Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-sept-2021
1. Üldinfo
1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 431 106 771
Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -431 660
Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -1 090 479
Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -815 015
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR)
Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 859 608
Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/-
Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -0,40% -0,55% 0,15%
Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -0,45% -0,49% 0,04%
Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -0,52% -0,51% 0,00%
Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,86 0,47 0,39
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR)
Investeeringud sektorite alusel
valitsus 45,78% 197 355 353
100%
keskpank 19,47% 83 933 264
krediidiasutus 28,48% 122 773 299
35% 0,25%
ettevõte 6,27% 27 044 854
Investeeringud reitingu alusel
Aaa 5,95% 25 659 366
Aa2 6,87% 29 626 838
Aa3 20,37% 87 837 281
P-1 47,33% 204 050 021
Eesti Pank 19,47% 83 933 264
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes
Eesti Pank 19,47% 100% 80,53% 83 933 264
Rootsi 9,70% 100% 90,30% 41 802 508
OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 6,05% 20% 13,95% 26 077 430
Iirimaa 5,34% 20% 14,66% 23 008 280
UNEDIC 5,21% 20% 14,79% 22 461 072
Investeeringud instrumentide alusel
võlakiri 69,38% 299 106 129
hoius 5,10% 21 989 947
kontojääk 25,52% 110 010 694
Investeeringud valuuta alusel
EUR 100,00% 100% 0,00% 431 106 771
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes
seisuga 30.09.2021 seisuga 30.09.2021
UNEDIC
5% Eesti Pank
Iirimaa
5%
20%
muud
OP Corporate
54%
Bank plc Eesti P-1
filiaal Aaa
47%
6% 6%
Rootsi Aa2
10% 7%
Eesti Pank Aa3
20% 20%
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulu, tulusus
aasta baasil on portfellil 1,67% ja normportfellil 1,49% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
145 500,0 9,00%
140
8,00%
400,0 7,00%
135 6,00%
300,0 5,00%
130 4,00%
200,0 3,00%
125
2,00%
120 100,0 1,00%
0,00%
115 0,0 -1,00%
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021 9 kuud
110
105
100
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
portfell normportfell
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.09.2021.
Sissejuhatus
Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel.
Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna
peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302,
[email protected]).
Aruande eesmärk, sisu ja mõjud
Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust
ja väärtusest seisuga 30. september 2021.
Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika
30. septembri 2021 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 431,1
miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga 0,8
miljoni euro võrra. 2021. aasta algusest on reservi laekunud 0,9 miljonit eurot, millest
enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis. 2020. aasta jooksul laekus
reservi 18,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2019. aasta
kasumieraldis.
Reservi haldamine
Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse
ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine
(tänastes turutingimustes varade haldamise kulu minimeerimine). Investeerimis-
strateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimis-
piirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi
riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses
hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning
rahaturuinstrumentidest.
Reservi paigutused
2021. aasta III kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga
madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga
kontojääki (65,2% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning
hoiusesse (28,5%) ja ettevõtete võlakirjadesse (6,3%). Suurima osakaalu paigutustest
moodustavad Eesti Panga kontojääk (19,5%), Rootsi (9,7%) võlakirjad ja OP
Corporate Bank’i Eesti filiaali kontojääk (6,1%). Reservi investeeringutest
moodustavad võlakirjad 69,4% ning hoius ja kontojäägid 30,6%. Reservi vahendite
säilivuse tagamiseks moodustavad 72,8% reservi mahust investeeringud keskpanka ja
kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja
Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard &
Poor’s AAA) emitentidesse.
Reservi tulusus
Stabiliseerimisreservi vahendid on paigutatud kuni 5-aastase tähtajaga euros
emiteeritud võlakirjadesse. Kui juulis toimunud euroala võlakirjade hinnatõus viis
võlakirjade tootlused taas aasta alguse tasemetele, siis augustis ja septembris
1
võlakirjade hinnad langesid jättes kvartali kokkuvõttes reservis olevate võlakirjade
tootlused sisuliselt samaks. Reservi 2021. aasta III kvartali tulusus oli -0,40% ja
normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,55%. Reservi tulusus aasta algusest oli
2021. aasta septembri lõpu seisuga -0,52%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli
-0,51%. Praeguses negatiivsete intressimäärade keskkonnas investeeringutelt
positiivse tulususe saavutamise võimalus peaaegu puudub. Eesmärk on negatiivsetelt
intressimääradelt tekkivat kahjumit minimeerida ja ületada normportfelli tulusust.
Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel
Euroopa Keskpanga (EKP) juulis ja septembris toimunud koosolekutel baas-
intressimäärasid ei muudetud. Juulis tutvustati uut EKP rahapoliitika strateegiat, mille
alusel jäävad baasintressimäärad praegusele või madalamale tasemele seni kui on
näha, et inflatsioon tõuseb tasemeni 2% enne prognoosiperioodi lõppu (1-2 aasta
jooksul) ning püsib sellel tasemel kuni perioodi lõpuni. Seejuures toodi välja, et
mõningase üleminekuaja jooksul võib inflatsioon olla isegi 2% eesmärgist kõrgemal.
Euroala üldinflatsiooni (HICP) tempo oli augustis aastases võrdluses 3%. Inflatsiooni
tõus on olnud tulenevalt madalast võrdlusbaasist ootuspärane, kuid kõrged
energiahinnad ning globaalsete tarneahelate tõrked aitavad inflatsioonikasvule kaasa.
Kõrge inflatsioon on EKP hinnangul jätkuvalt ajutine, millele viitab ka septembris
uuendatud inflatsiooni prognoos. 2023. aasta inflatsiooni prognoos tõsteti tasemeni
1,5% võrreldes juunis tehtud prognoosiga 1,4%, jäädes selgelt alla inflatsiooni
eesmärgile (2,0%). Septembris otsustati, et neljandas kvartalis vähendatakse vähesel
määral erakorralise võlakirjade ostuprogrammi (PEPP) oste kahe eelneva kvartaliga
võrreldes. Otsust PEPP programmi lõpetamise või pikendamise osas on oodata
detsembris toimuval koosolekul, kuna praegustel tingimustel kestab PEPP 2022. aasta
märtsini.
14. oktoober 2021.
2
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 21.10.2021 nr 7-4.1/7394-1
[email protected]
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikantseleile seisuga 30.09.2021
Austatud härra riigisekretär
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.09.2021. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.09.2021.pdf 1 lehel.
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.09.2021.pdf 2 lehel.
3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx 1 lehel.
Tarmo Ibrus 6113302
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
15.10.2021
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
Päevakorrapunkt nr.
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.09.2021. a.
Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruanne seisuga 30.09.2021. a.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär