Veljo Volt Teie 08.10.2021
Hotronic Lääne OÜ Meie 25.10.2021 nr 12.2-1/7048-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Volt
Olete esitanud HOTRONIC LÄÄNE OÜ, registrikood 11155119, nimel järelevalveteate,
soovides järelevalvemenetluse alustamist Tallinna Tehnikaülikooli, registrikood 74000323,
(edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke "Turvasüsteemide, uste, turvakardinate
ning tõkkepuude hooldus 2", viitenumber 237134 (edaspidi: riigihange) üle ning hankijale
riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemist.
Järelevalveteadet olete põhistanud sellega, et hankija on riigihanke alusdokumentides nõudnud
kvalifitseerimistingimusena kutsekvalifikatsiooni, mida ei ole olemas. Leidsite ka, et pakkuja
hooldustehnikult riigisaladusele juurdepääsuloa nõudmine pakkuja kvalifitseerimise tingimusena
ei olnud kohane ja proportsionaalne. Samuti avaldasite pahameelt selle üle, et hankija ei
võimaldanud HOTRONIC LÄÄNE OÜ-l vahetada hankepassis nimetatud hooldustehnikut
kehtiva juurdepääsuloaga spetsialisti vastu.
Olles tutvunud järelevalveteate ja riigihangete registris avaldatud andmetega, oleme tuvastanud
järgmised järelevalvemenetluse alustamise otsustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud:
1) 25.05.2021 riigihangete registris ja Euroopa Liidu Teataja lisas avaldatud hanketeatega alustas
hankija avatud hankemenetlusega riigihanget "Turvasüsteemide, uste, turvakardinate ning
tõkkepuude hooldus 2", viitenumber 237134.
2) Riigihanke alusdokumendid sisaldasid muu hulgas järgmisi tingimusi pakkuja tehnilisele ja
kutsealasele suutlikkusele:
2.1) Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt üks isik, kes omab kvalifikatsiooni
„Turvasüsteemide tehnik VI“ (turvasüsteemide projekteerimine, paigaldamine ja
hooldamine) sellega samaväärne või parem;
2.2) Pakkuja hooldustehnik, kes teostab riigisaladuste juurdepääsupiiranguga objektide
turvasüsteemide hooldus- ja remonditöid, peab omama lepingu täitmiseks kehtivat
riigisaladusele juurdepääsuluba vähemalt tasemega konfidentsiaalne.
3) Riigihanke alusdokumente tähtaegselt ei vaidlustatud. Samuti ei nähtu riigihangete registri
teabevahetusest, et keegi oleks juhtinud tähelepanu sellele, et hankija on kehtestanud
kvalifitseerimise tingimuse, mida ei olegi võimalik täita.
4) Riigihangete registris registreerusid riigihanke juurde huvitatud ettevõtjatena HOTRONIC
LÄÄNE OÜ, registrikood 11155119, ja AS G4S Eesti, registrikood 10022095, kes mõlemad
esitasid tähtaegselt oma pakkumuse. Riigihangete registrist, sh teabevahetuse töölehelt, ei
nähtu, et lisaks eelnimetatud isikutele oleks riigihanke vastu huvi ülesse näidanud veel mõni
ettevõtja.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
5) 13.07.2021 korraldusega nr 6-16/44-3 tunnistas hankija mõlemad pakkumused riigihanke
tingimustele vastavateks ning tunnistas HOTRONIC LÄÄNE OÜ pakkumuse edukaks.
14.07.2021 korraldusega nr 6-16/44-4 kvalifitseeris hankija HOTRONIC LÄÄNE OÜ
eduka pakkujana.
6) Raamlepingut HOTRONIC LÄÄNE OÜ-ga siiski ei sõlmitud, sest 05.08.2021 korraldusega
nr 6-16/44-5 tunnistas hankija HOTRONIC LÄÄNE OÜ kvalifitseerimise otsuse kehtetuks
ning tegi uue otsuse, millega jättis HOTRONIC LÄÄNE OÜ kvalifitseerimata ja tunnistas
edukaks AS G4S Eesti pakkumuse. HOTRONIC LÄÄNE OÜ kvalifitseerimata jätmist
põhjendas hankija sellega, et pakkuja poolt hankepassis esitatud hooldustehnikul, kes teostab
riigisaladuste juurdepääsupiiranguga objektide turvasüsteemide hooldus- ja remonditöid,
puudub riigisaladusele juurdepääsuluba vähemalt tasemega konfidentsiaalne.
7) HOTRONIC LÄÄNE OÜ-le tehti korraldus nr 6-16/44-5 riigihangete registris teatavaks
ja nähtvaks 06.08.2021. Enda kvalifitseerimata jätmise otsust HOTRONIC LÄÄNE OÜ
ei vaidlustanud.
8) 18.08.2021 korraldusega nr 6-16/44-6 jättis hankija AS G4S Eesti kvalifitseerimata põhjusel,
et pakkuja esitatud isik omab kvalifikatsiooni „Turvasüsteemide tehnik tase V“, mis ei vasta
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimusele „Turvasüsteemide tehnik VI“.
9) AS G4S Eesti vaidlustas hankija korralduse nr 6-16/44-6 riigihangete vaidlustuskomisjonis.
16.09.2021 otsusega nr 154-21/237134 rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ja tunnistas
hankekorralduse nr 6-16/44-6 kehtetuks. Vaidlustuskomisjon leidis, et hankija on jätnud AS
G4S Eesti põhjuseta kvalifitseerimata. Vaidlustuskomisjon põhjendas oma otsust sellega, et
hankija oli nõudnud kutsekvalifikatsiooni, mida ei ole olemas. Hankija oli kehtestanud
kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole selge, millest pole võimalik üheselt aru saada ja mida
pole kellelgi võimalik täita. Riigihanke alusdokumentides tuvastatud puudusele vaatamata ei
peatanud vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbivaatamist ega teatanud hanke alusdokumendis
tuvastatud puudusest Rahandusministeeriumile. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus jõustus
ilma edasikaebamiseta.
10) 23.09.2021 korraldusega nr 6-16/44-7 kvalifitseeris hankija eduka pakkujana AS G4S Eesti.
Hankija märkis, et AS G4S Eesti vastab kvalifitseerimistingimustele ja pakkujal puuduvad
hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Samal päeval tehti korraldus riigihangete registris
teatavaks ning nähtavaks AS-le G4S Eesti ja HOTRONIC LÄÄNE OÜ-le. Korraldust ei ole
vaidlustatud.
11) Riigihangete registri teabevahetuse töölehelt nähtub, et HOTRONIC LÄÄNE OÜ on leidnud,
et teda on ebavõrdselt koheldud. 04.10.2021 palus pakkuja hankijal selgitada, miks on hankija
kvalifitseerinud AS G4S Eesti, samas, kui HOTRONIC LÄÄNE OÜ-l ei võimaldatud hanke-
passis nimetatud tehnikut asendada riigisaladusele juurdepääsuloaga spetsialistiga. Hankija
selgitas 07.10.2021 vastuses, et alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni „Turvasüsteemide
tehnik VI“ ei ole olemas. AS G4S Eesti ei ole vastutavaid isikuid vahetanud, sest neil oli
algusest peale esitatud tehnik kutsekvalifikatsiooniga „Turvasüsteemide vastutav spetsialist,
tase 5“ (kõrgeim antud nõudele võimalik). Hankija möönis, et Euroopa Kohus on seisukohal
(vt kohtuasjas nr C-131/16, p 33), et selgituste nõudmisega ei tohi kõrvaldada sellist puudust,
mis seisneb alusdokumendis nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Arvestades
Euroopa Kohtu suuniseid oli hankija sunnitud jätma kvalifitseerimata HOTRONIC LÄÄNE
OÜ, sest hankijal puudus õigus aktsepteerida andmeid, mida ei olnud esitatud tähtaegselt
pakkumuse koosseisus.
Riigihangete seaduse (RHS) § 203 lg 1 sätestab, et järelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide täitmise üle tehakse üksnes avalikes huvides. Nimetatud õigusnormist tulenevalt ei
ole Rahandusministeeriumi järelevalve (erinevalt vaidlustusmenetluses riigihangete vaidlustus-
komisjonis) suunatud isikute subjektiivsete õiguste kaitsmisele. Järelevalve ülesandeks ei ole
dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust
hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139).
2
Jättes riigihanke alusdokumendi või hankija otsuse tähtaegselt vaidlustuskomisjonis vaidlustamata
ning initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise,
saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-
is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu
(vt M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Juhtumipõhiselt võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustada üksnes siis, kui
esineb küllaldane alus (põhjendatud rikkumiskahtlus) ja puuduvad seaduses sätestatud menetlus-
takistused. RHS § 206 lg 2 kohaselt võib järelevalvemenetluse võib jätta alustamata, kui (i)
järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust riigi-
hangete vaidlustuskomisjonile, või (ii) rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes
puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi.
Rahandusministeerium, olles tutvunud ülalmärgitud asjaoludega, märgib, et antud asjas esineb
RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud alus järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks. HOTRONIC
LÄÄNE OÜ ei ole vaidlustanud ei riigihanke alusdokumente (riigisaladusele juurdepääsuloa
nõue kvalifitseerimise tingimusena) ega ka hankija otsuseid (HOTRONIC LÄÄNE OÜ
kvalifitseerimata jätmise ning AS G4S Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ja AS G4S
Eesti OÜ kvalifitseerimise kohta).
Pakkuja hooldustehnikult riigisaladusele juurdepääsuloa nõue kvalifitseerimise tingimusena
ei ole ilmselgelt õigusvastane, mistõttu alusdokumendi tähtaegsel vaidlustamata jätmisel ei
pea Rahandusministeerium põhjendatuks avada järelevalvemenetluses vaidlust selle üle, kas
kõnealune kvalifitseerimise tingimus oli kohane ja proportsionaalne.
Tuvastatud asjaoludel ei saa Rahandusministeerium nõustuda ka järelevalveteate esitaja väitega,
et jättes andmata võimaluse asendada hankepassis märgitud spetsialist riigisaladusele juurde-
pääsuluba omava isikuga on teda ebavõrdselt kohelnud ning õigusvastaselt kvalifitseerimata
jäetud. Hankija on õigesti viidanud Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-131/16 (Archus ja
Gama) ning märkinud, et HOTRONIC LÄÄNE OÜ kvalifitseerimata jätmise põhjused on
AS-st G4S Eesti erinevad ega ole võrreldavad. AS G4S Eesti oma pakkumust ei muutnud ja
hankepassis ülesseatud spetsialiste ei vahetanud. Võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse
kohustusega oleks läinud vastuollu see, kui hankija oleks HOTRONIC LÄÄNE OÜ-l lubanud
pakkumust pärast selle esitamist muuta (C-131/16, p 27). Ka riigihangete vaidlustuskomisjon
on leidnud, et kvalifitseerimise tingimusele mittevastava spetsialisti asendamine tingimustele
vastava spetsialistiga ei ole pärast pakkumuse esitamist võimalik, sest see tähendaks sisuliselt
pakkumuse lubamatut muutmist (vt VAKO 11.04.2018 otsus 46-18/194608, p 17). Hankijal
on avatud hankemenetluses keelatud pidada mistahes läbirääkimisi (RHS § 52 lg 4) ning
pakkumuse tagasivõtmine on võimalik üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva (RHS §
111 lg 3). Hanke- ning raamleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides sätestatud ja
edukaks tunnistatud pakkumuses toodud tingimustel (RHS § 120 lg 1, § 29 lg 1).
Riigihanke alusdokumentides sätestatud kutsekvalifikatsiooni „Turvasüsteemide tehnik VI“ nõude
õiguspärasuse hindamiseks ei ole järelevalvemenetluse läbiviimine tarvilik, sest kõnealuse
tingimuse õigusvastasus on juba riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega sisuliselt välja
selgitatud. Hankija on eksinud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete ja alusdokumendi
koostamise nõuete vastu, sätestades kvalifitseerimise tingimuse, mida ei olnud objektiivselt
võimalik täita. RHS § 200 lg 6 sätestab, et vaidlustuse rahuldamisel on vaidlustuskomisjoni
otsus, nii otsuse resolutsioon kui ka vaidluse eseme raamidesse jäävad põhjendused (vt
RKHKo 09.08.2016, nr 3-3-1-51-16, p 17.1), hankijale täitmiseks kohustuslikud. Siiski ei
tingi nimetatud puudus antud juhul järelevalvemenetluse alustamist.
Rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks
oluline avalik huvi (RHS § 206 lg 2 p 2), sest tuvastatud asjaoludel ei tooks riigihanke alus-
dokumendi puudus kaasa hankijale riigihanke kehtetuks tunnistamiseks RHS § 208 lg-s 1
sätestatud ettekirjutuse tegemist.
3
Arvestades, et pärast pakkumuse esitamise tähtaja möödumist ei ole riigihanke alusdokumente
avatud hankemenetluses võimalik õiguspäraselt muuta (RHS § 81 lg 1), ei saaks Rahandus-
ministeerium teha hankijale RHS § 208 lg-s 2 ette nähtud ettekirjutust rikkumise lõpetamiseks,
s.o alusdokumendi muutmiseks.
RHS § 208 lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemiseks ei piisa pelgalt mittekõrvaldatavast RHS-
i rikkumisest. Ettekirjutuse tegemine on alati Rahandusministeeriumi diskretsiooniotsustus,
mille tegemisel tuleb arvestada muu hulgas proportsionaalsuse põhimõtet ning ettekirjutusest
puudutatud kolmandate isikute (sh edukaks tunnistatud kvalifitseeritud pakkuja) õiguspäraste
huvidega. Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemiseks peavad lisaks rikkumisele
ilmnema asjaolud, mis ei võimalda riigihanget õiguspäraselt jätkata.
Riigihangete vaidlustuskomisjon selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Nimelt oleks vaidlustus-
komisjon olukorras, kus puudustega hanke alusdokument ei oleks võimaldanud hankemenetlust
õiguspäraselt jätkata, RHS § 195 lg 10 alusel vaidlustuse läbivaatamise peatanud ja teatanud
RHS-i rikkumisest Rahandusministeeriumile. Vaidlustuskomisjon ei tuvastanud vaidlustuse
läbivaatamise käigus asjaolusid, mis võinuks tuua kaasa Rahandusministeeriumi ettekirjutuse
kogu riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.
Rahandusministeerium nõustub vaidlustuskomisjoniga. Käesoleval juhul ei nähtu riigihangete
registrist, et lisaks pakkumuse esitanud kahele ettevõtjale oleks olnud veel riigihankest huvitatud
ettevõtjaid. Rahandusministeeriumil puuduvad andmed, mis võimaldaksid järeldada, et ebaselge
ja mittetäidetava kvalifitseerimise tingimuseta oleks pakkujate ring ja riigihanke lõpptulemus
võinud olla teistsugused. Teisisõnu, teadaolevatel asjaoludel kõnealune alusdokumendi puudus
riigihanke kulgu ning tulemust otsustavalt ei mõjutanud.
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 206 lg 2 p-dest 1-2 ja lg-st 3, teatame, et
Rahandusministeerium ei alusta HOTRONIC LÄÄNE OÜ esitatud järelevalveteate ajendil
järelevalvemenetlust.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.
Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise
järelkontrolli tööplaanide koostamisel.
Kuivõrd Rahandusministeeriumi üheks ülesandeks on anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks
järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks, juhime hankija tähelepanu vajadusele edaspidises
hanketegevuses tagada, et riigihanke alusdokument oleks puudusteta ning kvalifitseerimise
tingimused oleksid sõnastatud selgelt, ühemõtteliselt ja kõigile huvitatud ettevõtjatele ühtmoodi
arusaadavalt. Riigihanke läbipaistvuse põhimõtte eesmärk on garanteerida, et puuduks oht, et
hankija eelistab soosikuid või tegutseb omavoliliselt. See tähendab, et kõik hankemenetluse
tingimused ja eeskirjad peavad olema riigihanke alusdokumendis sõnastatud selgelt, täpselt ja
ühemõtteliselt (vt Üldkohtu 19.03.2010 otsus asjas T-50/05). Kui riigihanke alusdokument on
sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult
hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus hankelepingu
esemest ja võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus (vt Euroopa Kohtu 22.04.2010
otsus asjas C-423/07, p 58). Ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi, sh puudulikult
ja mitmeti mõistetavana sätestatud kvalifitseerimistingimuste eest, vastutab alati hankija, mitte
pakkujad (vt RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 39).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
4
Lisaadressaadid:
Tallinna Tehnikaülikool
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
5