Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 25.10.2021 13:06
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 8-4/1191/2021-3 Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa
puhkepargiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang / Rahandusministeerium, Keskkonnaamet
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala
detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang 8-4/1191/2021-3.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja
ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Kui Te ei ole selle kirja
õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja
kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat
teavet kolmandatele isikutele.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098
Pärnu linn, Pärnu linn444 8200 |
Rahandusministeerium
[email protected]
25.10.2021 nr 8-4/1191-3
Keskkonnaamet
[email protected]
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa
puhkepargiala detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Seljametsa OÜ on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa
puhkepargiala detailplaneeringu algatamise taotluse.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve katastriüksusele
ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks,
katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine,
tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete
ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks,
seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Kinnistu sihtotstarve (juhtfunktsioon) on Paikuse valla üldplaneeringu (Paikuse Vallavolikogu
15. juuni 2009 määrus nr 8) kohaselt reserveeritud puhkeala (P2) ja munitsipaalomandisse
taotletav ala (M15), mis kuulub eraomandisse. Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele
maakasutuse juhtotstarbele.
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 33 lg 3
otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega
kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste
seisukohast. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Lähtuvalt KeHJS § 33 lg 6 edastab Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond Teile seisukoha
kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks vastava korralduse eelnõu ning KSH eelhinnangu.
PlanS § 81 lg 1 kohaselt palume Teie võimalikke ettepanekuid planeeringuga kavandatava osas
või detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks. Selgitame, et juhul, kui ettepaneku andja
ei ole PlanS § 81 lõike 4 kohaselt 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates
ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi ettepanekuid esitada.
Ettepanekud või arvamused, samuti seisukoht KSH osas palume esitada kirjalikult Pärnu
Linnavalitsuse planeerimisosakonnale: Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-postile
[email protected].
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Lisad: 1. Linnavalitsuse korralduse eelnõu Seljametsa puhkepargiala
2. Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Alice Närep
444 8352,
[email protected]
2
EELNÕU
KORRALDUS
xx.xx.2021 nr xxx
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve ja
puhkepargiala detailplaneeringu koostamise
algatamine
Seljametsa OÜ on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa
puhkepargiala (katastritunnus: 56801:001:1381) detailplaneeringu algatamise taotlus eesmärgiga
rajada planeeritavale üldkasutatavale maale supelrand koos teenindava hoonestuse ja rajatistega
ning planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusele puhkeküla hoonestus ja rajatised.
Planeeringuala kasutusotstarve on 60% veekogude maa, 40% maatulundusmaa. Kinnistu suurus
on 113 800 m2. Juurdepääs kinnistule on Paikuse-Tammuru teelt.
Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule on Seljametsa järve kinnistu maakasutuse
juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud reserveeritud puhkeala hoonete ehitamise õigusega
(P2), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Kinnistu sihtotstarve (juhtfunktsioon) on Paikuse valla üldplaneeringu (Paikuse Vallavolikogu
15. juuni 2009 määrus nr 8) kohaselt reserveeritud puhkeala (P2) ja munitsipaalomandisse
taotletav ala (M15), mis kuulub eraomandisse. Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele
maakasutuse juhtotstarbele.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 33 lg 3
otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega
kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste
seisukohast. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Detailplaneeringu üldeesmärgid on katastriüksustele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste
määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe
muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste
asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine,
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest
õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Olemasolevatest Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa 100%
(1 tk), veekogude maa 100% (1 tk) ja ärimaa 100% (7 tk) sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeritav lahendus vastab üldplaneeringu tingimustele.
Planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusetele planeeritakse majutuse ja vaba aja
veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Hoonestusest planeeritakse majutushooned ja moodulmajad
suurima ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2. Majutushooned rajatakse ühekorruselised, maksimaalse
harja kõrgusega 5 m, katusekaldega 0-30 kraadi. Planeeritavale üldkasutatavale maale
planeeritakse vaba aja veetmiseks rannakabiinid/moodulmajad ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2
ja rannakiosk ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 toitlustuseks/inventari laenutuseks.
Projekteeritakse esteetiliselt sobivaid ja kõrgel arhitektuursel tasemel hooneid ja rajatisi. Hooned
ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete,
maastiku, teede jm ruumielementidega. Projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö,
väljakujunenud ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega.
Piirded rajada vajadusel, soovitavalt looduslähedased puit-latt aiad, keelatud on läbipaistmatute
plankpiirete rajamine. Hoonete tulepüsivusklass on TP3.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel
ning arvestades 21.06.2021 esitatud taotlust
1. Algatada Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve ja puhkepargiala detailplaneeringu
koostamine.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve katastriüksusele
ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks,
katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine,
tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete
ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks,
seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Detailplaneering koostatakse kehtiva Paikuse valla üldplaneeringu kohasena.
Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ja kaasatavate
huvidega. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama
ümbritsevat ruumi. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada
ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel. Parkimisvajadus lahendada
omal krundil.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
3. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
4. Jätta algatamata Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav
tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist
keskkonnamõju.
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab
planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse
algatamisest.
6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
2
Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
7. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.
8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
9. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
10. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes
Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva
jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
11. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
3
Pärnu linna Seljametsa küla
Seljametsa puhkepargiala
detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Tallinn 2021
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Nimetus: Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5059914
E-post
[email protected]
KSH ekspert: Piret Toonpere
Töö versioon: 20.09.2021
2
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 7
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8
3.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 8
3.2 Paikuse valla üldplaneering ......................................................................................... 8
4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 13
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 13
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14
5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 15
5.4.1 Veekeskkond ...................................................................................................... 15
5.4.2 Õhu saastatus..................................................................................................... 16
5.4.3 Lõhn.................................................................................................................... 16
5.4.4 Müra ................................................................................................................... 17
5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ................................................................. 17
5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 17
5.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 17
5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 17
5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine
18
5.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 18
6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused ............................................................................................................................... 19
7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22
3
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg
nr 11453673) 2021. aasta septembris.
Tööd viisid läbi keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH 0153).
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.
08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest
juhendmaterjalidest.
Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa
puhkepargiala detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Pärnu Linnavalitsus ning enne
otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal)
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas, kui
strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib
siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja
vajadusel KSH algatada viivitamata.
4
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve
katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja
supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse
põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine,
hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste
seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest
tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Joonis 1. DP ala. Allikas: Maa-amet
Alal kehtiv detailplaneering puudub. Samuti puuduvad alal ehitisregistri andmetel õigusliku
alusega rajatud hooned ja rajatised. Alal esineb purdeid, mida kasutatakse vettehüpeteks,
lõkkekohti jms puhketegevusega seonduvaid isetekkelisi rajatisi.
Olemasolevatest Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa 100%
(1 tk), veekogude maa 100% ja ärimaa 100% (7 tk) sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeringu eskiisi alusel kavandatakse supelranda Seljametsa järve kirdeossa ning puhkeküla
järve kaguossa (vt joonis 2).
Planeeritavale üldkasutatavale maale planeeritakse vaba aja veetmiseks
rannakabiinid/moodulmajad ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja rannakiosk ehitisealuse
pinnaga kuni 60 m2 toitlustuseks/inventari laenutuseks.
Planeeritavatele ärimaa sihtotstarbega katastriüksustele planeeritakse majutuse ja vaba aja
veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Majutushooned ja moodulmajad on suurima
ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2. Majutushooned rajatakse ühekorruselised, maksimaalse
harja kõrgusega 5 m ja katusekaldega 0-30 kraadi.
5
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Puhkemajade veevarustus lahendatakse ühispuurkaevu baasil. Reovete kanaliseerimiseks
rajatakse igale puhkemajale kogumismahuti. Alternatiivselt võib hoonete koosseisus või
lähedusse kasutada kuiväimlad. Vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välisvõrkude rajamiseks
koostatakse eraldi tehniline projekt.
Elektrivarustuseks kasutatakse taastuvenergiat hoonete katustele paigaldatavate
päikesepaneelidega.
Looduskaitseseaduse § 35 alusel on Seljametsa järvel järgmised (Vt ka Joonis 1) kitsendused:
1) kalda piiranguvöönd 50 m, mis moodustatakse kalda kaitse eesmärgil,
majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud;
2) kalda ehituskeeluvöönd 25 m, mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil,
igasugune ehitustegevus on keelatud.
Lisaks on järvel veel:
1) kalda veekaitsevöönd 10 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja
veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Tegevused veekaitsevööndis on reguleeritud
veeseadusega.
2) kallasrada 4 m, mis määratakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel.
Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu
ääres ning asub kaldavööndis.
Puhkeala DP algatamisettepaneku järgi ei tehta ettepanekut Seljametsa järve
ehituskeeluvööndi vähendamiseks, samuti ei ole kavas järve süvendada ega paigutada järve
tahkeid aineid. Ehituskeeluvööndisse on kavandatud supelranna teenindamiseks mõeldus
rajatised (LKS § 38 lg 4 p 3).
Joonis 2. DP algatamiseelne eskiis. Allikas: DP Projektbüroo OÜ
6
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ja 4
kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS
seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.
Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul
kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.
KeHJS alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14
kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse,
puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral –
väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja
veetmise rajatiste ehitamine.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH
vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33
lõikele 6.
DP keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus
vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12, ilma selleks alati KSH-d algatamata. Samuti saab
DP koosseisus vajadusel teha täpsemad uuringud jms.
7
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+
Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74.
Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades
piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks
1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele.
Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks.
Pärnu maakonnaplaneeringu kohasel asub ala maakonna rohelise võrgustiku tuumalal.
Üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja
säilitamiseks:
- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
- tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning
koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust;
- kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist
sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa)
üldplaneeringuga;
- rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia
läbi keskkonnamõju hindamine;
- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;
- asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade
liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult
ümber õueala;
Maakonnaplaneeringuga on Seljametsa - Sikaselja teelõik määratud kauniks teelõiguks. Tee
kulgeb mööda vana luitevalli. Seljametsas jäävad maanteest paremale tasasele
põllumaastikule üksikud talud ja vasakule kolhoosi ajal rajatud asula. Kohe tee äärde jäävad
endisesse Pustuski karjamõisa meiereihoonesse rajatud Paikuse valla muuseum ja Seljametsa
korrastatud koolimaja (praegu Seljametsa lasteaed). Sikaselja poole liikudes jääb teest
paremale vanadel liivaluidetel kasvav männik ja endisest liivakarjäärist kujundatud Seljametsa
järv, mis on kohandatud puhkekohaks. Tee on sobiv jalgrattal või autoga matkamiseks.
Seljametsa puhkeala kasutatavust ja perspektiivi käsitleb detailsemalt Pärnu linna ja
lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu (kehtestamata) koostamise käigus tehtud
“Avalike puhkealade uuring” (2010. a).
3.2 Paikuse valla üldplaneering
Paikuse valla üldplaneering on kehtestatud endise Paikuse Vallavolikogu võetud
15.06.2009.a määrusega nr 8. Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 62 on üle vaadatud
haldusreformiga moodustatud Pärnu linna üldplaneeringud 2014-2017 ja esitanud tulemused
riigihalduse ministrile. Pärnu linna uus üldplaneering on koostamisel.
Vastavalt Paikuse valla üldplaneeringule asub DP ala hoonete ehitamise õigusega
reserveeritud puhkealal (P2) ja munitsipaalomandisse taotletaval alal (M15).
8
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Munitsipaalomandisse taotlemine lõpetati ning Seljametsa järv katastriüksus on praegu
eraomanduses.
P2 on puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja neid teenindavatele
infrastruktuuridele ette nähtud ala.
ÜP seletuskirjas on Paikuse valla turismimagnetina välja toodud Seljametsa karjäär (suvine
vabaaja veetmise keskus, kämping ja karavanipark). Planeeringualal asub väärtuslike maastike
nimistusse kuuluv “ilusa vaatega koht”. Väärtuslikel maastikel on oluline tähtsus rekreatsiooni
jaoks. Väärtuslikel maastikel on oluline hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine
asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).
Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele.
9
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
4 Mõjutatav keskkond
Planeeritud ala hõlmab Pärnu linnas (endine Paikuse vald) Seljametsa külas Seljametsa järve
katastriüksust (56801:001:1381). Katastriüksus on moodustatud endise Pärnu Teedevalitsuse
Seljametsa liivakarjääri alale kujunenud veekogu ümber (järve kaldad on osaliselt
korrastatud).
Ala piirneb põhjast riigi kõrvalmaanteega nr 19277 (Paikuse-Tammuru riigimaantee). Teistest
külgedest ümbritseb Seljametsa järve Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) hallatav
1268.76 ha suurune Surju metskond 35 katastriüksus. Juurdepääs hoonestusalale on
kavandatud Surju metskond 35 katastriüksusel asuva pinnastee kaudu.
Planeeritava alaga piirneval metsaalal paikneb Kullipesa maaparandussüsteemi maa-ala
(tunnus: 6114760020120001).
Seljametsa järve (mahajäetud karjääri) on kasutatud juba pikka aega isetegevusliku
supluskohana. Supluskoha puuduseks on peetud asjaolu, et karjääri nõlvad on kohati liiga
järsud. Samuti paikneb karjääri põhjas eeldatavalt rauakola jm jäätmeid. Tegu on
korrastamata karjääriga.
Joonis 3. Isetekkeline supluskoht Seljametsa järve kaldal.
Planeeringualast läände jääb Seljametsa maardlas (registrikaart nr 888) asuv töötav
Seljametsa liivakarjäär. AS Tariston omab karjääris maavara kaevandamise keskkonnaluba nr
L.MK/320202, mida on hiljuti pikendatud aastani 2031 ning kaevandamisala laiendatud
lõunasse Vaskjõe looduskaitseala poole ca 25 ulatuses.
Seljametsa järv (VEE2064550) on tehisjärv, mille veepeegli pindala on Keskkonnaregistri
andmetel ca 7 ha. Järv on hetkel avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas (Vabariigi
Valitsuse korraldus 08.03.2012 nr 116). Uue veeseaduse § 24 lõike 1 alusel kehtestatav
nimekiri on siiani kooskõlastamisel.
Seljametsa järv katastriüksuse pindala on 11,38 ha, maakasutuse sihtotstarve veekogude maa
60% ja maatulundusmaa 40%. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Seljametsa järv katastriüksus
2,29 ha metsamaast ja 9,09 ha muust maast.
Planeeringuala piirneb lõunast Vaskjõe looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood
KLO1000567) Tammaru sihtkaitsevööndiga. Vaskjõe looduskaitseala on kaitse alla võetud
10
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Vabariigi Valitsuse 20.03.2007 määrusega nr 89 Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine
ja kaitse-eeskiri.
Kaitse-eeskirja § lg 1 kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid
on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*);
2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I
lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria
liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) ja II
kategooria liigiks valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos).
Kaitseala Seljametsa järve katastriüksuse poolsel piiril on inventeeritud elupaigatüübi 9010
esinemine. Lisaks on kaitsealal piiril III kaitsekategooria liikide nõmmelõoke (Lullula arborea)
(keskkonnaregistri kood KLO9120005), hiireviu (Buteo buteo) (keskkonnaregistri kood
KLO9120116) ja õõnestuvi (Columba oenas) (KLO9119926) elupaik. Nõmmlõokese elupaik
ulatub ka Seljametsa järve katastriüksusele.
Kitsal kaldaribal Seljametsa järve põhjakaldal on II kategoori liigi kivisisaliku (Lacerta agilis)
elupaik, mille asukohta eelhinnangus avalikult välja ei tooda. Seljametsa järve äärne
kivisisaliku elupaik on EELIS andmetel väike ja liigi arvukus madal. 2018 vaatlustel oli elupaik
peaaegu kadunud, sest inimeste surve ujumispaigale on suur ja kallas väga kitsas ja järsk.
Joonis 4. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitseala suhtes. Allikas: Maa-amet.
11
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Joonis 5. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitsealal olevate lähimate kaitsealuste lindude
suhtes. Allikas: Maa-amet.
Kaitsealustest taimeliikidest on Keskkonnaregistrisse kantud III kategooria taimeliigi roomav
öövilge (Goodyera repens) leiukoht KLO9336924, mis asub Seljametsa järvest lõunas.
Joonis 6. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitsealal olevate lähimate kaitsealuste taimede
suhtes. Allikas: Maa-amet.
12
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura alad piirkonnas puuduvad. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu loodusala
(keskkonnaregistri kood RAH0000325), mis jääb üle 3 km kaugusele lääne suunas.
Negatiivne mõju Natura 2000 aladele on välistatud.
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele
Planeeringuala piirneb lõunast Vaskjõe looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood
KLO1000567) Tammaru sihtkaitsevööndiga. Kaitse-eeskirja § lg 1 kohaselt on kaitseala kaitse-
eesmärk kaitsta:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid
on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*);
2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I
lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria
liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) ja II
kategooria liigiks valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos).
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei avaldate olulist negatiivset mõju Vaskjõe LKA kaitse-
eesmärkidele, sest:
- Elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) jääv Vaskjõgi jääb DP alast enam kui 1 kilomeetri
kaugusele ning sellele mõju avaldamine on välistatud.
- Kaitseala kaitse eesmärgiks olevad vanade loodusmetsade (9010) elupaigatüüpi
kuuluvad metsad paiknevad peamiselt Seljametsa järvest lõunas ja väiksema osana
Seljametsa järve läänekaldal. Viimane metsaosa ulatub planeeringualani. Sama
eraldise loodenurk piirneb ka töötava liivakarjääriala laiendusega. Planeeringuga
kavandatava hoonestuse rajamisega ei kaane tegevus otseselt elupaigatüübi
esinemisalal. Elupaigatüübiga külgneval alal metsa raadamine ei too kaasa kaitsealal
kasvavas metsas valgustingimuste, mikrokliima ja pinnasevee taseme olulist muutust.
Alal kasvab mustika-palumännik, mis on üks tormikindlamaid metsatüüpe Eestis ning
seega ei ole oodata tormiheite ohu olulist suurenemist.
Puhkemajade rajamine ja kasutamine ei mõjutata olulisel määral kaitseala kaitse eesmärgina
märgitud rähniliikide pesitsemist looduskaitsealal. Tegu on liikidega, kes valivad igal aastal
pesitsemiseks uue pesakoha ning otseselt Seljametsa järvega piirnevas kaitseala osas pole
nende pesitsemise kohta andmeid. Siiski on ennetava leevendava meetmena asjakohane
rakendada tingimust, et raietöid ei teostata lindude pesitsusperioodil, mis väldib võimalikke
pesitsusaegseid häiringuid.
Seljametsa järve läänekaldal on registreeritud nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaik
(KLO9120005). Nõmmelõoke on eelkõige avatud ja poolavatud liivase pinnasega aladel ja
hõredates nõmmemetsades pesitsev liik. Kaitsealal kasvav mets on nõmmelõokesele isegi
veidi liiga tihe. Ehitusalad on kavandatud registreeritud liigi elupaigast väljaspoole ja seega
13
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
otsest mõju elupaiga säilimisele ei ole oodata. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks
vajalik raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida
pesitsusperioodil.
Planeeringualaga külgneval alal on registreeritud õõnetuvi esinemine. Tegu ei ole
inimpelgliku liigiga ja tema pesakoha valik sõltub pigem sobilike õõnsuste esinemisest metsas.
Seega on soovitatav puhkemajade rajamisel säilitada võimalusel ka vanemaid puid, kus võib
esineda õõnsusi. Arvestades õõnestuvile sobiliku metsaala ulatust piirkonnas, siis ei mõjuta
kavandatav tegevus oluliselt liigi elupaika. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks vajalik
raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida
pesitsusperioodil.
Hiireviu (Buteo buteo) pesapuu (KLO9120116) jääb EELIS andmetel u 350 m kaugusele
kavandatavast lähimast ehitusalast. Tegevusel liigile oluline mõju seoses võrdlemisi suure
vahemaaga puudub.
Kaitsealustest taimeliikidest esineb planeeringualaga piirneval metsaosal roomavat öövilget
(Goodiyera repens). Tegu on keskmise niiskusega ja hõreda rohurindega palumetsades kasvav
taim. DP ala ja looduskaitseala vahele jääv metsaala, kus kasvab tihe mustikas, ei ole
roomavale öövilkele sobivaks kasvukohaks. Olulist mõju taime kasvukohale kavandatava
tegevusega ei avaldata.
Planeeringuala põhjaosa kattub II kaitsekategooria liigi kivisisaliku elupaigaga. Tegu on väikse
ja halvas seisundis elupaigaga. Kivisisalik vajab avatud liivaseid alasid. Antud juhul on järve
kaldad metsastatud ning puhkeotstarbeliselt aktiivselt kasutusel. Kivisisaliku kaitse
tegevuskava näeb elupaiga seisundi parandamiseks ette vajadust järve ümbrusesse lahtise
liivaga lagendike tekitamist1. Planeeringuala vahetus läheduses paiknevas Seljametsa
karjääris tuleb liigi tegevuskava alusel kaevandustegevuse käigus arvestada kaitsealuse liigi
leidumisega. Sealjuures peab liigi leidumisega peab arvestama ka hilisemal ala taastamisel.
Asjaolu on märgitud ka kaevandusloa taotluses. Eelnevast lähtuvalt oleks asjakohane luua
kivisisalikule sobilikke elupaiku nt Seljametsa järve läänekaldal. Alal oleks seega ühendus ka
potentsiaalse karjääri korrastamisel tekkiva elupaigaga ning välditud oleks praegune konflikt
puhkajate ja kaitsealuse liigi vahel. Tegu ei ole otseselt käsitletava planeeringu raames
elluviidava leevendusmeetmega, sest järve läänekülg ei paikne planeeritavas alas.
Eelnevast lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel otsene mõju kaitsealadele ja seal
esinevatele kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele. Väljaspool kaitseala paiknevatele
teadaolevatele kaitsealuste liikide leiukohtadele olulist negatiivset mõju ei avaldata kui
järgitakse eelhinnangus soovitatud leevendavaid meetmeid.
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
1
Kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava.
14
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete
taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.
Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda
jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat
maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline. Alal, sh järves esineb prügistumist.
Alale tekkinud ebaseaduslikud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejatele.
5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus,
kiirgus ja lõhn
5.4.1 Veekeskkond
Ala jääb Maa-ameti geoportaali geoloogia rakenduse kohaselt Kesk - Devoni ladestiku Narva
lademe avamusalale. Narva lade on esindatud vett vähejuhtiva savi ja aleuroliidi
vahekihtidega ning domeriitide ja merglitega. Vahetult Narva lademe kivimitel lasub
pinnakate, mille paksus võib piirkonnas ulatuda 40 meetrini. Pinnakatte moodustavad erineva
geneesiga Kvaternaari setted. Jääjärveliste setete all levivad liustikusetted, mis on esindatud
saviliiv- ja liivsavimoreeniga. Liustikusetted on üldjuhul vähese veeandvusega, kuid selles võib
esineda veerikkamaid liiva-kruusa kihte ja läätsi.
Kvaternaari veekompleksi vett tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Kesk-Devoni
ladestiku Narva ja Pärnu lademete liivakivid on siin vähese veeandvusega, mistõttu
puurkaevudega ammutatakse vett sügavamal levivatest Siluri ladestu Wenlock ladestiku Jaani
ja Jaagarahu lademete dolokividest.
Planeeritavate ärimaa kinnistu veevajadadus tagatakse rajatava puurkaevu baasil. Puurkaev
tuleb projekteerida ja rajada pädeva ettevõtte poolt vastavalt kehtivatele nõuetele. Korrektse
projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata puurkaevu rajamisega kaasnevat olulist
keskkonnamõju.
Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui
150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et
puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on
vajalik tegevuseks taotleda veeluba. Arvestades arendustegevsue mahtu ei pruugi veevõtt
ületada veeloa künnist, kuid täpne veevajadus peab selguma detailplaneeringu koostamisel.
Siiski arvestades arendustegevuse mahtu, siis ei ole oodata olulist mõju põhjaveeressursile.
Planeeringulahendusega võidakse potentsiaalselt mõjutada Seljametsa järve veekeskkonda.
Planeeringuga kavandatud puhkemajad on kavandatud väljaspoole järve ehituskeeluvööndi
ala, kõrgemale kunagise karjääri korrastatud kaldaalale. Säilib kallasraja kasutus.
Puhkemajade reoveekogumine kavandatakse lahendada kogumismahutitega.
Kogumismahutite korrektsel rajamisel ja käitamisel ei ole oodata puhkemajade rajamise ja
kasutamisega seonduvalt negatiivset mõju järvele.
15
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Puhkemajade juurde soovitakse rajada planeeringu kohaselt ujuvsild. Ujuvsillad ei oma
tavapäraselt olulist negatiivset mõju veeksekkonnale, sest nende rajamisega ei kaasne
tavapäraselt suuremahulisi ehitustöid järve põhjas, mis võiksid põhjustada heljumi levikut
vms mõju veekeskkonnale. Antud asukohta ujuvsilla rajamise võib siiski kaasa tuua vajaduse
järve põhja korrastamiseks. Juhul kui ujuvsilla rajamisel soovitakse ühtlasi järve antud
asukohas süvendada, siis tuleb arvestada, et juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 100
m3 vajab tegevus keskkonnaluba vee erikasutuseks ja juhul kui süvendamise maht on rohkem
kui 500 m3 vajab tegevus keskkonnaloa taotlemisel ka keskkonnamõju hindamise läbiviimist.
Planeeringuga soovitakse rajada järve puhkeotstarbelise külastamise võimaldamiseks sobilik
taristu (parkla, riietuskabiinid, kiosk). Arvestada tuleb, et tegu on tehisliku tekkega järvega,
mida juba praegu kasutatakse laialdaselt rekreatiivsetel eesmärkidel. Eeskätt parkla rajamist
võib pidada positiivset mõju omavaks, sest käesoleval ajal toimub parkimine järve kaldaalal
koordineerimatult. Kuna järve põhjakallas on järsk, siis sõidukite parkimine vahetult järve
kaldale suurendab kalda varinguid.
Järve põhjakaldad on selgelt tugevalt erosiooni poolt mõjutatud. Kuna järv on tekkinud
kaevandamise tulemusel ning tegu ei ole korrastatud karjäärialaga, siis on järve kaldad kohati
väga järsud, mis põhjustab nende varinguohtlikkust. Järskudele nõlvadele avalduvale vee
erosioonile lisaks suurendab kallaste varisemist nende intensiivne kasutus. Selleks, et
vähendada puhkeotstarbelise tegevusega seonduvat mõju järve kallastele tuleks
minimaalselt rajada vette mineku kohad (nt trepid). Alternatiivselt tuleks tasandada
supelrannana kasutada soovitav kaldanõlv. Tasandamine eeldab vastaval kaldaosal puistu
eemaldamist.
OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2004 a karjääri inventeerimise andmetel vajavad karjääri ida- ja
põhjapooolsed, kohati järsud, kuni 4 m kõrgused nõlvad tasandamist. Süvendamist vajab
veekogu lõunapoolne soostuv osa. Inventuuri kohaselt on rekultiveeritud karjääri kagukallas
(ala kuhu planeeringuga soovitakse rajada puhkemajad)2. Teadaolevalt ja välivaatluste alusel
ei ole inventuuris soovitatud korrastamistegevusi ellu viidud, kuid karjäär on samas
veekoguna Keskkonnaregistrisse kantud.
Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, mis eeldaks
planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
5.4.2 Õhu saastatus
Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning
lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).
Soojusvarustus lahendatakse lokaalküttel. Konkreetse hoonete kütteliigi (soe vesi)
kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Arvestades arendustegevuse mahtu ja iseloomu ei
ole oodata hoonete küttega seonduvat olulist mõju õhukvaliteedile.
5.4.3 Lõhn
Kavandatud tegevusega ei kaasne lõhnahäiringu teket.
2
OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2004. PÄRNUMAA KASUTUSEST VÄLJAS OLEVATE LIIVA- JA KRUUSAKARJÄÄRIDE
INVENTEERIMINE.
16
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
5.4.4 Müra
Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud piirkonna müratasemele on lühiajalised
ning lokaalsed. Arvestades, et ala vahetus läheduses paikneb töötav karjäär, siis on
kavandatava tegevuse müra suuresti varjestatud karjääri poolt tekitatava müra poolt.
Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist müra, mis võiks põhjustada häiringuid väljapool
planeeringuala.
5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne
olulisel määral soojuse, kiirguse, valguse või vibratsiooni teket.
5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Negatiivne mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis puudub. Planeeringuga
kavandatavat puhkeala korrastamist ja vajaliku taristu rajamist võib pidada inimese tervisele
positiivse mõjuga olevaks. Alal käesoleval ajal olemasolevad vettehüpeteks kasutatavad
purded ei vasta ohutusnõuetele ning järve põhjakallas on varinguohtlik.
Kavandatava tegevuse mõju sotsiaalsetele vajadustele võib pidada positiivseks. Tegevus
seisneb puhkeala väljaehitamises, mis võimaldab piirkonna majanduse arendamist.
Seljametsa järve äärse puhkeala arendamise vajadust näevad ka piirkonna
arengudokumendid.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale.
Planeeringualasse hõlmatud kinnistu väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb.
5.6 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.
Planeeringuala asub Seljametsa (Sikasselja) karjääri (nr 568:KAR:001) alal, mis on
pärandkultuuri objekt (tüüp - kruusa-, liiva-, savi- ja fosvoriidikarjäärid).
Pärandkultuuri all mõistetakse kui eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi
objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust
eeskätt kohalikule kogukonnale.
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi
kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide
asukohast teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse
peamine eesmärk.
Kavandatav tegevus ei kahjusta järve kui pärandkultuuriobjekti säilimist.
5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisi spetsiifiliste avariiolukordade esinemise võimalusi.
Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas
õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms.
17
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude
kumuleerumine
Lähipiirkonnas pole teada teisi samalaadseid arendusi, mis võiksid põhjustada koosmõju.
5.9 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul on olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
18
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise,
vähendamise ja leevendamise võimalused
Planeeringu edasisel koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada
järgmisi keskkonnatingimusi:
- Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,
puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,
lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja
salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -
augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida
võimalike reostusallikate (kütusemahutid jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib
üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte
vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel
tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate
kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). Arvestades piirkonna kaevude
veekvaliteedi näitajaid võib vesi vajada enne joogiveena kasutamist veetöötlust.
- Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett
rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul,
kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10
m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba.
- Juhul kui ujuvsilla rajamisel soovitakse ühtlasi järve antud asukohas süvendada, siis
tuleb arvestada, et juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 100 m3 vajab tegevus
keskkonnaluba vee erikasutuseks ja juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 500
m3 vajab tegevus keskkonnaloa taotlemisel ka keskkonnamõju hindamise läbiviimist.
- Hoonete asukohtade valikul lähtuda reaalsest puistu paiknemisest. Hooned paigutada
lagedamatele aladele. Puud taluvad valgus- ja niiskustingimuste muutust paremini kui
neid säilitatakse gruppidena. Arvestades õõnestuvi elutsemist piirkonnas on
soovitatav säilitada võimalusel õõnsustega puid.
- Pinnase ettevalmistustööd (nt. koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet teostada
pesitsusvälisel (september-märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate
lindude pesade hävimist.
- Selleks, et vähendada puhkeotstarbelise tegevusega seonduvat mõju järve kallastele
tuleks minimaalselt rajada vette mineku kohad (nt trepid). Alternatiivselt tuleks
tasandada supelrannana kasutada soovitav kaldanõlv. Tasandamine eeldab vastaval
kaldaosal puistu eemaldamist.
19
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb KeHJS
alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14, mille
kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse,
puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks
on väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba
aja veetmise rajatiste ehitamine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei
saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva
eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile – planeering ei näe ette
ehituskeeluvööndi vähendamist;
2) planeeringualal ega selle mõjualas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Mõju Natura 2000 võrgustiku
alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud;
3) kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast looduslikus seisundis
metsaalade pindala vähenemist, kuid see ei too kaasa Vaskjõe looduskaitsealal
kasvava metsa valgustingimuste, mikrokliima ja pinnasevee taseme olulist muutust.
Tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate
koosluste või liikide seisundi halvenemist.
4) ajastades pinnase ettevalmistustööd (nt. koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raie
lindude pesitsusvälisele ajale (september-märts) on võimalik vältida piirkonnas
teadaolevate kaitsealuste linnuliikide pesitsusaegset häirimist. Kaitsealustele
linnuliikide elupaikade olulist vähenemist kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole
oodata.
5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega kaasnevana on oodata positiivset mõju
inimese heaolule seoses puhkepargiala rajamisega.
6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks
piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
20
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
8) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas
muud olulist negatiivset keskkonnamõju.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 ning
täiemahulise KSH läbiviimise vajadust eelhinnangu koostaja ei näe.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja
kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks
eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii
detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4
lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.
21
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 20.09.2021
Kasutatud materjalid
Seadused, määrused:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
Planeerimisseadus (RT I, 04.05.2017, 4)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
22