dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi ettepanekud SE 407 täiendamiseks

Rahandusministeerium · 25. oktoober 2021
Viit
1.1-10/6366-12
Registreeritud
25. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Thomas Auväärt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-106366-12 25.10.2021 Väljaminev kiri.asice437 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Meie 25.10.2021 nr 1.1-10/6366-12 Rahanduskomisjon [email protected] Rahandusministeeriumi ettepanekud SE 407 täiendamiseks Austatud komisjoni esimees Tulenevalt 2021. a. 19. oktoobril Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelust Finantsinspektsiooni ja Eesti Pangaliidu esindajatega esitame Teile täiendavad muudatusettepanekud koos uuendatud selgitustega seoses pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (SE 407). Täiendavad muudatusettepanekud koos uuendatud selgitustega on lisatud käesolevale kirjale (nende kohaselt muudetakse üksnes pandikirjaseaduse § 22 lõikeid 2 ja 3 ning sama §-i uue lõike 21 sõnastust ja § 67 sõnastust ning nendega kaasnevaid selgitusi – varasemalt esitatud muud ettepanekud palume arvesse võtta samal kujul nagu nad esitati eelmise kirjaga). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Valner Lille, [email protected] Kadri Siibak, [email protected] Thomas Auväärt, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 LISA Muudatusettepanekute loetelu pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 407 juurde 1. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) pärast punkti 36 (uues numeratsioonis punkt 38) uute punktidega, muutes vastavalt järgmiste punktide numbreid, järgmises sõnastuses: „39) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui stressitesti käigus arvutatud tagatisvara väärtus ei vasta käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, tuleb stressitesti käigus leitud suurima puudujäägi võrra suurendada tagatisregistrisse kantavaid tagatisi või tagada vastav puudujääk muus vormis.“; „40) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Stressitesti käigus tagatisvara riskide hindamisel või väärtuse arvutamisel tuleb arvestada käesoleva seaduse § 25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1 sätestatud piirangutega.“;“; „41) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale, eesmärgile ja stresstesti käigus leitud puudujäägi tagamisele.“; Selgitus: Kehtiva pandikirjaseaduse (PandiKS) § 22 reguleerib stressitestide läbiviimist pandikirja emitentide poolt. Kehtiv sõnastus stressitesti läbiviimise eesmärgi osas on tekitanud praktikas teatud küsitavusi. Selle tõlgendamine (kas tagatise arvestus käib seaduse nõuete vastu või hinnatakse ainult investorite kahju tekkimise riski) on samas suure mõjuga. Esimese ettepanekuga muudetakse PandiKS § 22 lõiget 2 selliselt, et kui stressitesti käigus tuvastatakse nö puudujääk pandikirjaportfellis, siis on emitendi enda otsustada, mismoodi ta selle katab – kas tagatisregistrisse kantakse uus tagatis või tehakse seda tagatisregistri väliselt (reservi vms kujul). Ehk see muudatus annab vajaliku paindlikkuse emitendile otsustamaks kuidas ta vastavaid riske maandab ja puudjääke katab. Teise ettepanekuga lisatakse PandiKS §-i 22 uus lõige 21, mis omakorda täpsustab § 22 lõikes 1 sätestatud stressitesti eesmärki, milleks on hinnata ka tagatise kõlbmatuks muutumise riski, näiteks seoses sellega, et laen langeb makseviivitusesse ning seadus keelab selle arvestamist täies mahus (selle sätestab omakorda PandiKS § 25 lõige 41). Kolmanda ettepanekuga muudetakse rahandusministrile ettenähtud volitusnormi detailsemaks, kuhu lisatakse see, et minister saab oma määrusega näha ette täpsema korra ka stressitesti eesmärgile ja ka sellele, et kui stressitesti käigus tuvastatakse puudujääk, siis mismoodi see konkreetselt tagatakse (kas tuleb tagatisregistrisse lisandada täiendav tagatis või saab seda teatud tingimustel teha nö tagatisregistri väliselt). Kokkuvõttes – nende muudatuste tulemusena muutub õigusselgemaks, mismoodi peab emitent hindama tagatisvarasse kantud tagatiste kõlbmatuks muutumise riski ja hoidma selle katteks vabu „tagatisi“, mida oleks kõlbmatuks muutumise riski realiseerumisel võimalik kasutada. 2. Muuta eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) punkt 62 (uues numeratsioonis punkt 66) ja sõnastada järgmiselt: 2 „66) paragrahvi 67 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud hüpoteek- ja ärihüpoteekkrediiti tagava vara väärtuse hindamise võib lugeda käesoleva seaduse nõuetele vastavaks, kui vara turuväärtus määrati kindlaks kooskõlas hindamise ajal kehtinud õigusaktidega, mille kohaselt oli tagatud objektiivne ja erapooletu hinnang.“. Selgitus: Ettepanek puudutab PandiKS §-i 67 muutmist, mis kehtiva seaduse kohaselt määratleb tingimused, millal võib enne pandikirjaseaduse jõustumist toimunud vara hindamist lugeda pandikirjaseaduse nõuetele vastavaks. Muudatus tuleneb Eesti Pangaliidu 2021. aasta 8. oktoobri kirja esimeses punktis välja pakutud ettepanekust PandiKS § 67 punktide 1 ja 2 kehtetuks tunnistamiseks. Siiski täies ulatuses käesoleva muudatusettepanekuga punkte 1 ja 2 kehtetuks ei tunnistata, vaid seal olevad olulisemad elemendid lisatakse sissejuhatavasse lauseossa. Ehk muudetud sõnastuse kohaselt peab nn varasema vara (varasemalt väljastatud laenude tagatiseks oleva vara) väärtuse hindamine olema kooskõlas tol ajal kehtinud hindamise reeglitega/standarditega ehk teisisõnu olema objektiivne ja erapooletu tolle aja reeglite/standardite kohaselt. Eesti Pangaliit põhjendas oma kirjas PandiKS § 67 puudutavat ettepanekut sooviga võimaldada Balti riikides tegutsevatel krediidiasutustel efektiivselt kasutada pandikirju, milleks on äärmiselt oluline tagada, et krediidiasutustele oleksid loodud võimalused luua institutsionaalsetele investoritele atraktiivsed pandikirjade programmid. Baltikumi pankade ärimahte arvestades peavad emitendid kasutama ka aastaid tagasi ulatuvaid hüpoteekkrediite ning suuremate emissioonimahtude puhul on sageli möödapääsmatu varade lisamine mitmest Balti riigist. Sel põhjusel on oluline luua võimalused, et emitent saaks kasutada nõudeid, mida tagavad ka teistes Balti riikides asuvad varad. Kehtiv PandiKS § 67 piirab aga ebamõistlikult enne seaduse jõustumist väljastatud laenude kasutamist tagatisvarana, kuna ei arvesta vara asukohariigi õigusnormidega. Näiteks ei pidanud 2006. aastal Lätis ja Leedus salvestama (dokumenteerima ja säilitama) hindamise tulemusi ning alles mõned aastad tagasi oli kõikides Balti riikides tavapärane, et uute arenduste puhul ei viinud krediidiasutus läbi eraldiseisvat hindamist, vaid tagava vara väärtuse määramisel lähtus pank arendaja hinnapakkumistest. 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel