Taotlus

Jaak Aab riigihalduse minister Rahandusministeerium [email protected] [email protected] Meie 25.10.2021 Taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks Saaremaast läänes arendatavate meretuuleparkide elektri õhuliinile Saaremaa läänerannikult Lihula alajaamani Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106) kavandab Saaremaast läände jäävas territoriaalmeres kuni 100 elektrituulikuga meretuulepargi rajamist. Vabariigi Valitsus algatas 28.05.2020 korraldusega nr 183 sellekohase hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise, mis on hetkel läbi viimisel. Meretuulepargi võimsuseks on kuni 1400 MW. Meretuulepargi toimimiseks on vajalik elektri ülekandesüsteem kuni liitumiseni põhivõrguga (vt skeem 1). Vastavalt planeerimisseadusele tuleb kõrgepingeliinile alates pingest 110 kilovolti koostada riigi eriplaneering, kui ehitise asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi (PlanS § 27 lg 1;2). Lähtuvalt PlanS §28 lg 1 palume riigihalduse ministril eriplaneeringu koostamise korraldajana esitada ettepanek Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu algatamiseks. Esitame omapoolsed põhjendused meretuulepargi elektri ülekandesüsteemi rajamiseks vajaliku riigi eriplaneeringu osas alljärgnevalt. Kooskõla Eesti kliimaeesmärkide ja kehtivate arengudokumentidega Saare Wind Energy OÜ arendatav meretuulepark aitab Eestil saavutada seatud kliimaeesmärke, suurendades oluliselt taastuvenergia tootmist tuuleenergia põhjal. Taastuvenergia osakaalu suurendamine vähendab energiasektori negatiivseid keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. 2017 a. Riigikogu poolt heas kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ seab eesmärgiks taastuvate energiaallikate järk-järgult suureneva kasutuselevõtu, et saavutada konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on võetud sihiks 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest (~50% energia lõpptarbimisest). Energiamajanduse arengukava 2030-t täpsustava ja täiendava teatise „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“ kohaselt on Eesti mereala tuuleenergia potentsiaal 7000 MW. Selgetest riiklikest sihtidest hoolimata on tuuleenergia areng Eestis viimastel aastatel olnud tagasihoidlik, suuremaid tuuleparke ei ole õnnestunud rajada alates 2014.a. Arvestades käimasolevaid meretuuleparkide arendusi ja ettevalmistusi, on enne 2030 aastat võimalik (sealjuures eeldades väga operatiivset tegutsemist riigipoolsete otsuste ja menetluste teostamisel ning arendajate tegutsemist) töösse saada vaid Eesti Energia arendataval Liivi lahe meretuulepargil ja Saare Wind Energy meretuulepargil. Ühtki teist meretuuleparki (sh nt Elwind) ei ole võimalik kiiremini realiseerida. Saaremaast läänes asuvale merealale on tuuleenergeetika arendusalasid kavandanud üleriigiline planeering Eesti 2030+ ja lõpusirgel olev Eesti mereala planeering. Kavandatava meretuulepargi asukohavalikul on arvestatud teadaolevate loodusväärtuste, laevateede, riigikaitse vajaduste jm piirangutega. Hetkel läbiviidavate täpsemate uuringute tulemustega arvestamine võimaldab tuulikuid püstitada optimaalsete tehnoloogiliste lahendustega ja sobivaimatesse asukohtadesse. Kavandatava meretuulepargi liitumine Eesti põhivõrguga Meretuulepargi toimimiseks on vajalik liitumine Eesti põhivõrguga. Elering AS on väljastanud meretuulepargi liitumiseks tehnilised tingimused võimsuses kuni 1400MW. Põhivõrguga liitumine on planeeritud Lihula suunal. Meretuulepargist kuni liitumispunktini on kavas rajada veekaabelliini ja maismaal kulgevat õhuliini hõlmav lahendus, mis koosneb esialgse lähenemise kohaselt järgmistest elementidest: 1. Esimene alajaam/alajaamad (üldjuhul standardlahendus 66/220 kV AC), mis paikneb enamasti merel, tuulepargi sees. Alternatiivina võib esimene alajaam asuda ka maismaal. Paiknemine maismaal suurendab teekonnapikkust ja kadusid 66 kV AC kaablites, kuid lihtsustab alajaama ehitust ja hooldamist ning vähendab selle maksumust. Seega on esimese alajaama (alajaamade) asukohal esialgses kontseptsioonis 2 varianti: merel tuulepargis või maismaal Saaremaal tuulepargile võimalikult lähedal. Esimeses alajaamas