dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Protokoll

Rahandusministeerium · 21. oktoober 2021
Viit
1.6-2/7387-1
Registreeritud
21. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.6 INFOTEHNOLOOGIA VALDKONNA KOORDINEERIMINE
Sari
1.6-2 Infosüsteemide arenduste ja haldusega seotud kirjavahetus
Toimik
1.6-2/2021
Vastutaja
Raigo Uukkivi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika)

Failid

  • 📎1.1-2121-038821-91 29.09.2021 Protokoll.asice4670 KB

Sisu (failidest)

RIT-i eelarve aastateks 2022-2027: MKM-i RE lisataotlus Kulu / Aasta 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Investeering (15)* 9 951 333 4 458 333 4 458 333 8 500 000 8 500 000 8 500 000 Riigi privaatpilv 2.0 7 223 245 1 125 000 1 125 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 Investeering keskse teenuse taristusse 2 728 088 3 333 333 3 333 333 6 000 000 6 000 000 6 000 000 Tööjõukulu (50)* 1 778 110 1 832 316 1 942 255 2 058 790 2 182 317 2 313 256 Majandamiskulu (55)* 2 098 270 3 795 787 4 712 453 5 342 032 5 356 235 5 371 859 Konsolideeritud teenuste osutamine 937 500 2 000 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 Baastaristu migratsioonikulud 1 250 000 1 666 667 2 083 333 2 000 000 2 000 000 2 000 000 Üldkulud (töövahendid, kontor) 129 120 129 120 129 120 142 032 156 235 171 859 Andmesaatkonna haldus 700 000 700 000 700 000 Kokku 13 827 713 10 086 436 11 113 042 15 900 822 16 038 552 16 185 115 Esimesed 3 aastat - EL taastefondi 35 027 191 vahenditest Teenuste kasutamise kulu (tuuakse üle Lepitakse eraldi kokku teenuse klientidega asutuste eelarvest)** Tehnoloogilise võla likvideerimine (RE 20 835 000 20 835 000 20 835 000 20 835 000 20 835 000 20 835 000 lisataotlusena) + + + + + 02.09 kinnitatud Direktor Kommunikatsiooni- ekspert Jurist Asedirektor Kvaliteedi- ja Töökohateenuste- Kliendihalduse osakond Migratsiooni osakond Infoturbeosakond Tehnoloogiaosakond protsessijuhtimise Riskijuhtimise osakond Personaliosakond Finantsosakond osakond osakond Arvutitöökoha- Migratsioon #1 Personali arenduse Kliendihaldurid teenuste talitus Infoturbe spetsialistid Arhitektid Protsessijuht Andmekaitse spetsialist spetsialist Hankespetsialistid Arvutitöökoha Projektijuhid Riigipilve talitus Litsentsi- toe talitus SOC spetsialistid Sisekontoroll Värbamisspetsialist spetsialist Kasutajatoe „red team“ Võrgutalitus talitus Veebide talitus Koolitusspetsialist Arveldusspetsialist RS - akrediteerimine, RS Serveribaasteen Töökeskkonna- ja Varade haldur Rakenduste talitused lubade haldus, uste talitus terviseedenduse krüptohaldus spetsialist Strateegiline Operatiivne Partnerite osalusel Analüütik Büroojuht • • • • • • • • • • • • • • • • • • IT alusteenuste konsolideerimise juhtrühma protokoll 29.09.2021 nr 1.1-21/21-0388/21-91 Tallinn, 22.09.2021 Algus: 10.00 Lõpp: 11.00 Juhatas: Siim Sikkut Protokollis: Allan Allmere Võtsid osa: Ergo Tars (MKM), Margus Noormaa (RIA), Pärt-Eo Rannap (HTM), Kristjan Kaiklem (MKM), Krista Zibo (Riigikantselei), Risto Raaper (KUM), Evar Sõmer (JUM), Andri Rebane (KAM), Kristo Kaasan (ITL), Kairi Rais (VÄM), Kristiina Hunt (SOM), Margit Martinson (KEM), Margus Matt (KAM), Piret Lilleväli (SIM), Taavi Sepp (MKM) Päevakord: 1. Septembri kokkuvõte 2. RIT-i moodustamise ettepaneku ja põhimäärus 3. Rahastamise põhimõtted 4. RIT-i struktuur 5. Asutuste üleminekukava 6. Keskuse riskid 7. Oktoobri eesmärgid 1. Septembri kokkuvõte KUULATI: Ergo Tars andis ülevaate, et septembris kohtuti ministeeriumite ja IT juhtidega ning ühtlasi pandi deltas kooskõlastusringile asutuse moodustamise ettepaneku ja põhimääruse dokumendid. Lisaks on olemas ülemineku tegevuskava ettepanek. Vahepeal on toimunud kaks töörühma kohtumist eelarve teemadel ning toimus ka uue asutuse riskide kaardistamine. RS-piiratud temaatika teemadel on kohtutud KAPOga ja järgmisena on plaanis seda teha VLAga. Taustal toimub lisaks veel kommunikatsiooni plaani ettevalmistamine ja KKK koostamine. OTSUSTATI: Võeti teadmiseks. 2. RIT-i moodustamise ettepaneku ja põhimäärus KUULATI: 2 Ergo Tars tõi välja suuremad muudatusettepanekud ministeeriumide tagasiside pealt. Põhimäärusesse sai asutuse nimeks Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus ja lühendina RIT. Osakonna ülesannetesse on lisatud RS-kaitse temaatika, mida varem ei olnud. Lisaks on juurde tekitatud asedirektori positsioon. Moodustamise ettepanekusse lisati 24/7 kasutajatugi ja riigikaitseliste ametikohtade ettepanek. Juristide hinnangul katab keskuse tegevusvaldkond ära KOV-ide vajadused. Lisandunud on põhimõte, et teenuste kallinemisel taotleb RIT vahendeid. Moodustamise ettepaneku juurde kuulub lisaks RIT eelarve, mida kaetakse hetkel RRFst kuni 2024 aastani ja alates 2025 peab seda katma riigieelarvest. Eelarve numbrid hakkavad muutuma vastavalt asutuste konsolideerimise plaanidele. Siim Sikkut lisas, kuna poliitiline tahe on olemas kiiresti alustamiseks, et tuleb anda ette pikem vaade koos eelarvevajaduste prognoosiga tulevikuks, et oleks kirjas kattevajadus – kuid kogu eelarve ei pea olema kohe kattega. Andri Rebane lisas, et eile laekusid nende poolsed märkused ja neid tuleks vaadata. Juristid tõid välja, et RTK põhimääruses on nõukoja roll selgelt välja toodud ja seda tasuks teha ka RIT puhul. Ergo Tars vastas, et moodustamise ettepanekusse on lisatud kasutajate nõukoda. Risto Raaper soovis üle täpsustada, kas nõukoja moodustamine läheb põhimäärusesse või mitte. Siim Sikkut vastas, et hetkel on tegemist mitte sisulise, vaid juriidilise maailmavaatelise eriarvamusega. Sisuliselt vastu ei ole ja proovime selle teema selgeks saada ja kui on vaja signaalina see siiski sisse saada, tegeleme sellega. Piret Lilleväli lisas, et tema toetab samuti, et nõukoja teema on vaja põhimäärusesse panna. Ilmselt tuleb see ettepanek tagasisidena kõigilt. OTSUSTATI: Kiideti põhimõtteliselt heaks – tingimusel, et kasutajate nõukoda saab lisatud põhimäärusesse. 3. Rahastamise põhimõtted KUULATI: Ergo Tars tõi välja, mis on võrreldes eelmise korraga muutunud. Rahastamise põhimõtetega soovitatakse hoida ühtlast joont ja sama mudelit kasutatakse kõigi puhul. Teise asjana tõi välja, et teenuse kallinemine kliendist mitteolenevatel põhjustel, on RIT ülesanne see rahaline kate leida. Arveldamise mudelina on ettepanek kasutada hübriidversiooni, kus jagatakse teenuse kulud püsikuludeks ja dünaamilisteks kuludeks. Sellest lähtuvalt kaetakse RITi eelarvest püsikulud ja dünaamiliste kuludega toimuks arveldamine. Piret Lilleväli tõi välja murekoha, kui on vaja liitumise alguses defitsiidi katteks leida lisaraha ja seda valitsus ei toeta, mis siis ikkagi saab. Siim Sikkut vastas, et algselt on see ühine mure ja vastavate vajaduste koondamisega tegeleb MKM, kes on digiriigi eestvedaja. Ehk siis see ei jää haldusala enda mureks, vaid siia tuleb selge tugi juurde, mis küll ei garanteeri rahastust, aga vähemalt ei olda murega üksi. Kristjan Kaiklem soovis täpsustada, kuidas toimub kliendi kulude arvestamine, kas töökohtade raha tõstetakse RITi kokku. 3 Siim Sikkut arvates peaks motivatsioon jääma mõlemale poolele, nii kliendile oma asju üle vaadata, kui ka RITle leida kuluefektiivsemaid lahendusi. RIT roll ühiselt hankida jääb nii kui nii, et riik oleks üks tellija ja haldusalad ei peaks selle komponendiga tegelema. Pärt-Eo Rannap lisas, et rahastusmudel on pigem maailmavaate küsimus, aga hetkel hübriidlahendus on hea kompromiss. Margit Martinson soovis täpsustada, et kui on teada mahtude kasv, kas seda peaks hakkama iga- aastaselt uuesti läbi rääkima? Siim Sikkut vastas, kui on teada pidev kasv, siis tuleks see panna baasrahastuse mudeli sisse kohaselt. Kui on tegemist täiesti uue ärilise ootusega, siis neid ei saa mudelisse panna ja need tuleb omavahel läbi rääkida ja finantsilised vahendid leida asutusel endal. OTSUSTATI: Toetada hübriidmudelil baseeruv rahastusmudelit ettepanekuna. 4. RIT-i struktuur KUULATI: Ergo Tars andis ülevaate, et joonisele on lisatud vaade, mis teenuste osas on võimalus erasektorit kaasata. Piret Lilleväli viitas, et finantsosakond tundub liiga väike, kui vaja majandada 35 miljonit euroraha. Lisaks, kes täidab auditeerivat rolli organisatsioonis. Siim Sikkut vastas, et eurorahade puhul jääb suur osa haldust ministeeriumi kanda, et asutus saaks tegeleda rohkem sisutööga. Ergo Tars lisas, et auditeerimine käib nagu asutustel muidu – ministeeriumi siseauditist Riigikontrollini välja. Kairi Rais soovis täpsustada, kui klient ei nõustu erasektori kaasamisega mingis punktis, kas on võimalik keelduda. Ergo Tars vastas, et meil on võimalus kaasata, kuid me ei pea seda tegema. See on kliendiga läbirääkimiste küsimus. OTSUSTATI: Võeti teadmiseks. 5. Asutuste üleminekukava KUULATI: Taavi Sepp andis ülevaate üleminekukava ettepanekust. Võrreldes eelmise korraga on seelühenenud seitsmelt aastalt neljale ja sooviks varem alustada IT majadega, sh arvestades juhtrühma suunist. Alustatakse tegevusega 2022 ja soovitakse jõuda 2025 aastaks lõpule teenuste ja baastaristuga. Peale uue asutuse loomist, kulub umbes kaheksa kuud aega, et protsessid ja inimesed paika saada. Risto Raaper viitas riskile, kui on plaanis mitu valitsemisala paralleelselt korraga üle võtta. 4 Taavi Sepp vastas, kui ühekaupa võtta, siis läheks ajakava kuni 2030. Selleks, et oleks võimalik seda kiiremini teha tuleb RIT endal hoida mitut meeskonda töös ja võimalusel kaasata nii palju erasektorit kui võimalik. Margus Noormaa hinnangul on antud ajakava liiga optimistlik ja tuleks panna paar aastat otsa. Kui on võimalik kiiremini, siis on see juba hilisem võit. Siim Sikkut lisas, et poliitiline tahe on teha veel kiiremini, vastu mida on tehtud see ajakava, mis oleks vähegi realistlik. Seega ettepanek on ses mõttes kompromiss. Kristjan Kaiklem uuris, millal tekib detailsem ajakava, mis on reaalsed tegevused ja ootused mida tuleks ette valmistada. MKM peaks juba praegu valmistuma, et oleks võimalik järgmine aasta liikuda. Taavi Sepp vastas, et esmalt on vaja saada valitsuselt otsust, et seda teed minnakse, pärast seda on võimalik luua asutus ja värvata inimesi, kes nende küsimustega kohe hakkaks tegelema. Hetkel ei ole inimesi, kes selle küsimusega nii detailselt tegeleks. Margit Martinson soovis teada, kas on plaanis valitsemisaladega koostöökokkuleppeid sõlmida, või usutakse, et kõik sellega liituvad niisama. Näiteks RTK tegi kantslerite vahel kokkulepped eelnevalt. Siim Sikkut hinnangul tuleks koos mõelda, mis on eeldused, et plaan oleks tehtav. Hetkel töötatakse selle nimel, et saada poliitilist otsust, pärast seda valmis arutama ja tegema kõike variante, mis aitaks seda plaani kinnistada. Mis sammud võiksid eelnevalt olla tehtud, sellekohane tagasiside on kõigilt oodatud. Kairi Rais soovis saada häid slaide ja jutupunkte, millega haldusala sees seda teemat tutvustada. Ergo Tars kinnitas, et neid saab luua ja alati nõus ise appi tulema neid tutvustama. Evar Sõmer soovis näha lisaks kokkuleppele, et asutused võtaks kohustuse, mida ette hakata tegema, et ülevõtmine oleks üldse võimalik. OTSUSTATI: Võeti teadmiseks, tagasisidet üleminekukavale on võimalik anda kirjalikult kuni 01.10.2021. 6. Keskuse riskid KUULATI: Ergo Tars andis ülevaate, et riskide materjalid on laiali saadetud ja esimesed tagasisided on juba saadud. Tagasiside on võimalik saata kuni esimese oktoobrini. OTSUSTATI: Võeti teadmiseks, tagasisidet riskidele on võimalik anda kirjalikult kuni 01.10.2021. 5 7. Oktoobri eesmärgid KUULATI: Ergo Tars andis ülevaate plaanidest, mis oktoobris peaks juhtuma. Eesmärk on saada materjalid valitsusse ja asutustele kommunikatsiooni sõnumite tootmine. Lisaks toimub taustal inimeste kaardistamine, keda siduda RIT-ga. Järgmine kohtumine 14.10. kell 10.00. OTSUSTATI: Võeti teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Siim Sikkut Allan Allmere Koosoleku juhataja Protokollija
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel