.
TARTU LINNAVALITSUS
Rahandusministeerium 25.10.2021 nr 17-3.2/15153
Suur-Ameerika 1
10129 TALLINN
Pöördumine seoses EL2021+ finantsperioodi
regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamisega
Rahandusministeerium korraldas 28. septembril kohalikele omavalitsustele suunatud EL2021+
infopäeva, kus ühe osana tutvustati "Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise" võimalusi.
Tutvustatud kava kohaselt ei kvalifitseeru Tartu linn ja linnapiirkond enam toetuse taotlejaks.
SKP elaniku kohta on oluline majandustulemuste näitaja, mis võimaldab võrrelda regioonide
keskmisi elatustasemeid ja majanduslikku heaolu. SKP elaniku kohta, mida võib pidada seega
heaks regioonide elatustaseme hindamise aluseks, oli 2019. aastal Tartus 24 100 eurot, Tallinnas
35 049 eurot ja ELis keskmiselt 28 050 eurot elaniku kohta. Kogu Eesti keskmine näitaja on
võrdlusaastal 21 186 eurot elaniku kohta. Tartu linna näitaja jääb ELi keskmisele näitajale 4 000
euroga ja Tallinna näitajale enam kui 10 000 euroga alla. Lisaks andis 2019. aastal Tartumaa vaid
10,5% kogu Eesti SKPst (võrdlusena Harjumaa 65%). Tänases hetkes ei ole põhjendatud Tartu
ettevõtluskeskkonna meetmest välja arvamine, kuna ettevõtlus vajab Tartus ning lähipiirkonnas
edasist ja veelgi terviklikumat stimuleerimist ning ettevõtluskeskkonna stimuleerimine on põhiline
ja kõige otsesem elatustaset mõjutav meede. Tartu linna ja linnapiirkonna meetmete alt välja
arvamine võib Tartu linna mõjuala edasist arengut oluliselt pärssida – Tartu arengu aeglustumine
avaldab mõju ka lähipiirkondade näitajatele (otsene seos Tartu linna ja lähipiirkonna arengute
seotusest ilmneb, kui vaadata Lõuna-Eesti regiooni maakondade SKP elaniku kohta ajajooni ja
võrrelda neid Tartu ajajoonega). Tartu linna majandusliku mõjuala sisse võib tänasel hetkel arvata
nii tööjõu liikuvuse, allhanke võrgustike kui üldise ettevõtlustaristu kasutamise mõttes juba lisaks
Tartumaale ka Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa.
Tartu arengu üheks olulisemaks takistuseks on muutumas elanike arvu langus ja vananemine.
Statistikaameti prognoosi kohaselt jääb tartlaste arv 100 tuhande piirimaile ka järgnevaks
kahekümneks aastaks. Sama ennustuse kohaselt väheneb Eesti rahvastik aastaks 2040 9,5% ja
Lõuna-Eesti elanikkond 12,3% ehk 40 000 elaniku võrra. 2019. aastal kaotasid Lõuna-Eesti
omavalitsused kokku 2289 inimest – terve valla jagu. Paljudel juhtudel ei liigu inimesed Tartu
linna, vaid siiski Tallinnasse. Seega tuleb Tartul leida konkurentsi kasvatamiseks võimalusi nii
läbi olemasolevate elanike parema hõive kui noorte ligimeelitamise. Selleks on vaja ennekõike
luua uusi, veelgi kõrgema lisandväärtusega töökohti ja koostöös haridusasutustega kujundada
linna talendipoliitika, mis motiveeriks andekaid noori Tartusse õppima tulema ja tööle jääma.
Tartu võimekus toimida eduka regionaalkeskusena loob stabiilsust kogu Lõuna-Eesti tarvis.
Ühtlasi tuleb muuta ahvatlevaks Tartust lahkujate tagasiränne kodulinna. Kriitilise tegurina
mõjutab sellist rännet huvitavate ja tasuvate töökohtade olemasolu. Inspireeriv elukeskkond,
tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt, mõistlik transpordiühendus maailmaga, kogukonna avatus ja
tolerants, rohelisus ja turvalisus on elukoha valikul üha määravamad. Elukeskkonna
konkurentsieeliste arendamisel tuleb Tartul teha koostööd Lõuna-Eesti omavalitsustega, et vältida
asjatut rivaalitsemist ning ressursside raiskamist.
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee
50089 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]
Kuna Eestit iseloomustab suur vastuvõtlikkus uutele tehnoloogilistele lahendustele, siis
võimalused rahvusvahelise äri, finantsvahenduse ja logistikakeskuse või teaduse tippkeskuse
kujundamiseks on Tartus tervikuna soodsad. Tugevate ja väljapaistvate ettevõtete kujunemine
Tartus eeldab olulist avaliku sektori ressursside panustamist linna üldise loome- ja ärikliima
vormimisse ning selle ühe eeldusena lennuühenduste tagamisse. Tartus on täna olemas eeldused
veelgi suuremaks klastripõhise majanduskoostöö arendamiseks ja inkubatsioonivõrgustiku
laiendamiseks. Paremad väljavaated on Tartul tervise- ja heaolu, toidu- ja biotehnoloogia, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia, puidu- ja metallitööstuse ning elektroonika klastri
väljakujundamiseks, ja seda kindlasti kogu Lõuna-Eestis tervikuna. Tugevate kogu Lõuna-Eestit
hõlmavate klastripõhiste koostööplatvormide väljaarendamisel on Tartul kindlasti võtmeroll
kanda, kuna valdavas osas asub arenguks vajalik sellealane kompetents just Tartu linnas ja
linnapiirkonnas.
Kokkuvõttena võib öelda, et on jätkuvalt väga oluline Tartu linna ja linnaregiooni veelgi
tugevamaks tõmbekeskuseks välja arendamine, kuna see hoiab oma väärtuspakkumisega paigal
inimesi ka Lõuna-Eestis. Väljarände aeglustumisele Lõuna-Eestis avaldab edasiselt soodsat mõju
kindlasti ka asjaolu, et valdade ja linnade vahelised vahemaad on lühikesed ning infrastruktuuri
jätkuva kaasajastamisega inimeste kaugustundlikkus veelgi väheneb.
Teeme ettepaneku arvata Tartu linn ja linnaregioon sisse "Regionaalse ettevõtluskeskkonna
arendamise" meetmesse. Oleme vajadusel valmis ka edasisteks kohtumisteks ja seisukohtade
selgitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Klaas
linnapea
Kaili Ojamets 5343 7556
[email protected]