tõstetakse pinge 220 kV. 2. Esimesest alajaamast põhivõrgu liitumispunktini on alternatiivseteks lahendusteks: a. 220 kV AC kaabel (valdavalt merekaabel) kuni mandril või ka Saaremaal (nt Sikassaare alajaamas) paikneva liitumispunktini Elering AS 330 kV alajaamas. Enne liitumist 330 kV pingel on vajalik alajaam, mis tõstab 220 kV 330 kV pingele. Pika, üle 100 km, vahelduvvoolu (AC) kaabli puhul on vajalik reaktiivenergiat kompenseeriva seadme rajamine, eeldatavalt mereplatvormile. b. Esimeses alajaamas tõstetakse pinge kohe 330 kV ja kaabel suundub mandrile Eleringi 330 kV alajaama. Selline lahendus tähendab et esimene alajaam on sisuliselt 66/330 kV alajaam (või 66/220 ja 220/330), mis on eeldatavalt suurema ruumivajadusega kui 66/220 kV alajaam. Lisaks on vajalik reaktiivenergiat kompenseeriva seadme rajamine, eeldatavalt mereplatvorm. c. Esimese alajaama juurde (merel või maismaal) ehitatakse ka konverterjaam, millega muudetakse vahelduvvool (AC) alalisvooluks (DC) ning pikk DC kaabel suundub mandrile Eleringi 330 kV alajaama juurde. Eleringi 330 kV alajaama 2  juurde ehitatakse konverterjaam, milles alalisvool (DC) muudetakse 330 kV vahelduvvooluks (AC). Skeem 1. Kavandatava Saare Wind Energy OÜ tuulepargi elektriühenduse skemaatiline paiknemine. Kavandatav õhuliin kui olulise ruumilise mõjuga ehitis Eriplaneeringu vajadus on tingitud õhuliinist, millega eeldatavalt kaasneb oluline ruumiline mõju. Kuigi vastavalt planeerimisseadusele võib olulise ruumilise mõjuga ehitisele valida asukohta ka omavalitsuse üld- või eriplaneeringus, on meretuulepargi toimimiseks mõeldud õhuliin eeldatavalt suure riikliku ja maakonnaülese huviga. Saare Wind Energy on eeltööna konsulteerinud Elering AS ja Saaremaa Vallavalitsusega, analüüsimaks Saaremaal olemasoleva 110 kV õhuliini trassikoridori kasutamise võimalusi. Esialgsete hinnangute kohaselt võib olemasoleva trassikoridori kasutamine olla teatud ulatuses võimalik. Õhuliini asukoha määramisel planeeringu käigus võetakse eesmärgiks vältida majapidamiste vahetut lähedust ja teadaolevaid loodus- ning kultuuriväärtusi. Elering AS on kavandamas mitmeid investeeringuid saarte ja Lääne-Eesti piirkonda (vt skeem 2). Saare Wind Energy meretuulepargi toimimiseks vajalik ühendus võib olenevalt asukohast oluliselt tugevdada Saaremaa varustuskindlust. Liitumisel Eleringi põhivõrguga Kuressaares Sikassaare alajaamas (eeldab Lihula-Sikassaare 110kV süsteemi viimist 330kV pingele) on võimalik olukorras, kus Saaremaad varustav elektrisüsteem vajab täiendavat võimsust elektri suunamist SWE alajaamast Sikassaare alajaama. Selline lahendus omaks olulist regionaalpoliitilist positiivset mõju, avades täiendavaid võimalusi energiamahuka äri- ja tootmistegevuse arenguks Saaremaal. Sarnane mõju avalduks ka Pärnumaa põhjaosas, 3 Lääneranna vallas, Virtsu – Lihula ühenduse tugevdamisel. Saaremaa ja Lääneranna vallavalitsused on avaldanud põhimõttelist toetust ühenduse tugevdamise arenguplaanidele ning valmisolekut teemat üldistatult kajastada koostatavates üldplaneeringutes (vt lisa 1. Saaremaa Vallavalitsuse kiri Eesti mereala planeeringu põhilahenduse avalikustamisel). Skeem 2. Elering AS poolt taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel kavandatavad investeeringud regioonis. Elering AS spetsialistidega konsulteerides on selgunud, et 330/110 kV õhuliini trassikoridori puhul tuleb eeldatavalt arvestada kuni 160 m laiuse maa-alaga (kaks paralleelselt kulgevat ühisriputusega õhuliini, st kaks mastirida). Eeldatav maavajadus on 113 m (vt skeem 3). Tihedalt asustatud Lääne-Euroopas on välja töötatud ka oluliselt väiksema maavajadusega tehnilisi lahendusi. Varasemalt on analoogsele 160 m laiusele liinikoridorile otsitud asukohta Harku-Lihula-Sindi piirkonnas maakonnaplaneeringute joonehitise teemaplaneeringuna (vastavalt kuni 2015.a planeerimisseaduse redaktsioonile). AS Eleringil on seetõttu olemas planeeringuprotsessi läbiviimise kogemus, samuti on olemas perspektiiv koostööks. Tehniliselt läbilaskvuselt võimaldab näidatud kahe mastireaga lahendus teenindada vähemalt ca 3000 MW ülekandevõimsust (kasutades piisavalt suurt arvu lõhisfaase), mis tähendab, et võimalik oleks ühendada kõiki Saaremaast läände jäävale mereala planeeringuga kavandatud tuuleparke (sh võimalik ELWIND). 4 Skeem 3. Kavandatava õhuliini trassikoridor ja maavajadus. Riigi eriplaneeringu fookus Meretuuleparkide meres paiknevad kaablikoridorid kuni maismaani on kavandatud hetkel koostamise lõppjärgus olevas Eesti mereala planeeringus. Üldistusastmest tulenevalt määrab mereplaneering kaablikoridoride põhimõttelised asukohad ja annab suunised ning tingimused kaablite rajamiseks. Mereplaneeringu seletuskirja ptk 5.6.6 on sätestatud, et kaablikoridoride rajamine alternatiivses asukohas, kuid järgides seatud tingimusi, ei nõua uue planeeringu läbiviimist, kuna see ei oma olulist ruumilist mõju ega mõjuta mereala kasutuse terviklahendust. Saare Wind Energy OÜ kinnitab, et järgib kaablite rajamisel mereala planeeringuga seatud suuniseid ja tingimusi. Eelnevast tulenevalt on meie hinnangul riigi eriplaneeringu fookuses elektriühenduse maismaal õhuliiniga lahendatavad osad. Elektri ülekandesüsteem on küll mõtteline tervik, kuid olulist ruumilist mõju ja sellest tulenevalt suurt riiklikku huvi omavad eelkõige õhuliinil põhinevad osad. Meie hinnangul on eriplaneeringu alasse otstarbekas hõlmata nii Saaremaa kui Lääneranna vallad, hinnanguline ala ulatus maismaal võiks olla 5 km kummalegi poole kavandatava õhuliini trassi esialgset asukohta (vt skeem 4). 5 Skeem 3. Planeeringuala ettepanek. Arendaja Saare Wind Energy OÜ Saare Wind Energy OÜ (www.swe.ee) on asutatud 2014. aastal eesmärgiga rajada Saaremaa lääneranniku lähedal Läänemeres meretuulepark. Alates 2020 a oktoobrist on Saare Wind Energy OÜ osanikud Van Oord Offshore Wind BV, Kirsimäe OÜ (Kuido Kartau) ja Gottlieb OÜ (Veiko Väli). Van Oord (www.vanoord.com) on suurte kogemustega ja üle 150 tegevusaastaga Hollandi mereehitusettevõte, mis on osalenud paljude meretuuleparkide arendamisel ja ehitamisel. Van Oord on arendatava meretuulepargi ehitaja (sh vundamentide, elektrituulikute ja kaablite paigaldus), selleks on ettevõttel olemas oskusteave, koostöövõrgustik ja varustus spetsiaalsete laevade jm tehnika näol. Lisaks meretuuleparkidele tegeleb Van Oord ülemaailmselt süvendustöödega ja avamere nafta- ja gaasitaristu ehitamisega ning taristuarendusega Hollandis. Van Oord’i peakontor asub Rotterdamis, tegemist on jätkuvalt Van Oord perekonna omandis oleva ettevõttega. Eeltoodu alusel palume Rahandusministeeriumil teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada riigi eriplaneering Saaremaast läänes arendatavate meretuuleparkide elektri õhuliinile Saaremaa läänerannikult Lihula alajaamani. Kuna eriplaneeringu koostamine on aeganõudev protsess (optimistliku hinnangu kohaselt on ajakulu ca 3 aastat), loodame planeeringu algatamisele esimesel võimalusel. Viivitused 6 planeerimisprotsessis avaldavad otsest mõju meretuuleparkide võimalikule valmimisajale ja toodetava elektri Eesti põhivõrku jõudmisele. Saare Wind Energy OÜ kinnitab, et on valmis andma taotluse osas täiendavaid selgitusi ja tegema igakülgset koostööd eriplaneeringu läbiviimise raames. Lugupidamisega, Kuido Kartau Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige e-kiri: [email protected] mob: +372 5273671 7 Lisa 1. Saaremaa valla, Muhu valla, Ruhnu valla, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Meretööstuse Liit MTÜ ja Energiaühistu TÜ ühispöördumine Rahandusministeeriumi kui mereala planeeringu koostaja poole 18.06.2021. Lisa 2. Riigi eriplaneeringu eeldatav ajagraafik. 8 Lisa 1. Saaremaa valla, Muhu valla, Ruhnu valla, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Meretööstuse Liit MTÜ ja Energiaühistu TÜ ühispöördumine Rahandusministeeriumi kui mereala planeeringu koostaja poole 18.06.2021. 9 10 11 12 13 Lisa 2. Riigi eriplaneeringu eeldatav ajagraafik 14 Saatja: Kuido Kartau <[email protected]> Saadetud: 25.10.2021 09:28 Adressaat: Jaak Aab <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Koopia: Veiko Väli <[email protected]> Teema: REP algatamise taotlus / Saaremaa lääneranniku meretuuleparkide võrguühenduseks TerePalun leidke manusest Saare Wind Energy poolt edastatud dokument.Lugupidamisega,Kuido Kartau Virus-free.