dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Rahandusministeerium · 25. oktoober 2021
Viit
14-10/7463-1
Registreeritud
25. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-10 Planeeringute algatamiste ja kehtestamiste teavituskirjad
Toimik
14-10/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala detailpla.asice1655 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.10.2021 13:06 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 8-4/1191/2021-3 Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang / Rahandusministeerium, Keskkonnaamet Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 8-4/1191/2021-3.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn444 8200 | Rahandusministeerium [email protected] 25.10.2021 nr 8-4/1191-3 Keskkonnaamet [email protected] Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Seljametsa OÜ on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Kinnistu sihtotstarve (juhtfunktsioon) on Paikuse valla üldplaneeringu (Paikuse Vallavolikogu 15. juuni 2009 määrus nr 8) kohaselt reserveeritud puhkeala (P2) ja munitsipaalomandisse taotletav ala (M15), mis kuulub eraomandisse. Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Lähtuvalt KeHJS § 33 lg 6 edastab Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond Teile seisukoha kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks vastava korralduse eelnõu ning KSH eelhinnangu. PlanS § 81 lg 1 kohaselt palume Teie võimalikke ettepanekuid planeeringuga kavandatava osas või detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks. Selgitame, et juhul, kui ettepaneku andja ei ole PlanS § 81 lõike 4 kohaselt 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi ettepanekuid esitada. Ettepanekud või arvamused, samuti seisukoht KSH osas palume esitada kirjalikult Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale: Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-postile [email protected]. Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Lisad: 1. Linnavalitsuse korralduse eelnõu Seljametsa puhkepargiala 2. Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Alice Närep 444 8352, [email protected] 2 EELNÕU KORRALDUS xx.xx.2021 nr xxx Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve ja puhkepargiala detailplaneeringu koostamise algatamine Seljametsa OÜ on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala (katastritunnus: 56801:001:1381) detailplaneeringu algatamise taotlus eesmärgiga rajada planeeritavale üldkasutatavale maale supelrand koos teenindava hoonestuse ja rajatistega ning planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusele puhkeküla hoonestus ja rajatised. Planeeringuala kasutusotstarve on 60% veekogude maa, 40% maatulundusmaa. Kinnistu suurus on 113 800 m2. Juurdepääs kinnistule on Paikuse-Tammuru teelt. Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule on Seljametsa järve kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud reserveeritud puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P2), mida planeeringuga ei ole kavas muuta. Kinnistu sihtotstarve (juhtfunktsioon) on Paikuse valla üldplaneeringu (Paikuse Vallavolikogu 15. juuni 2009 määrus nr 8) kohaselt reserveeritud puhkeala (P2) ja munitsipaalomandisse taotletav ala (M15), mis kuulub eraomandisse. Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringu üldeesmärgid on katastriüksustele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Olemasolevatest Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa 100% (1 tk), veekogude maa 100% (1 tk) ja ärimaa 100% (7 tk) sihtotstarbega katastriüksused. Planeeritav lahendus vastab üldplaneeringu tingimustele. Planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusetele planeeritakse majutuse ja vaba aja veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Hoonestusest planeeritakse majutushooned ja moodulmajad suurima ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2. Majutushooned rajatakse ühekorruselised, maksimaalse harja kõrgusega 5 m, katusekaldega 0-30 kraadi. Planeeritavale üldkasutatavale maale planeeritakse vaba aja veetmiseks rannakabiinid/moodulmajad ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja rannakiosk ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 toitlustuseks/inventari laenutuseks. Projekteeritakse esteetiliselt sobivaid ja kõrgel arhitektuursel tasemel hooneid ja rajatisi. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. Projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö, väljakujunenud ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega. Piirded rajada vajadusel, soovitavalt looduslähedased puit-latt aiad, keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Hoonete tulepüsivusklass on TP3. Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel ning arvestades 21.06.2021 esitatud taotlust 1. Algatada Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve ja puhkepargiala detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Detailplaneering koostatakse kehtiva Paikuse valla üldplaneeringu kohasena. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel. Parkimisvajadus lahendada omal krundil. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa. 3. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks. 4. Jätta algatamata Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest. 6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 2 Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 7. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis. 8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 9. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 10. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. 11. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt) linnapea Tiina Roht linnasekretär 3 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2021 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Nimetus: Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] KSH ekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 20.09.2021 2 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 7 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8 3.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 8 3.2 Paikuse valla üldplaneering ......................................................................................... 8 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 13 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 13 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 15 5.4.1 Veekeskkond ...................................................................................................... 15 5.4.2 Õhu saastatus..................................................................................................... 16 5.4.3 Lõhn.................................................................................................................... 16 5.4.4 Müra ................................................................................................................... 17 5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ................................................................. 17 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 17 5.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 17 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 17 5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 18 5.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 18 6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused ............................................................................................................................... 19 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22 3 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2021. aasta septembris. Tööd viisid läbi keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH 0153). KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhendmaterjalidest. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Pärnu Linnavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 4 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Joonis 1. DP ala. Allikas: Maa-amet Alal kehtiv detailplaneering puudub. Samuti puuduvad alal ehitisregistri andmetel õigusliku alusega rajatud hooned ja rajatised. Alal esineb purdeid, mida kasutatakse vettehüpeteks, lõkkekohti jms puhketegevusega seonduvaid isetekkelisi rajatisi. Olemasolevatest Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa 100% (1 tk), veekogude maa 100% ja ärimaa 100% (7 tk) sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringu eskiisi alusel kavandatakse supelranda Seljametsa järve kirdeossa ning puhkeküla järve kaguossa (vt joonis 2). Planeeritavale üldkasutatavale maale planeeritakse vaba aja veetmiseks rannakabiinid/moodulmajad ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja rannakiosk ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 toitlustuseks/inventari laenutuseks. Planeeritavatele ärimaa sihtotstarbega katastriüksustele planeeritakse majutuse ja vaba aja veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Majutushooned ja moodulmajad on suurima ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2. Majutushooned rajatakse ühekorruselised, maksimaalse harja kõrgusega 5 m ja katusekaldega 0-30 kraadi. 5 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Puhkemajade veevarustus lahendatakse ühispuurkaevu baasil. Reovete kanaliseerimiseks rajatakse igale puhkemajale kogumismahuti. Alternatiivselt võib hoonete koosseisus või lähedusse kasutada kuiväimlad. Vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välisvõrkude rajamiseks koostatakse eraldi tehniline projekt. Elektrivarustuseks kasutatakse taastuvenergiat hoonete katustele paigaldatavate päikesepaneelidega. Looduskaitseseaduse § 35 alusel on Seljametsa järvel järgmised (Vt ka Joonis 1) kitsendused: 1) kalda piiranguvöönd 50 m, mis moodustatakse kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud; 2) kalda ehituskeeluvöönd 25 m, mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud. Lisaks on järvel veel: 1) kalda veekaitsevöönd 10 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Tegevused veekaitsevööndis on reguleeritud veeseadusega. 2) kallasrada 4 m, mis määratakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Puhkeala DP algatamisettepaneku järgi ei tehta ettepanekut Seljametsa järve ehituskeeluvööndi vähendamiseks, samuti ei ole kavas järve süvendada ega paigutada järve tahkeid aineid. Ehituskeeluvööndisse on kavandatud supelranna teenindamiseks mõeldus rajatised (LKS § 38 lg 4 p 3). Joonis 2. DP algatamiseelne eskiis. Allikas: DP Projektbüroo OÜ 6 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral – väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. DP keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12, ilma selleks alati KSH-d algatamata. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemad uuringud jms. 7 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks 1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks. Pärnu maakonnaplaneeringu kohasel asub ala maakonna rohelise võrgustiku tuumalal. Üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; - rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine; - vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; Maakonnaplaneeringuga on Seljametsa - Sikaselja teelõik määratud kauniks teelõiguks. Tee kulgeb mööda vana luitevalli. Seljametsas jäävad maanteest paremale tasasele põllumaastikule üksikud talud ja vasakule kolhoosi ajal rajatud asula. Kohe tee äärde jäävad endisesse Pustuski karjamõisa meiereihoonesse rajatud Paikuse valla muuseum ja Seljametsa korrastatud koolimaja (praegu Seljametsa lasteaed). Sikaselja poole liikudes jääb teest paremale vanadel liivaluidetel kasvav männik ja endisest liivakarjäärist kujundatud Seljametsa järv, mis on kohandatud puhkekohaks. Tee on sobiv jalgrattal või autoga matkamiseks. Seljametsa puhkeala kasutatavust ja perspektiivi käsitleb detailsemalt Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu (kehtestamata) koostamise käigus tehtud “Avalike puhkealade uuring” (2010. a). 3.2 Paikuse valla üldplaneering Paikuse valla üldplaneering on kehtestatud endise Paikuse Vallavolikogu võetud 15.06.2009.a määrusega nr 8. Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 62 on üle vaadatud haldusreformiga moodustatud Pärnu linna üldplaneeringud 2014-2017 ja esitanud tulemused riigihalduse ministrile. Pärnu linna uus üldplaneering on koostamisel. Vastavalt Paikuse valla üldplaneeringule asub DP ala hoonete ehitamise õigusega reserveeritud puhkealal (P2) ja munitsipaalomandisse taotletaval alal (M15). 8 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Munitsipaalomandisse taotlemine lõpetati ning Seljametsa järv katastriüksus on praegu eraomanduses. P2 on puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja neid teenindavatele infrastruktuuridele ette nähtud ala. ÜP seletuskirjas on Paikuse valla turismimagnetina välja toodud Seljametsa karjäär (suvine vabaaja veetmise keskus, kämping ja karavanipark). Planeeringualal asub väärtuslike maastike nimistusse kuuluv “ilusa vaatega koht”. Väärtuslikel maastikel on oluline tähtsus rekreatsiooni jaoks. Väärtuslikel maastikel on oluline hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid). Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele. 9 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 4 Mõjutatav keskkond Planeeritud ala hõlmab Pärnu linnas (endine Paikuse vald) Seljametsa külas Seljametsa järve katastriüksust (56801:001:1381). Katastriüksus on moodustatud endise Pärnu Teedevalitsuse Seljametsa liivakarjääri alale kujunenud veekogu ümber (järve kaldad on osaliselt korrastatud). Ala piirneb põhjast riigi kõrvalmaanteega nr 19277 (Paikuse-Tammuru riigimaantee). Teistest külgedest ümbritseb Seljametsa järve Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) hallatav 1268.76 ha suurune Surju metskond 35 katastriüksus. Juurdepääs hoonestusalale on kavandatud Surju metskond 35 katastriüksusel asuva pinnastee kaudu. Planeeritava alaga piirneval metsaalal paikneb Kullipesa maaparandussüsteemi maa-ala (tunnus: 6114760020120001). Seljametsa järve (mahajäetud karjääri) on kasutatud juba pikka aega isetegevusliku supluskohana. Supluskoha puuduseks on peetud asjaolu, et karjääri nõlvad on kohati liiga järsud. Samuti paikneb karjääri põhjas eeldatavalt rauakola jm jäätmeid. Tegu on korrastamata karjääriga. Joonis 3. Isetekkeline supluskoht Seljametsa järve kaldal. Planeeringualast läände jääb Seljametsa maardlas (registrikaart nr 888) asuv töötav Seljametsa liivakarjäär. AS Tariston omab karjääris maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/320202, mida on hiljuti pikendatud aastani 2031 ning kaevandamisala laiendatud lõunasse Vaskjõe looduskaitseala poole ca 25 ulatuses. Seljametsa järv (VEE2064550) on tehisjärv, mille veepeegli pindala on Keskkonnaregistri andmetel ca 7 ha. Järv on hetkel avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas (Vabariigi Valitsuse korraldus 08.03.2012 nr 116). Uue veeseaduse § 24 lõike 1 alusel kehtestatav nimekiri on siiani kooskõlastamisel. Seljametsa järv katastriüksuse pindala on 11,38 ha, maakasutuse sihtotstarve veekogude maa 60% ja maatulundusmaa 40%. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Seljametsa järv katastriüksus 2,29 ha metsamaast ja 9,09 ha muust maast. Planeeringuala piirneb lõunast Vaskjõe looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1000567) Tammaru sihtkaitsevööndiga. Vaskjõe looduskaitseala on kaitse alla võetud 10 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Vabariigi Valitsuse 20.03.2007 määrusega nr 89 Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Kaitse-eeskirja § lg 1 kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta: 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*); 2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) ja II kategooria liigiks valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos). Kaitseala Seljametsa järve katastriüksuse poolsel piiril on inventeeritud elupaigatüübi 9010 esinemine. Lisaks on kaitsealal piiril III kaitsekategooria liikide nõmmelõoke (Lullula arborea) (keskkonnaregistri kood KLO9120005), hiireviu (Buteo buteo) (keskkonnaregistri kood KLO9120116) ja õõnestuvi (Columba oenas) (KLO9119926) elupaik. Nõmmlõokese elupaik ulatub ka Seljametsa järve katastriüksusele. Kitsal kaldaribal Seljametsa järve põhjakaldal on II kategoori liigi kivisisaliku (Lacerta agilis) elupaik, mille asukohta eelhinnangus avalikult välja ei tooda. Seljametsa järve äärne kivisisaliku elupaik on EELIS andmetel väike ja liigi arvukus madal. 2018 vaatlustel oli elupaik peaaegu kadunud, sest inimeste surve ujumispaigale on suur ja kallas väga kitsas ja järsk. Joonis 4. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitseala suhtes. Allikas: Maa-amet. 11 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Joonis 5. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitsealal olevate lähimate kaitsealuste lindude suhtes. Allikas: Maa-amet. Kaitsealustest taimeliikidest on Keskkonnaregistrisse kantud III kategooria taimeliigi roomav öövilge (Goodyera repens) leiukoht KLO9336924, mis asub Seljametsa järvest lõunas. Joonis 6. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitsealal olevate lähimate kaitsealuste taimede suhtes. Allikas: Maa-amet. 12 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Natura alad piirkonnas puuduvad. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000325), mis jääb üle 3 km kaugusele lääne suunas. Negatiivne mõju Natura 2000 aladele on välistatud. 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Planeeringuala piirneb lõunast Vaskjõe looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1000567) Tammaru sihtkaitsevööndiga. Kaitse-eeskirja § lg 1 kohaselt on kaitseala kaitse- eesmärk kaitsta: 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*); 2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) ja II kategooria liigiks valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos). Kavandatava tegevuse elluviimisega ei avaldate olulist negatiivset mõju Vaskjõe LKA kaitse- eesmärkidele, sest: - Elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) jääv Vaskjõgi jääb DP alast enam kui 1 kilomeetri kaugusele ning sellele mõju avaldamine on välistatud. - Kaitseala kaitse eesmärgiks olevad vanade loodusmetsade (9010) elupaigatüüpi kuuluvad metsad paiknevad peamiselt Seljametsa järvest lõunas ja väiksema osana Seljametsa järve läänekaldal. Viimane metsaosa ulatub planeeringualani. Sama eraldise loodenurk piirneb ka töötava liivakarjääriala laiendusega. Planeeringuga kavandatava hoonestuse rajamisega ei kaane tegevus otseselt elupaigatüübi esinemisalal. Elupaigatüübiga külgneval alal metsa raadamine ei too kaasa kaitsealal kasvavas metsas valgustingimuste, mikrokliima ja pinnasevee taseme olulist muutust. Alal kasvab mustika-palumännik, mis on üks tormikindlamaid metsatüüpe Eestis ning seega ei ole oodata tormiheite ohu olulist suurenemist. Puhkemajade rajamine ja kasutamine ei mõjutata olulisel määral kaitseala kaitse eesmärgina märgitud rähniliikide pesitsemist looduskaitsealal. Tegu on liikidega, kes valivad igal aastal pesitsemiseks uue pesakoha ning otseselt Seljametsa järvega piirnevas kaitseala osas pole nende pesitsemise kohta andmeid. Siiski on ennetava leevendava meetmena asjakohane rakendada tingimust, et raietöid ei teostata lindude pesitsusperioodil, mis väldib võimalikke pesitsusaegseid häiringuid. Seljametsa järve läänekaldal on registreeritud nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaik (KLO9120005). Nõmmelõoke on eelkõige avatud ja poolavatud liivase pinnasega aladel ja hõredates nõmmemetsades pesitsev liik. Kaitsealal kasvav mets on nõmmelõokesele isegi veidi liiga tihe. Ehitusalad on kavandatud registreeritud liigi elupaigast väljaspoole ja seega 13 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 otsest mõju elupaiga säilimisele ei ole oodata. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks vajalik raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida pesitsusperioodil. Planeeringualaga külgneval alal on registreeritud õõnetuvi esinemine. Tegu ei ole inimpelgliku liigiga ja tema pesakoha valik sõltub pigem sobilike õõnsuste esinemisest metsas. Seega on soovitatav puhkemajade rajamisel säilitada võimalusel ka vanemaid puid, kus võib esineda õõnsusi. Arvestades õõnestuvile sobiliku metsaala ulatust piirkonnas, siis ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt liigi elupaika. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks vajalik raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida pesitsusperioodil. Hiireviu (Buteo buteo) pesapuu (KLO9120116) jääb EELIS andmetel u 350 m kaugusele kavandatavast lähimast ehitusalast. Tegevusel liigile oluline mõju seoses võrdlemisi suure vahemaaga puudub. Kaitsealustest taimeliikidest esineb planeeringualaga piirneval metsaosal roomavat öövilget (Goodiyera repens). Tegu on keskmise niiskusega ja hõreda rohurindega palumetsades kasvav taim. DP ala ja looduskaitseala vahele jääv metsaala, kus kasvab tihe mustikas, ei ole roomavale öövilkele sobivaks kasvukohaks. Olulist mõju taime kasvukohale kavandatava tegevusega ei avaldata. Planeeringuala põhjaosa kattub II kaitsekategooria liigi kivisisaliku elupaigaga. Tegu on väikse ja halvas seisundis elupaigaga. Kivisisalik vajab avatud liivaseid alasid. Antud juhul on järve kaldad metsastatud ning puhkeotstarbeliselt aktiivselt kasutusel. Kivisisaliku kaitse tegevuskava näeb elupaiga seisundi parandamiseks ette vajadust järve ümbrusesse lahtise liivaga lagendike tekitamist1. Planeeringuala vahetus läheduses paiknevas Seljametsa karjääris tuleb liigi tegevuskava alusel kaevandustegevuse käigus arvestada kaitsealuse liigi leidumisega. Sealjuures peab liigi leidumisega peab arvestama ka hilisemal ala taastamisel. Asjaolu on märgitud ka kaevandusloa taotluses. Eelnevast lähtuvalt oleks asjakohane luua kivisisalikule sobilikke elupaiku nt Seljametsa järve läänekaldal. Alal oleks seega ühendus ka potentsiaalse karjääri korrastamisel tekkiva elupaigaga ning välditud oleks praegune konflikt puhkajate ja kaitsealuse liigi vahel. Tegu ei ole otseselt käsitletava planeeringu raames elluviidava leevendusmeetmega, sest järve läänekülg ei paikne planeeritavas alas. Eelnevast lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel otsene mõju kaitsealadele ja seal esinevatele kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele. Väljaspool kaitseala paiknevatele teadaolevatele kaitsealuste liikide leiukohtadele olulist negatiivset mõju ei avaldata kui järgitakse eelhinnangus soovitatud leevendavaid meetmeid. 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. 1 Kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava. 14 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline. Alal, sh järves esineb prügistumist. Alale tekkinud ebaseaduslikud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejatele. 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 5.4.1 Veekeskkond Ala jääb Maa-ameti geoportaali geoloogia rakenduse kohaselt Kesk - Devoni ladestiku Narva lademe avamusalale. Narva lade on esindatud vett vähejuhtiva savi ja aleuroliidi vahekihtidega ning domeriitide ja merglitega. Vahetult Narva lademe kivimitel lasub pinnakate, mille paksus võib piirkonnas ulatuda 40 meetrini. Pinnakatte moodustavad erineva geneesiga Kvaternaari setted. Jääjärveliste setete all levivad liustikusetted, mis on esindatud saviliiv- ja liivsavimoreeniga. Liustikusetted on üldjuhul vähese veeandvusega, kuid selles võib esineda veerikkamaid liiva-kruusa kihte ja läätsi. Kvaternaari veekompleksi vett tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Kesk-Devoni ladestiku Narva ja Pärnu lademete liivakivid on siin vähese veeandvusega, mistõttu puurkaevudega ammutatakse vett sügavamal levivatest Siluri ladestu Wenlock ladestiku Jaani ja Jaagarahu lademete dolokividest. Planeeritavate ärimaa kinnistu veevajadadus tagatakse rajatava puurkaevu baasil. Puurkaev tuleb projekteerida ja rajada pädeva ettevõtte poolt vastavalt kehtivatele nõuetele. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata puurkaevu rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba. Arvestades arendustegevsue mahtu ei pruugi veevõtt ületada veeloa künnist, kuid täpne veevajadus peab selguma detailplaneeringu koostamisel. Siiski arvestades arendustegevuse mahtu, siis ei ole oodata olulist mõju põhjaveeressursile. Planeeringulahendusega võidakse potentsiaalselt mõjutada Seljametsa järve veekeskkonda. Planeeringuga kavandatud puhkemajad on kavandatud väljaspoole järve ehituskeeluvööndi ala, kõrgemale kunagise karjääri korrastatud kaldaalale. Säilib kallasraja kasutus. Puhkemajade reoveekogumine kavandatakse lahendada kogumismahutitega. Kogumismahutite korrektsel rajamisel ja käitamisel ei ole oodata puhkemajade rajamise ja kasutamisega seonduvalt negatiivset mõju järvele. 15 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Puhkemajade juurde soovitakse rajada planeeringu kohaselt ujuvsild. Ujuvsillad ei oma tavapäraselt olulist negatiivset mõju veeksekkonnale, sest nende rajamisega ei kaasne tavapäraselt suuremahulisi ehitustöid järve põhjas, mis võiksid põhjustada heljumi levikut vms mõju veekeskkonnale. Antud asukohta ujuvsilla rajamise võib siiski kaasa tuua vajaduse järve põhja korrastamiseks. Juhul kui ujuvsilla rajamisel soovitakse ühtlasi järve antud asukohas süvendada, siis tuleb arvestada, et juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 100 m3 vajab tegevus keskkonnaluba vee erikasutuseks ja juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 500 m3 vajab tegevus keskkonnaloa taotlemisel ka keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Planeeringuga soovitakse rajada järve puhkeotstarbelise külastamise võimaldamiseks sobilik taristu (parkla, riietuskabiinid, kiosk). Arvestada tuleb, et tegu on tehisliku tekkega järvega, mida juba praegu kasutatakse laialdaselt rekreatiivsetel eesmärkidel. Eeskätt parkla rajamist võib pidada positiivset mõju omavaks, sest käesoleval ajal toimub parkimine järve kaldaalal koordineerimatult. Kuna järve põhjakallas on järsk, siis sõidukite parkimine vahetult järve kaldale suurendab kalda varinguid. Järve põhjakaldad on selgelt tugevalt erosiooni poolt mõjutatud. Kuna järv on tekkinud kaevandamise tulemusel ning tegu ei ole korrastatud karjäärialaga, siis on järve kaldad kohati väga järsud, mis põhjustab nende varinguohtlikkust. Järskudele nõlvadele avalduvale vee erosioonile lisaks suurendab kallaste varisemist nende intensiivne kasutus. Selleks, et vähendada puhkeotstarbelise tegevusega seonduvat mõju järve kallastele tuleks minimaalselt rajada vette mineku kohad (nt trepid). Alternatiivselt tuleks tasandada supelrannana kasutada soovitav kaldanõlv. Tasandamine eeldab vastaval kaldaosal puistu eemaldamist. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2004 a karjääri inventeerimise andmetel vajavad karjääri ida- ja põhjapooolsed, kohati järsud, kuni 4 m kõrgused nõlvad tasandamist. Süvendamist vajab veekogu lõunapoolne soostuv osa. Inventuuri kohaselt on rekultiveeritud karjääri kagukallas (ala kuhu planeeringuga soovitakse rajada puhkemajad)2. Teadaolevalt ja välivaatluste alusel ei ole inventuuris soovitatud korrastamistegevusi ellu viidud, kuid karjäär on samas veekoguna Keskkonnaregistrisse kantud. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, mis eeldaks planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. 5.4.2 Õhu saastatus Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms). Soojusvarustus lahendatakse lokaalküttel. Konkreetse hoonete kütteliigi (soe vesi) kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Arvestades arendustegevuse mahtu ja iseloomu ei ole oodata hoonete küttega seonduvat olulist mõju õhukvaliteedile. 5.4.3 Lõhn Kavandatud tegevusega ei kaasne lõhnahäiringu teket. 2 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2004. PÄRNUMAA KASUTUSEST VÄLJAS OLEVATE LIIVA- JA KRUUSAKARJÄÄRIDE INVENTEERIMINE. 16 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 5.4.4 Müra Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud piirkonna müratasemele on lühiajalised ning lokaalsed. Arvestades, et ala vahetus läheduses paikneb töötav karjäär, siis on kavandatava tegevuse müra suuresti varjestatud karjääri poolt tekitatava müra poolt. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist müra, mis võiks põhjustada häiringuid väljapool planeeringuala. 5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valguse või vibratsiooni teket. 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Negatiivne mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis puudub. Planeeringuga kavandatavat puhkeala korrastamist ja vajaliku taristu rajamist võib pidada inimese tervisele positiivse mõjuga olevaks. Alal käesoleval ajal olemasolevad vettehüpeteks kasutatavad purded ei vasta ohutusnõuetele ning järve põhjakallas on varinguohtlik. Kavandatava tegevuse mõju sotsiaalsetele vajadustele võib pidada positiivseks. Tegevus seisneb puhkeala väljaehitamises, mis võimaldab piirkonna majanduse arendamist. Seljametsa järve äärse puhkeala arendamise vajadust näevad ka piirkonna arengudokumendid. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale. Planeeringualasse hõlmatud kinnistu väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb. 5.6 Mõju kultuuriväärtustele Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringuala asub Seljametsa (Sikasselja) karjääri (nr 568:KAR:001) alal, mis on pärandkultuuri objekt (tüüp - kruusa-, liiva-, savi- ja fosvoriidikarjäärid). Pärandkultuuri all mõistetakse kui eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide asukohast teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse peamine eesmärk. Kavandatav tegevus ei kahjusta järve kui pärandkultuuriobjekti säilimist. 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisi spetsiifiliste avariiolukordade esinemise võimalusi. Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms. 17 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine Lähipiirkonnas pole teada teisi samalaadseid arendusi, mis võiksid põhjustada koosmõju. 5.9 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. 18 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Planeeringu edasisel koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnatingimusi: - Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või - augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate (kütusemahutid jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). Arvestades piirkonna kaevude veekvaliteedi näitajaid võib vesi vajada enne joogiveena kasutamist veetöötlust. - Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba. - Juhul kui ujuvsilla rajamisel soovitakse ühtlasi järve antud asukohas süvendada, siis tuleb arvestada, et juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 100 m3 vajab tegevus keskkonnaluba vee erikasutuseks ja juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 500 m3 vajab tegevus keskkonnaloa taotlemisel ka keskkonnamõju hindamise läbiviimist. - Hoonete asukohtade valikul lähtuda reaalsest puistu paiknemisest. Hooned paigutada lagedamatele aladele. Puud taluvad valgus- ja niiskustingimuste muutust paremini kui neid säilitatakse gruppidena. Arvestades õõnestuvi elutsemist piirkonnas on soovitatav säilitada võimalusel õõnsustega puid. - Pinnase ettevalmistustööd (nt. koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel (september-märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist. - Selleks, et vähendada puhkeotstarbelise tegevusega seonduvat mõju järve kallastele tuleks minimaalselt rajada vette mineku kohad (nt trepid). Alternatiivselt tuleks tasandada supelrannana kasutada soovitav kaldanõlv. Tasandamine eeldab vastaval kaldaosal puistu eemaldamist. 19 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb KeHJS alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile – planeering ei näe ette ehituskeeluvööndi vähendamist; 2) planeeringualal ega selle mõjualas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud; 3) kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast looduslikus seisundis metsaalade pindala vähenemist, kuid see ei too kaasa Vaskjõe looduskaitsealal kasvava metsa valgustingimuste, mikrokliima ja pinnasevee taseme olulist muutust. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või liikide seisundi halvenemist. 4) ajastades pinnase ettevalmistustööd (nt. koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raie lindude pesitsusvälisele ajale (september-märts) on võimalik vältida piirkonnas teadaolevate kaitsealuste linnuliikide pesitsusaegset häirimist. Kaitsealustele linnuliikide elupaikade olulist vähenemist kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. 5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega kaasnevana on oodata positiivset mõju inimese heaolule seoses puhkepargiala rajamisega. 6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 20 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 8) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 ning täiemahulise KSH läbiviimise vajadust eelhinnangu koostaja ei näe. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6. 21 Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021 Kasutatud materjalid Seadused, määrused: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) Planeerimisseadus (RT I, 04.05.2017, 4) Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 22
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel