dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Euroopa stabiilsusmehhanismi reformipaketi ratifitseerimine: edastamine Vabariigi Valitsusele esitamiseks

Rahandusministeerium · 21. oktoober 2021
Viit
1.1-10.1/7398-1
Registreeritud
21. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Andres Kuningas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17398-1 21.10.2021 Väljaminev kiri.asice3746 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium Meie 21.10.2021 nr 1.1-10.1/7398-1 [email protected] Euroopa stabiilsusmehhanismi reformipaketi ratifitseerimine: edastamine Vabariigi Valitsusele esitamiseks Austatud proua välisminister Edastame välisministeeriumile Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformiga seotud eelnõude paketi. Reformipaketti kuuluvad ESM asutamislepingu muutmise lepingu, osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ratifitseerimise seaduste eelnõud ning ESMi asutamiselepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise eelnõu. Viimane on vajalik, et sätestada uue ESMi instrumendiga (pangandusliidu kaitsemehhanism) seotud siseriiklikud menetlused ning täpsustada olemasolevate ennetavate krediidiliinide rakendamisega seonduvat. Palume eelnõud Vabariigi Valitsusele esitada esimesel võimalusel. Lepinguosaliste ühine eesmärk on jõuda lepingute ratifitseerimise protseduuridega lõpule selliselt, et võimaldada lepingute jõustumine 1. jaanuarist 2022. a. Viimaste andmete kohaselt (seisuga 22. september 2021) on 6 riiki ratifitseerimise lõpetanud, 3 riiki on ratifitseerimise seaduse väljakuulutamise ootel ning 6 riigil on ratifitseerimise seadus parlamendi menetluses. 4 riiki, sh Eesti, on oma menetluses valitsuse etapis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. ESMi asutamislepingu muutmise leping Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 a. seaduse eelnõu – 1 lehel b. seaduse eelnõu seletuskiri – 32 lehel c. muutmise lepingu tekst eesti keeles – 41 lehel 2. ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus a. seaduse muutmise eelnõu – 2 lehel b. seaduse muutmise eelnõu seletuskiri – 12 lehel 3. Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise leping a. seaduse eelnõu – 1 lehel b. seaduse eelnõu seletuskiri – 12 lehel c. muutmise lepingu tekst eesti keeles – 12 lehel Andres Kuningas 611 3759 [email protected] 2 EELNÕU 23.09.2021 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise leping, millele Eesti Vabariik kirjutas alla 2021. aasta 8. veebruaril Brüsselis. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 1 LEPING, MILLEGA MUUDETAKSE EUROOPA STABIILSUSMEHHANISMI ASUTAMISLEPINGUT, MIS ON SÕLMITUD JÄRGMISTE RIIKIDE VAHEL: BELGIA KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK, ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK JA SOOME VABARIIK T/ESM-AMD/et 1 T/ESM-AMD/et 2 PREAMBUL LEPINGUOSALISED, Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Vabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik ,Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik („euroala liikmesriigid“ või „allakirjutanud“), TUNNISTADES kokkulepet kaasata rahalisi vahendeid ja näha ette kaitsemeede kriisilahendusfondi kasutusele, mis kuulub ühtsele kriisilahendusnõukogule (SRB), mis on loodud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrusega (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/20101, TUNNISTADES Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) olulist panust kriisiohjesse, pakkudes euroala liikmesriikidele õigeaegselt ja tulemuslikult stabiilsustoetust, OLLES KOKKU LEPPINUD terviklikus paketis majandus- ja rahaliidu täiendavaks tugevdamiseks, 1 ELT L 225, 30.7.2014, lk 1. T/ESM-AMD/et 3 SEADES EESMÄRGIKS täiendavalt arendada ESMi, et tugevdada euroala vastupanuvõimet ja kriisilahendusvõimekust, järgides samal ajal jätkuvalt täielikult Euroopa Liidu õigust, TULETADES MEELDE, et 29. juunil 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel teatasid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et ESM hakkab pakkuma kriisilahendusfondile ühtset kaitsemeedet ja ESMi tugevdatakse eurorühma esimehe 25. juuni 2018. aasta kirjas esitatud elementide alusel, TULETADES LISAKS MEELDE, et 14. detsembril 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel kinnitasid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid nimetatud ühtse kaitsemeetme tingimused ja ESMi reformi täpsustatud tingimused ning et 21. juunil 2019 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel võtsid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid teadmiseks laiapõhjalise kokkuleppe, mis saavutati Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ülevaatamise osas, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: T/ESM-AMD/et 4 ARTIKKEL 1 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muudatused Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut muudetakse järgmiselt. A. Preambulit muudetakse järgmiselt. 1) Põhjendus 4 asendatakse järgmisega: „(4) Euroala stabiilsust ohustava usalduskriisi vältimiseks tuleks esmajoones rangelt järgida Euroopa Liidu õigusraamistikku, integreeritud eelarve ja makromajandusliku järelevalve raamistikku, eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti, makromajanduslike tasakaalustamatuste raamistikku ja Euroopa Liidu majandusjuhtimise eeskirju.“ 2) Lisatakse järgmised põhjendused: T/ESM-AMD/et 5 „(5a) 29. juunil 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel teatasid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et ESM hakkab ühtsele kriisilahendusfondile pakkuma kaitsemeedet ja ESMi tugevdatakse eurorühma esimehe 25. juuni 2018. aasta kirjas esitatud elementide alusel. 14. detsembril 2018. aastal kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel kiitsid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid heaks nimetatud ühtse kaitsemeetme tingimused, mille pakkujaks saab ESM ning samuti ESMi reformi täpsustatud tingimused. ESMi reformi täpsustatud tingimustega on ette nähtud, et hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks kehtestatakse ühtse kriisilahendusfondi ühtne kaitsemeede. Samuti on ESMi reformi täpsustatud tingimustega ette nähtud ennetava finantsabi vahendite tõhusamaks muutmine ESMi liikmete jaoks, kelle majanduse põhinäitajad on tugevad, kuid keda võib mõjutada negatiivne šokk, mis jääb väljapoole nende kontrolli. Kooskõlas ESMi reformi täpsustatud tingimustele lisatud ühise seisukohaga Euroopa Komisjoni ja ESMi tulevase koostöö kohta abikõlbulikkuse hindamisel ennetava krediidiliini kasutamiseks, sõltuvalt kõlblikkuskriteeriumide täpsest ulatusest, täidavad Euroopa Komisjon ja ESM oma vastavaid ülesandeid kooskõlas Euroopa Liidu õiguse, käesoleva lepingu ja ESMi suunistega. Samuti on ESMi reformi täpsustatud tingimustega ette nähtud täiendava marginaali kohaldamine juhul, kui ESMi liige, kellele on antud ESMi ennetavat finantsabi, ei täida pärast rahaliste vahendite kasutuselevõttu enam finantsabiga seotud tingimusi, välja arvatud juhul, kui selline mittetäitmine on tingitud sündmustest, mis ei ole valitsuse kontrolli all. Lisaks on ESMi reformi täpsustatud tingimustes välja toodud, et tingimuslikkus jääb käesoleva lepingu ja kõigi ESMi vahendite aluspõhimõtteks, kuid täpsed tingimused tuleb kohaldada vastavalt igale vahendile. T/ESM-AMD/et 6 (5b) Ühises seisukohas ESMi ja Euroopa Komisjoni tulevase koostöö kohta on esitatud kokkulepe finantsabiprogrammide raames ja neist väljaspool toimuva koostöö uue jaotuse kohta. Euroopa Komisjonil ja ESMil on ühised eesmärgid ning nad täidavad euroala kriisiohjega seotud konkreetseid ülesandeid Euroopa Liidu õiguse ja käesoleva lepingu alusel. Finantsstabiilsuse tagamiseks rakendavad need kaks institutsiooni seega ESMi kriisiohjemeetmeid tihedas koostöös tõhusa juhtimise all ja täiendavad üksteist ekspertteadmistega. Euroopa Komisjon tagab kooskõla Euroopa Liidu õigusega, eelkõige majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga. ESM teeb oma analüüsi ja hinnangu laenuandja seisukohast. Ühine seisukoht tulevase koostöö kohta lisatakse kogu ulatuses koostöömemorandumisse, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 8, kui jõustuvad käesoleva lepingu muudatused.“ 3) Põhjendusse 7 lisatakse järgmine lause: „ESMi liikmed tunnustavad praegust tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi vahelist dialoogi.“ 4) Põhjenduse 8 kolmas lause asendatakse järgmisega: „Kui see on asjakohane, eeldatakse, et ESMilt finantsabi taotlev euroala liikmesriik esitab samalaadse taotluse IMFile.“ T/ESM-AMD/et 7 5) Lisatakse järgmine põhjendus: „(9a) Euroopa Liidu liikmesriigid, kelle vääring ei ole euro ja kes on loonud tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga (EKP) vastavalt 15. oktoobri 2013. aasta nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga*, annavad kavandatavalt ESMi kõrval ühtsele kriisilahendusfondile paralleelsed krediidiliinid. Kõnealused liikmesriigid osalevad ühtses kaitsemeetmes võrdsetel alustel („osalevad liikmesriigid“). Osalevate liikmesriikide esindajaid tuleb kutsuda vaatlejatena juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu koosolekutele, kus arutatakse ühtse kaitsemeetmega seotud küsimusi, ja neil peab olema samasugune juurdepääs teabele. Tuleb kehtestada asjakohane kord teabe jagamiseks ja õigeaegseks kooskõlastamiseks ESMi ja osalevate liikmesriikide vahel. Peab olema võimalik kutsuda juhtumipõhiselt ühtse kriisilahendusnõukogu (SRB) esindajaid vaatlejatena osalema juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu koosolekutel, kus arutatakse kaitsemeetmest rahastamist. ______________ * ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.“ T/ESM-AMD/et 8 6) Põhjendus 10 asendatakse järgmisega: „(10) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad volitasid 20. juunil 2011 käesoleva lepingu osalisi nõudma Euroopa Komisjonilt ja EKP-lt käesolevas lepingus ette nähtud ülesannete täitmist. Tunnistatakse, et käesolevast lepingust Euroopa Komisjonile ja EKP-le tulenevad kohustused ei anna neile mingit õigust ise otsuseid teha ja et nende kahe institutsiooni poolt käesoleva lepingu alusel täidetud ülesanded on siduvad üksnes ESM-ile.” 7) Põhjendusse 11 lisatakse järgmised laused: „Pärast kõnealuste ühise tegutsemise klauslite kehtestamist alates 1. jaanuarist 2013, võtavad ESMi liikmed kohustuse võtta 2022. aastaks kasutusele üheetapilise agregeeritud hääletuse („üheetapilist (single-limb) agregeerimist sisaldavad ühise tegutsemise klauslid“). Üksikasjalikud õiguslikud tingimused lepitakse kokku majandus- ja rahanduskomitees, võttes arvesse riikide põhiseadusest tulenevaid nõudeid, nii et kõik ESMi liikmed rakendaksid üheetapilist (single-limb) agregeerimist sisaldavaid ühise tegutsemise klausleid uute euroala riigivõlakirjade puhul viisil, millega tagatakse nende samasugune õiguslik mõju.“ 8) Lisatakse järgmised põhjendused: „(11a) ESMi liikme taotlusel ja kui see on kohane, võib ESM hõlbustada dialoogi nimetatud ESMi liikme ja selle erainvestorite vahel vabatahtlikul, mitteametlikul, mittesiduval, ajutisel ja konfidentsiaalsel alusel. T/ESM-AMD/et 9 (11b) ESM annab stabiilsustoetust ainult nendele ESMi liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle ESMile vahendite tagasimaksmise suutlikkus on kinnitust leidnud. Võla jätkusuutlikkuse ja tagasimaksesuutlikkuse hindamine tehakse läbipaistvalt ja prognoositavalt, võimaldades samal ajal piisavat kaalutlusruumi. Sellised hindamised teevad Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga, ja ESM ning vajaduse ja võimaluse korral tehakse seda koos IMFiga kooskõlas käesoleva lepingu, Euroopa Liidu õiguse ja artikli 13 lõike 8 kohaselt sõlmitud koostöömemorandumiga. Kui koostöö raames ei jõuta ühisele seisukohale, annab Euroopa Komisjon üldise hinnangu valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta ning ESM hindab asjaomase ESMi liikme suutlikkust vahendid ESMile tagasi maksta.“ 9) Põhjendus 12 asendatakse järgmisega: „(12) Erakorralistel juhtudel, kui stabiilsustoetust antakse makromajandusliku kohandamisprogrammi tingimusel, kaalutakse kooskõlas IMFi tavadega asjakohast ja proportsionaalset erasektori osalemist.“ 10) Põhjendusse 13 lisatakse järgmine lause: „ESMi poolt SRB-le kaitsemeetmest antavatel laenudel on sarnaselt muude ESMi laenudega eelisvõlausaldaja staatus.“ T/ESM-AMD/et 10 11) Põhjendus 14 asendatakse järgmisega: „(14) Euroala liikmesriigid toetavad seda, et ESMil ja teistel riikidel, kes ESMiga koordineeritult annavad kahepoolseid laene, sealhulgas kaitsemeetmest SRB-le antavad laenud, on võlausaldajatena võrdne staatus.“ 12) Lisatakse järgmised põhjendused: „(15a) Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Liidu liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat ELi toimimise lepinguga ette nähtud korras. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikele 1 ja artiklile 121 kooskõlastavad Euroopa Liidu liikmesriigid oma majanduspoliitika Euroopa Liidu Nõukogus. Sellest tulenevalt ei teeni ESM ESMi liikmete vahel majanduspoliitika koordineerimise eesmärki, mille jaoks on Euroopa Liidu õigusega ette nähtud vajalik kord. ESM austab volitusi, mis on Euroopa Liidu õigusega antud liidu institutsioonidele ja asutustele. T/ESM-AMD/et 11 (15b) ESMi liikmed tunnistavad, et ühtse kaitsemeetme ja selle raames rahastatavate kriisilahendusmeetmete tulemuslikkuse jaoks on määrava tähtsusega kiirus ja efektiivsus, millega toimub kaitsemeetme üle otsustamine ja koordineerimine osalevate liikmesriikidega, kes osalevad koos ESMiga ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises, nagu kajastavad ühtse kaitsemeetme tingimused, mille kiitsid 14. detsembril 2018. aastal kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel heaks eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid. Tingimused näevad ette kaitsemeetmest väljamaksete tegemise kriteeriumid, sealhulgas viimase abinõu ja keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsuse põhimõtted, täielik vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrusele (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010* („ühtse kriisilahenduskorra määrus“), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivile 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012** („pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv“), ja õigusraamistiku püsivus. Tingimustega on ette nähtud, et ESM peab tegema otsuse kaitsemeetme kasutamise kohta reeglina 12 tunni jooksul alates SRB taotluse esitamisest, mida tegevdirektor võib erandjuhtudel pikendada 24 tunnini, eelkõige kui on tegemist eriti keeruka kriisilahendustoimingu, järgides samas riikide põhiseadusest tulenevaid nõudeid. _________________ * ELT L 225, 30.7.2014, lk 1. ** ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.“ T/ESM-AMD/et 12 13) Põhjendus 16 asendatakse järgmisega: „(16) Käesoleva lepinguga tunnistatakse ESMi tegevdirektori ja töötajate sõltumatust. Seda tuleb kasutada sellisel viisil, et kus kohane ja vastavalt käesolevas lepingus sätestatule, säilib kooskõla Euroopa Liidu õigusega, mille kohaldamise üle teeb järelevalvet Euroopa Komisjon.“ 14) Põhjendus 17 asendatakse järgmisega: (17) Lepinguosaliste vahelised või lepinguosaliste ja ESMi vahelised vaidlused käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle antakse lahendamiseks Euroopa Kohtusse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 273. (18) ESM loob asjakohased hoiatussüsteemid, mille eesmärk on tagada kõigi stabiilsustoetuse või kaitsemeetmega seotud tagasimaksete õigeaegne laekumine. Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga, ja Euroopa Liidu Nõukogu teevad programmijärgset järelevalvet ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 136 kohaselt sätestatud raamistikus,“. B. Artikleid muudetakse järgmiselt. 15) Artikkel 3 asendatakse järgmisega: T/ESM-AMD/et 13 „ARTIKKEL 3 Eesmärgid 1. ESMi eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, stabiilsustoetust ESMi liikmetele, kes on tõsistes rahalistes raskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse sattuda, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Kui see on vajalik, et olla asutusesiseselt ettevalmistatud ja võimeline käesoleva lepinguga seatud ülesandeid nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitma, võib ESM jälgida ja hinnata oma liikmete makromajanduslikku ja finantsolukorda, sealhulgas valitsemissektori võla jätkusuutlikkust, ning analüüsida asjakohast teavet ja andmeid. Selleks teeb tegevdirektor koostööd Euroopa Komisjoni ja EKPga, et tagada täielik kooskõla ELi toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga. 2. ESM võib pakkuda SRB ühtsele kriisilahendusfondile kaitsemeedet, et toetada kriisilahendusvahendite kohaldamist ja SRB kriisilahendusõiguste kasutamist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu õiguses. 3. Nendel eesmärkidel on ESMil õigus kaasata vahendeid, emiteerides finantsinstrumente või sõlmides ESMi liikmete, finantseerimisasutuste või kolmandate isikutega rahalisi või muid kokkuleppeid või tehinguid. T/ESM-AMD/et 14 4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peavad kohaldatavad tingimused olema valitud finantsabi andmise vahendile kohased, nagu on sätestatud käesolevas lepingus.” 16) Artikli 4 lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega: „Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui Euroopa Komisjon ja EKP on mõlemad seisukohal, et artiklites 13–18 määratletud finantsabi andmiseks või rakendamiseks vajaliku otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmine ohustaks euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust.“ 17) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 4 lisatakse järgmine lause: „Ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises koos ESMiga osalevate liikmesriikide esindajad kutsutakse samuti osalema vaatlejatena juhatajate nõukogu koosolekutel, kui arutatakse ühtse kaitsemeetmega seotud küsimusi.“; b) lõiget 6 muudetakse järgmiselt: i) punkt a asendatakse järgmisega: T/ESM-AMD/et 15 „a) hädaabi reservfondi lõpetamine ja selle vahendite kandmine tagasi reservfondi ja/või sissemakstud kapitali hulka kooskõlas artikli 4 lõikega 4, artikli 18a lõike 6 esimese lõigu kohaldamise peatamise lõpetamine, sellise häälteenamuse muutmine, mida on vaja hääletuse kiirmenetluse korral kaitsemeetme laenude ja vastavate väljamaksete kohta otsuse vastuvõtmiseks , ning asjaolude kindlaksmääramine, mille puhul toimub ülevaatus tulevikus, vastavalt artikli 18a lõike 6 kolmandale lõigule;“ ii) punkt f asendatakse järgmisega: „f) ESMi poolt stabiilsustoetuse andmine, sealhulgas artikli 13 lõikes 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud või artikli 14 lõikes 2 osutatud majanduspoliitilised tingimused, ning võimalike vahendite valik ning finants- ja muude tingimuste kehtestamine vastavalt artiklitele 12–18;“ iii) lisatakse järgmine punkt: „fa) III lisas sätestatud ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumide muutmine vastavalt artikli 14 lõikele 1;“ iv) punkt g asendatakse järgmisega: T/ESM-AMD/et 16 „g) i) tegevdirektorile ja ii) Euroopa Komisjonile, kes tegutseb koostöös EKPga, volituste andmine finantsabiga seotud majanduspoliitiliste tingimuste üle ühiselt läbirääkimiste pidamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 3;“ v) lisatakse järgmine punkt: „ga) kaitsemeetme andmine vastavalt artikli 18a lõike 1 esimesele lõigule, IV lisas sätestatud kriteeriumide muutmine kaitsemeetmest laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumide muutmine vastavalt artikli 18a lõike 1 teisele lõigule, artikli 18a lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud mis tahes elementide kindlaksmääramine ning sellise kaitsemeetme lõpetamise või jätkamise kohta otsuse tegemine vastavalt artikli 18a lõigetele 1 ja 8;“ vi) punkt h asendatakse järgmisega: „h) finantsabi või kriisilahendusfondi kaitsemeetme hinnastamispõhimõtete ja - suuniste muutmine vastavalt artiklile 20;“ vii) punkt j asendatakse järgmisega: „j) EFSFi raames antud toetuse ESMile ülekandmise korra kehtestamine, sealhulgas lubatud kapitali täiendava osa loomine vastavalt artiklile 40;“. T/ESM-AMD/et 17 18) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 3 lisatakse järgmine lause: „Ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises koos ESMiga osalevate liikmesriikide esindajad kutsutakse samuti osalema vaatlejatena direktorite nõukogu koosolekutel, kui arutatakse ühtse kaitsemeetmega seotud küsimusi.“; b) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Direktorite nõukogu võib kutsuda muid isikuid, sealhulgas asutuste või organisatsioonide esindajaid, osalema konkreetsetel juhtudel koosolekutel vaatlejana.“ 19) Artikli 7 lõikele 4 lisatakse järgmine lause: „Tegevdirektor ja ESMi töötajad vastutavad ainult ESMi ees ning on oma kohustuste täitmisel täielikult sõltumatud.“ 20) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine lõige: T/ESM-AMD/et 18 „1a. ESM võib kriisilahendusfondile tagada kaitsemeetme, ilma et see piiraks Euroopa Liidu õiguse kohaldamist ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste pädevust. Kaitsemeetmest antakse laene üksnes viimase abinõuna ja sellises ulatuses, et see on keskpikas perspektiivis eelarveneutraalne.“; b) lõikesse 3 lisatakse järgmine lause: „Üheetapilist agregeeritud hääletust kohaldatakse kõikidele uutele euroala riigivõlakirjadele, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta ja mis on emiteeritud 1. jaanuaril 2022 või hiljem.“ c) lisatakse järgmine lõige: „4. Käesoleva lepinguga seatud ülesannete täitmisel tagab Euroopa Komisjon, et ESMi poolt käesoleva lepingu alusel antava finantsabi toimingud on, kui see on asjakohane, kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige ELi toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega.“ 21) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt: a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt: i) sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega: T/ESM-AMD/et 19 „1. ESMi liige võib esitada stabiilsustoetuse taotluse juhatajate nõukogu esimehele. Sellises taotluses märgitakse kavandatav(ad) finantsabi vahend(id). Pärast sellise taotluse saamist volitab juhatajate nõukogu esimees i) tegevdirektorit ja ii) Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, ühiselt täitma järgmisi ülesandeid:“; ii) punkt b asendatakse järgmisega: „b) hindama, kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik ja kas stabiilsustoetus suudetakse tagasi maksta. Selline hindamine tehakse läbipaistval ja prognoositaval viisil, võimaldades samas piisavat kaalutlusruumi. Kui see on kohane ja võimalik, eeldatakse sellise hindamise tegemist koostöös IMFiga;“ b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. ESMi liikme taotlusel ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamiste, nimetatud hindamistel põhineva tegevdirektori ettepaneku, ja kui asjakohane, siis artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud positiivsete hinnangute alusel, võib juhatajate nõukogu teha põhimõttelise otsuse anda sellele ESMi liikmele stabiilsustoetust finantsabi vahendi vormis.“; T/ESM-AMD/et 20 c) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. Kui võetakse vastu lõike 2 kohane otsus, välja arvatud ennetavat tingimuslikku krediidiliini puudutav otsus, volitab juhatajate nõukogu i) tegevdirektorit ja ii) Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, pidama ühiselt ja võimaluse korral ka IMFi kaasates asjaomase ESMi liikmega läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks finantsabi vahendiga seotud tingimused. Vastastikuse mõistmise memorandumi sisu vastab korrigeeritavate puuduste tõsidusele ja valitud finantsabi andmise vahendile. Tegevdirektor valmistab ette finantsabi vahendi lepingu ettepaneku, mis sisaldab finants- ja muid tingimusi ning vahendite valikut, mis esitatakse vastuvõtmiseks juhatajate nõukogule.“; d) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. ESMi nimel kirjutavad vastastikuse mõistmise memorandumile alla Euroopa Komisjon ja tegevdirektor, tingimusel, et eelnevalt on täidetud lõikes 3 sätestatud tingimused ja memorandumi on eelnevalt heaks kiitnud juhatajate nõukogu.“; e) lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Nii i) tegevdirektor kui ka ii) Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga, volitatakse üheskoos ja võimaluse korral IMFi kaasates kontrollima finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmist.“; T/ESM-AMD/et 21 f) lisatakse järgmine lõige: „8. Direktorite nõukogu vastastikusel kokkuleppel põhineval eelneval heakskiidul võib ESM sõlmida Euroopa Komisjoniga koostöömemorandumi, milles määratakse üksikasjalikult kindlaks tegevdirektori ja Euroopa Komisjoni vaheline koostöö neile käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 7 kohaselt seatud ja artikli 3 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel.“ 22) Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „ARTIKKEL 14 ESMi ennetav finantsabi 1. ESMi ennetava finantsabi vahenditega antakse toetust majanduse tugevate põhinäitajatega ESMi liikmetele, keda võib mõjutada negatiivne šokk, mis jääb väljapoole nende kontrolli. Juhatajate nõukogu võib otsustada anda ennetavat finantsabi ESMi liikmele, kelle valitsemissektori võlg on jätkusuulik, ennetava tingimusliku krediidiliini või täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini vormis vastavalt artikli 12 lõikele 1, tingimusel, et on täidetud iga sellise abiliigi puhul kohaldatavad kõlblikkuskriteeriumid, mis on sätestatud III lisas. T/ESM-AMD/et 22 Juhatajate nõukogu võib otsustada muuta ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriume ja muuta vastavalt III lisa. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. 2. Ennetava tingimusliku krediidiliiniga seotud tingimuslikkus seisneb III lisas esitatud kõlblikkuskriteeriumide pidevas järgimises, milleks asjaomane ESMi liige kohustub artikli 13 lõike 1 kohases allkirjastatud taotluses, kus ta toob välja oma peamised poliitikaplaanid („kavatsusavaldus“). Sellise kavatsusavalduse saamisel annab juhatajate nõukogu esimees Euroopa Komisjonile ülesande hinnata, kas kavatsusavalduses esitatud poliitikaplaanid on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega, eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidega, sealhulgas asjaomasele ESMi liikmele adresseeritud mis tahes arvamus, hoiatus, soovitus või otsus. Erandina artikli 13 lõigetest 3 ja 4 ei sõlmita vastastikuse mõistmise memorandumit. 3. Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis vastavalt artikli 13 lõikele 3 ning need peavad olema kooskõlas III lisas esitatud kõlblikkuskriteeriumidega. 4. ESMi ennetava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused sätestatakse ennetava finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor. T/ESM-AMD/et 23 5. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised ESMi ennetava finantsabi rakendamise korra kohta. 6. Direktorite nõukogu kaalub regulaarselt, aga vähemalt iga kuue kuu järel või pärast seda, kui ESMi liige on esimest korda vahendeid kasutanud (laenu või esmaturu tugiostude näol), vastavalt artikli 13 lõikele 7 koostatud aruannet. Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul kontrollitakse aruandes käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kõlblikkuskriteeriumide jätkuvat täitmist, samas kui täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini puhul kontrollitakse aruandes vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaks määratud poliitikanõuete järgimist. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et ESMi liige täidab jätkuvalt ennetava tingimusliku krediidiliini kõlblikkuskriteeriume või täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini tingimusi, jääb krediidiliin jõusse, välja arvatud juhul, kui tegevdirektor või mõni direktor nõuab, et direktorite nõukogu teeks vastastikusel kokkuleppel otsuse selle kohta, kas krediidiliin tuleks säilitada. 7. Kui käesoleva artikli lõike 6 kohases aruandes jõutakse järeldusele, et ESMi liige ei täida enam ennetava tingimusliku krediidiliini kõlblikkuskriteeriume või täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini tingimusi, katkestatakse juurdepääs krediidiliinile, välja arvatud juhul, kui direktorite nõukogu otsustab vastastikusel kokkuleppel krediidiliini säilitada. Kui ESMi liige on enne seda vahendid kasutusele võtnud , kohaldatakse täiendavat marginaali kooskõlas juhatajate nõukogu poolt artikli 20 lõike 2 alusel vastu võetud hinnastamissuunisega, välja arvatud juhul, kui direktorite nõukogu hindab aruande põhjal, et kriteeriumide või tingimuste mittetäitmine on tingitud sündmustest, mis ei ole ESMi liikme kontrolli all. Kui krediidiliini ei säilitata, võib taotleda ja anda muud liiki finantsabi kooskõlas käesoleva lepingu alusel kohaldatavate reeglitega.“ T/ESM-AMD/et 24 23) Artikli 15 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kus kohane, teeb direktorite nõukogu vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ning pärast tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.“ 24) Artikli 16 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ning pärast tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.“ 25) Artikli 17 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ja pärast tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse abisaavale liikmesriigile finantsabi väljamaksmise kohta esmaturu operatsioonide kaudu.“ 26) Lisatakse järgmine artikkel: T/ESM-AMD/et 25 „ARTIKKEL 18a Kaitsemeede 1. SRB vastava taotluse ja tegevdirektori ettepaneku alusel võib juhatajate nõukogu teha otsuse anda SRB-le kaitsemeede, mis hõlmab kõiki ühtse kriisilahendusfondi võimalikke kasutusviise nagu on sätestatud Euroopa Liidu õiguses, kohaldades seejuures piisavaid tagatismeetmeid. Kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid on esitatud IV lisas. Juhatajate nõukogu võib otsustada muuta laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriume ning vastavalt muuta IV lisa. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Juhatajate nõukogu määrab kindlaks kaitsemeetme olulisimad finants- ja muud tingimused, nominaalse ülempiiri ja selle muutmise, sätted, mis reguleerivad pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise kontrollimise korda ning tagajärgi kaitsemeetmele ja selle kasutamisele, samuti tingimused, mille alusel juhatajate nõukogu võib otsustada kaitsemeetme lõpetada, ning tingimused ja tähtajad, mille raames juhatajate nõukogu võib otsustada kaitsemeetme jätkamise vastavalt lõikele 8. T/ESM-AMD/et 26 2. Kaitsemeede on korduvkasutusega krediidiliin, millest saab väljastada laene. 3. Kaitsemeetme üksikasjalikud finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks SRB-ga sõlmitavas kaitsemeetme lepingus, mille kiidab vastastikusel kokkuleppel heaks direktorite nõukogu ja allkirjastab tegevdirektor. 4. Direktorite nõukogu kinnitab ja vaatab korrapäraselt üle üksikasjalikud suunised kaitsemeetme rakendamiseks, sealhulgas menetluse, mis tagab lõike 5 kohaste otsuste kiire vastuvõtmise. 5. SRB esitatud laenutaotluse alusel, mis sisaldab kogu asjakohast teavet ja järgib samal ajal Euroopa Liidu õiguse konfidentsiaalsusnõudeid, tegevdirektori ettepanekul ning tuginedes hinnangule SRB tagasimaksesuutlikkuse kohta, ja kui asjakohane, siis lõike 6 kohasele Euroopa Komisjoni ja EKP hinnangule, teeb direktorite nõukogu, juhindudes IV lisas sätestatud kriteeriumidest, vastastikusel kokkuleppel otsuse kaitsemeetmest laenu andmise ja vastavate väljamaksete tegemise kohta. Direktorite nõukogu võib kindlaksmääratud ajavahemiku ja summa piires delegeerida käesolevas lõikes sätestatud ülesande vastastikusel kokkuleppel tegevdirektorile, kooskõlas direktorite nõukogu poolt vastu võetud suunistes sätestatud korrale. T/ESM-AMD/et 27 6. Erandina artikli 4 lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui Euroopa Komisjon ja EKP jõuavad eraldi hinnangutes järeldusele, et kui direktorite nõukogu ei võta kiiresti vastu otsust kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise kohta vastavalt käesoleva artikli lõike 5 esimesele lausele, ohustab see euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikkust. Sellise otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel kõnealuse kiirmenetluse kohaselt on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85 % antud häältest. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui on algatatud ja seni kuni on pooleli menetlused seoses pangakriiside lahendamise õigusraamistiku püsivusega vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 ja juhatajate nõukogu poolt kinnitatud sätetele. Kui kasutatakse esimeses lõigus osutatud kiirmenetlust, tehakse ülekanne hädaabi reservfondi, et tekitada sihtotstarbeline puhver riskide maandamiseks, mis tekivad nimetatud kiirmenetluse kohaselt heaks kiidetud laenudest ja vastavatest väljamaksetest. Direktorite nõukogu võib vastastikusel kokkuleppel tühistada hädaabi reservfondi ja kanda selle vahendid tagasi reservfondi ja/või sissemakstud kapitali. Kui hääletamiseks on kiirmenetlust kasutatud kaks korda, peatatakse esimese lõigu kohaldamine, kuni juhatajate nõukogu otsustab sellise peatamise tühistada. Kui juhatajate nõukogu otsustab sellise peatamise tühistada, vaatab ta üle kõnealuse menetluse alusel otsuse vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse, ja määrab kindlaks asjaolud, mille puhul toimub läbivaatamine tulevikus, ning võib otsustada käesolevat lõiget vastavalt muuta, nõutavat häälteenamust vähendamata. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. T/ESM-AMD/et 28 7. ESM loob asjakohase hoiatussüsteemi, et tagada kaitsemeetme tagasimaksete õigeaegne laekumine. 8. Kaitsemeede ja selle kasutamine käesoleva artikli alusel sõltuvad pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmisest. Kui pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimus ei ole täidetud, algatatakse põhjalik ülevaatus ja kaitsemeetme jätkamiseks peab juhatajate nõukogu tegema vastava otsuse. Juhatajate nõukogu määrab vastavalt lõikele 1 kindlaks täiendavad sätted pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise kontrollimise menetluseks ning tagajärgede kohta kaitsemeetmele ja selle kasutamisele. 9. Käesoleva artikli lõike 8 kohaldamisel hõlmab pangakriiside lahendamise õigusraamistiku püsivus järgmist: a) osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise 21. mai 2014. aasta lepingu artikli 9 lõikes 1 määratletud eeskirjade püsivus, nagu on määratletud kõnealuse lepingu artikli 9 lõikes 1, ja b) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendiga seotud põhimõtete ja eeskirjade ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi, ühtse kriisilahenduskorra määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta)* raamistiku põhimõtete ja eeskirjade püsivus selles ulatuses, kus need põhimõtted ja eeskirjad on olulised ühtse kriisilahendusfondi rahaliste vahendite säilitamiseks. T/ESM-AMD/et 29 10. Käesoleva artikli rakendamisel teeb ESM tihedat koostööd osalevate liikmesriikidega, kes osalevad koos ESMiga ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises. ________________ * ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.“ 27) Artikli 19 pealkiri asendatakse järgmisega: „Finantsabi andmise vahendite loetelu ülevaatamine ja muutmine“. 28) Artikli 20 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1. Stabiilsustoetuse või ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme toetuse andmisel püüab ESM täielikult katta oma rahastamis- ja tegevuskulud ning lisab kohase marginaali. 2. Kõigi finantsabi andmise vahendite ja ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme kasutamise täpsem hinnastamise kord määratakse kindlaks hinnastamissuunistes, mille kinnitab juhatajate nõukogu.“ 29) Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. ESMil on õigus võtta oma eesmärkide täitmiseks kapitaliturgudel laenu pankadelt, finantseerimisasutustelt või muudelt isikutelt või asutustelt.“ T/ESM-AMD/et 30 30) Artikli 30 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Juhatajate nõukogu teeb aastaaruande kättesaadavaks ESMi liikmete parlamentidele ja kõrgeimatele auditeerimisasutustele ning Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Parlamendile.“ 31) Artiklisse 37 lisatakse järgmine lõige: „4. Kõik ESMi liikmete vahelised vaidlused artiklis 18a sätestatud pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise üle võib esitada otse Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas juhatajate nõukogu poolt artikli 18a lõigete 1 ja 8 kohaselt kindlaks määratud menetlusega. Euroopa Liidu Kohtu otsus on menetlusosalistele siduv; ESM tegutseb vastavalt sellisele otsusele.” 32) Artikli 38 ainus lõik asendatakse järgmisega: „ESMil on õigus teha oma ülesannete täitmiseks ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustel koostööd IMFiga, mistahes teiste riikidega, kes annavad ESMi liikmele finantsabi konkreetsetel juhtudel, Euroopa Liidu mistahes liikmesriigiga ning rahvusvahelise organisatsiooni või üksusega, kellel on ülesanded asjaomastes valdkondades.“ T/ESM-AMD/et 31 33) Artiklisse 40 lisatakse järgmine lõige: „4. Ilma et see piiraks artiklite 8–11 ja 39 kohaldamist, võib juhatajate nõukogu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ülekandmise lihtsustamiseks luua lubatud kapitali täiendava osa, mille märgivad mõned või kõik EFSFi aktsionärid proportsionaalselt 10. juunil 2010 allkirjastatud EFSFi raamlepingu (nii nagu seda on muudetud) 2. lisas sätestatud märkimise alusega. Nimetatud täiendav osa koosneb sissenõutavast kapitalist, selle puhul puudub hääleõigus (isegi sellise kapitali sissenõudmisel) ning selle ülempiiriks on kokku kõigi EFSFist välja makstud ja üle kantud laenude põhisumma, korrutatuna maksimaalselt 165%-ga. Juhatajate nõukogu määrab kindlaks täiendava osa raames kapitali sissenõudmise ning maksete tegemise viisi ja tingimused. Lõikes 2 osutatud ülekandmine ei suurenda EFSFi ja ESMi kohustuste summat võrreldes olukorraga, kus ülekandmist ei toimuks. Täiendav kapitaliosa toetab EFSFi laenude ülekandmist ning seda vähendatakse kooskõlas nimetatud laenude tagasimaksmisega. Juhatajate nõukogu esimese lõigu kohane otsus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.“ 34) Artikli 45 punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1) I lisa. ESMi märkimise alus; T/ESM-AMD/et 32 2) II lisa. Lubatud aktsiakapitali märkimine; 3) III lisa. ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid, ja 4) IV lisa. Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid.“ 35) III lisana lisatakse järgmine tekst: „III LISA ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid 1. Allpool esitatud kriteeriumid on ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid, mis on kindlaks määratud, võttes arvesse järgmist: a) 14. detsembri 2018. aasta euroala tippkohtumise avaldus, milles kinnitati ESMi reformi täpsustatud tingimused, milles määrati kindlaks, et täpsustatakse kriteeriume, mille alusel toimub ex ante majanduse ja rahandusseisundi kindluse hindamine, ning et täiendavate tingimustega ennetav krediidiliin jääb jätkuvalt kättesaadavaks nii nagu on ette nähtud kehtivates ESMi suunistes, ning T/ESM-AMD/et 33 b) ühine seisukoht Euroopa Komisjoni ja ESMi vahelise tulevase koostöö kohta, nagu see on lisatud ESMi reformi täpsustatud tingimustele, samuti institutsioonide ülesanded ja pädevus, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu õigusraamistikus; lisaks võttes arvesse, et ESMi ennetava finantsabi andmise menetluse puhul kohaldatakse käesoleva lepingu artikleid 13 ja 14 ning et vastavalt käesoleva lepingu artikli 14 lõikele 1 võib juhatajate nõukogu otsustada anda ennetavat finantsabi ESMi liikmele, kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik, ja et direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised ESMi ennetava finantsabi rakendamise korra kohta vastavalt käesoleva lepingu artikli 14 lõikele 5. 2. Ennetava tingimusliku krediidiliini andmise kõlblikkuse kriteeriumid: Juurdepääs ennetavale tingimuslikule krediidiliinile põhineb kõlblikkuskriteeriumidel ja on piiratud ESMi liikmetega, kelle majanduse ja finantsseisundi alusnäitajad on tugevad ja kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik. Reeglina peavad ESMi liikmed kinni pidama ELi järelevalvega seotud kvantitatiivsetest võrdlusalustest ja täitma kvalitatiivseid tingimusi. Seda, kas potentsiaalselt abisaav ESMi liige kvalifitseerub ennetava tingimusliku krediidiliini saamiseks, hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: T/ESM-AMD/et 34 a) kvantitatiivsete eelarvealaste võrdlusaluste järgimine. ESMi liikme suhtes ei tohi olla algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ning ta peab ennetava finantsabi taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul täitma järgmist kolme kriteeriumi: i) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 3 % SKPst; ii) valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel sihttasemel või sellest kõrgemal*; iii) võlakriteerium, milleks on valitsemissektori võla suhe SKPsse alla 60 % või 60 %st erinevuse vähendamine eelnenud kahel aastal keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas; b) ülemäärase tasakaalustamatuse puudumine. ESMi liikmel ei tohi ELi järelevalve raames olla tuvastatud ülemäärast tasakaalustamatust; c) varasem kapitaliturgudele juurdepääs mõistlikel tingimustel, kui see on asjakohane; d) jätkusuutlik välispositsioon ja e) finantssektoris ei ole nõrkusi, mis seaks ohtu ESMi liikme finantsstabiilsuse. T/ESM-AMD/et 35 3. Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini andmise kõlblikkuse kriteeriumid Juurdepääs täiendavate tingimustega ennetavale krediidiliinile on avatud kõigile ESMi liikmetele, kellel ei ole võimalik kasutada ennetavat tingimuslikku krediidiliini, kuna nad ei vasta mõnele kõlblikkuskriteeriumile, kuid kelle üldine majanduslik ja finantsseisund on jätkuvalt tugev ja kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik. _______________ * Minimaalne sihttase on struktuurse eelarvepositsiooni tase, mis tavapäraste tsükliliste tingimuste korral tagab kindlusvaru ELi toimimise lepingu kohase 3 % künnise suhtes. Seda kasutatakse peamiselt ühena kolmest sisendist keskpika perioodi minimaalse eelarve-eesmärgi arvutamisel.“ 36) IV lisana lisatakse järgmine tekst: „IV LISA Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid 1. Allpool esitatud kriteeriumid on kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid, mis on kindlaks määratud, võttes arvesse järgmist: a) 14. detsembri 2018. aasta euroala tippkohtumisel heaks kiidetud ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme tingimused; T/ESM-AMD/et 36 b) käesoleva lepingu põhjendus 15b, milles tuletatakse meelde, et 14. detsembri 2018. aasta euroala tippkohtumisel kinnitatud ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme tingimustes on ette nähtud kaitsemeetmest väljamaksete tegemise kriteeriumid, sealhulgas viimase abinõu ja keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsuse põhimõtted, ühtse kriisilahenduskorra määrusele ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile täieliku vastavuse ning õigusraamistiku püsivuse põhimõtted; c) käesoleva lepingu artikli 12 lõige 1a, milles on sätestatud, et kaitsemeetmest antakse laene üksnes viimase abinõuna ja sellises ulatuses, et see on keskpikas perspektiivis eelarveneutraalne; d) käesoleva lepingu artikli 18a lõige 8, milles on sätestatud, et kaitsemeede ja selle kasutamine sõltuvad pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmisest, ja et täiendavad sätted, mis käsitlevad selle tingimuse täitmise kontrollimise menetlust ning tagajärgi kaitsemeetmele ja selle kasutamisele määrab kindlaks juhatajate nõukogu vastavalt käesoleva lepingu artikli 18a lõikele 1; e) käesoleva lepingu artikli 18a lõige 5, milles on sätestatud, et direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel ja juhindudes käesolevas lisas sätestatud kriteeriumidest otsuse kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise kohta, ja arvestades, et kaitsemeetme andmise ja rakendamise menetlus põhineb käesoleva lepingu artiklil 18a, ja et direktorite nõukogu kinnitab vastavalt käesoleva lepingu artikli 18a lõikele 4 üksikasjalikud suunised kaitsemeetme rakendamise korra kohta. T/ESM-AMD/et 37 2. Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid: a) kaitsemeetme kasutamine on viimane abinõu. Seepärast: i) ühtse kriisilahendusfondi rahalised vahendid, mis on kasutamiseks kättesaadavad kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikliga 76 ja mis ei ole juba eraldatud kriisilahendusmeetmetele, on ammendunud, sealhulgas olukord, kus ühtses kriisilahendusfondis on olemas rahalised vahendid, kuid need ei ole asjaomase kriisilahendusjuhtumi puhul piisavad; ii) ex post-osamaksed ei ole piisavad või ei ole kohe kättesaadavad ning iii) SRB-l ei ole võimalik võtta laenu SRB-le vastuvõetavatel tingimustel kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitega 73 ja 74; b) järgitakse keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsuse põhimõtet. SRB tagasimaksesuutlikkus on piisav, et maksta kaitsemeetmest antud laenud täielikult tagasi keskpika perioodi jooksul; c) taotletud vahendid on ESMil olemas. Rahaliste väljamaksete puhul on ESM hankinud vahendid tingimustel, mis on ESMile vastuvõetavad, või mitterahaliste väljamaksete puhul on väärtpaberid seaduslikult emiteeritud ja hoiul asjaomases väärtpaberite depositooriumis; T/ESM-AMD/et 38 d) kõik osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu osalised, kelle territooriumil asjaomaseid kriisilahendusmeetmeid võetakse, on täitnud oma kohustused kanda nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt saadud osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi; e) SRB poolt ESMilt või mis tahes muult võlausaldajalt võetud laenudega seoses ei ole lahendamata makseviivitusjuhtu või SRB on seoses sellise lahendamata makseviivitusjuhuga esitanud paranduskava, mis on direktorite nõukogu hinnangul rahuldav; f) käesoleva lepingu artikli 18a lõike 9 kohane pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimus on täidetud, nagu on käesoleva lepingu artikli 18a lõigete 1 ja 8 kohaselt kindlaks teinud juhatajate nõukogu, ning g) sihtotstarbeline kriisilahendusskeem on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja on jõustunud kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.“ ARTIKKEL 2 Hoiule andmine Käesolev muutmisleping antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati („hoiulevõtja“), kes edastab kinnitatud koopiad kõikidele allakirjutanutele. T/ESM-AMD/et 39 ARTIKKEL 3 Konsolideerimine Hoiulevõtja koostab Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu konsolideeritud versiooni ja edastab selle kõigile allakirjutanutele. ARTIKKEL 4 Ratifitseerimine, heakskiitmine või vastuvõtmine 1. Käesolev muutmislepingu peavad allakirjutanud ratifitseerima, heaks kiitma või vastu võtma. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad antakse hoiulevõtjale hoiule. 2. Hoiulevõtja peab teisi allakirjutanuid teavitama igast hoiuleandmisest ja selle kuupäevast. ARTIKKEL 5 Jõustumine ja ühinemine 1. Käesolev muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud. T/ESM-AMD/et 40 2. Enne käesoleva muutmislepingu jõustumist on see avatud ühinemiseks Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes ühinevad Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga vastavalt selle artiklitele 2 ja 44. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikleid 2 ja 44 kohaldatakse ka käesoleva muutmislepinguga ühinemise suhtes. Ühinev liikmesriik peab esitama käesoleva muutmislepinguga ühinemise taotluse samaaegselt koos Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga ühinemise taotlusega. Juhatajate nõukogu poolt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 44 alusel taotluse heakskiitmine jõustub nii Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga kui ka käesoleva muutmislepinguga ühinemise kirjade samaaegsel hoiuleandmisel. Koostatud ……………. (koht) …………. (kuupäev) kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal ühes originaaleksemplaris, mille tekstid eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, malta, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni ja soome keeles on võrdselt autentsed. T/ESM-AMD/et 41 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi ESM) asutamislepingu (edaspidi ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 27. jaanuaril 2021. a ja 8. veebruaril 2021. a Brüsselis. Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut (edaspidi ka ESMAL ML), loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu (edaspidi EMU) tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks1. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on riikidevaheline leping. Lepingu muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid. Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht. 2019. aasta detsembris jõudsid Euroopa Liidu (EL) riigipead ja valitsusjuhid ESMAL ML tekstis ja sellega kaasnevate dokumentide paketis põhimõttelisele kokkuleppele. Lõplik poliitiline kinnitus tekstile koos kavatsusega lepingu muudatused allkirjastada anti 30. novembril 2020. a toimunud eurorühma kohtumisel2. Käesoleva seadusega ratifitseeritakse lepingu muudatused. Lepinguosalised peavad lepingu muudatused kooskõlas oma õigusega ratifitseerima või heaks kiitma. Leping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimiskirjad hoiule andnud. Lepinguosalised on ühiselt väljendanud tahet läbida siseriiklikud protseduurid selliselt, et võimaldada muudatuste jõustumist 1. jaanuarist 2022. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna osakonnajuhataja Andres Kuningas (tel 6113759, [email protected]). Õigusanalüüsi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). 1 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2018/12/14/statement-of-the-euro-summit-14-december- 2018/ 2 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2020/11/30/statement-of-the-eurogroup-in-inclusive-format- on-the-esm-reform-and-the-early-introduction-of-the-backstop-to-the-single-resolution-fund/ 1 Seletuskirjas on arvestatud Riigikohtu 12. juulil 2012. a tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-4-1-6-123). õiguskantsleri taotluse peale tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESMAL) artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus jättis taotluse rahuldamata. 1.3. Märkused ESMAL ML eestikeelse versiooni on koostanud Euroopa Nõukogu peasekretariaadi tõlkeüksus. ESMALi muutmise lepingu artikli 5 lõike 2 kohaselt on leping koostatud kõikide lepinguosaliste keeltes, mis on võrdselt autentsed. ESMAL MLis ei ole ette nähtud, et tõlgenduserinevuse korral võetakse aluseks üks konkreetne keel – järelikult tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda kõikidest keeltest ning võrrelda neid. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 33 lõige 4 näeb ette, et kui autentsete tekstide võrdlemisel ilmneb tõlkeerinevus, siis antakse lepingu tekstile see tähendus, mis lepingu mõtet ja eesmärki arvestades ühitab need tekstid kõige paremini. Samasuguse analoogia kohaselt lahendatakse tõlkeerinevusi EL õigusaktide puhul. Ühtki ELi ametlikku keelt ei eelistata teisele, võrrelda tuleb tekste erinevates keeltes ja tõlke erinevuste puhul võetakse aluseks see tekst, mis kõige paremini sobib akti eesmärgiga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (Eesti Vabariigi põhiseadus § 104 lg 2 p 15). Lisaks lepingu ratifitseerimisele on vajalik ESMAL ratifitseerimise ja rakendamise seaduse (RT II, 14.09.2012, 1) muutmine, et sätestada lepingu muutusest tulenevad täiendused ESMi küsimuste menetlemisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt. Koos ESMi lepinguga on paralleelselt kavas menetleda osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimist. ESMile kohaldub rahvusvaheline avalik õigus. ESM on sarnaselt Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale rahvusvaheline finantseerimisasutus. 2. Lepingu ettevalmistamise taust 2.1. Lepingu väljatöötamise põhjused Aastatel 2007–2008 vallandunud ülemaailmne finantskriis ja sellele järgnenud euroala kriis tõid välja EMU ülesehituse puudused. Kriisi taandudes otsustasid liikmesriigid jätkata EMU tugevdamist, keskendudes eelkõige ESMi reformile, et arvesse võtta kriisi kogemus ja pangandusliidu arendamisel ESMi loomisest saadik tehtud edusammud. Eesmärk on tugevdada ühise kriisilahenduse võimekust ja selle läbi kriisidele vastupidavust. Ühist kriisilahendusvõimekust hakati EMUs looma alles kriisi ajal, kui veenduti, et eraldi tegutsedes ei suuda liikmesriigid finantssüsteemi stabiliseerida, seadmata ohtu osade liikmesriikide maksevõimet ja euro usaldusväärsust. Mitu euroala riiki kaotas turu usalduse ja ei suutnud ennast enam ise rahastada, vajades välisabi. Kiireks kriisilahenduseks loodi ajutisena Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF)4, mis tugines liikmesriikide garantiidel, ja seejärel püsiva lahendusena ESM5, millel on liikmesriikide sissemaksetest oma kapitalistruktuur. Pikema perspektiiviga hakati looma pangandusliitu, mis viib ELi piiriüleselt tegutsevate süsteemselt oluliste pankade järelevalve ja kriisilahenduse piiriülesele tasandile, et nende võimalikud probleemid ei destabiliseeriks liikmesriigi rahandust ja vastupidi. 3 https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-4-1-6-12 4 Abiprogrammid Kreekale, Iirimaale, Portugalile 5 Abiprogrammid Kreekale, Küprosele, Hispaaniale 2 2018. aasta hilissuveks oli kõigi EFSFist ja ESMist antud abiprogrammide aktiivne faas lõppenud. Kõik abi vajanud liikmesriigid suutsid taas iseseisvalt turult raha kaasata. Viimasena väljus abiprogrammist Kreeka 2018. aasta augustis. Valdavalt leidis ESMi kuuest toetusvahendist6 kasutust makromajanduse stabiliseerimisprogrammiga abilaen. ESMi ennetavaid toetusvahendeid ei taotlenud ükski riik, ehkki võiks eeldada, et kriisi ennetus on vähem kulukas lahendus kui täiemahuline abiprogramm. Kriisi kogemus ajendas ESMi reformi raames analüüsima ja võimalikeks täiendusteks üle vaatama ka toetusinstrumente. Kriisi ajal raskustesse sattunud euroala riikide probleemid tulenesid enamikel juhtudel finantssektori stabiliseerimise vajadusest. Vastavad instrumendid nähti ette ka ESMi toetusvahendite hulgas. Üks neist on pankade kaudse rekapitaliseerimise vahend, mida kasutas 2012. aastal Hispaania. See toetusvahend võimaldab riigil võtta ESMist laenu ainult finantssüsteemi stabiliseerimiseks ilma täiemahulise makromajandusliku kohandumisprogrammita. Teine instrument – pankade otserekapitaliseerimise vahend – lisati 2014. aastal kõrge võlakoormaga riikide jaoks, kus täiendava laenu võtmine süsteemselt olulise panga stabiliseerimiseks oleks riskinud kahtluse alla panna riigi maksevõime ja põhjustada kriisi ägenemise. Toetusvahend loodi sisuliselt kaitsemeetmena ajaks, mil pangandusliidu ühtne pangandusjärelevalve juba töötab, kuid ühtne kriisilahendusfond pankade osamaksetest alles koguneb. Kuna sellisel juhul annab ESM laenu pangale, mitte liikmesriigile, on toetusvahend kõrgema riskiga kui ESMi muud toetusvahendid. ESMi reitingu säilitamiseks eeldab pankade otserekapitaliseerimise toetusvahendi kasutamine lisapuhvri loomist, millega kaasneb suurem koormus ESMi laenuvõimele. 2014. aasta sügisest on süsteemselt oluliste pankade järelevalve läinud euroalal ühtse järelevalve ja 2016. aasta kriisilahendus ühtse kriisilahenduse alla. Nii on ESMi reformi ja instrumentide ülevaatuse vajadus tingitud ka pangandusliidu arengutest. Pankade otserekapitaliseerimise instrumendi asemel nähakse reformiga ESMile ette uus roll pangandusliidu ühtse kriisilahendusraamistiku kaitsemeetme pakkujana. ESMi kaitsemeetmest abilaenu võtja on sellisel juhul kriisilahendusnõukogu, ELi agentuur, mille alluvusse kuulub pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond. Liikmesriigid on kokku leppinud, et kaitsemeetme käivitumisel kaob pankade otserekapitaliseerimise vahend ESMi toetusvahendite hulgast. Reformiga laieneb ESMi roll abi taotlejate abikõlblikkuse ja maksevõime hindamisel ning abi tingimuste täitmise järelevalves. Vastavad teadmised ja kogemused on ESMi esimeste tegevusaastatega välja arendatud, mis võimaldab vähendada sõltuvust Rahvusvahelisest Valuutafondist, ehkki vajadusel kaasatakse fondi ESMi abiprogrammides ka edaspidi. Ühtlasi eeldab ESMi täienev roll tööjaotuse täpsustamist ELi teiste institutsioonidega, et ei tekiks dubleerimist ega vastuolu ELi õiguses kehtestatud pädevustega. ESMi reformiga selgitatakse nõuet, et ESMist abi saamiseks peab abi taotleja võlatase olema jätkusuutlik. Selleks täpsustatakse võla jätkusuutlikkuse ja maksevõime hindamise metoodikaid ning ESM annab edaspidi abitaotlusele hinnangu ja heakskiidu laenu andja seisukohast. Ühtlasi viiakse sisse muudatus, et alates 2022. aastast hakkavad euroala riigid emiteerima võlakirju ühtse tegutsemise klauslitega, mis näevad restruktureerimise korral ette üheetapilise agregeeritud hääletuse. Sellega väheneb võimalus restruktureerimist blokeerida. Võla erandkorras restruktureerimist võimaldab varasemast paremini ka ESMi ennetavate instrumentide täiustamine. Nendega saab võimaliku negatiivse välismõju eest, mille raskustes euroala riigi võla restruktureerimine tekitaks, ära kaitsta teised euroala riigid, mille majanduse põhinäitajad on üldiselt tugevad. 6 ESMi toetusvahendid: ennetav finantsabi ehk valmisolekulaen, finantsabi ESM-i liikmele pankade rekapitaliseerimiseks, laenud makromajandusliku kohanemisprogrammiga, esmaturult võlakirjade ostmine, järelturu toetusvahend, pankade otserekapitaliseerimise vahend (lisandus muudatusettepanekuga 2014. a) 3 Veel ühe muudatuse tingib Euroopa ajutise stabiilsusmehhanismi EFSFi varade ESMi ülekandmine. ESMi kehtiva aluslepingu järgi võib ESMil sellest tekkida täiendav kapitalivajadus. Lepingumuudatusega lisandub uus kapitaliliik, mis ei eelda liikmesriikidelt täiendavaid sissemakseid. ESMi reformiga jääb ühiseks tegutsemiseks valdavalt kehtima ühehäälsuse nõue. See on argument maksumaksja rahaga kapitaliseeritud ESMi vahendite kaitseks, kuid kätkeb samal ajal ka riske kaitsemehhanismi efektiivsele toimimisele. 2.2. Ülevaade finantssektori ühtsest kriisilahendusraamistikust Võrreldes ESMi loomise aja ja esimeste tegevusaastatega, on euroalal vahepeal käivitunud ühtne järelevalve süsteemselt oluliste pankade üle ja ühtne kriisilahendusraamistik. Ühtse kriisilahendusraamistiku alusel, kus keskne õigusakt on ühtse kriisilahenduskorra määrus (SRM määrus)7, korraldab süsteemselt oluliste pankade kriisilahendust kriisilahendusnõukogu. Ühtne järelevalve ja ühtne kriisilahendus on pangandusliidu kaks esimest sammast, millele peaks edaspidi lisanduma ka ühtne hoiusekindlustus. Kriisilahendusnõukogu käsutuses on pankade osamaksetest kogunev ühtne kriisilahendusfond, millest saab vajadusel toetada pankade kriisilahendust. ESMi reformiga hakkab fondile edaspidi kindlustust ehk kaitsemeedet pakkuma ESM (Vt skeem lisas 1.) Lisaks on vahepeal jõustunud ühtsed reeglid kriisi ennetuseks ja pankade omavastutuse suurendamiseks8. Pankadel on kohustus emiteerida järk-järgult teatud mahus instrumente, mida saab vajadusel kriisilahenduses kasutada kahjumi katteks, ning koostada ennetavalt kavad maksevõime taastamiseks ja halvemal juhul kriisilahenduseks. 2.3. Kriisilahendusfondi kaitsemeede Kriisilahendusfondile kaitsemeetme pakkumine on ESMi jaoks uus funktsioon. Selle eesmärk on kindlustada 2014. aastal käivitunud pangandusliidu ühtse kriisilahenduskorra toimimine, mis omakorda loodi, et tagada süsteemselt oluliste pankade kriisilahendus euroala ja liikmesriikide finantssüsteemi destabiliseerimata. Kaitsemeetme käivitudes on ESM valmis vajadusel laenu andma pangandusliidu ühtsele kriisilahendusnõukogule, mis on Euroopa Liidu agentuur kriisilahenduse läbiviimiseks vastavalt ELi pangandusliidus kokku lepitud ühtsele kriisilahenduskorrale. Kriisilahendusnõukogu käsutuses on ühtne kriisilahendusfond, mis koguneb pangandusliidus osalevate riikide pankade ex ante osamaksetest ja on mõeldud kriisilahenduses ajutiselt tekkida võiva likviidsusvajaduse katteks. Vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 69 on fondi suurus ehk sihttase vähemalt üks protsent kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide finantsasutuste 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 4 tagatud hoiuste mahust9. See on kompromiss, et ühelt poolt toetada kriisilahendust, kuid teisalt mitte liiga palju kapitali käibest kõrvale jätta. Samas võib fond mitme suure süsteemselt olulise panga üheaegse kriisilahenduse korral osutuda ebapiisavaks, mis kriisis võib turu ärevust tõsta ja edukat kriisilahendust takistada. Fondile kaitsemeetme loomine aitab seda riski maandada, suurendades kogu ühtse kriisilahenduskorra töökindlust. Pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond saavutab maksimaalse mahu 2024. aastaks. Üleminekuperioodiks, mil fond alles koguneb, nõustusid fondi sissemakseid tegevad liikmesriigid järjepideva piisava rahastamise tagamiseks pakkuma siseriiklikest vahenditest vajadusel sildrahastamist10, luues ühtlasi võimalused ajutisteks ülekandmisteks riigi alafondide vahel. Kui kaitsemeede peaks käivituma enne üleminekuperioodi lõppu, asendab see lepinguosaliste poolt kriisilahendusnõukoguga sõlmitud sildrahastamise lepingud. Ka pankadel on üleminekuaeg instrumentide emiteerimiseks, mida saab edaspidi kriisilahenduses kasutada kahjumi katteks. Nii on kaitsemeetmel üleminekuperioodil kriisilahendusmehhanismi töökindluse tagamisel suurem roll ja kasutamise tõenäosus suurem. Panga kriisilahendus on üldjuhul siiski vähem kulukas alternatiiv kui likvideerimine ja hoiuste hüvitamine. Kriisilahendusfondi kasutamine on sätestatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 76. Kaitsemeede kindlustab kõik nimetatud artiklis toodud kriisilahendusfondi kasutamise viisid. Likviidsustoetuse pakkumisel, kus võib ajutiselt vaja minna väga suuri summasid, on võimalik rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, näiteks maksta toetuslaen välja osade kaupa. Kriisilahendusnõukogul on volitus koguda pankadelt täiendavaid ex post osamakseid ja võtta laenu, kui kriisilahenduses panga osanikelt ja laenuandjatelt nõutud panusest vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 2711 ei piisa kriisilahenduse kulude katteks. Viimasena on võimalik vahendeid laenata kriisilahendusfondist. Alles siis, kui ka kriisilahendusfondi vahendid on ammendunud, on kriisilahendusnõukogul ESMi uue funktsiooni käivitumise järel võimalus kõige viimase instantsina laenu taotleda kaitsemeetmest. Kaitsemeede on olemuselt korduvkasutusega krediidiliin, millest on võimalik väljastada laene. Kriisilahendusnõukogu taotleb kaitsemeetmest laenu konkreetse kriisilahenduse toetamiseks, kui kõik võimalikud muud rahastusallikad on ammendunud. Taotluses esitatud informatsioon (sh abi taotleva panga nimi, kriisilahenduses kasutatud kriisilahenduse meetmed, võimalikud erandid aktsionäride ja osanike kaasamises) peab võimaldama ESMi direktoritel langetada kaitsemeetme kasutamise kohta informeeritud otsuse. Kaitsemeetmest väljamakse tegemine on rangelt tingimuslik ning vajab ESMi direktorite nõukogu ühehäälset otsust. Kaitsemeetme kasutamine ei või ESMi liikmesriikidele kaasa tuua eelarvekulu. Kõik kriisilahendusfondist ja ESMi kaitsemeetmest kasutatud vahendid maksavad tagasi pangad 3–5 aasta jooksul. 9 Fond koguneb iga-aastastest osamaksetest ja saavutab sihttaseme 2024. aastaks. 2021. a juuli seisuga oli fondi laekunud 52 mld eurot. 2024. aastaks on fondi prognoositult kogutud 70 miljardit eurot. 10 https://www.consilium.europa.eu/media/21899/20131218-srm-backstop-statement.pdf 11 Art 27.7. Fondist võib lõikes 6 osutatud makse teha üksnes tingimusel, et: a) aktsionärid, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude kõlblike kohustuste omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8% ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisele, ning b) fondist tehtav makse ei ületa 5% kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal kooskõlas artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisega. 5 Kaitsemeetme suurus on seotud kriisilahendusfondi sihttasemega, mis on omakorda seotud tagatud hoiuste mahuga. Kuna tagatud hoiuste maht on muutuv suurus12, lepib ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega enne kaitsemeetme käivitumist kokku nominaalse ülempiiri, kui suure osa ESMi vahenditest võib kaitsemeede enda alla võtta. Kaitsemeetme maht on alati väiksem või võrdne, kuid mitte suurem, kui nominaalne ülempiir. 2019. aasta detsembri eurorühma koosolekul kinnitasid rahandusministrid ülempiiriks 68 miljardit eurot. Nominaalset ülempiiri saab muuta ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega, ilma et see mõjutaks ESMi laenumahtu. ESMi vahendite kaitseks on ESMil eeliskreeditori staatus. Lisaks on ESMil õigus nõuda kriisilahendusnõukogult enda kasuks panti, et kindlustada tagasimaksete õigeaegne laekumine. Kaitsemeede ei käivitu kohe ESMi asutamislepingu muutmise lepingu jõustumise hetkest, vaid vajab eraldi ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust kriisilahendusnõukogu vastava taotluse peale. Kui ESMi juhatajate nõukogu võtab vastu resolutsiooni, mis kaitsemeetme käivitab, on võimalik üle vaadata ka algselt kokku lepitud nominaalne ülempiir. Kaitsemeetme detailsed finantstingimused sätestatakse eraldi kaitsemeetme lepingus, mille sõlmivad ESM ja kriisilahendusnõukogu ja mis vajab ESMi direktorite nõukogu ühehäälset heakskiitu. Lisaks euroala liikmetele võivad kaitsemeetme pakkumises osaleda euroala välised riigid, mis on liitunud pangandusliiduga. Sellised riigid sõlmivad ESMiga lepingu paralleelse krediidiliini loomiseks, koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Kaitsemeede luuakse esialgu 10 aastaks, misjärel toimub toetusmeetme põhjalik ülevaatus. Kaitsemeede käivitub eelduslikult koos ESMAL muutmise lepingu jõustumisega 1. jaanuarist 2022. a. Selleks on vajalik ka osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmine. 2.4. Avaliku sektori kaitsemeetme kontseptsioon ja teiste riikide kogemus Maailma juhtivate riikide G20 2009. aasta tippkohtumisel ellu kutsutud Finantsstabiilsuse Nõukogu13 (edaspidi FSB) on hinnanud, et pankade kriisilahenduse õnnestumist võib oluliselt takistada piisava likviidsuse puudumine, mis võimaldaks tagada kriisilahenduses oleva panga kriitilise tähtsusega funktsioonide jätkumise, kui selleks on olemas avalik huvi. Nõukogu soovitab selle riski leevenduseks luua avaliku sektori kaitsemeede, mis peaks olema kiiresti kättesaadav ning mahult eesmärgile vastav (suudaks korraga kindlustada mitme suurpanga kriisilahenduse). Meetmest pakutav toetus on lühiajaline, et katta olukord, kus pank ei saa ajutiselt turult piisavalt rahastust, et kriisilahendus kontrollitult läbi viia. Abi on tingimuslik. FSB märgib ühtlasi, et usaldusväärse kaitsemeetme olemasolu võib kreeditoridele anda nii tugeva kindlustunde, et see võib vähendada kaitsemeetme kasutamise tõenäosust. FSB suunised on kavandatud globaalselt süsteemse tähtsusega pankade jaoks, kuid sarnased riskid puudutavad mistahes panku, mille kriitiliste funktsioonide jätkamiseks on olemas avalik huvi. Neist suunistest on lähtutud ka pangandusliidu kaitsemeetme kujundamisel. 12 Kriisilahendusnõukogu prognoosi järgi kasvab tagatud hoiuste maht aastaks 2024, mil järk-järgult pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond sihttasemeni jõuab, 60–70 miljardile eurole. 13 Financial Stability Board, FSB, rahvusvaheline organisatsioon, mis monitoorib globaalse finantssüsteemi toimimist ja annab soovitusi selle parandamiseks 6 Pangandusliidus ühtse kriisilahenduskorra loomisega pandi oluline rõhk kriisi ennetusele. Pangad koostavad nii maksevõime taastamise kui ka kriisilahenduse plaanid, kus on läbi mõeldud ja kirjeldatud võimalikud rahastusallikad. Kaitsemeetme kasutamist need kavad ette ei näe. Kaitsemeede on puhuks, kui panga osanikud ja võlausaldajad on kahjumi katteks oma panuse andnud14 ning pärast muude allikate, sealhulgas kriisilahendusfondi ammendumist, on vaja lisavahendeid, et kriisilahendus finantssüsteemi destabiliseerimata läbi viia. Avaliku sektori kaitsemeede on viimane instants. (Vt. ka võrdlust teiste avaliku sektori garantiiskeemidega lisas 2). 2.5. Kaitsemeetme varasem käivitamine 2018. aasta detsembris, kui euroala riikide ja riigipead valitsusjuhid leppisid kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel kokku kaitsemeetme tingimused15, korrati üle võimalus, et kaitsemeede käivitub enne kriisilahendusfondi lõplikku täislaekumist 2024. aasta 1. jaanuariks ehk enne üleminekuperioodi lõppu. Selle tingimuseks on, et vastavalt 2020. aasta toimuvale hindamisele on pangandussüsteemis suudetud piisavalt riske maandada, mis omakorda võimaldaks riskide jagamise varasemat käivitumist. Hindamise viisid läbi ELi institutsioonid koos kohalike pädevate asutustega. Hindamisaruanne valmis novembris 2020 ning selle põhjal leidis 30. novembri 2020. a eurorühm, et piisav riskide vähendamine pangandussektoris on toimunud ning eurorühma ühisavalduses kinnitati valmidust kaitsemehhanismi varasemaks rakendamiseks, st alates 1. jaanuarist 2022. a. Kaitsemeetme varasem käivitamine eeldab muudatusi 2014. aastal jõustunud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingus16. Valitsusjuhtide kokkulepe nägi ette, et muudatused peaksid jääma minimaalseks. Eelkõige puudutavad need pankadelt vajadusel kriisilahendusfondi kogutavate täiendavate ex post osamaksete ühiskasutusse võtmise korda17, milles jõuti kokkuleppele 2019. aasta detsembri eurorühma kohtumisel. Selle kokkuleppe baasil on ette valmistatud nimetatud seaduse muutmislepingu eelnõu. Ka see leping oli osa 30. novembri 2020. a eurorühma kokkulepete paketist, milles sisaldus ka kavatsus mõlema lepingu allkirjastamist ja järgnevat ratifitseerimist menetleda paralleelselt niivõrd kui see on võimalik. Eesmärk on saavutada nii ESMi muudatuste kui ka riikidevahelise lepingu jõustumine 1. jaanuarist 2022. a. 2.6. ESMi ennetavad toetusvahendid ja nende täiustamine Reformiga tahetakse edaspidi suurendada ESMi ennetavate toetusvahendite rolli, mis eeldatavalt aitaks kriisilahenduse kulusid väiksemana hoida. Ennetavad toetusvahendid on mõeldud varaseks sekkumiseks, pakkudes liikmesriikidele võimalust kindlustada ESMi tugi veel enne, kui riigil on tekkinud tõsised raskused kapitaliturgudelt raha laenamisega. Sellise eesmärgiga loodi 2020. aasta kevadel ESMi täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini baasil ka toetusvahend COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks, mis avati kasutamiseks kõigile liikmesriikidele. Reformiga täpsustatakse ESMi ennetavate toetusvahendite kasutuse korda ja tingimusi. Kriisi ajal raskustesse sattunud riigid on tagantjärele põhjendanud, et ei taotlenud abi ESMi ennetavate 14 SRMR Art 27.7 15 https://www.consilium.europa.eu/media/37268/tor-backstop_041218_final_clean.pdf 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/205112015006 17 2019. a detsembris eurogrupis saavutatud kokkuleppe järgi toimub üleminekuperioodil, kui kriisilahendusfond ei ole veel täis laekunud ja ega kõik vahendid ühiskasutusse võetud, kriisilahenduses kahjumi katmine täiendavatest ehk ex post osamaksetest kahes etapis. Esmalt läheb kahjumi katteks 30% ex post osamaksetest, mida on maksimaalselt võimalik koguda selle riigi pangandussektorilt, kus kriisilahendus toimus. Sealt edasi osalevad kahjumi katmises kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide pangandussektorid pro rata kuni 70% ulatuses maksimaalselt võimalikest ex post osamaksetest, millele seab lae kriisilahendusfondi tegelik suurus üleminekuperioodil. Need protsendid muutuvad sedamööda, kuidas üleminekuperioodil jätkub osamaksete järk-järguline ühiskasutusse võtmine. 7 toetusvahendite näol, kuna polnud piisavalt selge, milliste tingimuste täitmist see liikmesriigilt eeldab. Teine suurem takistus oli välisabiga seotud negatiivne kuvand. Nii on reformi põhisisu:  abikõlblikkuse kriteeriumide täpsustamine;  järelevalveprotsessi täpsustumine kriteeriumide täitmise üle koos tagajärgedega instrumendi kasutusele;  negatiivse kuvandi vähendamine seoses ennetava välisabi kasutamisega. 2.7. Ennetavate toetusvahendite olemus ja IMFi eeskuju ESMi ennetavad toetusvahendid on kujundatud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) sarnase instrumendi18 eeskujul, mis võeti kasutusele globaalse finantskriisi ajal 2009. aastal. Toetusvahendid on sarnased nii loogika kui ka kasutamise tingimuste poolest. Mõlemal juhul on toetusvahendid mõeldud kriisi ennetamiseks riikides, mis püüavad järgida tasakaalukat majanduspoliitikat, kuid mille makromajanduslik stabiilsus on ohtu sattunud mingi välisteguri tõttu, mida riik ise ei suuda mõjutada. 2008. aastal vallandunud finantskriis näitas selgelt sellise probleemi aktuaalsust euroalal – probleemid ühes liikmesriigis kandusid üle teistele, seades lõpuks küsimärgi alla kogu rahaliidu usaldusväärsuse. Euroalal võib taoliseks negatiivseks välisteguriks olla muuhulgas mõne teise euroala riigi võla restruktureerimine, kui võlakohustustega ei suudeta enam toime tulla. 2020. aasta kevadel oli kõiki liikmesriike mõjutanud välisteguriks COVID-19 pandeemiapuhang. Nii IMFi kui ka ESMi ennetavate toetusvahendite puhul on põhinõue, et abi saanud riik jätkab abi saamise järel abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist. Kuna kriteeriumid on ranged ja ESMi toetusvahendite reformi järel varasemast rangemad, peaks instrumendile kvalifitseerumine olema turgudele positiivseks ja kindlustunnet lisavaks signaaliks. See aitaks leevendada välisabi küsimisega seotud negatiivse kuvandi probleemi. Mitmed kriteeriumid on peaaegu identsed. Erinevused on tingitud eelkõige sellest, et osad ESMi ennetavate instrumentide kriteeriumid tulenevad ELi õigusest (kinnipidamine stabiilsuse ja kasvu pakti tingimustest; ülemäärase tasakaalustamatuse protsessi reeglitest; pankade maksejõuetuse probleemide puudumine, mis kujutaks süsteemset ohtu) ning osad IMFi kriteeriumid on mõeldud eelkõige arenevatele riikidele. Võrdlus – toetusvahendi kasutuse tingimused IMFi paindlik krediidiliin ESMi ennetavad toetusvahendid *riigile, mille majanduse põhinäitajad on riigile, mille majanduse põhinäitajad on tugevad ja poliitikakurss tasakaalukas tugevad ja poliitikakurss tasakaalukas *eesmärk on samal kursil jätkata eesmärk on samal kursil jätkata *välispositsioon on jätkusuutlik välispositsioon on jätkusuutlik *kapitalikontol domineerivad erasektori tehingud *riik on varem saanud kapitaliturgudelt riik on varem saanud kapitaliturgudelt mõistliku hinnaga laenu mõistliku hinnaga laenu *rahuldavate valuutareservide olemasolu abi taotlemise hetkel, kui küsitakse ennetavat abi 18 Flexible Credit Line, paindlik krediidiliin 8 *korras avaliku sektori rahandus, jätkusuutlik a) riigi suhtes ei ole algatatud ülemäärase võlatase eelarvepuudujäägi menetlust ning * Madal ja stabiilne inflatsioon tasakaaluka abitaotlusele eelnenud kahe aasta jooksul raha- ja vahetuskursipoliitika raamistikus peab riik olema täitnud järgmisi kriteeriume: 1) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 3% SKPst 2) valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel sihttasemel või sellest kõrgemal; 3) valitsemissektori võla suhe SKPsse on alla 60% või 60%st erinevuse vähendamine eelnenud kahel aastal on toimunud keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas; b) riigil ei ole ELi järelevalve raames tuvastatud ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust; *tugev finantssüsteem, pole maksevõime finantssektoris ei ole nõrkusi, mis võiksid probleeme, mis võiks ohustada süsteemi ohtu seada abi taotleva riigi finantsstabiilsuse stabiilsust *tõhus finantssektori järelevalve *andmete usaldusväärsus ja läbipaistvus Nii IMFi kui ka ESMi ennetav toetusvahend on olemuselt ajutine julgestuslaen, mida on võimalik igal ajal kasutada, kuid mille esmane eesmärk on tagada, et riigil säilib juurdepääs kapitaliturgudele. Eeldatakse, et tegelikke väljamakseid ei ole vaja teha. IMFi ennetavat krediidiliini on siiani kasutanud Colombia, Mehhiko ja Poola19. Reaalseid väljamakseid pole tehtud ühelgi juhul. Ka IMF on hiljuti (2017) paindliku krediidiliini kasutamise tingimusi täpsustanud, et riikidel oleks suurem selgus, mida neilt toetusvahendi kasutamiseks võidakse nõuda. Nii on suurem valmisolek varakult abi küsida. 2.8. ESMi suurem roll Kui ESM ja selle eelkäija EFSF loodi, oli nende põhifunktsioon kaasata turult raha ja laenata see edasi abiprogrammi sõlminud liikmesriigile. Selleks emiteeriti EFSFi puhul liikmesriikide garantiide ja ESMi puhul sissemakstud kapitali tagatisel erinevaid võlainstrumente. Järk-järgult hakkas ESM koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFiga osalema ka programmide sisulises kujundamises. Reformiga saab ESM, kui laenu andja, selgema õiguse abiprogrammide ettevalmistuses, läbirääkimistes ja tingimustes kaasa rääkida. Suurema rolli saab ESM ka abi taotleja – nii liikmesriigi kui ka kaitsemeetmest antava abi puhul kriisilahendusnõukogu maksevõime hindamisel. ESM osaleb ka programmijärgses järelevalves. Komisjon võib ESMi kaasata korralistele majanduspoliitika järelevalve ja koordineerimise missioonidele. 19 Poola taotles ennetavat tugilaenu globaalse finantskriisi puhkedes ja väljus instrumendist aastal 2017. Kõrgendatud riski perioodil aitas julgestuslaen hoida turgude usaldust. 9 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ESMAL ML koosneb preambulist ja viiest artiklist. Lepinguosalisteks on lisaks Eestile kõik euroala riigid: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome. Preambul ehk põhjendused Lepingu preambulis on kirjeldatud Euroopa Liidu (EL) ja eurot rahaühikuna kasutavate ELi liikmesriikide juhtide kokkuleppeid majandus – ja rahaliidu täiendavaks tugevdamiseks, mille üheks osaks on Euroopa stabiilsusmehhanismi reform ja selle baasil pangandusliidu kriisilahendusfondile kaitsemeetme loomine. Lõikes 2 viidatakse eurorühma ja nõukogu 18. detsembri 2013. a kokkuleppele20 töötada välja kaitsemeede kriisilahendusfondi kasutusele, mis on alates 2015. aasta jaanuarist käivitunud pangandusliidu ühtse kriisilahendusasutuse (edaspidi kriisilahendusnõukogu) alluvuses. Ühtse kriisilahenduskorra ja kriisilahendusfondi kasutuse kehtestas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. a määrusega (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus). Lõigetes 3–5 tunnustatakse ESMi stabiilsustoetuste panust kriisi ohjeldamisse, viidates samas vajadusele ja vastavale kokkuleppele ESMi arendamist jätkata, et suurendada euroala vastupidavust ja kriisilahendusvõimekust vastavalt tervikpaketile EMU täiendavaks tugevdamiseks. Lõige 6 osutab 29. juunil 2018. a kaasavas vormis toimunud euroala tippkohtumisele, kus valitsusjuhtide ja riigipeade tasandil langetati otsus, et kriisilahendusfondi kaitsemeetme pakkujaks saab ESM. Samal kohtumisel kiideti heaks ESMi reformi elemendid, nii nagu need on kirjeldatud eurorühma esimehe 25. juuni 2018. a kuupäevaga kirjas Ülemkogu esimehele21. Lõige 7 viitab, et 14. detsembril 2018. a kaasavas vormis toimunud euroala tippkohtumisel leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku kaitsemeetme ja ESMi teiste elementide reformi detailsed tingimused. 2019. aasta juunis kaasavas vormis toimunud euroala tippkohtumisel kiitsid riigipead ja valitsusjuhid põhimõtteliselt heaks ESMAL ML sõnastuse kokkuleppe. Artikkel 1. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muudatused Siia peatükki on koondatud kõik muudatused ESMALi tekstis. Alajaotus A kirjeldab muudatusi ESMALi preambulis ning alajaotus B muudatusi ESMALi põhiosa artiklites. A. Muudatused ESMALi preambulis 1) põhjenduses 4 on algses sõnastuses „raamistik“ täpsustatud õigusraamistikuks ja täiendatud makromajandusliku järelevalve raamistikku ka eelarvejärelevalvega, et paremini kajastuks reeglistiku tugevdamine ja täiendamine aastatel 2011 ja 201322. 2) lisatakse põhjendused 5a ja 5b, mis kirjeldavad Euroopa Liidu (EL) ja eurot rahaühikuna kasutavate ELi liikmesriikide juhtide otsuseid, mis puudutavad ESMi reformi. 20 https://www.consilium.europa.eu/media/21899/20131218-srm-backstop-statement.pdf 21 https://www.consilium.europa.eu/media/35798/2018-06-25-letter-president-centeno-to-president-tusk.pdf 22 Nn kuuspaki ja kakspaki lisandumine euro aluseks oleva stabiilsuse ja kasvu pakti täiendamiseks. 10 Põhjendus 5a viitab 29. juunil 2018. a kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumise otsusele, et kriisilahendusnõukogu käsutuses olevale kriisilahendusfondile luuakse kaitsemeede ESMi baasil ning et ESMi reformitakse vastavalt eurorühma presidendi 25. juuni 2018. a kirjas kirjeldatud elementidele. Samuti viidatakse 14. detsembril 2018. a kaasavas vormis toimunud euroala tippkohtumisele, kus riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku kaitsemeetme ja ESMi teiste elementide reformi detailsed tingimused. Nendes kinnitatakse üle, et hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks ehk 2024. aastaks, mil pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond on täis laekunud, luuakse fondile kaitsemeede. Lisaks sisaldab ESMi reform ennetavate toetusinstrumentide tõhusamaks muutmist. Tehakse viide ka ESMi reformi täpsustatud tingimustele eraldi dokumendina lisatud Euroopa Komisjoni ja ESMi ühisele seisukohale omavahelise koostöö edaspidisest korraldamisest ennetavat krediidiliini taotleva liikmesriigi abikõlblikkuse hindamisel, et vältida dubleerimist ning et mitte minna vastuollu ELi õiguses sätestatud pädevuste jaotusega. Instrumendi kasutamise kohta märgitakse, et kui ennetavat finantsabi saanud liikmesriik on rahalised vahendid kasutusele võtnud, kuid ei täida enam sellise abi saamiseks kehtestatud tingimusi, rakendub laenule täiendav marginaal. Täiendavat marginaali ei rakendata, kui tingimuste mittetäitmine on tingitud sündmusest, mis ei ole abi saanud riigi valitsuse kontrolli all. Korratakse üle, et igasugune ESMist saadav toetus on rangelt tingimuslik, mida kohaldatakse vastavalt iga vahendi omapärale. Põhjendus 5b kirjeldab pikemalt ESMi ja Euroopa Komisjoni ühise seisukoha dokumenti, millest saab pärast ESMAL MLi jõustumist artikli 13 lõike 8 alusel sõlmitava koostöömemorandumi osa. Põhjenduses tõdetakse, et komisjonil ja ESMil on kriisi ohjamisel ühine eesmärk. Et tegevusi mitte dubleerida ega ületada pädevusi, mis majanduspoliitika koordineerimisel ja järelevalve alal on Euroopa Liidu õigusega Euroopa Komisjoni ülesanne, sõlmisid ESM ja Euroopa Komisjon koostöömemorandumi, mis ülesannete jaotust täpsustab. See memorandum, mis on samuti osa ESMi reformi paketist, jõustub ESMi aluslepingu muutmise lepingu jõustumise järel. Tööjaotuses lähtutakse ELi õigusest ja (käesoleva lepingu kohaselt muudetud) ESMALi sätetest. Komisjoni roll on tagada kooskõla ELi õigusega, eelkõige majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga. Edaspidi, kui ESMi liige esitab abitaotluse, valmistavad ESM, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank laenuotsusse langetamiseks vajalikud hinnangud ette tihedas koostöös. Nende hulgas on abi taotleja võla jätkusuutlikkuse ja tagasimaksevõime hinnang, finantsstabiilsuse riskide hinnang ning abi taotleja laenuvajaduse suuruse hinnang. ESM teeb oma analüüsi laenu andja vaatenurgast. ESMi reformi käigus on täpsemalt kirja pandud ka liikmesriigi võla jätkusuutlikkuse ning maksevõime hindamise metoodika. Dokumendid on osa ESMi reformi paketist. 3) Põhjendusse 7 lisatakse lause, mis tunnustab ESMi tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi vahelist dialoogi. Selline dialoog aitab suurendada läbipaistvust. Seni on see toimunud ESMi tegevdirektori omal valikul ilma juriidilise aluseta. 4) Põhjenduses 8 muudetakse kolmandat lauset, asendades sõnastuse „peaks võimaluse korral“ sõnastusega „kui see on asjakohane“, mis viitab sellele, et edaspidi püüab euroala kriisilahenduses vähem toetuda Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMFile), kuna on välja arendanud oma võimekuse. 5) Lisatakse põhjendus 9a, mis kirjeldab, kuidas saavad kriisilahendusfondile ESMi baasil kaitsemeetme pakkumises osaleda ka ELi riigid, mille vääring ei ole euro, kuid mis on 11 pangandusliiduga ühinenud. Sellised liikmesriigid annavad kriisilahendusfondile ESMi kõrval paralleelsed krediidiliinid ja osalevad kaitsemeetmes ESMi liikmesriikidega võrdsetel alustel. See tähendab, et nende liikmesriikide esindajaid tuleb kutsuda vaatlejatena ESMi juhatajate nõukogu või direktorite nõukogu koosolekutele, kui arutatakse kaitsemeetmega seotud küsimusi. Vajalik informatsioon peab olema kättesaadav võrdsetel alustel. Niisamuti tuleb paika panna protseduurid, et teave saaks piiratud ajaraamis õigeaegselt edastatud ja kooskõlastatud. Juhtumipõhiselt peab olema võimalik kutsuda ESMi juhatajate või direktorite nõukogu koosolekule vaatlejana ka kriisilahendusnõukogu esindaja, kui arutatakse kaitsemeetmest rahastamist. ESMi liikmelisus jääb ikka piiratuks euroalariikidele. 6) Põhjendust 10, kus sätestatakse, et lepingu osapooltel on õigus nõuda Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt lepingus ette nähtud ülesannete täitmist, täiendatakse täpsustusega, et see ei anna komisjonile ega keskpangale otsustamise õigust. Ainult ESMil on õigus ja kohustus toimida lähtuvalt nimetatud institutsioonide tehtud tööst. 7) Põhjendusele 11 lisatakse sõnastus, mis kajastab kokkulepet, et alates 2022. aastast kohustuvad ESMi liikmed võtma uute euroala riigivõlakirjade emiteerimisel kasutusele üheetapilist agregeerimist sisaldavad ühise tegutsemise klauslid. Sellega väheneb võlausaldajate võimalus erandjuhul, kui euroala riigi võlakirjad tuleb võla jätkusuutlikkuse tagamiseks restruktureerida, protsessi blokeerida. Ühtlasi toetab see põhimõtet, et ESM annab toetust vaid jätkusuutliku võlatasemega riigile. Oluline on rakendada need klauslid kõikides euroala liikmesriikides nii, et õiguslik mõju oleks ühesugune. Üksikasjalikud õiguslikud tingimused lepitakse kokku majandus- ja rahanduskomitees. Juba 2012. aastal sõlmitud ESMALis sisaldub nõue, et ESM võib toetust anda ainult jätkusuutliku võlatasemega ehk maksevõimelisele abi taotlejale. Kui hindamine, mille viivad läbi Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga ning ESM, leiab, et abi taotleva liikmesriigi võlatase ei ole jätkusuutlik, on erandjuhul viimase võimalusena ette nähtud võla restruktureerimine. Sarnast praktikat rakendab IMF ning sama tingimus jääb kehtima ka ESMi aluslepingu muutmise järel. ESMi reformiga täpsustub metoodika, jättes jätkuvalt piisavalt tõlgendamisruumi. Ei enne ega pärast ESMi aluslepingu muudatusi ei nähta ette võla automaatset restruktureerimist. ESMi aluslepingus on nõue, et 1. jaanuari 2013. a järel emiteeritud euroala võlakirjad peavad sisaldama ühtse tegutsemise klausleid. Need on klauslid võlakirja dokumentatsioonis, mis võimaldavad tingimusi muuta, kui võlakirjaomanike kvalifitseeritud enamus hääletab muudatuse poolt. Sellisel juhul hakkab muudatus kehtima kõigile antud liiki võlakirjadele. Ühtse tegutsemise klauslid aitavad võlakirjade restruktureerimist läbi viia kontrollitud moel. Ühtlasi on ette teada, kuidas vajadusel võlakirjatingimuste muutmine toimub. Riigivõlakirjad on tavaliselt emiteeritud erinevate seeriatena sõltuvalt võlakirja maksetähtaja pikkusest, intressimäärast jne. Praegu kehtib euroala võlakirjadele ühtse tegutsemise klauslites kaheetapilise hääletuse nõue, mis tähendab, et restruktureerimine tuleb heaks kiita nii eraldi iga seeria kohta kui ka kokku kõigi restruktureeritavate seeriate tasandil. Sellega on investoritel, kes ei kavatse restruktureerimisega nõustuda, kergem seda blokeerida, ostes suuremal hulgal kokku mingi konkreetse seeria võlakirju. Muudatusega viiakse lepingusse sisse nõue, et alates 1. jaanuarist 2022. a emiteerivad euroala riigid oma enam kui ühe aasta pikkuse maksetähtajaga võlakirju ühtse tegutsemise klauslitega, mis näevad võimalikul restruktureerimisel ette üheetapilise agregeeritud hääletuse. See tähendab, et hääletus 12 toimub üksnes kõiki võlakirjaseeriaid sisaldaval koondtasemel ja enam ei ole restruktureerimiseks vaja saada enamuse võlakirjaomanike toetust ka iga seeria tasandil. Üheetapilise agregeeritud hääletusega on raskem saavutada blokeerivat enamust. Nii on näiteks riskifondidel keerulisem konkreetse riigi probleemidest kasu lõigata sel moel, et ostetakse suure allahindlusega kokku selle riigi võlakirju ning keeldutakse restruktureerimisest, lootes kohtu kaudu välja nõuda täishinna. Selline praktika võib restruktureerimise üldse nurjata või teha selle muude võlakirjaomanike jaoks kulukamaks. Muudatus võlakirjatingimustes on just selle probleemi leevendamiseks. Samas ei võta üleminek üheetapilisele agregeeritud hääletusele riikidelt praegu kehtivat võimalust kasutada võlakirjade jaotamist alamkogumiteks (sub-aggregation), mis võimaldab korraldada erinevate võlakirjakogumite kohta eraldi hääletust. Nii on võimalus pakkuda erinevaid tingimusi. 8) Lisatakse põhjendused 11a ja 11b. Põhjendus 11a loob juriidilise aluse selleks, et kui erandolukorras on vaja euroala riigi võlakirju restruktureerida, et võlatase jätkusuutlikule tasemele tuua, võib ESM neile läbirääkimistele kaasa aidata, kui liikmesriik sellist abi soovib. ESMil on selleks head eeldused, kuna ESM on ise emiteerija ja euroala võlakirjaturu olulisemate osapooltega pidevas kontaktis. Selleks peab aga liikmesriik ise soovi avaldama. Vahendus toimuks konfidentsiaalsel, ajutisel ja mitteformaalsel alusel ning oleks vabatahtlik, ajutine ja mittesiduv. Põhjendus 11b tugevdab põhimõtet, et ESM annab abi vaid liikmesriikidele, kelle avaliku sektori võlg on hinnatud jätkusuutlikuks, ja kelle puhul on eraldi hindamisega veendutud, et ESMilt laenatud vahendid suudetakse tagasi maksta. Selleks on täpsustatud ja läbipaistvamaks muudetud võla jätkusuutlikkuse ja tagasimaksevõime hindamise metoodikat, jättes samal ajal ka kaalutlusruumi. Hindamisi teevad Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga ja ESM vastavalt pädevustele, mis tulenevad ELi õigusest, (käesoleva lepingu kohaselt muudetud) ESMAList ja artikkel 13 lõike 8 alusel sõlmitavast ESMi ja Euroopa Komisjoni koostöömemorandumist, kaasates vajadusel ka IMFi. Selliseks puhuks, kui ESM ja Euroopa Komisjon oma hinnangutes üksmeelele ei jõua, näeb põhjendus 11b ette, et komisjon annab üldise hinnangu abi taotleva riigi võla jätkusuutlikkuse kohta ja ESM annab hinnangu selle riigi tagasimaksevõime kohta. ESMi juhatajate nõukogu saab mõlemad hinnangud ja teeb oma otsuse saadud info baasil. 9) Põhjenduses 12 on muudetud sõnade järjekorda, et lause algaks sõnadega „erakorralistel juhtudel“. Eesmärk on rõhutada, et võla restruktureerimine on siiski erandjuhtum, et mitte kõigutada usaldust euroala riikide võlakirjade vastu. 10) Põhjendusse 13 lisatakse lause, mis sätestab, et ESMil on ka kaitsemeetmest kriisilahendusnõukogule antavate laenude puhul nii nagu muude ESMist väljastatud laenude puhul eelisvõlausaldaja staatus. 11) Põhjenduses 14 täpsustatakse sõnastust, tuues eraldi välja, et ka kaitsemeetmest kriisilahendusnõukogule antavate laenude puhul on ESMil ja teistel riikidel, kes ESMiga koordineeritult annavad kahepoolseid laene, võlausaldajatena võrdne staatus. 12) Lisatakse põhjendused 15a ja 15b. 13 Põhjendus 15a märgib, et majanduspoliitika koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel reguleerib Euroopa Liidu toimimise leping ja see toimub Euroopa Liidu Nõukogus. See ei ole ESMi roll ega taotlus. ESM austab ELi seadusega kehtestatud pädevuste jaotust. Põhjendus 15b tõstab esile, et kriisilahenduse õnnestumiseks, kus võib vajalikuks osutuda kaitsemeetme kasutamine, on määrav roll otsustamise ja osalevate liikmesriikide omavahelise koordineerimise kiirusel. Vastavalt kaitsemeetme tingimustele, mille 14. detsembril 2018. a kiitsid kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel heaks ELi valitsusjuhid ja riigipead, peab ESM otsustama kaitsemeetme kasutamise reeglina 12 tunni jooksul pärast kriisilahendusnõukogult vastava taotluse saamist. Erandjuhul, kui tegemist on väga keerulise kriisilahenduse juhtumiga, võib ESMi tegevdirektor pikendada otsuse tegemise aega 24 tunnini. Seejuures tuleb järgida riikide põhiseadusest tulenevaid nõudeid. Põhjenduses 15b viidatakse ka osadele tähtsamatele kriteeriumidele, mille alusel kaitsemeetmest väljamakse tegemine otsustatakse. Eraldi nimetatakse ära nõue, et kaitsemeetme kasutamine oleks viimane abinõu ehk kõik muud erasektori alternatiivid ammendunud. Samuti, et kaitsemeetme kasutamine on eelarveneutraalne, ehk laen tuleb tagasi maksta 3–5 aasta jooksul. Põhinõudmiste hulka kuulub ka tingimus, et kriisilahendus vastaks kriisilahendust reguleerivale õigusraamistikule ning et see õigusraamistik ei oleks kaitsemeetme loomisest alates olulisel määral muutunud. Näiteks et ei oleks leevenenud või kadunud nõue, et esimeses järjekorras katavad kriisilahenduses kahjumeid omanikud ja võlausaldajad. 13) Põhjendusega 16 sätestatakse, et ESMi tegevdirektor ja töötajad on sõltumatud. Seda ei või aga ära kasutada moel, mis läheks vastuollu ELi õigusega. 14) Põhjendus 17 asendatakse uue põhjendusega 17, mis on ESMALi endine punkt 16. Muutub numeratsioon, sisu jääb samaks. Senisest põhjendusest 17 saab põhjendus 18, millele lisandub viide sellele, et ESM loob kohase hoiatussüsteemi, mille eesmärk on tagada, et kõik stabiilsustoetuse või kaitsemeetmega seotud tagasimaksed laekuksid õigeaegselt. Programmijärgse järelevalve korral lisandub, et Euroopa Komisjon teeb seda koostöös Euroopa Keskpangaga. B. Muudatused ESMALi artiklites 15) Artiklisse 3, mis käsitleb ESMi eesmärke ja õigust kaasata nende eesmärkide täitmiseks vahendeid finantsinstrumentide emiteerimise või rahaliste tehingute ja kokkulepete kaudu, lisandub uue eesmärgina kaitsemeetme pakkumine kriisilahendusnõukogu käsutuses olevale kriisilahendusfondile, et tagada ühtse kriisilahenduskorra toimimine nii, nagu see on kavandatud. Selleks, et olla asutusesiseselt valmis kiiresti reageerima, et täita lepingust tulenevaid ülesandeid, lisandub ESMile õigus jälgida oma liikmete makromajanduslikku ja finantsolukorda ja analüüsida vastavat informatsiooni. See puudutab muuhulgas valitsussektori võla jätkusuutlikkust. Märgitakse, et ESMi tegevdirektor teeb selleks koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga, et oleks tagatud kinnipidamine ELi õiguses sätestatud majanduspoliitika koordineerimise raamistikust ehk vastavast pädevuste jaotusest. Artiklile lisandub täpsustus, et abi kasutamise tingimused peavad olema kohased finantsabi andmiseks valitud vahendile. 14 16) Artikli 4 lõikes 4 asendatakse esimene lause, kuhu lisanduvad täpsustused, et tegemist on „käesoleva artikli“ lõikega 3 ning et hinnangut annab „Euroopa“ Komisjon. Sisulisi muutusi artiklis ei ole. 17) Artikli 5 lõikele 4, mis reguleerib euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide esindajate osalemist vaatlejana ESMi juhatajate nõukogu koosolekutel, lisatakse lause, mis võimaldab selliste koos ESMiga kaitsemeetme rahastamises osalevate riikide esindajate kutsumist vaatlejana ESMi juhatajate nõukogu koosolekutele, kui arutakse kaitsemeetmega seotud küsimusi. Sama artikli lõikes 6, mis reguleerib ESMi juhatajate nõukogu otsuseid vastastikkusel kokkuleppel, tehakse järgmised muutused: Punkti a täiendatakse sätetega, mis on seotud kiirmenetluse rakendamisega seoses kaitsemeetme kasutusega. Nähakse ette asjaolud, millisel puhul on otsustamisel vaja ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust. Kui artikkel 18a lõike 6 esimese lõigu kohaldamine on peatatud, on selle lõigu kohaldamise taastamiseks vaja ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust. Artikli 18a lõike 6 esimene lõik reguleerib kiirmenetluse kasutamist kaitsemeetmest väljamakse otsustamisel, kui viivitus seaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga eraldi hinnangul ohtu euroala majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse. Lõige näeb ette, et selle lõike kohaldamine peatub, kui samal ajal on algatatud või pooleli menetlused, mis puudutavad kriisilahenduse õigusraamistiku püsivuse kriteeriumi täitmist vastavalt artikli 18a lõikele 8 ja juhatajate nõukogu kinnitatud korrale. Niisamuti on vaja ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust, et muuta häälteenamuse nõuet kaitsemeetme kasutamise otsustamiseks kiirmenetlusega ning asjaolude kindlaks määramiseks, mille puhul toimub kaitsemeetme läbivaatamine tulevikus, vastavalt artikli 18a lõike 6 kolmandale lõigule. Punkti f täiendatakse viitega artikli 14 lõikele 2, mis laiendab selle sätte sisu ka ESMi ennetavale tingimuslikule krediidiliinile, mille jaoks ESMi reformi järel vastastikuse mõistmise memorandumit enam ei sõlmita. Memorandumi asendab kavatsusavaldus, kus on kirjas riigi peamised poliitikaplaanid, mis peaksid tagama toetusinstrumendi kasutamise tingimuste täitmise. Lisandub punkt fa, mis sätestab, et III lisas nimetatud ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriume saab vastavalt artikli 14 lõikele 1 muuta ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega. Punkt g asendatakse sõnastusega, millega Euroopa Komisjonile, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga, lisandub ESMi tegevdirektor, et ühiselt läbi rääkida finantsabi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused vastavalt artikli 13 lõikele 3. Lisandub punkt ga, millega sätestatakse, et kriisilahendusfondi kaitsemeetme andmine, nii nagu näeb ette artikli 18a lõike 1 esimene lõige, IV lisas sätestatud kaitsemeetme kasutamiskriteeriumide muutmine, nii nagu näeb ette artikli 18a lõike 1 teine lõige, artikli 18a 1 lõigu kolmandas lõikes nimetatud kaitsemeetme olulisimate finants- ja muude tingimuste, sh nominaalse ülempiiri muutmine, ning kaitsemeetme lõpetamise või jätkamise otsustamine vastavalt artikli 18a lõigetele 1 ja 8, vajab ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust. Punkti h täiendatakse viitega kriisilahendusfondi kaitsemeetmele, millega on selle hinnastamispõhimõtete ja suuniste muutmiseks vajalik ESMi juhatajate nõukogu ühehäälne otsus. 15 Punktile j lisandub viide artikkel 40 alusel täiendava osa loomisele ESMi lubatud kapitalile. 18) Artikli 6 lõikele 3, mis reguleerib euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide esindajate osalemist vaatlejana ESMi direktorite nõukogu koosolekutel, lisatakse lause, mis võimaldab selliste koos ESMiga kaitsemeetme rahastamises osalevate riikide esindajate kutsumist vaatlejana ESMi direktorite nõukogu koosolekutele, kui arutakse kaitsemeetmega seotud küsimusi. Lõige 4 asendatakse sõnastusega, millega ESMi direktorite nõukogul on võimalik kutsuda oma koosolekutele vaatlejana muid isikuid. Varem viitas sõnastus juhatajate nõukogule. 19) Artikli 7 lõikele 4 lisatakse lause, et tegevdirektor ja ESMi töötajad vastutavad ainult ESMi ees ning on oma kohustuste täitmisel täielikult sõltumatud. 20) Artiklisse 12, mis käsitleb ESMi tegevuse põhimõtteid, lisatakse lõige 1a, mis sätestab võimaluse pakkuda ESMi baasil kriisilahendusfondile kaitsemeedet, piiramata ELi õiguse kohaldamist ja ELi institutsioonide ja asutuste pädevust. Tuuakse esile, et kaitsemeetmest antakse laenu viimase abinõuna ning et see peab olema keskpikas perspektiivis ehk 3–5 aasta vaates eelarveneutraalne. Lõikesse 3, mis käsitleb ühise tegutsemise klausleid euroala riikide võlakirjades, lisatakse lause, mille kohaselt kohaldatakse kõigile alates 1. jaanuarist 2022. a emiteeritavatele uutele enam kui ühe aasta pikkuse maksetähtajaga euroala riikide võlakirjadele üheetapilist agregeeritud hääletust (pikem selgitus vt punkt 7). Artiklile lisandub lõige 4, mis sätestab, et lepingust tulenevaid ülesandeid täites tuleb Euroopa Komisjonil tagada, et finantsabi toimingud, mida lepingu alusel teeb ESM, on kooskõlas ELi õigusega, eelkõige ELi toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega. 21) Stabiilsustoetuse andmise korda reguleeriva artikli 13 lõikesse üks lisandub ESMi tegevdirektor, kes volitatakse koos Euroopa Komisjoniga, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga, ühiselt täitma abi andmisega seotud ülesandeid. Muudatuses kajastub ESMi laienev roll. Punkti b täiendatakse nõudega, et lisaks valitsemissektori võla jätkusuutlikkusele hinnatakse ka stabiilsustoetuse tagasimaksmise võimet. Täpsustatakse, et hindamine tehakse läbipaistval ja prognoositaval viisil, mis on viide Euroopa Komisjoni ja ESMi koostöös valminud võla jätkusuutlikkuse hindamise metoodikale ning ESMi ja kriisilahendusnõukogu koostöös valminud uuele metoodikale, kuidas hinnatakse abi taotleja saadud abi tagasimakse võimet. Kokku lepitud metoodika jätab samas ka piisavalt kaalutlusruumi. Kui kohane ja võimalik, tehakse hindamine koos IMFiga. Lõige 2 asendatakse sõnastusega, mis viitab, et hinnatakse nii võla jätkusuutlikkust kui ka saadud abi tagasimaksmise võimet. Lisaks ESMi liikme taotlusele ja nimetatud hindamistele on juhatajate nõukogu põhimõttelise abiotsuse aluseks ka ESMi tegevdirektori ettepanek ja kui asjakohane, siis ka artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud positiivsed hinnangud. Artikli 14 lõige 1 puudutab hinnangut, kas ennetava finantsabi andmiseks on tingimused täidetud, ning lõige 2 Euroopa Komisjoni hinnangut, kas ennetava tingimusliku krediidiliini taotluses sisalduvad poliitikaplaanid on kooskõlas ELi õigusega. 16 Lõike 3 esimesse lõiku tehakse muudatused, mis kajastavad seda, et ennetava tingimusliku krediidiliini puhul ei sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Samuti lisandub läbirääkimistesse abi tingimuste üle edaspidi ka ESMi tegevdirektor. Muudatusega lõikes 4 kirjutab vastastikuse mõistmise memorandumile edaspidi lisaks Euroopa Komisjonile ESMi nimel alla ka ESMi tegevdirektor. Lõikes 7 lisandub finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmise kontrollijate ringi lisaks Euroopa Komisjonile, kes tegutseb koos Euroopa Keskpangaga, ning võimalusel IMFile ka ESMi tegevdirektor. Lisandub lõige 8, mis sätestab, et ESM ja Euroopa Komisjon sõlmivad koostöömemorandumi, kus määratakse üksikasjalikult kindlaks omavaheline tööjaotus lepingust tulenevate ülesannete täitmisel, et vältida dubleerimist ja tagada ELi õiguses sätestatud pädevustest kinni pidamine. Memorandumi peab eelnevalt ühehäälselt heaks kiitma ESMi direktorite nõukogu. 22) Artikkel 14 asendatakse uue sõnastusega, milles kajastuvad ESMi ennetava finantsabi vahendite kokku lepitud reformid. Ennetava finantsabi olemus ja eesmärk, artikkel 14 lõige 1 Ennetava finantsabi instrumendid ei muutu. ESMi juhatajate nõukogu võib ühehäälse otsusega anda ennetavat finantsabi ka edaspidi kas ennetava tingimusliku krediidiliini või ennetava täiendavate tingimustega krediidiliini vormis. Täpsustusena lisandub lepingusse tekst, et instrument on mõeldud ennetava kaitsena euroala riikidele, mille majanduse põhinäitajad on tugevad, kuid mida võib mõjutada mõni negatiivne šokk, mille kontrollimine ei ole selle riigi valitsuse võimuses. Uus on ka see, et ennetava abi tingimused lisatakse lepingu tekstile (III lisa). Artikkel viitab, et tingimused peavad olema täidetud. Ühtlasi sätestatakse, et kriteeriume on võimalik muuta juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega, mis eeldab sellisel juhul III lisa muudatust koos kõigi lepinguosaliste siseriiklike menetlustega. Ennetava finantsabi tingimused, artikli 14 lõiked 2–4 Võrreldes praegu kehtiva korraga on ESMi ennetavate instrumentide tingimusi täpsustatud ning toodud need suunise tasandilt lisana lepingu teksti. Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul on abi tingimuseks, et riik täidab abi saamiseks nõutud kriteeriume, nagu on sätestatud III lisas. Uuendusena on lepingu teksti tasandil sätestatud, et tingimuste täitmist tuleb jätkata ka pärast abi saamist. See võimaldab – samuti uuendusena – teha erandi artikli 13 lõigetest 3 ja 4, ja loobuda selle instrumendi puhul vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisest. Tingimused on selged lepingu lisast ja täiendavaid tingimusi ei seata. Muudatuse tegi vajalikuks kriisi ajal ilmnenud riikide tahtmatus ennetavaid instrumente kasutada, kuna abi küsimine seostus negatiivse kuvandiga. Nii on ennetava tingimusliku krediidiliini olemust muudetud pigem kvaliteedimärgiks, mis täiendavaid ettekirjutusi ei eelda. Memorandumi asemel allkirjastatakse edaspidi kavatsusavaldus (letter of intent), kus abi taotlev liikmesriik võtab kohustuse jätkata abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist ja kirjeldab oma peamisi poliitikaplaane, mis peaksid selle tagama. Euroopa Komisjoni ülesanne on hinnata nende plaanide kooskõla ELi õigusega, mis reguleerib majanduspoliitika koordineerimist. 17 Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini puhul on tingimuslikkuses edaspidi samuti suurem selgus. Abikõlblikkuse hindamisel aluseks on samad III lisas sätestatud tingimused. Sellist abi saab taotleda riik, mis mõnda nimetatud kriteeriumidest ei täida. Sõlmitakse vastastikuse mõistmise memorandum, mida on reformiga täpsustatud, et selles sisalduvad nõuded on seotud vaid nende kriteeriumidega, mida riik abi taotlemisel ei täitnud. Ennetava finantsabi taotluse menetluse siseriiklikud protseduurid sätestatakse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduses. Ennetava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused sätestatakse ennetava finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla ESMi tegevdirektor. Ennetava finantsabi eraldamise kord, artikli 14 lõige 5 Lõige sätestab, et ennetava finantsabi rakendamise detailsed suunised kehtestatakse direktorite nõukogu otsusega. Täpsemaks lepingu tekst siinkohal ei lähe. Ennetava finantsabi eraldamise suunis, mille uuendatud versioon kinnitatakse pärast ESMAL MLi ratifitseerimist, näeb ette järgmise korra: ESMi liikmesriik esitab taotluse juhatajate nõukogu esimehele, andes uuendusena kohe ka teada, kas taotletakse tingimuslikku krediidiliini või täiendavate tingimustega tingimuslikku krediidiliini. Tingimusliku krediidiliini taotlus sisaldub kavatsusavalduses, kus liikmesriik kohustub abi saamiseks nõutud tingimuste täitmist jätkama ka pärast abi saamist. Uuendusena tingimusliku ennetava krediidiliini taotlemisel vastastikuse mõistmise memorandumit ei sõlmita. Täpsustatud protseduuri alusel on liikmesriigil edaspidi võimalus eelnevalt ESMi tegevdirektoriga salastatud konsultatsioone pidada, kas sellise ennetava abiliigi kasutamine võiks üldse olla võimalik. Konsulteeritakse ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga. Taotluse saamisel hindavad ESMi tegevdirektor ning Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga vastavalt oma pädevuste jaotusele riski euroala kui terviku või selle liikmesriigi finantsstabiilsusele, abi taotleva riigi võla jätkusuutlikkust ja tagasimakse võimet juhul, kui krediidiliini reaalselt kasutatakse, ning võimaliku rahastusvajaduse ulatust. Kus kohane, konsulteeritakse IMFiga. Uus on see, et neisse hindamistesse lisandub ka ESMi tegevdirektor, keda praegu kehtiva korra alusel ei kaasata, ning eraldi nimetatakse ära ka abi taotleva riigi tagasimaksevõime hindamine. Mõlemas kajastub ESMi suurenev roll. Seda, kas abi taotlev liikmesriik abi tingimused täidab, hindab uuendusena nüüd ka ESMi tegevdirektor koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga. Lisaks täpsustatakse, et Euroopa Komisjoni ülesanne on hinnata, kas abi taotleva liikmesriigi taotluses sisalduvad poliitikameetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Liikmesriigi abitaotluse ja institutsioonide hinnangu alusel koostab ESMi tegevdirektor juhatajate nõukogule ettepaneku, mille põhjal ja vastavalt ESMALi artiklile 13 lõige 2 teeb juhatajate nõukogu oma otsuse. Kui otsustatakse abi anda täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini vormis, räägivad ESMi tegevdirektor, uue lisandusena, ning Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga ning kui kohane, siis IMFi kaasates, liikmesriigiga läbi vastastikuse mõistmise memorandumi, mis täpsustab poliitikasammud abi saamiseks. Sellele kirjutavad ESMi poolt alla tegevdirektor ja Euroopa Komisjon. 18 Paralleelselt valmistab ESMi tegevdirektor ette ennetava finantsabi andmise lepingu, kus on täpsemalt kirjas abi finants- ja muud tingimused. Sealhulgas maksimaalne summa, mida abi taotlev liikmesriik selle instrumendi raames kasutada saab. Kui ESMi direktorite nõukogu kokkuleppe kinnitab, kirjutab lepingule alla ESMi tegevdirektor. Ennetavat finantsabi on võimalik saada üheks aastaks. Seda perioodi on võimalik kaks korda kuue kuu võrra pikendada. Täpsustub, et selleks on vajalik juhatajate nõukogu uus ühehäälne otsus. Tingimusliku krediidiliini puhul on uue lisanduva piiranguna maksimaalne abi saamise periood viis aastat arvates esimesest väljamaksest. Täiendavate tingimustega tingimusliku krediidiliini puhul ajapiiri määratletud ei ole. Kui liikmesriik esitab taotluse toetusinstrumendi pikendamiseks ja täidab jätkuvalt abikõlblikkuse kriteeriume, võib ESMi juhatajate nõukogu otsustada ühehäälse otsusega krediidiliini kasutusaega pikendada. Kui pikendatakse täiendavate tingimustega krediidiliini kasutusaega, tuleb sõlmida uus vastastikuse mõistmise memorandum. Ka siin on võrreldes kehtiva korraga täpsustatud hindamise aluseid. Monitooring, artikli 14 lõiked 6 ja 7 Kuna ennetava tingimusliku krediidiliini puhul enam vastastikuse mõistmise memorandumit ei sõlmita, ja tingimuseks on vaid abikõlblikkuse kriteeriumide jätkuv täitmine, on lepingus täpsustatud ja täiendatud järelevalvet puudutav osa. Veelgi detailsem kirjeldus sisaldub ennetavate instrumentide täiendatud suunises. Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul toimub ülevaatus iga kuue kuu tagant. Kui krediidiliinist on tehtud väljamakse, siis järgneb kohe ülevaatus, kas riik jätkuvalt abi tingimusi täidab. Regulaarsed ülevaatused toimuvad seejärel ka ennetava tingimusliku krediidiliini puhul edaspidi kord kvartalis, nii nagu on tavakord täiendatud tingimustega ennetava krediidiliini puhul. ESMi tegevdirektor ja Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga monitoorivad regulaarselt abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist. Ülevaatusraport esitatakse ESMi direktorite nõukogule vähemalt iga kuue kuu tagant või pärast seda, kui ennetavat abi taotlenud liikmesriik on vahendeid esimest korda laenuna või esmaturu tugiostude näol kasutusele võtnud. Sellisel juhul tehakse uus ülevaatus, et selgitada välja, mis tingis julgestuslaenuna mõeldud instrumendi reaalse kasutamise ning kas valitud toetusvahend on jätkuvalt kohane. Tingimusliku krediidiliini puhul hinnatakse, kas liikmesriik täidab jätkuvalt abikõlblikkuse tingimusi. Täiendavate tingimustega tingimusliku krediidiliini puhul kontrollitakse memorandumis kokku lepitud poliitikanõuete järgimist. Kui ülevaatus näitab, et tingimused on täidetud, jääb krediidiliin jõusse, kui ESMi tegevdirektor või mõni direktoritest ei nõua jätkumise kinnitamiseks eraldi hääletust, mille tulemus peab olema konsensuslik. Lepingus on uuendusena täpsustatud, mis saab sellisel juhul, kui ülevaatus tuvastab, et abi saanud liikmesriik ei täida enam abikõlblikkuse kriteeriume. Sellisel juhul juurdepääs krediidiliinile peatub, kui ESMi direktorite nõukogu ei tee ühehäälset otsust, et krediidiliin jääb jõusse. Selline olukord võib tekkida, kui põhjus, miks abi saanud liikmesriik enam tingimusi ei täida, ei ole liikmesriigi enda kontrolli all. Kui ülevaatusel ilmneb, et liikmesriik ei täida enam abi kasutamise tingimusi, kuid on jõudnud vahendid juba kasutusele võtta, rakendub lisamarginaal. Direktorite nõukogu võib aga otsustada krediidiliini siiski jõusse jätta või lisamarginaali tühistada, kui ülevaatusest ilmneb, et hälbe on 19 põhjustanud tegurid, mis ei ole liikmesriigi enda kontrolli all. Selleks on vajalik direktorite nõukogu ühehäälne otsus. Kui abi taotlenud liikmesriik kaotab juurdepääsu ennetavale finantsabile, on võimalik abi taotleda ja anda ESMi mõne muu toetusvahendi näol. 23) Artikli 15 lõikes 5 kajastub muudatus, et artikli 13 lõike 7 alusel valmivat aruannet, mis kontrollib finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmist, koostab edaspidi koos Euroopa Komisjoniga ESMi tegevdirektor. Muudatuses kajastub ESMi kasvavat rolli abitingimuste täitmise monitooringus. 24) Artikli 16 lõikes 5 kajastub muudatus, et artikli 13 lõike 7 alusel valmivat aruannet, mis kontrollib finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmist, koostab edaspidi koos Euroopa Komisjoniga ESMi tegevdirektor. Taas kajastab muudatus ESMi kasvavat rolli. 25) Artikli 17 lõikes 5 kajastub muudatus, et artikli 13 lõike 7 alusel valmivat aruannet, mis kontrollib finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmist, koostab edaspidi koos Euroopa Komisjoniga ESMi tegevdirektor. Muudatus kajastab ESMi kasvavat rolli. 26) lisandub artikkel 18a, mis sätestab ESMi uue funktsiooni: pakkuda kriisilahendusnõukogu käsutuses olevale kriisilahendusfondile kaitsemeedet. Kaitsemeetme loomine, artikli 18a lõige 1 ESMAL MLi ratifitseerimine ei tähenda kaitsemeetme loomist, vaid võimalust selline meede kriisilahendusfondi kõigi kasutusviiside jaoks luua. Lõige 1 sätestab, et kaitsemeetme loomiseks on esmalt vaja kriisilahendusnõukogu taotlust ja seejärel ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust ESMi tegevdirektori vastava ettepaneku peale. Tekst näeb ette ka piisavad tagatismeetmed. Viidatud otsuse siseriiklik menetlus sätestatakse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduses. Kaitsemeetme kasutamise kriteeriumid on lisatud ESMAL MLi tekstile IV lisana. Lepingu tekst toob eraldi välja, et kriteeriume on võimalik muuta ainult juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega, mis tähendab IV lisas vastavaid muudatusi koos kõigi lepinguosaliste siseriiklike menetlustega. Kaitsemeetme olulisimad finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks juhatajate nõukogu eraldi resolutsiooni(de)ga, mille heakskiitmiseks on vaja ühehäälset otsust. Selliste oluliste tingimuste hulgas on näiteks nominaalne ülempiir, mis määrab kindlaks, kui suure osa ESMi laenuvõimest võib kaitsemeede enda alla saada, ja selle muutmine. Samuti kord, kuidas kontrollitakse kriisilahenduse õigusraamistiku püsivuse kriteeriumi täitmist ning tagajärgi kaitsemeetmele, ning tingimused, mille alusel juhatajate nõukogu võib otsustada kaitsemeetme lõpetada. Kaitsemeetme olemus, artikli 18a lõiked 2–4 Kriisilahendusfondi kaitsemeede on korduvkasutusega krediidiliin, millest saab väljastada laene. Kaitsemeetme üksikasjalikud finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks kaitsemeetme lepingus, mille sõlmivad kriisilahendusnõukogu ja ESM, kui ESMi direktorite nõukogu selle ühehäälselt heaks kiidab. Detailsed suunised kaitsemeetme rakendamiseks kinnitab ja vaatab regulaarselt üle direktorite nõukogu. Sealhulgas samuti menetluse, mis tagab kaitsemeetme kasutuseks vajaliku kiire otsustamisprotsessi. 20 Kaitsemeetmest toetuse eraldamise menetlus, artikli 18a lõige 5 Kaitsemeetmest laenu saamiseks esitab kriisilahendusnõukogu ESMi tegevdirektorile kirjaliku taotluse, milles on olemas kogu vajalik informatsioon informeeritud otsuse tegemiseks. Sealhulgas abi taotleva panga nimi, kriisilahenduses kasutatud kriisilahenduse meetmed, võimalikud erandid aktsionäride ja osanike kaasamises. Vastav loetelu sisaldub kaitsemeetme suunises. Info edastamisel ja käitlemisel järgitakse Euroopa Liidu õiguse konfidentsiaalsusenõudeid, et väga konfidentsiaalse ja turutundliku informatsiooni lekkimine ei seaks ohtu kriisilahenduse õnnestumist. Tegevdirektori ettepaneku peale, kus sisaldub ka hinnang kriisilahendusnõukogu tagasimakse- võimele, mille ESM teeb varem kokku lepitud metoodika alusel üheskoos kriisilahendusnõukoguga, otsustab ESMi juhatajate nõukogu kaitsemeetme kasutuse, juhindudes IV lisa kriteeriumidest. Otsus kaitsemeedet kasutada peab olema konsensuslik. Otsustamise delegeerimine ESMi tegevdirektorile Artikli 18a lõige 5 sätestab, et kokku lepitud ajaks ja kokku lepitud summa piires võib ESMi direktorite nõukogu delegeerida otsustamise kriisilahendusfondi kasutamise ja väljamaksete tegemise üle ESMi tegevdirektorile. Selleks on vajalik direktorite nõukogu ühehäälne otsus. Täpsem delegeerimise kord, mis võimaldab tegevjuhi mandaadi täiendavat täpsustamist ja vajadusel kitsendamist, kehtestatakse kaitsemeetme suunistes, mille kinnitab direktorite nõukogu pärast ESMAL MLi ratifitseerimist. Otsustamise kiirmenetlus, artikli 18a lõige 6 Kaitsemeetme kasutamise otsus on väga ajatundlik, kuna sageli toimub panga kriisilahendus nädalavahetuse jooksul. ESMi direktorite nõukogul tuleb kaitsemeetme kasutamise otsus teha reeglina 12 tunni jooksul kriisilahendusnõukogu taotluse laekumisest. Väga keeruliste kriisilahendusjuhtumite korral, näiteks kui tegemist on mitmes riigis tegutseva pangaga, võib ESMi tegevjuht otsustamise aega pikendada kuni 24 tunnini. Erandina artikli 4 lõikest 3 nähakse erandolukorras ette kiirmenetlus, kui ESMi direktorite nõukogu ei ole suutnud mingil põhjusel ettenähtud ajaraami sees otsust langetada ning nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Keskpank on eraldi hinnangutes jõudnud järeldusele, et otsuse viibimine seab ohtu euroala majanduse ja finantssüsteemi jätkusuutlikkuse. Sellisel juhul on otsuse langetamiseks nõutav kvalifitseeritud häälteenamus 85%. Kaitsemeetme suunised täpsustavad, et kiirmenetlusega saab otsustada ainult väljamakse tegemist, kuid ei saa näiteks muuta abi andmise tingimusi. Lõikes piiritletakse, et sellist hääletamiskorda ei saa kasutada, kui samal ajal on käimas selgitamine, kas kriisilahenduse seadusraamistikus võib olla toimunud olulisi muudatusi. Vastavalt lõikes 8 ja kaitsemeetme suunistes sätestatule võib sellise selgitamise tulemus anda alust kaitsemeetme lõpetamiseks. Nii nagu juba kehtiva kiirmenetluse korral, nähakse ka siin ette, et kiirmenetluse kasutamisel tehakse ESMi reservfondist ja/või sissemakstud kapitalist hädaabi reservfondi ülekanne. Seda selleks, et tekitada sihtotstarbeline puhver riskide maandamiseks, mida võib sellise hääletamiskorraga otsustamine kaasa tuua. Direktorite nõukogu võib sellise reservi ühehäälse otsusega tühistada ja kanda vahendid tagasi reservfondi või sissemakstud kapitali hulka. 21 Lisakindluse andmiseks, et kiirmenetlusest ei saaks tavamenetlus, näeb ESMAL ML ette, et kui kaitsemeetme kasutamise otsustamiseks on kiirmenetlust kasutatud kaks korda, peatub sellise hääletamiskorra kasutamise võimalus. Selleks, et see võiks jätkuda, peab ESMi juhatajate nõukogu tegema ühehäälse otsuse jätkata. Sellega seoses vaatab juhatajate nõukogu üle ka kiirmenetlusega otsustamiseks vajaliku häälteenamuse künnise ja võib seda tõsta (kuid mitte langetada), ning paneb paika kiirmenetluskorra järgmise ülevaatuse tingimused. Sellised muudatused eeldavad muudatusi lepingu tekstis koos kõigi lepinguosaliste siseriikliku menetlusega. Kiirmenetluse protseduur ESMist abi andmise üle otsustamisel nähti ette juba ESMi asutamis- lepingus, kus see on sätestatud artikli 4 lõikes 4. 2012. aastal hindas Riigikohus artikli vastavust Eesti põhiseadusele (vt lähemalt punktis 5.2 eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele). Järelevalve ja hoiatusmehhanism, artikli 18a lõige 7 Lõige 7 näeb ette, et ESM loob asutuse sees järelevalve/hoiatussüsteemi, et tagada kaitsemeetme tagasimaksete õigeaegne laekumine. Kriisilahenduse õigusraamistiku püsivuse tingimus, artikli 18a lõiked 8 ja 9 Kriisilahendusfondi kaitsemeetme pakkumine ESMi baasil on seotud tingimusega, et kokku lepitud ühtses kriisilahenduse korras ei toimu olulisi muutusi. Näiteks muutusi, mis kaotaks nõude, et saneerimisel oleva panga aktsionärid või võlausaldajad peavad kahjumi kandmises osalema esimeses järjekorras. Kui sellise või muu olulise muutuse toimumine on Euroopa Kohtu poolt kinnitatud, käivitub kaitsemeetme põhjalik ülevaatus ja kaitsemeetme jätkumiseks on vajalik ESMi juhatajate nõukogu ühehäälne otsus. Täpsemad detailid, kuidas juhatajate nõukogu kontrollib kriteeriumi täitmist ja millised on tagajärjed kaitsemeetmele ja kasutamisele, määrab juhatajate nõukogu kindlaks kaitsemeetme suunistes, mis kinnitatakse eraldi menetlusega pärast ESMAL MLi ratifitseerimist. Artikli 18a lõige 9 sätestab, et õigusraamistiku püsivuse tingimuse all tuleb mõista esiteks reeglite jätkuvat jõusolekut, mis on sätestatud 2014. aastal sõlmitud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artikli 9 lõikes 1. Nimetatud leping reguleerib ühtse kriisilahendusfondi kogumist ja järk-järgult ühiskasutusse võtmist. Selle artikli 9 lõige 1 viitab kokku lepitud ühtse kriisilahenduse protseduuridele – kriisilahenduse kava vastuvõtmise kord, kriisilahendusnõukogu otsuste tegemise kord, kriisilahenduse üldpõhimõtted, nagu nõue, et kriisilahendusmenetluses oleva panga esimese järjekoha kahjumi kannavad aktsionärid ja siis võlausaldajad vastavalt nõuete rahuldamise järjekorrale. Samuti viidatakse kriisilahendusvahendite kohaldamise korrale, tõstes eraldi esile kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit (bail-in). Kui toimub muutusi, peab nende mõju olema ühtse kriisilahenduskorra määruse eeskirjadega samaväärne. Teiseks tuleb vastavalt artikli 18a lõike 9 õigusraamistiku püsivuse tingimuse all mõista lõikes viidatud ELi panganduse õigusaktides sätestatud pankade kapitali- ja kriisilahenduspuhvrite raamistiku põhimõtete ja eeskirjade püsivust selles ulatuses, kus need on olulised ühtse kriisilahendusfondi rahaliste vahendite säilitamiseks. On oluline, et pankadel oleks piisavad vahendid nii jätkusuutlikuks tegevuseks igapäevaselt ehk kapitalinõuded ja puhvrid ning kriisiolukorras kahjumite katmiseks ja rekapitaliseerimiseks piisavad puhvrid, kuna see vähendab võimalust, et raskustesse sattumisel oleks edukaks kriisilahenduseks vajalik kasutada kriisilahendusfondi vahendeid või muude võimaluste ammendumisel kriisilahendusfondi kaitsemeedet. 22 Lõige 10 sätestab, et ESM teeb tihedat koostööd ELi liikmesriikidega, mis ei ole euroala riigid, kuid mis osalevad koos ESMiga kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises. Vaja on tagada kõigi osalevate liikmesriikide võrdne kohtlemine, sealhulgas juurdepääs informatsioonile. 27) Muudatusega lisandub artikli 19 pealkirja vahendite loetelu muutmine. 28) Hinnastamispõhimõtteid reguleerivasse artiklisse 20 lisandub ESMi uus funktsioon kaitsemeetme pakkumine. 29) Artikli 21 lõikes 1 asendub ESMi tegevuse eesmärk mitmusega, kuna kaitsemeetme lisandumisega on ESMil rohkem eesmärke kui riikidele stabiilsustoetuse andmine. 30) Muudatusega lisandub artikli 30 lõikes 5 institutsioonidele, kellele juhatajate nõukogu teeb aastaaruande kättesaadavaks, ka Euroopa Parlament, et suurendada läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet. 31) Artiklisse 37, mis reguleerib lepingu tõlgendamist ja vaidluste lahendamist, lisatakse uus lõige, mis puudutab vaidlusi artiklis 18a sätestatud pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise üle. Sellise vaidlusega võib pöörduda otse Euroopa Liidu Kohtusse ning kohtu otsus on menetlusosalistele siduv. Detailse menetluse korra kehtestab juhatajate nõukogu eraldi resolutsiooniga, mis kinnitatakse pärast ESMAL MLi ratifitseerimist. 32) Artiklisse 38, mis reguleerib rahvusvahelist koostööd, lisandub loetelusse osapooltest, kellega ESMil on õigus teha oma ülesannete täitmiseks koostööd, Euroopa Liidu liikmesriik. 33) Artiklisse 40, mis reguleerib EFSFi raames antud toetuse ülekandmist ESMile, lisatakse lõige 4, mis võimaldab ESMi juhatajate nõukogul luua lõikes 2 osutatud EFSFi õiguste ja kohustuste üle võtmise hõlbustamiseks täiendavat liiki lubatud kapital. Need toetused on seotud abiprogrammide raames EFSFist Iirimaale, Portugalile ja Kreekale antud laenudega. EFSFi varade ülekandmisel ESMi väheneb EFSFi bilansi maht, suurendades samavõrra ESMi bilansi mahtu, mis tekitab ESMis lisakapitali vajaduse, et säilitada euroala alalise stabiilsusmehhanismi laenuvõimekus ja kõrge krediidireiting. ESMALi järgi eeldaks see ESMi märgitud kapitali ülevaatust ja liikmesriikidelt täiendavat sissemakset ESMi aktsiakapitali. Lepingu muudatusega lisandub võimalus, et EFSFi varade ülevõtmise korral lahendatakse ESMi täiendav kapitalivajadus ESMi märgitud kapitalile uut liiki alajaotuse (osa) loomisega, mida märgivad EFSFi abiprogrammides osalenud liikmesriigid, ja millega ei kaasne hääleõigust. Viimasega tagatakse, et euroala ja ESMiga hiljem liitunud liikmesriikide, mis tänaseks aktiivse tegevuse (uute laenude väljamaksed) lõpetanud EFSFi aktsionärid ei olnud, hääleõigus ESMis EFSFi varade ülevõtmisel ei vähene. Juhatajate nõukogu kinnitab korra ja tingimused, kuidas selle täiendava kapitaliliigi puhul toimub kapitali sissenõudmine ja maksmine. Võimaliku uue kapitaliliigi puhul lepitakse eelnevalt kokku, et selle loomine ei või EFSFi ja ESMi kohustuste mahtu suurendada võrreldes stsenaariumiga, kus EFSFi varade ülevõtmist ei toimu. Samuti ei tähenda uue kapitaliliigi loomine ESMi kapitalistruktuuris püsivat suurenemist – selle maht kahaneb sedamööda, kuidas EFSFist abi saanud riigid laene tagasi maksavad. Lepitakse kokku, et täiendava kapitaliliigi võimalik maht ei ületa EFSFist Iirimaale, Portugalile ja Kreekale väljastatud ja veel tagasi maksmata laenude põhiosa, mis korrutatakse läbi maksimaalselt 165%ga. See on kehtiv ülempiir, milleni võivad ulatuda EFSFi liikme garantiikohustused EFSFi kohustuste tagamisel. 23 Eesmärk on välistada võimalus, et EFSFi laenude üleminekul ESMi EFSFile garantii andnud liikmesriikide kohustused seoses nende laenudega kasvaksid. Eeldatavalt kaoks vajadus Eesti EFSFi kohustusi kajastada meie valitsussektori võlakoormuse arvestuses. Samuti väheneksid ESMi kulud rahastamisel võrreldes eraldiseisvate ESMi ja EFSFi võlakirja programmide ülevalhoidmisega. ESMi lepingus praegu enne muudatust olemasolevate sätete alusel EFSFi üle võtmine tähendaks tõenäoliselt ka rahalise sissemakse tegemist ESMi kapitali. Lepingumuudatuse eesmärk on lisada paindlikkust. See ei ole veel otsus taolise täiendava kapitaliliigi loomiseks ega EFSFi varade ülevõtmiseks. Kas ja kuidas selline ülevõtmine edaspidi toimub, otsustab ESMi juhatajate nõukogu. Võimaliku otsuse siseriiklik menetlus sätestatakse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduses. 34) Artiklisse 45, mis loetleb lepingu lisad, lisanduvad ESMi ennetava finantsabi kõlblikkus- kriteeriumid ning kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid. 35) Lepingule lisatakse III lisa, mis sätestab ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid ja kirjeldab kriteeriumide kokku leppimise protsessi. Erinevalt kehtivast korrast, kus kriteeriumid on sätestatud ennetavate instrumentide suunistes, on need nüüd lepingu teksti osa. Kriteeriume on muudetud konkreetsemaks, jättes ka tõlgendamise ruumi. Peamised ESMi reformi üksikasjad lepiti kokku euroala tippkohtumisel 14. detsembril 2018. Seal otsustati, et sobivuskriteeriume ESMi ennetavate instrumentide kasutamiseks täpsustatakse, ning et täiendavate tingimustega ennetav krediidiliin jääb kättesaadavaks samal kujul, nagu kirjeldab instrumendi kehtiv suunis. Mainitakse ära ka ESMi ja Euroopa Komisjoni koostöömemorandum, kus on kokku lepitud ülesannete jaotus. See on vajalik, et vältida lepingust tulenevate ülesannete täitmisel dubleerimist ning järgides ESMi rolli laienedes ELi õiguses sätestatud pädevuste jaotust. Ennetava finantsabi andmine toimub ESMAL MLi artiklite 13 ja 14 alusel. Lepingu tekstis on eraldi välja toodud abi taotleva riigi võla jätkusuutlikkuse nõue. Täpsema ennetava finantsabi andmise korra kinnitab direktorite nõukogu ennetava finantsabi muudetud suunistes, mis kinnitatakse eraldi menetlusega pärast ESMAL MLi ratifitseerimist. Lisa sätestab, et ennetavat finantsabi võivad ESMist taotleda ESMi liikmed, mille majanduse ja finantsseisundi alusnäitajad on tugevad ja valitsemissektori võlg jätkusuutlik. Kriteeriumid on muudatusega jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseks. Reeglina tuleb täita mõlemaid. Järgnev tabel kõrvutab abikõlblikkuse kriteeriume ennetava tingimusliku krediidiliini taotlemiseks praegu ja pärast reformi. Abi saamise kriteeriumid praegu reformi järel Stabiilsuse ja kasvu pakti kohustustest kinni Stabiilsuse ja kasvu pakti kohustused on pidamine. Ennetavat tingimuslikku krediidiliini kehtestatud numbriliste näitajatega: saab kasutada ka ülemäärase eelarvepuudujäägi 1) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa menetluses riik, tingimusel, et järgitakse 3% SKPst komisjoni suuniseid rikkumise lõpetamiseks. 2) valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel sihttasemel või sellest kõrgemal; 3) valitsemissektori võla suhe SKPsse on alla 60% või 60%st erinevuse vähendamine eelnenud 24 kahel aastal on toimunud keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas; ning lisatud tingimus, et riik peab olema neid kriteeriume täitnud vähemalt kahe aasta jooksul enne abi taotlemist. Abi ei saa taotleda riik, mille suhtes käib ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Valitsemissektori võlg on jätkusuutlik. Kehtib kõigile ESMi toetuslaenudele, kuid ennetava tingimusliku krediidiliini puhul on võlakriteerium sätestatud numbriliselt Ennetavat tingimuslikku krediidiliini saab Abi ei saa taotleda riik, mille suhtes on algatatud kasutada ka ülemäärase tasakaalustamatuse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus. menetluses riik, tingimusel, et järgitakse komisjoni suuniseid rikkumise lõpetamiseks. Riik on saanud varasemalt rahvusvahelistelt Sama tingimus, koos täpsustusega, et tingimuse kapitaliturgudelt laenu mõistliku hinnaga. mittetäitmine ei saa takistuseks riikidele, kel võlakirju pole Välispositsioon on jätkusuutlik Sama kriteerium Puuduvad probleemid pankade maksevõimega, Kriteerium on kitsenenud nõudele, et mis võiks kujutada süsteemset ohtu euroala finantssektoris ei oleks nõrkusi, mis võiksid ohtu pangandussüsteemile seada abi taotleva riigi finantsstabiilsuse, kuna süsteemselt oluliste pankade järelevalve ja kriisilahendus on pangandusliidu loomisega läinud üle ühtse järelevalveasutuse ja ühtse kriisilahendusnõukogu pädevusse. Abi kriteeriumid sisalduvad ennetavate Abi kriteeriumid on lisatud ESMAL ML teksti toetusvahendite suunises, mille kinnitab lisana. Abi kriteeriume on võimalik muuta direktorite nõukogu. juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega. Abi tingimused lepitakse kokku vastastikkuse Ennetava tingimusliku krediidiliini saamiseks mõistmise memorandumis vastavalt ESMAL AL loobutakse vastastikuse mõistmise lõikele 13 lõige 3. memorandumist, mis tähendab, et täiendavaid tingimusi ei seata – abi tingimus on, et riik jätkab kriteeriumide täitmist ka pärast abi saamist. Seda lubadust kinnitab abi taotleja kavatsuskirjas (letter of intent). Ennetava täiendavate tingimustega krediidiliini saamiseks säilib vastastikuse mõistmise memorandumi nõue, kuid on täpsustunud, et riigile seatavad lisatingimused puudutavad vaid ennetava abi kriteeriume, mida riik abi taotlemisel ei täida. Liikmesriigil tekib võimalus eelnevalt ESMiga konfidentsiaalselt konsulteerida, kas ennetava abi saamine oleks võimalik. Ennetava tingimusliku krediidiliini taotleja peab vastama kõigile eelpool toodud kriteeriumidele. Kui riik, mille majanduse põhinäitajad on tugevad, kõigile neile kriteeriumidele ei vasta, on võimalik taotleda täiendavate tingimustega ennetavat krediidiliini. Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul ei sõlmita reformi järel enam täiendavate tingimustega vastastikuse mõistmise memorandumit, mida võimaldab juba algne ESMi asutamislepingu artikkel 25 12(1)23. Nii ei kujuta see endast kõrvalekaldumist ESMi abi range tingimuslikkuse nõudest. Ühtlasi väljendub selles paremini ennetava krediidiliini erinevus teistest ESMi toetusvahenditest – seda antakse riikidele, mille majanduse alusnäitajad on tugevad. Võib eeldada, et risk, mille ESM võtab, on väiksem. 36) lepingule lisatakse IV lisa, mis sätestab kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid ja kirjeldab kriteeriumide kokku leppimise protsessi. Kriisilahendusfondi kaitsemeetme peamised tingimused lepiti kokku 14. detsembril 2018. a toimunud euroala riikide valitsusjuhtide ja riigipeade laiendatud formaadis tippkohtumisel. Lisas tõstetakse uuesti esile põhitingimused, et kriisilahendusfondi kaitsemeetmest antav laen peab olema viimane abinõu, keskpikas vaates eelarveneutraalne ning täielikus vastavuses ühtse kriisilahenduskorra määrusele ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Õigusraamistiku püsivuse tingimus peab olema täidetud. Detailsed suunised õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise kontrollimiseks ja tagajärgedest kaitsemeetme rakendamisele kinnitab juhatajate nõukogu eraldi dokumendina ja eri menetlusega ESMAL ALi ratifitseerimise järel. Kriteeriumide muutmine on võimalik juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega. Kaitsemeetme rakendamise detailse korra kehtestab direktorite nõukogu. ESMi direktorite nõukogu otsustab kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise juhindudes järgmistest kriteeriumidest: a) Kaitsemeetme kasutamine on viimane abinõu, mis tähendab, et eelnevalt on osa kahjumist kandnud kriisilahendusmenetluses oleva panga aktsionärid ja võlausaldajad, kriisilahendusfondi vahendid on ammendunud, pankadelt pole võimalik kohe piisavas koguses täiendavaid ex post osamakseid juurde küsida ning puudub ka võimalus vahendeid vastuvõetavatel tingimustel väljastpoolt laenata. Kriisilahendusfondi vahendid loetakse ammendatuks ka juhul, kui vahendeid veel on, kuid need ei ole piisavad konkreetse kriisilahenduse jaoks. b) Eelarveneutraalsuse nõue keskpikas perspektiivis. See tähendab, et kaitsemeetmest antud laen ei tohi ESMi osanikele kaasa tuua eelarvekulu. Kriisilahendusnõukogu tagasimaksevõime peab olema piisav, et laen hiljemalt 3–5 aasta jooksul ESMile tagasi maksta. Kriisilahendusnõukogu tagasimaksevõimet hindavad ESM ja kriisilahendusnõukogu ühiselt varem koos välja töötatud metoodika alusel. c) ESMil on väljamakseks vajalikud vahendid olemas. Kui tegemist on rahalise väljamaksega, siis on ESMil olnud võimalus need vahendid kapitaliturult vastuvõetavatel tingimustel hankida. Kui tegemist on mitterahalise väljamaksega, on väärtpaberid emiteeritud ja depositooriumis hoiul. Et selle tingimusega ei tekiks takistust, teavitab kriisilahendusnõukogu võimalusel ESMi juba ette, kui tõenäosus on kasvanud, et kaitsemeetmest taotletakse peagi abilaenu. d) Kõik osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu osapooled, kelle territooriumil kriisilahendus toimub, on täitnud oma kohustust pankade osamaksed kriisilahendusfondi üle kanda. e) Kriisilahendusnõukogul ei ole samaaegselt võlgnevusi ESMi ega teiste võlausaldajate ees, või on võlgnevuse korrigeerimiseks esitatud ESMi direktorite nõukogu rahuldav paranduskava. f) On kontrollitud ja kinnitust leidnud, et kaitsemeetme kokkuleppimisel jõus olnud ühtses pangakriisi lahendamise õigusraamistikus ei ole toimunud olulisi muutusi. g) Kriisilahenduse skeem, mille jaoks toetust taotletakse, on vastavuses ELi õigusega ja jõustunud. 23 12.1. ESM võib anda oma liikmele stabiilsustoetust rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Need tingimused võivad hõlmata eri tingimusi alates makromajanduslikust kohandamisprogrammist kuni abi saamise eelnevalt kehtestatud tingimuste pideva järgimiseni. 26 Artikkel 2 sätestab, et ESMAL ML antakse hoiule ELi Nõukogu peasekretariaati (hoiulevõtja), kes edastab kinnitatud koopiad kõikidele allakirjutanutele. Artikkel 3 sätestab, et hoiulevõtja koostab Euroopa stabiilsusmehhanismi konsolideeritud versiooni ja edastab selle kõigile allakirjutanutele. Konsolideeritud versioon ei sisalda ESMAL MLi preambulit. Artikkel 4 sätestab, et ESMAL MLile allakirjutanud peavad selle ratifitseerima, heaks kiitma või vastu võtma ning edastama vastavad kirjad hoiulevõtjale. Hoiulevõtja peab teisi allakirjutanuid teavitama igast hoiule andmisest ja selle kuupäevast. Artikkel 5 sätestab, et ESMAL ML jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud. Enne jõustumist on ESMAL ML avatud ühinemiseks ELi liikmesriikidele, kui on jõustunud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 kohane Euroopa Liidu Nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks nende suhtes seoses euro kasutuselevõtmisega kehtestatud erand. Sätestatakse, et lepingu tekstid eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, malta, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni ja soome keeles on võrdselt autentsed. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus uusi termineid ei kasutata. Kõik kasutatud terminid tulenevad ESMAList. 5. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele 5.1. Üldist Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ning lepingu muudatused ei lähe vastuollu Riigikohtu 12. juulil 2012. a tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-4-1-6-12), millega jäeti rahuldamata õiguskantsleri taotlus tunnistada ESMAL artikli 4 lõige 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks. ESMAL muutmise leping ei muuda ESMi põhialuseid nagu riikide kohustused ja õigused ega tee muudatusi otsustamisprotseduuridesse. 5.2 Kiirmenetluse protseduur ja Riigikohtu lahend ESMAL ML näeb kaitsemeetmest väljamakse tegemise otsustamiseks ette kiirmenetluse protseduuri puhuks, kui liikmesriigid ei ole suutnud otsuse langetamiseks konsensust saavutada, kuid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangul seaks abi andmata jätmine ohtu kogu euroala majanduse ja finantssüsteemi jätkusuutlikkuse. Kiirmenetluse kontseptsioon ESMist abi andmise üle otsustamisel sisaldub juba ESMi asutamislepingus, kus see on sätestatud artikli 4 lõikes 4. Selline hääletamiskord on ette nähtud erandolukorra jaoks. Nõutav kvalifitseeritud häälteenamus on sellisel juhul 85%, kus Eesti hääl üksinda tulemust mõjutada ei suuda. 2012. aastal hindas Riigikohus artikli vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele. Riigikohus leidis, et lõige riivab Riigikogu finantspädevust, mis on seotud demokraatliku õigusriigi põhimõttega. ESMALi ratifitseerides teostab Riigikogu oma finantspädevusest tulenevat õigust ja võtab riigile rahalisi kohustusi – sellega kitseneb Riigikogu võimalus teha poliitilisi valikuid, sest juba tehtud 27 valikud vähendavad riigi varalisi ressursse. Ühtlasi riivab see Eesti riigi finantssuveräänsust, kuna sellega piiratakse kaudselt rahva otsustusõigust. Riigikohus hindas riive põhiseaduspärasust proportsionaalsuse kontrolliga ja leidis, et artikli 4 lõikes 4 sätestatud abinõu on eesmärgi saavutamiseks – tagada hädaolukorras ESMile otsustusmehhanismi tõhusus, et kõrvaldada oht euroala majanduslikule ja finantsilisele jätkusuutlikkusele, sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kuna majanduslik ja finantsiline stabiilsus on vajalik selleks, et Eesti riik saaks täita oma Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid kohustusi, õigustavad Riigikohtu hinnangul riivet kaalukad põhiseaduslikud väärtused – vajadus tagada põhiõiguste ja - vabaduste kaitse. Seega on riivet õigustavad eesmärgid Riigikohtu hinnangul piisavalt kaalukad. Samad argumendid on asjakohased ESMi aluslepingu muutmise lepingus ESMi uue instrumendi – kriisilahendusfondi kaitsemeetme jaoks erandolukorra puhuks ette nähtud kiirmenetluse protseduurile. 5.3 Riigikogu kaasatus kohustuste tekkimisel ESMAL määrab kindlaks liikmesriigi kohustuste ülempiiri, samuti on sätestatud tingimused, kuidas tuleb sisse maksta sissemakstav kapital ja kuidas saab ESM nõuda sisse sissenõutavat kapitali. Kuna kõik otsused ESMi lubatud aktsiakapitali suurendamisega seoses võetakse ESMAL artikli 5 lõike 6 punktist d tulenevalt vastastikusel kokkuleppel ehk ühehäälselt, on välistatud Eesti riigi varaliste kohustuste suurenemine ESMiga seoses ilma Riigikogu vastava otsuseta. Eesti riigi rahaliste kohustuste suurenemiseks ESMiga seoses on vaja Riigikogu uut kaasatust. Riigikogu vastava volitusteta ei saa Eesti esindaja hääletada täiendavaid rahalisi kohustusi kaasa toovate ESMi otsuste poolt. ESMAL ratifitseerimise seaduses pöörati nendele küsimustele eraldi tähelepanu ning sellest tulenevalt on sätestatud Riigikogu roll ESMi kapitali puudutatavates otsustes, erakorralise reservi lõpetamise otsustes, uute finantsabi instrumentide otsustamisel, uute finantsabi programmide andmise ning nende ülevaatuste otsustamisel. 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ESMAL on välisleping Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 lõike 1 ja välissuhtlemisseaduse mõistes. ESMAL ei ole ELi esmane ega teisene õigus. Sama kehtib ka ESMAL ML puhul. 7. Eelnõu mõjud ja seaduse rakendamisega seotud kulud ESMi reformi ja sellest tingitud ESMi aluslepingu muudatuste olulisim mõju on Euroopa majandus- ja rahaliidu vastupidavuse ja kriisilahendusvõimekuse tugevdamine. ESMi baasil kaitsemeetme loomine ühtsele kriisilahendusfondile suurendab kogu pangandusliidu kriisilahenduskorra töökindlust ja usaldusväärsust. Täiendavaid kohustusi ega otsest rahalist kulu ESMAL ML endaga kaasa ei too. 28 8. Rakendusaktid ESMAL ML ratifitseerimise seaduse eelnõu on oma sisult ja rakendamise poolelt seotud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu heakskiitmise seadusega ning ESMAL ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise eelnõuga. Esimene võimaldab ühtse kriislahendusfondi kaitsemeetme varasemat rakendamist ning teine on vajalik ESMi siseriiklike menetlusprotseduuride täpsustamiseks kaitsemeetme rakendamisel. 9. Jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, et tagada lepingu jõustumiseks vajalike tegevuste õigeaegne lõpuleviimine. ESMAL ML jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud. Lepinguosalised on väljendanud tahet saavutada lepingu jõustumine 1. jaanuarist 2022. 22. septembri 2021. a seisuga on lepingu muudatused ratifitseerinud Slovakkia, Austria, Läti, Kreeka, Malta ja Sloveenia. Ratifitseerimise seaduse välja kuulutamine on pooleli Saksamaal, Luksemburgis ja Hispaanias. Ratifitseerimise eelnõu on parlamentide menetluses Prantsusmaal, Leedus, Belgias, Soomes, Iirimaal ja Hollandis. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduse eelnõu ajendiks oleva lepingu sisu on läbirääkimiste protsessis jooksvalt kooskõlastatud ning saadud kinnitus VV seisukohtade näol, mis on heakskiidu saanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonilt. - Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2019. a istungil ja 4. novembril 2019 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti ESMi reformi küsimustes; - Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2019. a istungil ja 29. novembril 2019 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 4.detsembri ja 5. detsembri 2019. a eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil; - Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a istungil ja 13. märtsil 2020 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 16.märtsi ja 17. märtsi 2020. a eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil; - Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2020. a istungil ja 27. novembril 2020 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 30. novembri ja 1. detsembri 2020. a eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile ja välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks õiguskantslerile ja Eesti Pangale. Justiitsministeerium ja välisministeerium kooskõlastasid eelnõu. Tehtud normitehniliste ja keelemärkustega on arvestatud. 29 LISA 1 Panga kriisilahendus ja ESMi kaitsemeetme roll selles 30 LISA 2 Euroalale ESMi baasil kavandatava kaitsemeetme võrdlus teistes riikides rakendatud avaliku sektori kaitsemeetmetega Kriisilahendusasutus Kriisilahendusfondi Avaliku sektori kaitsemeetme suurus ja otsustusprotsess maht Rootsi Riksgälden, haldab 3% tagatud hoiustest Avaliku sektori kaitsemeede Pangad maksavad tagasi kriisilahendusreservi, - parlament on andnud kriisilahendusasutusele volituse laenata täismahus mis koguneb pankade lisaks pankadelt laekuda jõudnud osamaksetele juurde kuni osamaksetest 100 mld SEK (ligi 10 mld eur) või anda garantiisid mahus kuni 200 mld SEK (ligi 20 mld eur) Volitus ei tähenda valitsuse poolt automaatset otsust Kui vajadus limiidi ületab, tuleb parlamendil teha uus otsus Taani Alates 2008. aastast 1% tagatud hoiustest - Finansiel Stabilitet’ile on seadusega tagatud juurdepääs riigi Pangad maksavad tagasi Finansiel Stabilitet, garantiiga edasilaenamisele kriisilahendusfondile, mis on viimase täismahus mille hallata on instantsi kaitsemeede. kriisilahendusfond, - Süsteemselt oluliste institutsioonide puhul otsustab ettevõtlus- ja mis koguneb pankade rahandusminister, millist kriisilahenduse instrumenti kasutada., sh osamaksetest rahastus - Numbrilist ülempiiri kaitsemeetmel ei ole - Kaitsemeetme kasutamise otsustab ettevõtlus- ja rahandusminister Ühend- Bank of England, pole ette rahastatud - Rahandusminister ja rahandusministeerium autoriseerivad Võimalikud kahjud katavad kuningriik rahandusministeerium kriisilahenduse fondi kriisilahendusinstrumendi kasutamise, mis näeb ette avaliku sektori pangad Pankadele kehtestatud vahendite kaasamise. maks laekub - Keskpank võib nõuda rahandusministeeriumilt hüvitist konsolideerimisfondi likviidsustoetuse andmise eest. Rahandusministeerium käsitleb iga taotlust eraldi. Euroala* Kriisilahendus- 1% tagatud hoiuste - ESMi uus instrument, mis vahetab välja pankade Kriisilahendusasutus maksab nõukogu, mille mahust otserekapitaliseerimise instrumendi, kus ESM ei anna enam laenu ESMile laenu pankadelt käsutada on konkreetsele pangale, millisel juhul oleksid riskid suuremad, vaid kogutud osamaksetest tagasi kriisilahendusfond euroala institutsioonile – kriisilahendusasutusele, kus laenu tagasi hiljemalt viie aasta jooksul. maksmisel osalevad kõik pangandusliidu pangad Kaitsemeede ei saa anda - maht vastavuses kriisilahendusfondi sihttasemega rohkem laenu kui on pankade üleminekuperioodi lõpus (2023), kuid selleks, et mitte anda tagasimakse võime, et viie blankovekslit määrab ESMi juhatajate nõukogu (rahandusministrid) aastaga oleks laen ESMile instrumendi ülempiiri, mida saab muuta ainult ühehäälse otsusega tagastatud. 31 - kaitsemeede on viimane instants, enne kaitsemeetme kasutamist peavad oma osa andma panga omanikud ja võlausaldajad (8% panga varadest), siis kriisilahendusfond (kuni 5% panga varadest), ning alles siis kaitsemeede, kui kriisilahendusfond ei saa turult juurde laenata ega pangandussüsteemilt piisavalt kiiresti vahendeid juurde koguda, kui on olemas avalik huvi pank päästa, kuna pankrot seaks ohtu euroala stabiilsuse USA Orderly Liquidation OLF – esimeses faasis - OLA käivitamise otsustab rahandusminister rea kriteeriumite Maksab tagasi Authority (OLA) loodi kuni 10% kriisilahenduses alusel ja keskpanga, Föderaalse Hoiuste Tagamise Korporatsiooni kriisilahenduse läbinud pank, Dodd-Frank Act’iga oleva finantsasutuse (FDIC) või Väärtpaberituru Järelevalvekomisjoni (SEC) soovituse vajadusel võimalus kaasata 2010. a. suurte ja varadest peale ka teised pangad komplekssete - lisavahendite vajadusel - rahandusminister annab kriisilahenduse volitused FDICile finantsasutuste kuni 90%ni finantsasutuse - avaliku sektori garantiiks on rahandusministeeriumis loodud restruktureerimiseks, konsolideeritud varade Orderly Liquidation Fund (OLF), mis on olemuselt ex post facto mille suhtes tavalise fair value väärtusest, mida rahastamise mehhanism, kuhu eraldatakse vahendid alles pärast pankrotiõiguse saab kasutada FDICi volitamist kriisilahendust läbi viima rakendamine riskiks tagasimakseks - FDIC võib võtta OLFile kohustusi vastavalt finantssüsteemi rahandusministeeriumi poolt heaks kiidetud kriisilahenduse oluliselt plaanile destabiliseerida. Jaapan Deposit Insurance - Deposit Insurance Act’i alusel saab Deposit Insurance Kulud kaetakse Act’i alusel kolm Corporation of Japan (DICJ) rahastada pankade kriisilahendust pangandussüsteemilt erinevat režiimi kriisi - DICJ rahastavad finantsasutused, kellele kindlustus laieneb tagantjärele kogutud ennetuseks ja - lisaks saab DICJ laenu võtta ja võlakirju emiteerida, mis on osamaksetest lahenduseks, sh valdavalt riigi garantiiga Kui riik kardab sellest võimalus riigi - ajutiselt on võimalus laenu saada ka Jaapani keskpangalt pangandusele liigset rahasüstiks, koormust ja ohtu garantiideks ja finantssüsteemi stabiilsusele, riigistamiseks. võib ka riik ise panustada 32 EELNÕU 23.09.2021 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seadus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lepingu artikli 40 raames tehtavate otsuste Euroopa finantsstabiilsusfondi kohustuste ülekandmise kohta ESM-i hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.“; 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vabariigi Valitsus võib esitada memorandumi kavandi, välja arvatud lepingu artikli 16 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi kavandi, Riigikogu asemel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui memorandumi kavandi avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki. Vabariigi Valitsus põhjendab memorandumi kavandi komisjonile esitamist.“; 3) seadust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „§ 51. Ennetava finantsabi eraldamise riigisisene menetlemine Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt Riigikogu komisjonile seisukoha võtmiseks artikli 14 lõikes 2 nimetatud kavatsusavalduse või artikli 14 lõikes 3 nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumi. Eesti Vabariigi esindaja on kohustatud komisjoni seisukohast kinni pidama. § 52. ESM-i kaitsemeetme andmine ja kaitsemeetme nominaalse ülempiiri seadmine, kaitsemeetmest laenu andmine ja väljamaksete tegemine (1) Lepingu artikli 18a lõike 1 alusel kriisilahendusnõukogule kaitsemeetme andmise küsimuses ja kaitsemeetmele nominaalse ülempiiri määramise hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust. (2) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel kaitsemeetmest laenu andmisest ja väljamaksete tegemisest teavitab rahandusminister Riigikogu kirjalikult, arvestades selle info avalikustamisele seatud piiranguid. (3) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel direktorite nõukogu otsustuspädevuse ESM-i tegevdirektorile delegeerimise küsimuse hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust Riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt.“; 4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „artikli 14 lõikes 2“ tekstiosaga „artikli 14 lõikes 3“. 1 Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 2021 2 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi ESM) asutamislepingu (edaspidi ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 27. jaanuaril 2021. a ja 8. veebruaril 2021. a Brüsselis. Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut (edaspidi ka ESMAL ML), loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu (edaspidi EMU) tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks1. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on riikidevaheline leping. Lepingu muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid. Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht. ESMi rakendamisega seotud riigisisesed menetlused on sätestatud ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses (RT II, 14.09.2012, 1). Kuna ESMAL ML teeb muudatusi olemasolevates ESMi instrumentides ning lisandub kaitsemeetmepakkuja roll, siis käesoleva eelnõuga sätestatakse lepingu muutusest tulenevad täiendused ESMi küsimuste menetlemisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna osakonnajuhataja Andres Kuningas (tel 6113759, [email protected]). Õigusanalüüsi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (Eesti Vabariigi põhiseadus § 104 lg 2 p 15). Koos käesoleva eelnõuga on paralleelselt kavas menetleda ESMAL ML ratifitseerimise seaduse ning osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõusid. 1 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2018/12/14/statement-of-the-euro-summit-14- december-2018/ 1 Seletuskirjas on arvestatud Riigikohtu 12. juulil 2012. a tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-4-1-6- 122) õiguskantsleri taotluse peale tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus jättis taotluse rahuldamata. 2. Eelnõu ettevalmistamise taust 2.1. Eelnõu väljatöötamise põhjused ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses sätestatud ESMiga seotud küsimuste menetlemise protseduurid on sätestatud arvestades ESMAList tulenevat. ESMAL ML elluviidava reformiga seoses on neid protseduure vajalik täiendada ning korrigeerida. ESMAL ML tulenevad peamised uuendused on alljärgnevad: 1) ESMist saab viimase instantsi laenuandja pangandusliidu kriisilahendusfondile, kui kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud (see tuleb pankade otserahastamise rolli asemele, mida ESM praegu vajaduse korral täidab). 2) kujundatakse ümber Euroopa Stabiilsusmehhanismi kriisi ennetavad instrumendid; 3) Euroopa finantsstabiilsusfondi (EFSF) varade ESMi ülekandmiseks täiendava võimaluse loomine. Lepingumuudatusega lisandub uus kapitaliliik, mis ei eelda liikmesriikidelt täiendavaid sissemakseid; 4) suureneb Euroopa Stabiilsusmehhanismi roll riikide laenuprogrammide ettevalmistuses, elluviimises ja seires. Nimetatud muudatustest esimesed kolm vajavad ka käsitlust ESMi rakendamiseks ettenähtud protseduuride seas. 2.2. Kriisilahendusfondi kaitsemeede Kriisilahendusfondile kaitsemeetme pakkumine on ESMi jaoks uus funktsioon. Selle eesmärk on kindlustada 2014. aastal käivitunud pangandusliidu ühtse kriisilahenduskorra toimimine, mis omakorda loodi, et tagada süsteemselt oluliste pankade kriisilahendus euroala ja liikmesriikide finantssüsteemi destabiliseerimata. Kaitsemeetme käivitudes on ESM valmis vajadusel laenu andma pangandusliidu ühtsele kriisilahendusnõukogule, mis on Euroopa Liidu agentuur kriisilahenduse läbiviimiseks vastavalt ELi pangandusliidus kokku lepitud ühtsele kriisilahenduskorrale. Kriisilahendus- nõukogu käsutuses on ühtne kriisilahendusfond, mis koguneb pangandusliidus osalevate riikide pankade ex ante osamaksetest ja on mõeldud kriisilahenduses ajutiselt tekkida võiva likviidsus- vajaduse katteks. Vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 69 on fondi suurus ehk sihttase vähemalt üks protsent kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide finantsasutuste tagatud hoiuste mahust3. Pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond saavutab maksimaalse mahu 2024. aastaks. Kriisilahendusfondi kasutamine on sätestatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 76. Kaitsemeede kindlustab kõik nimetatud artiklis toodud kriisilahendusfondi kasutamise viisid. Likviidsustoetuse pakkumisel, kus võib ajutiselt vaja minna väga suuri summasid, on võimalik rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, näiteks maksta toetuslaen välja osade kaupa. Kriisilahendusnõukogul on volitus koguda pankadelt täiendavaid ex post osamakseid ja võtta 2 https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-4-1-6-12 3 Fond koguneb iga-aastastest osamaksetest ja saavutab sihttaseme 2024. aastaks. 2021. a juuli seisuga oli fondi laekunud 52 mld eurot. 2024. aastaks on prognoositud mahuks 70 mld eurot. 2 laenu, kui kriisilahenduses panga osanikelt ja laenuandjatelt nõutud panusest vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 274 ei piisa kriisilahenduse kulude katteks. Viimasena on võimalik vahendeid laenata kriisilahendusfondist. Alles siis, kui ka kriisilahendusfondi vahendid on ammendunud, on kriisilahendusnõukogul ESMi uue funktsiooni käivitumise järel võimalus kõige viimase instantsina laenu taotleda kaitsemeetmest. Kaitsemeede on olemuselt korduvkasutusega krediidiliin, millest on võimalik väljastada laene. Kriisilahendusnõukogu taotleb kaitsemeetmest laenu konkreetse kriisilahenduse toetamiseks, kui kõik võimalikud muud rahastusallikad on ammendunud. Taotluses esitatud informatsioon (sh abi taotleva panga nimi, kriisilahenduses kasutatud kriisilahenduse meetmed, võimalikud erandid aktsionäride ja osanike kaasamises) peab võimaldama ESMi direktoritel langetada kaitsemeetme kasutamise kohta informeeritud otsuse. Kaitsemeetmest väljamakse tegemine on rangelt tingimuslik ning vajab ESMi direktorite nõukogu ühehäälset otsust. Kaitsemeetme kasutamine ei või ESMi liikmesriikidele kaasa tuua eelarvekulu. Kõik kriisilahendusfondist ja ESMi kaitsemeetmest kasutatud vahendid maksavad tagasi pangad 3– 5 aasta jooksul. Kaitsemeetme suurus on seotud kriisilahendusfondi sihttasemega, mis on omakorda seotud tagatud hoiuste mahuga. Kuna tagatud hoiuste maht on muutuv suurus5, lepib ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega enne kaitsemeetme käivitumist kokku nominaalse ülempiiri, kui suure osa ESMi vahenditest võib kaitsemeede enda alla võtta. Kaitsemeetme maht on alati väiksem või võrdne, kuid mitte suurem, kui nominaalne ülempiir. 2019. aasta detsembri eurorühma koosolekul kinnitasid rahandusministrid ülempiiriks 68 miljardit eurot. Nominaalset ülempiiri saab muuta ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega, ilma et see mõjutaks ESMi laenumahtu. ESMi vahendite kaitseks on ESMil eeliskreeditori staatus. Lisaks on ESMil õigus nõuda kriisilahendusnõukogult enda kasuks panti, et kindlustada tagasimaksete õigeaegne laekumine. Kaitsemeede ei käivitu kohe ESMi asutamislepingu muutmise lepingu jõustumise hetkest, vaid vajab eraldi ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust kriisilahendusnõukogu vastava taotluse peale. Kui ESMi juhatajate nõukogu võtab vastu resolutsiooni, mis kaitsemeetme käivitab, on võimalik üle vaadata ka algselt kokku lepitud nominaalne ülempiir. Kaitsemeetme detailsed finantstingimused sätestatakse eraldi kaitsemeetme lepingus, mille sõlmivad ESM ja kriisilahendusnõukogu ja mis vajab ESMi direktorite nõukogu ühehäälset heakskiitu. Lisaks euroala liikmetele võivad kaitsemeetme pakkumises osaleda euroala välised riigid, mis on liitunud pangandusliiduga. Sellised riigid sõlmivad ESMiga lepingu paralleelse krediidiliini loomiseks, koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Kaitsemeede luuakse esialgu 10 aastaks, misjärel toimub toetusmeetme põhjalik ülevaatus. Kaitsemeede käivitub eelduslikult koos ESMAL muutmise lepingu jõustumisega 1. jaanuarist 4 Art 27.7. Fondist võib lõikes 6 osutatud makse teha üksnes tingimusel, et: a) aktsionärid, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude kõlblike kohustuste omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8% ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisele, ning b) fondist tehtav makse ei ületa 5% kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal kooskõlas artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisega. 5 Kriisilahendusnõukogu prognoosi järgi kasvab tagatud hoiuste maht aastaks 2024, mil järk-järgult pankade osamaksetest kogunev kriisilahendusfond sihttasemeni jõuab, 60–70 miljardile eurole. 3 2022. a. Selleks on vajalik ka osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmine. Kaitsemeetme loomine, artikkel 18a lõige 1 ESMAL MLi ratifitseerimine ei tähenda kaitsemeetme loomist, vaid võimalust selline meede kriisilahendusfondi kõigi kasutusviiside jaoks luua. Lõige 1 sätestab, et kaitsemeetme loomiseks on esmalt vaja kriisilahendusnõukogu taotlust ja seejärel ESMi juhatajate nõukogu ühehäälset otsust ESMi tegevdirektori vastava ettepaneku peale. Tekst näeb ette ka piisavad tagatismeetmed. Kaitsemeetme olulisimad finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks juhatajate nõukogu eraldi resolutsiooni(de)ga, mille heakskiitmiseks on vaja ühehäälset otsust. Selliste oluliste tingimuste hulgas on näiteks nominaalne ülempiir, mis määrab kindlaks, kui suure osa ESMi laenuvõimest võib kaitsemeede enda alla saada, ja selle muutmine. Samuti kord, kuidas kontrollitakse kriisilahenduse õigusraamistiku püsivuse kriteeriumi täitmist ning tagajärgi kaitsemeetmele, ning tingimused, mille alusel juhatajate nõukogu võib otsustada kaitsemeetme lõpetada. Kaitsemeetmest toetuse eraldamise menetlus, artikkel 18a lõige 5 Kaitsemeetmest laenu saamiseks esitab kriisilahendusnõukogu ESMi tegevdirektorile kirjaliku taotluse, milles on olemas kogu vajalik informatsioon informeeritud otsuse tegemiseks, sealhulgas abi taotleva panga nimi, kriisilahenduses kasutatud kriisilahenduse meetmed, võimalikud erandid aktsionäride ja osanike kaasamises. Vastav loetelu sisaldub kaitsemeetme suunises. Info edastamisel ja käitlemisel järgitakse Euroopa Liidu õiguse konfidentsiaalsusenõudeid, et väga konfidentsiaalse ja turutundliku informatsiooni lekkimine ei seaks ohtu kriisilahenduse õnnestumist. Tegevdirektori ettepaneku peale, kus sisaldub ka hinnang kriisilahendusnõukogu tagasimaksevõimele, mille ESM teeb varem kokku lepitud metoodika alusel üheskoos kriisilahendusnõukoguga, otsustab ESMi juhatajate nõukogu kaitsemeetme kasutuse, juhindudes IV lisa kriteeriumidest. Otsus kaitsemeedet kasutada peab olema konsensuslik. Otsustamise delegeerimine ESMi tegevdirektorile Artikli 18a lõige 5 sätestab, et kokku lepitud ajaks ja kokku lepitud summa piires võib ESMi direktorite nõukogu delegeerida otsustamise kriisilahendusfondi kasutamise ja väljamaksete tegemise üle ESM-i tegevdirektorile. Selleks on vajalik direktorite nõukogu ühehäälne otsus. Otsustamise kiirmenetlus, artikkel 18a lõige 6 Kaitsemeetme kasutamise otsus on väga ajatundlik, kuna sageli toimub panga kriisilahendus nädalavahetuse jooksul. ESMi direktorite nõukogul tuleb kaitsemeetme kasutamise otsus teha reeglina 12 tunni jooksul kriisilahendusnõukogu taotluse laekumisest. Väga keeruliste kriisilahendusjuhtumite korral, näiteks kui tegemist on mitmes riigis tegutseva pangaga, võib ESMi tegevjuht otsustamise aega pikendada kuni 24 tunnini. Erandina artikli 4 lõikest 3 nähakse erandolukorras ette kiirmenetlus, kui ESMi direktorite nõukogu ei ole suutnud mingil põhjusel ettenähtud ajaraami sees otsust langetada ning nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Keskpank on eraldi hinnangutes jõudnud järeldusele, et otsuse viibimine seab ohtu euroala majanduse ja finantssüsteemi jätkusuutlikkuse. Sellisel juhul on otsuse langetamiseks nõutav kvalifitseeritud häälteenamus 85%. 4 Nii nagu juba kehtiva kiirmenetluse korral, nähakse ka siin ette, et kiirmenetluse kasutamisel tehakse ESMi reservfondist ja/või sissemakstud kapitalist hädaabi reservfondi ülekanne. Seda selleks, et tekitada sihtotstarbeline puhver riskide maandamiseks, mida võib sellise hääletamiskorraga otsustamine kaasa tuua. Direktorite nõukogu võib sellise reservi ühehäälse otsusega tühistada ja kanda vahendid tagasi reservfondi või sissemakstud kapitali hulka. Lisakindluse andmiseks, et kiirmenetlusest ei saaks tavamenetlus, näeb ESMAL ML ette, et kui kaitsemeetme kasutamise otsustamiseks on kiirmenetlust kasutatud kaks korda, peatub sellise hääletamiskorra kasutamise võimalus. Selleks, et see võiks jätkuda, peab ESMi juhatajate nõukogu tegema ühehäälse otsuse jätkata. Sellega seoses vaatab juhatajate nõukogu üle ka kiirmenetlusega otsustamiseks vajaliku häälteenamuse künnise ja võib seda tõsta (kuid mitte langetada), ning paneb paika kiirmenetluskorra järgmise ülevaatuse tingimused. Sellised muudatused eeldavad muudatusi lepingu tekstis koos kõigi lepinguosaliste siseriikliku menetlusega. Kiirmenetluse protseduur ESMist abi andmise üle otsustamisel nähti ette juba ESMi asutamislepingus, kus see on sätestatud artikli 4 lõikes 4. 2012. aastal hindas Riigikohus artikli vastavust Eesti põhiseadusele (vt lähemalt punktis 5.2 eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele). ESMi direktorite nõukogu otsustab kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise juhindudes järgmistest kriteeriumidest: a) Kaitsemeetme kasutamine on viimane abinõu, mis tähendab, et eelnevalt on osa kahjumist kandnud kriisilahendusmenetluses oleva panga aktsionärid ja võlausaldajad, kriisilahendus- fondi vahendid on ammendunud, pankadelt pole võimalik kohe piisavas koguses täiendavaid ex post osamakseid juurde küsida ning puudub ka võimalus vahendeid vastuvõetavatel tingimustel väljastpoolt laenata. Kriisilahendusfondi vahendid loetakse ammendatuks ka juhul, kui vahendeid veel on, kuid need ei ole piisavad konkreetse kriisilahenduse jaoks. b) Eelarveneutraalsuse nõue keskpikas perspektiivis. See tähendab, et kaitsemeetmest antud laen ei tohi ESMi osanikele kaasa tuua eelarvekulu. Kriisilahendusnõukogu tagasimaksevõime peab olema piisav, et laen hiljemalt 3–5 aasta jooksul ESM-ile tagasi maksta. Kriisilahendus- nõukogu tagasimaksevõimet hindavad ESM ja kriisilahendusnõukogu ühiselt varem koos välja töötatud metoodika alusel. c) ESMil on väljamakseks vajalikud vahendid olemas. Kui tegemist on rahalise väljamaksega, siis on ESMil olnud võimalus need vahendid kapitaliturult vastuvõetavatel tingimustel hankida. Kui tegemist on mitterahalise väljamaksega, on väärtpaberid emiteeritud ja depositooriumis hoiul. Et selle tingimusega ei tekiks takistust, teavitab kriisilahendusnõukogu võimalusel ESMi juba ette, kui tõenäosus on kasvanud, et kaitsemeetmest taotletakse peagi abilaenu. d) Kõik osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu osapooled, kelle territooriumil kriisilahendus toimub, on täitnud oma kohustust pankade osamaksed kriisilahendusfondi üle kanda. e) Kriisilahendusnõukogul ei ole samaaegselt võlgnevusi ESMi ega teiste võlausaldajate ees, või on võlgnevuse korrigeerimiseks esitatud ESMi direktorite nõukogu rahuldav paranduskava. f) On kontrollitud ja kinnitust leidnud, et kaitsemeetme kokkuleppimisel jõus olnud ühtses pangakriisi lahendamise õigusraamistikus ei ole toimunud olulisi muutusi. g) Kriisilahenduse skeem, mille jaoks toetust taotletakse, on vastavuses ELi õigusega ja jõustunud. 2.3. ESMi ennetavad toetusvahendid ja nende täiustamine Reformiga tahetakse edaspidi suurendada ESMi ennetavate toetusvahendite rolli, mis eeldatavalt aitaks kriisilahenduse kulusid väiksemana hoida. Ennetavad toetusvahendid on 5 mõeldud varaseks sekkumiseks, pakkudes liikmesriikidele võimalust kindlustada ESMi tugi veel enne, kui riigil on tekkinud tõsised raskused kapitaliturgudelt raha laenamisega. Sellise eesmärgiga loodi 2020. aasta kevadel ESMi täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini baasil ka toetusvahend COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks, mis avati kasutamiseks kõigile liikmesriikidele. Reformiga täpsustatakse ESMi ennetavate toetusvahendite kasutuse korda ja tingimusi. Kriisi ajal raskustesse sattunud riigid on tagantjärele põhjendanud, et ei taotlenud abi ESMi ennetavate toetusvahendite näol, kuna polnud piisavalt selge, milliste tingimuste täitmist see liikmesriigilt eeldab. Teine suurem takistus oli välisabiga seotud negatiivne kuvand. Nii on reformi põhisisu:  abikõlblikkuse kriteeriumide täpsustamine;  järelevalveprotsessi täpsustumine kriteeriumide täitmise üle koos tagajärgedega instrumendi kasutusele;  negatiivse kuvandi vähendamine seoses ennetava välisabi kasutamisega. ESMi ennetavad toetusvahendid on kujundatud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) sarnase instrumendi6 eeskujul, mis võeti kasutusele globaalse finantskriisi ajal 2009. aastal. Toetusvahendid on sarnased nii loogika kui ka kasutamise tingimuste poolest. Nii IMFi kui ka ESMi ennetav toetusvahend on olemuselt ajutine julgestuslaen, mida on võimalik igal ajal kasutada, kuid mille esmane eesmärk on tagada, et riigil säilib juurdepääs kapitaliturgudele. Eeldatakse, et tegelikke väljamakseid ei ole vaja teha. Ennetava finantsabi tingimused, artikkel 14 lõiked 2–4 Võrreldes praegu kehtiva korraga on ESMi ennetavate instrumentide tingimusi täpsustatud ning toodud need suunise tasandilt lisana lepingu teksti. Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul on abi tingimuseks, et riik täidab abi saamiseks nõutud kriteeriume, nagu on sätestatud III lisas. Uuendusena on lepingu teksti tasandil sätestatud, et tingimuste täitmist tuleb jätkata ka pärast abi saamist. See võimaldab – samuti uuendusena – teha erandi artikli 13 lõigetest 3 ja 4, ja loobuda selle instrumendi puhul vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisest. Tingimused on selged lepingu lisast ja täiendavaid tingimusi ei seata. a) kvantitatiivsete eelarvealaste võrdlusaluste järgimine. ESMi liikme suhtes ei tohi olla algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ning ta peab ennetava finantsabi taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul täitma järgmist kolme kriteeriumi: i) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 3% SKPst; ii) valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel sihttasemel või sellest kõrgemal; iii) võlakriteerium, milleks on valitsemissektori võla suhe SKPsse alla 60% või 60%st erinevuse vähendamine eelnenud kahel aastal keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas; b) ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse puudumine. ESMi liikmel ei tohi ELi järelevalve raames olla tuvastatud ülemäärast tasakaalustamatust; c) varasem kapitaliturgudele juurdepääs mõistlikel tingimustel, kui see on asjakohane; d) jätkusuutlik välispositsioon ja e) finantssektoris ei ole nõrkusi, mis seaks ohtu ESMi liikme finantsstabiilsuse. 6 Flexible Credit Line, paindlik krediidiliin. 6 Muudatuse tegi vajalikuks kriisi ajal ilmnenud riikide tahtmatus ennetavaid instrumente kasutada, kuna abi küsimine seostus negatiivse kuvandiga. Nii on ennetava tingimusliku krediidiliini olemust muudetud pigem kvaliteedimärgiks, mis täiendavaid ettekirjutusi ei eelda. Memorandumi asemel allkirjastatakse edaspidi kavatsusavaldus (letter of intent), kus abi taotlev liikmesriik võtab kohustuse jätkata abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist ja kirjeldab oma peamisi poliitikaplaane, mis peaksid selle tagama. Euroopa Komisjoni ülesanne on hinnata nende plaanide kooskõla ELi õigusega, mis reguleerib majanduspoliitika koordineerimist. Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini puhul on tingimuslikkuses edaspidi samuti suurem selgus. Abikõlblikkuse hindamisel aluseks on samad III lisas sätestatud tingimused. Sellist abi saab taotleda riik, mis mõnda nimetatud kriteeriumidest ei täida. Sõlmitakse vastastikuse mõistmise memorandum, mida on reformiga täpsustatud, et selles sisalduvad nõuded on seotud vaid nende kriteeriumidega, mida riik abi taotlemisel ei täitnud. Ennetava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused sätestatakse ennetava finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla ESMi tegevdirektor. Ennetava finantsabi eraldamise kord, artikkel 14 lõige 5 Lõige sätestab, et ennetava finantsabi rakendamise detailsed suunised kehtestatakse direktorite nõukogu otsusega. Täpsemaks lepingu tekst siinkohal ei lähe. Ennetava finantsabi eraldamise suunis, mille uuendatud versioon kinnitatakse pärast ESMAL ML-i ratifitseerimist, näeb ette järgmise korra: - ESMi liikmesriik esitab taotluse juhatajate nõukogu esimehele, andes uuendusena kohe ka teada, kas taotletakse tingimuslikku krediidiliini või täiendavate tingimustega tingimuslikku krediidiliini. Tingimusliku krediidiliini taotlus sisaldub kavatsusavalduses, kus liikmesriik kohustub abi saamiseks nõutud tingimuste täitmist jätkama ka pärast abi saamist. Uuendusena tingimusliku ennetava krediidiliini taotlemisel vastastikuse mõistmise memorandumit ei sõlmita. - Täpsustatud protseduuri alusel on liikmesriigil edaspidi võimalus eelnevalt ESMi tegevdirektoriga salastatud konsultatsioone pidada, kas sellise ennetava abiliigi kasutamine võiks üldse olla võimalik. Konsulteeritakse ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga. - Taotluse saamisel hindavad ESMi tegevdirektor ning Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga vastavalt oma pädevuste jaotusele riski euroala kui terviku või selle liikmes- riigi finantsstabiilsusele, abi taotleva riigi võla jätkusuutlikkust ja tagasimakse võimet juhul, kui krediidiliini reaalselt kasutatakse, ning võimaliku rahastusvajaduse ulatust. - Seda, kas abi taotlev liikmesriik abi tingimused täidab, hindab uuendusena nüüd ka ESMi tegevdirektor koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga. Lisaks täpsustatakse, et Euroopa Komisjoni ülesanne on hinnata, kas abi taotleva liikmesriigi taotluses sisalduvad poliitikameetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. - Liikmesriigi abitaotluse ja institutsioonide hinnangu alusel koostab ESMi tegevdirektor juhatajate nõukogule ettepaneku, mille põhjal ja vastavalt ESMAL artiklile 13 lõige 2 teeb juhatajate nõukogu oma otsuse. - Ennetavat finantsabi on võimalik saada üheks aastaks. Seda perioodi on võimalik kaks korda kuue kuu võrra pikendada. Täpsustub, et selleks on vajalik juhatajate nõukogu uus ühehäälne otsus. - Kui liikmesriik esitab taotluse toetusinstrumendi pikendamiseks ja täidab jätkuvalt abikõlblikkuse kriteeriume, võib ESMi juhatajate nõukogu otsustada ühehäälse otsusega krediidiliini kasutusaega pikendada. Kui pikendatakse täiendavate tingimustega krediidiliini kasutusaega, tuleb sõlmida uus vastastikuse mõistmise memorandum. Ka siin on võrreldes kehtiva korraga täpsustatud hindamise aluseid. 7 2.4. Euroopa finantsstabiilsusfondi võimalik ülekandmine ESMi ESMAL ML täiendab artiklit 40, mis reguleerib EFSF-i raames antud toetuse ülekandmist ESMile. Täiendusega luuakse võimalus ESM-i juhatajate nõukogul luua lõikes 2 osutatud EFSFi õiguste ja kohustuste üle võtmise hõlbustamiseks täiendavat liiki lubatud kapital. Need toetused on seotud abiprogrammide raames EFSFist Iirimaale, Portugalile ja Kreekale antud laenudega. EFSFi varade ülekandmisel ESMi väheneb EFSFi bilansi maht, suurendades samavõrra ESMi bilansi mahtu, mis tekitab ESMis lisakapitali vajaduse, et säilitada euroala alalise stabiilsusmehhanismi laenuvõimekus ja kõrge krediidireiting. ESMALi järgi eeldaks see ESMi märgitud kapitali ülevaatust ja liikmesriikidelt täiendavat sissemakset ESMi aktsiakapitali. Lepingu muudatusega lisandub võimalus, et EFSFi varade ülevõtmise korral lahendatakse ESMi täiendav kapitalivajadus ESMi märgitud kapitalile uut liiki alajaotuse (osa) loomisega, mida märgivad EFSFi abiprogrammides osalenud liikmesriigid, ja millega ei kaasne hääle- õigust. Viimasega tagatakse, et euroala ja ESMiga hiljem liitunud liikmesriikide, mis tänaseks aktiivse tegevuse (uute laenude väljamaksed) lõpetanud EFSFi aktsionärid ei olnud, hääleõigus ESMis EFSFi varade ülevõtmisel ei vähene. Juhatajate nõukogu kinnitab korra ja tingimused, kuidas selle täiendava kapitaliliigi puhul toimub kapitali sissenõudmine ja maksmine. Võimaliku uue kapitaliliigi puhul lepitakse eelnevalt kokku, et selle loomine ei või EFSFi ja ESMi kohustuste mahtu suurendada võrreldes stsenaariumiga, kus EFSFi varade ülevõtmist ei toimu. Samuti ei tähenda uue kapitaliliigi loomine ESMi kapitalistruktuuris püsivat suurenemist – selle maht kahaneb sedamööda, kuidas EFSFist abi saanud riigid laene tagasi maksavad. Lepitakse kokku, et täiendava kapitaliliigi võimalik maht ei ületa EFSFist Iirimaale, Portugalile ja Kreekale väljastatud ja veel tagasi maksmata laenude põhiosa, mis korrutatakse läbi maksimaalselt 165%ga. See on kehtiv ülempiir, milleni võivad ulatuda EFSFi liikme garantiikohustused EFSFi kohustuste tagamisel. Eesmärk on välistada võimalus, et EFSFi laenude üleminekul ESMi EFSFile garantii andnud liikmesriikide kohustused seoses nende laenudega kasvaksid. Eeldatavalt kaoks vajadus Eesti EFSFi kohustusi kajastada meie valitsussektori võlakoormuse arvestuses. Samuti väheneksid ESMi kulud rahastamisel võrreldes eraldiseisvate ESMi ja EFSFi võlakirja programmide ülevalhoidmisega. ESMi lepingus praegu enne muudatust olemasolevate sätete alusel EFSFi üle võtmine tähendaks tõenäoliselt ka rahalise sissemakse tegemist ESMi kapitali. Lepingumuudatuse eesmärk on lisada paindlikkust. See ei ole veel otsus taolise täiendava kapitaliliigi loomiseks ega EFSFi varade ülevõtmiseks. Kas ja kuidas selline ülevõtmine edaspidi toimub, otsustab ESMi juhatajate nõukogu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: § 3. ESMi lubatud aktsiakapitali, maksimaalse laenumahu ja finantsabi andmise vahendite muutmine. 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 8 „(3) Lepingu artikli 40 raames tehtavate otsuste Euroopa finantsstabiilsusfondi kohustuste ülekandmise kohta ESMi hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.“; Kuna ESMAL ML sätestatakse võimalus ESMi poolt anda välja eriaktsiaid Euroopa finantsstabiilsusfondi võimalikuks ülevõtmiseks ESMi poolt, siis peaks selleks volituse küsimine sisalduma ka rakendussätete paragrahvis 3. Sarnaselt teiste kohustustega seotud otsuste puhul oleks siin vajalik Riigikogu otsus. §5. Memorandumi riigisisene menetlemine (muutmine) 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vabariigi Valitsus võib esitada memorandumi kavandi, välja arvatud lepingu artikli 16 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi kavandi, Riigikogu asemel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui memorandumi kavandi avalikustamine võib ohustada ESMi stabiilsustoetuse andmise eesmärki, Vabariigi Valitsus põhjendab memorandumi kavandi komisjonile esitamist.“; ESMAL ML muudab ennetava finantsabi instrumentide tingimusi ja korraldust. Sellest tulenevalt leiame, et ennetava instrumentide rakendamiseks on nende tarbeks eraldiseisev rakendussäte ja seetõttu ka siin erandit mitte saavate nimekirjast välja jätta seotud artikkel 14 lõige 2. §51. Ennetava finantsabi eraldamise riigisisene menetlemine (uus) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile (edaspidi komisjon) seisukoha võtmiseks artikli 14 lõikes 2 nimetatud kavatsusavalduse või artikli 14 lõikes 3 nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumi. Eesti Vabariigi esindaja on kohustatud komisjoni seisukohast kinni pidama. Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul ei sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Kuna tegemist on ennetavate instrumentidega, millele kvalifitseerumise aluseks on selged kriteeriumid (lepingu lisa 3) ning mille reaalse väljamaksmiseni ei pruugita jõuda, siis menetluskoormuse vähendamiseks peame piisavaks, et volituse vastavalt kavatsusavalduse ja vastastikuse mõistmise memorandumiga (täiendavate tingimustega krediidiliin) nõustumiseks annab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon. §52. ESMi kaitsemeetme andmine ja kaitsemeetme nominaalse ülempiiri seadmine, kaitsemeetmest laenu andmine ja väljamaksete tegemine Kuna kaitsemeede on uus ESMi instrument ning sellega on seotud mitmed eritingimused, siis on ka selle rakendamiseks eraldiseisva protseduuri sätestamine põhjendatud. (1) Lepingu artikli 18a lõike 1 alusel kriisilahendusnõukogule kaitsemeetme andmise küsimuses ja kaitsemeetmele nominaalse ülempiiri määramisel hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust. Kaitsemeetme käivitamiseks, millega koos määratakse ka meetme ülempiir on vajalik ESMi juhatajate nõukogu ühehäälne otsus. Sellega ei suurendata küll meie kohustusi ESMis, aga peame põhjendatuks, et Eesti Vabariigi esindaja mandaadi aluseks on Riigikogu otsus. 9 (2) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel kaitsemeetmest laenu andmisest ja väljamaksete tegemisest teavitab rahandusminister Riigikogu kirjalikult arvestades vastava info avalikustamisele seatud piiranguid. Kaitsemeetme kasutamine konkreetsete finantsasutuste kriisilahenduses on reeglina ajakriitiline ja seab piiranguid informatsiooni avalikustamisele. Nende otsuste tegemist oodatakse 12–24 tunni jooksul. Arvestades, et nimetatud otsuseid saab teha lõikes 1 kirjeldatud protseduuriga kinnitatu nominaalse ülempiiri piires, siis konkreetsetest laenu andmistest ja väljamaksetest informeerib rahandusminister Riigikogu kirjalikult. Vajadusel võib täiendava teavituse või mandaadi küsimise lisada teatud kontrollväärtuse ületamisel, näiteks 75% nominaalse ülempiiri täitumisest. (3) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel direktorite nõukogu otsustuspädevuse ESMi tegevdirektorile delegeerimise küsimuse hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust Riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt. Arvestades juba mainitud ajakriitilisust konkreetsete kriislahendusjuhtumite puhul näeb ESMAL ML ette võimaluse delegeerida kaitsemeetme rakendamise ja väljamaksete otsused ESMi tegevdirektorile. Peame selle otsuse tegemisel Eesti Vabariigi esindajale vajalikuks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni sellesisulist otsust. § 6. Memorandumi muudatuste riigisisene menetlemine (muutmine) 4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis1 asendatakse tekstiosa „artikli 14 lõikes 2“ tekstiosaga „artikli 14 lõikes 3“. Seoses ESMAL MLiga muutus ennetava finantsinstrumendi memorandumi viide, uue numeratsiooni kohaselt on see artikkel 14 lõige 3. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus uusi termineid ei kasutata. Kõik kasutatud terminid tulenevad ESMAList, ESMAL MList. 5. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele 5.1. Üldist Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ning lepingu muudatused ei lähe vastuollu Riigikohtu 12. juulil 2012. a tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-4-1-6-12), millega jäeti rahuldamata õiguskantsleri taotlus tunnistada ESMAL artikli 4 lõige 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks. ESMAL muutmise leping ei muuda ESMi põhialuseid nagu riikide kohustused ja õigused ega tee muudatusi otsustamisprotseduuridesse. 5.2 Kiirmenetluse protseduur ja Riigikohtu lahend ESMAL ML näeb kaitsemeetmest väljamakse tegemise otsustamiseks ette kiirmenetluse protseduuri puhuks, kui liikmesriigid ei ole suutnud otsuse langetamiseks konsensust saavutada, kuid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangul seaks abi andmata jätmine ohtu kogu euroala majanduse ja finantssüsteemi jätkusuutlikkuse. 10 Kiirmenetluse kontseptsioon ESMist abi andmise üle otsustamisel sisaldub juba ESMi asutamislepingus, kus see on sätestatud artikli 4 lõikes 4. Selline hääletamiskord on ette nähtud erandolukorra jaoks. Nõutav kvalifitseeritud häälteenamus on sellisel juhul 85%, kus Eesti hääl üksinda tulemust mõjutada ei suuda. 2012. aastal hindas Riigikohus artikli vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele. Riigikohus leidis, et lõige riivab Riigikogu finantspädevust, mis on seotud demokraatliku õigusriigi põhimõttega. ESMALi ratifitseerides teostab Riigikogu oma finantspädevusest tulenevat õigust ja võtab riigile rahalisi kohustusi – sellega kitseneb Riigikogu võimalus teha poliitilisi valikuid, sest juba tehtud valikud vähendavad riigi varalisi ressursse. Ühtlasi riivab see Eesti riigi finantssuveräänsust, kuna sellega piiratakse kaudselt rahva otsustusõigust. Riigikohus hindas riive põhiseaduspärasust proportsionaalsuse kontrolliga ja leidis, et artikli 4 lõikes 4 sätestatud abinõu on eesmärgi saavutamiseks – tagada hädaolukorras ESM-ile otsustusmehhanismi tõhusus, et kõrvaldada oht euroala majanduslikule ja finantsilisele jätkusuutlikkusele, sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kuna majanduslik ja finantsiline stabiilsus on vajalik selleks, et Eesti riik saaks täita oma Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid kohustusi, õigustavad Riigikohtu hinnangul riivet kaalukad põhiseaduslikud väärtused – vajadus tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seega on riivet õigustavad eesmärgid Riigikohtu hinnangul piisavalt kaalukad. Samad argumendid on asjakohased ESMi aluslepingu muutmise lepingus ESMi uue instrumendi – kriisilahendusfondi kaitsemeetme jaoks erandolukorra puhuks ette nähtud kiirmenetluse protseduurile. 5.3 Riigikogu kaasatus kohustuste tekkimisel ESMAL määrab kindlaks liikmesriigi kohustuste ülempiiri, samuti on sätestatud tingimused, kuidas tuleb sisse maksta sissemakstav kapital ja kuidas saab ESM nõuda sisse sissenõutavat kapitali. Kuna kõik otsused ESMi lubatud aktsiakapitali suurendamisega seoses võetakse ESMAL artikli 5 lõige 6 punktist d tulenevalt vastastikusel kokkuleppel ehk ühehäälselt, on välistatud Eesti riigi varaliste kohustuste suurenemine ESMiga seoses ilma Riigikogu vastava otsuseta. Eesti riigi rahaliste kohustuste suurenemiseks ESMiga seoses on vaja Riigikogu uut kaasatust. Riigikogu vastava volitusteta ei saa Eesti esindaja hääletada täiendavaid rahalisi kohustusi kaasa toovate ESMi otsuste poolt. ESMAL ratifitseerimise seaduses pöörati nendele küsimustele eraldi tähelepanu ning sellest tulenevalt on sätestatud Riigikogu roll ESMi kapitali puudutatavates otsustes, erakorralise reservi lõpetamise otsustes, uute finantsabi instrumentide otsustamisel, uute finantsabi programmide andmise ning nende ülevaatuste otsustamisel. 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Antud eelnõu käsitleb ESMAL ML rakendamisega seonduvat. Nii ESMAL kui ka ESMAL ML on välisleping Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 lõike 1 ja välissuhtlemisseaduse mõistes. ESMAL ei ole ELi esmane ega teisene õigus. Sama kehtib ka ESMAL ML puhul. 11 7. Eelnõu mõjud ja seaduse rakendamisega seotud kulud ESMi reformi ja sellest tingitud ESMi aluslepingu muudatuste olulisim mõju on Euroopa majandus- ja rahaliidu vastupidavuse ja kriisilahendusvõimekuse tugevdamine. ESMi baasil kaitsemeetme loomine ühtsele kriisilahendusfondile suurendab kogu pangandusliidu kriisilahenduskorra töökindlust ja usaldusväärsust. Täiendavaid kohustusi ega otsest rahalist kulu eelnõu rakendamine endaga kaasa ei too. 8. Rakendusaktid ESMAL ML jõustumisel esitab ühtne kriisilahendusasutus tõenäoliselt taotluse kaitsemeetme aktiveerimiseks (mitte veel väljamakseteks). Selle tarbeks on vajalik ESM juhatajate nõukogu ühehäälne otsus koos kaitsemehhanismile rahalise ülempiiri määramisega. Nende otsuste tarbeks on Eesti Vabariigi esindajal vajalik Riigikogu poolt Riigikogu otsusega antav mandaat. Edaspidi on Riigikogu kaasamine ja võimalikud otsused vajalikud seoses kaitsemehhanismi kasutamisega või ennetavate instrumentide kasutamisega. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks õiguskantslerile ja Eesti Pangale. Justiitsministeerium ja välisministeerium kooskõlastasid eelnõu. Tehtud normitehniliste ja keelemärkustega on arvestatud. 12 Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 27. jaanuaril 2021. a ja 8. veebruaril 2021. a kirjutati Brüsselis alla osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingule (edaspidi muutmisleping). Kaks allkirjastamise kuupäeva on seetõttu, et Eestil ei olnud valitsuse vahetuse tõttu 27. jaanuaril võimalik lepingule alla kirjutada. Algse, 2015. aastal jõustunud lepinguga võtsid Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigid kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendusfondi (Single Resolution Fund, edaspidi kriisilahendusfond). Õiguslikel põhjustel otsustati pankadelt kogutud osamaksete kriisilahendusfondi ülekandmise kord ja sinna kogutud vahendite kasutamise järjekord finantskriisi olukorras lahutada ühtse kriisilahenduskorra määrusest1 (Single Resolution Mechanism, edaspidi SRMi määrus), millega luuakse ELi ühtne kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board, SRB) ja sätestatakse kriisilahendusfondi moodustamise üldpõhimõtted, ning sätestada eraldi riikidevahelise lepinguga. Nii on ka nimetatud lepingu muutmise leping riikidevaheline leping. Kriisilahendusfondi kaitsemeetme varasema käivitamisega (s.o enne 2024. aastat) ja muutmislepingus sätestatud muudatuste kohaldamisega on kriisilahendusnõukogul üleminekuperioodil rohkem vahendeid süsteemselt oluliste pankade võimalike kriisilahenduste puhuks. Muudatuste peamine sisu on, et üleminekuperioodil, mil kriisilahendusfond pankade osamaksetest alles koguneb ja kõik vahendid ei ole veel ühises kasutuses, kiireneb võimalik pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine. Muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud, kes osalevad ühtses järelevalve- mehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras, on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud. Omavahelise seotuse tõttu püüavad kõik euroala riigid muutmislepingu ja Euroopa stabiilsus- mehhanismi (edaspidi ESM) asutamislepingu muutmise lepingu (millega kriisilahendusfondi kaitsemeede luuakse ESMi baasil) ratifitseerimine viia läbi ühel ajal ja teha seda igal juhul niipea, et võimaldada muutmislepingute jõustumine alates 1. jaanuarist 2022. a. Muutmislepingus sisalduvad muudatused kohalduvad alles siis, kui lisaks muutmislepingu jõustumisele on jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise leping ning selle alusel on Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu ühehäälselt kinnitanud resolutsiooni kaitsemeetme loomiseks ja see resolutsioon on jõustunud. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90). 1 Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa muutmislepingus sisalduvaid muudatusi kohaldada, isegi kui muudatusleping ise on jõustunud. Käesoleva eelnõuga ratifitseerib Riigikogu muutmislepingu. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna osakonnajuhataja Andres Kuningas (tel 6113759, [email protected]). Õigusanalüüsi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). 1.3. Märkused Muutmislepingu eestikeelse teksti on koostanud ELi Nõukogu peasekretariaadi tõlkeüksus. Heakskiitmise seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Antud lepinguga ei võta riik endale varalist kohustust kellegi eest osamakseid tasuda. Leping reguleerib Tagatisfondi poolt pankadelt kogutud osamaksete ülekandmist ühtsesse kriisilahendusfondi. Eelduslikult menetletakse seda üheskoos Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimisega. Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ratifitseerimise seadus on vastu võetud Riigikogu poolt 21. oktoobril 2015. a ning on koos lepinguga avaldatud RT II, 05.11.2015, 5. 2. Lepingu ettevalmistamise taust 2.1. Ülevaade kriisilahendusfondi toimimisest üleminekuperioodil Kriisilahendusfond käivitus vastavalt kriisilahenduse korra määrusele 2016. aasta alguses. Üleminekuperioodil koosneb kriisilahendusfond liikmesriikide ehk lepinguosalistega seotud alafondidest, mis võetakse järk järgult ühiskasutusse, et üleminekuperioodi lõpuks (s.o 2023. aasta lõpuks) lakkaks selline alafondideks jagunemine eksisteerimast2. Ex ante osamaksed alafondidesse arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/633 ja nõukogu rakendusmääruse (EL) 2015/814 alusel. Osamaksed koguvad kokku liikmesriigid ja kannavad need üle kriisilahendusfondi. Alus maksete ülekandmiseks kriisilahendusfondi ja 2 Vastavalt osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu põhjendusele 9 ja artikli 1 lõike 1 punktile b. 3 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/63, 21. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex ante osamaksetega, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015R0063 4 Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/81, 19. detsember 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisi- lahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015R0081 2 nende kasutamiseks kriisilahenduses on sätestatud valitsuste vahelises lepingus, mis on seotud ühtse kriisilahenduskorra määrusega5 ja täiendab seda. Ex ante osamaksete kasutamine üleminekuperioodil Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise leping tagab selle, et üleminekuperioodil ei saa liikmesriigi alafondi väljaspool seda riiki toimuvate kriisilahenduste jaoks ammendada või suuremas mahus kasutada, kui näevad ette lepingus sätestatud piirid. Alafondide ühiskasutuses ja ühiskasutusse võtmata vahendid Esimese sammuna saab kriisilahendusnõukogu liikmesriigis toimuva kriisilahenduse jaoks kasutada ainult sama riigi alafondis veel ühiskasutusse võtmata vahendeid (artikkel 5 lõige 1 punkt a). Sellest alafondist kriisilahenduseks kasutada olevate vahendite maht võrdub sissemakstud osamaksete summaga (sõltumata sellest, kas fondist on vahepeal väljamakseid tehtud), millele rakendatakse tol hetkel kehtivad kulude jagamise kriteeriume6. Saadud summast võetakse maha need summad, mida on kasutatud samas liikmesriigis varasemate kriisilahenduste jaoks, kui neid on olnud. Teise sammuna on kasutada kõigi alafondide ühiskasutusse võetud vahendid (artikli 5 lõige 1 punkt b). Ühiskasutuses osa leidmiseks võetakse arvesse kõik fondi tehtud osamaksed, arvestamata võimalikke väljamakseid, välja arvatud need väljamaksed, mis kriisilahendusega seotud alafond on teinud selles konkreetses kriisilahenduses vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile a. Need väljamaksed lahutatakse maha ja rakendatakse saadud summale sel hetkel kehtivaid kulude jagamise kriteeriume arvestades7. Sellest summast võetakse maha need võimalikud summad, mida on ühiskasutusse võetud vahenditest kaetud varasemates kriisilahendustes. Kolmanda sammuna on võimalik ära kasutada need vahendid, mis võivad veel alles olla kriisilahendusega seotud alafondis. Täiendavad ex ante osamaksed fondi taastamiseks Kui fondi on üleminekuperioodil kasutatud, kogutakse fondi nii ühiskasutuses oleva kui ühiskasutusse võtmata osa taastamiseks täiendavaid ex ante osamakseid vastavalt osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artikli 6 lõikele 2. Erakorralised ex post osamaksed üleminekuperioodil Kui kasutada olevad ex ante kogutud finantsvahendid ei ole piisavad, et katta fondi kriisilahenduse meetmeteks kasutamisel tekkinud kahju, kulud ja muud kulutused, kogutakse kriisilahendusega seotud liikmesriikide pankadelt erakorralisi ex post osamakseid vastavalt 5 Vastavalt osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artiklile 1 ja artiklile 67 lõige 4 ning artiklile 77 ühtse kriisilahenduskorra määruses 6 Vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile a: üleminekuperioodi esimesel aastal kasutatakse kõiki kriisilahendusega seotud alafondis kasutada olevaid rahalisi vahendeid; üleminekuperioodi teisel ja kolmandal aastal kasutatakse vastavalt 60% ja 40%; alates 2019. aastast väheneb kriisilahendusega seotud alafondis olevate rahaliste vahendite kasutatavus igal aastal 6⅔ protsendi võrra. 7 Vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile b kasutatakse üleminekuperioodi esimesel ja teisel aastal vastavalt 40% ja 60% kõnealustes alafondides kasutada olevatest rahalistest vahenditest; üleminekuperioodi järgnevate aastate jooksul suureneb kõnealustes alafondides olevate rahaliste vahendite kasutatavus igal aastal 6⅔ protsendi võrra. Lepinguosaliste kõigis alafondides olevate rahaliste vahendite kasutatavuse osutatud vähenemine jaotub iga kvartali peale aasta lõikes võrdselt. 3 SRM määruse artikli 71 lõikele 1. Sama lõige sätestab, et erakorraliste ex post osamaksete kogusumma aasta kohta ei või ületada ex ante aastaste osamaksete summat üle kolme korra. Lisaks võib erakorralisi ex post osamakseid koguda laenu tagasimaksmiseks, mis kriisilahendusnõukogu on fondi jaoks võtnud vastavalt ühtse SRM määruse artiklile 73. Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artikli 5 lõike 1 punkt d sätestab, et üleminekuperioodil kannavad ainult kriisilahendusega seotud lepinguosalised fondi üle oma territooriumil tegevusloa saanud pankadelt kogutud erakorralised ex post osamaksed. Punkt e, mis reguleerib fondi jaoks laenu võtmist, sätestab, et laenude või muus vormis toetuse või alafondide vahel tehtud ajutiste ülekandmiste tagasimaksmiseks kannavad fondi üle erakorralised ex post osamaksed punktis d osutatud kriisilahendusega seotud lepinguosalised. Ehk siis üleminekuperioodil võib erakorralisi ex post osamakseid koguda vaid kriisilahendusega seotud lepinguosalise pankadelt. Ex ante ja erakorraliste ex post osamaksete kasutamine üleminekuperioodil Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu alusel kogutakse üleminekuperioodil täiendavaid ex ante osamakseid, mis on samuti osaliselt ühiskasutuses, kõigilt lepinguosalistelt üksnes selleks, et taastada fondi maht, kui sellest on tehtud väljamakseid. Samas fondi jaoks võetud laenude tagasimaksmiseks saab vastavalt artikli 5 lõige 1 punktile e kasutada üksnes erakorralisi ex post osamakseid, mida kogutakse ainult kriisilahendusega seotud lepinguosaliselt. Laenude tagasimaksmiseks ei saa kasutada fondi kogutud ex ante osamakseid, kuna sellisel moel väheneksid fondi ühiskasutusse võetud vahendid, mis on mõeldud kõigi lepinguosaliste jaoks. Sama tagasimaksmise loogika kehtib üleminekuperioodil sildfinantseerimise (LFA) raames antud laenudele. Erakorralisi ex post osamakseid kogub vaid kriisilahendusega seotud lepinguosaline. Vastavalt osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artikli 6 lõikele 2 tuleb juhul, kui alafondist on tehtud väljamakse, koguda fondi taastamiseks täiendavaid ex ante osamakseid, mis on osaliselt ühiskasutuses. Täiendavaid ex ante osamakseid ei saa kasutada laenude tagasimaksmiseks. Laenude tagasimaksmiseks kogutakse erakorralisi ex post osamakseid. Üleminekuperioodil on nende osamaksete otstarve lahus, üleminekuperioodi lõppedes võib ex ante osamakseid kasutada koos erakorraliste ex post osamaksetega kriisilahendusfondi kaitsemeetmest võetud laenu tagasimaksmiseks. Sildfinantseering alafondidele üleminekuperioodil Liikmesriikide poolt kriisilahendusnõukoguga sõlmitud sildfinantseerimise lepingud (LFAd) tagavad igale alafondile eraldi nn viimase instantsi laenuandja. Need lepingud on selleks, et tagada vajadusel kriisilahenduses vahendite olemasolu, mille maht vastab konkreetse fondi sihttasemele (1% tagatud hoiuste mahust). Ka sildfinantseerimise lepingu alusel laenamine makstakse tagasi kriisilahendusega seotud lepinguosalise pankadelt kogutud erakorralistest ex post osamaksetest. 4 2.2 Lepingu väljatöötamise põhjused 2018. aasta detsembris, kui euroala riikide ja teiste osalevate riikide valitsusjuhid leppisid kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel kokku kaitsemeetme tingimused8, korrati üle võimalus, et kaitsemeede käivitub enne kriisilahendusfondi lõplikku täislaekumist 2024. aasta 1. jaanuariks ehk enne üleminekuperioodi lõppu. Kaitsemeetme varasema kasutuselevõtu tingimuseks oli 2020. aastal tuvastatud pangandussüsteemi piisav riskide maandamine. Hindamise viisid läbi ELi institutsioonid koos kohalike pädevate asutustega. Hindamisaruanne valmis novembris 2020. a ning selle põhjal leidis 30. novembri 2020. a eurorühm, et piisav riskide vähendamine pangandussektoris on toimunud ning eurorühma ühisavalduses kinnitati valmidust kaitsemehhanismi varasemaks rakendamiseks, st alates 1. jaanuarist 2022. a. Kaitsemeetme varasem käivitamine eeldab muudatusi osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingus. Valitsusjuhtide kokkulepe nägi ette, et muudatused peaksid jääma minimaalseks. Eelkõige puudutavad muudatused pankadelt vajadusel kriisilahendusfondi kogutavate täiendavate ex post osamaksete ühiskasutusse võtmise korda, milles jõuti kokkuleppele 2019. aasta detsembri eurorühma kohtumisel. Selle kokkuleppe järgi toimub üleminekuperioodil kriisilahenduses kahjumi katmine täiendavatest ex post osamaksetest kahes etapis. Esmalt läheb kahjumi katteks 30% ex post osamaksetest, mida on maksimaalselt võimalik koguda selle riigi pangandussektorilt, kus kriisilahendus toimus. Sealt edasi osalevad kahjumi katmises kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide pangandussektorid pro rata kuni 70% ulatuses maksimaalselt võimalikest ex post osamaksetest, millele seab lae kriisilahendusfondi tegelik suurus üleminekuperioodil. Need protsendid muutuvad sedamööda, kuidas üleminekuperioodil jätkub osamaksete järkjärguline ühiskasutusse võtmine. Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmislepingu eelnõu on valminud selle kokkuleppe baasil. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Leping koosneb preambulist ja 5 artiklist. Lepinguosalisteks on lisaks Eestile kõik euroala riigid: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia ja Slovakkia. Lepingule on alla kirjutanud ka järgmised euroalavälised riigid: Bulgaaria, Horvaatia, Poola, Rumeenia, Taani, Tšehhi ja Ungari. Lepinguga ei ole ühinenud Rootsi, kes pole ühinenud ka Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepinguga, mida käesoleva lepinguga muudetakse. Preambul Lepingu preambulis on viited kokkulepetele, mis on seotud ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme loomise ja käivitamisega. 8 https://www.consilium.europa.eu/media/37268/tor-backstop_041218_final_clean.pdf 5 18. detsembri 2013. a eurorühma ja ECOFINi avalduses ühtse kriisilahenduskorra kaitsemeetme kohta9 sisaldub kokkulepe töötada ühtse kriisilahendusfondi kogumise ehk aastani 2024 vältava üleminekuperioodi jooksul välja kriisilahendusfondi ühtne kaitsemeede. Seda põhjusel, et võib esineda olukordi, kus pankade osamaksetest koguneva kriisilahendusfondi vahendid ei ole kriisilahenduses piisavad. Eelkõige puudutab see üleminekuperioodi, mil osamaksed fondi alles laekuvad, ent võib ette tulla ka pärast üleminekuperioodi lõppu, kui kriisilahendust vajab korraga mitu suurt süsteemselt olulist panka. Fondist kasutatud vahendid maksavad tagasi kõigi lepinguosaliste riikide pangad, sealhulgas täiendavalt kogutavate ex post osamaksete kaudu. Lepiti kokku, et kaitsemeede käivitatakse hiljemalt kümne aasta pärast. Järgmine viide on 14. detsembri 2018. a laiendatud formaadis toimunud euroala tippkohtumise kokkuleppele, mille ühe elemendina kinnitati kaitsemeetme tingimused. Nendes korratakse üle võimalus kaitsemeede käivitada enne üleminekuperioodi lõppu, kui vastav hindamine 2020. aastal näitab, et pangandussüsteemis on toimunud piisav riskide vähendamine. Kaitsemeetme varasem käivitamine eeldab muudatusi Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingus. Lepiti kokku, et püütakse piirduda võimalikult väheste muudatustega. Ühtlasi nõustuti nendes tingimustes, et riskide vähendamise hindamisel tuleb arvesse võtta, kui ambitsioonikat kaitsemeedet üleminekuperioodil luuakse. Mida väiksema mahuga kaitsemeede, seda madalamad nõuded riskide vähendamiseks ja vastupidi. Preambul kirjeldab kriisilahendusfondi struktuuri üleminekuperioodil, kus pankadelt kogutavad ex ante osamaksed jaotatakse iga lepinguosalisega seotud alafondiga, mis järk-järgult ühiskasutusse võetakse. Üleminekuperioodi lõpuks alafondid kaovad ja kõik vahendid on ühiskasutuses. Lepinguga tehtavad muudatused puudutavad täiendavaid ex post osamakseid, mida kriisilahendusnõukogul on võimalik pankadelt kriisilahenduse kulude katteks koguda. Kehtiva korra alusel võetakse need ühiskasutusse alles üleminekuperioodi lõpus. Preambul viitab, et kui ka need osamaksed võetaks ühiskasutusse järk-järgult nagu ex ante osamaksed, tagaks see sujuva ülemineku. Edasi viidatakse eurorühma 4. detsembri 2019. a laiendatud koosseisus toimunud kohtumisele, kus lepiti kokku, millises tempos kaitsemeetme varasema käivitamise korral ex post osamaksed ühiskasutusse võetaks. Preambuli viimane lõige tuleneb soovist käesolev muutmisleping ja ESMi aluslepingu muutmise leping paralleelselt ratifitseerida, et puhuks, kui poliitiline otsus riskihinnangu alusel on positiivne, saaks kaitsemeetme kiiresti käivitada. Vastasel juhul võib kaitsemeetme käivitamine lükkuda, kuna kõigis liikmesriikides tuleb läbida ratifitseerimisprotsess ning osades liikmesriikides on siseriiklikud protsessid väga ajamahukad. Nii tahetakse muudatusleping jõustada klausliga, et lepingus sätestatud muudatused jõustuvad alles siis, kui on täidetud kaks tingimust. On olemas poliitiline otsus, et riske on piisavalt vähendatud ning ESMi juhatajate nõukogu on ühehäälselt heaks kiitnud resolutsiooni, millega kaitsemeede luuakse. Resolutsiooni üle hääletamiseks vajab rahandusminister Riigikogu volitust. Vastava nõude sätestamiseks on ettepanek tehtud ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõus. Muudatuslepingus sätestatud muudatused konsolideeritakse osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu teksti. Välja arvatud preambul, mis on vaid muudatuslepingu preambul. 