad on olulised ühtse kriisilahendusfondi rahaliste vahendite säilitamiseks.
T/ESM-AMD/et 29
10. Käesoleva artikli rakendamisel teeb ESM tihedat koostööd osalevate liikmesriikidega,
kes osalevad koos ESMiga ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises.
________________
* ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.“
27) Artikli 19 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Finantsabi andmise vahendite loetelu ülevaatamine ja muutmine“.
28) Artikli 20 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Stabiilsustoetuse või ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme toetuse andmisel püüab
ESM täielikult katta oma rahastamis- ja tegevuskulud ning lisab kohase marginaali.
2. Kõigi finantsabi andmise vahendite ja ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme
kasutamise täpsem hinnastamise kord määratakse kindlaks hinnastamissuunistes, mille
kinnitab juhatajate nõukogu.“
29) Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. ESMil on õigus võtta oma eesmärkide täitmiseks kapitaliturgudel laenu pankadelt,
finantseerimisasutustelt või muudelt isikutelt või asutustelt.“
T/ESM-AMD/et 30
30) Artikli 30 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Juhatajate nõukogu teeb aastaaruande kättesaadavaks ESMi liikmete parlamentidele ja
kõrgeimatele auditeerimisasutustele ning Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Parlamendile.“
31) Artiklisse 37 lisatakse järgmine lõige:
„4. Kõik ESMi liikmete vahelised vaidlused artiklis 18a sätestatud pangakriisi lahendamise
õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise üle võib esitada otse Euroopa Liidu Kohtule
kooskõlas juhatajate nõukogu poolt artikli 18a lõigete 1 ja 8 kohaselt kindlaks määratud
menetlusega. Euroopa Liidu Kohtu otsus on menetlusosalistele siduv; ESM tegutseb vastavalt
sellisele otsusele.”
32) Artikli 38 ainus lõik asendatakse järgmisega:
„ESMil on õigus teha oma ülesannete täitmiseks ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustel
koostööd IMFiga, mistahes teiste riikidega, kes annavad ESMi liikmele finantsabi
konkreetsetel juhtudel, Euroopa Liidu mistahes liikmesriigiga ning rahvusvahelise
organisatsiooni või üksusega, kellel on ülesanded asjaomastes valdkondades.“
T/ESM-AMD/et 31
33) Artiklisse 40 lisatakse järgmine lõige:
„4. Ilma et see piiraks artiklite 8–11 ja 39 kohaldamist, võib juhatajate nõukogu käesoleva
artikli lõikes 2 osutatud ülekandmise lihtsustamiseks luua lubatud kapitali täiendava
osa, mille märgivad mõned või kõik EFSFi aktsionärid proportsionaalselt 10. juunil
2010 allkirjastatud EFSFi raamlepingu (nii nagu seda on muudetud) 2. lisas sätestatud
märkimise alusega. Nimetatud täiendav osa koosneb sissenõutavast kapitalist, selle
puhul puudub hääleõigus (isegi sellise kapitali sissenõudmisel) ning selle ülempiiriks on
kokku kõigi EFSFist välja makstud ja üle kantud laenude põhisumma, korrutatuna
maksimaalselt 165%-ga. Juhatajate nõukogu määrab kindlaks täiendava osa raames
kapitali sissenõudmise ning maksete tegemise viisi ja tingimused.
Lõikes 2 osutatud ülekandmine ei suurenda EFSFi ja ESMi kohustuste summat
võrreldes olukorraga, kus ülekandmist ei toimuks. Täiendav kapitaliosa toetab EFSFi
laenude ülekandmist ning seda vähendatakse kooskõlas nimetatud laenude
tagasimaksmisega.
Juhatajate nõukogu esimese lõigu kohane otsus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed
on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.“
34) Artikli 45 punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1) I lisa. ESMi märkimise alus;
T/ESM-AMD/et 32
2) II lisa. Lubatud aktsiakapitali märkimine;
3) III lisa. ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid, ja
4) IV lisa. Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid.“
35) III lisana lisatakse järgmine tekst:
„III LISA
ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid
1. Allpool esitatud kriteeriumid on ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid, mis
on kindlaks määratud, võttes arvesse järgmist:
a) 14. detsembri 2018. aasta euroala tippkohtumise avaldus, milles kinnitati ESMi
reformi täpsustatud tingimused, milles määrati kindlaks, et täpsustatakse
kriteeriume, mille alusel toimub ex ante majanduse ja rahandusseisundi kindluse
hindamine, ning et täiendavate tingimustega ennetav krediidiliin jääb jätkuvalt
kättesaadavaks nii nagu on ette nähtud kehtivates ESMi suunistes, ning
T/ESM-AMD/et 33
b) ühine seisukoht Euroopa Komisjoni ja ESMi vahelise tulevase koostöö kohta,
nagu see on lisatud ESMi reformi täpsustatud tingimustele, samuti institutsioonide
ülesanded ja pädevus, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu õigusraamistikus;
lisaks võttes arvesse, et ESMi ennetava finantsabi andmise menetluse puhul
kohaldatakse käesoleva lepingu artikleid 13 ja 14 ning et vastavalt käesoleva lepingu
artikli 14 lõikele 1 võib juhatajate nõukogu otsustada anda ennetavat finantsabi ESMi
liikmele, kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik, ja et direktorite nõukogu võtab
vastu üksikasjalikud suunised ESMi ennetava finantsabi rakendamise korra kohta
vastavalt käesoleva lepingu artikli 14 lõikele 5.
2. Ennetava tingimusliku krediidiliini andmise kõlblikkuse kriteeriumid:
Juurdepääs ennetavale tingimuslikule krediidiliinile põhineb kõlblikkuskriteeriumidel ja
on piiratud ESMi liikmetega, kelle majanduse ja finantsseisundi alusnäitajad on tugevad
ja kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik. Reeglina peavad ESMi liikmed kinni
pidama ELi järelevalvega seotud kvantitatiivsetest võrdlusalustest ja täitma
kvalitatiivseid tingimusi. Seda, kas potentsiaalselt abisaav ESMi liige kvalifitseerub
ennetava tingimusliku krediidiliini saamiseks, hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
T/ESM-AMD/et 34
a) kvantitatiivsete eelarvealaste võrdlusaluste järgimine. ESMi liikme suhtes ei tohi
olla algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ning ta peab ennetava
finantsabi taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul täitma järgmist kolme
kriteeriumi:
i) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 3 % SKPst;
ii) valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel
sihttasemel või sellest kõrgemal*;
iii) võlakriteerium, milleks on valitsemissektori võla suhe SKPsse alla 60 % või
60 %st erinevuse vähendamine eelnenud kahel aastal keskmiselt ühe
kahekümnendiku võrra aastas;
b) ülemäärase tasakaalustamatuse puudumine. ESMi liikmel ei tohi ELi järelevalve
raames olla tuvastatud ülemäärast tasakaalustamatust;
c) varasem kapitaliturgudele juurdepääs mõistlikel tingimustel, kui see on
asjakohane;
d) jätkusuutlik välispositsioon ja
e) finantssektoris ei ole nõrkusi, mis seaks ohtu ESMi liikme finantsstabiilsuse.
T/ESM-AMD/et 35
3. Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini andmise kõlblikkuse kriteeriumid
Juurdepääs täiendavate tingimustega ennetavale krediidiliinile on avatud kõigile ESMi
liikmetele, kellel ei ole võimalik kasutada ennetavat tingimuslikku krediidiliini, kuna
nad ei vasta mõnele kõlblikkuskriteeriumile, kuid kelle üldine majanduslik ja
finantsseisund on jätkuvalt tugev ja kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik.
_______________
* Minimaalne sihttase on struktuurse eelarvepositsiooni tase, mis tavapäraste tsükliliste
tingimuste korral tagab kindlusvaru ELi toimimise lepingu kohase 3 % künnise suhtes.
Seda kasutatakse peamiselt ühena kolmest sisendist keskpika perioodi minimaalse
eelarve-eesmärgi arvutamisel.“
36) IV lisana lisatakse järgmine tekst:
„IV LISA
Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid
1. Allpool esitatud kriteeriumid on kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete
heakskiitmise kriteeriumid, mis on kindlaks määratud, võttes arvesse järgmist:
a) 14. detsembri 2018. aasta euroala tippkohtumisel heaks kiidetud ühtse
kriisilahendusfondi kaitsemeetme tingimused;
T/ESM-AMD/et 36
b) käesoleva lepingu põhjendus 15b, milles tuletatakse meelde, et 14. detsembri
2018. aasta euroala tippkohtumisel kinnitatud ühtse kriisilahendusfondi
kaitsemeetme tingimustes on ette nähtud kaitsemeetmest väljamaksete tegemise
kriteeriumid, sealhulgas viimase abinõu ja keskpikas perspektiivis
eelarveneutraalsuse põhimõtted, ühtse kriisilahenduskorra määrusele ning
pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile täieliku
vastavuse ning õigusraamistiku püsivuse põhimõtted;
c) käesoleva lepingu artikli 12 lõige 1a, milles on sätestatud, et kaitsemeetmest
antakse laene üksnes viimase abinõuna ja sellises ulatuses, et see on keskpikas
perspektiivis eelarveneutraalne;
d) käesoleva lepingu artikli 18a lõige 8, milles on sätestatud, et kaitsemeede ja selle
kasutamine sõltuvad pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse
täitmisest, ja et täiendavad sätted, mis käsitlevad selle tingimuse täitmise
kontrollimise menetlust ning tagajärgi kaitsemeetmele ja selle kasutamisele
määrab kindlaks juhatajate nõukogu vastavalt käesoleva lepingu artikli 18a
lõikele 1;
e) käesoleva lepingu artikli 18a lõige 5, milles on sätestatud, et direktorite nõukogu
teeb vastastikusel kokkuleppel ja juhindudes käesolevas lisas sätestatud
kriteeriumidest otsuse kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise
kohta,
ja arvestades, et kaitsemeetme andmise ja rakendamise menetlus põhineb käesoleva
lepingu artiklil 18a, ja et direktorite nõukogu kinnitab vastavalt käesoleva lepingu
artikli 18a lõikele 4 üksikasjalikud suunised kaitsemeetme rakendamise korra kohta.
T/ESM-AMD/et 37
2. Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid:
a) kaitsemeetme kasutamine on viimane abinõu. Seepärast:
i) ühtse kriisilahendusfondi rahalised vahendid, mis on kasutamiseks
kättesaadavad kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikliga 76 ja
mis ei ole juba eraldatud kriisilahendusmeetmetele, on ammendunud,
sealhulgas olukord, kus ühtses kriisilahendusfondis on olemas rahalised
vahendid, kuid need ei ole asjaomase kriisilahendusjuhtumi puhul piisavad;
ii) ex post-osamaksed ei ole piisavad või ei ole kohe kättesaadavad ning
iii) SRB-l ei ole võimalik võtta laenu SRB-le vastuvõetavatel tingimustel
kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitega 73 ja 74;
b) järgitakse keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsuse põhimõtet. SRB
tagasimaksesuutlikkus on piisav, et maksta kaitsemeetmest antud laenud täielikult
tagasi keskpika perioodi jooksul;
c) taotletud vahendid on ESMil olemas. Rahaliste väljamaksete puhul on ESM
hankinud vahendid tingimustel, mis on ESMile vastuvõetavad, või mitterahaliste
väljamaksete puhul on väärtpaberid seaduslikult emiteeritud ja hoiul asjaomases
väärtpaberite depositooriumis;
T/ESM-AMD/et 38
d) kõik osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse
võtmise lepingu osalised, kelle territooriumil asjaomaseid kriisilahendusmeetmeid
võetakse, on täitnud oma kohustused kanda nende territooriumil tegevusloa
saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt saadud osamaksed ühtsesse
kriisilahendusfondi;
e) SRB poolt ESMilt või mis tahes muult võlausaldajalt võetud laenudega seoses ei
ole lahendamata makseviivitusjuhtu või SRB on seoses sellise lahendamata
makseviivitusjuhuga esitanud paranduskava, mis on direktorite nõukogu
hinnangul rahuldav;
f) käesoleva lepingu artikli 18a lõike 9 kohane pangakriisi lahendamise
õigusraamistiku püsivuse tingimus on täidetud, nagu on käesoleva lepingu
artikli 18a lõigete 1 ja 8 kohaselt kindlaks teinud juhatajate nõukogu, ning
g) sihtotstarbeline kriisilahendusskeem on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega ja on jõustunud kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.“
ARTIKKEL 2
Hoiule andmine
Käesolev muutmisleping antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati („hoiulevõtja“),
kes edastab kinnitatud koopiad kõikidele allakirjutanutele.
T/ESM-AMD/et 39
ARTIKKEL 3
Konsolideerimine
Hoiulevõtja koostab Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu konsolideeritud versiooni ja
edastab selle kõigile allakirjutanutele.
ARTIKKEL 4
Ratifitseerimine, heakskiitmine või vastuvõtmine
1. Käesolev muutmislepingu peavad allakirjutanud ratifitseerima, heaks kiitma või vastu võtma.
Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad antakse hoiulevõtjale hoiule.
2. Hoiulevõtja peab teisi allakirjutanuid teavitama igast hoiuleandmisest ja selle kuupäevast.
ARTIKKEL 5
Jõustumine ja ühinemine
1. Käesolev muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud.
T/ESM-AMD/et 40
2. Enne käesoleva muutmislepingu jõustumist on see avatud ühinemiseks Euroopa Liidu
liikmesriikidele, kes ühinevad Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga vastavalt selle
artiklitele 2 ja 44.
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikleid 2 ja 44 kohaldatakse ka käesoleva
muutmislepinguga ühinemise suhtes.
Ühinev liikmesriik peab esitama käesoleva muutmislepinguga ühinemise taotluse samaaegselt koos
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga ühinemise taotlusega. Juhatajate nõukogu poolt
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 44 alusel taotluse heakskiitmine jõustub nii
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga kui ka käesoleva muutmislepinguga ühinemise
kirjade samaaegsel hoiuleandmisel.
Koostatud ……………. (koht) …………. (kuupäev) kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal
ühes originaaleksemplaris, mille tekstid eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, läti,
leedu, malta, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni ja soome keeles on võrdselt
autentsed.
T/ESM-AMD/et 41
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu
ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi ESM) asutamislepingu (edaspidi ESMAL) muutmise leping
kirjutati alla 27. jaanuaril 2021. a ja 8. veebruaril 2021. a Brüsselis.
Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi
asutamislepingut (edaspidi ka ESMAL ML), loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide
valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud
tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa
majandus- ja rahaliidu (edaspidi EMU) tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks1.
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on riikidevaheline leping. Lepingu muutmine toimub
samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.
Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt
kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel
olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele
kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks
ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga
ei muutu ESMi maht.
2019. aasta detsembris jõudsid Euroopa Liidu (EL) riigipead ja valitsusjuhid ESMAL ML tekstis ja
sellega kaasnevate dokumentide paketis põhimõttelisele kokkuleppele. Lõplik poliitiline kinnitus tekstile
koos kavatsusega lepingu muudatused allkirjastada anti 30. novembril 2020. a toimunud eurorühma
kohtumisel2.
Käesoleva seadusega ratifitseeritakse lepingu muudatused.
Lepinguosalised peavad lepingu muudatused kooskõlas oma õigusega ratifitseerima või heaks kiitma.
Leping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimiskirjad hoiule andnud.
Lepinguosalised on ühiselt väljendanud tahet läbida siseriiklikud protseduurid selliselt, et võimaldada
muudatuste jõustumist 1. jaanuarist 2022. a.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
koostöö osakonna osakonnajuhataja Andres Kuningas (tel 6113759,
[email protected]).
Õigusanalüüsi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes
Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]).
1
https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2018/12/14/statement-of-the-euro-summit-14-december-
2018/
2
https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2020/11/30/statement-of-the-eurogroup-in-inclusive-format-
on-the-esm-reform-and-the-early-introduction-of-the-backstop-to-the-single-resolution-fund/
1
Seletuskirjas on arvestatud Riigikohtu 12. juulil 2012. a tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-4-1-6-123).
õiguskantsleri taotluse peale tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESMAL)
artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus jättis taotluse rahuldamata.
1.3. Märkused
ESMAL ML eestikeelse versiooni on koostanud Euroopa Nõukogu peasekretariaadi tõlkeüksus.
ESMALi muutmise lepingu artikli 5 lõike 2 kohaselt on leping koostatud kõikide lepinguosaliste
keeltes, mis on võrdselt autentsed. ESMAL MLis ei ole ette nähtud, et tõlgenduserinevuse korral
võetakse aluseks üks konkreetne keel – järelikult tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda kõikidest
keeltest ning võrrelda neid. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 33 lõige 4
näeb ette, et kui autentsete tekstide võrdlemisel ilmneb tõlkeerinevus, siis antakse lepingu tekstile see
tähendus, mis lepingu mõtet ja eesmärki arvestades ühitab need tekstid kõige paremini. Samasuguse
analoogia kohaselt lahendatakse tõlkeerinevusi EL õigusaktide puhul. Ühtki ELi ametlikku keelt ei
eelistata teisele, võrrelda tuleb tekste erinevates keeltes ja tõlke erinevuste puhul võetakse aluseks see
tekst, mis kõige paremini sobib akti eesmärgiga.
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (Eesti Vabariigi põhiseadus §
104 lg 2 p 15). Lisaks lepingu ratifitseerimisele on vajalik ESMAL ratifitseerimise ja rakendamise
seaduse (RT II, 14.09.2012, 1) muutmine, et sätestada lepingu muutusest tulenevad täiendused ESMi
küsimuste menetlemisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt. Koos ESMi lepinguga on
paralleelselt kavas menetleda osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse
võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimist.
ESMile kohaldub rahvusvaheline avalik õigus. ESM on sarnaselt Rahvusvahelise Valuutafondi,
Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Rahvusvahelise
Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale rahvusvaheline finantseerimisasutus.
2. Lepingu ettevalmistamise taust
2.1. Lepingu väljatöötamise põhjused
Aastatel 2007–2008 vallandunud ülemaailmne finantskriis ja sellele järgnenud euroala kriis tõid välja
EMU ülesehituse puudused. Kriisi taandudes otsustasid liikmesriigid jätkata EMU tugevdamist,
keskendudes eelkõige ESMi reformile, et arvesse võtta kriisi kogemus ja pangandusliidu arendamisel
ESMi loomisest saadik tehtud edusammud. Eesmärk on tugevdada ühise kriisilahenduse võimekust ja
selle läbi kriisidele vastupidavust.
Ühist kriisilahendusvõimekust hakati EMUs looma alles kriisi ajal, kui veenduti, et eraldi tegutsedes ei
suuda liikmesriigid finantssüsteemi stabiliseerida, seadmata ohtu osade liikmesriikide maksevõimet ja
euro usaldusväärsust. Mitu euroala riiki kaotas turu usalduse ja ei suutnud ennast enam ise rahastada,
vajades välisabi. Kiireks kriisilahenduseks loodi ajutisena Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF)4, mis
tugines liikmesriikide garantiidel, ja seejärel püsiva lahendusena ESM5, millel on liikmesriikide
sissemaksetest oma kapitalistruktuur. Pikema perspektiiviga hakati looma pangandusliitu, mis viib ELi
piiriüleselt tegutsevate süsteemselt oluliste pankade järelevalve ja kriisilahenduse piiriülesele tasandile,
et nende võimalikud probleemid ei destabiliseeriks liikmesriigi rahandust ja vastupidi.
3
https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-4-1-6-12
4
Abiprogrammid Kreekale, Iirimaale, Portugalile
5
Abiprogrammid Kreekale, Küprosele, Hispaaniale
2
2018. aasta hilissuveks oli kõigi EFSFist ja ESMist antud abiprogrammide aktiivne faas lõppenud. Kõik
abi vajanud liikmesriigid suutsid taas iseseisvalt turult raha kaasata. Viimasena väljus abiprogrammist
Kreeka 2018. aasta augustis. Valdavalt leidis ESMi kuuest toetusvahendist6 kasutust makromajanduse
stabiliseerimisprogrammiga abilaen. ESMi ennetavaid toetusvahendeid ei taotlenud ükski riik, ehkki
võiks eeldada, et kriisi ennetus on vähem kulukas lahendus kui täiemahuline abiprogramm. Kriisi
kogemus ajendas ESMi reformi raames analüüsima ja võimalikeks täiendusteks üle vaatama ka
toetusinstrumente.
Kriisi ajal raskustesse sattunud euroala riikide probleemid tulenesid enamikel juhtudel finantssektori
stabiliseerimise vajadusest. Vastavad instrumendid nähti ette ka ESMi toetusvahendite hulgas. Üks neist
on pankade kaudse rekapitaliseerimise vahend, mida kasutas 2012. aastal Hispaania. See toetusvahend
võimaldab riigil võtta ESMist laenu ainult finantssüsteemi stabiliseerimiseks ilma täiemahulise
makromajandusliku kohandumisprogrammita. Teine instrument – pankade otserekapitaliseerimise
vahend – lisati 2014. aastal kõrge võlakoormaga riikide jaoks, kus täiendava laenu võtmine süsteemselt
olulise panga stabiliseerimiseks oleks riskinud kahtluse alla panna riigi maksevõime ja põhjustada kriisi
ägenemise. Toetusvahend loodi sisuliselt kaitsemeetmena ajaks, mil pangandusliidu ühtne
pangandusjärelevalve juba töötab, kuid ühtne kriisilahendusfond pankade osamaksetest alles koguneb.
Kuna sellisel juhul annab ESM laenu pangale, mitte liikmesriigile, on toetusvahend kõrgema riskiga kui
ESMi muud toetusvahendid. ESMi reitingu säilitamiseks eeldab pankade otserekapitaliseerimise
toetusvahendi kasutamine lisapuhvri loomist, millega kaasneb suurem koormus ESMi laenuvõimele.
2014. aasta sügisest on süsteemselt oluliste pankade järelevalve läinud euroalal ühtse järelevalve ja
2016. aasta kriisilahendus ühtse kriisilahenduse alla. Nii on ESMi reformi ja instrumentide ülevaatuse
vajadus tingitud ka pangandusliidu arengutest. Pankade otserekapitaliseerimise instrumendi asemel
nähakse reformiga ESMile ette uus roll pangandusliidu ühtse kriisilahendusraamistiku kaitsemeetme
pakkujana. ESMi kaitsemeetmest abilaenu võtja on sellisel juhul kriisilahendusnõukogu, ELi agentuur,
mille alluvusse kuulub pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond. Liikmesriigid on kokku
leppinud, et kaitsemeetme käivitumisel kaob pankade otserekapitaliseerimise vahend ESMi
toetusvahendite hulgast.
Reformiga laieneb ESMi roll abi taotlejate abikõlblikkuse ja maksevõime hindamisel ning abi tingimuste
täitmise järelevalves. Vastavad teadmised ja kogemused on ESMi esimeste tegevusaastatega välja
arendatud, mis võimaldab vähendada sõltuvust Rahvusvahelisest Valuutafondist, ehkki vajadusel
kaasatakse fondi ESMi abiprogrammides ka edaspidi. Ühtlasi eeldab ESMi täienev roll tööjaotuse
täpsustamist ELi teiste institutsioonidega, et ei tekiks dubleerimist ega vastuolu ELi õiguses kehtestatud
pädevustega.
ESMi reformiga selgitatakse nõuet, et ESMist abi saamiseks peab abi taotleja võlatase olema
jätkusuutlik. Selleks täpsustatakse võla jätkusuutlikkuse ja maksevõime hindamise metoodikaid ning
ESM annab edaspidi abitaotlusele hinnangu ja heakskiidu laenu andja seisukohast. Ühtlasi viiakse
sisse muudatus, et alates 2022. aastast hakkavad euroala riigid emiteerima võlakirju ühtse tegutsemise
klauslitega, mis näevad restruktureerimise korral ette üheetapilise agregeeritud hääletuse. Sellega
väheneb võimalus restruktureerimist blokeerida. Võla erandkorras restruktureerimist võimaldab
varasemast paremini ka ESMi ennetavate instrumentide täiustamine. Nendega saab võimaliku
negatiivse välismõju eest, mille raskustes euroala riigi võla restruktureerimine tekitaks, ära kaitsta
teised euroala riigid, mille majanduse põhinäitajad on üldiselt tugevad.
6
ESMi toetusvahendid: ennetav finantsabi ehk valmisolekulaen, finantsabi ESM-i liikmele pankade
rekapitaliseerimiseks, laenud makromajandusliku kohanemisprogrammiga, esmaturult võlakirjade ostmine, järelturu
toetusvahend, pankade otserekapitaliseerimise vahend (lisandus muudatusettepanekuga 2014. a)
3
Veel ühe muudatuse tingib Euroopa ajutise stabiilsusmehhanismi EFSFi varade ESMi ülekandmine.
ESMi kehtiva aluslepingu järgi võib ESMil sellest tekkida täiendav kapitalivajadus.
Lepingumuudatusega lisandub uus kapitaliliik, mis ei eelda liikmesriikidelt täiendavaid sissemakseid.
ESMi reformiga jääb ühiseks tegutsemiseks valdavalt kehtima ühehäälsuse nõue. See on argument
maksumaksja rahaga kapitaliseeritud ESMi vahendite kaitseks, kuid kätkeb samal ajal ka riske
kaitsemehhanismi efektiivsele toimimisele.
2.2. Ülevaade finantssektori ühtsest kriisilahendusraamistikust
Võrreldes ESMi loomise aja ja esimeste tegevusaastatega, on euroalal vahepeal käivitunud ühtne
järelevalve süsteemselt oluliste pankade üle ja ühtne kriisilahendusraamistik. Ühtse
kriisilahendusraamistiku alusel, kus keskne õigusakt on ühtse kriisilahenduskorra määrus (SRM
määrus)7, korraldab süsteemselt oluliste pankade kriisilahendust kriisilahendusnõukogu. Ühtne
järelevalve ja ühtne kriisilahendus on pangandusliidu kaks esimest sammast, millele peaks edaspidi
lisanduma ka ühtne hoiusekindlustus.
Kriisilahendusnõukogu käsutuses on pankade osamaksetest kogunev ühtne kriisilahendusfond,
millest saab vajadusel toetada pankade kriisilahendust. ESMi reformiga hakkab fondile edaspidi
kindlustust ehk kaitsemeedet pakkuma ESM (Vt skeem lisas 1.)
Lisaks on vahepeal jõustunud ühtsed reeglid kriisi ennetuseks ja pankade omavastutuse
suurendamiseks8. Pankadel on kohustus emiteerida järk-järgult teatud mahus instrumente, mida saab
vajadusel kriisilahenduses kasutada kahjumi katteks, ning koostada ennetavalt kavad maksevõime
taastamiseks ja halvemal juhul kriisilahenduseks.
2.3. Kriisilahendusfondi kaitsemeede
Kriisilahendusfondile kaitsemeetme pakkumine on ESMi jaoks uus funktsioon. Selle eesmärk on
kindlustada 2014. aastal käivitunud pangandusliidu ühtse kriisilahenduskorra toimimine, mis
omakorda loodi, et tagada süsteemselt oluliste pankade kriisilahendus euroala ja liikmesriikide
finantssüsteemi destabiliseerimata.
Kaitsemeetme käivitudes on ESM valmis vajadusel laenu andma pangandusliidu ühtsele
kriisilahendusnõukogule, mis on Euroopa Liidu agentuur kriisilahenduse läbiviimiseks vastavalt ELi
pangandusliidus kokku lepitud ühtsele kriisilahenduskorrale.
Kriisilahendusnõukogu käsutuses on ühtne kriisilahendusfond, mis koguneb pangandusliidus
osalevate riikide pankade ex ante osamaksetest ja on mõeldud kriisilahenduses ajutiselt tekkida võiva
likviidsusvajaduse katteks. Vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 69 on fondi suurus
ehk sihttase vähemalt üks protsent kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide finantsasutuste
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja
ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse
kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT
L 225, 30.07.2014, lk 1–90).
