Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 26.10.2021 16:39
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: K/708 Pärnu linnas Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu
kehtestamine
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Pärnu linnas Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
K/708.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on
kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse
kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on
registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn444 8200 |
KORRALDUS
25.10.2021 nr 708
Pärnu linnas Õuna tn 11 kinnistu
detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 30.12.2019 korraldusega nr 830 on algatatud Pärnu linnas Õuna tn 11
kinnistu detailplaneeringu koostamine.
Planeeritav kinnistu (KÜ tunnus 62506:029:0530, pindala 2048 m²) asub Pärnu linnas Rääma
linnaosas Oja, Õuna, Mäe ja Lina tänava vahelises kvartalis. Piirkonna hoonestuse moodustavad
peamiselt ühepereelamud koos abihoonetega. Õuna tn 11 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on
elamumaa 100%. Huvitatud isiku eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks üksikelamumaa (EP)
sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa (L) sihtotstarbega krundiks. Juurde tekkivale
elamumaa krundile kavandatakse uue elamu rajamist.
Üldplaneeringu kohasus
Alates 01.06.2021 kehtib Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, mille kohaselt asub
planeeritav Õuna tn 11 kinnistu väikeelamute maa-alal (Ev), kus on lubatav üksik-, kaksik- ja
ridaelamute ning väikeste korterelamute kavandamine. Arvestades asjaolu, et
planeeringulahendus vastab Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ põhilahendusele,
jätkatakse detailplaneeringu menetlemist üldplaneeringu kohasena.
Planeeringulahendus
Planeeringuga jagatakse Õuna tn 11 kinnistu kolmeks väiksemaks krundiks. Krundi POS 01
suuruseks kavandatakse 840 m2, krundi POS 02 suuruseks 868 m2 ja krundi POS 03 suuruseks
340 m2. POS 01 ja POS 02 kruntide kasutamise sihtotstarveteks nähakse ette üksikelamumaa
(EP) 100%, POS 03 krundi kasutamise sihtotstarbeks transpordimaa (L) 100%.
Kruntide POS 01 ja POS 02 suurimad lubatud ehitusalused pinnad on vastavalt 252 m² ja 260 m²
(täisehitus mõlemal juhul 30% krundi pindalast), hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva
maapinna keskmisest abs. kõrgusest on 9,0 m. Kõik planeeringualale moodustatavatel kruntidel
paiknevad hooned (sealhulgas kuni 60 m2 suurused hooned) loetakse hoonete arvu ja hoonete
ehitisealuse pinna sisse. Krundil POS 01 nähakse vajadusel ette olemasoleva kahekorruselise
üksikelamu rekonstrueerimine ja krundile POS 02 kavandatakse uue kahekorruselise üksikelamu
püstitamist. Lubatud katusetüüp hoonetel on viilkatus, katusekallete vahemik kaldega 40°...45°,
mõlema elamu ülemised korrused on kasutusele võetavad katusealuste korrustena.
Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab väärtustama ümbritsevat keskkonda ja sobituma
piirkonnale iseloomuliku miljöö ja arhitektuuriga, välisviimistluses ei ole lubatud kasutada
imiteerivaid materjale. Lubatud väikseim tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.
Detailplaneeringujärgne ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on esitatud planeeringu
seletuskirja punktis 5.3 „Kavandatavad ehitusõigused ja arhitektuursed tingimused“ ning
põhijoonisel.
Olemasolev kõrghaljastus planeeringualal kuulub säilitamisele. Kruntidele uue tarbeaia ja
haljastuse rajamisel eelistada piirkonnale omaseid traditsioonilisi puu- ja põõsaliike. Kruntidel
POS 01 ja POS 02 kavandada haljastuse osakaaluks vähemalt 30% kinnistute pindalast.
Tänavaäärsete piirete kõrgus peab jääma vahemikku 1,2…1,4 m. Kavandatavate piirete kõrguse
valikul tuleb arvestada naaberkinnistute piirete kõrgustega. Uued piirded peab ehitama puidust,
arvestades piirkonnas levinud piirete tüüpe.
Kruntide uushaljastus, väikevormid, piirded, nende asukohad ja planeeringuala üldine
heakorrastus antakse hoonete projektidega. Vertikaalplaneerimise kavandamisel ja ehitamisel
tuleb jälgida, et sademeveed tuleb juhtida hoonetest eemale, kuid nende juhtimine
naaberkrundile ei ole lubatud.
Detailplaneeringujärgne haljastus, heakord, piirded ja väikevormid on esitatud planeeringu
seletuskirja punktis 5.4 ning põhijoonisel.
Kruntidel POS 01 ja POS 02 nähakse ette parkimine omal kinnistul, standardi EVS 843:2016
sätestatud parkimisnormatiivide kohaselt kavandatakse parkimiskohad vähemalt 2 sõiduauto
parkimiseks mõlemal kinnistul. Moodustatava transpordimaa krundi POS 03 kaudu tagatakse
juurdepääs kruntidele POS 01 ja POS 02, krunt POS 03 ei ole avalikuks kasutamiseks ning jääb
eraomandisse.
Detailplaneeringujärgne liiklusskeem ja parkimislahendus on esitatud planeeringu seletuskirja
punktis 5.5 ja põhijoonisel.
Lähim Pärnu Vesi AS hallatav linna ühisveevärgi, sademevee ja ühiskanalisatsiooni
magistraaltorustikud on planeeringuala piirkonnas paiknevad Õuna tänav T2 kinnistul.
Planeeritav Õuna tn 11 kinnistu on ühendatud nii linna ühisveevärgi magistraaltorustikuga DN65
kui ka ühiskanalisatsiooni magistraaltorustikuga (piirikaev nr 115). Linna sademevee
ühiskanalisatsiooni magistraaltorustikuga ühendus puudub.
Krundi POS 02 tarbeks rajatav uus veesisend lähtub magistraaltorustikust DN65; sobivaim
lahendus krundi POS 02 reoveeväljundi ühendamiseks linna reovee ühiskanalisatsiooni
magistraaltorustikuga PE on reoveekanalisatsiooni kaev nr 112; krundi POS 02
sademeveeväljund ühendatakse vajadusel linna sademevee ühiskanalisatsiooni
magistraaltorustiku PE sademeveekanalisatsiooni kaevuga nr 122.Vastavad ühendused nähakse
ette krundi POS 03 kaudu.
Ehitatavate hoonete ja kinnistusiseste veevarustussüsteemide, reoveekanalisatsiooni ja
sadeveekanalisatsiooni täpne paiknemine ja väljaehitamine lahendatakse vastavalt tehnilistele
tingimustele üksikelamu eelprojekti koostamise käigus, vajadusel seatakse servituudialad.
Õuna tn 11 kinnistu läheduses ei ole paigaldatud kaugkütte ja ühisgaasivärgi
magistraaltorustikke. Krunti POS 01 soojavarustus on lahendatud lokaalselt, krundi POS 02
soojavarustus lahendatakse samuti lokaalselt, sobiva küttesüsteemi valik nähakse ette
üksikelamu eelprojekti koostamise käigus.
2
Lähim Elektrilevi OÜ hallatav linna elektrivarustust tagav 0,4 kV õhuliin on planeeringuala
piirkonnas paigaldatud Õuna tänav T2 kinnistule. Planeeritav Õuna tn 11 kinnistu piirile on
paigaldatud sokliga liitumiskilp, mis on 0,4 kV õhuliiniga ühendatud maakaabelliini kaudu.
Krundile POS 02 nähakse elektriühendus maakaabeliiniga ette krundi POS 03 kaudu Õuna tn 11
krundipiiril paiknevast liitumiskapist. Krundi POS 02 elektripaigaldise peakaitsme
prognoositavaks suuruseks kavandatakse 3 x 25 A. Rajatava maakaabelliini elektrivarustuse
täpsem paiknemine ja väljaehitamine lahendatakse vastavalt tehnilistele tingimustele üksikelamu
eelprojekti koostamise käigus, vajadusel seatakse servituudiala.
Lähim Telia Eesti AS hallatav linna sidevarustust tagav õhuliin on planeeringuala piirkonnas
paigaldatud Õuna tänav T2 kinnistule. Krundi POS 01 sidevarustus on tagatud õhuliini mastilt ja
säilib olemasolevana. Krundile POS 02 sideliini detailplaneeringuga ei kavandata.
Detailplaneeringujärgsed tehnovõrgud ja rajatised on esitatud planeeringu seletuskirja punktis
5.6 ning tehnovõrkude joonisel.
Lähim linna ühisveevärgi magistraaltorustikuga seotud hüdrant nr 520 asub Õuna ja Oja tänavate
ristmikuga külgneval alal veesõlmes nr 528. Planeeringuala on hõlmatud hüdrandi nr 520
tööraadiusega, päästeautode juurdepääs on tagatud Õuna tänavalt.
Planeeringualal ohtlikke keskkonnamõjusid ei ole; planeeringuala ümbritsev piirkond on
turvaline, külgnevatel tänavatel on välja ehitatud tänavavalgustus, detailplaneeringuga ei
kavandata täiendavaid meetmeid kuritegevuse riskide vähendamiseks.
Detailplaneeringu seletuskirja punktides 5.7 – 5.9 on kirjeldatud tuleohutuse tagamisega,
kuritegevuse riskide vähendamisega ning keskkonnatingimustega seonduvat; seletuskirja punktis
5.10 kirjeldatakse piiranguid planeeringualal.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.11 „Detailplaneeringu rakendamise nõuded” on
sätestatud planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamiseks ja edaspidi
koostatavatele ehituslikele projektidele.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu linnal kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Juhul kui niisugune vajadus
peaks ilmnema, siis tuleb mõista, et Pärnu linnal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada
või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks
täitnud oma kohustusi või asunud halduslepingut sõlmima.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste
takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale tehniliselt sobivaimale
võimalikule alale.
Detailplaneering on vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 15.03.2021 korraldusega nr 157.
Detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid ja arvamusi ei
esitatud. Rahandusministeeriumi järelevalvet planeeringu üle ei ole teostatud.
3
Detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest
(situatsiooniskeem, planeeringuala tugijoonis, põhijoonis, tehnovõrkude joonis ja linnuvaated
edelast ning kirdest), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on käesoleva
korralduse lahutamatud lisad.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise
võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud
hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu
1. veebruari 2018. aasta määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu
linnas” § 3 punkti 2 alusel
1. Kehtestada Pärnu linnas Õuna tn 11 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud).
2. Planeerimisosakonnal korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul
detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning
14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
3. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise korralduse ärakiri ning kehtestatud
detailplaneering rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe
kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
4
Lisa
Pärnu Linnavalitsuse 25.10.2021
korraldus nr 708 juurde 29 lehel
1
A B ARVI VAINULA PROJEKTBÜROO OÜ
Töö nr: 2019013
PÄRNU LINNA, PÄRNU LINNA ÕUNA TN 11 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Köide I
SELETUSKIRI JA JOONISED
Majandustegevuse registrite nr: EP10867800-0001 ja EL10867800-0001
Aadress: Kuldse Kodu tn 5-312 80035 Pärnu
Projektijuht: A. VAINULA
Vastutav spetsialist: A. VAINULA
Õuna tn 11 kinnistu omanik: M. ÖÖMAN
Pärnu 2021
PÄRNU LINNA, PÄRNU LINNA ÕUNA TN 11 KINNISTU
DETAILPLANEERINGU
2
SISUKORD
A. SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused lk 4
2. Detailplaneeringu ülesanded lk 5
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus planeeringualal lk 5
3.1. Planeeringuala asukoht lk 5
3.2. Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised
linnaehituslikud mõjutegurid lk 6
3.3. Maakasutus ja hoonestus lk 6
3.3.1.Õuna tn 11 kinnistu lk.6
3.4. Haljastus lk 7
3.5. Tehnovõrgud lk 7
4. Üldplaneeringu ja alal kehtiva detailplaneeringu kohane piirkonna areng lk 8
5. Detailplaneeringuga kavandatav lk 8
5.1. Üldplaneeringu kohasus lk 8
5.2. Planeeringuala kruntimine lk 9
5.3. Kavandatud ehitusõigused ja arhitektuursed tingimused lk 9
5.3.1. Kavandatavatest ehitusõigustest üldiselt lk 9
5.3.1.1. Moodustatavatel kruntidel POS 01 ja POS 02
kavandatavad ehitusõigused lk 9
5.3.2. Kavandatavatest arhitektuursetest tingimustest üldiselt lk 11
5.3.2.1. Moodustatavatel kruntidel POS 01 ja POS 02
kavandatavad arhitektuursed tingimused lk 11
5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid lk 13
5.5. Tänavate maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus lk 14
5.6. Planeeritud tehnovõrgud ja rajatised lk 15
5.6.1. Sanitaartehnilised välisvõrgud lk 15
5.6.1.1. Planeeritud olme- ja tuletõrjeveevarustuse lahendus lk 15
5.6.1.2. Planeeritud reovee kanaliseerimise lahendus lk 16
5.6.1.3. Planeeritud sademevee kanaliseerimise lahendus lk 17
5.6.1.4. Planeeritud soojavarustuse lahendus lk 17
5.6.2. Elektrotehnilised välisvõrgud lk 18
5.6.2.1. Planeeritud elektrivarustuse lahendus lk 18
5.6.2.2. Planeeritud tänavavalgustuse lahendus lk 18
5.6.2.3. Planeeritud sidevarustuse lahendus lk 19
5.7. Tuleohutuse tagamine lk 19
5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lk 19
5.9. Keskkonnatingimused lk 20
5.10. Piirangud lk 20
5.11. Detailplaneeringu rakendamise nõuded lk 21
5.11.1. Üldiselt lk 21
5.11.2. Planeeringualal moodustataval krundil POS 01 lk 21
5.11.3. Planeeringualal moodustataval krundil POS 02 lk 22
B. JOONISED
I LINNAEHITUSLIK JA ARHITEKTUURNE OSA (GP-osa)
3
1. Situatsiooni skeem GP-osa leht 2.1
2. Situatsiooni skeemi fragment GP-osa leht 2.2
3. Tugijoonis GP-osa leht 3
4. Põhijoonis GP-osa leht 4
5. Linnuvaade loodest (illustreeriv)
6. Linnuvaade kirdest (illustreeriv)
II TEHNOVÕRKUDE OSA (TV-osa)
1. Tehnovõrkude joonis TV-osa leht 2
4
SELETUSKIRI
Pärnu linna, Pärnu linna Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu juurde
1. Detailplaneeringu koostamise alused
Õuna tn 11 kinnistu (selle maaüksuse katastritunnus on 62506:029:0530) asub Pärnu linna, Pärnu linna
Rääma linnaosa kvartalis nr 29.
Õuna tn 11 kinnistu detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavalitsuse poolt 30. detsembril 2019. a.
antud korraldusega nr 830. Pärnu Linnavalitsus muid lähtematerjale (peale eelpool viidatud korralduse
nr 830) Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks väljastanud ei ole. Siinkohal on siiski
vajalik juhtida tähelepanu asjaolule, et Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu menetlemise käigus sai
20. mail 2021. a. Pärnu Linnavolikogu poolt vastuvõetud otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna
asustusüksuse üldplaneering 2025+ ning sellest tulenevalt on nüüd Õuna tn 11 kinnistu
detailplaneering viidud igati vastavusse Pärnu linna, Pärnu linna uues üldplaneeringus sätestatuga.
Selle detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud koostööd nii planeeritava kinnisasja kui ka
kõikide naaberkinnisasjade omanikega nii, nagu seda näeb ette kehtiva Planeerimisseaduse § 127. Veel
on käesoleva detailplaneeringu koostamisel väga tähelepanelikult järgitud nõudmisi, mis on sätestatud
Planeerimisseaduse § 12 lõigus 1. Nendest nõudmistest tulenevalt on antud detailplaneeringu puhul
väga hoolega järgitud, et nii kõik planeeringualal varem kasutuses olnud kui ka ebaefektiivselt
kasutuses olnud alad šaaksid edaspidi palju otstarbekamalt kasutatud.
Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamisel on geodeetilise alusplaanina kasutatud Aamos Atlas
OÜ poolt 21. detsembril 2020. a. töö nr 320-G-20 mahus väljastatud L-Est97 koordinaatide (kõrgused
EH2000) süsteemis geodeetilist alusplaani mõõtkavas M 1:500.
Selle detailplaneeringu koostamisel vajalikuks osutunud lähtematerjalid on paigutatud nummerdatud
lisadena eraldivormistatud lähtematerjalide köitesse.
Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamisel on tuginetud veel:
- Planeerimisseadusele;
- Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 21 (see on tehtud 20. mail 2021. a.) kehtestatud Pärnu linna
asutusüksuse üldplaneeringule 2025+;
- Pärnu Linnavolikogu poolt 16. veebruaril 2017. a. vastuvõetud määrusele nr 3 „Planeerimis ja
ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“;
- Eesti Vabariigi Projekteerimisnormidele EPN 17 ”Linnatänavad” osa 7;
- Eesti Vabariigi Standardile EVS 843:2016 “Linnatänavad”;
- Eesti Vabariigi Standardile EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur” Osa 1. Linnaplaneerimine.
2. Detailplaneeringu ülesanded
5
Eesti Vabariigis on kõik detailplaneeringute koostamisega seotud ülesanded sätestatud kehtivas
Planeerimisseaduses (vt § 126). Pärnu Linnavalitsuse poolt 30. detsembril 2019. a. antud korralduse nr
830 kohaselt on Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise põhiülesandeks Pärnu linna
üldplaneeringuga viimati viidatud maaüksustele juba varem määratud väikeelamu maa (EE) ümber-
planeerimine. Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 21 (see on tehtud 20. mail 2021. a.) kehtestatud Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ põhjal on aga nüüd Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu
koostamise põhiülesandeks hoopis sellele kinnistule määratud väikeelamute maa-ala Ev ümber-
planeerimine ning sellega seotud planeerimistööde käigus on kõige olulisem:
- väikeelamute maa-alale Ev jääva Õuna tn 11 kinnistu ümber kruntimine kaheks üksik-
elamumaa (EP) sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa (L) sihtotstarbega krundiks;
- planeeringualale moodustatavatele uutele üksikelamumaa (EP) sihtotstarbega kruntidele
sobivaimate ehitusõiguste väljaselgitamine;
- kõikidel planeeringualale moodustatavatel uutel kruntidel arhitektuursete ja linnaehituslike
tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduste määramine;
- kõikidel planeeringualale moodustatavatel uutel kruntidel kas seal rekonstrueeritava üksik-
elamu või sinna kavandatava uue üksikelamu haldamiseks vajalike tehnovõrkude rajamisega
seotud võimaluste (sealhulgas ka sellega seotud servituudialade vajaduse) välja selgitamine.
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus planeeringualal
3.1. Planeeringuala asukoht
Käesoleva tööga haaratud planeeringuala moodustab 2048 m2 suurune Õuna tn 11 kinnistu. See Pärnu
linna, Pärnu linna Rääma linnaosas asuv kinnistu jääb suhteliselt kaugele nii Pärnu lahe kui ka Pärnu
jõe piiranguvöönditest.
Planeeringuala asukohast saab täpse ülevaate vastavalt GP-osa lehtedele 2.1 ja 2.2 vormistatud
situatsiooni skeemilt ja selle fragmendilt.
Selle tööga haaratud planeeringuala külgneb kirde poolt Õuna tn 13 kinnistuga (katastritunnusega
62506:029:1340), kagu poolt Lina tn 14 (katastritunnusega 62506:029:1100), Lina tn 12 (katastri-
tunnusega 62506:029:0580) ja Lina tn 10a (katastritunnusega 62506:029:1080) kinnistutega, edela
poolt Õuna tn 9a kinnistu Õuna tn 9a katastriüksusega (katastritunnusega 62506:029:0003) ja Õuna
tn 9 (katastritunnusega 62506:029:0002) kinnistuga ning loode poolt Õuna tänav T2 (katastritunnusega
62501:001:0611) kinnistuga.
Õuna tn 11 kinnistu ei jää ei muinsuskaitsealale ega ka mitte ühelegi Pärnu linna üldplaneeringuga
määratud miljööalale.
Veel saab planeeringualal välja kujunenud olukorraga tutvuda:
- eraldivormistatud lähtematerjalide köitesse lisana 3 paigutatud fotodel (kokku 4 tk);
- GP-osa lehele 3 vormistatud tugijoonisel.
3.2. Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid
Käesoleva tööga haaratud planeeringuala kontaktvööndi hoonestus on vägagi mitmekesine. Suurema
osa hoonetest moodustavad seal kas juba nõukogude ajal või siis veelgi hiljem püstitatud hooned, nii
nagu ka Õuna tn 11 kinnistulgi. Ajaloolisi hooneid on selles piirkonnas üldiselt vähe.
6
Siinse piirkonna hoonestuse puhul on oluline teada, et paljude hoonete asukoht on tänavate ääres
perimetraalne, ehk hooned paiknevad fassaadiga kinnistu piiril. Sõltuvalt siinse piirkonna kruntide
suurusest on hoonetevahelised kaugused vägagi erinevad. Seetõttu mängivad siinsete hoonete puhul
olulist rolli ka nendevahelised aiad ja haljasalad.
Pärnu linna, Pärnu linna Rääma linnaosa Õuna tn 11 kinnistu kontaktvööndis on nii kinnistu suurused,
elamute ja kõrvalhoonete suurused kui ka kinnistute täisehituse protsendid küllaltki erinevad. Sellele
piirkonnale on iseloomulikud just niisugused krundid (nagu ka Õuna tn 11 kinnistu), mille suurus on
isegi enam kui 2000 m2.
Käesoleva tööga haaratud planeeringuala kontaktvööndis on varasematel aastatel püstitatud valdavalt
viilkatusega hooneid. Siinsete hoonete fassaadimaterjalide kasutamise osas on pilt aga palju kirjum.
Selles piirkonnas paiknevate hoonete väliseks viimistlemiseks on kasutatud nii krohvi ja tellisvoodrit
kui ka horisontaalset laudvoodrit. Eluhoonete kõrgus on planeeringuala piirkonnas kuni 9,0 m, kuid
kõrvalhoonete kõrgus jääb seal tavaliselt vahemikku 4,5…6,5 m. Planeeringuala kontaktvööndis
olevate hoonete viilkatuste katusekaldeks on 30…400 ning sealsete hoonete katusekattematerjalideks
on lisaks katusekividele ja valtsplekile kahjuks veel tänagi nõukogudeaegsed eterniitplaadid.
Valdav osa planeeringualaga külgnevatel naaberkinnistutel paiknevatest hoonetest on ehitatud Õuna tn
11 kinnistuga külgnevatest krundipiiridest enam kui 4,0 m kaugusele ja seetõttu ei põhjusta niisugused
hooned ka viimati mainitud kinnistule mingeid kitsendusi. Erandi moodustavad selles osas aga Õuna tn
13 kinnistul paiknevad ühekorruseline kuur-varjualune ja kahekorruseline majandushoone-garaaž,
Lina tn 10a kinnistul paiknev ühekorruseline majandushoone ning Õuna tn 9 kinnistul paiknevad
ühekorruseline kuur (varemplaneeritud, aga senini ikka veel välja ehitamata tulemüürita) ning
ühekorruseline laut-pesuköök-kuur (olemasoleva tulemüüriga). Neist Õuna tn 13 kinnistule ja Lina tn
10a kinnistule jäävad hooned paiknevad Õuna tn 11 kinnistu krundipiiride suhtes olulisemalt lähemal
kui 4,0 m, aga mõlemad Õuna tn 9 kinnistul asuvad hooned paiknevad otse Õuna tn 11 kinnistu piiril.
Nii Õuna tn 13 kinnistul, Lina tn 10a kinnistul kui ka Õuna tn 9 kinnistul krundipiiride lähedusse
eelnevalt püstitatud hoonete tõttu kujunevadki Õuna tn 11 kinnistule sellised alad, kuhu ei ole mingil
juhul mõistlik uute hoonete tarvis hoonestusalasid planeerida, kuna ilma tulemüürita ei ole sinna uusi
hooneid lubatud püstitada.
Igapäeva elus on planeeringuala kontaktvööndis elavate linnakodanke jaoks kindlasti kõige olulise-
mateks linnaehituslikeks mõjuteguriteks Oja ja Rääma tänavad. Enamik Õuna, Mäe, Lina ja Oja
tänavatega ümbritsetud kvartali elanikest kasutab just viimati viidatud tänavaid selleks, et sõita oma
kodust välja ja ka koju tagasi. Sellel eesmärgil kasutavad linnakodanikud kas isiklikke sõiduautosid
või autobusse. Linna ühistranspordiga sõitvad inimesed saavad seejuures kasutada Oja ja Rääma
tänavatel olevaid autobussipeatusi.
Krundipiiridele on selles piirkonnas ehitatud üldjuhul puitlippidest piirdeaiad, mis on kinnitatud kas
silikaattellistest laotud või siis tehases valmistatud raudbetoonist postide külge. Mõned üksikud
sellesse piirkonda ehitatud võrkpiirded toetuvad tavaliselt terastorudele.
3.3. Maakasutus ja hoonestus
3.3.1. Õuna tn 11 kinnistu
Arvi Vainula Projektbüroo OÜ poolt 25. aprillil 2020. a. tehtud registriosa nr 152505 kohaselt on
eraomandis oleva Õuna tn 11 katastriüksuse sihtotstarve kogu ulatuses elamumaa.
See kinnistu on juba varem hoonestatud ja detailplaneeringu koostamise ajal olid seal ehitisregistrisse
kantud alljärgnevad hooned ja rajatised:
7
A. Hooned
- 176 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga kahekordne elamu (ehitisregistrikoodiga 120290895);
- 34 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga ühekordne elamu (ehitisregistrikoodiga 103010493);
- 29 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga ühekordne kuur-kelder (ehitisregistrikoodiga 103010494);
- 5 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga ühekordne kuur (ehitisregistrikoodiga 103010495),
mis on aga juba mõnda aega tagasi likvideeritud.
B. Rajatised
- 1 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga kaev (ehitisregistrikoodiga 220458523);
- kinnistusisene kanalisatsioonitorustik (ehitisregistrikoodiga 220646971);
3.4. Haljastus
Käesoleva tööga haaratud planeeringuala piiridesse jääval Õuna tn 11 kinnistul esineb lisaks mõnedele
viljapuudele vähesel määral ka kõrghaljastust. Näiteks kasvab selle kinnistu põhjapoolse nurga
läheduses 2 (kaks) ligikaudu 7…8 m kõrgust kuusepuud ja kinnistu lõunapoolse nurga läheduses Õuna
tänava ääres üks küllaltki suure võraga tamm.
Olemasolev maapind on planeeringuala piirkonnas suhteliselt tasane ning kergesti tajutavaid kaldeid
Õuna tn 11 kinnistu piiridesse jääval maapinnal ei esine. Kui Õuna tänav T2 kinnistuläheduses on kõne
all oleva kinnistu maapinna kõrgusmärkide (EH2000 süsteemis) väärtus ligikaudu H = 6,75 m, siis
Lina tn 12 kinnistu piiri läheduses on Õuna tn 11 kinnistu olemasoleva maapinna kõrgusmärgid
ligikaudu 40 cm võrra madalamad, ehk ligikaudu H = 6.35 m.
Planeeringuala ümbritsevatele tänavatele kraave ei ole kaevatud. Planeeringualale jääva Õuna tn 11
kinnistu kagupoolse krundipiiri lähedusse on aga paigaldatud drenaažitorustik, kuid sinna kogutaval
pinnaseveel ei ole vähimatki võimalust sealt kuhugi ära voolata.
3.5. Tehnovõrgud
Lähim Pärnu Vesi AS-i poolt hallatav linna ühisveevärgi magistraaltorustik paikneb planeeringuala
piirkonnas Õuna tänav T2 katastriüksusel ning Õuna tn 11 kinnistu veesisend on kõne all olevale
magistraaltorustikule paigaldatud maakraaniga nr 518 juba ühendatud. See, viimati viidatud maakraan
toimib ühtlasi ka Õuna tn 11 veevarustuse liitumispunktina.
Lähim linna ühisveevärgi magistraaltorustikele monteeritud hüdrant nr 520 asub selles piirkonnas
Õuna ja Oja tänavate ristmikul asuvas veesõlmes nr 528 (planšetil 6-B-13).
Lähim Pärnu Vesi AS-i poolt hallatav linna reovee ühiskanalisatsiooni magistraaltorustik paikneb
planeeringuala piirkonnas Õuna tänav T2 katastriüksusel ning Õuna tn 11 kinnistu reoveeväljund on
sellele magistraaltorustikule paigaldatud reoveekanalisatsioonikaevuga nr 115 juba ühendatud. Viimati
viidatud reoveekanalisatsioonikaev toimib ühtlasi ka Õuna tn 11 kinnistu reovee kanaliseerimise
liitumspunktina.
Lähim Pärnu Vesi AS-i poolt hallatav linna sademevee ühiskanalisatsiooni magistraaltorustik paikneb
planeeringuala piirkonnas samuti Õuna tänav T2 katastriüksusel, kuid Õuna tn 11 kinnistu sademevee-
väljundit ei ole veel eelpool viidatud sademevee ühiskanalisatsiooni magistraaltorustikuga ühendatud.
8
Fortum Eesti AS-i poolt hallatavaid linna kaugküttevõrgu torustikke ei ole käesoleva tööga haaratud
planeeringuala piirkonda seni veel monteeritud.
Elektrilevi OÜ poolt hallatav linna 0,4 kV õhuliinina toimiv elektrivarustuse jaotusvõrk paikneb
planeeringuala piirkonnas Õuna tänav T2 katastriüksusel ning Õuna tn 11 kinnistu maakaabelliinina
rajatud elektrivarustuse liitumisliin on juba varem selle 0,4 kV õhuliini ühele mastile paigaldatud
liitumiskilbiga ühendatud. Viimati viidatud elektrivarustuse liitumiskilbi liitumisjuhtmestiku klemmid
toimivad ühtlasi ka Õuna tn 11 elektrivarustuse liitumispunktina.
Leonhard Weiss OÜ poolt hallatav linna tänavavalgustuse toiteliin on planeeringuala piirkonnas
monteeritud Õuna tänav T2 katastriüksusele ehitatud ning Elektrilevi OÜ poolt hallatava 0,4 kV
õhuliini mastidele.
Telia Eesti AS-i poolt hallatav linna sidevõrk saab alguse Oja tänavalt ja on planeeringuala piirkonnas
paigaldatud Õuna tänav T2 katastriüksusele. Eelkirjeldatud linna sidevõrk toimib seal sideõhuliinina
ning sellega on ühendatud ka Õuna tn 11 kinnistu sidevarustuse liitumisliin.
4. Üldplaneeringu ja planeeringualal kehtiva detailplaneeringu kohane piirkonna areng
Mõlemad käesoleva detailplaneeringu alusel planeeringualale moodustatavad uued krundid (POS 01 ja
POS 02) jäävad ka edaspidi Pärnu linna, Pärnu linna Rääma linnaosa kvartalis nr 29 välja kujunenud
elurajooni osaks, sest kehtiv Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ on määranud kogu
eelviidatud kvartali väikeelamu maa-alaks Ev.
Õuna tn 11 kinnistu paikneb Pärnu linnas alal, kus detailplaneeringuid ei ole varem veel koostatud.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
5.1. Üldplaneeringu kohasus
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ sätestab veenvalt, et Pärnule on igati kasulik, kui seal
antakse regulaarselt elamistingimuste parandamiseks täiendavaid ehitusõigusi. Niisuguse suhtumisega
loob Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ kõikidele kohalikele inimestele võimaluse nautida
nende kodulinnas aegade jooksul väljakujunenud omanäolist linnaruumi. Lisaks eelkirjeldatule on
pärnakate jaoks olulised ka paljud selles linnas toimivad põhiväärtused, millistest tähtsamad on
kaasaegsed tehnovõrgud ning hästi korraldatud jäätmemajandus ja ühistransport. Pärnu linna elanikele
ei ole tähtsusetu ka korralikult toimiva sotsiaalse infrastruktuuri (teeninduse, kaubanduse, arstiabi ja
kultuuriga seotud asutuste) ning turvalise elukeskkonna (Pärnu lahe, Pärnu jõe, paljude üldkasutatavate
haljasalade ja puhta õhu) olemasolu.
Pärnu linna, Pärnu linna Rääma linnaosa elamukvartalis nr 29 säilib ka edaspidi kogu ulatuses (100%)
väikeelamute maa-ala Ev. Seetõttu saabki Õuna tn 11 detailplaneeringu kehtestamine toimuma Pärnu
Linnavalitsuses, kuna Õuna tn 11 detailplaneeringu kehtestamine ei anna vähimatki põhjust Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ muutmiseks.
Küll on käesoleva töö puhul järgitud, et Õuna tn 11 kinnistu detailplaneering oleks igati kooskõlas
kõigis kehtivates materiaalõiguslikes normides sätestatud nõuetega.
Õuna tn 11 kinnistule käesoleva tööga kavandatu avalike huvidega vastuolus ei ole ja planeeringualal
ei ole ka mitte ühtegi praegu toimivat servituudi ala.
9
5.2. Planeeringuala kruntimine
Pärnu linna, Pärnu linna Rääma linnaosa Õuna tn 11 kinnistu kontaktvööndis on nii kinnistute ning
elamute ja kõrvalhoonete suurused kui ka kinnistute täisehituse protsendid küllaltki erinevad. Sellesse
piirkonda jääb palju selliseid krunte, mille suurus on isegi enam kui 2000 m2.
Käesolev töö teeb ettepaneku jagada 2048 m2 suurune Õuna tn 11 kinnistu lähiajal kolmeks
väiksemaks krundiks. Uue krundi POS 01 suuruseks saab edaspidi olema 840 m2, uue krundi POS 02
suuruseks 868 m2 ja uue krundi POS 03 suuruseks 340 m2.
Mõlema üksikelamu maa (EP) krundi kasutamise sihtotstarbega maaüksuse suurused on igati
kooskõlas Pärnu linna, Pärnu linna Rääma linnaosas välja kujunenud kruntide struktuuriga.
5.3. Kavandatavad ehitusõigused ja arhitektuursed tingimused
Planeeringualal rakendatavate ehitusõiguste ja arhitektuursete tingimustega on võimalik tutvuda ka
GP-osa lehele 4 vormistatud detailplaneeringu põhijoonisel olevates vastavasisulistes tabelites.
Planeeringualal rakendatavatest ehitusõigustest ja arhitektuursetest tingimustest parema ülevaate
saamise huvides on neid seletuskirja peatükkides 5.3.1.1 ja 5.3.2.1 olevates tabelites kirjeldatud nii
rekonstrueeritava üksikelamu kui ka püstitatava uue üksikelamu puhul eraldi.
5.3.1. Kavandatavatest ehitusõigustest üldiselt
Planeeringualale moodustatavatel kruntidel POS 01 ja POS 02 rakendatavaid ehitusõigusi kitsendab
oluliselt asjaolu, et mõned naaberkinnistutel paiknevad hooned on kunagi ehitatud käesoleva tööga
haaratud planeeringualale moodustatavate uute kruntide POS 01 ja POS 02 piiridele lähemale kui 4 m
ilma, et nende hoonete naaberkinnistute poolsetele külgedele oleks ehitatud tulemüüre. Eelkirjeldatust
tulenevalt ongi käesoleva tööga haaratud planeeringuala piirides näidatud kitsendustena ära ka mitmel
naaberkinnistul asuvate hoonete tuleohutuskujad (üldjuhul laiusega kas 8 m või siis 4 m).
Planeeringualale moodustatavad krundid POS 01 ja POS 02 on küllaltki suured ning seetõttu teeb
käesolev töö teeb ettepaneku, et sinna on lisaks planeeritavale või rekonstrueeritavale üksikelamule
mõistlik püstitada ka mõni alljärgnevalt loetletud väikeehitistest, nagu siseruumita grillkoda, pergola,
lehtla, lahtine varjualune, terass, kasvuhoone jms. Kõik eelviidatud väikeehitised, mis ei ole hooned,
võivad asuda ka väljaspool detailplaneeringu põhijoonisega määratud hoonestusalasid. Juhul, kui
planeeringualale moodustatavate kruntide POS 01 ja POS 02 praegused või tulevased omanikud
soovivad ehitada mõne nendest väikeehitistest naaberkruntide piiridele lähemale kui 4,0 m, siis tuleb
neil eelnevalt (see tähendab, et juba enne ehitustöödega alustamist) hankida vastavasisuline kirjalik
nõusolek nende poolt kavandatava väikeehitise poole jääva naaberkinnistu omanikult (omanikelt). Üht
nendest väikeehitistest püstitades peavad planeeringualale moodustatavate kruntide POS 01 ja POS 02
praegused või tulevased omanikud tagama ise seda, et nende poolt ehitatava väikeehitise haldamine on
igati kooskõlas Eesti Vabariigis selle väikeehitise püstitamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetega.
5.3.1.1. Moodustatavatel kruntidel POS 01 ja POS 02 kavandatavad ehitusõigused
Planeeritava krundi nimi POS 01 ja POS 02
Planeeritav krundi kasutamise põhisihtotstarve POS 01 ja POS 02 Üksikelamumaa EP (100%)
ja selle osakaal protsentides*
Planeeritav krundi kasutamise kaassihtotstarve POS 01 ja POS 02 Krundi kasutamise kaassiht-
ja selle osakaal protsentides* otstarvet ei ole käesoleva tööga sinna planeeritud
Planeeritava krundi kasutamise põhi- ja POS 01 ja POS 02
kaassihtotstarbe vasted üldplaneeringu Krundi kasutamise põhisihtotstarbeks on
juhtotstarvete mõistes väikeelamumaa, krundi kasutamise kaassiht-
otstarvet ei ole üldplaneeringuga sinna määratud
10
Kinnistu suurus POS 01 840 m²
POS 02 868 m2
Kinnistu lubatud suurim hoonete (sealhulgas ka POS 01 (Rekonstrueeritava üksikelamu puhul )
iga üksiku hoone) ehitisealune pind (m²) 252 m² ja 30%
ja täisehituse protsent (täisarvuna) POS 02 (Püstitatava üksikelamu puhul)
260 m2 ja 30%
Hoonete maksimaalsed kõrgused (m) ning POS 01 (Rekonstrueeritav üksikelamu puhul)
absoluutkõrgused kas olemasolevast või siis kuni 9 m ehk +15.75 m (EH2000 süsteemis)
planeeritud maapinnast (m) alates ümber hoone olevast maapinna kõrgusest
+6.75 m ja kuni 450 katuse kalde puhul
POS 02 (Püstitatava üksikelamu puhul)
kuni 9 m ehk +15.45 m (EH2000 süsteemis)
alates ümber hoone olevast maapinna kõrgusest
+6.45 m ja kuni 450 katuse kalde puhul
Kinnistu olemasoleva maapinna POS 01 +6.47…+6.90 m ja +6.75 m
absoluutkõrguste vahemik (m) ja POS 02 +6.35…+6.48 m ja +6.45 m
maapinna keskmine kõrgus (m)
Kinnistu olemasoleva maapinna absoluutkõrgus POS 01 (Rekonstrueeritava üksikelamu puhul )
seal rekonstrueeritava üksikelamu või siis +6.75 m (EH2000 süsteemis)
planeeritava maapinna absoluutkõrgus sinna POS 02 (Püstitatava üksikelamu puhul)
püstitatava kõrvalhoone vahetus ümbruses (m) +6.45 m (EH2000 süsteemis)
Planeeringualal kehtivad piirangud POS 01 ja POS 02 Uutel moodustatavatel
kruntidel toimivad kehtivate piirangutena vaid
mitmetel naaberkinnistutel paiknevate hoonete
tuleohutuskujad
Antud juhul peab veel teadma, et kõik planeeringualale moodustatavatel kruntidel paiknevad hooned
(sealhulgas ka kuni 60 m2 suurused hooned) loetakse hoonete arvu ja hoonete ehitisealuse pinna sisse.
Detailplaneeringu arendaja täpsustatud soovide kohaselt on lubatud suurim hoonete koguarv mõlemal
planeeringualale moodustataval uuel krundil 1 (üks) ning seejuures on arvestatud, et lisaks juba mõnda
aega tagasi likvideeritud 5 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga ühekordsele kuurile (ehitisregistrikoodiga
103010495) saavad pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringualale moodustataval
uuel krundil POS 01 vastavasisuliste projektdokumentatsioonide alusel likvideeritud ka 34 m2 suuruse
ehitisaluse pinnaga ühekordne elamu (ehitisregistrikoodiga 103010493) ning 29 m2 suuruse ehitisaluse
pinnaga ühekordne kuur-kelder (ehitisregistrikoodiga 103010494).
Mõlemal planeeringualale moodustataval uuel krundil toimib seal põhihoonena üksikelamu. Käesolev
töö teeb ettepaneku lubatud suurimat rajatiste koguarvu nendel planeeringualale moodustatavatel
kruntidel mitte reguleerida. Lisaks olemaolevatele rajatistele võib mõlemal planeeringualale
moodustataval uuel krundil toimida edaspidi rajatistena ka mõni käesoleva seletuskirja peatükis 5.3.1
loetletud rajatistest.
Detailplaneeringu arendaja võib planeeringualale moodustataval krundil POS 01 rekonstrueerida soovi
korral olemasoleva kahekorruselise üksikelamu ning krundile POS 02 püstitada uue kahekorruselise
üksikelamu. Niisuguste ettevõtmiste tarvis tuleb tal aga eelnevalt hankida sellekohaste projekt-
dokumentatsioonide alusel vastavasisulised ehitusload.
5.3.2. Kavandatavatest arhitektuursetest tingimustest üldiselt
11
Veel enne planeeringualal paikneva kahekorruselise üksikelamu rekonstrueerimiseks ning sinna uue
kahekorruselise üksikelamu püstitamiseks vajalike ehituslubade taotlemist tuleb mõlema eelkirjeldatud
hoone arhitektuursed lahendused ning nende väliseks viimistlemiseks kasutatavate materjalide valik
juba eskiisi staadiumis kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga. Ehitusseadustikus (vt § 27) sätestatu
põhjal on Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal õigus nii planeeringualal rekonstrueeritava kui
ka sinna täiendavalt püstitatava üksikelamu eelprojekti koostamiseks väljastada (lisaks selles
detailplaneeringus sätestatule) ka täiendavaid arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi.
Kuna planeeringualale moodustatavale krundile POS 02 kavandatud uus üksikelamu hakkab paiknema
edaspidi kvartali keskosas ja on ainult ühest küljest ümbritsetud kitsa kõrvaltänavaga, siis ei olnud
praktilist vajadust teha käesoleva töö mahus planeeringualale kavandatud uue üksikelamu põhimahu
kohustusliku ehitusjoone määramise kohta mingeid konkreetseid ettepanekuid. Küll on selle töö mahus
määratud planeeringualal vägagi täpselt piirid sinna kavandatud uute üksikelamute hoonestusalade
tarvis. Eeskätt on hoonestusalade piiride määramine vajalik seetõttu, et eelkirjeldatud hoonestusalade
piirides oleks sinna püstitatavate üksikelamute lõplikke asukohti võimalik vajaduse korral veel nende
hoonete eelprojektide koostamise käigus mõnevõrra täpsustada. Nii planeeringualale moodustataval
krundil POS 01 rekonstrueeritav üksikelamu (lubatud suurima ehitisealuse pinnaga kuni 252 m2) kui
ka planeeringualale moodustatavale krundile POS 02 püstitatav üksikelamu (lubatud suurima
ehitisealuse pinnaga kuni 260 m2) peavad ka koos kõigi oma arhitektuursete detailidega (kui nende
hoonete oluliste osadega) jääma ehitustööde käigus käesoleva tööga määratletud hoonestusalade
piiridesse. Aegade jooksul välja kujunenud tavasid arvestades on ka antud juhul valitud
planeeringualal rekonstrueeritava ja sinna täiendavalt püstitatava üksikelamu hoonestusalade suurused
mõnevõrra suurematena kui hoonete tarvis määratud ehitisealused pinnad.
Planeeringualal rekonstrueerimisele mineva või sinna püstitatava uue üksikelamu eelprojektide
koostamisel peab lisaks Rääma linnaosa sellele piirkonnale iseloomuliku miljöö, hoonete mahulise
paiknemise, liigenduse ja materjalikasutusega arvestama antud juhul kindlasti ka sellega, et kõik
tavaliselt abihoonesse kavandatavad abiruumid peavad antud juhul saama koheselt projekteeritud põhi-
hoonetena toimivate üksikelamute mahtu.
Elamukvartalis nr 29 on soovitav hoonete fassaadid katta horisontaalse puitlaudisega. Selle tarvis on
kõige sobivam kasutada niisugust tüüpi ja laiusega voodrilaudasid, mida on kasutatud eelpool viidatud
kvartalisse püstitatud ajalooliste hoonete juures.
Rääma linnaosa selles piirkonnas välja kujunenud hea tava kohaselt on hoonete välisel viimistlemisel
kasutatud valdavalt vaid ühte kattematerjali. Sellesse piirkonda püstitatavate uute hoonete välisel
viimistlemisel ei ole lubatud kasutada kõikvõimalikke imiteerivaid kattematerjale.
Planeeringualale kavandatut illustreerivad joonised on paigutatud käesolevas köites olevate linna-
ehituslike ja arhitektuursete jooniste mahtu.
5.3.2.1. Moodustatavatel kruntidel POS1 ja POS2 kavandatavad arhitektuursed tingimused
Kinnistu aadress POS 01 ja POS 02
Hoonestusalade suurused (m²) POS 01 Rekonstrueeritaval üksikelamul
Hoonestusalade suurused on vajalik määrata ligikaudu 272 m²
Ehitusseadustikus § 27 alusel väljastatavate POS 02 Püstitataval üksikelamul
projekteerimistingimuste koostamiseks. ligikaudu 523 m²
Lubatud suurim põhihoonete arv krundil POS 01 1 põhihoone
POS 02 1 põhihoone
Lubatud suurim abihoonete (kõrvalhoonete POS 01 0 abihoonet
sealhulgas ka kuni 20 m² ja 60 m² hooned) POS 02 0 abihoonet
arv krundil
Kinnistu haljastuse osakaalu protsent POS 01 Vähemalt 30% kinnistu pinnast
12
POS 02 Vähemalt 30% kinnistu pinnast
Kinnistu jaoks vajalik parkimiskohtade arv (tk) POS 01 Vähemalt 2 parkimiskohta
POS 02 Vähemalt 2 parkimiskohta
Lubatud vähim ja suurim POS 01 Rekonstrueeritaval üksikelamul
maapealsete korruste arv 1 maapealne korrus ja 2 maapealset korrust
(ülemine võib toimida vaid katusekorrusena)
POS 02 Püstitataval üsksikelamul
1 maapealne korrus ja 2 maapealset korrust
(ülemine võib toimida vaid katusekorrusena)
Lubatud suurim POS 01 Rekonstrueeritaval üksikelamul
maa-aluste korruste arv 0 maa-alust korrust
POS 02 Püstitataval üksikelamul
0 maa-alust korrust
Lubatud katusetüübid, katusekallete vahemikud POS 01 Rekonstrueeritaval üksikelamul
viilkatus kaldega 400...450
POS 02 Püstitataval üksikelamul
viilkatus) kaldega 400...450
Lubatud katuseharjade suunad POS 01 Rekonstrueeritaval üksikelamul
ja katusekattematerjalid hoone põhimahu katuseharja suund risti
Õuna tänavaga. Rekonstrueeritava üksikelamu
huurdeehitusel põhimahu katuseharja suund
paralleelne Õuna tänavaga ja katusekatte-
materjaliks võib olla nii valts- kui ka profiilplekk
POS 02 Püstitataval üksikelamul
hoone põhimahu katuseharja suund risti
Õuna tänavaga ja katusekattematerjaliks
võib olla nii valts- kui ka profiilplekk
Hoonete fassaadide välisviimistluse materjalid POS 01 Rekonstrueeritaval üksikelamul
fassaaditellistest puhasvuuk müüritis, horisontaalne
laudvooderdus või pritskrohv
POS 02 Püstitataval üksikelamul
horisontaalne laudvooderdus või pritskrohv
Hoonete avatäited (uksed aknad jms) POS 01 Rekonstrueeritaval üksikelamul
puidust või plastist. Puidust, kui fassaadidel säilib
fassaaditellistest puhasvuuk müüritis või
horisontaalne laudvooderdus ning plastist, kui
fassaadid saavad kaetud pritskrohviga.
POS 02 Püstitataval üksikelamul
Puidust või plastist. Puidust, kui fassaadid saavad
kas või osaliselt kaetud horisontaalse laudvoodriga
ning plastist, kui fassaadid saavad üleni kaetud
pritskrohviga.
Krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp) POS 01 ja POS 02 Tänavaäärsete piirete kõrgus
peab jääma vahemikku 1,2…1,4 m. Kavandatavate
piirete kõrguse valikul tuleb arvestada naaber-
kinnistute piirete kõrgustega. Uued piirded peab
ehitama puidust, arvestades piirkonnas levinud
piirete tüüpe. Piirete läbipaistvus peab olema vähe-
malt 20%. Piirdeid võib soovi korral kombineerida
hekiga, mille kõrgus ei ületa piirdeaia kõrgust.
Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 valik. POS 01 Rekonstrueeritaval üksikelamul
säilib olemasolev suhteline kõrgus +7.05 m
(EH2000 süsteemis)
POS 02 Püstitatava üksikelamu soovitatav suhteline
13
kõrgus on +6.75…+6.85 m (EH2000 süsteemis)
Lubatud väikseim tulepüsivusklass Määratakse ehitusprojektidega
Antud juhul on oluline, et nii planeeringualal rekonstrueerimisele mineva kui ka sinna püstitatava
üksikelamu puhul ei ole luba välja ehitada kahte täiskorrust. Mõlema eelpool viidatud üksikelamu
ülemised korrused võivad edaspidi toimida vaid katusekorrustena.
Planeeringualal rekonstrueerimisele mineva üksikelamu puhul on horisontaalse laudvooderduse
kasutamine mõistlik vaid siis, kui sellele, alles hiljuti valminud hoonele saab ka tegelikult juurdeehitus
projekteeritud.
Planeeringualale moodustataval krundil POS 01 rekonstrueeritava üksikelamu suhtelist kõrgust ±0.00
(selleks on tavaliselt hoone I korruse puhta põranda tasapind) käesoleva tööga enam muuta ei ole
võimalik. Planeeringualale moodustatavale krundile POS 02 püstitatava uue üksikelamu suhteliseks
kõrguseks ±0.00 on soovitav valida EH2000 süsteemi absoluutkõrgus H = +6.75…+6.85 m. Juhul, kui
uue üksikelamu eelpool soovitatud suhtelise kõrguse valiku puhul jääb selle hoone ümbruses
planeeritud maapinna kõrguseks H = +6.45 m, siis ei jää uue üksikelamu sokli kõrgus edaspidi mitte
üheski kohas väiksemaks kui 30 cm. Niisugune valik eeldab ka seda, et olemasoleva maapinna kõrgust
ei pea krundile POS 02 püstitatava uue üksikelamu ümbruses eriti tõstma ega ka madalamaks võtma.
5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid
Haljastuse, heakorra, piirete ja väikevormide kavandamisel on ülimalt tähtis, et konkreetsele piir-
konnale iseloomulik haljastus vajab alati kas säilitamist või siis taastamist. Eriti oluline on see põhi-
mõte puiesteena ehitatud tänavate kõrghaljastuse puhul.
Haljastuse liigi valikul tuleb lähtuda igas konkreetses piirkonnas juba väljakujunenud traditsioonidest.
Planeeringualale moodustatavale kruntidele uue tarbeaia ja haljastuse rajamisel tuleb kasutada ainult
käesoleva tööga haaratud planeeringuala ümbritsevale alale traditsioonilisi puu- ja põõsaliike. Igal
juhul peab seal kaaluma, kas seal on ikka õige kavandada moodsa vormi ja lakoonilise haljastusega
(näiteks muru koos koonusekujuliseks pügatud elupuudega) aedasid.
Käesoleva tööga haaratud planeeringuala piirides kasvab suhteliselt vähe kõrghaljastust ja käesolev töö
ei tee ettepanekut mitte ühegi sealse puu likvideerimiseks. Planeeringualale kavandatav uus
üksikelamu ei jää edaspidi mitte ühelegi olemasolevale puule lähemale kui 2,0 m.
Mõlema uue planeeringualale moodustatava krundi haljastuse ja heakorrastuse lahendused koos
nendele maaüksustele sobivate väikevormide valikuga kuuluvad täpsustamisele kas rekonstrueeritava
või sinna täiendavalt püstitatava üksikelamu eelprojekti koostamise käigus.
Planeeringuala piiridesse jäävad antud juhul ainult sellised maaüksused, mille krundi kasutamise
sihtotstarbeks on kogu ulatuses üksikelamumaa (EP). Hea ehitustava kohaselt ei tohi niisugustel
kruntidel olla haljastuse osakaal väiksem kui 30%. Seega peab moodustataval uuel krundil POS 01
olema haljasala suuruseks vähemalt 0,3 x 840 = 252 m2 ning moodustataval uuel krundil POS 02
vähemalt 0,3 x 868 = 260 m2. Võrreldes viimati viidatud haljasalade suurustega on mõlemal uuel
krundil tegelikkuses kujunevad haljasalad aga veelgi suuremad. Planeeringualale moodustatavatele
uutele kruntidele POS 01 ja POS 02 rajatavate kõvakattega pindade maksimaalsed suurused saavad
olema vastavalt kuni 50 m2 ja 40 m2. See tähendab, et planeeringualale moodustatavatel uutel kruntidel
POS 01 ja POS 02 saavad uued haljasalad olema kordades suurmad kui sinna rajatavad kõvakattega
alad.
Käesoleva tööga haaratud planeeringualal on hooneid ümbritseva maapinna keskmine kõrgus (EH2000
süsteemis) on oluliselt kõrgem, kui see on Pärnu lahes oleva vee poolt aeg-ajalt üleujutatavatel aladel.
14
Planeeringualal rekonstrueeritava või sinna täiendavalt püstitatava üksikelamu eelprojektides on
üksikasjaliku vertikaalplaneerimise skeemi koostamisel mõistlik lähtuda planeeringualaga külgneva
Õuna tänava asfaltkattega sõidutee kattekihi kõrgusmärkidest. Need vertikaalplaneerimise skeemid
peavad aga igal juhul tagama, et planeeringualale moodustatavatele kruntidele kogunev sademevesi ei
valguks mingil juhul sealt naaberkinnistutele või vastupidi.
Planeeringuala piirides on naaberkinnistute piiride ehitatud kunagi küllaltki erineva kõrgusega ja ka
erinevatest materjalidest piirdeaedasid, mis aga nii mõneski kohas ei asu kahjuks krundi piiirdel.
Viimasena viidatud nähtus ei saa tänases omandi maailmas olla kuidagi vastuvõetav ning ka käesoleva
tööga haaratud planeeringuala übritsevad piirdeaiad vajavad piirirajatistena ümberehitamist kas
krundipiiridele või siis vahetult krundipiiride äärde.
Suur enamus piirdeaedasid on Pärnu linna, Pärnu linna Rääma linnaosa kvartalis nr 29 ehitatud siiski
puidust. Käesolev töö teeb ettepaneku ehitada vajaduse korral planeeringualale moodustatavate uute
kruntide piiridele ka niisugune puidust piirdeaed, mille soovituslik kõrgus on H = 1,2 m. Üldiselt on
soovitav, et kruntidevahelistele piiridele ehitatava piirdeaia konstruktsioon ja kõrgus saaks juba
eelnevalt naaberkinnistute omanike vahel kokkulepitud. Uute piirdeaedade projekteerimisel on
mõistlik järgida planeeringualale moodustatavate uute kruntide lähedusse juba varem ehitatud puidust
piirdeaedade juures kasutatud traditsioonilisi kujundusvõtteid. Eelnevast lähtudes on õige, kui nii
planeeringualal moodustaval krundil POS 01 rekonstrueeritava kui ka planeeringualal moodustaval
krundil POS 02 püstitatava üksikelamu eelprojektid sisaldavad ka kavandatava puidust piirdeaia ning
väravate kujundusi.
5.5. Tänavate maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus
Pärnu linna tänavavõrgu ning liiklus- ja parkimiskorralduse planeerimisel peab üldjuhul juhinduma nii
Eesti Vabariigi Projekteerimisnormide EPN 17 ”Linnatänavad” osast 7 kui ka Pärnu linna transpordi
arengukavast.
Planeeringuala külgneb loodepoolsest küljest Õuna tänav T2 kinnistuga, kus on juba paljude aastate
jooksul toiminud selle piirkonna elanike jaoks igati meelepärane liikluskorraldus. Seetõttu ei olnud
käesoleva töö mahus vähimatki vajadust tegeleda planeeringualaga piirneva Õuna tänav T2 kinnistul
väljaehitatud tänavalõigu liikluse rahustamiseks rakendatavate lisameetmete välja töötamisega. Sellise
otsuse tegemisel ei ole sugugi vähe tähtis asjaolu, et käesoleva tööga haaratud planeeringualale
moodustatatav uus krunt POS 03 jääb ka edaspidi eraomandisse ning kõne all olevale krundile rajatav
sõidutee ei saa olema üldkasutatav.
Planeeringualale moodustatavate uuete kruntide POS 01 ja POS 02 parkimisvajadused tuleb lahendada
Eesti Vabariigi standardis EVS 843:2016 sätestatud parkimisnormatiivide kohaselt. Eelviidatud
dokumendis sätestatud nõuete järgi peab väikeelamute alal paikneva olemasoleva üksikelamu juures
olema tagatud võimalus parkida vähemalt kahel sõiduautol. Seejuures on oluline, et Eesti Vabariigi
standardis EVS 843:2016 sätestatu kohaselt peavad kõik sellised parklad, kus on võimalus üheaegselt
parkida kuni 10 sõiduautol, asuma naaberkinnistul olevate elamute akendest vähemalt 8 m kaugusel.
Antud juhul on igati kinni peetud ka Pärnu linnas levinud heast tavast, mille kohaselt on sõidukite
parkimine lahendatud vaid oma krundi piirides ning käesolev töö ei näe ette sellel otstarbel kasutada
planeeringualaga külgneval Õuna tänav T2 kinnistule rajatud sõiduteed.
Planeeringualale kavandatud liiklusskeemiga saab soovi korral tutvuda GP-osa lehele 4 vormistatud
detailplaneeringu põhijoonisel.
5.6. Planeeritud tehnovõrgud ja rajatised
5.6.1. Sanitaartehnilised välisvõrgud
15
5.6.1.1. Planeeritud olme- ja tuletõrjeveevarustuse lahendus
Lähim Pärnu Vesi AS-i poolt hallatav linna ühisveevärgi magistraaltorustik on planeeringuala
piirkonnas paigaldatud Õuna tänav T2 kinnistule.
Pärnu Vesi AS-i poolt 29. oktoobril 2019. a. väljastatud tehniliste tingimuste nr DP-198363 kohaselt
ongi Õuna tn 11 kinnistu ühendatud linna ühisveevärgi magistraaltorustikuga just Õuna tänav T2
kinnistul. Selle kinnistu veevarustuse liitumispunktiks on Õuna tänav T2 poolse krundipiiri vahetus
läheduses olev maakraan nr 518. Eelkirjeldatud maakraan aitab täpsustada ka Õuna tn 11 kinnistu
veevarustuse plasttorust DN32 rajatud veesisendi omandisuhteid. Pärnu Vesi AS-i poolt tehtud
ettepaneku kohaselt säilib Õuna tn 11 kinnistu (koostatava detailplaneeringu kohaselt tähistab see uut
krunti POS 01) veevarustuse liitumispunkt ka edaspidi just niisugusena ja samas asukohas.
Lähiajal planeeringualale moodustatava teise uue krundi POS 02 tarvis tuleb aga edapidi mööda
planeeringualale moodustatavat kolmandat uut krunti POS 03 rajada niisugune uus veesisend, mis saab
alguse Õuna tänav T2 kinnistul paiknevast linna ühisveevärgi malmist magistraaltorustikust DN65.
Kõige sobivam viis planeeringualale moodustatava krundi POS 02 veesisendi ühendamiseks linna
ühisveevärgi magistraaltorustikuga on sadulühendus.
Selleks, et planeeringualale moodustatava krundi POS 02 veesisend vastaks igati täna kehtivates vee-
ja kanalisatsioonieeskirjades sätestatud nõudmistele, on selle maaüksuse veesisendi tarvis valitud Õuna
tänav T2 kinnistul ka asukoht eelviidatu uue krundi veevarustuse liitumispunktina toimivale maa-
kraanile. Eelviidatud maakraan aitab täpsustada planeeringualale moodustatava krundi POS 02
veesisendi omandisuhteid. Hea tava eeldab, et krundi POS 02 veevarustuse liitumispunktina toimiv
maakraan saab olema paigaldatud 0,5…1,0 m kaugusele väljaspoole planeeringualale moodustatava
uue krundi POS 03 piiri.
Planeeringualale moodustatavale krundile POS 02 kavandatud uue üksikelamu haldamiseks vajalik
veesisend on kogu pikkuses ette nähtud ehitada veevarustuse plasttorudest. Hea ehitustava kohaselt
kuulub eelkirjeldatud uue üksikelamu veesisendi läbimõõt täpsustamisele kõne all oleva hoone
eelprojekti koostamise käigus. Niiviisi toimetamise vajadus tuleneb eelkõige asjaolust, et just sellel
perioodil saavad lõplikult selgeks planeeringualale moodustatavale krundile POS 02 kavandatud uue
üksikelamu arvutuslikud olmevee vajadused nii ühe sekundi kui ka ühe ööpäeva jooksul.
Õuna tänav T2 kinnistu sellel lõigul (kaevust nr 504 põhja suunas) on linna ühisveevärgi malmist
magistraaltorustik DN65 paigaldatud küll linna sademevee ühiskanalisatsiooni PP PRAGMA muhv-
torudest OD/DN = 315 ehitatud magistraaltorustikust veidi kõrgemale, kuid linna reovee
ühiskanalisatsiooni PVC NAL muhvtorudest 160 x 4,7 ehitatud magistraaltorustikuga praktiliselt
samale kõrgusele. Just Õuna tänavale paigaldatud linna sademevee ja reovee ühiskanalisatsiooni
magistraaltorustike kõrgusmärgid osutusidki peamiseks põhjuseks, miks on planeeringulale
moodustatava uue krundi POS 02 reovee- ja sademeveeväljundite ning linna ühisveevärgi magistraal-
torustiku ristumisel tehniliselt kõige mõistlikum asendada sobivaid tõmbekindlaid tolerantsmuhve
kasutades malmist veetoru DN65 plastist veetoruga De63. Ligikaudu 10 m pikkusel lõigul PE 100
veetoru SDR17, PN 10 De63 kasutades on planeeringualale moodustatava uue krundi POS 02
veesisendi ühendamiseks võimalik kasutada ka näiteks elekterkeevis puursadulat D1 = 63 ja D2 = 32.
Pärnu linnas on kõigi planeeringualale jäävate hoonete väliseks tulekustuseks võimalik kasutada selles
piirkonnas linna ühisveevärgi torustikele paigaldatud hüdrante. Nende asukohtadest on antud täpne
ülevaade käesoleva seletuskirja peatükis 3.5.
Käesoleva tööga kavandatud veevarustuse lahendus saab aga Õuna tänav T2 kinnistul realiseeruda
ainult siis, kui sinna kavandatud krundi POS 02 veesisendi asukohale saab eelnevalt seatud sobiva
suurusega servituudi ala.
16
Planeeringualale moodustatava uue krundi EK-02 tarvis olmevee saamiseks Õuna tänav T2 kinnistul
paiknevast linna ühisveevärgi magistraaltorustikust peab detailplaneeringu arendaja või selle maa-
üksuse tulevane omanik esitama Pärnu Vesi AS-ile vastavasisulise taotluse.
5.6.1.2. Planeeritud reovee kanaliseerimise lahendus
Lähim Pärnu Vesi AS-i poolt hallatav linna reovee ühiskanalisatsiooni magistraaltorustik on
planeeringuala piirkonnas paigaldatud Õuna tänav T2 kinnistule.
Pärnu Vesi AS-i poolt 29. oktoobril 2019. a. väljastatud tehniliste tingimuste nr DP-198363 kohaselt
ongi Õuna tn 11 kinnistu ühendatud linna reovee ühiskanalisatsiooni magistraaltorustikuga just Õuna
tänav T2 kinnistul. Selle kinnistu reovee kanaliseerimise liitumispunktiks on Õuna tänav T2 poolse
krundipiiri vahetus läheduses olev piirikaev nr 115. Eelkirjeldatud piirikaev aitab täpsustada ka Õuna
tn 11 kinnistu PVC NAL muhvtorudest D x De = 110 x 3,2 rajatud reoveeväljundi omandisuhteid.
Pärnu Vesi AS-i poolt tehtud ettepaneku kohaselt säilib Õuna tn 11 kinnistu (koostatava
detailplaneeringu kohaselt saab see olema krunt POS 01) reovee kanaliseerimise liitumispunkt ka
edaspidi just niisugusena ja samas asukohas.
Lähiajal planeeringualale moodustatava teise uue krundi POS 02 tarvis tuleb aga edapidi mööda
planeeringualale moodustatavat kolmandat uut krunti POS 03 rajada niisugune uus reoveeväljund, mis
suundub Õuna tänav T2 kinnistul paiknevasse linna reovee ühiskanalisatsiooni PVC NAL
muhvtorudest D x De = 160 x 4,7 rajatud magistraaltorustikku. Kõige sobivam koht planeeringualale
moodustatava uue krundi POS 02 reoveeväljundi ühendamiseks linna reovee ühiskanalisatsiooni
magistraaltorustikuga on PE reoveekanalisatsiooni kaev nr 112, millel tuleb aga edaspidi kindlasti
krundi POS 02 reoveeväljundi ühendamiseks vähemalt vana kaevupõhi välja vahetada.
Selleks, et planeeringualale moodustatava krundi POS 02 reoveeväljund vastaks igati täna kehtivates
vee- ja kanalisatsioonieeskirjades sätestatud nõudmistele, on selle maaüksuse reoveeväljundi tarvis
valitud Õuna tänav T2 kinnistul ka asukoht eelviidatud krundi reovee kanaliseerimise liitumispunktina
toimivale piirikaevule (piirikaev on vajalik seetõttu, et planeeringualale moodustatava krundi POS 02
reoveeväljund muudab seal mõnevõrra oma suunda). Nii aitab eelviidatud piirikaev täpsustada ka
planeeringualale moodustatava krundi POS 02 reoveeväljundi omandisuhteid. Hea tava eeldab, et
krundi POS 02 reovee kanaliseerimise liitumispunktina toimiv piirikaev saab paigaldatud 0,5…1,0 m
kaugusele väljaspoole planeeringualale moodustatava uue krundi POS 03 piiri.
Planeeringualale moodustatavale krundile POS 02 kavandatud uue üksikelamu haldamiseks vajalik
reoveeväljund on kogu pikkuses ette nähtud ehitada kanalisatsiooni plasttorudest ning paigaldada
kaldega i = 0,007. Hea ehitustava kohaselt kuulub aga eelkirjeldatud üksikelamu reoveeväljundi
rajamiseks kasutatava kanalisatsiooni plasttoru läbimõõt täpsustamisele uue üksikelamu eelprojekti
koostamise käigus. Niiviisi toimetamise vajadus tuleneb eelkõige asjaolust, et just sellel perioodil
saavad lõplikult selgeks planeeringualale moodustatavale krundile POS 02 kavandatud üksikelamust
kananaliseeritava reovee arvutuslikud kogused nii ühe sekundi kui ka ühe ööpäeva jooksul.
Siinkohal on siiski õige juhtida veel eraldi tähelepanu asjaolule, et ristumisel Õuna tänav T2 kinnistul
pisut sügavamale paigaldatava linna ühisveevärgi magistraaltorustikuga hakkab krundi POS 02 reovee-
väljund paiknema linna ühisveevärgi magistraaltorustikust täpselt 300 mm võrra kõrgemal.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud reovee kanaliseerimise lahendus saab Õuna tänav T2
kinnistul realiseeruda ainult siis, kui sinna kavandatud uue krundi POS 02 reoveeväljundi asukohale
saab eelnevalt seatud sobiva suurusega servituudi ala.
Planeeringualale moodustatavalt uuelt krundilt EK-02 reovee kanaliseeriseks Õuna tänav T2 kinnistul
paiknevasse linna reovee ühiskanalisatsiooni peab detailplaneeringu arendaja või selle maaüksuse
tulevane omanik esitama Pärnu Vesi AS-ile vastavasisulise taotluse.
17
5.6.1.3. Planeeritud sademevee kanaliseerimise lahendus
Lähim Pärnu Vesi AS-i poolt hallatav linna sademevee ühiskanalisatsiooni magistraaltorustik on
planeeringuala piirkonnas paigaldatud Õuna tänav T2 kinnistule.
Pärnu Vesi AS-i poolt 29. oktoobril 2019. a. väljastatud tehniliste tingimuste nr DP-198363 kohaselt ei
ole Õuna tn 11 kinnistu veel Õuna tänav T2 kinnistul paikneva linna sademevee ühiskanalisatsiooni
magistraaltorustikuga ühendatud. Detailplaneeringu arendaja nägemust mööda ei ole vähemalt esialgu
selleks ka praktilist vajadust, et Õuna tn 11 kinnistu (koostatava detailplaneeringu kohaselt saab see
olema krunt POS 01) peaks juba lähiajal olema Õuna tänav T2 kinnistul paikneva linna sademevee
ühiskanalisatsiooni magistraaltorustikuga kindlasti ühendatud.
Lähiajal planeeringualale moodustatava teise uue krundi POS 02 tarvis tuleb aga edapidi mööda
planeeringualale moodustatavat kolmandat uut krunti POS 03 rajada niisugune uus sademeveeväljund,
mis suundub Õuna tänav T2 kinnistul paiknevasse linna sademevee ühiskanalisatsiooni PP
PRAGMA muhvtorudest DN/OD = 315 rajatud magistraaltorustikku. Kõige sobivam koht
planeeringualale moodustatava uue krundi POS 02 sademeveeväljundi ühendamiseks linna sademevee
ühiskanalisatsiooni magistraaltorustikku on PE sademevee kaev nr 122, kusjuures uue krundi POS 02
sademeveeväljundi ühendamiseks sellesse kaevu võib kasutada sobiva suurusega järelühendussadulat.
Selleks, et planeeringualale moodustatava uue krundi POS 02 sademeveeväljund vastaks igati täna
kehtivates vee- ja kanalisatsioonieeskirjades sätestatud nõudmistele, on selle maaüksuse sademevee-
väljundil Õuna tänav T2 kinnistul valitud ka asukoht eelviidatu uue krundi sademevee kanaliseerimise
mõttelisele liitumispunktile. Eelviidatud mõtteline liitumispunkt aitab täpsustada ka planeeringualale
moodustatava krundi POS 02 sademeveeväljundi omandisuhteid. Hea tava eeldab, et krundi POS 02
sademevee kanaliseerimise mõtteline liitumispunkt jääb ligikaudu 0,5…1,0 m kaugusele väljaspoole
planeeringualale moodustatava uue krundi POS 03 piiri.
Planeeringualale moodustatava uue krundi POS 02 haldamiseks vajalik sademeveeväljund on kogu
pikkuses ette nähtud ehitada kanalisatsiooni plasttorudest ning paigaldada kaldega i = 0,0045. Hea
ehitustava kohaselt kuulub aga uue krundi POS 02 sademeeväljundi rajamiseks kasutatava
kanalisatsiooni plasttoru läbimõõt täpsustamisele uue üksikelamu eelprojekti koostamise käigus.
Siinkohal on siiski õige juhtida veel eraldi tähelepanu asjaolule, et ristumisel Õuna tänav T2 kinnistul
pisut sügavamale paigaldatava linna ühisveevärgi magistraaltorustikuga hakkab krundi POS 02
sademeveeväljund paiknema linna ühisveevärgi magistraaltorustikust mõnevõrra kõrgemal.
Käesoleva tööga kavandatud sademevee kanaliseerimise lahendus saab Õuna tänav T2 kinnistul
realiseeruda ainult siis, kui sinna kavandatud uue krundi POS 02 sademeveeväljundi asukohale saab
eelnevalt seatud sobiva suurusega servituudi ala.
Planeeringualale moodustatavalt uuelt krundilt EK-02 sademevee kanaliseeriseks Õuna tänav T2
kinnistul paiknevasse linna sademevee ühiskanalisatsiooni peab detailplaneeringu arendaja või selle
maaüksuse tulevane omanik esitama Pärnu Vesi AS-ile vastavasisulise taotluse.
5.6.1.4. Planeeritud soojavarustuse lahendus
Õuna tn 11 kinnistu läheduses ei ole paigaldatud ei linna kaugkütte ega ka linna ühisgaasivärgi
magistaaltorustikke.
Õuna tn 11 kinnistu (koostatava detailplaneeringu kohaselt saab see olema krunt POS 01) sooja-
varustus on lahendatud lokaalselt.
Käesoleva töö mahus ei ole antud ka lähiajal planeeringualale moodustatava teise uue krundi POS 02
tarvis täpset soojavarustuse lahendust, sest viimati viidatud krundi soojavarustus on edaspidi
18
lahendatav vaid lokaalselt. Hea ehitustava kohaselt toimub selleks kõige paremini sobiva süsteemi
valik krundile POS 02 kavandatud üksikelamu eelprojekti koostamise käigus.
5.6.2. Elektrotehnilised välisvõrgud
5.6.2.1. Planeeritud elektrivarustuse lahendus
Lähim Elektrilevi OÜ poolt hallatav linna elektrivarustust tagav 0,4 kV õhuliin on planeeringuala
piirkonnas paigaldatud Õuna tänav T2 kinnistule.
Elektrilevi OÜ poolt 09. oktoobril 2019. a. väljastatud tehniliste tingimuste nr 334367 kohaselt ongi
Õuna tn 11 kinnistu ühendatud linna elektrivarustust tagava 0,4 kV õhuliiniga Õuna tänav T2 kinnistul.
Selleks on Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regioon monteerinud just Õuna tn 11 kinnistul paikneva
üksikelamu läheduses asuvale 0,4 kV õhuliini mastile liitumiskilbi ja sealt saab alguse ka Õuna tn 11
kinnistu maakaabelliinina rajatud elektrivarustuse liitumisliin. Elektrilevi OÜ poolt tehtud ettepaneku
kohaselt säilib Õuna tn 11 kinnistu (koostatava detailplaneeringu kohaselt saab see olema krunt POS
01) elektrivarustuse liitumispunkt ka edaspidi just niisugusena ja samas asukohas.
Lähiajal planeeringualale moodustatava teise uue krundi POS 02 tarvis tuleb aga edapidi mööda
planeeringualale moodustatavat kolmandat uut krunti POS 03 rajada niisugune 0,4 kV maakaabel-
liinina ehitatav elektrivarustuse liitumisliin, mis saab alguse Õuna tänav T2 kinnistule paigaldatavast
sokliga liitumiskilbist. Krundile POS 02 kavandatud üksikelamu elektrivarustuse liitumispunktina
hakkavadki toimima eelkirjeldatud sokliga liitumislilbi liitumisjuhtmestiku klemmid. Uut liitumiskilpi
on selles asukohas mugav teenindada ja seal on ka planeeringualale moodustatava krundi POS 02
tulevasel omanikul kerge fikseerida oma arvesti näitusid. Detailplaneeringu arendaja on valinud uue
krundi POS 02 elektripaigaldise peakaitsme prognoositavaks suuruseks 3 x 25 A. Eelviidatud sokliga
liitumiskilp aitab elektrivarustuse liitumispunktina täpsustada ka planeeringualale moodustatava uue
krundi POS 02 elektrivarustuse liitumisliini omandisuhteid. Hea tava eeldab, et uue krundi POS 02
elektrivarustuse liitumispunkt jääb umbes 0,5 m kaugusele väljaspoole uue krundi POS 01 piiri.
Planeeringualale moodustatava uue krundi POS 02 maakaabelliinina rajatava elektrivarustuse
liitumisliini kaabli margid kuuluvad täpsustamisele eelmainitud krundile püstitatava uue üksikelamu
eelprojekti koostamise käigus. Nii on mõistlik toimida eelkõige seetõttu, et just sellel perioodil selgub
ka kõne all oleva üksikelamu lõplik elektrienergia vajadus.
Õuna tänav T2 kinnistul soklile paigaldatava liitumiskilbi ning samal tänaval oleva Elektrilevi OÜ
Pärnu-Viljandi regiooni poolt hallatava 0,4 kV õhuliini vahelise elektrivarustuse maakaabelliini lõplik
tehniline lahendus kuulub aga välja töötamisele Elektrilevi OÜ poolt korraldatava konkurssi korras
ning eraldi koostatava projektdokumentatsiooni mahus. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud
elektrivarustuse lahendus saab Õuna tänav T2 kinnistul realiseeruda ainult siis, kui sinna Elektrilevi
OÜ poolt korraldatava konkurssi korras ning eraldi koostatava projektdokumentatsiooni mahus
kavandatava elektrivarustuse maakaabelliini asukohale saab eelnevalt seatud sobiva suurusega
servituudi ala.
Planeeringualale moodustatava uue krundi EK-02 tarvis elektrienergia saamiseks Õuna tänav T2
kinnistule paigaldatavast sokliga liitumiskilbist peab detailplaneeringu arendaja või selle maaüksuse
tulevane omanik esitama Elektrilevi OÜ-le vastavasisulise taotluse.
5.6.2.2. Planeeritud tänavavalgustuse lahendus
Õuna tänav T2 kinnistule on täna Leonhard Weiss OÜ poolt hallatavad tänavavalgustuse toiteliinid
paigaldatud juba varem ja sellel eesmärgil on kasutatud Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni poolt
hallatavaid 0,4 kV õhuliini maste. Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamisest ei tulene
mingeid põhjuseid, mille pärast peaks käesoleva töö mahus käsitlema selles piirkonnas paikneva
tänavavalgustuse toiteliini ümberehitamise teemat. Eelnevast lähtuvalt säilib Õuna tänava
tänavalgustuse tehniline lahendus ka edaspidi praegusel kujul.
19
5.6.2.3. Planeeritud sidevarustuse lahendus
Lähim Telia Eesti AS-i poolt hallatav linna sidevarustust tagav õhuliin on planeeringuala piirkonnas
paigaldatud Õuna tänav T2 kinnistule.
Õuna tn 11 kinnistu õhuliinina rajatud sidevarustuse liitumisliin saab alguse Õuna tänav T2 kinnistul
paikneva linna sidevarustuse õhuliini mastilt. Detailplaneeringu arendaja nägemuse kohaselt säilib
Õuna tn 11 kinnistu (koostatava detailplaneeringu kohaselt saab see olema krunt POS 01) side-
varustuse liitumispunkt ka edaspidi just niisugusena ja samas asukohas.
Lähiajal planeeringualale moodustatava teise uue krundi POS 02 tarvis ei ole aga detailplaneeringu
arendaja esialgu Telia Eesti AS-ilt vastavasisulisi tehnilisi tingimusi tellinud.
5.7. Tuleohutuse tagamine
Planeeringualale moodustataval uuel krundil POS 01 rekonstrueeritava üksikelamu ja moodustatavale
uuele krundile POS 02 püstitatava üksikelamu puhul on antud juhul lähtutud Eesti Vabariigi majandus-
ja taristuministri poolt lähtutud 03. detsembril 2018. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Standardist
EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutuse osa 7, mis käsitleb ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.
Seejuures on oluline, et päästeteenistuse töötajad saaksid võimaliku tulekahju korral edaspidi
takistamatult kasutada nii planeeringualal rekonstrueeritava kui ka sinna täiendavalt püstitatava
üksikelamu evakuatsioonipääsusid.
Planeeringualale kavandatud uue üksikelamu hoonestusala valikul on jälgitud, et selle hoone kaugus
kõikidel naaberkinnistul paiknevatest hoonetest oleks edaspidi kindlasti suurem kui 8 m ning kõikidest
naaberkinnistute piiridest kindlasti suurem kui 4 m. Planeeringualal rekonstrueeritava üksikelamu
puhul ei ole küll eelpool kirjeldatud tingimused täidetud, kuid see hoone on püstitatud juba aastate eest
kehtestatud Õuna tn 9 kinnistu detailplaneeringus sätestatu põhjal. Neist olulisem oli asjaolu, et Õuna
tn 9 kinnistul, täpselt Õuna tn 11 kinnistu piiril paiknevale kuurile pidi kavandatud ümberehituste
käigus saama ehitatud tulemüür. Mingil põhjusel on see tulemüür veel tänagi ehitamata.
Planeeringuala tuletõrjevee tagamisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Standardist EVS 812-6:2012.
Tuletõrje veevarustuse nõuded on määratletud kõne all oleva standardi osas 6, kus on sätestatud, et
planeeringualal peab tuletõrje veevarustus olema igal juhul välja ehitatud. Eesti Vabariigi Standardi
EVS 812-6:2012 kohaselt on väga tihedasti asustatud piirkonnas ühes sekundis vajalik arvutuslik
veekogus vähemalt 20 liitrit. Selline normatiivne veekogus peab olema planeeringualal tagatud mitte
vähem kui kolme tunni jooksul. Käesoleva detailplaneeringuga haaratud planeeringuala piirkonnas
saab hooneväliseks tulekustutuseks vajalik vesi olema tagatud Õuna ja Oja tänavate ristmikul asuvasse
veesõlme nr 528 (planšetil 6-B-13) monteeritud hüdrandi nr 520 abil. Pärnu Vesi AS-i poolt
29. oktoobril 2019. a. väljastatud tehnilistes tingimustes on sätestatud, et viimati läbi viidud mõõtmiste
kohaselt on sellest hüdrandist saadava tuletõrjevee koguseks on 45,7 liitrit/sekundis.
Ehitiste tuleohutus standardisse EVS 812-6, 2012 A1, 2013 sisseviidud muudatuste kohaselt on kuni
kahekorruselise elamupiirkonna lubatud tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus 150 m. Käesoleva
detailplaneeringuga haaratud planeeringulal jäävad nii rekonstrueeritav kui ka sinna püstitatav
üksikelamu Õuna ja Oja tänavate ristmikul asuvast hüdrandist nr 520 vähem kui 150 m kaugusele.
5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringuala ümbritsev piirkond asub Pärnu linnas niisuguses kohas, kus turvaline elukeskkond on
juba aastate jooksul välja kujunenud. Seal on kõikidele planeeringualaga külgnevatele tänavatele
rajatud tänavavalgustus ning praktiliselt kõikidel kruntidel on välja ehitatud ka piirdeaiad. Eelnevast
lähtudes ei tee käesolev töö ettepanekut planeeringualal kuritegevuse riskide vähendamisega seotud
täiendavate turvameetmete rakendamiseks. Planeeringualale jäävatel kinnistutel tuleb ka edaspidi
järgida turvameetmeid, mis kehtivad kogu Pärnu linnas.
20
5.9. Keskkonnatingimused
Planeeringualal ohtlikke keskkonnamõjusid ei ole. Neid ei lisandu sinna ka pärast Õuna tn 11 kinnistu
detailplaneeringu realiseerumist. Eelnevast lähtuvalt ei ole Pärnu Linnavalitsus andnud (koos detail-
planeeringu algatamise otsusega) sellist korraldust, mis sätestaks, et Õuna tn 11 kinnistu detail-
planeeringu koostamine eeldaks ka strateegilise keskkonnamõjude hindamise algatamist.
