Luunja Vallavalitsus Teie 01.09.2021 nr 7-2/412-4
[email protected] Meie 25.10.2021 nr 14-11/6174-2
Veibri külas Tilia maaüksuse
põhjaosa detailplaneeringu
heakskiitmine
Austatud vallavanem
Luunja Vallavalitsus esitas 01.09.2021 Rahandusministeeriumile teistkordselt taotluse Luunja
vallas Veibri külas asuva Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu (edaspidi ka
detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1
alusel.
Rahandusministeerium vastas esmakordsele pöördumisele 22.05.2020 kirjaga nr 14-11/2823-
7, milles andis PlanS § 138 lõike 5 alusel seisukohad detailplaneeringu avalikul väljapanekul
esitatud arvestamata jäänud arvamuste kohta ning tagastas detailplaneeringu Luunja
Vallavalitsusele kokkuleppe sõlmimiseks Tartu Linnavalitsusega Hipodroomi tänava
väljaehitamise osas.
Vallavalitsus toob taotluskirjas välja suhtluse Tartu Linnavalitsusega Hipodroomi tänava
väljaehitamise kohustuste osas ning leiab, et selleks, et jalakäijad ja kergliiklejad ei kasutaks
sõidukitega sama teed, piisab kui ehitada Hipodroomi tänavale eraldi kergliiklustee. Teisisõnu
on eraldi kergliiklustee rajamine piisav meede selle probleemi lahendamiseks. Täiendavad
tegevused nagu Hipodroomi sõidutee laiendamine, täiendava tänavavalgustuse lisamine jms
aitaks Hipodroomi tänavat kaasajastada, kuid ei ole enam vältimatult vajalikud ohutuse
tagamiseks. Vallavalitsus märgib, et PlanS alusel ei saa siduda ühe kohaliku omavalitsuse
territooriumi hõlmava detailplaneeringu kehtestamist teise omavalitsuse teedevõrgu välja
ehitamise kohustusega ning heakskiitmise menetluse raames toimuv lepitamine on seotud
PlanS piiridega. Lepitamise käigus ei saa osalised esitada nõudmisi, mis ei ole PlanS mõttes
õiguspärased või proportsionaalsed. Teiste sõnadega ei saa PlanS § 138 lg 4 p 2 alusel jätta
menetlusosaliste arvamusele tuginedes planeeringut heaks kiitmata olukorras, kus ühe
lepitatava osapoole nõudmised ei tugine seadusele või on ebaproportsionaalsed. Seetõttu ei
saa ka kohalik omavalitsus lõpetada PlanS mõttes õiguspärast planeeringumenetlust
õigusvastastel alustel. Vastasel juhul võib kohalikul omavalitsusel tekkida kohustus hüvitada
huvitatud isikule planeerimismenetluse lõpetamisega tekitatud kahjud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele
vastavuse kontrollimine, samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja
planeeringu koostamise korraldaja ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud
arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel ei saavuta kokkulepet.
Asjaolud, detailplaneeringu ja selle menetluse õigusaktidele vastavuse kontroll, planeeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine, Rahandusministeeriumi seisukoht arvestamata jäänud arvamuste osas on
toodud Rahandusministeeriumi 22.05.2020 kirjas nr 14-11/2823-7 ning käesolevas kirjas neid
ei korrata.
Rahandusministeerium leiab, et olles täiendanud detailplaneeringu ptk 2.11 „Planeeringu
rakendamine“ sätetega, et jalgratta- ja jalgtee väljaehitamine realiseeritakse ühise
rahastamisega Tartu linna ja Luunja valla vahel jaotusega 50:50, millest Luunja valla osalus
jaguneb omakorda jaotusega 50:50 Luunja valla ja planeeringust huvitatud isiku vahel, on
Luunja Vallavalitsus väljendanud tahet kokkuleppe sõlmimiseks Tartu Linnavalitsusega
Hipodroomi tänava väljaehitamise osas.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks.1 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2.
Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse
vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Lähtudes Rahandusministeeriumi pädevuse piiridest ja PlanS § 138 lõikest 3 ning
arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu Tilia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule Luunja vallas Veibri
külas.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
3
RKHKo 3-3-1-12-07
2
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib (PlanS) § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Peep Männiksaar 715 5881
[email protected]
3