Slgitustaotlus

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ Registrikood: 12150756 KMKR: EE101473170 Rävala pst 2, 10145 TALLINN, Eesti Vabariik Tel: (+372) 6 108 108 E-post: [email protected] www.heringson.ee Lp Inge Angerjas abilinnapea 21. oktoober 2021. a Keila Linnavalitsus Koopia: Rahandusministeerium, Regionaalhalduse osakond Edastatud e-postiaadressidele [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Avaldaja: Andres Kõreste E-post: [email protected] Esindaja: Vandeadvokaat Enno Heringson E-post: [email protected] TEISTKORDNE KORDUV SELGITUSTAOTLUS Oma 14. juuni 2021. a dateeringuga kirjaga (allkirjastatud 15. juunil 2021. a) esitas Keila Linnavalitus Andres Kõrestele (edaspidi nimetatud ka kui avaldaja) kui Ehitajate tee 9 Keilas kinnistu (registriosa nr 153302, katastritunnus 29601:002:0285, edaspidi: Kinnistu) omanikule arvamuse andmiseks Keila linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Andres Kõreste vastas esindaja kaudu sellele 12. juulil 2021. a. Koos oma arvamuse ja ettepanekutega esitas esindaja ka selgitustaotluse, esitades kokku 19 täpsustavat küsimust. Oma 06. augusti 2021. a kirjaga nr 4.2-1.6/734-20 pikendas Keila Linnavalitus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 alusel vastamistähtaega kuni 10. septembrini 2021. a. 10. septembril 2021. a edastas linnavalitus Andres Kõrestele ühe A4 pikkuse vastuse, kus teatas lakooniliselt ja äärmiselt üldsõnaliselt, et ei nõustu Andres Kõreste ettepanekutega. Mitte ühelegi selgitustaotluse raames esitatud üheksateistkümnest küsimusest sisuliselt ei vastatud. 14. septembril 2021. a juhtisime Keila LV tähelepanu sellele, et esitatud 19-le küsimusele on vastamata. samuti esitasime kaks täiendavat küsimust – numbritega 20 ja 21. Oma 13. oktoobri 2021. a nr 4.2-1.6/734-42 vastasite ära meie 14. septembril 2021. a esitatud lisaküsimustele so küsimustele 20 ja 21. Meie 12. juulil 2021. a. kirjas esitatud 19 küsimusele ei ole Te jätkuvalt vastanud, millega rikute õigusnorme, mis olid mh esile toodud meie14. septembril 2021. a kirjas. Palume siinkohal Keila Linnavalitust veelkord täita oma seadusest tulevad kohustused ja vastata kõigile meie 12. juuli 2021. a kirjas esitatud küsimustele. Et see oleks üheselt mõistetav, mis küsimusi silmas peame, siis kopeerime need veelkord ka käesolevasse kirja: 1. Palume Teil kuupäevaliselt täpselt välja tuua kogu kaalutlusprotsess alates 18. juunist 2020. a s.o kuupäevast, kui Timo Suslov edastas linnavalituse nimel avaldajale linna põhimõttelise nõusoleku. Ehk siis palume Teil teatada kuupäevaliselt, kes (so milline linnavalituse organ ja millises isikkoosseisus) arutas Ehitajate tee 9 ehitusõiguste küsimust. 2. Palume seejuures täpselt ja nimeliselt välja tuua selle, kes oli see isik (seejuures seoses linnavalitusega ja ametikoht), kes tegi ettepaneku erinevalt 18. juuni 2020. a kirjas märgitust, et Ehitajate tee 9 kinnistule ehitusõigusi mitte määrata. Palume välja tuua, millal täpselt isik sellise ettepaneku esitas ning millega täpselt oma ettepanekut motiveeris? 3. Seejärel palume loetleda üles kõik poolt ja vastu argumendid, mida linnavalitus seejärel kaalus ning milliste põhistustega jõuti veendumusele, et senine linnavalituse seisukoht ei ole õige? 4. Palume täpselt esile tuua millal, kes ja millistel põhjendustel teostas Enno Fels 12. veebruari 2021. a kirjas viidatud „uuesti kaalumise“? Palume nimetada konkreetsed muutunud asjaolud, millele tuginedes „uuesti kaalumisel“ jõuti senisest diametraalselt erinevale seisukohale? 5. Palume nimeliselt ära nimetada kõik isikud (ja organisatsioon, kui isikud esindavad seda), kes on olnud planeerigu avalikustamise käigus Ehitajate tee 9 kinnistule ehitusõiguste andmise vastu? Meile on teada MTÜ Keila Roheline Ruum juhatuse liige Kirsi-Merilin Luik ja Tervise tänava elanik Madis Kõrvits. 6. Palume nimeliselt ära nimetada kõik linnavalituse ametnikud, linnavalituse ja –volikogu liikmed, samuti komisjonide liikmed (koos viitega ametikohale või positsioonile), kes on olnud planeerigu menetlemise käigus Ehitajate tee 9 kinnistule ehitusõiguste andmise vastu? Meile on teada keskkonnakomisjoni liige Madis Kõrvits. Palume esitada iga konkreetse isiku teadaolevad motiivid koos linnavalituse põhjendusega kas ja millisel põhjendusel linnavalitsus vastavaid seisukohti arvesse võttis „kaaludes veelkord kinnistu hoonestamise võimalusi“? 7. Palume Teil selgitada, mis on printsipiaalne vahe, miks Ehitajate tee 9 kinnistule on ehitusõiguste andmine välistatud olukorras, kui Pargi tee 30 kinnistule on ehitusõiguse andmine ette nähtud olukorras, kus mõlemad kinnistud asuvad samas rohevööndis ja kinnistute vahekaugus on mõnisada meetrit? Seejuures palume vastamisel arvestada ja käsitleda järgmisi asjaolusid, mida arvestades on nt Keila Linnavolikogu 28. novembri 2017. a otsusega nr 60 Pargi 30 asuva kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatanud: 7.1. Pargi tee 30 lähiala ei ole olnud aktiivselt kasutuses, vaid on olnud avalikult kasutatav põlispuudega linna haljasala. Ehitajate tee 9 on samas olukorras, kui erinevalt ajalooliselt põlispuudega metsast, mis on Pargi tee 30 kinnistul, oli Ehitajate tee 9 ajalooliselt karjamaa; 7.2. Linn on avaldanud, et temal ja Pargi tee 30 kinnistu omanikul on ühine huvi on võtta maa aktiivsemalt kasutusse, kujundades sinna sobivas mahus kaasaegne elukeskkond, ühtlasi luua linnaehituslikud eeldused, et tagada linna jätkusuutlik areng ja luua võimalused elanike arvu kasvamiseks. Seni on linn seda väljendanud ka Ehitajate tee 9 osas. Palume selgitada, miks muutus linna huvi Ehitajate tee 9 aktiivsemaks kasutusse võtmiseks, kuid samas on linnal sama huvi jätkuvalt Pargi tee 30 kinnistu osas? 7.3. „Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada uusarenduste planeerimise abil Keila konkurentsivõime teiste linnade kõrval, oluline on elukeskkonna mitmekesisus ning kvaliteet ja elanikele vajalike teenuste kättesaadavus kodu lähedal, elanike rahulolu oma kodukohaga, linnaelanike arvu kasv sh maksumaksjate osakaalu tõus, et vältida inimeste väljarännet Keilast ja Eestist üldiselt. Kavandatava lahenduse juures on oluline jälgida huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtteid, sealhulgas arvestada avalikke huve ja väärtusi ning säilitada väljakujunenud väärtuslik väikelinna terviklikkus.“ Miks ei rakendu vastav enam Ehitajate tee 9 osas? 2  7.4. Keskkonnaamet on oma 13. veebruari 2017. a kirjas nr 6-5/17/2024-2 väljendanud seisukohta, et Pargi tee 30 detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne planeeritud tegevustega olulist keskkonnamõju ja käesolevas otsuses toodud põhjendusi, ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine eeldatavalt vajalik. Palume meile esitada ammendavalt kõik dokumendid koos asjakohaste viidetega, mis annavad alust arvamuseks, et Ehitajate tee 9 kinnistul arendustegevuse elluviimisega kaasnevad planeeritud tegevustega olulised keskkonnamõjud; 7.5. Pargi tee 30 kinnistu ning lähialale detailplaneeringuga määrati maakasutustingimused ning ehitusõiguse ulatus viie kuni 5 korruselise korterelamu rajamiseks, mille esimesel korrusel on parkimine ja abi- ning tehnilised ruumid. Palume selgitada, miks vaid mõnisada meetrit eemale ei ole linnavalituse meelest võimalik mistahes ehitusõiguste määramine? 7.6. Linnavalitus on leidnud, et Pargi tee 30 kinnistu ning lähiala detailplaneeringuga oleks põhjendatud muuta Keila linna üldplaneeringut, kuna: „…Pargi 30 kinnistu lähiümbruses Pargi ja Kruusa tänavate ääres on olemasolevad elamud. Normaalne areng näeb ette, et tiheasustuses paiknevat maad kasutatakse linnaehituslikult mõistlikult ja otstarbekalt ning samuti ka varem rajatud linnatänavaid ja tehnovõrke.“ Seega lähtub linn printsiibist „linn kasvab“, mis põhjendab ka seni kasutusele võtmata maade kasutusele aktiivsemalt võtmist nagu Pargi tee 30 kinnistu puhul nähtub1. palume selgitada, miks loogilise linnaruumi jätkuna on Ehitajate tee 9 kinnistu absoluutselt sobimatu so ei võimalda sinna üheski osas mingi ehitusõiguse andmist? 7.7. Linnavalitus on Pargi tee 30 kinnistu osas viidanud, et Keila Linnavalitsuse linnaaednik- keskkonnanõuniku Inge Angerja poolt koostanud Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohaselt optimaalses mahus korterelamute rajamisega ei kaasne keskkonnas pöördumatuid muutusi ega ohtu inimeste tervisele, heaolule, kultuuripärandile ega varale. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ja ei mõjuta keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Palume selgitada, millisel põhjusel ei ole vastav seisukoht laiendatav ajaloolisele karjamaale so Ehitajate tee 9 kinnistule, kus erinevalt Pargi tee 30 kinnistust ei kasva põlispuid? 8. Proportsioon tähendab terviku ja osade omavahelist suhe, mõõdulist kooskõla. Ehk siis kui linnavalitus viitab Ehitajate tee 9 arenduse ebaproportsionaalsusele, siis peab see olema suhtes või võrreldes mingi tervikuga. Palume selgitada, millega võrreldes on Ehitajate tee 9 arendus ebaproportsionaalne? 9. Avaldaja on selgitanud oma 03. mai 2021. a kirjas: „Kinnistu on hoonestamata ja külgneb põhjast Harju KEKi tootmispiirkonnaga, põhjast ja idast linna veehaarde ning selle sanitaarkaitsevöönditega, lõunast üksikelamutega ning läänest linna terviseradadega. Keila linnavalitsuse ja üldplaneeringu töörühmaga koostöös jõuti varasemalt arusaamisele, et linna arengu seisukohast on antud piirkond loogiline jätk keskkonnasõbraliku elukeskkonna loomiseks, mida kinnitavad ka Pargi 30 lähiala planeerimistingimused. Kinnistu suuruseks on 53 380 m2, millest elamute arendusalaks (E2) kuuluks vaid ca 26 000 m2, ülejäänud osa Kinnistust jääb spordile ja puhkamisele suunatud parkmetsa alaks (A2), sealhulgas arvestatakse rohekoridori säilitamisega.“ Palume selgitada kas ja kui jah, siis miks, on märgitu ebaproportsionaalne? 1 Täpselt nii on see läbi ajaloo ka toimunud, mille heaks näiteks on Barsbütteli elurajoon, sh nt ka Tervise tänav, kus omab kinnisvara Madis Kõrvits. Samas sellest, et elukeskkond samas kohas loogiliselt edasi areneks, Madis Kõrvits huvitatud ei ole ning on suutnud selles veenda kogu linnavalitsust. 3 10. Palume selgitada, millisel põhjusel soovib linnavalitus ühe linnaruumi osa jätta „inimtegevusest puutumata looduslikuks maastikuks“? Seejuures palume selgitada, kuidas selline soov on kooskõlas linnavalituse enda pool osundatuga2, et: „Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada uusarenduste planeerimise abil Keila konkurentsivõime teiste linnade kõrval, oluline on elukeskkonna mitmekesisus ning kvaliteet ja elanikele vajalike teenuste kättesaadavus kodu lähedal, elanike rahulolu oma kodukohaga, linnaelanike arvu kasv sh maksumaksjate osakaalu tõus, et vältida inimeste väljarännet Keilast ja Eestist üldiselt. Kavandatava lahenduse juures on oluline jälgida huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtteid, sealhulgas arvestada avalikke huve ja väärtusi ning säilitada väljakujunenud väärtuslik väikelinna terviklikkus.“ 11. Palume selgitada, miks Keila linnavalituse meelest on üldse tegemist jätta „inimtegevusest puutumata loodusliku maastikuga“ olukorras, kus Keila Linnavalitsuse tegevuse tulemusena on Kinnistule rajatud läbipääsuteed? 12. Eelviidatud 18. juuni 2020. a kirjas anti Kinnistu osalisel planeerimisel E2 alaks maakasutustingimused, rohekoridori suurus ja rohepunktide süsteem ning märgiti, et „Perspektiivse elamuala ulatuse ettepanek kajastub üldplaneeringu arendusüksuste kaardil (lisatud) hõlmates ca 2,3 ha suurust ala“. Palume selgitada, et olukorras, kus linn on vastavad tingimused ise välja töötanud ning avaldaja on neist juhindunud, siis miks linna enda välja töötatud kriteeriumid nüüd enam ei toimi ega nende järgmine ei võimalda ehitusõiguse määramist? 13. Kas ja kuidas on linnavalitus arvestanud ehitusõiguse mittelubamisel sellega, et planeeritud E2 suurusega 2,6 ha ei ole kaetud ainult parkmetsaga, vaid 1/3 sellest on hõre männik ja lageala ning kaitsealuseid liike seal ei esine? 14. Kas ja kuidas on linnavalitus arvestanud ehitusõiguse mittelubamisel sellega, et E2 osas, kus ehitustegevus on kokkuleppeliselt olnud eelnevalt planeeritud, ei ole tegemist looduskaitsealalise osaga Kinnistust? 15. Avaldaja on selgitanud oma 03. mai 2021. a kirjas: „Viiendaks, avalikku huvi (säilitada Kinnistul olemasolev mets ja roheala, AS-le Keila Vesi kuuluvate puurkaevude hooldusala perspektiivne laienemisvõimalus, kohustus tagada kvaliteetne põhjavesi ja piirata autoliiklust rohealadel) on võimalik tagada meie poolt välja töötatud ja Keila linnale esitatud Kinnistu planeerimisettepaneku tööversiooni lahendusega, millega luuakse Kinnistule tasakaalustatud kooslus. Palume detailselt selgitada, miks avaldaja pakutud lahendused ei ole sobivad meetmed või mida tuleks neis muuta, et võimaldada kinnistule ehitusõiguste määramist? 16. Avaldaja on selgitanud oma 03. mai 2021. a kirjas: „Soov on rajada antud Kinnistule inimesi kõnetav metsaalaga sümbioosis olev elukeskkond, mille loomisel arvestatakse kõiki vajalikke keskkonnast tulenevaid printsiipe, sealhulgas rohepunktide süsteemi. Võttes arvesse kõiki aspekte on võimalik tagada roheala astmelaud.“ Palume selgitada, miks on linnavalitsus inimesi kõnetava, metsaalaga sümbioosis olev elukeskkonna loomise vastu? 17. Millisel õiguslikul alusel on linn võtnud eelduseks AS Keila Vesi laienemise eramaale? Märgime, et avaldajal puuduvad selles osas mistahes kokkulepped nii linna kui AS-ga Keila Vesi. 18. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna arengu edasine planeerimine ja tulevikuvisiooni loomine. „Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada uusarenduste planeerimise abil Keila konkurentsivõime teiste linnade kõrval, oluline on elukeskkonna mitmekesisus ning kvaliteet ja elanikele vajalike teenuste kättesaadavus kodu lähedal, elanike rahulolu oma kodukohaga, linnaelanike arvu kasv sh maksumaksjate osakaalu tõus, et vältida inimeste väljarännet 2 Vt küsimus 5.3 4  Keilast ja Eestist üldiselt. Kavandatava lahenduse juures on oluline jälgida huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtteid, sealhulgas arvestada avalikke huve ja väärtusi ning säilitada väljakujunenud väärtuslik väikelinna terviklikkus.“ Seega üldplaneeringu käigus muudetaksegi senist ja luuakse uusi visioone. Palume sellest lähtuvalt esitada selgitus, miks Enno Fels on oma 12. veebruari 2021. a kirjas viitab olemasolevale kinnistu juhtfunktsioonile ja sihtotstarbele? 19. Palume selgitada, kuidas puutub täna ehitusõiguste mitte andmisesse Enno Fels 12. veebruari 2021. a kirjas osundtaud asjaolu, et: „…kinnistu omanik on saanud juba varasemalt kinnistu lõunapoolses osas ehitustegevust (Sopsu-Tooma arenduse osana) teostada..“? Palume vastata kõigile küsimustele numbrite kaupa, et tagada ühene arusaam, millisele küsimusele on vastus antud. Märgin siinjuures, et Keila LV 13. oktoobri 2021. a kiri nr 4.2-1.6/734-42 on omakorda mitmeid küsimusi tekitav, kuid vältimaks tasakordset Keila LV arusaamatust, esitame need küsimused siis, kui Keila LV vastab lõpuks ülaltoodud ja juba 12. juulil 2021. a esitatud küsimustele. Juhime siinkohal Teie tähelepanu sellele, et 12. juulil 2021. a esitatud küsimustele pidanuks Keila LV vastama juba augustis, äärmisel juhul saanuks vastavat tähtaega pikendada septembrini 2020. a. Seega käesoleval juhul pidanuks meil juba olema olemas Keila LV vastused ja seda enam kui kuu aega tagasi. Vastustega venitamine on lisaks seaduse rikkumisele ka väga halva halduse näide, mis takistab infot pärinud isikul oma õiguste teostamist. Austusega Allkirjastatud digitaalselt Enno Heringson vandeadvokaat 5