Planeerimisel, elamualade korrastamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb aga olemasolevat kõrghaljastust
käsitleda alati võrdväärsena muudele keskkonna tehislikele elementidele (hoonetele, teedele ning
tehnovõrkudele). Sellise nägemuse realiseerimiseks peab hoonestuse kas kõrghaljastuse või mõne muu
väärtusliku haljastuse naabrusse rajamisel kasutama ehitus- ja kaevetööde käigus taimestiku koosluse
ja puude kaitseks ajutisi piirdeaedu ning väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme. Samuti on
niisugustel juhtudel soovitav vältida taimestiku ja puude vigastamist mõnel muul viisil.
5.10. Piirangud
A. Servituudi alad
A.1. Kehtivad servituudi alad
Käesoleva tööga haaratud planeeringualal kehtivaid servituudi alasid ei ole.
A.2. Käesoleva tööga kavandatud servituudi alad
Planeeringualaga külgnevale ja Pärnu linna omandis olevale Õuna tänav T2 kinnistule on käeoleva
tööga kavandatud uued servituudi alasid planeeringualale moodustatava uue krundi POS 02 veesisendi,
reoveeväljundi, sademeveeväljundi ja elektrivarustuse liitumisliini krundiväliste lõikude asukohta.
B. Tehnovõrkude kaitsevööndid
Planeeringualale või selle kontaktvööndisse kavandatud tehnovõrkude kaitsevööndite määramisel tuleb
juhinduda vastavasisulistes Eesti Vabariigi Standardites sätestatud nõuetest.
C. Teede kaitsevööndid
Pärnu linna tänavatele ei ole kaitsevööndeid määratud.
D. Geodeetilised märgid
Planeeringuala läheduses geodeetilisi märke ei paikne.
E. Looduskaitse ja kallasrajad
Käesoleva tööga haaratud planeeringuala jääb suhteliselt kaugele Pärnu lahe ja Pärnu jõe piirangu-
vöönditest.
F. Muinsuskaitse
21
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ka mälestisi või
nendega seotud kaitsevööndeid.
G. Miljööväärtuslikud hoonestusalad
Planeeringualale miljööväärtuslikke hoonestusalasid ei jää.
H. Üldplaneeringukohased piirangud
Pärnu linna üldplaneering ei ole üldjuhul sellele piirkonnale, kus planeeringuala paikneb, mingeid
piiranguid ega ka kitsendusi määranud
5.11. Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult tervikuna ning
kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. Lubamatu on detailplaneeringu realiseerimise käigus teha
niisuguseid toiminguid, mis võivad hiljem takistada varemkavandatud tervikliku keskkonna välja
ehitamist või näiteks omanike vahel kokkuleppele jõudmist. Detailplaneeringu arendaja või
planeeringualale moodustatavate uute kruntide omanikud peavad veel enne ehitusprojektide
koostamisega alustamist ja ehituslubade taotlemist välja selgitama, milliseid toiminguid on neil seoses
detailplaneeringu realiseerimisega vaja teha.
5.11.1. Üldiselt
Pärast Õuna tn 11 kinnistu detailplaneeringu kehtestamist on selle arendaja esmaseks ülesandeks
planeeringualale jäävate uute kruntide (POS 01, POS 02 ja POS 03) moodustamisega seotud
maakorraldustoimingute läbiviimise korraldamine. On oluline, et veel enne maakorraldustoimingutega
alustamist saaksid likvideeritud kõik uute moodustatavate maaüksuste piiridele jäävad ehitised.
Detailplaneeringu arendajal on planeeringualale moodustatavale uuele krundile POS 02 püstitatava
üksikelamu edaspidiseks haldamiseks vaja planeeringualale moodustatavale uuele krundile POS 03
rajada juurdesõidutee ning ehitada sinna ka uusi tehnovõrkusid, näiteks veesisend, reoveeväljund,
sademeveeväljund ning 0,4 kV maakaabelliinina toimiv elektrivarustuse liitumisliin.
Käesolevas detailplaneeringus esitatud tehniliste lahenduste alusel ei ole aga Pärnu Linnavalitsusel
mitte ühtegi kohustust ehitada käesoleva tööga haaratud planeeringualale jäävate üksikelamute
edaspidiseks haldamiseks ei avalikuks kasutamiseks ettenähtud teid ja nendega seotud rajatisi ega ka
haljastust, välisvalgustust või muid sarnaseid tehnilisi rajatisi.
Õuna tn 11 kinnistu detailplaneering on mõistlik ellu viia ühes etapis.
5.11.2. Planeeringualale moodustav uus krunt POS 01
Detailplaneeringu arendaja või selle krundi tulevane omanik peab kõikide selle krundi piirides
likvideeritavate hoonete ning ka rekonstrueeritava üksikelamu ehitustööde korraldamisega
alustamiseks tellima kõigepealt sellekohased eelprojektid.
Krundil POS 01 rekonstrueeritava üksikelamu haldamiseks ei pea detailplaneeringu arendaja või selle
krundi tulevane omanik enam mitte ühegi firmaga täiendavaid liitumislepinguid sõlmima.
Krundil POS 01 likvideeritavate hoonete ja rekonstrueeritava üksikelamu eelprojektide valmimise järel
peab detailplaneeringu arendaja või selle krundi tulevane omanik taotlema Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnast veel eelviidatud hoone ehitustööde korraldamise tarvis ehitusloa. Pärast kõne
all olevate ehituslubade väljastamist ja ehitustöödega seotud hangete läbiviimist võibki ehitustöödega
alustada.
22
Pärast krundil POS 01 paikneva üksikelamu rekonstrueerimist peab detailplaneeringu arendaja või
selle krundi tulevane omanik taotlema Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnast ka rekonstrueeritud
üksikelamu igapäevaseks haldamiseks vajaliku kasutusloa.
5.11.3. Planeeringualale moodustatav uus krunt POS 02
Detailplaneeringu arendaja või selle krundi tulevane omanik peab sellele krundile püstitatava
üksikelamu ehitustööde korraldamisega alustamiseks tellima kõigepealt sellekohase eelprojekti.
Krundile POS 02 püstitatava üksikelamu haldamiseks peab detailplaneeringu arendaja või selle krundi
tulevane omanik sõlmima vähemalt Pärnu Vesi AS-iga ning Elektrilevi OÜ-ga täiendavad liitumis-
lepingud.
Krundile POS 02 püstitatava üksikelamu eelprojekti valmimise järel peab detailplaneeringu arendaja
või selle krundi tulevane omanik taotlema Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnast veel
eelviidatud hoone ehitustööde korraldamise tarvis ehitusloa. Pärast sellekohase ehitusloa väljastamist
ning ehitustöödega seotud hanke läbiviimist võivadki ehitustööd alata.
Pärast krundile POS 02 üksikelamu püstitamist peab detailplaneeringu arendaja või selle krundi
tulevane omanik taotlema Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnast ka püstitatud üksikelamu
igapäevaseks haldamiseks vajaliku kasutusloa.
LINNUVAADE PLANEERINGUALALE KIRDEST
LINNUVAADE PLANEERINGUALALE LOODEST
PLANEERINGUALALRAKENDATAVADEHITUSÕIGUSED
MOODUSTATAVATE KRUNTIDE PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID EKSPLIKATSIOON
POS 1 POS 2 POS 3 01
ABS.
, LATES
AA X=6472711.58 Y=530288.04 AA X=6472711.58 Y=530288.04 AA X=6472711.58 Y=530288.04
KÕRVALHOONE
02
HOONETELUBATUD
KESKMINEKÕRGUS
I ASUTAMISE
LUBATUDSUURIM
LUBATUDSUURIM
HOONETEARV
ÜMBRITSEVA
KRUNDSIUURUS
KÕRGUSEST
MAAPINNA
HOONETE
SIHTOTSTARVE
MAAPINNA
KRUNDILPÕHIHOONE/
PROTSENT
SUURIMKÕRGUS(m)
IÄHIS
TÄISEHITUSE
PÕHIHOONE/
EHITISEALUNEPIND/
AB X=6472687.52 Y=530274.57 AF X=6472696.63 Y=530315.45 AE X=6472726.21 X=530261.20
ABI HOONEA
KESKMISEST
KRUNDT
AC X=6472692.92 X=530264.92 AG X=6472672.20 X=530301.96 AH X=6472731.02 X=530263.87 03
KRUNDK
AD X=6472702.03 X=530247.79 AB X=6472687.52 Y=530274.57 AI X=6472701.45 Y=530318.11
AE X=6472726.21 X=530261.20 04
05
06 POS 01 ²
07
POS 02 ²
08
09 POS 03 ²
10
ARHITEKTUURSEDTINGIMUSED
AH
Õuna tn 13
KATUSEKALLETE
LUBATUDSUURIM
LUBATUDSUURIM
KATUSEKALDED,
, UUD
MAA-ALUNE
NUMBRID
HOONETE
HOONETE
KATUSETÜÜBID,
MATERJAL
KÕRGUS
MATERJALID
KORTERITEARV
FASSAADIDE
HOONE
HOONEOSADJA
MAAPEALNE/
EKSPLIKATSIOONI
VAHEMIK,
KORRUSELISUS,
VÄLISVIMISTLUSE
SUHTELISENULLI
DETAILID
AVATÄITEDM
07
AE
04
m
06
95
05 01 PLANEERITUD
12.
AA ÜKSIKELAMU
4m
02 03 02 OLEMASOLEV ° °,
POS 1 POS 3 ÜKSIKELAMU
AD 840 m²
340 m² AI Lina tn 14
4m
4m
H=6.75
...
AC AF
1,5
08 4m
01
5m
POS 2
4.2
AB 868 m²
09
TINGMÄRGID
H=6.45
Õuna tänav T2
TEEN
4m
HÜDR
4m
Õuna tn 9
INDU
ANDI AADIUS
Lina tn 12
R=15
SR
AG
NR. 5
0m
Õuna tn 9a
20
10
Lina tn 10a
H=4.90
1:500
PÄRNU LINNA, PÄRNU LINNA ÕUNA TN 11 KINNISTU
DETAILPLANEERING
2019013 - 00 - GP
Aamos Atlas OÜ
Staad. Leht Lehti
A. VAINULA
A. VAINULA
KULDSE KODU 5-312
TEL. 05653893
PLANEERINGUALA
PÄRNU LINNA, PÄRNU LINNA ÕUNA TN 11 KINNISTU
DETAILPLANEERING
2019013 - 00 - GP
Staad. Leht Lehti
A. VAINULA
KULDSE KODU 5-312
TEL. 05653893
Staad. Leht Lehti
POS 2 KRUNDI EKSPLIKATSIOON
REOVEE
LIITUMISPUNKT
524 01
02
POS 2 KRUNDI
122 SADEMEVEE 03
LIITUMISPUNKT
04
112 SK
3 Õuna tn 13 SVK-1 05
MP
06
V3KO SK
3
MP
3 3
KO-1 07
3 V3 K S
O3 K3 07
MP
3 V3 KO SK
08
3 3 SVK-2
POS 2 KRUNDI
MP V3
3 KO SK
3 3 06 09
VEEVARUSTUSE
LIITUMISPUNKT 05 MP V3
043 KO SK 10
V33 3
MP
3 K
V3O3
MP
TINGMÄRGID
3 SK
3
V3KO 3
SK
3
02 MP
3 V3 SK3
504 03 POS 3
MP V3
Lina tn 14
3
POS 1
MVP3
01
3
08
09 POS 2
Õuna
tänav T2 Lina tn 12 V3
KO3
Õuna tn 9
TEENIND 50m
HÜDRAN
SK3
MP3
R=1
USRAAD
DI NR. 52
Õuna tn 9a
IUS
0
MÄRKUSED
Lina tn 10a
1:500
PÄRNU LINNA, PÄRNU LINNA ÕUNA TN 11 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Aamos Atlas OÜ 2019013 - 00 - TV
Staad. Leht Lehti
A. VAINULA
V. VAINULA
R. RANDMAA
KULDSE KODU 5-312
TEL. 05653893