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja
investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi
82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ,
2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012
4
tagatud hoiuste mahust9. See on kompromiss, et ühelt poolt toetada kriisilahendust, kuid teisalt mitte
liiga palju kapitali käibest kõrvale jätta. Samas võib fond mitme suure süsteemselt olulise panga
üheaegse kriisilahenduse korral osutuda ebapiisavaks, mis kriisis võib turu ärevust tõsta ja edukat
kriisilahendust takistada. Fondile kaitsemeetme loomine aitab seda riski maandada, suurendades kogu
ühtse kriisilahenduskorra töökindlust.
Pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond saavutab maksimaalse mahu 2024. aastaks.
Üleminekuperioodiks, mil fond alles koguneb, nõustusid fondi sissemakseid tegevad liikmesriigid
järjepideva piisava rahastamise tagamiseks pakkuma siseriiklikest vahenditest vajadusel
sildrahastamist10, luues ühtlasi võimalused ajutisteks ülekandmisteks riigi alafondide vahel. Kui
kaitsemeede peaks käivituma enne üleminekuperioodi lõppu, asendab see lepinguosaliste poolt
kriisilahendusnõukoguga sõlmitud sildrahastamise lepingud.
Ka pankadel on üleminekuaeg instrumentide emiteerimiseks, mida saab edaspidi kriisilahenduses
kasutada kahjumi katteks. Nii on kaitsemeetmel üleminekuperioodil kriisilahendusmehhanismi
töökindluse tagamisel suurem roll ja kasutamise tõenäosus suurem. Panga kriisilahendus on üldjuhul
siiski vähem kulukas alternatiiv kui likvideerimine ja hoiuste hüvitamine.
Kriisilahendusfondi kasutamine on sätestatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 76.
Kaitsemeede kindlustab kõik nimetatud artiklis toodud kriisilahendusfondi kasutamise viisid.
Likviidsustoetuse pakkumisel, kus võib ajutiselt vaja minna väga suuri summasid, on võimalik
rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, näiteks maksta toetuslaen välja osade kaupa.
Kriisilahendusnõukogul on volitus koguda pankadelt täiendavaid ex post osamakseid ja võtta laenu,
kui kriisilahenduses panga osanikelt ja laenuandjatelt nõutud panusest vastavalt ühtse
kriisilahenduskorra määruse artiklile 2711 ei piisa kriisilahenduse kulude katteks. Viimasena on
võimalik vahendeid laenata kriisilahendusfondist. Alles siis, kui ka kriisilahendusfondi vahendid on
ammendunud, on kriisilahendusnõukogul ESMi uue funktsiooni käivitumise järel võimalus kõige
viimase instantsina laenu taotleda kaitsemeetmest.
Kaitsemeede on olemuselt korduvkasutusega krediidiliin, millest on võimalik väljastada laene.
Kriisilahendusnõukogu taotleb kaitsemeetmest laenu konkreetse kriisilahenduse toetamiseks, kui
kõik võimalikud muud rahastusallikad on ammendunud. Taotluses esitatud informatsioon (sh abi
taotleva panga nimi, kriisilahenduses kasutatud kriisilahenduse meetmed, võimalikud erandid
aktsionäride ja osanike kaasamises) peab võimaldama ESMi direktoritel langetada kaitsemeetme
kasutamise kohta informeeritud otsuse. Kaitsemeetmest väljamakse tegemine on rangelt tingimuslik
ning vajab ESMi direktorite nõukogu ühehäälset otsust.
Kaitsemeetme kasutamine ei või ESMi liikmesriikidele kaasa tuua eelarvekulu. Kõik
kriisilahendusfondist ja ESMi kaitsemeetmest kasutatud vahendid maksavad tagasi pangad 3–5 aasta
jooksul.
9
Fond koguneb iga-aastastest osamaksetest ja saavutab sihttaseme 2024. aastaks. 2021. a juuli seisuga oli fondi
laekunud 52 mld eurot. 2024. aastaks on fondi prognoositult kogutud 70 miljardit eurot.
10
https://www.consilium.europa.eu/media/21899/20131218-srm-backstop-statement.pdf
11
Art 27.7. Fondist võib lõikes 6 osutatud makse teha üksnes tingimusel, et: a) aktsionärid, asjaomaste
kapitaliinstrumentide ja muude kõlblike kohustuste omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises
allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8% ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva
krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna kriisilahenduse
meetme võtmise ajal vastavalt artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisele, ning b) fondist tehtav makse ei ületa 5%
kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast
kokku, arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal kooskõlas artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisega.
5
Kaitsemeetme suurus on seotud kriisilahendusfondi sihttasemega, mis on omakorda seotud tagatud
hoiuste mahuga. Kuna tagatud hoiuste maht on muutuv suurus12, lepib ESMi juhatajate nõukogu
ühehäälse otsusega enne kaitsemeetme käivitumist kokku nominaalse ülempiiri, kui suure osa ESMi
vahenditest võib kaitsemeede enda alla võtta. Kaitsemeetme maht on alati väiksem või võrdne, kuid
mitte suurem, kui nominaalne ülempiir. 2019. aasta detsembri eurorühma koosolekul kinnitasid
rahandusministrid ülempiiriks 68 miljardit eurot. Nominaalset ülempiiri saab muuta ESMi juhatajate
nõukogu ühehäälse otsusega, ilma et see mõjutaks ESMi laenumahtu.
ESMi vahendite kaitseks on ESMil eeliskreeditori staatus. Lisaks on ESMil õigus nõuda
kriisilahendusnõukogult enda kasuks panti, et kindlustada tagasimaksete õigeaegne laekumine.
Kaitsemeede ei käivitu kohe ESMi asutamislepingu muutmise lepingu jõustumise hetkest, vaid vajab
eraldi ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust kriisilahendusnõukogu vastava taotluse peale. Kui
ESMi juhatajate nõukogu võtab vastu resolutsiooni, mis kaitsemeetme käivitab, on võimalik üle
vaadata ka algselt kokku lepitud nominaalne ülempiir. Kaitsemeetme detailsed finantstingimused
sätestatakse eraldi kaitsemeetme lepingus, mille sõlmivad ESM ja kriisilahendusnõukogu ja mis vajab
ESMi direktorite nõukogu ühehäälset heakskiitu.
Lisaks euroala liikmetele võivad kaitsemeetme pakkumises osaleda euroala välised riigid, mis on
liitunud pangandusliiduga. Sellised riigid sõlmivad ESMiga lepingu paralleelse krediidiliini
loomiseks, koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
Kaitsemeede luuakse esialgu 10 aastaks, misjärel toimub toetusmeetme põhjalik ülevaatus.
Kaitsemeede käivitub eelduslikult koos ESMAL muutmise lepingu jõustumisega 1. jaanuarist
2022. a. Selleks on vajalik ka osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse
võtmise lepingu muutmine.
2.4. Avaliku sektori kaitsemeetme kontseptsioon ja teiste riikide kogemus
Maailma juhtivate riikide G20 2009. aasta tippkohtumisel ellu kutsutud Finantsstabiilsuse Nõukogu13
(edaspidi FSB) on hinnanud, et pankade kriisilahenduse õnnestumist võib oluliselt takistada piisava
likviidsuse puudumine, mis võimaldaks tagada kriisilahenduses oleva panga kriitilise tähtsusega
funktsioonide jätkumise, kui selleks on olemas avalik huvi. Nõukogu soovitab selle riski
leevenduseks luua avaliku sektori kaitsemeede, mis peaks olema kiiresti kättesaadav ning mahult
eesmärgile vastav (suudaks korraga kindlustada mitme suurpanga kriisilahenduse). Meetmest
pakutav toetus on lühiajaline, et katta olukord, kus pank ei saa ajutiselt turult piisavalt rahastust, et
kriisilahendus kontrollitult läbi viia. Abi on tingimuslik.
FSB märgib ühtlasi, et usaldusväärse kaitsemeetme olemasolu võib kreeditoridele anda nii tugeva
kindlustunde, et see võib vähendada kaitsemeetme kasutamise tõenäosust.
FSB suunised on kavandatud globaalselt süsteemse tähtsusega pankade jaoks, kuid sarnased riskid
puudutavad mistahes panku, mille kriitiliste funktsioonide jätkamiseks on olemas avalik huvi. Neist
suunistest on lähtutud ka pangandusliidu kaitsemeetme kujundamisel.
12
Kriisilahendusnõukogu prognoosi järgi kasvab tagatud hoiuste maht aastaks 2024, mil järk-järgult pankade
osamaksetest kogunev kriisilahendusfond sihttasemeni jõuab, 60–70 miljardile eurole.
13
Financial Stability Board, FSB, rahvusvaheline organisatsioon, mis monitoorib globaalse finantssüsteemi toimimist
ja annab soovitusi selle parandamiseks
6
Pangandusliidus ühtse kriisilahenduskorra loomisega pandi oluline rõhk kriisi ennetusele. Pangad
koostavad nii maksevõime taastamise kui ka kriisilahenduse plaanid, kus on läbi mõeldud ja
kirjeldatud võimalikud rahastusallikad. Kaitsemeetme kasutamist need kavad ette ei näe.
Kaitsemeede on puhuks, kui panga osanikud ja võlausaldajad on kahjumi katteks oma panuse
andnud14 ning pärast muude allikate, sealhulgas kriisilahendusfondi ammendumist, on vaja
lisavahendeid, et kriisilahendus finantssüsteemi destabiliseerimata läbi viia. Avaliku sektori
kaitsemeede on viimane instants. (Vt. ka võrdlust teiste avaliku sektori garantiiskeemidega lisas 2).
2.5. Kaitsemeetme varasem käivitamine
2018. aasta detsembris, kui euroala riikide ja riigipead valitsusjuhid leppisid kaasavas formaadis
toimunud tippkohtumisel kokku kaitsemeetme tingimused15, korrati üle võimalus, et kaitsemeede
käivitub enne kriisilahendusfondi lõplikku täislaekumist 2024. aasta 1. jaanuariks ehk enne
üleminekuperioodi lõppu. Selle tingimuseks on, et vastavalt 2020. aasta toimuvale hindamisele on
pangandussüsteemis suudetud piisavalt riske maandada, mis omakorda võimaldaks riskide jagamise
varasemat käivitumist. Hindamise viisid läbi ELi institutsioonid koos kohalike pädevate asutustega.
Hindamisaruanne valmis novembris 2020 ning selle põhjal leidis 30. novembri 2020. a eurorühm, et
piisav riskide vähendamine pangandussektoris on toimunud ning eurorühma ühisavalduses kinnitati
valmidust kaitsemehhanismi varasemaks rakendamiseks, st alates 1. jaanuarist 2022. a.
Kaitsemeetme varasem käivitamine eeldab muudatusi 2014. aastal jõustunud osamaksete ühtsesse
kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingus16. Valitsusjuhtide kokkulepe nägi
ette, et muudatused peaksid jääma minimaalseks. Eelkõige puudutavad need pankadelt vajadusel
kriisilahendusfondi kogutavate täiendavate ex post osamaksete ühiskasutusse võtmise korda17, milles
jõuti kokkuleppele 2019. aasta detsembri eurorühma kohtumisel. Selle kokkuleppe baasil on ette
valmistatud nimetatud seaduse muutmislepingu eelnõu. Ka see leping oli osa 30. novembri 2020. a
eurorühma kokkulepete paketist, milles sisaldus ka kavatsus mõlema lepingu allkirjastamist ja
järgnevat ratifitseerimist menetleda paralleelselt niivõrd kui see on võimalik. Eesmärk on saavutada
nii ESMi muudatuste kui ka riikidevahelise lepingu jõustumine 1. jaanuarist 2022. a.
2.6. ESMi ennetavad toetusvahendid ja nende täiustamine
Reformiga tahetakse edaspidi suurendada ESMi ennetavate toetusvahendite rolli, mis eeldatavalt
aitaks kriisilahenduse kulusid väiksemana hoida. Ennetavad toetusvahendid on mõeldud varaseks
sekkumiseks, pakkudes liikmesriikidele võimalust kindlustada ESMi tugi veel enne, kui riigil on
tekkinud tõsised raskused kapitaliturgudelt raha laenamisega. Sellise eesmärgiga loodi 2020. aasta
kevadel ESMi täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini baasil ka toetusvahend COVID-19
kriisi mõjude leevendamiseks, mis avati kasutamiseks kõigile liikmesriikidele.
Reformiga täpsustatakse ESMi ennetavate toetusvahendite kasutuse korda ja tingimusi. Kriisi ajal
raskustesse sattunud riigid on tagantjärele põhjendanud, et ei taotlenud abi ESMi ennetavate
14
SRMR Art 27.7
15
https://www.consilium.europa.eu/media/37268/tor-backstop_041218_final_clean.pdf
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/205112015006
17
2019. a detsembris eurogrupis saavutatud kokkuleppe järgi toimub üleminekuperioodil, kui kriisilahendusfond ei ole
veel täis laekunud ja ega kõik vahendid ühiskasutusse võetud, kriisilahenduses kahjumi katmine täiendavatest ehk ex
post osamaksetest kahes etapis. Esmalt läheb kahjumi katteks 30% ex post osamaksetest, mida on maksimaalselt
võimalik koguda selle riigi pangandussektorilt, kus kriisilahendus toimus. Sealt edasi osalevad kahjumi katmises kõigi
pangandusliidus osalevate liikmesriikide pangandussektorid pro rata kuni 70% ulatuses maksimaalselt võimalikest ex
post osamaksetest, millele seab lae kriisilahendusfondi tegelik suurus üleminekuperioodil. Need protsendid muutuvad
sedamööda, kuidas üleminekuperioodil jätkub osamaksete järk-järguline ühiskasutusse võtmine.
7
toetusvahendite näol, kuna polnud piisavalt selge, milliste tingimuste täitmist see liikmesriigilt
eeldab. Teine suurem takistus oli välisabiga seotud negatiivne kuvand.
Nii on reformi põhisisu:
abikõlblikkuse kriteeriumide täpsustamine;
järelevalveprotsessi täpsustumine kriteeriumide täitmise üle koos tagajärgedega instrumendi
kasutusele;
negatiivse kuvandi vähendamine seoses ennetava välisabi kasutamisega.
2.7. Ennetavate toetusvahendite olemus ja IMFi eeskuju
ESMi ennetavad toetusvahendid on kujundatud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) sarnase
instrumendi18 eeskujul, mis võeti kasutusele globaalse finantskriisi ajal 2009. aastal. Toetusvahendid
on sarnased nii loogika kui ka kasutamise tingimuste poolest.
Mõlemal juhul on toetusvahendid mõeldud kriisi ennetamiseks riikides, mis püüavad järgida
tasakaalukat majanduspoliitikat, kuid mille makromajanduslik stabiilsus on ohtu sattunud mingi
välisteguri tõttu, mida riik ise ei suuda mõjutada. 2008. aastal vallandunud finantskriis näitas selgelt
sellise probleemi aktuaalsust euroalal – probleemid ühes liikmesriigis kandusid üle teistele, seades
lõpuks küsimärgi alla kogu rahaliidu usaldusväärsuse. Euroalal võib taoliseks negatiivseks
välisteguriks olla muuhulgas mõne teise euroala riigi võla restruktureerimine, kui võlakohustustega
ei suudeta enam toime tulla. 2020. aasta kevadel oli kõiki liikmesriike mõjutanud välisteguriks
COVID-19 pandeemiapuhang.
Nii IMFi kui ka ESMi ennetavate toetusvahendite puhul on põhinõue, et abi saanud riik jätkab abi
saamise järel abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist. Kuna kriteeriumid on ranged ja ESMi
toetusvahendite reformi järel varasemast rangemad, peaks instrumendile kvalifitseerumine olema
turgudele positiivseks ja kindlustunnet lisavaks signaaliks. See aitaks leevendada välisabi küsimisega
seotud negatiivse kuvandi probleemi.
Mitmed kriteeriumid on peaaegu identsed. Erinevused on tingitud eelkõige sellest, et osad ESMi
ennetavate instrumentide kriteeriumid tulenevad ELi õigusest (kinnipidamine stabiilsuse ja kasvu
pakti tingimustest; ülemäärase tasakaalustamatuse protsessi reeglitest; pankade maksejõuetuse
probleemide puudumine, mis kujutaks süsteemset ohtu) ning osad IMFi kriteeriumid on mõeldud
eelkõige arenevatele riikidele.
Võrdlus – toetusvahendi kasutuse tingimused
IMFi paindlik krediidiliin ESMi ennetavad toetusvahendid
*riigile, mille majanduse põhinäitajad on riigile, mille majanduse põhinäitajad on
tugevad ja poliitikakurss tasakaalukas tugevad ja poliitikakurss tasakaalukas
*eesmärk on samal kursil jätkata eesmärk on samal kursil jätkata
*välispositsioon on jätkusuutlik välispositsioon on jätkusuutlik
*kapitalikontol domineerivad erasektori
tehingud
*riik on varem saanud kapitaliturgudelt riik on varem saanud kapitaliturgudelt
mõistliku hinnaga laenu mõistliku hinnaga laenu
*rahuldavate valuutareservide olemasolu abi
taotlemise hetkel, kui küsitakse ennetavat abi
18
Flexible Credit Line, paindlik krediidiliin
8
*korras avaliku sektori rahandus, jätkusuutlik a) riigi suhtes ei ole algatatud ülemäärase
võlatase eelarvepuudujäägi menetlust ning
* Madal ja stabiilne inflatsioon tasakaaluka abitaotlusele eelnenud kahe aasta jooksul
raha- ja vahetuskursipoliitika raamistikus peab riik olema täitnud järgmisi kriteeriume:
1) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa
3% SKPst
2) valitsemissektori struktuurne
eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel
sihttasemel või sellest kõrgemal;
3) valitsemissektori võla suhe SKPsse on alla
60% või 60%st erinevuse vähendamine
eelnenud kahel aastal on toimunud keskmiselt
ühe kahekümnendiku võrra aastas;
b) riigil ei ole ELi järelevalve raames
tuvastatud ülemäärast makromajanduslikku
tasakaalustamatust;
*tugev finantssüsteem, pole maksevõime finantssektoris ei ole nõrkusi, mis võiksid
probleeme, mis võiks ohustada süsteemi ohtu seada abi taotleva riigi finantsstabiilsuse
stabiilsust
*tõhus finantssektori järelevalve
*andmete usaldusväärsus ja läbipaistvus
Nii IMFi kui ka ESMi ennetav toetusvahend on olemuselt ajutine julgestuslaen, mida on võimalik
igal ajal kasutada, kuid mille esmane eesmärk on tagada, et riigil säilib juurdepääs kapitaliturgudele.
Eeldatakse, et tegelikke väljamakseid ei ole vaja teha. IMFi ennetavat krediidiliini on siiani kasutanud
Colombia, Mehhiko ja Poola19. Reaalseid väljamakseid pole tehtud ühelgi juhul.
Ka IMF on hiljuti (2017) paindliku krediidiliini kasutamise tingimusi täpsustanud, et riikidel oleks
suurem selgus, mida neilt toetusvahendi kasutamiseks võidakse nõuda. Nii on suurem valmisolek
varakult abi küsida.
2.8. ESMi suurem roll
Kui ESM ja selle eelkäija EFSF loodi, oli nende põhifunktsioon kaasata turult raha ja laenata see
edasi abiprogrammi sõlminud liikmesriigile. Selleks emiteeriti EFSFi puhul liikmesriikide garantiide
ja ESMi puhul sissemakstud kapitali tagatisel erinevaid võlainstrumente. Järk-järgult hakkas ESM
koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFiga osalema ka programmide sisulises
kujundamises. Reformiga saab ESM, kui laenu andja, selgema õiguse abiprogrammide
ettevalmistuses, läbirääkimistes ja tingimustes kaasa rääkida. Suurema rolli saab ESM ka abi taotleja
– nii liikmesriigi kui ka kaitsemeetmest antava abi puhul kriisilahendusnõukogu maksevõime
hindamisel. ESM osaleb ka programmijärgses järelevalves. Komisjon võib ESMi kaasata korralistele
majanduspoliitika järelevalve ja koordineerimise missioonidele.
19
Poola taotles ennetavat tugilaenu globaalse finantskriisi puhkedes ja väljus instrumendist aastal 2017. Kõrgendatud
riski perioodil aitas julgestuslaen hoida turgude usaldust.
9
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
ESMAL ML koosneb preambulist ja viiest artiklist.
Lepinguosalisteks on lisaks Eestile kõik euroala riigid: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania,
Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal,
Sloveenia, Slovakkia ja Soome.
Preambul ehk põhjendused
Lepingu preambulis on kirjeldatud Euroopa Liidu (EL) ja eurot rahaühikuna kasutavate ELi
liikmesriikide juhtide kokkuleppeid majandus – ja rahaliidu täiendavaks tugevdamiseks, mille üheks
osaks on Euroopa stabiilsusmehhanismi reform ja selle baasil pangandusliidu kriisilahendusfondile
kaitsemeetme loomine.
Lõikes 2 viidatakse eurorühma ja nõukogu 18. detsembri 2013. a kokkuleppele20 töötada välja
kaitsemeede kriisilahendusfondi kasutusele, mis on alates 2015. aasta jaanuarist käivitunud
pangandusliidu ühtse kriisilahendusasutuse (edaspidi kriisilahendusnõukogu) alluvuses. Ühtse
kriisilahenduskorra ja kriisilahendusfondi kasutuse kehtestas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
15. juuli 2014. a määrusega (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus).
Lõigetes 3–5 tunnustatakse ESMi stabiilsustoetuste panust kriisi ohjeldamisse, viidates samas
vajadusele ja vastavale kokkuleppele ESMi arendamist jätkata, et suurendada euroala vastupidavust
ja kriisilahendusvõimekust vastavalt tervikpaketile EMU täiendavaks tugevdamiseks.
Lõige 6 osutab 29. juunil 2018. a kaasavas vormis toimunud euroala tippkohtumisele, kus
valitsusjuhtide ja riigipeade tasandil langetati otsus, et kriisilahendusfondi kaitsemeetme pakkujaks
saab ESM. Samal kohtumisel kiideti heaks ESMi reformi elemendid, nii nagu need on kirjeldatud
eurorühma esimehe 25. juuni 2018. a kuupäevaga kirjas Ülemkogu esimehele21.
Lõige 7 viitab, et 14. detsembril 2018. a kaasavas vormis toimunud euroala tippkohtumisel leppisid
riigipead ja valitsusjuhid kokku kaitsemeetme ja ESMi teiste elementide reformi detailsed
tingimused. 2019. aasta juunis kaasavas vormis toimunud euroala tippkohtumisel kiitsid riigipead ja
valitsusjuhid põhimõtteliselt heaks ESMAL ML sõnastuse kokkuleppe.
Artikkel 1. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muudatused
Siia peatükki on koondatud kõik muudatused ESMALi tekstis. Alajaotus A kirjeldab muudatusi
ESMALi preambulis ning alajaotus B muudatusi ESMALi põhiosa artiklites.
A. Muudatused ESMALi preambulis
1) põhjenduses 4 on algses sõnastuses „raamistik“ täpsustatud õigusraamistikuks ja täiendatud
makromajandusliku järelevalve raamistikku ka eelarvejärelevalvega, et paremini kajastuks
reeglistiku tugevdamine ja täiendamine aastatel 2011 ja 201322.
2) lisatakse põhjendused 5a ja 5b, mis kirjeldavad Euroopa Liidu (EL) ja eurot rahaühikuna
kasutavate ELi liikmesriikide juhtide otsuseid, mis puudutavad ESMi reformi.
20
https://www.consilium.europa.eu/media/21899/20131218-srm-backstop-statement.pdf
21
https://www.consilium.europa.eu/media/35798/2018-06-25-letter-president-centeno-to-president-tusk.pdf
22
Nn kuuspaki ja kakspaki lisandumine euro aluseks oleva stabiilsuse ja kasvu pakti täiendamiseks.
10
Põhjendus 5a viitab 29. juunil 2018. a kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumise otsusele,
et kriisilahendusnõukogu käsutuses olevale kriisilahendusfondile luuakse kaitsemeede ESMi baasil
ning et ESMi reformitakse vastavalt eurorühma presidendi 25. juuni 2018. a kirjas kirjeldatud
elementidele.
Samuti viidatakse 14. detsembril 2018. a kaasavas vormis toimunud euroala tippkohtumisele, kus
riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku kaitsemeetme ja ESMi teiste elementide reformi detailsed
tingimused. Nendes kinnitatakse üle, et hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks ehk 2024. aastaks, mil
pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond on täis laekunud, luuakse fondile kaitsemeede.
Lisaks sisaldab ESMi reform ennetavate toetusinstrumentide tõhusamaks muutmist. Tehakse viide ka
ESMi reformi täpsustatud tingimustele eraldi dokumendina lisatud Euroopa Komisjoni ja ESMi
ühisele seisukohale omavahelise koostöö edaspidisest korraldamisest ennetavat krediidiliini taotleva
liikmesriigi abikõlblikkuse hindamisel, et vältida dubleerimist ning et mitte minna vastuollu ELi
õiguses sätestatud pädevuste jaotusega. Instrumendi kasutamise kohta märgitakse, et kui ennetavat
finantsabi saanud liikmesriik on rahalised vahendid kasutusele võtnud, kuid ei täida enam sellise abi
saamiseks kehtestatud tingimusi, rakendub laenule täiendav marginaal. Täiendavat marginaali ei
rakendata, kui tingimuste mittetäitmine on tingitud sündmusest, mis ei ole abi saanud riigi valitsuse
kontrolli all.
Korratakse üle, et igasugune ESMist saadav toetus on rangelt tingimuslik, mida kohaldatakse
vastavalt iga vahendi omapärale.
Põhjendus 5b kirjeldab pikemalt ESMi ja Euroopa Komisjoni ühise seisukoha dokumenti, millest
saab pärast ESMAL MLi jõustumist artikli 13 lõike 8 alusel sõlmitava koostöömemorandumi osa.
Põhjenduses tõdetakse, et komisjonil ja ESMil on kriisi ohjamisel ühine eesmärk. Et tegevusi mitte
dubleerida ega ületada pädevusi, mis majanduspoliitika koordineerimisel ja järelevalve alal on
Euroopa Liidu õigusega Euroopa Komisjoni ülesanne, sõlmisid ESM ja Euroopa Komisjon
koostöömemorandumi, mis ülesannete jaotust täpsustab. See memorandum, mis on samuti osa ESMi
reformi paketist, jõustub ESMi aluslepingu muutmise lepingu jõustumise järel. Tööjaotuses
lähtutakse ELi õigusest ja (käesoleva lepingu kohaselt muudetud) ESMALi sätetest. Komisjoni roll
on tagada kooskõla ELi õigusega, eelkõige majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga.
Edaspidi, kui ESMi liige esitab abitaotluse, valmistavad ESM, Euroopa Komisjon ja Euroopa
Keskpank laenuotsusse langetamiseks vajalikud hinnangud ette tihedas koostöös. Nende hulgas on
abi taotleja võla jätkusuutlikkuse ja tagasimaksevõime hinnang, finantsstabiilsuse riskide hinnang
ning abi taotleja laenuvajaduse suuruse hinnang. ESM teeb oma analüüsi laenu andja vaatenurgast.
ESMi reformi käigus on täpsemalt kirja pandud ka liikmesriigi võla jätkusuutlikkuse ning
maksevõime hindamise metoodika. Dokumendid on osa ESMi reformi paketist.
3) Põhjendusse 7 lisatakse lause, mis tunnustab ESMi tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi vahelist
dialoogi. Selline dialoog aitab suurendada läbipaistvust. Seni on see toimunud ESMi tegevdirektori
omal valikul ilma juriidilise aluseta.
4) Põhjenduses 8 muudetakse kolmandat lauset, asendades sõnastuse „peaks võimaluse korral“
sõnastusega „kui see on asjakohane“, mis viitab sellele, et edaspidi püüab euroala kriisilahenduses
vähem toetuda Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMFile), kuna on välja arendanud oma võimekuse.
5) Lisatakse põhjendus 9a, mis kirjeldab, kuidas saavad kriisilahendusfondile ESMi baasil
kaitsemeetme pakkumises osaleda ka ELi riigid, mille vääring ei ole euro, kuid mis on
11
pangandusliiduga ühinenud. Sellised liikmesriigid annavad kriisilahendusfondile ESMi kõrval
paralleelsed krediidiliinid ja osalevad kaitsemeetmes ESMi liikmesriikidega võrdsetel alustel. See
tähendab, et nende liikmesriikide esindajaid tuleb kutsuda vaatlejatena ESMi juhatajate nõukogu või
direktorite nõukogu koosolekutele, kui arutatakse kaitsemeetmega seotud küsimusi. Vajalik
informatsioon peab olema kättesaadav võrdsetel alustel. Niisamuti tuleb paika panna protseduurid, et
teave saaks piiratud ajaraamis õigeaegselt edastatud ja kooskõlastatud.
Juhtumipõhiselt peab olema võimalik kutsuda ESMi juhatajate või direktorite nõukogu koosolekule
vaatlejana ka kriisilahendusnõukogu esindaja, kui arutatakse kaitsemeetmest rahastamist. ESMi
liikmelisus jääb ikka piiratuks euroalariikidele.
6) Põhjendust 10, kus sätestatakse, et lepingu osapooltel on õigus nõuda Euroopa Komisjonilt ja
Euroopa Keskpangalt lepingus ette nähtud ülesannete täitmist, täiendatakse täpsustusega, et see ei
anna komisjonile ega keskpangale otsustamise õigust. Ainult ESMil on õigus ja kohustus toimida
lähtuvalt nimetatud institutsioonide tehtud tööst.
7) Põhjendusele 11 lisatakse sõnastus, mis kajastab kokkulepet, et alates 2022. aastast kohustuvad
ESMi liikmed võtma uute euroala riigivõlakirjade emiteerimisel kasutusele üheetapilist agregeerimist
sisaldavad ühise tegutsemise klauslid. Sellega väheneb võlausaldajate võimalus erandjuhul, kui
euroala riigi võlakirjad tuleb võla jätkusuutlikkuse tagamiseks restruktureerida, protsessi blokeerida.
Ühtlasi toetab see põhimõtet, et ESM annab toetust vaid jätkusuutliku võlatasemega riigile. Oluline
on rakendada need klauslid kõikides euroala liikmesriikides nii, et õiguslik mõju oleks ühesugune.
Üksikasjalikud õiguslikud tingimused lepitakse kokku majandus- ja rahanduskomitees.
Juba 2012. aastal sõlmitud ESMALis sisaldub nõue, et ESM võib toetust anda ainult jätkusuutliku
võlatasemega ehk maksevõimelisele abi taotlejale. Kui hindamine, mille viivad läbi Euroopa
Komisjon koos Euroopa Keskpangaga ning ESM, leiab, et abi taotleva liikmesriigi võlatase ei ole
jätkusuutlik, on erandjuhul viimase võimalusena ette nähtud võla restruktureerimine. Sarnast
praktikat rakendab IMF ning sama tingimus jääb kehtima ka ESMi aluslepingu muutmise järel. ESMi
reformiga täpsustub metoodika, jättes jätkuvalt piisavalt tõlgendamisruumi. Ei enne ega pärast ESMi
aluslepingu muudatusi ei nähta ette võla automaatset restruktureerimist.
ESMi aluslepingus on nõue, et 1. jaanuari 2013. a järel emiteeritud euroala võlakirjad peavad
sisaldama ühtse tegutsemise klausleid. Need on klauslid võlakirja dokumentatsioonis, mis
võimaldavad tingimusi muuta, kui võlakirjaomanike kvalifitseeritud enamus hääletab muudatuse
poolt. Sellisel juhul hakkab muudatus kehtima kõigile antud liiki võlakirjadele. Ühtse tegutsemise
klauslid aitavad võlakirjade restruktureerimist läbi viia kontrollitud moel. Ühtlasi on ette teada,
kuidas vajadusel võlakirjatingimuste muutmine toimub.
Riigivõlakirjad on tavaliselt emiteeritud erinevate seeriatena sõltuvalt võlakirja maksetähtaja
pikkusest, intressimäärast jne. Praegu kehtib euroala võlakirjadele ühtse tegutsemise klauslites
kaheetapilise hääletuse nõue, mis tähendab, et restruktureerimine tuleb heaks kiita nii eraldi iga seeria
kohta kui ka kokku kõigi restruktureeritavate seeriate tasandil. Sellega on investoritel, kes ei kavatse
restruktureerimisega nõustuda, kergem seda blokeerida, ostes suuremal hulgal kokku mingi
konkreetse seeria võlakirju.
Muudatusega viiakse lepingusse sisse nõue, et alates 1. jaanuarist 2022. a emiteerivad euroala riigid
oma enam kui ühe aasta pikkuse maksetähtajaga võlakirju ühtse tegutsemise klauslitega, mis näevad
võimalikul restruktureerimisel ette üheetapilise agregeeritud hääletuse. See tähendab, et hääletus
12
toimub üksnes kõiki võlakirjaseeriaid sisaldaval koondtasemel ja enam ei ole restruktureerimiseks
vaja saada enamuse võlakirjaomanike toetust ka iga seeria tasandil.
Üheetapilise agregeeritud hääletusega on raskem saavutada blokeerivat enamust. Nii on näiteks
riskifondidel keerulisem konkreetse riigi probleemidest kasu lõigata sel moel, et ostetakse suure
allahindlusega kokku selle riigi võlakirju ning keeldutakse restruktureerimisest, lootes kohtu kaudu
välja nõuda täishinna. Selline praktika võib restruktureerimise üldse nurjata või teha selle muude
võlakirjaomanike jaoks kulukamaks. Muudatus võlakirjatingimustes on just selle probleemi
leevendamiseks.
Samas ei võta üleminek üheetapilisele agregeeritud hääletusele riikidelt praegu kehtivat võimalust
kasutada võlakirjade jaotamist alamkogumiteks (sub-aggregation), mis võimaldab korraldada
erinevate võlakirjakogumite kohta eraldi hääletust. Nii on võimalus pakkuda erinevaid tingimusi.
8) Lisatakse põhjendused 11a ja 11b.
Põhjendus 11a loob juriidilise aluse selleks, et kui erandolukorras on vaja euroala riigi võlakirju
restruktureerida, et võlatase jätkusuutlikule tasemele tuua, võib ESM neile läbirääkimistele kaasa
aidata, kui liikmesriik sellist abi soovib.
ESMil on selleks head eeldused, kuna ESM on ise emiteerija ja euroala võlakirjaturu olulisemate
osapooltega pidevas kontaktis. Selleks peab aga liikmesriik ise soovi avaldama. Vahendus toimuks
konfidentsiaalsel, ajutisel ja mitteformaalsel alusel ning oleks vabatahtlik, ajutine ja mittesiduv.
Põhjendus 11b tugevdab põhimõtet, et ESM annab abi vaid liikmesriikidele, kelle avaliku sektori
võlg on hinnatud jätkusuutlikuks, ja kelle puhul on eraldi hindamisega veendutud, et ESMilt laenatud
vahendid suudetakse tagasi maksta. Selleks on täpsustatud ja läbipaistvamaks muudetud võla
jätkusuutlikkuse ja tagasimaksevõime hindamise metoodikat, jättes samal ajal ka kaalutlusruumi.
Hindamisi teevad Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga ja ESM vastavalt pädevustele, mis
tulenevad ELi õigusest, (käesoleva lepingu kohaselt muudetud) ESMAList ja artikkel 13 lõike 8
alusel sõlmitavast ESMi ja Euroopa Komisjoni koostöömemorandumist, kaasates vajadusel ka IMFi.
Selliseks puhuks, kui ESM ja Euroopa Komisjon oma hinnangutes üksmeelele ei jõua, näeb
põhjendus 11b ette, et komisjon annab üldise hinnangu abi taotleva riigi võla jätkusuutlikkuse kohta
ja ESM annab hinnangu selle riigi tagasimaksevõime kohta. ESMi juhatajate nõukogu saab mõlemad
hinnangud ja teeb oma otsuse saadud info baasil.
9) Põhjenduses 12 on muudetud sõnade järjekorda, et lause algaks sõnadega „erakorralistel juhtudel“.
Eesmärk on rõhutada, et võla restruktureerimine on siiski erandjuhtum, et mitte kõigutada usaldust
euroala riikide võlakirjade vastu.
10) Põhjendusse 13 lisatakse lause, mis sätestab, et ESMil on ka kaitsemeetmest
kriisilahendusnõukogule antavate laenude puhul nii nagu muude ESMist väljastatud laenude puhul
eelisvõlausaldaja staatus.
11) Põhjenduses 14 täpsustatakse sõnastust, tuues eraldi välja, et ka kaitsemeetmest
kriisilahendusnõukogule antavate laenude puhul on ESMil ja teistel riikidel, kes ESMiga
koordineeritult annavad kahepoolseid laene, võlausaldajatena võrdne staatus.
12) Lisatakse põhjendused 15a ja 15b.
13
Põhjendus 15a märgib, et majanduspoliitika koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel
reguleerib Euroopa Liidu toimimise leping ja see toimub Euroopa Liidu Nõukogus. See ei ole ESMi
roll ega taotlus. ESM austab ELi seadusega kehtestatud pädevuste jaotust.
Põhjendus 15b tõstab esile, et kriisilahenduse õnnestumiseks, kus võib vajalikuks osutuda
kaitsemeetme kasutamine, on määrav roll otsustamise ja osalevate liikmesriikide omavahelise
koordineerimise kiirusel. Vastavalt kaitsemeetme tingimustele, mille 14. detsembril 2018. a kiitsid
kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel heaks ELi valitsusjuhid ja riigipead, peab ESM
otsustama kaitsemeetme kasutamise reeglina 12 tunni jooksul pärast kriisilahendusnõukogult vastava
taotluse saamist. Erandjuhul, kui tegemist on väga keerulise kriisilahenduse juhtumiga, võib ESMi
tegevdirektor pikendada otsuse tegemise aega 24 tunnini. Seejuures tuleb järgida riikide
põhiseadusest tulenevaid nõudeid.
Põhjenduses 15b viidatakse ka osadele tähtsamatele kriteeriumidele, mille alusel kaitsemeetmest
väljamakse tegemine otsustatakse. Eraldi nimetatakse ära nõue, et kaitsemeetme kasutamine oleks
viimane abinõu ehk kõik muud erasektori alternatiivid ammendunud. Samuti, et kaitsemeetme
kasutamine on eelarveneutraalne, ehk laen tuleb tagasi maksta 3–5 aasta jooksul. Põhinõudmiste
hulka kuulub ka tingimus, et kriisilahendus vastaks kriisilahendust reguleerivale õigusraamistikule
ning et see õigusraamistik ei oleks kaitsemeetme loomisest alates olulisel määral muutunud. Näiteks
et ei oleks leevenenud või kadunud nõue, et esimeses järjekorras katavad kriisilahenduses kahjumeid
omanikud ja võlausaldajad.
13) Põhjendusega 16 sätestatakse, et ESMi tegevdirektor ja töötajad on sõltumatud. Seda ei või aga
ära kasutada moel, mis läheks vastuollu ELi õigusega.
14) Põhjendus 17 asendatakse uue põhjendusega 17, mis on ESMALi endine punkt 16. Muutub
numeratsioon, sisu jääb samaks.
Senisest põhjendusest 17 saab põhjendus 18, millele lisandub viide sellele, et ESM loob kohase
hoiatussüsteemi, mille eesmärk on tagada, et kõik stabiilsustoetuse või kaitsemeetmega seotud
tagasimaksed laekuksid õigeaegselt. Programmijärgse järelevalve korral lisandub, et Euroopa
Komisjon teeb seda koostöös Euroopa Keskpangaga.
B. Muudatused ESMALi artiklites
15) Artiklisse 3, mis käsitleb ESMi eesmärke ja õigust kaasata nende eesmärkide täitmiseks
vahendeid finantsinstrumentide emiteerimise või rahaliste tehingute ja kokkulepete kaudu, lisandub
uue eesmärgina kaitsemeetme pakkumine kriisilahendusnõukogu käsutuses olevale
kriisilahendusfondile, et tagada ühtse kriisilahenduskorra toimimine nii, nagu see on kavandatud.
Selleks, et olla asutusesiseselt valmis kiiresti reageerima, et täita lepingust tulenevaid ülesandeid,
lisandub ESMile õigus jälgida oma liikmete makromajanduslikku ja finantsolukorda ja analüüsida
vastavat informatsiooni. See puudutab muuhulgas valitsussektori võla jätkusuutlikkust. Märgitakse,
et ESMi tegevdirektor teeb selleks koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga, et oleks
tagatud kinnipidamine ELi õiguses sätestatud majanduspoliitika koordineerimise raamistikust ehk
vastavast pädevuste jaotusest.
Artiklile lisandub täpsustus, et abi kasutamise tingimused peavad olema kohased finantsabi
andmiseks valitud vahendile.
14
16) Artikli 4 lõikes 4 asendatakse esimene lause, kuhu lisanduvad täpsustused, et tegemist on
„käesoleva artikli“ lõikega 3 ning et hinnangut annab „Euroopa“ Komisjon. Sisulisi muutusi artiklis
ei ole.
17) Artikli 5 lõikele 4, mis reguleerib euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide esindajate osalemist
vaatlejana ESMi juhatajate nõukogu koosolekutel, lisatakse lause, mis võimaldab selliste koos
ESMiga kaitsemeetme rahastamises osalevate riikide esindajate kutsumist vaatlejana ESMi juhatajate
nõukogu koosolekutele, kui arutakse kaitsemeetmega seotud küsimusi.
Sama artikli lõikes 6, mis reguleerib ESMi juhatajate nõukogu otsuseid vastastikkusel kokkuleppel,
tehakse järgmised muutused:
Punkti a täiendatakse sätetega, mis on seotud kiirmenetluse rakendamisega seoses kaitsemeetme
kasutusega. Nähakse ette asjaolud, millisel puhul on otsustamisel vaja ESMi juhatajate nõukogu
ühehäälset otsust.
Kui artikkel 18a lõike 6 esimese lõigu kohaldamine on peatatud, on selle lõigu kohaldamise
taastamiseks vaja ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust. Artikli 18a lõike 6 esimene lõik
reguleerib kiirmenetluse kasutamist kaitsemeetmest väljamakse otsustamisel, kui viivitus seaks
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga eraldi hinnangul ohtu euroala majandusliku ja finantsilise
jätkusuutlikkuse. Lõige näeb ette, et selle lõike kohaldamine peatub, kui samal ajal on algatatud või
pooleli menetlused, mis puudutavad kriisilahenduse õigusraamistiku püsivuse kriteeriumi täitmist
vastavalt artikli 18a lõikele 8 ja juhatajate nõukogu kinnitatud korrale.
Niisamuti on vaja ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust, et muuta häälteenamuse nõuet
kaitsemeetme kasutamise otsustamiseks kiirmenetlusega ning asjaolude kindlaks määramiseks, mille
puhul toimub kaitsemeetme läbivaatamine tulevikus, vastavalt artikli 18a lõike 6 kolmandale lõigule.
Punkti f täiendatakse viitega artikli 14 lõikele 2, mis laiendab selle sätte sisu ka ESMi ennetavale
tingimuslikule krediidiliinile, mille jaoks ESMi reformi järel vastastikuse mõistmise memorandumit
enam ei sõlmita. Memorandumi asendab kavatsusavaldus, kus on kirjas riigi peamised
poliitikaplaanid, mis peaksid tagama toetusinstrumendi kasutamise tingimuste täitmise.
Lisandub punkt fa, mis sätestab, et III lisas nimetatud ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriume saab
vastavalt artikli 14 lõikele 1 muuta ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega.
Punkt g asendatakse sõnastusega, millega Euroopa Komisjonile, kes tegutseb koostöös Euroopa
Keskpangaga, lisandub ESMi tegevdirektor, et ühiselt läbi rääkida finantsabi andmisega seotud
majanduspoliitilised tingimused vastavalt artikli 13 lõikele 3.
Lisandub punkt ga, millega sätestatakse, et kriisilahendusfondi kaitsemeetme andmine, nii nagu näeb
ette artikli 18a lõike 1 esimene lõige, IV lisas sätestatud kaitsemeetme kasutamiskriteeriumide
muutmine, nii nagu näeb ette artikli 18a lõike 1 teine lõige, artikli 18a 1 lõigu kolmandas lõikes
nimetatud kaitsemeetme olulisimate finants- ja muude tingimuste, sh nominaalse ülempiiri
muutmine, ning kaitsemeetme lõpetamise või jätkamise otsustamine vastavalt artikli 18a lõigetele 1
ja 8, vajab ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust.
Punkti h täiendatakse viitega kriisilahendusfondi kaitsemeetmele, millega on selle
hinnastamispõhimõtete ja suuniste muutmiseks vajalik ESMi juhatajate nõukogu ühehäälne otsus.
15
Punktile j lisandub viide artikkel 40 alusel täiendava osa loomisele ESMi lubatud kapitalile.
18) Artikli 6 lõikele 3, mis reguleerib euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide esindajate osalemist
vaatlejana ESMi direktorite nõukogu koosolekutel, lisatakse lause, mis võimaldab selliste koos
ESMiga kaitsemeetme rahastamises osalevate riikide esindajate kutsumist vaatlejana ESMi
direktorite nõukogu koosolekutele, kui arutakse kaitsemeetmega seotud küsimusi.
Lõige 4 asendatakse sõnastusega, millega ESMi direktorite nõukogul on võimalik kutsuda oma
koosolekutele vaatlejana muid isikuid. Varem viitas sõnastus juhatajate nõukogule.
19) Artikli 7 lõikele 4 lisatakse lause, et tegevdirektor ja ESMi töötajad vastutavad ainult ESMi ees
ning on oma kohustuste täitmisel täielikult sõltumatud.
20) Artiklisse 12, mis käsitleb ESMi tegevuse põhimõtteid, lisatakse lõige 1a, mis sätestab võimaluse
pakkuda ESMi baasil kriisilahendusfondile kaitsemeedet, piiramata ELi õiguse kohaldamist ja ELi
institutsioonide ja asutuste pädevust. Tuuakse esile, et kaitsemeetmest antakse laenu viimase
abinõuna ning et see peab olema keskpikas perspektiivis ehk 3–5 aasta vaates eelarveneutraalne.
Lõikesse 3, mis käsitleb ühise tegutsemise klausleid euroala riikide võlakirjades, lisatakse lause, mille
kohaselt kohaldatakse kõigile alates 1. jaanuarist 2022. a emiteeritavatele uutele enam kui ühe aasta
pikkuse maksetähtajaga euroala riikide võlakirjadele üheetapilist agregeeritud hääletust (pikem
selgitus vt punkt 7).
Artiklile lisandub lõige 4, mis sätestab, et lepingust tulenevaid ülesandeid täites tuleb Euroopa
Komisjonil tagada, et finantsabi toimingud, mida lepingu alusel teeb ESM, on kooskõlas ELi
õigusega, eelkõige ELi toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise
meetmetega.
21) Stabiilsustoetuse andmise korda reguleeriva artikli 13 lõikesse üks lisandub ESMi tegevdirektor,
kes volitatakse koos Euroopa Komisjoniga, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga, ühiselt
täitma abi andmisega seotud ülesandeid. Muudatuses kajastub ESMi laienev roll.
Punkti b täiendatakse nõudega, et lisaks valitsemissektori võla jätkusuutlikkusele hinnatakse ka
stabiilsustoetuse tagasimaksmise võimet. Täpsustatakse, et hindamine tehakse läbipaistval ja
prognoositaval viisil, mis on viide Euroopa Komisjoni ja ESMi koostöös valminud võla
jätkusuutlikkuse hindamise metoodikale ning ESMi ja kriisilahendusnõukogu koostöös valminud
uuele metoodikale, kuidas hinnatakse abi taotleja saadud abi tagasimakse võimet. Kokku lepitud
metoodika jätab samas ka piisavalt kaalutlusruumi. Kui kohane ja võimalik, tehakse hindamine koos
IMFiga.
Lõige 2 asendatakse sõnastusega, mis viitab, et hinnatakse nii võla jätkusuutlikkust kui ka saadud abi
tagasimaksmise võimet. Lisaks ESMi liikme taotlusele ja nimetatud hindamistele on juhatajate
nõukogu põhimõttelise abiotsuse aluseks ka ESMi tegevdirektori ettepanek ja kui asjakohane, siis ka
artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud positiivsed hinnangud. Artikli 14 lõige 1 puudutab hinnangut, kas
ennetava finantsabi andmiseks on tingimused täidetud, ning lõige 2 Euroopa Komisjoni hinnangut,
kas ennetava tingimusliku krediidiliini taotluses sisalduvad poliitikaplaanid on kooskõlas ELi
õigusega.
16
Lõike 3 esimesse lõiku tehakse muudatused, mis kajastavad seda, et ennetava tingimusliku
krediidiliini puhul ei sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Samuti lisandub
läbirääkimistesse abi tingimuste üle edaspidi ka ESMi tegevdirektor.
Muudatusega lõikes 4 kirjutab vastastikuse mõistmise memorandumile edaspidi lisaks Euroopa
Komisjonile ESMi nimel alla ka ESMi tegevdirektor.
Lõikes 7 lisandub finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmise kontrollijate ringi lisaks Euroopa
Komisjonile, kes tegutseb koos Euroopa Keskpangaga, ning võimalusel IMFile ka ESMi
tegevdirektor.
Lisandub lõige 8, mis sätestab, et ESM ja Euroopa Komisjon sõlmivad koostöömemorandumi, kus
määratakse üksikasjalikult kindlaks omavaheline tööjaotus lepingust tulenevate ülesannete täitmisel,
et vältida dubleerimist ja tagada ELi õiguses sätestatud pädevustest kinni pidamine. Memorandumi
peab eelnevalt ühehäälselt heaks kiitma ESMi direktorite nõukogu.
22) Artikkel 14 asendatakse uue sõnastusega, milles kajastuvad ESMi ennetava finantsabi vahendite
kokku lepitud reformid.
Ennetava finantsabi olemus ja eesmärk, artikkel 14 lõige 1
Ennetava finantsabi instrumendid ei muutu. ESMi juhatajate nõukogu võib ühehäälse otsusega anda
ennetavat finantsabi ka edaspidi kas ennetava tingimusliku krediidiliini või ennetava täiendavate
tingimustega krediidiliini vormis.
Täpsustusena lisandub lepingusse tekst, et instrument on mõeldud ennetava kaitsena euroala riikidele,
mille majanduse põhinäitajad on tugevad, kuid mida võib mõjutada mõni negatiivne šokk, mille
kontrollimine ei ole selle riigi valitsuse võimuses. Uus on ka see, et ennetava abi tingimused lisatakse
lepingu tekstile (III lisa). Artikkel viitab, et tingimused peavad olema täidetud. Ühtlasi sätestatakse,
et kriteeriume on võimalik muuta juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega, mis eeldab sellisel juhul
III lisa muudatust koos kõigi lepinguosaliste siseriiklike menetlustega.
Ennetava finantsabi tingimused, artikli 14 lõiked 2–4
Võrreldes praegu kehtiva korraga on ESMi ennetavate instrumentide tingimusi täpsustatud ning
toodud need suunise tasandilt lisana lepingu teksti.
Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul on abi tingimuseks, et riik täidab abi saamiseks nõutud
kriteeriume, nagu on sätestatud III lisas. Uuendusena on lepingu teksti tasandil sätestatud, et
tingimuste täitmist tuleb jätkata ka pärast abi saamist. See võimaldab – samuti uuendusena – teha
erandi artikli 13 lõigetest 3 ja 4, ja loobuda selle instrumendi puhul vastastikuse mõistmise
memorandumi sõlmimisest. Tingimused on selged lepingu lisast ja täiendavaid tingimusi ei seata.
Muudatuse tegi vajalikuks kriisi ajal ilmnenud riikide tahtmatus ennetavaid instrumente kasutada,
kuna abi küsimine seostus negatiivse kuvandiga. Nii on ennetava tingimusliku krediidiliini olemust
muudetud pigem kvaliteedimärgiks, mis täiendavaid ettekirjutusi ei eelda. Memorandumi asemel
allkirjastatakse edaspidi kavatsusavaldus (letter of intent), kus abi taotlev liikmesriik võtab kohustuse
jätkata abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist ja kirjeldab oma peamisi poliitikaplaane, mis peaksid
selle tagama. Euroopa Komisjoni ülesanne on hinnata nende plaanide kooskõla ELi õigusega, mis
reguleerib majanduspoliitika koordineerimist.
17
Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini puhul on tingimuslikkuses edaspidi samuti suurem
selgus. Abikõlblikkuse hindamisel aluseks on samad III lisas sätestatud tingimused. Sellist abi saab
taotleda riik, mis mõnda nimetatud kriteeriumidest ei täida. Sõlmitakse vastastikuse mõistmise
memorandum, mida on reformiga täpsustatud, et selles sisalduvad nõuded on seotud vaid nende
kriteeriumidega, mida riik abi taotlemisel ei täitnud. Ennetava finantsabi taotluse menetluse
siseriiklikud protseduurid sätestatakse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu
ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduses.
Ennetava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused sätestatakse ennetava finantsabi andmise
lepingus, millele kirjutab alla ESMi tegevdirektor.
Ennetava finantsabi eraldamise kord, artikli 14 lõige 5
Lõige sätestab, et ennetava finantsabi rakendamise detailsed suunised kehtestatakse direktorite
nõukogu otsusega. Täpsemaks lepingu tekst siinkohal ei lähe.
Ennetava finantsabi eraldamise suunis, mille uuendatud versioon kinnitatakse pärast ESMAL MLi
ratifitseerimist, näeb ette järgmise korra:
ESMi liikmesriik esitab taotluse juhatajate nõukogu esimehele, andes uuendusena kohe ka teada, kas
taotletakse tingimuslikku krediidiliini või täiendavate tingimustega tingimuslikku krediidiliini.
Tingimusliku krediidiliini taotlus sisaldub kavatsusavalduses, kus liikmesriik kohustub abi saamiseks
nõutud tingimuste täitmist jätkama ka pärast abi saamist. Uuendusena tingimusliku ennetava
krediidiliini taotlemisel vastastikuse mõistmise memorandumit ei sõlmita.
Täpsustatud protseduuri alusel on liikmesriigil edaspidi võimalus eelnevalt ESMi tegevdirektoriga
salastatud konsultatsioone pidada, kas sellise ennetava abiliigi kasutamine võiks üldse olla võimalik.
Konsulteeritakse ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga.
Taotluse saamisel hindavad ESMi tegevdirektor ning Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga
vastavalt oma pädevuste jaotusele riski euroala kui terviku või selle liikmesriigi finantsstabiilsusele,
abi taotleva riigi võla jätkusuutlikkust ja tagasimakse võimet juhul, kui krediidiliini reaalselt
kasutatakse, ning võimaliku rahastusvajaduse ulatust. Kus kohane, konsulteeritakse IMFiga. Uus on
see, et neisse hindamistesse lisandub ka ESMi tegevdirektor, keda praegu kehtiva korra alusel ei
kaasata, ning eraldi nimetatakse ära ka abi taotleva riigi tagasimaksevõime hindamine. Mõlemas
kajastub ESMi suurenev roll.
Seda, kas abi taotlev liikmesriik abi tingimused täidab, hindab uuendusena nüüd ka ESMi
tegevdirektor koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga. Lisaks täpsustatakse, et Euroopa
Komisjoni ülesanne on hinnata, kas abi taotleva liikmesriigi taotluses sisalduvad poliitikameetmed
on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Liikmesriigi abitaotluse ja institutsioonide hinnangu alusel koostab ESMi tegevdirektor juhatajate
nõukogule ettepaneku, mille põhjal ja vastavalt ESMALi artiklile 13 lõige 2 teeb juhatajate nõukogu
oma otsuse.
Kui otsustatakse abi anda täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini vormis, räägivad ESMi
tegevdirektor, uue lisandusena, ning Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga ning kui kohane,
siis IMFi kaasates, liikmesriigiga läbi vastastikuse mõistmise memorandumi, mis täpsustab
poliitikasammud abi saamiseks. Sellele kirjutavad ESMi poolt alla tegevdirektor ja Euroopa
Komisjon.
18
Paralleelselt valmistab ESMi tegevdirektor ette ennetava finantsabi andmise lepingu, kus on
täpsemalt kirjas abi finants- ja muud tingimused. Sealhulgas maksimaalne summa, mida abi taotlev
liikmesriik selle instrumendi raames kasutada saab. Kui ESMi direktorite nõukogu kokkuleppe
kinnitab, kirjutab lepingule alla ESMi tegevdirektor.
Ennetavat finantsabi on võimalik saada üheks aastaks. Seda perioodi on võimalik kaks korda kuue
kuu võrra pikendada. Täpsustub, et selleks on vajalik juhatajate nõukogu uus ühehäälne otsus.
Tingimusliku krediidiliini puhul on uue lisanduva piiranguna maksimaalne abi saamise periood viis
aastat arvates esimesest väljamaksest. Täiendavate tingimustega tingimusliku krediidiliini puhul
ajapiiri määratletud ei ole.
Kui liikmesriik esitab taotluse toetusinstrumendi pikendamiseks ja täidab jätkuvalt abikõlblikkuse
kriteeriume, võib ESMi juhatajate nõukogu otsustada ühehäälse otsusega krediidiliini kasutusaega
pikendada. Kui pikendatakse täiendavate tingimustega krediidiliini kasutusaega, tuleb sõlmida uus
vastastikuse mõistmise memorandum. Ka siin on võrreldes kehtiva korraga täpsustatud hindamise
aluseid.
Monitooring, artikli 14 lõiked 6 ja 7
Kuna ennetava tingimusliku krediidiliini puhul enam vastastikuse mõistmise memorandumit ei
sõlmita, ja tingimuseks on vaid abikõlblikkuse kriteeriumide jätkuv täitmine, on lepingus täpsustatud
ja täiendatud järelevalvet puudutav osa.
Veelgi detailsem kirjeldus sisaldub ennetavate instrumentide täiendatud suunises. Ennetava
tingimusliku krediidiliini puhul toimub ülevaatus iga kuue kuu tagant. Kui krediidiliinist on tehtud
väljamakse, siis järgneb kohe ülevaatus, kas riik jätkuvalt abi tingimusi täidab. Regulaarsed
ülevaatused toimuvad seejärel ka ennetava tingimusliku krediidiliini puhul edaspidi kord kvartalis,
nii nagu on tavakord täiendatud tingimustega ennetava krediidiliini puhul.
ESMi tegevdirektor ja Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga monitoorivad regulaarselt
abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist. Ülevaatusraport esitatakse ESMi direktorite nõukogule
vähemalt iga kuue kuu tagant või pärast seda, kui ennetavat abi taotlenud liikmesriik on vahendeid
esimest korda laenuna või esmaturu tugiostude näol kasutusele võtnud. Sellisel juhul tehakse uus
ülevaatus, et selgitada välja, mis tingis julgestuslaenuna mõeldud instrumendi reaalse kasutamise
ning kas valitud toetusvahend on jätkuvalt kohane. Tingimusliku krediidiliini puhul hinnatakse, kas
liikmesriik täidab jätkuvalt abikõlblikkuse tingimusi. Täiendavate tingimustega tingimusliku
krediidiliini puhul kontrollitakse memorandumis kokku lepitud poliitikanõuete järgimist.
Kui ülevaatus näitab, et tingimused on täidetud, jääb krediidiliin jõusse, kui ESMi tegevdirektor või
mõni direktoritest ei nõua jätkumise kinnitamiseks eraldi hääletust, mille tulemus peab olema
konsensuslik.
Lepingus on uuendusena täpsustatud, mis saab sellisel juhul, kui ülevaatus tuvastab, et abi saanud
liikmesriik ei täida enam abikõlblikkuse kriteeriume. Sellisel juhul juurdepääs krediidiliinile peatub,
kui ESMi direktorite nõukogu ei tee ühehäälset otsust, et krediidiliin jääb jõusse. Selline olukord võib
tekkida, kui põhjus, miks abi saanud liikmesriik enam tingimusi ei täida, ei ole liikmesriigi enda
kontrolli all.
Kui ülevaatusel ilmneb, et liikmesriik ei täida enam abi kasutamise tingimusi, kuid on jõudnud
vahendid juba kasutusele võtta, rakendub lisamarginaal. Direktorite nõukogu võib aga otsustada
krediidiliini siiski jõusse jätta või lisamarginaali tühistada, kui ülevaatusest ilmneb, et hälbe on
19
põhjustanud tegurid, mis ei ole liikmesriigi enda kontrolli all. Selleks on vajalik direktorite nõukogu
ühehäälne otsus.
Kui abi taotlenud liikmesriik kaotab juurdepääsu ennetavale finantsabile, on võimalik abi taotleda ja
anda ESMi mõne muu toetusvahendi näol.
23) Artikli 15 lõikes 5 kajastub muudatus, et artikli 13 lõike 7 alusel valmivat aruannet, mis kontrollib
finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmist, koostab edaspidi koos Euroopa Komisjoniga ESMi
tegevdirektor. Muudatuses kajastub ESMi kasvavat rolli abitingimuste täitmise monitooringus.
24) Artikli 16 lõikes 5 kajastub muudatus, et artikli 13 lõike 7 alusel valmivat aruannet, mis kontrollib
finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmist, koostab edaspidi koos Euroopa Komisjoniga ESMi
tegevdirektor. Taas kajastab muudatus ESMi kasvavat rolli.
25) Artikli 17 lõikes 5 kajastub muudatus, et artikli 13 lõike 7 alusel valmivat aruannet, mis kontrollib
finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmist, koostab edaspidi koos Euroopa Komisjoniga ESMi
tegevdirektor. Muudatus kajastab ESMi kasvavat rolli.
26) lisandub artikkel 18a, mis sätestab ESMi uue funktsiooni: pakkuda kriisilahendusnõukogu
käsutuses olevale kriisilahendusfondile kaitsemeedet.
Kaitsemeetme loomine, artikli 18a lõige 1
ESMAL MLi ratifitseerimine ei tähenda kaitsemeetme loomist, vaid võimalust selline meede
kriisilahendusfondi kõigi kasutusviiside jaoks luua. Lõige 1 sätestab, et kaitsemeetme loomiseks on
esmalt vaja kriisilahendusnõukogu taotlust ja seejärel ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust
ESMi tegevdirektori vastava ettepaneku peale. Tekst näeb ette ka piisavad tagatismeetmed. Viidatud
otsuse siseriiklik menetlus sätestatakse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu
ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduses.
Kaitsemeetme kasutamise kriteeriumid on lisatud ESMAL MLi tekstile IV lisana. Lepingu tekst toob
eraldi välja, et kriteeriume on võimalik muuta ainult juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega, mis
tähendab IV lisas vastavaid muudatusi koos kõigi lepinguosaliste siseriiklike menetlustega.
Kaitsemeetme olulisimad finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks juhatajate nõukogu eraldi
resolutsiooni(de)ga, mille heakskiitmiseks on vaja ühehäälset otsust. Selliste oluliste tingimuste
hulgas on näiteks nominaalne ülempiir, mis määrab kindlaks, kui suure osa ESMi laenuvõimest võib
kaitsemeede enda alla saada, ja selle muutmine. Samuti kord, kuidas kontrollitakse kriisilahenduse
õigusraamistiku püsivuse kriteeriumi täitmist ning tagajärgi kaitsemeetmele, ning tingimused, mille
alusel juhatajate nõukogu võib otsustada kaitsemeetme lõpetada.
Kaitsemeetme olemus, artikli 18a lõiked 2–4
Kriisilahendusfondi kaitsemeede on korduvkasutusega krediidiliin, millest saab väljastada laene.
Kaitsemeetme üksikasjalikud finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks kaitsemeetme
lepingus, mille sõlmivad kriisilahendusnõukogu ja ESM, kui ESMi direktorite nõukogu selle
ühehäälselt heaks kiidab.
Detailsed suunised kaitsemeetme rakendamiseks kinnitab ja vaatab regulaarselt üle direktorite
nõukogu. Sealhulgas samuti menetluse, mis tagab kaitsemeetme kasutuseks vajaliku kiire
otsustamisprotsessi.
20
Kaitsemeetmest toetuse eraldamise menetlus, artikli 18a lõige 5
Kaitsemeetmest laenu saamiseks esitab kriisilahendusnõukogu ESMi tegevdirektorile kirjaliku
taotluse, milles on olemas kogu vajalik informatsioon informeeritud otsuse tegemiseks. Sealhulgas
abi taotleva panga nimi, kriisilahenduses kasutatud kriisilahenduse meetmed, võimalikud erandid
aktsionäride ja osanike kaasamises. Vastav loetelu sisaldub kaitsemeetme suunises.
Info edastamisel ja käitlemisel järgitakse Euroopa Liidu õiguse konfidentsiaalsusenõudeid, et väga
konfidentsiaalse ja turutundliku informatsiooni lekkimine ei seaks ohtu kriisilahenduse õnnestumist.
Tegevdirektori ettepaneku peale, kus sisaldub ka hinnang kriisilahendusnõukogu tagasimakse-
võimele, mille ESM teeb varem kokku lepitud metoodika alusel üheskoos kriisilahendusnõukoguga,
otsustab ESMi juhatajate nõukogu kaitsemeetme kasutuse, juhindudes IV lisa kriteeriumidest. Otsus
kaitsemeedet kasutada peab olema konsensuslik.
Otsustamise delegeerimine ESMi tegevdirektorile
Artikli 18a lõige 5 sätestab, et kokku lepitud ajaks ja kokku lepitud summa piires võib ESMi
direktorite nõukogu delegeerida otsustamise kriisilahendusfondi kasutamise ja väljamaksete tegemise
üle ESMi tegevdirektorile. Selleks on vajalik direktorite nõukogu ühehäälne otsus. Täpsem
delegeerimise kord, mis võimaldab tegevjuhi mandaadi täiendavat täpsustamist ja vajadusel
kitsendamist, kehtestatakse kaitsemeetme suunistes, mille kinnitab direktorite nõukogu pärast
ESMAL MLi ratifitseerimist.
Otsustamise kiirmenetlus, artikli 18a lõige 6
Kaitsemeetme kasutamise otsus on väga ajatundlik, kuna sageli toimub panga kriisilahendus
nädalavahetuse jooksul. ESMi direktorite nõukogul tuleb kaitsemeetme kasutamise otsus teha
reeglina 12 tunni jooksul kriisilahendusnõukogu taotluse laekumisest. Väga keeruliste
kriisilahendusjuhtumite korral, näiteks kui tegemist on mitmes riigis tegutseva pangaga, võib ESMi
tegevjuht otsustamise aega pikendada kuni 24 tunnini.
Erandina artikli 4 lõikest 3 nähakse erandolukorras ette kiirmenetlus, kui ESMi direktorite nõukogu
ei ole suutnud mingil põhjusel ettenähtud ajaraami sees otsust langetada ning nii Euroopa Komisjon
kui ka Euroopa Keskpank on eraldi hinnangutes jõudnud järeldusele, et otsuse viibimine seab ohtu
euroala majanduse ja finantssüsteemi jätkusuutlikkuse. Sellisel juhul on otsuse langetamiseks nõutav
kvalifitseeritud häälteenamus 85%.
Kaitsemeetme suunised täpsustavad, et kiirmenetlusega saab otsustada ainult väljamakse tegemist,
kuid ei saa näiteks muuta abi andmise tingimusi.
Lõikes piiritletakse, et sellist hääletamiskorda ei saa kasutada, kui samal ajal on käimas selgitamine,
kas kriisilahenduse seadusraamistikus võib olla toimunud olulisi muudatusi. Vastavalt lõikes 8 ja
kaitsemeetme suunistes sätestatule võib sellise selgitamise tulemus anda alust kaitsemeetme
lõpetamiseks.
Nii nagu juba kehtiva kiirmenetluse korral, nähakse ka siin ette, et kiirmenetluse kasutamisel tehakse
ESMi reservfondist ja/või sissemakstud kapitalist hädaabi reservfondi ülekanne. Seda selleks, et
tekitada sihtotstarbeline puhver riskide maandamiseks, mida võib sellise hääletamiskorraga
otsustamine kaasa tuua. Direktorite nõukogu võib sellise reservi ühehäälse otsusega tühistada ja
kanda vahendid tagasi reservfondi või sissemakstud kapitali hulka.
21
Lisakindluse andmiseks, et kiirmenetlusest ei saaks tavamenetlus, näeb ESMAL ML ette, et kui
kaitsemeetme kasutamise otsustamiseks on kiirmenetlust kasutatud kaks korda, peatub sellise
hääletamiskorra kasutamise võimalus. Selleks, et see võiks jätkuda, peab ESMi juhatajate nõukogu
tegema ühehäälse otsuse jätkata. Sellega seoses vaatab juhatajate nõukogu üle ka kiirmenetlusega
otsustamiseks vajaliku häälteenamuse künnise ja võib seda tõsta (kuid mitte langetada), ning paneb
paika kiirmenetluskorra järgmise ülevaatuse tingimused. Sellised muudatused eeldavad muudatusi
lepingu tekstis koos kõigi lepinguosaliste siseriikliku menetlusega.
Kiirmenetluse protseduur ESMist abi andmise üle otsustamisel nähti ette juba ESMi asutamis-
lepingus, kus see on sätestatud artikli 4 lõikes 4. 2012. aastal hindas Riigikohus artikli vastavust Eesti
põhiseadusele (vt lähemalt punktis 5.2 eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele).
Järelevalve ja hoiatusmehhanism, artikli 18a lõige 7
Lõige 7 näeb ette, et ESM loob asutuse sees järelevalve/hoiatussüsteemi, et tagada kaitsemeetme
tagasimaksete õigeaegne laekumine.
Kriisilahenduse õigusraamistiku püsivuse tingimus, artikli 18a lõiked 8 ja 9
Kriisilahendusfondi kaitsemeetme pakkumine ESMi baasil on seotud tingimusega, et kokku lepitud
ühtses kriisilahenduse korras ei toimu olulisi muutusi. Näiteks muutusi, mis kaotaks nõude, et
saneerimisel oleva panga aktsionärid või võlausaldajad peavad kahjumi kandmises osalema esimeses
järjekorras. Kui sellise või muu olulise muutuse toimumine on Euroopa Kohtu poolt kinnitatud,
käivitub kaitsemeetme põhjalik ülevaatus ja kaitsemeetme jätkumiseks on vajalik ESMi juhatajate
nõukogu ühehäälne otsus. Täpsemad detailid, kuidas juhatajate nõukogu kontrollib kriteeriumi
täitmist ja millised on tagajärjed kaitsemeetmele ja kasutamisele, määrab juhatajate nõukogu kindlaks
kaitsemeetme suunistes, mis kinnitatakse eraldi menetlusega pärast ESMAL MLi ratifitseerimist.
Artikli 18a lõige 9 sätestab, et õigusraamistiku püsivuse tingimuse all tuleb mõista esiteks reeglite
jätkuvat jõusolekut, mis on sätestatud 2014. aastal sõlmitud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi
ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artikli 9 lõikes 1.
Nimetatud leping reguleerib ühtse kriisilahendusfondi kogumist ja järk-järgult ühiskasutusse võtmist.
Selle artikli 9 lõige 1 viitab kokku lepitud ühtse kriisilahenduse protseduuridele – kriisilahenduse
kava vastuvõtmise kord, kriisilahendusnõukogu otsuste tegemise kord, kriisilahenduse
üldpõhimõtted, nagu nõue, et kriisilahendusmenetluses oleva panga esimese järjekoha kahjumi
kannavad aktsionärid ja siis võlausaldajad vastavalt nõuete rahuldamise järjekorrale. Samuti
viidatakse kriisilahendusvahendite kohaldamise korrale, tõstes eraldi esile kohustuste ja nõudeõiguste
teisendamise vahendit (bail-in). Kui toimub muutusi, peab nende mõju olema ühtse
kriisilahenduskorra määruse eeskirjadega samaväärne.
Teiseks tuleb vastavalt artikli 18a lõike 9 õigusraamistiku püsivuse tingimuse all mõista lõikes
viidatud ELi panganduse õigusaktides sätestatud pankade kapitali- ja kriisilahenduspuhvrite
raamistiku põhimõtete ja eeskirjade püsivust selles ulatuses, kus need on olulised ühtse
kriisilahendusfondi rahaliste vahendite säilitamiseks. On oluline, et pankadel oleks piisavad vahendid
nii jätkusuutlikuks tegevuseks igapäevaselt ehk kapitalinõuded ja puhvrid ning kriisiolukorras
kahjumite katmiseks ja rekapitaliseerimiseks piisavad puhvrid, kuna see vähendab võimalust, et
raskustesse sattumisel oleks edukaks kriisilahenduseks vajalik kasutada kriisilahendusfondi
vahendeid või muude võimaluste ammendumisel kriisilahendusfondi kaitsemeedet.
22
Lõige 10 sätestab, et ESM teeb tihedat koostööd ELi liikmesriikidega, mis ei ole euroala riigid, kuid
mis osalevad koos ESMiga kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises. Vaja on tagada kõigi
osalevate liikmesriikide võrdne kohtlemine, sealhulgas juurdepääs informatsioonile.
27) Muudatusega lisandub artikli 19 pealkirja vahendite loetelu muutmine.
28) Hinnastamispõhimõtteid reguleerivasse artiklisse 20 lisandub ESMi uus funktsioon kaitsemeetme
pakkumine.
29) Artikli 21 lõikes 1 asendub ESMi tegevuse eesmärk mitmusega, kuna kaitsemeetme
lisandumisega on ESMil rohkem eesmärke kui riikidele stabiilsustoetuse andmine.
30) Muudatusega lisandub artikli 30 lõikes 5 institutsioonidele, kellele juhatajate nõukogu teeb
aastaaruande kättesaadavaks, ka Euroopa Parlament, et suurendada läbipaistvust ja demokraatlikku
järelevalvet.
31) Artiklisse 37, mis reguleerib lepingu tõlgendamist ja vaidluste lahendamist, lisatakse uus lõige,
mis puudutab vaidlusi artiklis 18a sätestatud pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse
tingimuse täitmise üle. Sellise vaidlusega võib pöörduda otse Euroopa Liidu Kohtusse ning kohtu
otsus on menetlusosalistele siduv. Detailse menetluse korra kehtestab juhatajate nõukogu eraldi
resolutsiooniga, mis kinnitatakse pärast ESMAL MLi ratifitseerimist.
32) Artiklisse 38, mis reguleerib rahvusvahelist koostööd, lisandub loetelusse osapooltest, kellega
ESMil on õigus teha oma ülesannete täitmiseks koostööd, Euroopa Liidu liikmesriik.
33) Artiklisse 40, mis reguleerib EFSFi raames antud toetuse ülekandmist ESMile, lisatakse lõige 4,
mis võimaldab ESMi juhatajate nõukogul luua lõikes 2 osutatud EFSFi õiguste ja kohustuste üle
võtmise hõlbustamiseks täiendavat liiki lubatud kapital. Need toetused on seotud abiprogrammide
raames EFSFist Iirimaale, Portugalile ja Kreekale antud laenudega.
EFSFi varade ülekandmisel ESMi väheneb EFSFi bilansi maht, suurendades samavõrra ESMi bilansi
mahtu, mis tekitab ESMis lisakapitali vajaduse, et säilitada euroala alalise stabiilsusmehhanismi
laenuvõimekus ja kõrge krediidireiting. ESMALi järgi eeldaks see ESMi märgitud kapitali ülevaatust
ja liikmesriikidelt täiendavat sissemakset ESMi aktsiakapitali.
Lepingu muudatusega lisandub võimalus, et EFSFi varade ülevõtmise korral lahendatakse ESMi
täiendav kapitalivajadus ESMi märgitud kapitalile uut liiki alajaotuse (osa) loomisega, mida
märgivad EFSFi abiprogrammides osalenud liikmesriigid, ja millega ei kaasne hääleõigust.
Viimasega tagatakse, et euroala ja ESMiga hiljem liitunud liikmesriikide, mis tänaseks aktiivse
tegevuse (uute laenude väljamaksed) lõpetanud EFSFi aktsionärid ei olnud, hääleõigus ESMis EFSFi
varade ülevõtmisel ei vähene. Juhatajate nõukogu kinnitab korra ja tingimused, kuidas selle täiendava
kapitaliliigi puhul toimub kapitali sissenõudmine ja maksmine.
Võimaliku uue kapitaliliigi puhul lepitakse eelnevalt kokku, et selle loomine ei või EFSFi ja ESMi
kohustuste mahtu suurendada võrreldes stsenaariumiga, kus EFSFi varade ülevõtmist ei toimu.
Samuti ei tähenda uue kapitaliliigi loomine ESMi kapitalistruktuuris püsivat suurenemist – selle maht
kahaneb sedamööda, kuidas EFSFist abi saanud riigid laene tagasi maksavad. Lepitakse kokku, et
täiendava kapitaliliigi võimalik maht ei ületa EFSFist Iirimaale, Portugalile ja Kreekale väljastatud
ja veel tagasi maksmata laenude põhiosa, mis korrutatakse läbi maksimaalselt 165%ga. See on kehtiv
ülempiir, milleni võivad ulatuda EFSFi liikme garantiikohustused EFSFi kohustuste tagamisel.
23
Eesmärk on välistada võimalus, et EFSFi laenude üleminekul ESMi EFSFile garantii andnud
liikmesriikide kohustused seoses nende laenudega kasvaksid.
Eeldatavalt kaoks vajadus Eesti EFSFi kohustusi kajastada meie valitsussektori võlakoormuse
arvestuses. Samuti väheneksid ESMi kulud rahastamisel võrreldes eraldiseisvate ESMi ja EFSFi
võlakirja programmide ülevalhoidmisega. ESMi lepingus praegu enne muudatust olemasolevate
sätete alusel EFSFi üle võtmine tähendaks tõenäoliselt ka rahalise sissemakse tegemist ESMi kapitali.
Lepingumuudatuse eesmärk on lisada paindlikkust. See ei ole veel otsus taolise täiendava kapitaliliigi
loomiseks ega EFSFi varade ülevõtmiseks. Kas ja kuidas selline ülevõtmine edaspidi toimub, otsustab
ESMi juhatajate nõukogu. Võimaliku otsuse siseriiklik menetlus sätestatakse Euroopa
stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduses.
34) Artiklisse 45, mis loetleb lepingu lisad, lisanduvad ESMi ennetava finantsabi kõlblikkus-
kriteeriumid ning kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid.
35) Lepingule lisatakse III lisa, mis sätestab ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid ja
kirjeldab kriteeriumide kokku leppimise protsessi. Erinevalt kehtivast korrast, kus kriteeriumid on
sätestatud ennetavate instrumentide suunistes, on need nüüd lepingu teksti osa. Kriteeriume on
muudetud konkreetsemaks, jättes ka tõlgendamise ruumi.
Peamised ESMi reformi üksikasjad lepiti kokku euroala tippkohtumisel 14. detsembril 2018. Seal
otsustati, et sobivuskriteeriume ESMi ennetavate instrumentide kasutamiseks täpsustatakse, ning et
täiendavate tingimustega ennetav krediidiliin jääb kättesaadavaks samal kujul, nagu kirjeldab
instrumendi kehtiv suunis. Mainitakse ära ka ESMi ja Euroopa Komisjoni koostöömemorandum, kus
on kokku lepitud ülesannete jaotus. See on vajalik, et vältida lepingust tulenevate ülesannete täitmisel
dubleerimist ning järgides ESMi rolli laienedes ELi õiguses sätestatud pädevuste jaotust.
Ennetava finantsabi andmine toimub ESMAL MLi artiklite 13 ja 14 alusel. Lepingu tekstis on eraldi
välja toodud abi taotleva riigi võla jätkusuutlikkuse nõue. Täpsema ennetava finantsabi andmise korra
kinnitab direktorite nõukogu ennetava finantsabi muudetud suunistes, mis kinnitatakse eraldi
menetlusega pärast ESMAL MLi ratifitseerimist.
Lisa sätestab, et ennetavat finantsabi võivad ESMist taotleda ESMi liikmed, mille majanduse ja
finantsseisundi alusnäitajad on tugevad ja valitsemissektori võlg jätkusuutlik. Kriteeriumid on
muudatusega jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseks. Reeglina tuleb täita mõlemaid.
Järgnev tabel kõrvutab abikõlblikkuse kriteeriume ennetava tingimusliku krediidiliini taotlemiseks
praegu ja pärast reformi.
Abi saamise kriteeriumid praegu reformi järel
Stabiilsuse ja kasvu pakti kohustustest kinni Stabiilsuse ja kasvu pakti kohustused on
pidamine. Ennetavat tingimuslikku krediidiliini kehtestatud numbriliste näitajatega:
saab kasutada ka ülemäärase eelarvepuudujäägi 1) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa
menetluses riik, tingimusel, et järgitakse 3% SKPst
komisjoni suuniseid rikkumise lõpetamiseks. 2) valitsemissektori struktuurne
eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel
sihttasemel või sellest kõrgemal;
3) valitsemissektori võla suhe SKPsse on alla
60% või 60%st erinevuse vähendamine eelnenud
24
kahel aastal on toimunud keskmiselt ühe
kahekümnendiku võrra aastas;
ning lisatud tingimus, et riik peab olema neid
kriteeriume täitnud vähemalt kahe aasta jooksul
enne abi taotlemist.
Abi ei saa taotleda riik, mille suhtes käib
ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.
Valitsemissektori võlg on jätkusuutlik. Kehtib kõigile ESMi toetuslaenudele, kuid
ennetava tingimusliku krediidiliini puhul on
võlakriteerium sätestatud numbriliselt
Ennetavat tingimuslikku krediidiliini saab Abi ei saa taotleda riik, mille suhtes on algatatud
kasutada ka ülemäärase tasakaalustamatuse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus.
menetluses riik, tingimusel, et järgitakse
komisjoni suuniseid rikkumise lõpetamiseks.
Riik on saanud varasemalt rahvusvahelistelt Sama tingimus, koos täpsustusega, et tingimuse
kapitaliturgudelt laenu mõistliku hinnaga. mittetäitmine ei saa takistuseks riikidele, kel
võlakirju pole
Välispositsioon on jätkusuutlik Sama kriteerium
Puuduvad probleemid pankade maksevõimega, Kriteerium on kitsenenud nõudele, et
mis võiks kujutada süsteemset ohtu euroala finantssektoris ei oleks nõrkusi, mis võiksid ohtu
pangandussüsteemile seada abi taotleva riigi finantsstabiilsuse, kuna
süsteemselt oluliste pankade järelevalve ja
kriisilahendus on pangandusliidu loomisega
läinud üle ühtse järelevalveasutuse ja ühtse
kriisilahendusnõukogu pädevusse.
Abi kriteeriumid sisalduvad ennetavate Abi kriteeriumid on lisatud ESMAL ML teksti
toetusvahendite suunises, mille kinnitab lisana. Abi kriteeriume on võimalik muuta
direktorite nõukogu. juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega.
Abi tingimused lepitakse kokku vastastikkuse Ennetava tingimusliku krediidiliini saamiseks
mõistmise memorandumis vastavalt ESMAL AL loobutakse vastastikuse mõistmise
lõikele 13 lõige 3. memorandumist, mis tähendab, et täiendavaid
tingimusi ei seata – abi tingimus on, et riik jätkab
kriteeriumide täitmist ka pärast abi saamist. Seda
lubadust kinnitab abi taotleja kavatsuskirjas
(letter of intent).
Ennetava täiendavate tingimustega krediidiliini
saamiseks säilib vastastikuse mõistmise
memorandumi nõue, kuid on täpsustunud, et
riigile seatavad lisatingimused puudutavad vaid
ennetava abi kriteeriume, mida riik abi
taotlemisel ei täida.
Liikmesriigil tekib võimalus eelnevalt ESMiga
konfidentsiaalselt konsulteerida, kas ennetava abi
saamine oleks võimalik.
Ennetava tingimusliku krediidiliini taotleja peab vastama kõigile eelpool toodud kriteeriumidele. Kui
riik, mille majanduse põhinäitajad on tugevad, kõigile neile kriteeriumidele ei vasta, on võimalik
taotleda täiendavate tingimustega ennetavat krediidiliini.
Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul ei sõlmita reformi järel enam täiendavate tingimustega
vastastikuse mõistmise memorandumit, mida võimaldab juba algne ESMi asutamislepingu artikkel
25
12(1)23. Nii ei kujuta see endast kõrvalekaldumist ESMi abi range tingimuslikkuse nõudest. Ühtlasi
väljendub selles paremini ennetava krediidiliini erinevus teistest ESMi toetusvahenditest – seda
antakse riikidele, mille majanduse alusnäitajad on tugevad. Võib eeldada, et risk, mille ESM võtab,
on väiksem.
36) lepingule lisatakse IV lisa, mis sätestab kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete
heakskiitmise kriteeriumid ja kirjeldab kriteeriumide kokku leppimise protsessi. Kriisilahendusfondi
kaitsemeetme peamised tingimused lepiti kokku 14. detsembril 2018. a toimunud euroala riikide
valitsusjuhtide ja riigipeade laiendatud formaadis tippkohtumisel. Lisas tõstetakse uuesti esile
põhitingimused, et kriisilahendusfondi kaitsemeetmest antav laen peab olema viimane abinõu,
keskpikas vaates eelarveneutraalne ning täielikus vastavuses ühtse kriisilahenduskorra määrusele
ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Õigusraamistiku püsivuse
tingimus peab olema täidetud. Detailsed suunised õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise
kontrollimiseks ja tagajärgedest kaitsemeetme rakendamisele kinnitab juhatajate nõukogu eraldi
dokumendina ja eri menetlusega ESMAL ALi ratifitseerimise järel. Kriteeriumide muutmine on
võimalik juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega. Kaitsemeetme rakendamise detailse korra kehtestab
direktorite nõukogu.
ESMi direktorite nõukogu otsustab kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise
juhindudes järgmistest kriteeriumidest:
a) Kaitsemeetme kasutamine on viimane abinõu, mis tähendab, et eelnevalt on osa kahjumist kandnud
kriisilahendusmenetluses oleva panga aktsionärid ja võlausaldajad, kriisilahendusfondi vahendid on
ammendunud, pankadelt pole võimalik kohe piisavas koguses täiendavaid ex post osamakseid juurde
küsida ning puudub ka võimalus vahendeid vastuvõetavatel tingimustel väljastpoolt laenata.
Kriisilahendusfondi vahendid loetakse ammendatuks ka juhul, kui vahendeid veel on, kuid need ei
ole piisavad konkreetse kriisilahenduse jaoks.
b) Eelarveneutraalsuse nõue keskpikas perspektiivis. See tähendab, et kaitsemeetmest antud laen ei
tohi ESMi osanikele kaasa tuua eelarvekulu. Kriisilahendusnõukogu tagasimaksevõime peab olema
piisav, et laen hiljemalt 3–5 aasta jooksul ESMile tagasi maksta. Kriisilahendusnõukogu
tagasimaksevõimet hindavad ESM ja kriisilahendusnõukogu ühiselt varem koos välja töötatud
metoodika alusel.
c) ESMil on väljamakseks vajalikud vahendid olemas. Kui tegemist on rahalise väljamaksega, siis on
ESMil olnud võimalus need vahendid kapitaliturult vastuvõetavatel tingimustel hankida. Kui
tegemist on mitterahalise väljamaksega, on väärtpaberid emiteeritud ja depositooriumis hoiul. Et selle
tingimusega ei tekiks takistust, teavitab kriisilahendusnõukogu võimalusel ESMi juba ette, kui
tõenäosus on kasvanud, et kaitsemeetmest taotletakse peagi abilaenu.
d) Kõik osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu
osapooled, kelle territooriumil kriisilahendus toimub, on täitnud oma kohustust pankade osamaksed
kriisilahendusfondi üle kanda.
e) Kriisilahendusnõukogul ei ole samaaegselt võlgnevusi ESMi ega teiste võlausaldajate ees, või on
võlgnevuse korrigeerimiseks esitatud ESMi direktorite nõukogu rahuldav paranduskava.
f) On kontrollitud ja kinnitust leidnud, et kaitsemeetme kokkuleppimisel jõus olnud ühtses pangakriisi
lahendamise õigusraamistikus ei ole toimunud olulisi muutusi.
g) Kriisilahenduse skeem, mille jaoks toetust taotletakse, on vastavuses ELi õigusega ja jõustunud.
23
12.1. ESM võib anda oma liikmele stabiilsustoetust rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi
andmise vahendi puhul, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Need
tingimused võivad hõlmata eri tingimusi alates makromajanduslikust kohandamisprogrammist kuni abi saamise
eelnevalt kehtestatud tingimuste pideva järgimiseni.
26
Artikkel 2 sätestab, et ESMAL ML antakse hoiule ELi Nõukogu peasekretariaati (hoiulevõtja), kes
edastab kinnitatud koopiad kõikidele allakirjutanutele.
Artikkel 3 sätestab, et hoiulevõtja koostab Euroopa stabiilsusmehhanismi konsolideeritud versiooni
ja edastab selle kõigile allakirjutanutele. Konsolideeritud versioon ei sisalda ESMAL MLi
preambulit.
Artikkel 4 sätestab, et ESMAL MLile allakirjutanud peavad selle ratifitseerima, heaks kiitma või
vastu võtma ning edastama vastavad kirjad hoiulevõtjale. Hoiulevõtja peab teisi allakirjutanuid
teavitama igast hoiule andmisest ja selle kuupäevast.
Artikkel 5 sätestab, et ESMAL ML jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud.
Enne jõustumist on ESMAL ML avatud ühinemiseks ELi liikmesriikidele, kui on jõustunud ELi
toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 kohane Euroopa Liidu Nõukogu otsus, millega tunnistatakse
kehtetuks nende suhtes seoses euro kasutuselevõtmisega kehtestatud erand. Sätestatakse, et lepingu
tekstid eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, malta, portugali, prantsuse,
rootsi, saksa, slovaki, sloveeni ja soome keeles on võrdselt autentsed.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus uusi termineid ei kasutata. Kõik kasutatud terminid tulenevad ESMAList.
5. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele
5.1. Üldist
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ning lepingu muudatused ei lähe vastuollu
Riigikohtu 12. juulil 2012. a tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-4-1-6-12), millega jäeti rahuldamata
õiguskantsleri taotlus tunnistada ESMAL artikli 4 lõige 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus
olevaks. ESMAL muutmise leping ei muuda ESMi põhialuseid nagu riikide kohustused ja õigused
ega tee muudatusi otsustamisprotseduuridesse.
5.2 Kiirmenetluse protseduur ja Riigikohtu lahend
ESMAL ML näeb kaitsemeetmest väljamakse tegemise otsustamiseks ette kiirmenetluse protseduuri
puhuks, kui liikmesriigid ei ole suutnud otsuse langetamiseks konsensust saavutada, kuid Euroopa
Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangul seaks abi andmata jätmine ohtu kogu euroala majanduse
ja finantssüsteemi jätkusuutlikkuse.
Kiirmenetluse kontseptsioon ESMist abi andmise üle otsustamisel sisaldub juba ESMi
asutamislepingus, kus see on sätestatud artikli 4 lõikes 4. Selline hääletamiskord on ette nähtud
erandolukorra jaoks. Nõutav kvalifitseeritud häälteenamus on sellisel juhul 85%, kus Eesti hääl
üksinda tulemust mõjutada ei suuda.
2012. aastal hindas Riigikohus artikli vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele. Riigikohus leidis, et
lõige riivab Riigikogu finantspädevust, mis on seotud demokraatliku õigusriigi põhimõttega.
ESMALi ratifitseerides teostab Riigikogu oma finantspädevusest tulenevat õigust ja võtab riigile
rahalisi kohustusi – sellega kitseneb Riigikogu võimalus teha poliitilisi valikuid, sest juba tehtud
27
valikud vähendavad riigi varalisi ressursse. Ühtlasi riivab see Eesti riigi finantssuveräänsust, kuna
sellega piiratakse kaudselt rahva otsustusõigust.
Riigikohus hindas riive põhiseaduspärasust proportsionaalsuse kontrolliga ja leidis, et artikli 4
lõikes 4 sätestatud abinõu on eesmärgi saavutamiseks – tagada hädaolukorras ESMile
otsustusmehhanismi tõhusus, et kõrvaldada oht euroala majanduslikule ja finantsilisele
jätkusuutlikkusele, sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kuna majanduslik ja finantsiline stabiilsus on vajalik
selleks, et Eesti riik saaks täita oma Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid kohustusi, õigustavad
Riigikohtu hinnangul riivet kaalukad põhiseaduslikud väärtused – vajadus tagada põhiõiguste ja -
vabaduste kaitse. Seega on riivet õigustavad eesmärgid Riigikohtu hinnangul piisavalt kaalukad.
Samad argumendid on asjakohased ESMi aluslepingu muutmise lepingus ESMi uue instrumendi –
kriisilahendusfondi kaitsemeetme jaoks erandolukorra puhuks ette nähtud kiirmenetluse
protseduurile.
5.3 Riigikogu kaasatus kohustuste tekkimisel
ESMAL määrab kindlaks liikmesriigi kohustuste ülempiiri, samuti on sätestatud tingimused, kuidas
tuleb sisse maksta sissemakstav kapital ja kuidas saab ESM nõuda sisse sissenõutavat kapitali.
Kuna kõik otsused ESMi lubatud aktsiakapitali suurendamisega seoses võetakse ESMAL artikli 5
lõike 6 punktist d tulenevalt vastastikusel kokkuleppel ehk ühehäälselt, on välistatud Eesti riigi
varaliste kohustuste suurenemine ESMiga seoses ilma Riigikogu vastava otsuseta.
Eesti riigi rahaliste kohustuste suurenemiseks ESMiga seoses on vaja Riigikogu uut kaasatust.
Riigikogu vastava volitusteta ei saa Eesti esindaja hääletada täiendavaid rahalisi kohustusi kaasa
toovate ESMi otsuste poolt.
ESMAL ratifitseerimise seaduses pöörati nendele küsimustele eraldi tähelepanu ning sellest
tulenevalt on sätestatud Riigikogu roll ESMi kapitali puudutatavates otsustes, erakorralise reservi
lõpetamise otsustes, uute finantsabi instrumentide otsustamisel, uute finantsabi programmide
andmise ning nende ülevaatuste otsustamisel.
6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
ESMAL on välisleping Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 lõike 1 ja välissuhtlemisseaduse mõistes.
ESMAL ei ole ELi esmane ega teisene õigus. Sama kehtib ka ESMAL ML puhul.
7. Eelnõu mõjud ja seaduse rakendamisega seotud kulud
ESMi reformi ja sellest tingitud ESMi aluslepingu muudatuste olulisim mõju on Euroopa majandus-
ja rahaliidu vastupidavuse ja kriisilahendusvõimekuse tugevdamine. ESMi baasil kaitsemeetme
loomine ühtsele kriisilahendusfondile suurendab kogu pangandusliidu kriisilahenduskorra
töökindlust ja usaldusväärsust.
Täiendavaid kohustusi ega otsest rahalist kulu ESMAL ML endaga kaasa ei too.
28
8. Rakendusaktid
ESMAL ML ratifitseerimise seaduse eelnõu on oma sisult ja rakendamise poolelt seotud osamaksete
ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu heakskiitmise seadusega
ning ESMAL ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise eelnõuga. Esimene võimaldab ühtse
kriislahendusfondi kaitsemeetme varasemat rakendamist ning teine on vajalik ESMi siseriiklike
menetlusprotseduuride täpsustamiseks kaitsemeetme rakendamisel.
9. Jõustumine
Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, et tagada lepingu jõustumiseks
vajalike tegevuste õigeaegne lõpuleviimine. ESMAL ML jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud
on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud. Lepinguosalised on
väljendanud tahet saavutada lepingu jõustumine 1. jaanuarist 2022.
22. septembri 2021. a seisuga on lepingu muudatused ratifitseerinud Slovakkia, Austria, Läti, Kreeka,
Malta ja Sloveenia. Ratifitseerimise seaduse välja kuulutamine on pooleli Saksamaal, Luksemburgis
ja Hispaanias. Ratifitseerimise eelnõu on parlamentide menetluses Prantsusmaal, Leedus, Belgias,
Soomes, Iirimaal ja Hollandis.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduse eelnõu ajendiks oleva lepingu sisu on läbirääkimiste protsessis jooksvalt kooskõlastatud ning
saadud kinnitus VV seisukohtade näol, mis on heakskiidu saanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjonilt.
- Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2019. a istungil ja 4. novembril 2019 Riigikogu Euroopa
Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti ESMi reformi küsimustes;
- Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2019. a istungil ja 29. novembril 2019 Riigikogu Euroopa
Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 4.detsembri ja 5. detsembri 2019. a
eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil;
- Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a istungil ja 13. märtsil 2020 Riigikogu Euroopa Liidu
asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 16.märtsi ja 17. märtsi 2020. a eurorühma
kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil;
- Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2020. a istungil ja 27. novembril 2020 Riigikogu Euroopa
Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 30. novembri ja 1. detsembri 2020. a
eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile ja välisministeeriumile ning arvamuse
andmiseks õiguskantslerile ja Eesti Pangale. Justiitsministeerium ja välisministeerium kooskõlastasid
eelnõu. Tehtud normitehniliste ja keelemärkustega on arvestatud.
29
LISA 1
Panga kriisilahendus ja ESMi kaitsemeetme roll selles
30
LISA 2
Euroalale ESMi baasil kavandatava kaitsemeetme võrdlus teistes riikides rakendatud avaliku sektori kaitsemeetmetega
Kriisilahendusasutus Kriisilahendusfondi Avaliku sektori kaitsemeetme suurus ja otsustusprotsess
maht
Rootsi Riksgälden, haldab 3% tagatud hoiustest Avaliku sektori kaitsemeede Pangad maksavad tagasi
kriisilahendusreservi, - parlament on andnud kriisilahendusasutusele volituse laenata täismahus
mis koguneb pankade lisaks pankadelt laekuda jõudnud osamaksetele juurde kuni
osamaksetest 100 mld SEK (ligi 10 mld eur) või anda garantiisid mahus kuni
200 mld SEK (ligi 20 mld eur)
Volitus ei tähenda valitsuse poolt automaatset otsust
Kui vajadus limiidi ületab, tuleb parlamendil teha uus otsus
Taani Alates 2008. aastast 1% tagatud hoiustest - Finansiel Stabilitet’ile on seadusega tagatud juurdepääs riigi Pangad maksavad tagasi
Finansiel Stabilitet, garantiiga edasilaenamisele kriisilahendusfondile, mis on viimase täismahus
mille hallata on instantsi kaitsemeede.
kriisilahendusfond, - Süsteemselt oluliste institutsioonide puhul otsustab ettevõtlus- ja
mis koguneb pankade rahandusminister, millist kriisilahenduse instrumenti kasutada., sh
osamaksetest rahastus
- Numbrilist ülempiiri kaitsemeetmel ei ole
- Kaitsemeetme kasutamise otsustab ettevõtlus- ja rahandusminister
Ühend- Bank of England, pole ette rahastatud - Rahandusminister ja rahandusministeerium autoriseerivad Võimalikud kahjud katavad
kuningriik rahandusministeerium kriisilahenduse fondi kriisilahendusinstrumendi kasutamise, mis näeb ette avaliku sektori pangad
Pankadele kehtestatud vahendite kaasamise.
maks laekub - Keskpank võib nõuda rahandusministeeriumilt hüvitist
konsolideerimisfondi likviidsustoetuse andmise eest. Rahandusministeerium käsitleb iga
taotlust eraldi.
Euroala* Kriisilahendus- 1% tagatud hoiuste - ESMi uus instrument, mis vahetab välja pankade Kriisilahendusasutus maksab
nõukogu, mille mahust otserekapitaliseerimise instrumendi, kus ESM ei anna enam laenu ESMile laenu pankadelt
käsutada on konkreetsele pangale, millisel juhul oleksid riskid suuremad, vaid kogutud osamaksetest tagasi
kriisilahendusfond euroala institutsioonile – kriisilahendusasutusele, kus laenu tagasi hiljemalt viie aasta jooksul.
maksmisel osalevad kõik pangandusliidu pangad Kaitsemeede ei saa anda
- maht vastavuses kriisilahendusfondi sihttasemega rohkem laenu kui on pankade
üleminekuperioodi lõpus (2023), kuid selleks, et mitte anda tagasimakse võime, et viie
blankovekslit määrab ESMi juhatajate nõukogu (rahandusministrid) aastaga oleks laen ESMile
instrumendi ülempiiri, mida saab muuta ainult ühehäälse otsusega tagastatud.
31
- kaitsemeede on viimane instants, enne kaitsemeetme kasutamist
peavad oma osa andma panga omanikud ja võlausaldajad (8%
panga varadest), siis kriisilahendusfond (kuni 5% panga varadest),
ning alles siis kaitsemeede, kui kriisilahendusfond ei saa turult
juurde laenata ega pangandussüsteemilt piisavalt kiiresti vahendeid
juurde koguda, kui on olemas avalik huvi pank päästa, kuna
pankrot seaks ohtu euroala stabiilsuse
USA Orderly Liquidation OLF – esimeses faasis - OLA käivitamise otsustab rahandusminister rea kriteeriumite Maksab tagasi
Authority (OLA) loodi kuni 10% kriisilahenduses alusel ja keskpanga, Föderaalse Hoiuste Tagamise Korporatsiooni kriisilahenduse läbinud pank,
Dodd-Frank Act’iga oleva finantsasutuse (FDIC) või Väärtpaberituru Järelevalvekomisjoni (SEC) soovituse vajadusel võimalus kaasata
2010. a. suurte ja varadest peale ka teised pangad
komplekssete - lisavahendite vajadusel - rahandusminister annab kriisilahenduse volitused FDICile
finantsasutuste kuni 90%ni finantsasutuse - avaliku sektori garantiiks on rahandusministeeriumis loodud
restruktureerimiseks, konsolideeritud varade Orderly Liquidation Fund (OLF), mis on olemuselt ex post facto
mille suhtes tavalise fair value väärtusest, mida rahastamise mehhanism, kuhu eraldatakse vahendid alles pärast
pankrotiõiguse saab kasutada FDICi volitamist kriisilahendust läbi viima
rakendamine riskiks tagasimakseks - FDIC võib võtta OLFile kohustusi vastavalt
finantssüsteemi rahandusministeeriumi poolt heaks kiidetud kriisilahenduse
oluliselt plaanile
destabiliseerida.
Jaapan Deposit Insurance - Deposit Insurance Act’i alusel saab Deposit Insurance Kulud kaetakse
Act’i alusel kolm Corporation of Japan (DICJ) rahastada pankade kriisilahendust pangandussüsteemilt
erinevat režiimi kriisi - DICJ rahastavad finantsasutused, kellele kindlustus laieneb tagantjärele kogutud
ennetuseks ja - lisaks saab DICJ laenu võtta ja võlakirju emiteerida, mis on osamaksetest
lahenduseks, sh valdavalt riigi garantiiga Kui riik kardab sellest
võimalus riigi - ajutiselt on võimalus laenu saada ka Jaapani keskpangalt pangandusele liigset
rahasüstiks, koormust ja ohtu
garantiideks ja finantssüsteemi stabiilsusele,
riigistamiseks. võib ka riik ise panustada
32
EELNÕU
23.09.2021
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja
rakendamise seaduse muutmise seadus
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Lepingu artikli 40 raames tehtavate otsuste Euroopa finantsstabiilsusfondi kohustuste
ülekandmise kohta ESM-i hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi
esindaja Riigikogu eelnevat otsust.“;
2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabariigi Valitsus võib esitada memorandumi kavandi, välja arvatud lepingu artikli 16
lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi kavandi, Riigikogu asemel Riigikogu
kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui
memorandumi kavandi avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise
eesmärki. Vabariigi Valitsus põhjendab memorandumi kavandi komisjonile esitamist.“;
3) seadust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Ennetava finantsabi eraldamise riigisisene menetlemine
Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt Riigikogu
komisjonile seisukoha võtmiseks artikli 14 lõikes 2 nimetatud kavatsusavalduse või artikli 14
lõikes 3 nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumi. Eesti Vabariigi esindaja on
kohustatud komisjoni seisukohast kinni pidama.
§ 52. ESM-i kaitsemeetme andmine ja kaitsemeetme nominaalse ülempiiri seadmine,
kaitsemeetmest laenu andmine ja väljamaksete tegemine
(1) Lepingu artikli 18a lõike 1 alusel kriisilahendusnõukogule kaitsemeetme andmise
küsimuses ja kaitsemeetmele nominaalse ülempiiri määramise hääletamisel osalemiseks ja
hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
(2) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel kaitsemeetmest laenu andmisest ja väljamaksete
tegemisest teavitab rahandusminister Riigikogu kirjalikult, arvestades selle info
avalikustamisele seatud piiranguid.
(3) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel direktorite nõukogu otsustuspädevuse ESM-i
tegevdirektorile delegeerimise küsimuse hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti
Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust Riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2
kohaselt.“;
4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „artikli 14 lõikes 2“ tekstiosaga „artikli
14 lõikes 3“.
1
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2021
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
2
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja
rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi ESM) asutamislepingu (edaspidi ESMAL) muutmise
leping kirjutati alla 27. jaanuaril 2021. a ja 8. veebruaril 2021. a Brüsselis.
Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi
asutamislepingut (edaspidi ka ESMAL ML), loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala
riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis
toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast
paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu (edaspidi EMU) tugevdamiseks ja pangandusliidu
ehitamisega edasi liikumiseks1.
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on riikidevaheline leping. Lepingu muutmine
toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.
Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on
ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa
Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja
pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra
toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses
ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht.
ESMi rakendamisega seotud riigisisesed menetlused on sätestatud ESMi asutamislepingu
ratifitseerimise ja rakendamise seaduses (RT II, 14.09.2012, 1). Kuna ESMAL ML teeb
muudatusi olemasolevates ESMi instrumentides ning lisandub kaitsemeetmepakkuja roll, siis
käesoleva eelnõuga sätestatakse lepingu muutusest tulenevad täiendused ESMi küsimuste
menetlemisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
koostöö osakonna osakonnajuhataja Andres Kuningas (tel 6113759,
[email protected]).
Õigusanalüüsi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja
ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (Eesti Vabariigi
põhiseadus § 104 lg 2 p 15). Koos käesoleva eelnõuga on paralleelselt kavas menetleda ESMAL
ML ratifitseerimise seaduse ning osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõusid.
1
https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2018/12/14/statement-of-the-euro-summit-14-
december-2018/
1
Seletuskirjas on arvestatud Riigikohtu 12. juulil 2012. a tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-4-1-6-
122) õiguskantsleri taotluse peale tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu
artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus jättis taotluse rahuldamata.
2. Eelnõu ettevalmistamise taust
2.1. Eelnõu väljatöötamise põhjused
ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses sätestatud ESMiga seotud
küsimuste menetlemise protseduurid on sätestatud arvestades ESMAList tulenevat. ESMAL ML
elluviidava reformiga seoses on neid protseduure vajalik täiendada ning korrigeerida. ESMAL ML
tulenevad peamised uuendused on alljärgnevad:
1) ESMist saab viimase instantsi laenuandja pangandusliidu kriisilahendusfondile, kui
kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud (see tuleb pankade otserahastamise
rolli asemele, mida ESM praegu vajaduse korral täidab).
2) kujundatakse ümber Euroopa Stabiilsusmehhanismi kriisi ennetavad instrumendid;
3) Euroopa finantsstabiilsusfondi (EFSF) varade ESMi ülekandmiseks täiendava võimaluse
loomine. Lepingumuudatusega lisandub uus kapitaliliik, mis ei eelda liikmesriikidelt
täiendavaid sissemakseid;
4) suureneb Euroopa Stabiilsusmehhanismi roll riikide laenuprogrammide ettevalmistuses,
elluviimises ja seires.
Nimetatud muudatustest esimesed kolm vajavad ka käsitlust ESMi rakendamiseks ettenähtud
protseduuride seas.
2.2. Kriisilahendusfondi kaitsemeede
Kriisilahendusfondile kaitsemeetme pakkumine on ESMi jaoks uus funktsioon. Selle eesmärk
on kindlustada 2014. aastal käivitunud pangandusliidu ühtse kriisilahenduskorra toimimine,
mis omakorda loodi, et tagada süsteemselt oluliste pankade kriisilahendus euroala ja
liikmesriikide finantssüsteemi destabiliseerimata.
Kaitsemeetme käivitudes on ESM valmis vajadusel laenu andma pangandusliidu ühtsele
kriisilahendusnõukogule, mis on Euroopa Liidu agentuur kriisilahenduse läbiviimiseks
vastavalt ELi pangandusliidus kokku lepitud ühtsele kriisilahenduskorrale. Kriisilahendus-
nõukogu käsutuses on ühtne kriisilahendusfond, mis koguneb pangandusliidus osalevate riikide
pankade ex ante osamaksetest ja on mõeldud kriisilahenduses ajutiselt tekkida võiva likviidsus-
vajaduse katteks. Vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 69 on fondi suurus ehk
sihttase vähemalt üks protsent kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide finantsasutuste
tagatud hoiuste mahust3. Pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond saavutab
maksimaalse mahu 2024. aastaks.
Kriisilahendusfondi kasutamine on sätestatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 76.
Kaitsemeede kindlustab kõik nimetatud artiklis toodud kriisilahendusfondi kasutamise viisid.
Likviidsustoetuse pakkumisel, kus võib ajutiselt vaja minna väga suuri summasid, on võimalik
rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, näiteks maksta toetuslaen välja osade kaupa.
Kriisilahendusnõukogul on volitus koguda pankadelt täiendavaid ex post osamakseid ja võtta
2
https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-4-1-6-12
3
Fond koguneb iga-aastastest osamaksetest ja saavutab sihttaseme 2024. aastaks. 2021. a juuli seisuga oli fondi
laekunud 52 mld eurot. 2024. aastaks on prognoositud mahuks 70 mld eurot.
2
laenu, kui kriisilahenduses panga osanikelt ja laenuandjatelt nõutud panusest vastavalt ühtse
kriisilahenduskorra määruse artiklile 274 ei piisa kriisilahenduse kulude katteks. Viimasena on
võimalik vahendeid laenata kriisilahendusfondist. Alles siis, kui ka kriisilahendusfondi
vahendid on ammendunud, on kriisilahendusnõukogul ESMi uue funktsiooni käivitumise järel
võimalus kõige viimase instantsina laenu taotleda kaitsemeetmest.
Kaitsemeede on olemuselt korduvkasutusega krediidiliin, millest on võimalik väljastada laene.
Kriisilahendusnõukogu taotleb kaitsemeetmest laenu konkreetse kriisilahenduse toetamiseks,
kui kõik võimalikud muud rahastusallikad on ammendunud. Taotluses esitatud informatsioon
(sh abi taotleva panga nimi, kriisilahenduses kasutatud kriisilahenduse meetmed, võimalikud
erandid aktsionäride ja osanike kaasamises) peab võimaldama ESMi direktoritel langetada
kaitsemeetme kasutamise kohta informeeritud otsuse. Kaitsemeetmest väljamakse tegemine on
rangelt tingimuslik ning vajab ESMi direktorite nõukogu ühehäälset otsust.
Kaitsemeetme kasutamine ei või ESMi liikmesriikidele kaasa tuua eelarvekulu. Kõik
kriisilahendusfondist ja ESMi kaitsemeetmest kasutatud vahendid maksavad tagasi pangad 3–
5 aasta jooksul.
Kaitsemeetme suurus on seotud kriisilahendusfondi sihttasemega, mis on omakorda seotud
tagatud hoiuste mahuga. Kuna tagatud hoiuste maht on muutuv suurus5, lepib ESMi juhatajate
nõukogu ühehäälse otsusega enne kaitsemeetme käivitumist kokku nominaalse ülempiiri, kui
suure osa ESMi vahenditest võib kaitsemeede enda alla võtta. Kaitsemeetme maht on alati
väiksem või võrdne, kuid mitte suurem, kui nominaalne ülempiir. 2019. aasta detsembri
eurorühma koosolekul kinnitasid rahandusministrid ülempiiriks 68 miljardit eurot. Nominaalset
ülempiiri saab muuta ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega, ilma et see mõjutaks ESMi
laenumahtu.
ESMi vahendite kaitseks on ESMil eeliskreeditori staatus. Lisaks on ESMil õigus nõuda
kriisilahendusnõukogult enda kasuks panti, et kindlustada tagasimaksete õigeaegne laekumine.
Kaitsemeede ei käivitu kohe ESMi asutamislepingu muutmise lepingu jõustumise hetkest, vaid
vajab eraldi ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust kriisilahendusnõukogu vastava taotluse
peale. Kui ESMi juhatajate nõukogu võtab vastu resolutsiooni, mis kaitsemeetme käivitab, on
võimalik üle vaadata ka algselt kokku lepitud nominaalne ülempiir. Kaitsemeetme detailsed
finantstingimused sätestatakse eraldi kaitsemeetme lepingus, mille sõlmivad ESM ja
kriisilahendusnõukogu ja mis vajab ESMi direktorite nõukogu ühehäälset heakskiitu.
Lisaks euroala liikmetele võivad kaitsemeetme pakkumises osaleda euroala välised riigid, mis
on liitunud pangandusliiduga. Sellised riigid sõlmivad ESMiga lepingu paralleelse krediidiliini
loomiseks, koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
Kaitsemeede luuakse esialgu 10 aastaks, misjärel toimub toetusmeetme põhjalik ülevaatus.
Kaitsemeede käivitub eelduslikult koos ESMAL muutmise lepingu jõustumisega 1. jaanuarist
4
Art 27.7. Fondist võib lõikes 6 osutatud makse teha üksnes tingimusel, et: a) aktsionärid, asjaomaste
kapitaliinstrumentide ja muude kõlblike kohustuste omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises
allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8% ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva
krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna
kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisele, ning b) fondist
tehtav makse ei ületa 5% kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi
kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal kooskõlas
artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisega.
5
Kriisilahendusnõukogu prognoosi järgi kasvab tagatud hoiuste maht aastaks 2024, mil järk-järgult pankade
osamaksetest kogunev kriisilahendusfond sihttasemeni jõuab, 60–70 miljardile eurole.
3
2022. a. Selleks on vajalik ka osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepingu muutmine.
Kaitsemeetme loomine, artikkel 18a lõige 1
ESMAL MLi ratifitseerimine ei tähenda kaitsemeetme loomist, vaid võimalust selline meede
kriisilahendusfondi kõigi kasutusviiside jaoks luua. Lõige 1 sätestab, et kaitsemeetme
loomiseks on esmalt vaja kriisilahendusnõukogu taotlust ja seejärel ESMi juhatajate nõukogu
ühehäälset otsust ESMi tegevdirektori vastava ettepaneku peale. Tekst näeb ette ka piisavad
tagatismeetmed.
Kaitsemeetme olulisimad finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks juhatajate nõukogu
eraldi resolutsiooni(de)ga, mille heakskiitmiseks on vaja ühehäälset otsust. Selliste oluliste
tingimuste hulgas on näiteks nominaalne ülempiir, mis määrab kindlaks, kui suure osa ESMi
laenuvõimest võib kaitsemeede enda alla saada, ja selle muutmine. Samuti kord, kuidas
kontrollitakse kriisilahenduse õigusraamistiku püsivuse kriteeriumi täitmist ning tagajärgi
kaitsemeetmele, ning tingimused, mille alusel juhatajate nõukogu võib otsustada kaitsemeetme
lõpetada.
Kaitsemeetmest toetuse eraldamise menetlus, artikkel 18a lõige 5
Kaitsemeetmest laenu saamiseks esitab kriisilahendusnõukogu ESMi tegevdirektorile kirjaliku
taotluse, milles on olemas kogu vajalik informatsioon informeeritud otsuse tegemiseks,
sealhulgas abi taotleva panga nimi, kriisilahenduses kasutatud kriisilahenduse meetmed,
võimalikud erandid aktsionäride ja osanike kaasamises. Vastav loetelu sisaldub kaitsemeetme
suunises.
Info edastamisel ja käitlemisel järgitakse Euroopa Liidu õiguse konfidentsiaalsusenõudeid, et
väga konfidentsiaalse ja turutundliku informatsiooni lekkimine ei seaks ohtu kriisilahenduse
õnnestumist.
Tegevdirektori ettepaneku peale, kus sisaldub ka hinnang kriisilahendusnõukogu
tagasimaksevõimele, mille ESM teeb varem kokku lepitud metoodika alusel üheskoos
kriisilahendusnõukoguga, otsustab ESMi juhatajate nõukogu kaitsemeetme kasutuse,
juhindudes IV lisa kriteeriumidest. Otsus kaitsemeedet kasutada peab olema konsensuslik.
Otsustamise delegeerimine ESMi tegevdirektorile
Artikli 18a lõige 5 sätestab, et kokku lepitud ajaks ja kokku lepitud summa piires võib ESMi
direktorite nõukogu delegeerida otsustamise kriisilahendusfondi kasutamise ja väljamaksete
tegemise üle ESM-i tegevdirektorile. Selleks on vajalik direktorite nõukogu ühehäälne otsus.
Otsustamise kiirmenetlus, artikkel 18a lõige 6
Kaitsemeetme kasutamise otsus on väga ajatundlik, kuna sageli toimub panga kriisilahendus
nädalavahetuse jooksul. ESMi direktorite nõukogul tuleb kaitsemeetme kasutamise otsus teha
reeglina 12 tunni jooksul kriisilahendusnõukogu taotluse laekumisest. Väga keeruliste
kriisilahendusjuhtumite korral, näiteks kui tegemist on mitmes riigis tegutseva pangaga, võib
ESMi tegevjuht otsustamise aega pikendada kuni 24 tunnini.
Erandina artikli 4 lõikest 3 nähakse erandolukorras ette kiirmenetlus, kui ESMi direktorite
nõukogu ei ole suutnud mingil põhjusel ettenähtud ajaraami sees otsust langetada ning nii
Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Keskpank on eraldi hinnangutes jõudnud järeldusele, et
otsuse viibimine seab ohtu euroala majanduse ja finantssüsteemi jätkusuutlikkuse. Sellisel juhul
on otsuse langetamiseks nõutav kvalifitseeritud häälteenamus 85%.
4
Nii nagu juba kehtiva kiirmenetluse korral, nähakse ka siin ette, et kiirmenetluse kasutamisel
tehakse ESMi reservfondist ja/või sissemakstud kapitalist hädaabi reservfondi ülekanne. Seda
selleks, et tekitada sihtotstarbeline puhver riskide maandamiseks, mida võib sellise
hääletamiskorraga otsustamine kaasa tuua. Direktorite nõukogu võib sellise reservi ühehäälse
otsusega tühistada ja kanda vahendid tagasi reservfondi või sissemakstud kapitali hulka.
Lisakindluse andmiseks, et kiirmenetlusest ei saaks tavamenetlus, näeb ESMAL ML ette, et kui
kaitsemeetme kasutamise otsustamiseks on kiirmenetlust kasutatud kaks korda, peatub sellise
hääletamiskorra kasutamise võimalus. Selleks, et see võiks jätkuda, peab ESMi juhatajate
nõukogu tegema ühehäälse otsuse jätkata. Sellega seoses vaatab juhatajate nõukogu üle ka
kiirmenetlusega otsustamiseks vajaliku häälteenamuse künnise ja võib seda tõsta (kuid mitte
langetada), ning paneb paika kiirmenetluskorra järgmise ülevaatuse tingimused. Sellised
muudatused eeldavad muudatusi lepingu tekstis koos kõigi lepinguosaliste siseriikliku
menetlusega.
Kiirmenetluse protseduur ESMist abi andmise üle otsustamisel nähti ette juba ESMi
asutamislepingus, kus see on sätestatud artikli 4 lõikes 4. 2012. aastal hindas Riigikohus artikli
vastavust Eesti põhiseadusele (vt lähemalt punktis 5.2 eelnõu vastavus Eesti Vabariigi
põhiseadusele).
ESMi direktorite nõukogu otsustab kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise
juhindudes järgmistest kriteeriumidest:
a) Kaitsemeetme kasutamine on viimane abinõu, mis tähendab, et eelnevalt on osa kahjumist
kandnud kriisilahendusmenetluses oleva panga aktsionärid ja võlausaldajad, kriisilahendus-
fondi vahendid on ammendunud, pankadelt pole võimalik kohe piisavas koguses täiendavaid
ex post osamakseid juurde küsida ning puudub ka võimalus vahendeid vastuvõetavatel
tingimustel väljastpoolt laenata. Kriisilahendusfondi vahendid loetakse ammendatuks ka juhul,
kui vahendeid veel on, kuid need ei ole piisavad konkreetse kriisilahenduse jaoks.
b) Eelarveneutraalsuse nõue keskpikas perspektiivis. See tähendab, et kaitsemeetmest antud
laen ei tohi ESMi osanikele kaasa tuua eelarvekulu. Kriisilahendusnõukogu tagasimaksevõime
peab olema piisav, et laen hiljemalt 3–5 aasta jooksul ESM-ile tagasi maksta. Kriisilahendus-
nõukogu tagasimaksevõimet hindavad ESM ja kriisilahendusnõukogu ühiselt varem koos välja
töötatud metoodika alusel.
c) ESMil on väljamakseks vajalikud vahendid olemas. Kui tegemist on rahalise väljamaksega,
siis on ESMil olnud võimalus need vahendid kapitaliturult vastuvõetavatel tingimustel hankida.
Kui tegemist on mitterahalise väljamaksega, on väärtpaberid emiteeritud ja depositooriumis
hoiul. Et selle tingimusega ei tekiks takistust, teavitab kriisilahendusnõukogu võimalusel ESMi
juba ette, kui tõenäosus on kasvanud, et kaitsemeetmest taotletakse peagi abilaenu.
d) Kõik osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu
osapooled, kelle territooriumil kriisilahendus toimub, on täitnud oma kohustust pankade
osamaksed kriisilahendusfondi üle kanda.
e) Kriisilahendusnõukogul ei ole samaaegselt võlgnevusi ESMi ega teiste võlausaldajate ees,
või on võlgnevuse korrigeerimiseks esitatud ESMi direktorite nõukogu rahuldav paranduskava.
f) On kontrollitud ja kinnitust leidnud, et kaitsemeetme kokkuleppimisel jõus olnud ühtses
pangakriisi lahendamise õigusraamistikus ei ole toimunud olulisi muutusi.
g) Kriisilahenduse skeem, mille jaoks toetust taotletakse, on vastavuses ELi õigusega ja
jõustunud.
2.3. ESMi ennetavad toetusvahendid ja nende täiustamine
Reformiga tahetakse edaspidi suurendada ESMi ennetavate toetusvahendite rolli, mis
eeldatavalt aitaks kriisilahenduse kulusid väiksemana hoida. Ennetavad toetusvahendid on
5
mõeldud varaseks sekkumiseks, pakkudes liikmesriikidele võimalust kindlustada ESMi tugi
veel enne, kui riigil on tekkinud tõsised raskused kapitaliturgudelt raha laenamisega. Sellise
eesmärgiga loodi 2020. aasta kevadel ESMi täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini
baasil ka toetusvahend COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks, mis avati kasutamiseks
kõigile liikmesriikidele.
Reformiga täpsustatakse ESMi ennetavate toetusvahendite kasutuse korda ja tingimusi. Kriisi
ajal raskustesse sattunud riigid on tagantjärele põhjendanud, et ei taotlenud abi ESMi
ennetavate toetusvahendite näol, kuna polnud piisavalt selge, milliste tingimuste täitmist see
liikmesriigilt eeldab. Teine suurem takistus oli välisabiga seotud negatiivne kuvand.
Nii on reformi põhisisu:
abikõlblikkuse kriteeriumide täpsustamine;
järelevalveprotsessi täpsustumine kriteeriumide täitmise üle koos tagajärgedega
instrumendi kasutusele;
negatiivse kuvandi vähendamine seoses ennetava välisabi kasutamisega.
ESMi ennetavad toetusvahendid on kujundatud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) sarnase
instrumendi6 eeskujul, mis võeti kasutusele globaalse finantskriisi ajal 2009. aastal.
Toetusvahendid on sarnased nii loogika kui ka kasutamise tingimuste poolest.
Nii IMFi kui ka ESMi ennetav toetusvahend on olemuselt ajutine julgestuslaen, mida on
võimalik igal ajal kasutada, kuid mille esmane eesmärk on tagada, et riigil säilib juurdepääs
kapitaliturgudele. Eeldatakse, et tegelikke väljamakseid ei ole vaja teha.
Ennetava finantsabi tingimused, artikkel 14 lõiked 2–4
Võrreldes praegu kehtiva korraga on ESMi ennetavate instrumentide tingimusi täpsustatud ning
toodud need suunise tasandilt lisana lepingu teksti.
Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul on abi tingimuseks, et riik täidab abi saamiseks
nõutud kriteeriume, nagu on sätestatud III lisas. Uuendusena on lepingu teksti tasandil
sätestatud, et tingimuste täitmist tuleb jätkata ka pärast abi saamist. See võimaldab – samuti
uuendusena – teha erandi artikli 13 lõigetest 3 ja 4, ja loobuda selle instrumendi puhul
vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisest. Tingimused on selged lepingu lisast ja
täiendavaid tingimusi ei seata.
a) kvantitatiivsete eelarvealaste võrdlusaluste järgimine. ESMi liikme suhtes ei tohi olla
algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ning ta peab ennetava finantsabi
taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul täitma järgmist kolme kriteeriumi:
i) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 3% SKPst;
ii) valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel sihttasemel
või sellest kõrgemal;
iii) võlakriteerium, milleks on valitsemissektori võla suhe SKPsse alla 60% või 60%st
erinevuse vähendamine eelnenud kahel aastal keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas;
b) ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse puudumine. ESMi liikmel ei tohi ELi
järelevalve raames olla tuvastatud ülemäärast tasakaalustamatust;
c) varasem kapitaliturgudele juurdepääs mõistlikel tingimustel, kui see on asjakohane;
d) jätkusuutlik välispositsioon ja
e) finantssektoris ei ole nõrkusi, mis seaks ohtu ESMi liikme finantsstabiilsuse.
6
Flexible Credit Line, paindlik krediidiliin.
6
Muudatuse tegi vajalikuks kriisi ajal ilmnenud riikide tahtmatus ennetavaid instrumente
kasutada, kuna abi küsimine seostus negatiivse kuvandiga. Nii on ennetava tingimusliku
krediidiliini olemust muudetud pigem kvaliteedimärgiks, mis täiendavaid ettekirjutusi ei eelda.
Memorandumi asemel allkirjastatakse edaspidi kavatsusavaldus (letter of intent), kus abi
taotlev liikmesriik võtab kohustuse jätkata abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist ja kirjeldab
oma peamisi poliitikaplaane, mis peaksid selle tagama. Euroopa Komisjoni ülesanne on hinnata
nende plaanide kooskõla ELi õigusega, mis reguleerib majanduspoliitika koordineerimist.
Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini puhul on tingimuslikkuses edaspidi samuti
suurem selgus. Abikõlblikkuse hindamisel aluseks on samad III lisas sätestatud tingimused.
Sellist abi saab taotleda riik, mis mõnda nimetatud kriteeriumidest ei täida. Sõlmitakse
vastastikuse mõistmise memorandum, mida on reformiga täpsustatud, et selles sisalduvad
nõuded on seotud vaid nende kriteeriumidega, mida riik abi taotlemisel ei täitnud.
Ennetava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused sätestatakse ennetava finantsabi
andmise lepingus, millele kirjutab alla ESMi tegevdirektor.
Ennetava finantsabi eraldamise kord, artikkel 14 lõige 5
Lõige sätestab, et ennetava finantsabi rakendamise detailsed suunised kehtestatakse direktorite
nõukogu otsusega. Täpsemaks lepingu tekst siinkohal ei lähe.
Ennetava finantsabi eraldamise suunis, mille uuendatud versioon kinnitatakse pärast ESMAL
ML-i ratifitseerimist, näeb ette järgmise korra:
- ESMi liikmesriik esitab taotluse juhatajate nõukogu esimehele, andes uuendusena kohe ka
teada, kas taotletakse tingimuslikku krediidiliini või täiendavate tingimustega
tingimuslikku krediidiliini. Tingimusliku krediidiliini taotlus sisaldub kavatsusavalduses,
kus liikmesriik kohustub abi saamiseks nõutud tingimuste täitmist jätkama ka pärast abi
saamist. Uuendusena tingimusliku ennetava krediidiliini taotlemisel vastastikuse mõistmise
memorandumit ei sõlmita.
- Täpsustatud protseduuri alusel on liikmesriigil edaspidi võimalus eelnevalt ESMi
tegevdirektoriga salastatud konsultatsioone pidada, kas sellise ennetava abiliigi kasutamine
võiks üldse olla võimalik. Konsulteeritakse ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Keskpangaga.
- Taotluse saamisel hindavad ESMi tegevdirektor ning Euroopa Komisjon koos Euroopa
Keskpangaga vastavalt oma pädevuste jaotusele riski euroala kui terviku või selle liikmes-
riigi finantsstabiilsusele, abi taotleva riigi võla jätkusuutlikkust ja tagasimakse võimet juhul,
kui krediidiliini reaalselt kasutatakse, ning võimaliku rahastusvajaduse ulatust.
- Seda, kas abi taotlev liikmesriik abi tingimused täidab, hindab uuendusena nüüd ka ESMi
tegevdirektor koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga. Lisaks täpsustatakse, et
Euroopa Komisjoni ülesanne on hinnata, kas abi taotleva liikmesriigi taotluses sisalduvad
poliitikameetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
- Liikmesriigi abitaotluse ja institutsioonide hinnangu alusel koostab ESMi tegevdirektor
juhatajate nõukogule ettepaneku, mille põhjal ja vastavalt ESMAL artiklile 13 lõige 2 teeb
juhatajate nõukogu oma otsuse.
- Ennetavat finantsabi on võimalik saada üheks aastaks. Seda perioodi on võimalik kaks
korda kuue kuu võrra pikendada. Täpsustub, et selleks on vajalik juhatajate nõukogu uus
ühehäälne otsus.
- Kui liikmesriik esitab taotluse toetusinstrumendi pikendamiseks ja täidab jätkuvalt
abikõlblikkuse kriteeriume, võib ESMi juhatajate nõukogu otsustada ühehäälse otsusega
krediidiliini kasutusaega pikendada. Kui pikendatakse täiendavate tingimustega
krediidiliini kasutusaega, tuleb sõlmida uus vastastikuse mõistmise memorandum. Ka siin
on võrreldes kehtiva korraga täpsustatud hindamise aluseid.
7
2.4. Euroopa finantsstabiilsusfondi võimalik ülekandmine ESMi
ESMAL ML täiendab artiklit 40, mis reguleerib EFSF-i raames antud toetuse ülekandmist
ESMile. Täiendusega luuakse võimalus ESM-i juhatajate nõukogul luua lõikes 2 osutatud
EFSFi õiguste ja kohustuste üle võtmise hõlbustamiseks täiendavat liiki lubatud kapital. Need
toetused on seotud abiprogrammide raames EFSFist Iirimaale, Portugalile ja Kreekale antud
laenudega.
EFSFi varade ülekandmisel ESMi väheneb EFSFi bilansi maht, suurendades samavõrra ESMi
bilansi mahtu, mis tekitab ESMis lisakapitali vajaduse, et säilitada euroala alalise
stabiilsusmehhanismi laenuvõimekus ja kõrge krediidireiting. ESMALi järgi eeldaks see ESMi
märgitud kapitali ülevaatust ja liikmesriikidelt täiendavat sissemakset ESMi aktsiakapitali.
Lepingu muudatusega lisandub võimalus, et EFSFi varade ülevõtmise korral lahendatakse
ESMi täiendav kapitalivajadus ESMi märgitud kapitalile uut liiki alajaotuse (osa) loomisega,
mida märgivad EFSFi abiprogrammides osalenud liikmesriigid, ja millega ei kaasne hääle-
õigust. Viimasega tagatakse, et euroala ja ESMiga hiljem liitunud liikmesriikide, mis tänaseks
aktiivse tegevuse (uute laenude väljamaksed) lõpetanud EFSFi aktsionärid ei olnud, hääleõigus
ESMis EFSFi varade ülevõtmisel ei vähene. Juhatajate nõukogu kinnitab korra ja tingimused,
kuidas selle täiendava kapitaliliigi puhul toimub kapitali sissenõudmine ja maksmine.
Võimaliku uue kapitaliliigi puhul lepitakse eelnevalt kokku, et selle loomine ei või EFSFi ja
ESMi kohustuste mahtu suurendada võrreldes stsenaariumiga, kus EFSFi varade ülevõtmist ei
toimu. Samuti ei tähenda uue kapitaliliigi loomine ESMi kapitalistruktuuris püsivat suurenemist
– selle maht kahaneb sedamööda, kuidas EFSFist abi saanud riigid laene tagasi maksavad.
Lepitakse kokku, et täiendava kapitaliliigi võimalik maht ei ületa EFSFist Iirimaale, Portugalile
ja Kreekale väljastatud ja veel tagasi maksmata laenude põhiosa, mis korrutatakse läbi
maksimaalselt 165%ga. See on kehtiv ülempiir, milleni võivad ulatuda EFSFi liikme
garantiikohustused EFSFi kohustuste tagamisel. Eesmärk on välistada võimalus, et EFSFi
laenude üleminekul ESMi EFSFile garantii andnud liikmesriikide kohustused seoses nende
laenudega kasvaksid.
Eeldatavalt kaoks vajadus Eesti EFSFi kohustusi kajastada meie valitsussektori võlakoormuse
arvestuses. Samuti väheneksid ESMi kulud rahastamisel võrreldes eraldiseisvate ESMi ja
EFSFi võlakirja programmide ülevalhoidmisega. ESMi lepingus praegu enne muudatust
olemasolevate sätete alusel EFSFi üle võtmine tähendaks tõenäoliselt ka rahalise sissemakse
tegemist ESMi kapitali.
Lepingumuudatuse eesmärk on lisada paindlikkust. See ei ole veel otsus taolise täiendava
kapitaliliigi loomiseks ega EFSFi varade ülevõtmiseks. Kas ja kuidas selline ülevõtmine
edaspidi toimub, otsustab ESMi juhatajate nõukogu.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses tehakse
järgmised muudatused:
§ 3. ESMi lubatud aktsiakapitali, maksimaalse laenumahu ja finantsabi andmise vahendite
muutmine.
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
8
„(3) Lepingu artikli 40 raames tehtavate otsuste Euroopa finantsstabiilsusfondi kohustuste
ülekandmise kohta ESMi hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi
esindaja Riigikogu eelnevat otsust.“;
Kuna ESMAL ML sätestatakse võimalus ESMi poolt anda välja eriaktsiaid Euroopa
finantsstabiilsusfondi võimalikuks ülevõtmiseks ESMi poolt, siis peaks selleks volituse küsimine
sisalduma ka rakendussätete paragrahvis 3. Sarnaselt teiste kohustustega seotud otsuste puhul
oleks siin vajalik Riigikogu otsus.
§5. Memorandumi riigisisene menetlemine (muutmine)
2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabariigi Valitsus võib esitada memorandumi kavandi, välja arvatud lepingu artikli 16
lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi kavandi, Riigikogu asemel Riigikogu
kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui
memorandumi kavandi avalikustamine võib ohustada ESMi stabiilsustoetuse andmise eesmärki,
Vabariigi Valitsus põhjendab memorandumi kavandi komisjonile esitamist.“;
ESMAL ML muudab ennetava finantsabi instrumentide tingimusi ja korraldust. Sellest tulenevalt
leiame, et ennetava instrumentide rakendamiseks on nende tarbeks eraldiseisev rakendussäte ja
seetõttu ka siin erandit mitte saavate nimekirjast välja jätta seotud artikkel 14 lõige 2.
§51. Ennetava finantsabi eraldamise riigisisene menetlemine (uus)
Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjonile (edaspidi komisjon) seisukoha võtmiseks artikli 14 lõikes 2
nimetatud kavatsusavalduse või artikli 14 lõikes 3 nimetatud vastastikuse mõistmise
memorandumi. Eesti Vabariigi esindaja on kohustatud komisjoni seisukohast kinni pidama.
Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul ei sõlmita enam vastastikuse mõistmise
memorandumit. Kuna tegemist on ennetavate instrumentidega, millele kvalifitseerumise aluseks
on selged kriteeriumid (lepingu lisa 3) ning mille reaalse väljamaksmiseni ei pruugita jõuda, siis
menetluskoormuse vähendamiseks peame piisavaks, et volituse vastavalt kavatsusavalduse ja
vastastikuse mõistmise memorandumiga (täiendavate tingimustega krediidiliin) nõustumiseks
annab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.
§52. ESMi kaitsemeetme andmine ja kaitsemeetme nominaalse ülempiiri seadmine,
kaitsemeetmest laenu andmine ja väljamaksete tegemine
Kuna kaitsemeede on uus ESMi instrument ning sellega on seotud mitmed eritingimused, siis on
ka selle rakendamiseks eraldiseisva protseduuri sätestamine põhjendatud.
(1) Lepingu artikli 18a lõike 1 alusel kriisilahendusnõukogule kaitsemeetme andmise küsimuses
ja kaitsemeetmele nominaalse ülempiiri määramisel hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks
vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
Kaitsemeetme käivitamiseks, millega koos määratakse ka meetme ülempiir on vajalik ESMi
juhatajate nõukogu ühehäälne otsus. Sellega ei suurendata küll meie kohustusi ESMis, aga peame
põhjendatuks, et Eesti Vabariigi esindaja mandaadi aluseks on Riigikogu otsus.
9
(2) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel kaitsemeetmest laenu andmisest ja väljamaksete tegemisest
teavitab rahandusminister Riigikogu kirjalikult arvestades vastava info avalikustamisele seatud
piiranguid.
Kaitsemeetme kasutamine konkreetsete finantsasutuste kriisilahenduses on reeglina ajakriitiline ja
seab piiranguid informatsiooni avalikustamisele. Nende otsuste tegemist oodatakse 12–24 tunni
jooksul. Arvestades, et nimetatud otsuseid saab teha lõikes 1 kirjeldatud protseduuriga kinnitatu
nominaalse ülempiiri piires, siis konkreetsetest laenu andmistest ja väljamaksetest informeerib
rahandusminister Riigikogu kirjalikult. Vajadusel võib täiendava teavituse või mandaadi küsimise
lisada teatud kontrollväärtuse ületamisel, näiteks 75% nominaalse ülempiiri täitumisest.
(3) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel direktorite nõukogu otsustuspädevuse ESMi
tegevdirektorile delegeerimise küsimuse hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti
Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust Riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2
kohaselt.
Arvestades juba mainitud ajakriitilisust konkreetsete kriislahendusjuhtumite puhul näeb ESMAL
ML ette võimaluse delegeerida kaitsemeetme rakendamise ja väljamaksete otsused ESMi
tegevdirektorile. Peame selle otsuse tegemisel Eesti Vabariigi esindajale vajalikuks Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjoni sellesisulist otsust.
§ 6. Memorandumi muudatuste riigisisene menetlemine (muutmine)
4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis1 asendatakse tekstiosa „artikli 14 lõikes 2“ tekstiosaga „artikli 14
lõikes 3“.
Seoses ESMAL MLiga muutus ennetava finantsinstrumendi memorandumi viide, uue
numeratsiooni kohaselt on see artikkel 14 lõige 3.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus uusi termineid ei kasutata. Kõik kasutatud terminid tulenevad ESMAList, ESMAL
MList.
5. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele
5.1. Üldist
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ning lepingu muudatused ei lähe vastuollu
Riigikohtu 12. juulil 2012. a tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-4-1-6-12), millega jäeti rahuldamata
õiguskantsleri taotlus tunnistada ESMAL artikli 4 lõige 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega
vastuolus olevaks. ESMAL muutmise leping ei muuda ESMi põhialuseid nagu riikide
kohustused ja õigused ega tee muudatusi otsustamisprotseduuridesse.
5.2 Kiirmenetluse protseduur ja Riigikohtu lahend
ESMAL ML näeb kaitsemeetmest väljamakse tegemise otsustamiseks ette kiirmenetluse
protseduuri puhuks, kui liikmesriigid ei ole suutnud otsuse langetamiseks konsensust
saavutada, kuid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangul seaks abi andmata
jätmine ohtu kogu euroala majanduse ja finantssüsteemi jätkusuutlikkuse.
10
Kiirmenetluse kontseptsioon ESMist abi andmise üle otsustamisel sisaldub juba ESMi
asutamislepingus, kus see on sätestatud artikli 4 lõikes 4. Selline hääletamiskord on ette nähtud
erandolukorra jaoks. Nõutav kvalifitseeritud häälteenamus on sellisel juhul 85%, kus Eesti hääl
üksinda tulemust mõjutada ei suuda.
2012. aastal hindas Riigikohus artikli vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele. Riigikohus
leidis, et lõige riivab Riigikogu finantspädevust, mis on seotud demokraatliku õigusriigi
põhimõttega. ESMALi ratifitseerides teostab Riigikogu oma finantspädevusest tulenevat õigust
ja võtab riigile rahalisi kohustusi – sellega kitseneb Riigikogu võimalus teha poliitilisi valikuid,
sest juba tehtud valikud vähendavad riigi varalisi ressursse. Ühtlasi riivab see Eesti riigi
finantssuveräänsust, kuna sellega piiratakse kaudselt rahva otsustusõigust.
Riigikohus hindas riive põhiseaduspärasust proportsionaalsuse kontrolliga ja leidis, et artikli 4
lõikes 4 sätestatud abinõu on eesmärgi saavutamiseks – tagada hädaolukorras ESM-ile
otsustusmehhanismi tõhusus, et kõrvaldada oht euroala majanduslikule ja finantsilisele
jätkusuutlikkusele, sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kuna majanduslik ja finantsiline stabiilsus on
vajalik selleks, et Eesti riik saaks täita oma Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid kohustusi,
õigustavad Riigikohtu hinnangul riivet kaalukad põhiseaduslikud väärtused – vajadus tagada
põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seega on riivet õigustavad eesmärgid Riigikohtu hinnangul
piisavalt kaalukad.
Samad argumendid on asjakohased ESMi aluslepingu muutmise lepingus ESMi uue
instrumendi – kriisilahendusfondi kaitsemeetme jaoks erandolukorra puhuks ette nähtud
kiirmenetluse protseduurile.
5.3 Riigikogu kaasatus kohustuste tekkimisel
ESMAL määrab kindlaks liikmesriigi kohustuste ülempiiri, samuti on sätestatud tingimused,
kuidas tuleb sisse maksta sissemakstav kapital ja kuidas saab ESM nõuda sisse sissenõutavat
kapitali.
Kuna kõik otsused ESMi lubatud aktsiakapitali suurendamisega seoses võetakse ESMAL artikli
5 lõige 6 punktist d tulenevalt vastastikusel kokkuleppel ehk ühehäälselt, on välistatud Eesti
riigi varaliste kohustuste suurenemine ESMiga seoses ilma Riigikogu vastava otsuseta.
Eesti riigi rahaliste kohustuste suurenemiseks ESMiga seoses on vaja Riigikogu uut kaasatust.
Riigikogu vastava volitusteta ei saa Eesti esindaja hääletada täiendavaid rahalisi kohustusi
kaasa toovate ESMi otsuste poolt.
ESMAL ratifitseerimise seaduses pöörati nendele küsimustele eraldi tähelepanu ning sellest
tulenevalt on sätestatud Riigikogu roll ESMi kapitali puudutatavates otsustes, erakorralise
reservi lõpetamise otsustes, uute finantsabi instrumentide otsustamisel, uute finantsabi
programmide andmise ning nende ülevaatuste otsustamisel.
6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Antud eelnõu käsitleb ESMAL ML rakendamisega seonduvat. Nii ESMAL kui ka ESMAL ML
on välisleping Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 lõike 1 ja välissuhtlemisseaduse mõistes.
ESMAL ei ole ELi esmane ega teisene õigus. Sama kehtib ka ESMAL ML puhul.
11
7. Eelnõu mõjud ja seaduse rakendamisega seotud kulud
ESMi reformi ja sellest tingitud ESMi aluslepingu muudatuste olulisim mõju on Euroopa
majandus- ja rahaliidu vastupidavuse ja kriisilahendusvõimekuse tugevdamine. ESMi baasil
kaitsemeetme loomine ühtsele kriisilahendusfondile suurendab kogu pangandusliidu
kriisilahenduskorra töökindlust ja usaldusväärsust.
Täiendavaid kohustusi ega otsest rahalist kulu eelnõu rakendamine endaga kaasa ei too.
8. Rakendusaktid
ESMAL ML jõustumisel esitab ühtne kriisilahendusasutus tõenäoliselt taotluse kaitsemeetme
aktiveerimiseks (mitte veel väljamakseteks). Selle tarbeks on vajalik ESM juhatajate nõukogu
ühehäälne otsus koos kaitsemehhanismile rahalise ülempiiri määramisega. Nende otsuste tarbeks
on Eesti Vabariigi esindajal vajalik Riigikogu poolt Riigikogu otsusega antav mandaat. Edaspidi
on Riigikogu kaasamine ja võimalikud otsused vajalikud seoses kaitsemehhanismi kasutamisega
või ennetavate instrumentide kasutamisega.
9. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse
andmiseks õiguskantslerile ja Eesti Pangale. Justiitsministeerium ja välisministeerium
kooskõlastasid eelnõu. Tehtud normitehniliste ja keelemärkustega on arvestatud.
12
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse
võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
27. jaanuaril 2021. a ja 8. veebruaril 2021. a kirjutati Brüsselis alla osamaksete ühtsesse
kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingule (edaspidi
muutmisleping). Kaks allkirjastamise kuupäeva on seetõttu, et Eestil ei olnud valitsuse vahetuse
tõttu 27. jaanuaril võimalik lepingule alla kirjutada. Algse, 2015. aastal jõustunud lepinguga võtsid
Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigid kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle
ELi ühtsesse kriisilahendusfondi (Single Resolution Fund, edaspidi kriisilahendusfond).
Õiguslikel põhjustel otsustati pankadelt kogutud osamaksete kriisilahendusfondi ülekandmise
kord ja sinna kogutud vahendite kasutamise järjekord finantskriisi olukorras lahutada ühtse
kriisilahenduskorra määrusest1 (Single Resolution Mechanism, edaspidi SRMi määrus), millega
luuakse ELi ühtne kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board, SRB) ja sätestatakse
kriisilahendusfondi moodustamise üldpõhimõtted, ning sätestada eraldi riikidevahelise
lepinguga. Nii on ka nimetatud lepingu muutmise leping riikidevaheline leping.
Kriisilahendusfondi kaitsemeetme varasema käivitamisega (s.o enne 2024. aastat) ja
muutmislepingus sätestatud muudatuste kohaldamisega on kriisilahendusnõukogul
üleminekuperioodil rohkem vahendeid süsteemselt oluliste pankade võimalike kriisilahenduste
puhuks. Muudatuste peamine sisu on, et üleminekuperioodil, mil kriisilahendusfond pankade
osamaksetest alles koguneb ja kõik vahendid ei ole veel ühises kasutuses, kiireneb võimalik
pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine.
Muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud, kes osalevad ühtses järelevalve-
mehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras, on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiule
andnud.
Omavahelise seotuse tõttu püüavad kõik euroala riigid muutmislepingu ja Euroopa stabiilsus-
mehhanismi (edaspidi ESM) asutamislepingu muutmise lepingu (millega kriisilahendusfondi
kaitsemeede luuakse ESMi baasil) ratifitseerimine viia läbi ühel ajal ja teha seda igal juhul niipea,
et võimaldada muutmislepingute jõustumine alates 1. jaanuarist 2022. a.
Muutmislepingus sisalduvad muudatused kohalduvad alles siis, kui lisaks muutmislepingu
jõustumisele on jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise leping ning
selle alusel on Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu ühehäälselt kinnitanud
resolutsiooni kaitsemeetme loomiseks ja see resolutsioon on jõustunud.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad
ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra
ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr
1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90).
1
Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa muutmislepingus sisalduvaid muudatusi kohaldada,
isegi kui muudatusleping ise on jõustunud.
Käesoleva eelnõuga ratifitseerib Riigikogu muutmislepingu.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
koostöö osakonna osakonnajuhataja Andres Kuningas (tel 6113759,
[email protected]).
Õigusanalüüsi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja
ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]).
1.3. Märkused
Muutmislepingu eestikeelse teksti on koostanud ELi Nõukogu peasekretariaadi tõlkeüksus.
Heakskiitmise seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Antud
lepinguga ei võta riik endale varalist kohustust kellegi eest osamakseid tasuda. Leping
reguleerib Tagatisfondi poolt pankadelt kogutud osamaksete ülekandmist ühtsesse
kriisilahendusfondi.
Eelduslikult menetletakse seda üheskoos Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu
muutmise lepingu ratifitseerimisega.
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu
ratifitseerimise seadus on vastu võetud Riigikogu poolt 21. oktoobril 2015. a ning on koos
lepinguga avaldatud RT II, 05.11.2015, 5.
2. Lepingu ettevalmistamise taust
2.1. Ülevaade kriisilahendusfondi toimimisest üleminekuperioodil
Kriisilahendusfond käivitus vastavalt kriisilahenduse korra määrusele 2016. aasta alguses.
Üleminekuperioodil koosneb kriisilahendusfond liikmesriikide ehk lepinguosalistega seotud
alafondidest, mis võetakse järk järgult ühiskasutusse, et üleminekuperioodi lõpuks (s.o
2023. aasta lõpuks) lakkaks selline alafondideks jagunemine eksisteerimast2. Ex ante
osamaksed alafondidesse arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/633 ja
nõukogu rakendusmääruse (EL) 2015/814 alusel. Osamaksed koguvad kokku liikmesriigid ja
kannavad need üle kriisilahendusfondi. Alus maksete ülekandmiseks kriisilahendusfondi ja
2
Vastavalt osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu põhjendusele
9 ja artikli 1 lõike 1 punktile b.
3
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/63, 21. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex ante osamaksetega, https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015R0063
4
Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/81, 19. detsember 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisi-
lahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015R0081
2
nende kasutamiseks kriisilahenduses on sätestatud valitsuste vahelises lepingus, mis on seotud
ühtse kriisilahenduskorra määrusega5 ja täiendab seda.
Ex ante osamaksete kasutamine üleminekuperioodil
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise leping tagab
selle, et üleminekuperioodil ei saa liikmesriigi alafondi väljaspool seda riiki toimuvate
kriisilahenduste jaoks ammendada või suuremas mahus kasutada, kui näevad ette lepingus
sätestatud piirid.
Alafondide ühiskasutuses ja ühiskasutusse võtmata vahendid
Esimese sammuna saab kriisilahendusnõukogu liikmesriigis toimuva kriisilahenduse jaoks
kasutada ainult sama riigi alafondis veel ühiskasutusse võtmata vahendeid (artikkel 5 lõige 1
punkt a). Sellest alafondist kriisilahenduseks kasutada olevate vahendite maht võrdub
sissemakstud osamaksete summaga (sõltumata sellest, kas fondist on vahepeal väljamakseid
tehtud), millele rakendatakse tol hetkel kehtivad kulude jagamise kriteeriume6. Saadud
summast võetakse maha need summad, mida on kasutatud samas liikmesriigis varasemate
kriisilahenduste jaoks, kui neid on olnud.
Teise sammuna on kasutada kõigi alafondide ühiskasutusse võetud vahendid (artikli 5 lõige 1
punkt b). Ühiskasutuses osa leidmiseks võetakse arvesse kõik fondi tehtud osamaksed,
arvestamata võimalikke väljamakseid, välja arvatud need väljamaksed, mis kriisilahendusega
seotud alafond on teinud selles konkreetses kriisilahenduses vastavalt artikli 5 lõike 1
punktile a. Need väljamaksed lahutatakse maha ja rakendatakse saadud summale sel hetkel
kehtivaid kulude jagamise kriteeriume arvestades7. Sellest summast võetakse maha need
võimalikud summad, mida on ühiskasutusse võetud vahenditest kaetud varasemates
kriisilahendustes.
Kolmanda sammuna on võimalik ära kasutada need vahendid, mis võivad veel alles olla
kriisilahendusega seotud alafondis.
Täiendavad ex ante osamaksed fondi taastamiseks
Kui fondi on üleminekuperioodil kasutatud, kogutakse fondi nii ühiskasutuses oleva kui
ühiskasutusse võtmata osa taastamiseks täiendavaid ex ante osamakseid vastavalt osamaksete
ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artikli 6 lõikele 2.
Erakorralised ex post osamaksed üleminekuperioodil
Kui kasutada olevad ex ante kogutud finantsvahendid ei ole piisavad, et katta fondi
kriisilahenduse meetmeteks kasutamisel tekkinud kahju, kulud ja muud kulutused, kogutakse
kriisilahendusega seotud liikmesriikide pankadelt erakorralisi ex post osamakseid vastavalt
5
Vastavalt osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artiklile 1 ja
artiklile 67 lõige 4 ning artiklile 77 ühtse kriisilahenduskorra määruses
6
Vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile a: üleminekuperioodi esimesel aastal kasutatakse kõiki kriisilahendusega
seotud alafondis kasutada olevaid rahalisi vahendeid; üleminekuperioodi teisel ja kolmandal aastal kasutatakse
vastavalt 60% ja 40%; alates 2019. aastast väheneb kriisilahendusega seotud alafondis olevate rahaliste
vahendite kasutatavus igal aastal 6⅔ protsendi võrra.
7
Vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile b kasutatakse üleminekuperioodi esimesel ja teisel aastal vastavalt 40% ja
60% kõnealustes alafondides kasutada olevatest rahalistest vahenditest; üleminekuperioodi järgnevate aastate
jooksul suureneb kõnealustes alafondides olevate rahaliste vahendite kasutatavus igal aastal 6⅔ protsendi võrra.
Lepinguosaliste kõigis alafondides olevate rahaliste vahendite kasutatavuse osutatud vähenemine jaotub iga
kvartali peale aasta lõikes võrdselt.
3
SRM määruse artikli 71 lõikele 1. Sama lõige sätestab, et erakorraliste ex post osamaksete
kogusumma aasta kohta ei või ületada ex ante aastaste osamaksete summat üle kolme korra.
Lisaks võib erakorralisi ex post osamakseid koguda laenu tagasimaksmiseks, mis
kriisilahendusnõukogu on fondi jaoks võtnud vastavalt ühtse SRM määruse artiklile 73.
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artikli
5 lõike 1 punkt d sätestab, et üleminekuperioodil kannavad ainult kriisilahendusega seotud
lepinguosalised fondi üle oma territooriumil tegevusloa saanud pankadelt kogutud erakorralised
ex post osamaksed. Punkt e, mis reguleerib fondi jaoks laenu võtmist, sätestab, et laenude või
muus vormis toetuse või alafondide vahel tehtud ajutiste ülekandmiste tagasimaksmiseks
kannavad fondi üle erakorralised ex post osamaksed punktis d osutatud kriisilahendusega
seotud lepinguosalised. Ehk siis üleminekuperioodil võib erakorralisi ex post osamakseid
koguda vaid kriisilahendusega seotud lepinguosalise pankadelt.
Ex ante ja erakorraliste ex post osamaksete kasutamine üleminekuperioodil
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu alusel
kogutakse üleminekuperioodil täiendavaid ex ante osamakseid, mis on samuti osaliselt
ühiskasutuses, kõigilt lepinguosalistelt üksnes selleks, et taastada fondi maht, kui sellest on
tehtud väljamakseid.
Samas fondi jaoks võetud laenude tagasimaksmiseks saab vastavalt artikli 5 lõige 1 punktile e
kasutada üksnes erakorralisi ex post osamakseid, mida kogutakse ainult kriisilahendusega
seotud lepinguosaliselt. Laenude tagasimaksmiseks ei saa kasutada fondi kogutud ex ante
osamakseid, kuna sellisel moel väheneksid fondi ühiskasutusse võetud vahendid, mis on
mõeldud kõigi lepinguosaliste jaoks. Sama tagasimaksmise loogika kehtib üleminekuperioodil
sildfinantseerimise (LFA) raames antud laenudele. Erakorralisi ex post osamakseid kogub vaid
kriisilahendusega seotud lepinguosaline.
Vastavalt osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise
lepingu artikli 6 lõikele 2 tuleb juhul, kui alafondist on tehtud väljamakse, koguda fondi
taastamiseks täiendavaid ex ante osamakseid, mis on osaliselt ühiskasutuses. Täiendavaid ex
ante osamakseid ei saa kasutada laenude tagasimaksmiseks. Laenude tagasimaksmiseks
kogutakse erakorralisi ex post osamakseid. Üleminekuperioodil on nende osamaksete otstarve
lahus, üleminekuperioodi lõppedes võib ex ante osamakseid kasutada koos erakorraliste ex post
osamaksetega kriisilahendusfondi kaitsemeetmest võetud laenu tagasimaksmiseks.
Sildfinantseering alafondidele üleminekuperioodil
Liikmesriikide poolt kriisilahendusnõukoguga sõlmitud sildfinantseerimise lepingud (LFAd)
tagavad igale alafondile eraldi nn viimase instantsi laenuandja. Need lepingud on selleks, et
tagada vajadusel kriisilahenduses vahendite olemasolu, mille maht vastab konkreetse fondi
sihttasemele (1% tagatud hoiuste mahust). Ka sildfinantseerimise lepingu alusel laenamine
makstakse tagasi kriisilahendusega seotud lepinguosalise pankadelt kogutud erakorralistest ex
post osamaksetest.
4
2.2 Lepingu väljatöötamise põhjused
2018. aasta detsembris, kui euroala riikide ja teiste osalevate riikide valitsusjuhid leppisid
kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel kokku kaitsemeetme tingimused8, korrati üle
võimalus, et kaitsemeede käivitub enne kriisilahendusfondi lõplikku täislaekumist 2024. aasta
1. jaanuariks ehk enne üleminekuperioodi lõppu. Kaitsemeetme varasema kasutuselevõtu
tingimuseks oli 2020. aastal tuvastatud pangandussüsteemi piisav riskide maandamine.
Hindamise viisid läbi ELi institutsioonid koos kohalike pädevate asutustega. Hindamisaruanne
valmis novembris 2020. a ning selle põhjal leidis 30. novembri 2020. a eurorühm, et piisav
riskide vähendamine pangandussektoris on toimunud ning eurorühma ühisavalduses kinnitati
valmidust kaitsemehhanismi varasemaks rakendamiseks, st alates 1. jaanuarist 2022. a.
Kaitsemeetme varasem käivitamine eeldab muudatusi osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi
ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingus. Valitsusjuhtide kokkulepe nägi ette, et
muudatused peaksid jääma minimaalseks.
Eelkõige puudutavad muudatused pankadelt vajadusel kriisilahendusfondi kogutavate
täiendavate ex post osamaksete ühiskasutusse võtmise korda, milles jõuti kokkuleppele
2019. aasta detsembri eurorühma kohtumisel. Selle kokkuleppe järgi toimub
üleminekuperioodil kriisilahenduses kahjumi katmine täiendavatest ex post osamaksetest kahes
etapis. Esmalt läheb kahjumi katteks 30% ex post osamaksetest, mida on maksimaalselt
võimalik koguda selle riigi pangandussektorilt, kus kriisilahendus toimus. Sealt edasi osalevad
kahjumi katmises kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide pangandussektorid pro rata
kuni 70% ulatuses maksimaalselt võimalikest ex post osamaksetest, millele seab lae
kriisilahendusfondi tegelik suurus üleminekuperioodil. Need protsendid muutuvad sedamööda,
kuidas üleminekuperioodil jätkub osamaksete järkjärguline ühiskasutusse võtmine.
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu
muutmislepingu eelnõu on valminud selle kokkuleppe baasil.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Leping koosneb preambulist ja 5 artiklist.
Lepinguosalisteks on lisaks Eestile kõik euroala riigid: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia,
Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa,
Soome, Sloveenia ja Slovakkia. Lepingule on alla kirjutanud ka järgmised euroalavälised riigid:
Bulgaaria, Horvaatia, Poola, Rumeenia, Taani, Tšehhi ja Ungari. Lepinguga ei ole ühinenud
Rootsi, kes pole ühinenud ka Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepinguga, mida käesoleva lepinguga muudetakse.
Preambul
Lepingu preambulis on viited kokkulepetele, mis on seotud ühtse kriisilahendusfondi
kaitsemeetme loomise ja käivitamisega.
8
https://www.consilium.europa.eu/media/37268/tor-backstop_041218_final_clean.pdf
5
18. detsembri 2013. a eurorühma ja ECOFINi avalduses ühtse kriisilahenduskorra kaitsemeetme
kohta9 sisaldub kokkulepe töötada ühtse kriisilahendusfondi kogumise ehk aastani 2024 vältava
üleminekuperioodi jooksul välja kriisilahendusfondi ühtne kaitsemeede. Seda põhjusel, et võib
esineda olukordi, kus pankade osamaksetest koguneva kriisilahendusfondi vahendid ei ole
kriisilahenduses piisavad. Eelkõige puudutab see üleminekuperioodi, mil osamaksed fondi alles
laekuvad, ent võib ette tulla ka pärast üleminekuperioodi lõppu, kui kriisilahendust vajab korraga
mitu suurt süsteemselt olulist panka. Fondist kasutatud vahendid maksavad tagasi kõigi
lepinguosaliste riikide pangad, sealhulgas täiendavalt kogutavate ex post osamaksete kaudu. Lepiti
kokku, et kaitsemeede käivitatakse hiljemalt kümne aasta pärast.
Järgmine viide on 14. detsembri 2018. a laiendatud formaadis toimunud euroala tippkohtumise
kokkuleppele, mille ühe elemendina kinnitati kaitsemeetme tingimused. Nendes korratakse üle
võimalus kaitsemeede käivitada enne üleminekuperioodi lõppu, kui vastav hindamine 2020. aastal
näitab, et pangandussüsteemis on toimunud piisav riskide vähendamine. Kaitsemeetme varasem
käivitamine eeldab muudatusi Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepingus. Lepiti kokku, et püütakse piirduda võimalikult väheste
muudatustega. Ühtlasi nõustuti nendes tingimustes, et riskide vähendamise hindamisel tuleb
arvesse võtta, kui ambitsioonikat kaitsemeedet üleminekuperioodil luuakse. Mida väiksema
mahuga kaitsemeede, seda madalamad nõuded riskide vähendamiseks ja vastupidi.
Preambul kirjeldab kriisilahendusfondi struktuuri üleminekuperioodil, kus pankadelt kogutavad ex
ante osamaksed jaotatakse iga lepinguosalisega seotud alafondiga, mis järk-järgult ühiskasutusse
võetakse. Üleminekuperioodi lõpuks alafondid kaovad ja kõik vahendid on ühiskasutuses.
Lepinguga tehtavad muudatused puudutavad täiendavaid ex post osamakseid, mida
kriisilahendusnõukogul on võimalik pankadelt kriisilahenduse kulude katteks koguda. Kehtiva
korra alusel võetakse need ühiskasutusse alles üleminekuperioodi lõpus. Preambul viitab, et kui ka
need osamaksed võetaks ühiskasutusse järk-järgult nagu ex ante osamaksed, tagaks see sujuva
ülemineku. Edasi viidatakse eurorühma 4. detsembri 2019. a laiendatud koosseisus toimunud
kohtumisele, kus lepiti kokku, millises tempos kaitsemeetme varasema käivitamise korral ex post
osamaksed ühiskasutusse võetaks.
Preambuli viimane lõige tuleneb soovist käesolev muutmisleping ja ESMi aluslepingu muutmise
leping paralleelselt ratifitseerida, et puhuks, kui poliitiline otsus riskihinnangu alusel on positiivne,
saaks kaitsemeetme kiiresti käivitada. Vastasel juhul võib kaitsemeetme käivitamine lükkuda, kuna
kõigis liikmesriikides tuleb läbida ratifitseerimisprotsess ning osades liikmesriikides on
siseriiklikud protsessid väga ajamahukad. Nii tahetakse muudatusleping jõustada klausliga, et
lepingus sätestatud muudatused jõustuvad alles siis, kui on täidetud kaks tingimust. On olemas
poliitiline otsus, et riske on piisavalt vähendatud ning ESMi juhatajate nõukogu on ühehäälselt
heaks kiitnud resolutsiooni, millega kaitsemeede luuakse. Resolutsiooni üle hääletamiseks vajab
rahandusminister Riigikogu volitust. Vastava nõude sätestamiseks on ettepanek tehtud ESMi
asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõus.
Muudatuslepingus sätestatud muudatused konsolideeritakse osamaksete ühtsesse
kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu teksti. Välja arvatud preambul,
mis on vaid muudatuslepingu preambul.
9
https://www.consilium.europa.eu/media/21899/20131218-srm-backstop-statement.pdf
6
Artikkel 1
Artikkel kirjeldab lepingu teksti tehtavaid muudatusi. Peamised muudatused on artiklis 5, mis
reguleerib kriisilahendusfondi alafondide toimimist – kuidas kriisilahendusfondi ühisosa tekib ja
kuidas liikmesriikide alafonde ja kriisilahendusfondi ühisosa kasutada saab. Muudetakse ka
artiklit 7.
Artikli 5 lõige 1 reguleerib, millises järjekorras kasutatakse alafonde ja ühisosa, kui kriisilahendus-
nõukogu on teinud otsuse kriisilahendusfondi vahendeid kasutada. Kasutatakse kaskaadi
kontseptsiooni, mis tähendab, et kui ühe etapi vahendid pole piisavad, liigutakse edasi järgmisesse
etappi.
Kokkuvõtvalt on kriisilahendusfondi vahendite kasutamise järjekord kehtiva korra kohaselt
järgmine:
a) esimese sammuna kasutatakse probleemse pangaga seotud liikmesriigi poolt
kriisilahendusfondi kantud osamakseid ehk selle liikmesriigi alafondi osa, mis ei ole
veel kriisilahendusfondi ühisosaks muutunud;
b) teise sammuna kasutatakse riikide alafondides kasutada olevaid rahalisi vahendeid ehk
selleks hetkeks moodustunud kriisilahendusfondi ühisosa;
c) kolmanda sammuna pöördutakse tagasi probleemse pangaga seotud liikmesriigi
alafondi juurde, kuna esimeses astmes kõiki selle fondi vahendeid ära ei kasutata;
d) kui eelnevast ei piisa, kogutakse neljanda sammuna probleemse pangaga seotud
liikmesriigi poolt ex post maksed selle riigi territooriumil asutatud pankade käest;
e) juhul kui ex post makseid ei ole kohe võimalik kasutada (ehk põhimõtteliselt on
võimalik neljas samm vahele jätta), siis kasutatakse laenamise võimalusi, riiklikku
sildrahastamist või liikmesriikide alafondide vahelist ajutist laenamist (nende vahendite
ulatuses, mis ei ole veel muudetud kriisilahendusfondi ühisosaks).
1. a) Muudatuslepinguga asendatakse artikli 5 lõikes 1 punktid d) ja e) uue sõnastusega
Lõike 1 punkt d reguleerib pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete kasutamist
kriisilahenduses. Selliseid täiendavaid osamakseid kogutakse juhul, kui eelnenud etappide (a kuni
c) finantsvahendid ei ole piisavad, et katta kriisilahendusega seotud kulud. Vastavalt ühtse
kriisilahenduskorra määruse artiklile 71 ei või kogutavate erakorraliste ex post osamaksete
kogusumma aasta kohta ületada kooskõlas sama määruse artikliga 70 määratud ex ante osamaksete
summat aastas üle kolme korra. Ex ante osamakseid kogutakse fondi sihttaseme saavutamiseks.
Muudatus puudutab erakorraliste ex post osamaksete kasutamist üleminekuperioodil. Kehtiva
korra alusel võetakse ex post osamaksed ühiskasutusse alles pärast üleminekuperioodi lõppu. See
tähendab, et kui kolm esimest etappi fondi kasutamiseks ei ole taganud piisavaid finantsvahendeid
kriisilahenduse kulude katteks, kogutakse erakorralisi ex post osamakseid ainult probleemse
pangaga seotud riigi pankadelt. Kui sellest ei piisa, liigutakse edasi etappi e). Muudatusega tuuakse
ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine varasemaks, see toimuks järk-järgult juba
üleminekuperioodil.
Punkti d esimene lõik toob sisse muudatuse, et kui eelnevad etapid ei ole taganud fondile
kriisilahenduseks piisavalt finantsvahendeid, kannavad oma pankadelt kogutud erakorralised ex
post osamaksed kriisilahendusfondi üle kõik lepinguosalised, mitte ainult probleemse pangaga
seotud riik. Nagu sätestab kriisilahenduskorra artikkel 71, ei või kogutavate ex post osamaksete
kogusumma aasta kohta ületada ex ante osamaksete summat aastas üle kolme korra.
7
Eurorühma rahandusministrite detsembris 2019. a sõlmitud kokkuleppe alusel rakendatakse ka ex
post osamaksete ühiskasutusse võtmisel kaskaadi kontseptsiooni. Esmalt panustab probleemse
pangaga seotud liikmesriik kokku lepitud ulatuses. Kui liikmesriigi osa vahendid on ebapiisavad,
siis teises etapis koguvad ex post osamakseid ja panustavad pro rata kõik liikmesriigid.
Punkti d esimene taane sätestab, et esimese sammuna kannab fondi erakorralisi ex post
osamakseid probleemse pangaga seotud liikmesriik. Selle summa saamiseks, milleks kasutatakse
terminit maksimumsumma, arvutatakse esmalt, kui suur on kriisilahenduskorra määruse artikli 71
alusel kogusumma, mida on võimalik selle riigi pankadelt erakorraliste ex post osamaksetena
koguda. Seejärel korrutatakse see arv protsendimääraga, mille alusel arvutatakse konkreetsel
ajahetkel probleemse pangaga seotud liikmesriigi esimese panuse suurus.
Protsendimäär määratakse kindlaks kriisilahendusskeemi jõustumise kuupäeva alusel ja see
kahaneb ajas, et jõuda üleminekuperioodi lõpuks nulli. Selle algne suurus on 30% alates punkti d)
esimese taande kohaldamise alguskuupäevast ja seda kuupäeva sisaldava kalendrikvartali
ülejäänud osa jooksul. Protsendimäär väheneb kord kvartalis summa võrra, mis arvutatakse
jagades 30 protsendipunkti üleminekuperioodi järelejäänud kalendrikvartalite arvuga, hõlmates ka
kvartali, mil käesolevat taanet kohaldama hakatakse.
Arvestades võimalusega, et tegemist ei ole esimese kriisilahendusega, mille kulude katmiseks
fondi vahendeid kasutatakse, võetakse maksimumsummast maha selliste erakorraliste ex post
osamaksete summa, mis on samal aastal juba kogutud ja mida on veel vaja koguda varasemates
kriisilahendustes kasutatud meetmetega seoses. Nii saadakse konkreetse kriisilahenduse
perspektiivist kasutada olev summa.
Kui nendest vahenditest ei piisa, liituvad ka teised alafondid. Punkti d teine taane sätestab, et
sellisel juhul kannavad kõik liikmesriigid (sh probleemse pangaga seotud liikmesriik) fondi üle
erakorralised ex post osamaksed, mis on vajalikud konkreetse kriisilahenduse meetme kulude
ülejäänud osa katteks. Ehk selle osa, mis muudatusega kantaks nüüd ühiselt riske jagades.
Selle summa saamiseks, milleks kasutatakse terminit ühiskasutusse võetud maksimumsumma,
arvutatakse esmalt, kui suur on kriisilahenduskorra määruse artikli 71 alusel kogusumma, mida on
võimalik liikmesriikide pankadelt erakorraliste ex post osamaksetena koguda. Seejärel
korrutatakse see arv läbi protsendimääraga, mis saadakse sel moel, et lahutatakse 100%st esimese
taande kohaselt rakendatav protsendimäär. Ühiskasutusse võetud maksimumsummast lahutatakse
erakorralist ex post osamaksete summa, mis on samal aastal juba kogutud ja mida on veel vaja
koguda varasemates kriisilahendustes kasutatud meetmetega seoses.
Mõlema taande protsendid muutuvad ajas, et üleminekuperioodi lõpuks oleks kõik erakorralised
ex post osamaksed ühiskasutuses. Seega kui leping jõustuks 1. jaanuaril 2022. a, siis peaks
1. jaanuariks 2024. a liikmesriigi osa kaotamiseks see osa vähenema 3,75 pp iga kvartaliga. Kui
liikmesriigi osa vahendid on ebapiisavad, siis teises etapis koguvad ex post osamakseid ja
panustavad pro rata kõik liikmesriigid ja seda siis alustatakse 70% ühisosa tasemelt, mis siis
vastavalt suureneb.
Lõike 1 punkt e) sätestab, et kui esimese, teise ja kolmanda sammu alusel ei ole rahalised vahendid
kriisilahendusmeetme kulude katmiseks piisavad, ning kui ei ole võimalik kohe koguda
erakorralisi ex post osamakseid lõike 1 punkti d alusel, võib kriisilahendusnõukogu kasutada
järgmisi võimalusi:
1) sõlmida fondi jaoks laenulepinguid või lepinguid muul kujul antava toetuse kohta;
8
2) teha ajutisi ülekandeid liikmesriikide alafondide vahel;
3) sõlmida lepingud fondi rahastamiseks, sh võimaluse korral avaliku rahastamise
kokkulepped, mis võimaldaksid kohest juurdepääsu täiendavatele rahalistele vahenditele,
kui kogutud või kasutatavad ex ante ja ex post osamaksed ei ole fondi kohustuste täitmiseks
piisavad. See puudutab ka võimalikku laenamist kriisilahendusfondi kaitsemeetmest.
Muudatusega kaob viide artiklile 72 ja lisandub viide artiklile 74, mis reguleerib lepinguid fondi
rahastamiseks, mis võimaldaksid kohest juurdepääsu täiendavatele rahalistele vahenditele.
Kui kriisilahendusnõukogu otsustab laenu võtta, kannavad lepinguosalised fondi üle
erakorralised ex post osamaksed, et maksta laenud või muus vormis toetus või alafondide vahel
tehtud ajutised ülekanded tähtaja jooksul tagasi. Erakorraliste ex post osamaksete üle kandmine
toimub samasugusel moel nagu sätestab punkt d – esmalt panustab probleemse pangaga seotud
alafond ja siis kõik ühiselt kuni täieliku tagasimaksmiseni. Kahtluste vältimiseks kohaldatakse
kogu tähtaja jooksul sama asjakohast protsendimäära, mis on kindlaks määratud vastavalt
punktile d.
Punkt e kolmas lõige sätestab kaks kumulatiivset ülempiiri. Piiriks on ex post osamaksed, mida
on võimalik koguda kolme aasta jooksul.
Esimene taane sätestab, et arvutades erakorraliste ex post osamaksete summat, mis tuleb
esimese sammuna panustada probleemse pangaga seotud liikmesriigil, tuleb arvesse võtta ex
post osamaksed, mis on kogutud või veel vaja koguda seoses probleemse pangaga seotud
liikmesriigi esimese panusega varasemates kriisilahendustes. Need ex post osamaksed koos uue
kriisilahenduse kulude katteks võetud laenu tagasimaksmiseks kogutavate ex post osamaksetega
ei tohi ületada kolmega korrutatud maksimumsummat, mille arvutamise kord on sätestatud
punktis d.
Lõigu teine taane kehtestab ülempiiri ühiselt ex post osamaksetest tagasimakstavale osale
kriisilahenduse kulude katteks võetud laenust. Siin tuleb samuti arvesse võtta varasemate
kriisilahenduste ühiselt tagasimakstava osa jaoks kogutud või kogutavad ex post osamaksed.
Need summad koos uue kriisilahenduse jaoks kogutavate ex post osamaksetega ei tohi ületada
summat, mis võrdub kõigi ex ante osamaksete summaga, mis on selle konkreetse
kriisilahendusskeemi jõustumise kuupäevaks sisse makstud. See tähendab, et need summad
kokku ei või ületada üleminekuperioodil pankade ex ante osamaksetest alles koguneva
kriisilahendusfondi tegelikku mahtu kriisilahenduse skeemi jõustumise hetkel. Seda summat –
tegelikku mahtu – fondist tehtud võimalikud väljamaksed ei mõjuta. Aluseks on ex ante
osamaksete arvestus, mis peab tagama sihttaseme saavutamise üleminekuperioodi lõpuks.
1.b) Artikli 5 lõikele 1 lisandub punkt f.
Punkt f on olukorra puhuks, kui punktis e osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse
kriisilahenduse meetme kulude katmiseks piisavad, ning probleemse pangaga liikmesriik ei ole
veel täielikult ammendanud võimekust koguda kriisilahenduskorra määruse artikli 71 alusel
pankadelt erakorralisi ex post osamakseid. Siis on võimalik neid täiendavaid ex post osamakseid
koguda, et maksta tagasi võetud laene või muud liiki toetust.
2. Artikli 7 lõikes üks muutub juhis, kuidas toimida, kui probleemse pangaga riik sooviks kasutada
võimalust kasutada ajutiselt seda osa teistele lepinguosalistele vastavates fondi alafondides
kasutada olevatest rahalistest vahenditest, mida ei ole veel ühiskasutusse võetud. Muudatuse järel
kohaldatakse sellisel juhul artikli 5 lõike 1 punkti e.
9
Artikkel 2. Hoiule andmine
Artikkel sätestab, et muutmisleping antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes
edastab kinnitatud koopiad kõigile allakirjutanutele.
Artikkel 3. Konsolideerimine
Artikkel sätestab, et hoiulevõtja, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat, koostab osamaksete
ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu konsolideeritud
versiooni ja edastab selle kõigile allakirjutanutele.
Artikkel 4. Ratifitseerimine, heakskiitmine
Lõike 1 kohaselt ratifitseerivad allakirjutanud liikmesriigid lepingu või kiidavad selle heaks
oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt. Eestis tuleb leping ratifitseerida kuna algne
leping oli ratifitseeritud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 2 alusel. Ratifitseerimiskiri
antakse hoiule ELi Nõukogu peasekretariaadile.
Lõikega 2 sätestatakse, et hoiulevõtja teavitab teisi allakirjutanuid igast hoiuleandmisest ja
selle kuupäevast.
Artikkel 5. Jõustumine, kohaldamine ja ühinemine
Artikli 5 lõige üks sätestab, et muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik liikmesriigid, kes
osalevad ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras on ratifitseerimis- või
heakskiitmiskirjad hoiule andnud. See tähendab kõiki euroala riike ning lisaks
pangandusliiduga liitunud euroala riike.
Lõige 2 sätestab, et muutmislepinguga kehtestatud muudatused ei kohaldu kohe lepingu enda
jõustumisel. Enne peavad täidetud olema kaks tingimust, üks poliitiline ja teine formaalne.
Lõike 2 punkt a) viitab tingimusele, et riskide varasem jagamine saab toimuda ainult siis, kui
selleks ajaks on piisavalt riske vähendatud. Selline nõue on kriisilahendusfondi kaitsemeetme
tingimustes, mille eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide valitsusjuhid kiitsid heaks
14. detsembril 2018. a laiendatud koosseisus toimunud euroala tippkohtumisel. Selleks et
hinnata, kas riskide maandamine on piisav, koostavad ELi institutsioonid (Euroopa Komisjon,
Euroopa Keskpank) 2020. aastal raporti. Selle raporti alusel teevad rahandusministrid poliitilise
otsuse, kas riskide maandamine on piisav, et kaitsemeetme varasem käivitamine oleks
võimalik. Kaitsemeetme tingimustes on ühtlasi viidatud sellele, et nõudmised, mis osutatakse
riskide vähendamisele, peavad olema vastavuses sellega, millises ulatuses varasemalt käivituv
kaitsemeede näeb ette riskide jagamise.
Lõike 2 punkt b) viitab teisele tingimusele, mis peab samuti olema täidetud, et muudatus-
lepingus kehtestatud muudatused kohalduksid. Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate
nõukogu peab olema ühehäälselt heaks kiitnud resolutsiooni, millega luuakse vastavalt Euroopa
stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 18a lõikele 1 kriisilahendusfondi kaitsemeede, ja
see resolutsioon on jõustunud.
Enne kui punktides a) ja b) sätestatud tingimused on täidetud, muudatuslepinguga kehtestatud
muudatusi ei kohaldata.
Artikli 5 lõige 3 sätestab, et enne kui muutmisleping jõustub, on võimalus sellega ühineda
riikidel, kes ühinevad osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse
10
võtmise lepinguga vastavalt selle artiklile 13. Sellise ühinemise suhtes kohaldatakse nimetatud
artiklis sätestatud korda. Ühineva riigi suhtes jõustub leping tema ühinemiskirja hoiule andmise
kuupäeval.
Muutmislepinguga ühinemise taotlus tuleb esitada samal ajal osamaksete ühtsesse
kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepinguga ühinemise taotlusega.
Ühinemine jõustub osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse
võtmise lepingu ja käesoleva muutmislepingu ühinemiskirjade samaaegsel hoiule andmisel.
Leping on koostatud ühes originaaleksemplaris, mille kõik keeleversioonid on võrdselt
autentsed.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus põhiseadusele
Leping on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Lepingu muudatustega ei tooda lepingusse
aspekte, mis seda hinnangut muudaks.
6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse – kriisilahendusdirektiivi10 ja SRM määruse11 –
rakendamisega ning on nendega vastavuses.
7. Eelnõu mõjud ja seaduse rakendamisega seotud kulud
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu
muutmise lepingu olulisim mõju koos Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu
muutmise lepinguga on Euroopa majandus- ja rahaliidu vastupidavuse ning kriisilahendus-
võimekuse tugevdamine. ESMi baasil kaitsemeetme loomine ühtsele kriisilahendusfondile
suurendab kogu pangandusliidu kriisilahenduskorra töökindlust ja usaldusväärsust ning koos
siin seletuskirjas käsitletud muutmislepinguga rakenduks see kaitse algselt kavandatust 2 aastat
varem.
Otsest eelarvelist kulu osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse
võtmise lepingu muutmise leping endaga kaasa ei too.
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014 , millega luuakse krediidiasutuste ja
investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu
direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ,
2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr
648/2012 EMPs kohaldatav tekst OJ L 173, 12.6.2014, p. 190–348
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed
eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse
kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90).
11
8. Jõustumine
Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, et tagada lepingu
jõustumiseks vajalike tegevuste õigeaegne lõpuleviimine. Leping jõustub kuupäeval, mil kõik
allakirjutanud on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud.
Lepinguosalised on väljendanud tahet saavutada lepingu jõustumine 1. jaanuarist 2022.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu ajendiks oleva lepingu tekstis esitatut on läbirääkimiste protsessis jooksvalt
kooskõlastatud ning saadud kinnitus Vabariigi Valitsuse seisukohtade näol, mis on heakskiidu
saanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonilt.
- Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2019. a istungil ja 4. novembril 2019 Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti ESMi reformi küsimustes;
- Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2019. a istungil ja 29. novembril 2019 Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 4.detsembri ja 5. detsembri
2019. a eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil;
- Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a istungil ja 13. märtsil 2020 Riigikogu Euroopa
Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 16.märtsi ja 17. märtsi 2020. a eurorühma
kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil;
- Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2020. a istungil ja 27. novembril 2020 Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 30. novembri ja 1. detsembri
2020. a eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil.
Lepingu tekst on kooskõlastatud ka Euroopa Liidu küsimusi käsitlevas ministeeriumide
koordinatsioonikogus.
Eelnõu esitati täiendavaks kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile.
Välisministeerium ja justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu. Nende tehtud normitehniliste
ja keelemärkustega on arvestatud.
12
EELNÕU
23.09.2021
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise
seadus
Ratifitseerida juurdelisatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise leping, millele Eesti Vabariik kirjutas alla 2021. aasta
2021. aasta 8. veebruaril Brüsselis.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2021
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
1
LEPING,
MILLEGA MUUDETAKSE OSAMAKSETE
ÜHTSESSE KRIISILAHENDUSFONDI ÜLEKANDMISE JA
ÜHISKASUTUSSE VÕTMISE LEPINGUT, MILLE OSALISED ON
BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK, TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK, HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI,
MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK, POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK JA SOOME VABARIIK
& /et 1
PREAMBUL
LEPINGUOSALISED, Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik,
Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse
Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik,
Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik,
Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome
Vabariik („allakirjutanud“),
TULETADES MEELDE eurorühma ja ECOFINi ministrite 18. detsembri 2013. aasta avaldust
ühtse kriisilahenduskorra kaitsemeetme kohta, milles võeti kohustus töötada hiljemalt kümne aasta
pärast välja täielikult toimiv ühtne kaitsemeede,
TULETADES SAMUTI MEELDE, et 14. detsembril 2018 laiendatud koosseisus toimunud euroala
tippkohtumisel kiitsid nende liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, mille rahaühik on euro,
majandus- ja rahaliidu tugevdamise eesmärgil heaks tervikliku paketi, sealhulgas ühtse
kriisilahendusfondi („fond“) ühtse kaitsemeetme tingimused. Nende tingimuste kohaselt luuakse
ühtne kaitsemeede enne üleminekuperioodi lõppu piiratud muudatustega osamaksete ühtsesse
kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingusse, kui riskide vähendamisel on
tehtud piisavaid edusamme, pärast poliitilist otsust, mille aluseks on institutsioonide ja pädevate
asutuste 2020. aasta hinnang riskide vähendamisele. Lisaks oleksid riskide vähendamise nõuded
proportsionaalsed ühtse kaitsemeetme ambitsioonitasemega üleminekuperioodil võrreldes
tavaolukorraga,
& /et 2
TUNNISTADES, et kui ühtne kaitsemeede võetakse kasutusele enne üleminekuperioodi lõppu,
mille jooksul fondi tehtavad ex ante osamaksed jaotatakse eri alafondidesse, kust need järk-järgult
ühiskasutusse võetakse, hõlbustaks erakorraliste ex post osamaksete sarnane ühiskasutusse võtmine
sujuvat üleminekut fondi alafondideks jaotatud struktuurilt täielikult ühiskasutusse võetud
struktuurile,
TULETADES lisaks MEELDE, et laiendatud koosseisus eurorühma 4. detsembri 2019. aasta
kohtumisel kiitsid rahandusministrid heaks fondi tehtavate erakorraliste ex post osamaksete
ühiskasutusse võtmise tehnilised üksikasjad,
TULETADES lisaks MEELDE, et käesolevat muutmislepingut ei kohaldataks enne, kui kõik ühtses
järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad lepinguosalised on jõudnud
järeldusele, et riskide vähendamisel on tehtud piisavaid edusamme, nagu on osutatud ühtse
kriisilahendusfondi ühtse kaitsemeetme tingimustes, mille nende liikmesriikide riigipead või
valitsusjuhid, mille rahaühik on euro, kiitsid heaks 14. detsembri 2018. aasta laiendatud koosseisus
toimunud euroala tippkohtumisel, ning kui on jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate
nõukogu resolutsioon kaitsemeetme loomiseks,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
& /et 3
ARTIKKEL 1
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepingu muudatused
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingut muudetakse
järgmiselt.
1) Artikli 5 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
a) punktid d ja e asendatakse järgmisega:
„d) neljandaks, ja ilma et see piiraks punktis e osutatud kriisilahendusnõukogu
volituste kohaldamist, kui punktis c osutatud rahalised vahendid ei ole
konkreetse kriisilahenduse meetme kulude katmiseks piisavad, kannavad
lepinguosalised fondi üle oma territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt
ja investeerimisühingutelt kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse
artiklis 71 sätestatud kriteeriumidega kogutud erakorralised ex post osamaksed
järgmiselt:
& /et 4
esimese sammuna kannavad punktis a osutatud asjaomased lepinguosalised
või piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral asjaomased
lepinguosalised, kes ei ole taganud punktide a–c alusel piisavalt rahalisi
vahendeid nende territooriumil tegevusloa saanud üksuste kriisilahenduseks,
fondi üle erakorralised ex post osamaksed kuni summani, mis on arvutatud
kui erakorraliste ex post osamaksete maksimumsumma, mida võib koguda
nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt või
investeerimisühingutelt vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse
artikli 71 lõike 1 teisele lõigule, korrutatuna kohase protsendimääraga
(„maksimumsumma“). Käesoleva taande kohaldamisel määratakse
protsendimäär kindlaks kriisilahendusskeemi jõustumise kuupäeva alusel.
Selle suurus on 30 % alates käesoleva taande kohaldamise alguskuupäevast
ja seda kuupäeva sisaldava kalendrikvartali ülejäänud osa jooksul.
Protsendimäär väheneb kord kvartalis summa võrra, mis arvutatakse jagades
30 protsendipunkti üleminekuperioodi järelejäänud kalendrikvartalite
arvuga, hõlmates ka kvartali, mil käesolevat taanet kohaldama hakatakse.
Käesoleva taande kohaldamisel arvatakse maksimumsummast maha
erakorraliste ex post osamaksete summa, mis on käesoleva taande kohaselt
samal aastal juba kogutud ja mis tuleb veel koguda seoses varasemate
kriisilahenduse meetmetega;
& /et 5
teise sammuna, kui esimese taande kohaselt kasutada olevad rahalised
vahendid ei ole piisavad, kannavad kõik lepinguosalised fondi üle
erakorralised ex post osamaksed, mis on vajalikud konkreetse
kriisilahenduse meetme kulude ülejäänud osa katmiseks, kuni summani, mis
on arvutatud nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt või
investeerimisühingutelt vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse
artikli 71 lõike 1 teisele lõigule sissenõutavate erakorraliste ex post
osamaksete maksimumsummana, korrutatuna protsendimääraga, mis on
100 % miinus esimese taande kohaselt kohaldatav protsendimäär
(„ühiskasutusse võetud maksimumsumma“). Käesoleva taande
kohaldamisel arvatakse ühiskasutusse võetud maksimumsummast maha
erakorraliste ex post osamaksete summa, mis on käesoleva taande kohaselt
samal aastal juba kogutud ja mis tuleb samal aastal veel koguda seoses
varasemate kriisilahenduse meetmetega;
e) kui punktis c osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse kriisilahenduse
meetme kulude katmiseks piisavad ja kui punktis d osutatud erakorralised ex
post osamaksed ei ole kohe kättesaadavad, sealhulgas asjaomaste asutuste
stabiilsusega seotud põhjustel, võib kriisilahendusnõukogu teostada oma
volitust sõlmida fondi huvides laenulepinguid või muus vormis toetuslepinguid
vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitele 73 ja 74 või teostada oma
volitust teha alafondide vahel ajutisi ülekandmisi vastavalt käesoleva lepingu
artiklile 7.
& /et 6
Kui kriisilahendusnõukogu otsustab käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud
volitusi teostada, kannavad asjaomased lepinguosalised, ilma et see piiraks
käesoleva punkti kolmanda lõigu kohaldamist, fondi üle erakorralised ex post
osamaksed, et maksta laenud või muus vormis toetus või alafondide vahel tehtud
ajutised ülekanded vastavalt punkti d esimesele ja teisele taandele tagasi tähtaja
jooksul ning kuni täieliku tagasimaksmiseni. Kahtluste vältimiseks kohaldatakse
kogu tähtaja jooksul sama asjakohast protsendimäära, mis on kindlaks määratud
vastavalt punktile d.
Üleminekuperioodi jooksul jõustunud konkreetse kriisilahendusskeemi suhtes
kohaldatakse järgmist:
seoses konkreetse kriisilahenduse meetmega üle kantavate erakorraliste ex
post osamaksete ja selliste osamaksete summa, mis tuleb veel üle kanda
seoses asjaomaste lepinguosaliste varasemate kriisilahenduse meetmetega
vastavalt i) punkti d esimesele taandele ja ii) käesolevale punktile e, mida
kohaldatakse kooskõlas punkti d esimese taandega, ei tohi ületada kolmega
korrutatud maksimumsummat;
& /et 7
lisaks ei tohi seoses selle konkreetse kriisilahenduse meetmega üle
kantavate ja selliste erakorraliste ex post osamaksete summa, mis tuleb veel
üle kanda seoses kõigi lepinguosaliste varasemate kriisilahenduse
meetmetega vastavalt i) punkti d teisele taandele ja ii) käesolevale
punktile e, mida kohaldatakse kooskõlas punkti d teise taandega, ületada
summat, mis võrdub kõigi ex ante osamaksete summaga, mis on selle
konkreetse kriisilahendusskeemi jõustumise kuupäevaks sisse makstud,
välja arvatud need osamaksed, mis on kogutud seoses fondist varem tehtud
väljamaksetega (fondi tegelik tase, arvestamata võimalikke väljamakseid).“;
b) lisatakse järgmine punkt:
„f) kui punktis e osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse kriisilahenduse
meetme kulude katmiseks piisavad, kannavad asjaomased lepinguosalised tähtaja
jooksul ja kuni täieliku tagasimaksmiseni üle erakorralised ex post osamaksed,
mida on veel võimalik koguda nende territooriumil tegevusloa saanud
krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ühtse kriisilahenduskorra määruse
artikli 71 lõike 1 teise lõigu kohaselt sätestatud ulatuses, et maksta tagasi laenud
või muud liiki toetus, milles kriisilahendusnõukogu võib kokku leppida ühtse
kriisilahenduskorra määruse artiklite 73 ja 74 kohaselt.“
& /et 8
2) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktides a–d sätestatud kohustuste täitmist, võivad
kriisilahendusega hõlmatud lepinguosalised üleminekuperioodil taotleda
kriisilahendusnõukogult ajutiselt selle osa kasutamist teistele lepinguosalistele
vastavates fondi alafondides kasutada olevatest rahalistest vahenditest, mida ei ole veel
ühiskasutusse võetud. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 5 lõike 1 punkti e.“
ARTIKKEL 2
Hoiule andmine
Käesolev muutmisleping antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati („hoiulevõtja“),
kes edastab kinnitatud koopiad kõigile allakirjutanutele.
ARTIKKEL 3
Konsolideerimine
Hoiulevõtja koostab osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise
lepingu konsolideeritud versiooni ja edastab selle kõigile allakirjutanutele.
& /et 9
ARTIKKEL 4
Ratifitseerimine või heakskiitmine
1. Käesoleva muutmislepingu peavad allakirjutanud ratifitseerima või heaks kiitma.
Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiulevõtjale hoiule.
2. Hoiulevõtja teavitab teisi allakirjutanuid igast hoiuleandmisest ja selle kuupäevast.
ARTIKKEL 5
Jõustumine, kohaldamine ja ühinemine
1. Käesolev muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud, kes osalevad ühtses
järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad
hoiule andnud. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse lepingut alates selle jõustumise
kuupäevast.
& /et 10
2. Tingimusel, et käesolev muutmisleping on vastavalt lõikele 1 jõustunud, ja kui allpool
kindlaks määratud tingimused ei ole jõustumise ajaks täidetud, kohaldatakse käesolevat
muutmislepingut alates järgmisest päevast pärast kuupäeva, mil on täidetud järgmised tingimused:
a) ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad lepinguosalised on
institutsioonide ning pädevate asutuste 2020. aasta hinnangu alusel jõudnud järeldusele, et
riskide vähendamisel on tehtud piisavaid edusamme, nagu on osutatud ühtse
kriisilahendusfondi ühtse kaitsemeetme tingimustes, mille nende liikmesriikide riigipead või
valitsusjuhid, mille rahaühik on euro, kiitsid heaks 14. detsembri 2018. aasta laiendatud
koosseisus toimunud euroala tippkohtumisel, ning
b) Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu resolutsioon Euroopa stabiilsusmehhanismi
asutamislepingu artikli 18a lõike 1 kohase kaitsemeetme loomiseks on jõustunud.
3. Enne käesoleva muutmislepingu jõustumist on see avatud ühinemiseks Euroopa Liidu
liikmesriikidele, kes ühinevad osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepinguga vastavalt selle artiklile 13.
Käesoleva muutmislepinguga ühinemise suhtes kohaldatakse samuti osamaksete ühtsesse
kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artiklit 13.
& /et 11
Ühinev liikmesriik peab esitama käesoleva muutmislepinguga ühinemise taotluse samal ajal
osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepinguga ühinemise
taotlusega. Ühinemine jõustub osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja
ühiskasutusse võtmise lepingu ja käesoleva muutmislepingu ühinemiskirjade samaaegsel
hoiuleandmisel.
Koostatud ……………. (kuupäev) …………. (koht) ühes originaaleksemplaris, mille tekstid
bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, malta, poola,
portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles
on võrdselt autentsed.
& /et 12