9 https://www.consilium.europa.eu/media/21899/20131218-srm-backstop-statement.pdf 6 Artikkel 1 Artikkel kirjeldab lepingu teksti tehtavaid muudatusi. Peamised muudatused on artiklis 5, mis reguleerib kriisilahendusfondi alafondide toimimist – kuidas kriisilahendusfondi ühisosa tekib ja kuidas liikmesriikide alafonde ja kriisilahendusfondi ühisosa kasutada saab. Muudetakse ka artiklit 7. Artikli 5 lõige 1 reguleerib, millises järjekorras kasutatakse alafonde ja ühisosa, kui kriisilahendus- nõukogu on teinud otsuse kriisilahendusfondi vahendeid kasutada. Kasutatakse kaskaadi kontseptsiooni, mis tähendab, et kui ühe etapi vahendid pole piisavad, liigutakse edasi järgmisesse etappi. Kokkuvõtvalt on kriisilahendusfondi vahendite kasutamise järjekord kehtiva korra kohaselt järgmine: a) esimese sammuna kasutatakse probleemse pangaga seotud liikmesriigi poolt kriisilahendusfondi kantud osamakseid ehk selle liikmesriigi alafondi osa, mis ei ole veel kriisilahendusfondi ühisosaks muutunud; b) teise sammuna kasutatakse riikide alafondides kasutada olevaid rahalisi vahendeid ehk selleks hetkeks moodustunud kriisilahendusfondi ühisosa; c) kolmanda sammuna pöördutakse tagasi probleemse pangaga seotud liikmesriigi alafondi juurde, kuna esimeses astmes kõiki selle fondi vahendeid ära ei kasutata; d) kui eelnevast ei piisa, kogutakse neljanda sammuna probleemse pangaga seotud liikmesriigi poolt ex post maksed selle riigi territooriumil asutatud pankade käest; e) juhul kui ex post makseid ei ole kohe võimalik kasutada (ehk põhimõtteliselt on võimalik neljas samm vahele jätta), siis kasutatakse laenamise võimalusi, riiklikku sildrahastamist või liikmesriikide alafondide vahelist ajutist laenamist (nende vahendite ulatuses, mis ei ole veel muudetud kriisilahendusfondi ühisosaks). 1. a) Muudatuslepinguga asendatakse artikli 5 lõikes 1 punktid d) ja e) uue sõnastusega Lõike 1 punkt d reguleerib pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete kasutamist kriisilahenduses. Selliseid täiendavaid osamakseid kogutakse juhul, kui eelnenud etappide (a kuni c) finantsvahendid ei ole piisavad, et katta kriisilahendusega seotud kulud. Vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 71 ei või kogutavate erakorraliste ex post osamaksete kogusumma aasta kohta ületada kooskõlas sama määruse artikliga 70 määratud ex ante osamaksete summat aastas üle kolme korra. Ex ante osamakseid kogutakse fondi sihttaseme saavutamiseks. Muudatus puudutab erakorraliste ex post osamaksete kasutamist üleminekuperioodil. Kehtiva korra alusel võetakse ex post osamaksed ühiskasutusse alles pärast üleminekuperioodi lõppu. See tähendab, et kui kolm esimest etappi fondi kasutamiseks ei ole taganud piisavaid finantsvahendeid kriisilahenduse kulude katteks, kogutakse erakorralisi ex post osamakseid ainult probleemse pangaga seotud riigi pankadelt. Kui sellest ei piisa, liigutakse edasi etappi e). Muudatusega tuuakse ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine varasemaks, see toimuks järk-järgult juba üleminekuperioodil. Punkti d esimene lõik toob sisse muudatuse, et kui eelnevad etapid ei ole taganud fondile kriisilahenduseks piisavalt finantsvahendeid, kannavad oma pankadelt kogutud erakorralised ex post osamaksed kriisilahendusfondi üle kõik lepinguosalised, mitte ainult probleemse pangaga seotud riik. Nagu sätestab kriisilahenduskorra artikkel 71, ei või kogutavate ex post osamaksete kogusumma aasta kohta ületada ex ante osamaksete summat aastas üle kolme korra. 7 Eurorühma rahandusministrite detsembris 2019. a sõlmitud kokkuleppe alusel rakendatakse ka ex post osamaksete ühiskasutusse võtmisel kaskaadi kontseptsiooni. Esmalt panustab probleemse pangaga seotud liikmesriik kokku lepitud ulatuses. Kui liikmesriigi osa vahendid on ebapiisavad, siis teises etapis koguvad ex post osamakseid ja panustavad pro rata kõik liikmesriigid. Punkti d esimene taane sätestab, et esimese sammuna kannab fondi erakorralisi ex post osamakseid probleemse pangaga seotud liikmesriik. Selle summa saamiseks, milleks kasutatakse terminit maksimumsumma, arvutatakse esmalt, kui suur on kriisilahenduskorra määruse artikli 71 alusel kogusumma, mida on võimalik selle riigi pankadelt erakorraliste ex post osamaksetena koguda. Seejärel korrutatakse see arv protsendimääraga, mille alusel arvutatakse konkreetsel ajahetkel probleemse pangaga seotud liikmesriigi esimese panuse suurus. Protsendimäär määratakse kindlaks kriisilahendusskeemi jõustumise kuupäeva alusel ja see kahaneb ajas, et jõuda üleminekuperioodi lõpuks nulli. Selle algne suurus on 30% alates punkti d) esimese taande kohaldamise alguskuupäevast ja seda kuupäeva sisaldava kalendrikvartali ülejäänud osa jooksul. Protsendimäär väheneb kord kvartalis summa võrra, mis arvutatakse jagades 30 protsendipunkti üleminekuperioodi järelejäänud kalendrikvartalite arvuga, hõlmates ka kvartali, mil käesolevat taanet kohaldama hakatakse. Arvestades võimalusega, et tegemist ei ole esimese kriisilahendusega, mille kulude katmiseks fondi vahendeid kasutatakse, võetakse maksimumsummast maha selliste erakorraliste ex post osamaksete summa, mis on samal aastal juba kogutud ja mida on veel vaja koguda varasemates kriisilahendustes kasutatud meetmetega seoses. Nii saadakse konkreetse kriisilahenduse perspektiivist kasutada olev summa. Kui nendest vahenditest ei piisa, liituvad ka teised alafondid. Punkti d teine taane sätestab, et sellisel juhul kannavad kõik liikmesriigid (sh probleemse pangaga seotud liikmesriik) fondi üle erakorralised ex post osamaksed, mis on vajalikud konkreetse kriisilahenduse meetme kulude ülejäänud osa katteks. Ehk selle osa, mis muudatusega kantaks nüüd ühiselt riske jagades. Selle summa saamiseks, milleks kasutatakse terminit ühiskasutusse võetud maksimumsumma, arvutatakse esmalt, kui suur on kriisilahenduskorra määruse artikli 71 alusel kogusumma, mida on võimalik liikmesriikide pankadelt erakorraliste ex post osamaksetena koguda. Seejärel korrutatakse see arv läbi protsendimääraga, mis saadakse sel moel, et lahutatakse 100%st esimese taande kohaselt rakendatav protsendimäär. Ühiskasutusse võetud maksimumsummast lahutatakse erakorralist ex post osamaksete summa, mis on samal aastal juba kogutud ja mida on veel vaja koguda varasemates kriisilahendustes kasutatud meetmetega seoses. Mõlema taande protsendid muutuvad ajas, et üleminekuperioodi lõpuks oleks kõik erakorralised ex post osamaksed ühiskasutuses. Seega kui leping jõustuks 1. jaanuaril 2022. a, siis peaks 1. jaanuariks 2024. a liikmesriigi osa kaotamiseks see osa vähenema 3,75 pp iga kvartaliga. Kui liikmesriigi osa vahendid on ebapiisavad, siis teises etapis koguvad ex post osamakseid ja panustavad pro rata kõik liikmesriigid ja seda siis alustatakse 70% ühisosa tasemelt, mis siis vastavalt suureneb. Lõike 1 punkt e) sätestab, et kui esimese, teise ja kolmanda sammu alusel ei ole rahalised vahendid kriisilahendusmeetme kulude katmiseks piisavad, ning kui ei ole võimalik kohe koguda erakorralisi ex post osamakseid lõike 1 punkti d alusel, võib kriisilahendusnõukogu kasutada järgmisi võimalusi: 1) sõlmida fondi jaoks laenulepinguid või lepinguid muul kujul antava toetuse kohta; 8 2) teha ajutisi ülekandeid liikmesriikide alafondide vahel; 3) sõlmida lepingud fondi rahastamiseks, sh võimaluse korral avaliku rahastamise kokkulepped, mis võimaldaksid kohest juurdepääsu täiendavatele rahalistele vahenditele, kui kogutud või kasutatavad ex ante ja ex post osamaksed ei ole fondi kohustuste täitmiseks piisavad. See puudutab ka võimalikku laenamist kriisilahendusfondi kaitsemeetmest. Muudatusega kaob viide artiklile 72 ja lisandub viide artiklile 74, mis reguleerib lepinguid fondi rahastamiseks, mis võimaldaksid kohest juurdepääsu täiendavatele rahalistele vahenditele. Kui kriisilahendusnõukogu otsustab laenu võtta, kannavad lepinguosalised fondi üle erakorralised ex post osamaksed, et maksta laenud või muus vormis toetus või alafondide vahel tehtud ajutised ülekanded tähtaja jooksul tagasi. Erakorraliste ex post osamaksete üle kandmine toimub samasugusel moel nagu sätestab punkt d – esmalt panustab probleemse pangaga seotud alafond ja siis kõik ühiselt kuni täieliku tagasimaksmiseni. Kahtluste vältimiseks kohaldatakse kogu tähtaja jooksul sama asjakohast protsendimäära, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile d. Punkt e kolmas lõige sätestab kaks kumulatiivset ülempiiri. Piiriks on ex post osamaksed, mida on võimalik koguda kolme aasta jooksul. Esimene taane sätestab, et arvutades erakorraliste ex post osamaksete summat, mis tuleb esimese sammuna panustada probleemse pangaga seotud liikmesriigil, tuleb arvesse võtta ex post osamaksed, mis on kogutud või veel vaja koguda seoses probleemse pangaga seotud liikmesriigi esimese panusega varasemates kriisilahendustes. Need ex post osamaksed koos uue kriisilahenduse kulude katteks võetud laenu tagasimaksmiseks kogutavate ex post osamaksetega ei tohi ületada kolmega korrutatud maksimumsummat, mille arvutamise kord on sätestatud punktis d. Lõigu teine taane kehtestab ülempiiri ühiselt ex post osamaksetest tagasimakstavale osale kriisilahenduse kulude katteks võetud laenust. Siin tuleb samuti arvesse võtta varasemate kriisilahenduste ühiselt tagasimakstava osa jaoks kogutud või kogutavad ex post osamaksed. Need summad koos uue kriisilahenduse jaoks kogutavate ex post osamaksetega ei tohi ületada summat, mis võrdub kõigi ex ante osamaksete summaga, mis on selle konkreetse kriisilahendusskeemi jõustumise kuupäevaks sisse makstud. See tähendab, et need summad kokku ei või ületada üleminekuperioodil pankade ex ante osamaksetest alles koguneva kriisilahendusfondi tegelikku mahtu kriisilahenduse skeemi jõustumise hetkel. Seda summat – tegelikku mahtu – fondist tehtud võimalikud väljamaksed ei mõjuta. Aluseks on ex ante osamaksete arvestus, mis peab tagama sihttaseme saavutamise üleminekuperioodi lõpuks. 1.b) Artikli 5 lõikele 1 lisandub punkt f. Punkt f on olukorra puhuks, kui punktis e osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse kriisilahenduse meetme kulude katmiseks piisavad, ning probleemse pangaga liikmesriik ei ole veel täielikult ammendanud võimekust koguda kriisilahenduskorra määruse artikli 71 alusel pankadelt erakorralisi ex post osamakseid. Siis on võimalik neid täiendavaid ex post osamakseid koguda, et maksta tagasi võetud laene või muud liiki toetust. 2. Artikli 7 lõikes üks muutub juhis, kuidas toimida, kui probleemse pangaga riik sooviks kasutada võimalust kasutada ajutiselt seda osa teistele lepinguosalistele vastavates fondi alafondides kasutada olevatest rahalistest vahenditest, mida ei ole veel ühiskasutusse võetud. Muudatuse järel kohaldatakse sellisel juhul artikli 5 lõike 1 punkti e. 9 Artikkel 2. Hoiule andmine Artikkel sätestab, et muutmisleping antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab kinnitatud koopiad kõigile allakirjutanutele. Artikkel 3. Konsolideerimine Artikkel sätestab, et hoiulevõtja, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat, koostab osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu konsolideeritud versiooni ja edastab selle kõigile allakirjutanutele. Artikkel 4. Ratifitseerimine, heakskiitmine Lõike 1 kohaselt ratifitseerivad allakirjutanud liikmesriigid lepingu või kiidavad selle heaks oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt. Eestis tuleb leping ratifitseerida kuna algne leping oli ratifitseeritud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 2 alusel. Ratifitseerimiskiri antakse hoiule ELi Nõukogu peasekretariaadile. Lõikega 2 sätestatakse, et hoiulevõtja teavitab teisi allakirjutanuid igast hoiuleandmisest ja selle kuupäevast. Artikkel 5. Jõustumine, kohaldamine ja ühinemine Artikli 5 lõige üks sätestab, et muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik liikmesriigid, kes osalevad ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud. See tähendab kõiki euroala riike ning lisaks pangandusliiduga liitunud euroala riike. Lõige 2 sätestab, et muutmislepinguga kehtestatud muudatused ei kohaldu kohe lepingu enda jõustumisel. Enne peavad täidetud olema kaks tingimust, üks poliitiline ja teine formaalne. Lõike 2 punkt a) viitab tingimusele, et riskide varasem jagamine saab toimuda ainult siis, kui selleks ajaks on piisavalt riske vähendatud. Selline nõue on kriisilahendusfondi kaitsemeetme tingimustes, mille eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide valitsusjuhid kiitsid heaks 14. detsembril 2018. a laiendatud koosseisus toimunud euroala tippkohtumisel. Selleks et hinnata, kas riskide maandamine on piisav, koostavad ELi institutsioonid (Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank) 2020. aastal raporti. Selle raporti alusel teevad rahandusministrid poliitilise otsuse, kas riskide maandamine on piisav, et kaitsemeetme varasem käivitamine oleks võimalik. Kaitsemeetme tingimustes on ühtlasi viidatud sellele, et nõudmised, mis osutatakse riskide vähendamisele, peavad olema vastavuses sellega, millises ulatuses varasemalt käivituv kaitsemeede näeb ette riskide jagamise. Lõike 2 punkt b) viitab teisele tingimusele, mis peab samuti olema täidetud, et muudatus- lepingus kehtestatud muudatused kohalduksid. Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu peab olema ühehäälselt heaks kiitnud resolutsiooni, millega luuakse vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 18a lõikele 1 kriisilahendusfondi kaitsemeede, ja see resolutsioon on jõustunud. Enne kui punktides a) ja b) sätestatud tingimused on täidetud, muudatuslepinguga kehtestatud muudatusi ei kohaldata. Artikli 5 lõige 3 sätestab, et enne kui muutmisleping jõustub, on võimalus sellega ühineda riikidel, kes ühinevad osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse 10 võtmise lepinguga vastavalt selle artiklile 13. Sellise ühinemise suhtes kohaldatakse nimetatud artiklis sätestatud korda. Ühineva riigi suhtes jõustub leping tema ühinemiskirja hoiule andmise kuupäeval. Muutmislepinguga ühinemise taotlus tuleb esitada samal ajal osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepinguga ühinemise taotlusega. Ühinemine jõustub osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ja käesoleva muutmislepingu ühinemiskirjade samaaegsel hoiule andmisel. Leping on koostatud ühes originaaleksemplaris, mille kõik keeleversioonid on võrdselt autentsed. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus põhiseadusele Leping on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Lepingu muudatustega ei tooda lepingusse aspekte, mis seda hinnangut muudaks. 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse – kriisilahendusdirektiivi10 ja SRM määruse11 – rakendamisega ning on nendega vastavuses. 7. Eelnõu mõjud ja seaduse rakendamisega seotud kulud Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu olulisim mõju koos Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepinguga on Euroopa majandus- ja rahaliidu vastupidavuse ning kriisilahendus- võimekuse tugevdamine. ESMi baasil kaitsemeetme loomine ühtsele kriisilahendusfondile suurendab kogu pangandusliidu kriisilahenduskorra töökindlust ja usaldusväärsust ning koos siin seletuskirjas käsitletud muutmislepinguga rakenduks see kaitse algselt kavandatust 2 aastat varem. Otsest eelarvelist kulu osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise leping endaga kaasa ei too. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014 , millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst OJ L 173, 12.6.2014, p. 190–348 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90). 11 8. Jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, et tagada lepingu jõustumiseks vajalike tegevuste õigeaegne lõpuleviimine. Leping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud. Lepinguosalised on väljendanud tahet saavutada lepingu jõustumine 1. jaanuarist 2022. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu ajendiks oleva lepingu tekstis esitatut on läbirääkimiste protsessis jooksvalt kooskõlastatud ning saadud kinnitus Vabariigi Valitsuse seisukohtade näol, mis on heakskiidu saanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonilt. - Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2019. a istungil ja 4. novembril 2019 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti ESMi reformi küsimustes; - Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2019. a istungil ja 29. novembril 2019 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 4.detsembri ja 5. detsembri 2019. a eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil; - Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a istungil ja 13. märtsil 2020 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 16.märtsi ja 17. märtsi 2020. a eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil; - Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2020. a istungil ja 27. novembril 2020 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohti 30. novembri ja 1. detsembri 2020. a eurorühma kohtumiseks ja majandus ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lepingu tekst on kooskõlastatud ka Euroopa Liidu küsimusi käsitlevas ministeeriumide koordinatsioonikogus. Eelnõu esitati täiendavaks kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Välisministeerium ja justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu. Nende tehtud normitehniliste ja keelemärkustega on arvestatud. 12 EELNÕU 23.09.2021 Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise leping, millele Eesti Vabariik kirjutas alla 2021. aasta 2021. aasta 8. veebruaril Brüsselis. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 1 LEPING, MILLEGA MUUDETAKSE OSAMAKSETE ÜHTSESSE KRIISILAHENDUSFONDI ÜLEKANDMISE JA ÜHISKASUTUSSE VÕTMISE LEPINGUT, MILLE OSALISED ON BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK, TŠEHHI VABARIIK, TAANI KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK, HORVAATIA VABARIIK, ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI, MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK, POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK JA SOOME VABARIIK & /et 1 PREAMBUL LEPINGUOSALISED, Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik („allakirjutanud“), TULETADES MEELDE eurorühma ja ECOFINi ministrite 18. detsembri 2013. aasta avaldust ühtse kriisilahenduskorra kaitsemeetme kohta, milles võeti kohustus töötada hiljemalt kümne aasta pärast välja täielikult toimiv ühtne kaitsemeede, TULETADES SAMUTI MEELDE, et 14. detsembril 2018 laiendatud koosseisus toimunud euroala tippkohtumisel kiitsid nende liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, mille rahaühik on euro, majandus- ja rahaliidu tugevdamise eesmärgil heaks tervikliku paketi, sealhulgas ühtse kriisilahendusfondi („fond“) ühtse kaitsemeetme tingimused. Nende tingimuste kohaselt luuakse ühtne kaitsemeede enne üleminekuperioodi lõppu piiratud muudatustega osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingusse, kui riskide vähendamisel on tehtud piisavaid edusamme, pärast poliitilist otsust, mille aluseks on institutsioonide ja pädevate asutuste 2020. aasta hinnang riskide vähendamisele. Lisaks oleksid riskide vähendamise nõuded proportsionaalsed ühtse kaitsemeetme ambitsioonitasemega üleminekuperioodil võrreldes tavaolukorraga, & /et 2 TUNNISTADES, et kui ühtne kaitsemeede võetakse kasutusele enne üleminekuperioodi lõppu, mille jooksul fondi tehtavad ex ante osamaksed jaotatakse eri alafondidesse, kust need järk-järgult ühiskasutusse võetakse, hõlbustaks erakorraliste ex post osamaksete sarnane ühiskasutusse võtmine sujuvat üleminekut fondi alafondideks jaotatud struktuurilt täielikult ühiskasutusse võetud struktuurile, TULETADES lisaks MEELDE, et laiendatud koosseisus eurorühma 4. detsembri 2019. aasta kohtumisel kiitsid rahandusministrid heaks fondi tehtavate erakorraliste ex post osamaksete ühiskasutusse võtmise tehnilised üksikasjad, TULETADES lisaks MEELDE, et käesolevat muutmislepingut ei kohaldataks enne, kui kõik ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad lepinguosalised on jõudnud järeldusele, et riskide vähendamisel on tehtud piisavaid edusamme, nagu on osutatud ühtse kriisilahendusfondi ühtse kaitsemeetme tingimustes, mille nende liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, mille rahaühik on euro, kiitsid heaks 14. detsembri 2018. aasta laiendatud koosseisus toimunud euroala tippkohtumisel, ning kui on jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu resolutsioon kaitsemeetme loomiseks, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: & /et 3 ARTIKKEL 1 Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muudatused Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingut muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 5 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: a) punktid d ja e asendatakse järgmisega: „d) neljandaks, ja ilma et see piiraks punktis e osutatud kriisilahendusnõukogu volituste kohaldamist, kui punktis c osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse kriisilahenduse meetme kulude katmiseks piisavad, kannavad lepinguosalised fondi üle oma territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 71 sätestatud kriteeriumidega kogutud erakorralised ex post osamaksed järgmiselt: & /et 4  esimese sammuna kannavad punktis a osutatud asjaomased lepinguosalised või piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral asjaomased lepinguosalised, kes ei ole taganud punktide a–c alusel piisavalt rahalisi vahendeid nende territooriumil tegevusloa saanud üksuste kriisilahenduseks, fondi üle erakorralised ex post osamaksed kuni summani, mis on arvutatud kui erakorraliste ex post osamaksete maksimumsumma, mida võib koguda nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 71 lõike 1 teisele lõigule, korrutatuna kohase protsendimääraga („maksimumsumma“). Käesoleva taande kohaldamisel määratakse protsendimäär kindlaks kriisilahendusskeemi jõustumise kuupäeva alusel. Selle suurus on 30 % alates käesoleva taande kohaldamise alguskuupäevast ja seda kuupäeva sisaldava kalendrikvartali ülejäänud osa jooksul. Protsendimäär väheneb kord kvartalis summa võrra, mis arvutatakse jagades 30 protsendipunkti üleminekuperioodi järelejäänud kalendrikvartalite arvuga, hõlmates ka kvartali, mil käesolevat taanet kohaldama hakatakse. Käesoleva taande kohaldamisel arvatakse maksimumsummast maha erakorraliste ex post osamaksete summa, mis on käesoleva taande kohaselt samal aastal juba kogutud ja mis tuleb veel koguda seoses varasemate kriisilahenduse meetmetega; & /et 5  teise sammuna, kui esimese taande kohaselt kasutada olevad rahalised vahendid ei ole piisavad, kannavad kõik lepinguosalised fondi üle erakorralised ex post osamaksed, mis on vajalikud konkreetse kriisilahenduse meetme kulude ülejäänud osa katmiseks, kuni summani, mis on arvutatud nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 71 lõike 1 teisele lõigule sissenõutavate erakorraliste ex post osamaksete maksimumsummana, korrutatuna protsendimääraga, mis on 100 % miinus esimese taande kohaselt kohaldatav protsendimäär („ühiskasutusse võetud maksimumsumma“). Käesoleva taande kohaldamisel arvatakse ühiskasutusse võetud maksimumsummast maha erakorraliste ex post osamaksete summa, mis on käesoleva taande kohaselt samal aastal juba kogutud ja mis tuleb samal aastal veel koguda seoses varasemate kriisilahenduse meetmetega; e) kui punktis c osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse kriisilahenduse meetme kulude katmiseks piisavad ja kui punktis d osutatud erakorralised ex post osamaksed ei ole kohe kättesaadavad, sealhulgas asjaomaste asutuste stabiilsusega seotud põhjustel, võib kriisilahendusnõukogu teostada oma volitust sõlmida fondi huvides laenulepinguid või muus vormis toetuslepinguid vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitele 73 ja 74 või teostada oma volitust teha alafondide vahel ajutisi ülekandmisi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 7. & /et 6 Kui kriisilahendusnõukogu otsustab käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud volitusi teostada, kannavad asjaomased lepinguosalised, ilma et see piiraks käesoleva punkti kolmanda lõigu kohaldamist, fondi üle erakorralised ex post osamaksed, et maksta laenud või muus vormis toetus või alafondide vahel tehtud ajutised ülekanded vastavalt punkti d esimesele ja teisele taandele tagasi tähtaja jooksul ning kuni täieliku tagasimaksmiseni. Kahtluste vältimiseks kohaldatakse kogu tähtaja jooksul sama asjakohast protsendimäära, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile d. Üleminekuperioodi jooksul jõustunud konkreetse kriisilahendusskeemi suhtes kohaldatakse järgmist:  seoses konkreetse kriisilahenduse meetmega üle kantavate erakorraliste ex post osamaksete ja selliste osamaksete summa, mis tuleb veel üle kanda seoses asjaomaste lepinguosaliste varasemate kriisilahenduse meetmetega vastavalt i) punkti d esimesele taandele ja ii) käesolevale punktile e, mida kohaldatakse kooskõlas punkti d esimese taandega, ei tohi ületada kolmega korrutatud maksimumsummat; & /et 7  lisaks ei tohi seoses selle konkreetse kriisilahenduse meetmega üle kantavate ja selliste erakorraliste ex post osamaksete summa, mis tuleb veel üle kanda seoses kõigi lepinguosaliste varasemate kriisilahenduse meetmetega vastavalt i) punkti d teisele taandele ja ii) käesolevale punktile e, mida kohaldatakse kooskõlas punkti d teise taandega, ületada summat, mis võrdub kõigi ex ante osamaksete summaga, mis on selle konkreetse kriisilahendusskeemi jõustumise kuupäevaks sisse makstud, välja arvatud need osamaksed, mis on kogutud seoses fondist varem tehtud väljamaksetega (fondi tegelik tase, arvestamata võimalikke väljamakseid).“; b) lisatakse järgmine punkt: „f) kui punktis e osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse kriisilahenduse meetme kulude katmiseks piisavad, kannavad asjaomased lepinguosalised tähtaja jooksul ja kuni täieliku tagasimaksmiseni üle erakorralised ex post osamaksed, mida on veel võimalik koguda nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 71 lõike 1 teise lõigu kohaselt sätestatud ulatuses, et maksta tagasi laenud või muud liiki toetus, milles kriisilahendusnõukogu võib kokku leppida ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklite 73 ja 74 kohaselt.“ & /et 8 2) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktides a–d sätestatud kohustuste täitmist, võivad kriisilahendusega hõlmatud lepinguosalised üleminekuperioodil taotleda kriisilahendusnõukogult ajutiselt selle osa kasutamist teistele lepinguosalistele vastavates fondi alafondides kasutada olevatest rahalistest vahenditest, mida ei ole veel ühiskasutusse võetud. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 5 lõike 1 punkti e.“ ARTIKKEL 2 Hoiule andmine Käesolev muutmisleping antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati („hoiulevõtja“), kes edastab kinnitatud koopiad kõigile allakirjutanutele. ARTIKKEL 3 Konsolideerimine Hoiulevõtja koostab osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu konsolideeritud versiooni ja edastab selle kõigile allakirjutanutele. & /et 9 ARTIKKEL 4 Ratifitseerimine või heakskiitmine 1. Käesoleva muutmislepingu peavad allakirjutanud ratifitseerima või heaks kiitma. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiulevõtjale hoiule. 2. Hoiulevõtja teavitab teisi allakirjutanuid igast hoiuleandmisest ja selle kuupäevast. ARTIKKEL 5 Jõustumine, kohaldamine ja ühinemine 1. Käesolev muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud, kes osalevad ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse lepingut alates selle jõustumise kuupäevast. & /et 10 2. Tingimusel, et käesolev muutmisleping on vastavalt lõikele 1 jõustunud, ja kui allpool kindlaks määratud tingimused ei ole jõustumise ajaks täidetud, kohaldatakse käesolevat muutmislepingut alates järgmisest päevast pärast kuupäeva, mil on täidetud järgmised tingimused: a) ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad lepinguosalised on institutsioonide ning pädevate asutuste 2020. aasta hinnangu alusel jõudnud järeldusele, et riskide vähendamisel on tehtud piisavaid edusamme, nagu on osutatud ühtse kriisilahendusfondi ühtse kaitsemeetme tingimustes, mille nende liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, mille rahaühik on euro, kiitsid heaks 14. detsembri 2018. aasta laiendatud koosseisus toimunud euroala tippkohtumisel, ning b) Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu resolutsioon Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 18a lõike 1 kohase kaitsemeetme loomiseks on jõustunud. 3. Enne käesoleva muutmislepingu jõustumist on see avatud ühinemiseks Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes ühinevad osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepinguga vastavalt selle artiklile 13. Käesoleva muutmislepinguga ühinemise suhtes kohaldatakse samuti osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu artiklit 13. & /et 11 Ühinev liikmesriik peab esitama käesoleva muutmislepinguga ühinemise taotluse samal ajal osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepinguga ühinemise taotlusega. Ühinemine jõustub osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ja käesoleva muutmislepingu ühinemiskirjade samaaegsel hoiuleandmisel. Koostatud ……………. (kuupäev) …………. (koht) ühes originaaleksemplaris, mille tekstid bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles on võrdselt autentsed. & /et 12
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel