Rahandusministeerium · 21. oktoober 2021
Sisu (failidest)
RIT-i eelarve aastateks 2022-2027: MKM-i RE lisataotlus
Kulu / Aasta 2022 2023 2024 2025 2026 2027
Investeering (15)* 9 951 333 4 458 333 4 458 333 8 500 000 8 500 000 8 500 000
Riigi privaatpilv 2.0 7 223 245 1 125 000 1 125 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000
Investeering keskse teenuse taristusse 2 728 088 3 333 333 3 333 333 6 000 000 6 000 000 6 000 000
Tööjõukulu (50)* 1 778 110 1 832 316 1 942 255 2 058 790 2 182 317 2 313 256
Majandamiskulu (55)* 2 098 270 3 795 787 4 712 453 5 342 032 5 356 235 5 371 859
Konsolideeritud teenuste osutamine 937 500 2 000 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000
Baastaristu migratsioonikulud 1 250 000 1 666 667 2 083 333 2 000 000 2 000 000 2 000 000
Üldkulud (töövahendid, kontor) 129 120 129 120 129 120 142 032 156 235 171 859
Andmesaatkonna haldus 700 000 700 000 700 000
Kokku 13 827 713 10 086 436 11 113 042 15 900 822 16 038 552 16 185 115
Esimesed 3 aastat - EL taastefondi 35 027 191
vahenditest
Teenuste kasutamise kulu (tuuakse üle
Lepitakse eraldi kokku teenuse klientidega
asutuste eelarvest)**
Tehnoloogilise võla likvideerimine (RE 20 835 000 20 835 000 20 835 000 20 835 000 20 835 000 20 835 000
lisataotlusena)
+
+
+
+
+
02.09 kinnitatud Direktor
Kommunikatsiooni-
ekspert
Jurist
Asedirektor
Kvaliteedi- ja
Töökohateenuste-
Kliendihalduse osakond Migratsiooni osakond Infoturbeosakond Tehnoloogiaosakond protsessijuhtimise Riskijuhtimise osakond Personaliosakond Finantsosakond
osakond
osakond
Arvutitöökoha- Migratsioon #1
Personali arenduse
Kliendihaldurid teenuste talitus Infoturbe spetsialistid Arhitektid Protsessijuht Andmekaitse spetsialist
spetsialist
Hankespetsialistid
Arvutitöökoha Projektijuhid Riigipilve talitus Litsentsi-
toe talitus SOC spetsialistid Sisekontoroll Värbamisspetsialist spetsialist
Kasutajatoe „red team“ Võrgutalitus
talitus Veebide talitus Koolitusspetsialist Arveldusspetsialist
RS - akrediteerimine, RS Serveribaasteen Töökeskkonna- ja Varade haldur
Rakenduste talitused lubade haldus, uste talitus terviseedenduse
krüptohaldus spetsialist
Strateegiline Operatiivne Partnerite osalusel Analüütik
Büroojuht
• • •
• •
• •
•
•
• •
•
•
•
•
•
•
•
IT alusteenuste konsolideerimise juhtrühma
protokoll
29.09.2021 nr 1.1-21/21-0388/21-91
Tallinn, 22.09.2021
Algus: 10.00
Lõpp: 11.00
Juhatas: Siim Sikkut
Protokollis: Allan Allmere
Võtsid osa: Ergo Tars (MKM), Margus Noormaa (RIA), Pärt-Eo Rannap (HTM), Kristjan
Kaiklem (MKM), Krista Zibo (Riigikantselei), Risto Raaper (KUM), Evar Sõmer (JUM), Andri
Rebane (KAM), Kristo Kaasan (ITL), Kairi Rais (VÄM), Kristiina Hunt (SOM), Margit Martinson
(KEM), Margus Matt (KAM), Piret Lilleväli (SIM), Taavi Sepp (MKM)
Päevakord:
1. Septembri kokkuvõte
2. RIT-i moodustamise ettepaneku ja põhimäärus
3. Rahastamise põhimõtted
4. RIT-i struktuur
5. Asutuste üleminekukava
6. Keskuse riskid
7. Oktoobri eesmärgid
1. Septembri kokkuvõte
KUULATI:
Ergo Tars andis ülevaate, et septembris kohtuti ministeeriumite ja IT juhtidega ning ühtlasi pandi
deltas kooskõlastusringile asutuse moodustamise ettepaneku ja põhimääruse dokumendid. Lisaks
on olemas ülemineku tegevuskava ettepanek. Vahepeal on toimunud kaks töörühma kohtumist
eelarve teemadel ning toimus ka uue asutuse riskide kaardistamine. RS-piiratud temaatika
teemadel on kohtutud KAPOga ja järgmisena on plaanis seda teha VLAga. Taustal toimub lisaks
veel kommunikatsiooni plaani ettevalmistamine ja KKK koostamine.
OTSUSTATI:
Võeti teadmiseks.
2. RIT-i moodustamise ettepaneku ja põhimäärus
KUULATI:
2
Ergo Tars tõi välja suuremad muudatusettepanekud ministeeriumide tagasiside pealt.
Põhimäärusesse sai asutuse nimeks Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus ja
lühendina RIT. Osakonna ülesannetesse on lisatud RS-kaitse temaatika, mida varem ei olnud.
Lisaks on juurde tekitatud asedirektori positsioon. Moodustamise ettepanekusse lisati 24/7
kasutajatugi ja riigikaitseliste ametikohtade ettepanek. Juristide hinnangul katab keskuse
tegevusvaldkond ära KOV-ide vajadused. Lisandunud on põhimõte, et teenuste kallinemisel
taotleb RIT vahendeid. Moodustamise ettepaneku juurde kuulub lisaks RIT eelarve, mida kaetakse
hetkel RRFst kuni 2024 aastani ja alates 2025 peab seda katma riigieelarvest. Eelarve numbrid
hakkavad muutuma vastavalt asutuste konsolideerimise plaanidele.
Siim Sikkut lisas, kuna poliitiline tahe on olemas kiiresti alustamiseks, et tuleb anda ette pikem
vaade koos eelarvevajaduste prognoosiga tulevikuks, et oleks kirjas kattevajadus – kuid kogu
eelarve ei pea olema kohe kattega.
Andri Rebane lisas, et eile laekusid nende poolsed märkused ja neid tuleks vaadata. Juristid tõid
välja, et RTK põhimääruses on nõukoja roll selgelt välja toodud ja seda tasuks teha ka RIT puhul.
Ergo Tars vastas, et moodustamise ettepanekusse on lisatud kasutajate nõukoda.
Risto Raaper soovis üle täpsustada, kas nõukoja moodustamine läheb põhimäärusesse või mitte.
Siim Sikkut vastas, et hetkel on tegemist mitte sisulise, vaid juriidilise maailmavaatelise
eriarvamusega. Sisuliselt vastu ei ole ja proovime selle teema selgeks saada ja kui on vaja
signaalina see siiski sisse saada, tegeleme sellega.
Piret Lilleväli lisas, et tema toetab samuti, et nõukoja teema on vaja põhimäärusesse panna. Ilmselt
tuleb see ettepanek tagasisidena kõigilt.
OTSUSTATI:
Kiideti põhimõtteliselt heaks – tingimusel, et kasutajate nõukoda saab lisatud põhimäärusesse.
3. Rahastamise põhimõtted
KUULATI:
Ergo Tars tõi välja, mis on võrreldes eelmise korraga muutunud. Rahastamise põhimõtetega
soovitatakse hoida ühtlast joont ja sama mudelit kasutatakse kõigi puhul. Teise asjana tõi välja, et
teenuse kallinemine kliendist mitteolenevatel põhjustel, on RIT ülesanne see rahaline kate leida.
Arveldamise mudelina on ettepanek kasutada hübriidversiooni, kus jagatakse teenuse kulud
püsikuludeks ja dünaamilisteks kuludeks. Sellest lähtuvalt kaetakse RITi eelarvest püsikulud ja
dünaamiliste kuludega toimuks arveldamine.
Piret Lilleväli tõi välja murekoha, kui on vaja liitumise alguses defitsiidi katteks leida lisaraha ja
seda valitsus ei toeta, mis siis ikkagi saab.
Siim Sikkut vastas, et algselt on see ühine mure ja vastavate vajaduste koondamisega tegeleb
MKM, kes on digiriigi eestvedaja. Ehk siis see ei jää haldusala enda mureks, vaid siia tuleb selge
tugi juurde, mis küll ei garanteeri rahastust, aga vähemalt ei olda murega üksi.
Kristjan Kaiklem soovis täpsustada, kuidas toimub kliendi kulude arvestamine, kas töökohtade
raha tõstetakse RITi kokku.
3
Siim Sikkut arvates peaks motivatsioon jääma mõlemale poolele, nii kliendile oma asju üle
vaadata, kui ka RITle leida kuluefektiivsemaid lahendusi. RIT roll ühiselt hankida jääb nii kui nii,
et riik oleks üks tellija ja haldusalad ei peaks selle komponendiga tegelema.
Pärt-Eo Rannap lisas, et rahastusmudel on pigem maailmavaate küsimus, aga hetkel
hübriidlahendus on hea kompromiss.
Margit Martinson soovis täpsustada, et kui on teada mahtude kasv, kas seda peaks hakkama iga-
aastaselt uuesti läbi rääkima?
Siim Sikkut vastas, kui on teada pidev kasv, siis tuleks see panna baasrahastuse mudeli sisse
kohaselt. Kui on tegemist täiesti uue ärilise ootusega, siis neid ei saa mudelisse panna ja need
tuleb omavahel läbi rääkida ja finantsilised vahendid leida asutusel endal.
OTSUSTATI:
Toetada hübriidmudelil baseeruv rahastusmudelit ettepanekuna.
4. RIT-i struktuur
KUULATI:
Ergo Tars andis ülevaate, et joonisele on lisatud vaade, mis teenuste osas on võimalus erasektorit
kaasata.
Piret Lilleväli viitas, et finantsosakond tundub liiga väike, kui vaja majandada 35 miljonit
euroraha. Lisaks, kes täidab auditeerivat rolli organisatsioonis.
Siim Sikkut vastas, et eurorahade puhul jääb suur osa haldust ministeeriumi kanda, et asutus
saaks tegeleda rohkem sisutööga.
Ergo Tars lisas, et auditeerimine käib nagu asutustel muidu – ministeeriumi siseauditist
Riigikontrollini välja.
Kairi Rais soovis täpsustada, kui klient ei nõustu erasektori kaasamisega mingis punktis, kas on
võimalik keelduda.
Ergo Tars vastas, et meil on võimalus kaasata, kuid me ei pea seda tegema. See on kliendiga
läbirääkimiste küsimus.
OTSUSTATI:
Võeti teadmiseks.
5. Asutuste üleminekukava
KUULATI:
Taavi Sepp andis ülevaate üleminekukava ettepanekust. Võrreldes eelmise korraga on
seelühenenud seitsmelt aastalt neljale ja sooviks varem alustada IT majadega, sh arvestades
juhtrühma suunist. Alustatakse tegevusega 2022 ja soovitakse jõuda 2025 aastaks lõpule teenuste
ja baastaristuga. Peale uue asutuse loomist, kulub umbes kaheksa kuud aega, et protsessid ja
inimesed paika saada.
Risto Raaper viitas riskile, kui on plaanis mitu valitsemisala paralleelselt korraga üle võtta.
4
Taavi Sepp vastas, kui ühekaupa võtta, siis läheks ajakava kuni 2030. Selleks, et oleks võimalik
seda kiiremini teha tuleb RIT endal hoida mitut meeskonda töös ja võimalusel kaasata nii palju
erasektorit kui võimalik.
Margus Noormaa hinnangul on antud ajakava liiga optimistlik ja tuleks panna paar aastat otsa. Kui
on võimalik kiiremini, siis on see juba hilisem võit.
Siim Sikkut lisas, et poliitiline tahe on teha veel kiiremini, vastu mida on tehtud see ajakava, mis
oleks vähegi realistlik. Seega ettepanek on ses mõttes kompromiss.
Kristjan Kaiklem uuris, millal tekib detailsem ajakava, mis on reaalsed tegevused ja ootused mida
tuleks ette valmistada. MKM peaks juba praegu valmistuma, et oleks võimalik järgmine aasta
liikuda.
Taavi Sepp vastas, et esmalt on vaja saada valitsuselt otsust, et seda teed minnakse, pärast seda on
võimalik luua asutus ja värvata inimesi, kes nende küsimustega kohe hakkaks tegelema. Hetkel ei
ole inimesi, kes selle küsimusega nii detailselt tegeleks.
Margit Martinson soovis teada, kas on plaanis valitsemisaladega koostöökokkuleppeid sõlmida,
või usutakse, et kõik sellega liituvad niisama. Näiteks RTK tegi kantslerite vahel kokkulepped
eelnevalt.
Siim Sikkut hinnangul tuleks koos mõelda, mis on eeldused, et plaan oleks tehtav. Hetkel
töötatakse selle nimel, et saada poliitilist otsust, pärast seda valmis arutama ja tegema kõike
variante, mis aitaks seda plaani kinnistada. Mis sammud võiksid eelnevalt olla tehtud, sellekohane
tagasiside on kõigilt oodatud.
Kairi Rais soovis saada häid slaide ja jutupunkte, millega haldusala sees seda teemat tutvustada.
Ergo Tars kinnitas, et neid saab luua ja alati nõus ise appi tulema neid tutvustama.
Evar Sõmer soovis näha lisaks kokkuleppele, et asutused võtaks kohustuse, mida ette hakata
tegema, et ülevõtmine oleks üldse võimalik.
OTSUSTATI:
Võeti teadmiseks, tagasisidet üleminekukavale on võimalik anda kirjalikult kuni 01.10.2021.
6. Keskuse riskid
KUULATI:
Ergo Tars andis ülevaate, et riskide materjalid on laiali saadetud ja esimesed tagasisided on juba
saadud. Tagasiside on võimalik saata kuni esimese oktoobrini.
OTSUSTATI:
Võeti teadmiseks, tagasisidet riskidele on võimalik anda kirjalikult kuni 01.10.2021.
5
7. Oktoobri eesmärgid
KUULATI:
Ergo Tars andis ülevaate plaanidest, mis oktoobris peaks juhtuma. Eesmärk on saada materjalid
valitsusse ja asutustele kommunikatsiooni sõnumite tootmine. Lisaks toimub taustal inimeste
kaardistamine, keda siduda RIT-ga.
Järgmine kohtumine 14.10. kell 10.00.
OTSUSTATI:
Võeti teadmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Siim Sikkut Allan Allmere
Koosoleku juhataja Protokollija