dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud Eesti mereala planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 28. oktoober 2021
Viit
15-1/6765-2
Registreeritud
28. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎Ettepanekud Eesti mereala planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta.asice352 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 29.09.2021 nr 15-1/6765-1 Meie 28.10.2021 nr 6-5/21/10827-9 Ettepanekud Eesti mereala planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta Esitasite Keskkonnaametile Eesti mereala planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise aruande eelnõu täiendavaks üle vaatamiseks.1 Keskkonnaamet esitab põhilahenduse kohta järgnevad märkused ja ettepanekud. 1. Lk 53 punktis k on märgitud „hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju elupaikadele, taimedele).“ Palume lisada „kalade koelmualadele“, st kas heljum võib levida ka koelmualadele. 2. Lk 59 viidatakse AS Eleringi perspektiivsetele merekaabelliinide skeemile, kuid skeemi ei ole lisatud. Palume skeem lisada või viide eemaldada. 3. Lk 70 on skeemi 5.14.1 juurde lisatud allmärkena kaadamisalade definitsioon. Keskkonnaameti soovitab märke lisada teksti. Näiteks lisades esimese lõigu lõppu täpsustuse „Süvenduspinnase regulaarseks suuremahuliseks kaadamiseks on määratud kaadamisalad (allmärke number)“. Selgituseks märgime, et kaadamine nagu ka süvendamine on vee erikasutus, mille lubatavus otsustatakse loa menetluse käigus. Kaadamisaladeks on valitud alad, kus pikema aja jooksul suurtes mahtudes pinnast uputatakse sellest lahti saamise eesmärgil. Igaks kaadamiseks ei looda kaadamisalasid. Igal sadama läheduses ei ole kaadamisala, seega loa menetluse (vajadusel ka eksperthinnangu) käigus leitakse sobiv viis süvenduspinnase paigutamiseks/kaadamiseks, selle käigus ei looda alati aga uut kaadamisala. 4. Lk 70 on kirjutatud „Uute kaadamiskohtade määramist ei loeta mereplaneeringu muutmiseks, juhul kui järgitakse mereplaneeringuga seatud tingimusi.“ Palume lauset muuta „Uute kaadamisalade (...).“ 5. Lk 70 täiendada suunist 1 järgnevalt „Uute kaadamisalade määramisel vältida (...)“. 6. Lk 71 täiendada tingimust 1 järgnevalt „Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele võtmine täpsustatakse veekogu süvendamise ja kaadamise loa menetlemise käigus.“ Täpsustame, et veeseadus toob välja eraldi tegevuse kaadamine (veeseadus § 187 p 11). Seega on korrektne kasutada kaadamise terminit, mitte veekogu põhja pinnase paigaldamine. Veekogu põhja pinnase paigaldamise all on mõeldud eelkõige kasulikku paigutamist (pinnase täitmine, sadamaala planeerimine, kalda taastamine jne). 1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.09.2021 numbriga 6-5/21/10827-7 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 7. Täpsustada tingimuse 2 viimast lauset järgnevalt „Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas määratletud tingimustest.“ Rõhutame, et uusi kaadamisalasid võetakse kasutusse, kui taotletakse vee erikasutuse keskkonnaluba kaadamiseks ning kui tegevus on suuremahuline ja/või regulaarne. Uue kaadamisala määramise aluseks on täpsemad uuringud, ala valitakse üldjuhul keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus. Uuringute/KMH käigus nähakse ette ka vajalikud tingimused, mis fikseeritakse vastavas loas. 8. Lk 71 täiendada tingimust 2 järgnevalt „Uute kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju.“ Juhime tähelepanu, et olemasolevatest kaadamisaladest enamus asuvad kaitsealadel või hoiualadel. Oluline on, et tegevus ei kahjustaks kaitseala kaitse-eesmärke ning ei ohusta mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist. See selgitakse välja KMH käigus. Mõjude hindamise aruandes Natura hindamise järeldustes (lk 123) on välja toodud „Uute kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljapool Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.“ Lisaks palume täiendada mõjude hindamise aruande eelnõu peatükki 4.2.6 „Kaitstavad loodusobjektid“ arvestades järgnevat. Hinnates mereplaneeringuga kavandatud kaabliühenduste mõju Kura kurgu hoiuala kaitse- eesmärkidele on lähtutud vastavalt Keskkonnaameti suunisele Kura kurgu hoiuala, Vesitükimaa hoiuala, Vesitükimaa laidude ja Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga kaitsekorralduskavas aastateks 2017-2026 esitatud elupaigatüüpide leviku infost ja püstitatud eesmärkidest. Mõjude hindamise aruandes on järeldatud (Tabel 4.2.6-2), et planeeringuga on kaablikoridorid kavandatud väljapoole kaitsekorralduskavas määratletud kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe, sh elupaigatüüpi karid. Lähtudes kaitsekorralduskavas seatud eesmärgist nõustume mõjude hindamise aruande järeldusega. Uuemad modelleeritud andmed (mis on kujutatud ka joonisel 4.2.5-2) lubavad eeldada Kura kurgu hoiualal kaitsekorralduskavas kajastatust ulatuslikumat karide elupaigatüübi esinemist, paraku modelleeritud andmete usaldusväärsus on väga madal. Seega palume lisada mõjude hindamise aruandesse ja põhilahendusse keskkonnameede (või täpsustada olemasolevaid), et ka Kura kurgu hoiualal tuleb tegevusloa tasandil leida kaablite sobilikud asukohad, tehnoloogiad jm, millel puudub oluline ebasoodne mõju ala kaitse-eesmärkidele. Samamoodi nagu Natura hindamise keskkonnameetmes nr 2 (lk 146). Keskkonnaamet on varem oma 19.07.2021 kirjas nr 6-5/21/10827-4 (punkt 3.1) juhtinud tähelepanu, et planeeringu elluviimise kavas pole nimetatud mõju hindamise aruandes käsitletud nahkhiirte uuringuid. Rahandusministeerium on Keskkonnaameti märkusele vastates kirjutanud muu hulgas järgmist: „Planeeringu tegevuskavas on kajastatud tegevused, mis on kogu planeeringuprotsessi jooksul esile kerkinud ja mida on valdkondade eest vastutavad ministeeriumid ning ametkonnad pidanud vajalikuks. Tegevuskavva ei saa lisada tegevusi, millel puudub vastutaja ja antud juhul ei ole nahkhiirte uuringuid valdkonna eest vastutavad osapooled vajalikuks pidanud.“ Keskkonnaamet on seisukohal, et nahkhiirte uuringud Eesti merealal on kindlasti jätkuvalt vajalikud, vastav vajadus on ka välja toodud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150 kinnitatud nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskavas. Tegevuse 10.9. „Nahkhiirtele oluliste merealade väljaselgitamine“ võimalikuks korraldajaks on tegevuskavas märgitud „huvilised“, st tegevuse eest vastutajaks võivad olla nii teadusasutused, MTÜ-d, Keskkonnaamet, arendajad kui muud osapooled. 2 (3) Keskkonnaamet on vastavaid uuringuid piiratud alal juba korraldanud ning jätkab nende korraldamisega vastavalt uuendatavale kaitse tegevuskavale. Seega üheks vastutajaks on Keskkonnaamet. Nahkhiirlaste uuringud saab lisada näiteks tegevusse 3.2 „Merealal rändel peatuvate, sulgivate ja talvituvate lindude (kogu mereala hõlmavad lennuloendused) ja merealal rändavate nahkhiirlaste inventuurid (valitud merealadel detektorite abil) (kooskõlas PAF 2021-2027)“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected] Kai Ginter 5699 4373 (vesi) [email protected] Kalle Kiik 5683 3611 (vesi) [email protected] Marju Erit 5649 6373 (liigikaitse) [email protected] Märt Öövel 5306 8315 (looduskaitse) [email protected] 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel