Rahandusministeerium Teie 29.09.2021 nr 15-1/6765-1
Meie 28.10.2021 nr 6-5/21/10827-9
Ettepanekud Eesti mereala planeeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kohta
Esitasite Keskkonnaametile Eesti mereala planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude
hindamise aruande eelnõu täiendavaks üle vaatamiseks.1
Keskkonnaamet esitab põhilahenduse kohta järgnevad märkused ja ettepanekud.
1. Lk 53 punktis k on märgitud „hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju
elupaikadele, taimedele).“ Palume lisada „kalade koelmualadele“, st kas heljum võib levida
ka koelmualadele.
2. Lk 59 viidatakse AS Eleringi perspektiivsetele merekaabelliinide skeemile, kuid skeemi ei
ole lisatud. Palume skeem lisada või viide eemaldada.
3. Lk 70 on skeemi 5.14.1 juurde lisatud allmärkena kaadamisalade definitsioon.
Keskkonnaameti soovitab märke lisada teksti. Näiteks lisades esimese lõigu lõppu
täpsustuse „Süvenduspinnase regulaarseks suuremahuliseks kaadamiseks on määratud
kaadamisalad (allmärke number)“.
Selgituseks märgime, et kaadamine nagu ka süvendamine on vee erikasutus, mille lubatavus
otsustatakse loa menetluse käigus. Kaadamisaladeks on valitud alad, kus pikema aja jooksul
suurtes mahtudes pinnast uputatakse sellest lahti saamise eesmärgil. Igaks kaadamiseks ei
looda kaadamisalasid. Igal sadama läheduses ei ole kaadamisala, seega loa menetluse
(vajadusel ka eksperthinnangu) käigus leitakse sobiv viis süvenduspinnase
paigutamiseks/kaadamiseks, selle käigus ei looda alati aga uut kaadamisala.
4. Lk 70 on kirjutatud „Uute kaadamiskohtade määramist ei loeta mereplaneeringu
muutmiseks, juhul kui järgitakse mereplaneeringuga seatud tingimusi.“ Palume lauset
muuta „Uute kaadamisalade (...).“
5. Lk 70 täiendada suunist 1 järgnevalt „Uute kaadamisalade määramisel vältida (...)“.
6. Lk 71 täiendada tingimust 1 järgnevalt „Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine
ja uute kasutusele võtmine täpsustatakse veekogu süvendamise ja kaadamise loa
menetlemise käigus.“ Täpsustame, et veeseadus toob välja eraldi tegevuse kaadamine
(veeseadus § 187 p 11). Seega on korrektne kasutada kaadamise terminit, mitte veekogu
põhja pinnase paigaldamine. Veekogu põhja pinnase paigaldamise all on mõeldud eelkõige
kasulikku paigutamist (pinnase täitmine, sadamaala planeerimine, kalda taastamine jne).
1
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.09.2021 numbriga 6-5/21/10827-7
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
7. Täpsustada tingimuse 2 viimast lauset järgnevalt „Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas
määratletud tingimustest.“ Rõhutame, et uusi kaadamisalasid võetakse kasutusse, kui
taotletakse vee erikasutuse keskkonnaluba kaadamiseks ning kui tegevus on suuremahuline
ja/või regulaarne. Uue kaadamisala määramise aluseks on täpsemad uuringud, ala valitakse
üldjuhul keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus. Uuringute/KMH käigus nähakse ette
ka vajalikud tingimused, mis fikseeritakse vastavas loas.
8. Lk 71 täiendada tingimust 2 järgnevalt „Uute kaadamisalade loomisel eelistada alasid
väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata
kaasnevaid võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju.“
Juhime tähelepanu, et olemasolevatest kaadamisaladest enamus asuvad kaitsealadel või
hoiualadel. Oluline on, et tegevus ei kahjustaks kaitseala kaitse-eesmärke ning ei ohusta
mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist. See selgitakse välja KMH käigus. Mõjude
hindamise aruandes Natura hindamise järeldustes (lk 123) on välja toodud „Uute
kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljapool Natura 2000 võrgustiku alasid.
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid võimalikke mõjusid ja
välistada ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.“
Lisaks palume täiendada mõjude hindamise aruande eelnõu peatükki 4.2.6 „Kaitstavad
loodusobjektid“ arvestades järgnevat.
Hinnates mereplaneeringuga kavandatud kaabliühenduste mõju Kura kurgu hoiuala kaitse-
eesmärkidele on lähtutud vastavalt Keskkonnaameti suunisele Kura kurgu hoiuala,
Vesitükimaa hoiuala, Vesitükimaa laidude ja Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga
kaitsekorralduskavas aastateks 2017-2026 esitatud elupaigatüüpide leviku infost ja püstitatud
eesmärkidest. Mõjude hindamise aruandes on järeldatud (Tabel 4.2.6-2), et planeeringuga on
kaablikoridorid kavandatud väljapoole kaitsekorralduskavas määratletud kaitse-eesmärgiks
olevaid elupaigatüüpe, sh elupaigatüüpi karid.
Lähtudes kaitsekorralduskavas seatud eesmärgist nõustume mõjude hindamise aruande
järeldusega. Uuemad modelleeritud andmed (mis on kujutatud ka joonisel 4.2.5-2) lubavad
eeldada Kura kurgu hoiualal kaitsekorralduskavas kajastatust ulatuslikumat karide
elupaigatüübi esinemist, paraku modelleeritud andmete usaldusväärsus on väga madal.
Seega palume lisada mõjude hindamise aruandesse ja põhilahendusse keskkonnameede (või
täpsustada olemasolevaid), et ka Kura kurgu hoiualal tuleb tegevusloa tasandil leida
kaablite sobilikud asukohad, tehnoloogiad jm, millel puudub oluline ebasoodne mõju ala
kaitse-eesmärkidele. Samamoodi nagu Natura hindamise keskkonnameetmes nr 2 (lk 146).
Keskkonnaamet on varem oma 19.07.2021 kirjas nr 6-5/21/10827-4 (punkt 3.1) juhtinud
tähelepanu, et planeeringu elluviimise kavas pole nimetatud mõju hindamise aruandes
käsitletud nahkhiirte uuringuid. Rahandusministeerium on Keskkonnaameti märkusele vastates
kirjutanud muu hulgas järgmist: „Planeeringu tegevuskavas on kajastatud tegevused, mis on
kogu planeeringuprotsessi jooksul esile kerkinud ja mida on valdkondade eest vastutavad
ministeeriumid ning ametkonnad pidanud vajalikuks. Tegevuskavva ei saa lisada tegevusi,
millel puudub vastutaja ja antud juhul ei ole nahkhiirte uuringuid valdkonna eest vastutavad
osapooled vajalikuks pidanud.“
Keskkonnaamet on seisukohal, et nahkhiirte uuringud Eesti merealal on kindlasti jätkuvalt
vajalikud, vastav vajadus on ka välja toodud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017
käskkirjaga nr 1-1/17/150 kinnitatud nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskavas.
Tegevuse 10.9. „Nahkhiirtele oluliste merealade väljaselgitamine“ võimalikuks korraldajaks on
tegevuskavas märgitud „huvilised“, st tegevuse eest vastutajaks võivad olla nii teadusasutused,
MTÜ-d, Keskkonnaamet, arendajad kui muud osapooled.
2 (3)
Keskkonnaamet on vastavaid uuringuid piiratud alal juba korraldanud ning jätkab nende
korraldamisega vastavalt uuendatavale kaitse tegevuskavale. Seega üheks vastutajaks on
Keskkonnaamet. Nahkhiirlaste uuringud saab lisada näiteks tegevusse 3.2 „Merealal rändel
peatuvate, sulgivate ja talvituvate lindude (kogu mereala hõlmavad lennuloendused) ja
merealal rändavate nahkhiirlaste inventuurid (valitud merealadel detektorite abil)
(kooskõlas PAF 2021-2027)“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Kai Ginter 5699 4373 (vesi)
[email protected]
Kalle Kiik 5683 3611 (vesi)
[email protected]
Marju Erit 5649 6373 (liigikaitse)
[email protected]
Märt Öövel 5306 8315 (looduskaitse)
[email protected]
3 (3)