Jaanus Saat Teie 27.09.2021 nr 6-1/75-23
Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 26.10.2021 nr 14-11/6723-2
[email protected]
Kersalu külas Toropi
(katastritunnus 29501:009:0448)
maatulundusmaa kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Austatud vallavanem
Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 27.09.2021 kirjaga nr 6-1/75-23
Kersalu külas Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu (Paabor Projekt OÜ töö nr DP-2-2021, edaspidi detailplaneering) vastavalt
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõikele 1 heakskiidu saamiseks.
Planeeritav maa-ala, suurusega u 5,95 ha, asub Lääne-Harju vallas Kersalu külas riigitee
11199 Põllküla-Madise tee (edaspidi Põllküla-Madise tee) ääres. Detailplaneering hõlmab
Toropi kinnistu (katastritunnus 29501:009:0448, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 59465
m²) ja lähiala juurdepääsu planeerimiseks Põllküla-Madise teelt. Detailplaneeringus
kavandatakse 11 elamumaa sihtotstarbelist krunti üksikelamute ehitamiseks, kaks
transpordimaa krunti teede ehitamiseks ja üks tootmismaa krunt puurkaevu ja tuletõrjevee
mahutite rajamiseks. Juurdepääs planeeritavatele alale nähakse ette Põllküla-Madise teelt.
Detailplaneering on kooskõlas Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005
kehtestatud Keila valla üldplaneeringuga, mis näeb ette planeeritavale alale tiheasustuses
paikneva väikeelamumaa juhtotstarbe.
Detailplaneeringu koostamine algatati Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega
nr 1127 ning võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 01.06.2021 korraldusega nr 554.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 01.07.2021 kuni 14.07.2021, mille
kestel esitasid detailplaneeringu kohta kirjalikud arvamused A. Kattel, K. Kattel ja S. Seeder,
U. Piigli ning V. Vain.
Kohalik omavalitsus vastas arvamustele kirjalikult ning korraldas 02.09.2021 avaliku
väljapaneku tulemuste arutelu. Avalikul arutelul kõigi arvamuste esitajate ja planeeringu
koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud.
Tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, märgin:
1. Detailplaneeringut on koostatud lähtuvalt Keila valla 2005. aastal kehtestatud
üldplaneeringust. 2018. aastal kehtestatud Harju Maakonnaplaneering (edaspidi
maakonnaplaneering) planeeritavale alale linnalise asustusega ala ette ei näe.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneeringus ei ole kajastatud maakonnaplaneeringu põhimõtteid ega
maakonnaplaneeringule viidatud.
Maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 „Linnalise asustusega alad“ on märgitud, et väljaspool
linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi
tihendada ning laiendada. Tihendamisel ja laiendamisel tuleb silmas pidada, et juhul, kui
väiksemad tiheasustusalad oluliselt laienevad ja omandavad linnalise asustusega alade
omased tunnuseid, tuleb edaspidisel planeerimisel neid ka vastavalt käsitleda. Nimetatud
linnalise asustuse omased tunnused on muu hulgas polüfunktsionaalsuse olemasolu (elamu,
äri- ja tootmismaad, puhkealad, välja arenenud tehniline infrastruktuur, väljakujunenud
teenuste ja töökohtade baas).
Käesolevas detailplaneeringus maakonnaplaneeringus antud linnalisele asustusele omased
tunnused puuduvad ning detailplaneering sobitub pigem maakonnaplaneeringu peatükis 2.3
„Maalised piirkonnad“ kirjeldatud alaga ning vastab olemuselt valglinnastumisele
iseloomulikele tunnustele:
- Ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist, paiknemine reisirongi- ja bussipeatusest
eemal;
- avalike teenuste puudumine või nende vähesus.
Eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu peatükis on märgitud, et elamualasid ei planeerita
üldjuhul maanteede lähedusse ja kaitseväe harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvööndisse
vältimaks negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, tolm, ja heitgaasid). Juhul kui huvitatud isik
soovib planeerida elamualasid maanteede ja raudteede lähedusse, peab ta ühtlasi rakendama
negatiivset mõju leevendavaid meetmeid.
Antud juhul asub planeeritav ala riigikaitselise ehitise (Klooga harjutusväli) piiranguvööndis
1,2 km kaugusel Klooga harjutusvälja piirist. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6.2.2
„Riigikaitselise tegevusega kaasnev müra“ on selgitatud, et Klooga harjutusvälja kasutatakse
selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra, mis
võib levida kogu piiranguvööndi ulatuses. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike
3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud
müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56
sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut
põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja
olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.
Maakonnaplaneeringus on kirjas, et kehtivate detailplaneeringute puhul, mis jäävad
väljapoole maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala ning vastavad
valgalinnastumisele iseloomuliku asustuse tunnustele on kohustus kaaluda nende kehtetuks
tunnistamise vajadust. Antud juhul detailplaneeringut alles koostatakse ning detailplaneeringu
vastuvõtmisest saab järeldada et kohalik omavalitsus peab vajalikuks uue tiheasutusala
moodustamist Kersalu külla.
Arvestades Klooga harjutusväljaku lähedust planeeritavale alale, palun täiendada seletuskirja
ja jooniseid vastava teabega (näiteks servituutide ja planeeringu elluviimise osas), et
planeeritavale alale kodu rajades oleks inimestel teada harjutusväljakul toimuvast tegevusest
2
põhjustatud võimaliku müra esinemine. Palun kirjeldada ka keskkonnahäiringu
vähendamiseks ette nähtud meetmeid.
2. Planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks,
soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt
jätkusuutlikku arengut (PlanS § 1 lõige 1). Planeerimisseaduse § 126 on antud
detailplaneeringu ülesanded, millest mõnele ruumiloomes olulisele punktile ei ole piisavalt
tähelepanu pööratud.
2.1. Ehitise ehituslike tingimuste määramine (PlanS § 126 lõige 1 punkt 5)
Detailplaneeringu materjalidest ei selgu, millisele ruumilise arengu analüüsile tuginedes on
planeerimislahendus välja töötatud ja 11 elamukrunti planeeritud.
PlanS § 3 lõikes 1 on sätestatud, et planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik
ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja
ehitustingimused. PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas
planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid,
nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
Seletuskirja punktis 6.5 „Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud“ on kirjas, et elamu
rajamine planeeritud asukohas on kooskõlas Kersalu küla ajalooliselt väljakujunenud
asustusstruktuuriga. Seletuskirja punktis 6.3 „Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed
seosed“ ja joonisel „Kontaktvööndi ehituslikud seosed“ on kirjeldatud peamiselt olemasolevat
maakasutust. Planeeringus ei ole elamu asukohti planeeritud/soovitatud. Võimalikud
hoonestusalad on märgitud maksimaalselt suured, põhjendusega, et see võimaldab vabalt
valida hoonete asukohti.
Palun lisada planeeringu materjalidele analüüs, millest antud planeeringu lahendus tuleneb
Hilisemate võimalike arusaamatuste vältimiseks, palun käsitleda ka kuni 20 m2 pindalaga
hoonete võimalikku asukohta st kas neid on lubatud ehitada ainult hoonestusalasse.
2.2.Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine (PlanS § 126 lõige 1 punkt 8)
Detailplaneeringu materjalidest puudub graafiline haljastuslahendus, mistõttu ei ole selge, kas
on võimalik säilitada 50 % olemasolevast kõrghaljastusest nagu üldplaneering ette näeb.
Maastik on inimeste elukeskkond tervikuna ning planeerimisel, koduümbruse kujundamisel
on haljastuse ja heakorra lahendused olulised. Haljastus, sealhulgas ka olemasolev haljastus
on tasakaalustatud kvaliteetse ruumiloome puhul terviklahenduse sisuline osa. Ka
Rahandusministeeriumi 2019. aastal koostatud „Väikeasulate uuringu“ peatükis 7 „Asustuse
suunamine, sh elamumaade kavandamine“ (https://planeerimine.ee) on välja toodud, et
elamumaade kavandamine eeldab haljastuse, avaliku ruumi ja taristute terviklikku arendamist.
Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub (20.10.2021), et Toropi kinnistu (59465 m2) koosneb
haritavast maast (35767 m2), looduslikust rohumaast (13819 m2), metsamaast (9433 m2) ja
muust maast (446 m2). Seega moodustab mets planeeritavast alast u 16 % hõlmates
planeeritavaid elamukrunte pos 7,8,9,10 ja teemaad.
3
Palun analüüsida planeeringu lahendust ja veenduda, et üldplaneeringus ette nähtud säilitatav
kõrghaljastuse protsent oleks tagatud ning kavandatava ruumi selguse mõttes anda
planeeritavale alale haljastuse põhimõtteline graafiline lahendus.
Palun olla veendunud, et planeeritud maakasutus on kõige otstarbekam ning tagab tingimused
detailplaneeringu realiseerumisel kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks
3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav. Antud juhul ei ole üheselt mõistetav informatsioon hoonestuse võimaluse ja
sademevee lahenduse kohta.
- Joonisel nr 4 „Põhijoonis“ planeeritud krundil pos1 paikneb kaks kraavi ja teerada
(leppemärkides tähistamata), mille peale on märgitud elamumaa hoonestusala.
Seletuskirja punktis 7.6.2 „Sademevesi“ on kirjutatud, et kui kraav jääb krundi
kasutamisele ette, siis on lubatud kraav antud asukohast ümber tõsta kuid mitte
likvideerida.
- Seletuskirja punktis 7.2.2 „Vertikaalplaneerimine“ on märgitud sademevete kohta, et
need tuleb juhtida pinnasesse oma krundi piires ja et vertikaalplaneerimise lahendus
antakse hoone ehitusprojektis.
Palun täpsustada, millist kraavi on mõeldud säilitada või vajadusel ümber tõsta. Kui säilib
Kivi tee poolne kraav, tuleks näidata ka truup planeeritava tee alla. Palun mitte planeerida
hoonestusala kraavi peale ning kui teerada ei säili siis näidata see likvideeritavana. Palun
kaasata tehnotaristu projekteerimisel vastava valdkonna spetsialist.
Vertikaalplaneerimise osas teen ettepaneku anda planeeritavate hoonetele ± 0.00 võimalike
hilisemate põhjendamatute maapinna tõstmiste vältimiseks.
Menetluse jätkamiseks vastavalt PlanS § 138 sätestatud korrale, palun esitada
Rahandusministeeriumile korrigeeritud ja täiendatud detailplaneeringu materjalid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
4