Teie 18.10.2021
Eesti Keskkonnateenused AS Meie 28.10.2021 nr 12.2-1/7276-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Pikamäe
Olete esitanud Eesti Keskkonnateenused AS-i, registrikood 10277820, nimel järelevalveteate,
soovides järelevalvemenetluse alustamist Rakvere Linnavalitsuse, registrikood 74000323,
(edaspidi: hankija) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihanke "Korraldatud
jäätmeveo kontsessiooni andmine Rakvere linnas", viitenumber 239228 (edaspidi: riigihange)
üle ning hankijale riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemist.
Järelevalveteadet olete põhistanud järgmiste väidetega: (i) riigihanke tingimused on vastuolus
jäätmeseadusega (JäätS), sest riigihanke aluseks on alates 06.01.2015 kehtetu JäätS § 66 lg 11;
(ii) korraldatud jäätmeveo riigihankega antakse hankijaga seotud ja riigihanke alusdokumentides
nimetatud jäätmekäitluskohta käitavale MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus, registrikood 80258178,
(edaspidi: LVJ) õigusvastane konkurentsieelis teiste pakkujate ees, mis on vastuolus riigihangete
seaduse (RHS) § 3 p-dega 2-3.
Olles tutvunud järelevalveteatega ning riigihangete registris avaldatud andmetega, ei pea
Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustamist antud juhul põhjendatuks. Selgitame
järelevalvemenetluse alustamata jätmist alljärgnevalt.
Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja
volituse – avaliku võimu poolne sekkumine võib toimuda ainult seadusega kindlaks määratud
tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4;
RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19). Rahandusministeeriumi järelevalvepädevuse ja kontrollimastaabi
määravad RHS § 180 p 6 ja § 203, mille kohaselt Rahandusministeerium saab teha riiklikku ja
haldusjärelevalvet üksnes RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Seejuures
teostatakse järelevalvet ainult avalikes huvides ja Rahandusministeeriumi kontrolliulatus on
piiratud hankija (riigihankealase) tegevuse õiguspärase kontrollimisega. Järelevalvemenetlust ei
tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse
hindamiseks. Kuigi avalikes huvides toimuv järelevalve aitab üldises plaanis kaasa ka üksikisikute
õiguste ja vabaduste paremale kaitsele, on võimalik subjektiivsete õiguste kaitse riigihankealase
järelevalve puhul üksnes n-ö juhuslik kaasnähe (vt. N. Parrest. RHS § 203 komm. 11 – M. A.
Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
2019). Seega ei ole Rahandusministeeriumi järelevalve, erinevalt vaidlustusmenetl usest
riigihangete vaidlustuskomisjonis, orienteeritud ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitsmisele.
Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust
ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk
139). Eelnevast tulenevalt puudub järelevalveteate esitajal ka subjektiivne õigus nõuda
Rahandusministeeriumilt järelevalvemenetluse algatamist, veel vähem konkreetse meetme
kohaldamist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kuivõrd Rahandusministeeriumi järelevalvepädevus on piiratud RHS-i ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide täitmise kontrolliga (RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1), ei saa Rahandusministeerium
alustada järelevalvemenetlust eesmärgiga kontrollida, kas hankija tegevus on kooskõlas teiste
seadustega, sh JäätS-iga. Seda enam, et riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustega
mittenõustumisel, tulnuks järelevalvete teate esitajal kui riigihankes osalemisest huvitatud
ettevõtjal esitada riigihanke alusdokumentide peale vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonile.
Kui järelevalvemenetluse läbiviimine kuuluks Rahandusministeeriumi pädevusse, siis ad hoc
ehk juhtumipõhiselt võiks Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustada, kui üheaegselt
oleksid täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: (a) järelevalvemenetluse läbiviimiseks esineb
küllaldane alus, s.o põhjendatud kahtlus, et on rikutud RHS-i või selle alusel kehtestatud õigusakti,
ja (b) puuduvad RHS §-s 206 sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimist takistavad asjaolud.
RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt on üheks menetlustakistuseks, mille korral järelevalvemenetlust
ei alustata või alustatud menetlus lõpetatakse, asjaolu, et järelevalveteate esitajal on (veel)
õigus esitada (väidetava) rikkumise peale vaidlustus vaidlustuskomisjonile. Samuti võib RHS
§ 206 lg 2 p 1 kohaselt jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui teate esitaja ei ole (tähtaegselt)
kasutanud õigust esitada (väidetava) rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile (ja on
vaidlustuse esitamise õiguse seetõttu minetanud). Osutatud järelevalvemenetlust välistavad
asjaolud on kantud järelevalvemenetluse primaarsest funktsioonist tegeleda eelkõige riigihangete
objektiivse õiguspärasuse kontrollimisega, mitte kaitsta riigihankes osalevate ettevõtjate
subjektiivseid õigusi ja dubleerida seeläbi riigihangete vaidlustusmenetlust. Jättes riigihanke
alusdokumendi või hankija otsuse tähtaegselt vaidlustuskomisjonis vaidlustamata ja initsieerides
selle asemel Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise,
saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda
RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes
lubamatu (vt M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Nagu eelnevalt mainitud, ei kuulu järelevalveteates esitatud esimese etteheite – hankija tegevus ja
hanke tingimused ei ole kooskõlas JäätS-iga – kontrollimine Rahandusministeeriumi pädevusse.
Seetõttu ei saa selles küsimuses Rahandusministeerium pädevuse puudumisel järelevalvet
alustada. Seda enam, et teate esitaja ei ole riigihanke tingimusi tähtaegselt vaidlustanud (RHS
§185 lg 1 ja lg 2 p 1, § 189 lg 2 p 2). Järelevalveteate esitaja on riigihankes osalenud ja esitanud
pakkumuse, nõustudes kõigi alusdokumentides kehtestatud hanketingimustega (vt Vorm 1
"Pakkumusteade", p 1: "Kinnitame, et oleme tutvunud kontsessiooniteate ja ülejäänud hanke
alusdokumentidega ning hankija poolt väljastatud lisainformatsiooniga eelpoolnimetatud
riigihanke teostamiseks ja kinnitame, et nõustume täielikult hankija poolt esitatud tingimustega").
Mis puudutab järelevalveteate esitaja väidet, et LVJ-ga kontsessioonilepingu sõlmimine oleks
vastuolus RHS § 3 p-dega 2-3, siis ka see väide ei too kaasa järelevalvemenetluse alustamist.
Kui teate esitaja pakkujana leiab, et LVJ-ga kontsessioonilepingu sõlmimine ei ole õigusvastase
konkurentsieelise tõttu kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega
ning nimetatu rikub teate esitaja õigusi, on teate esitajal (veel) võimalik vaidlustada hankija
vastavaid otsuseid riigihangete vaidlustuskomisjonis.
Pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vastava
vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab
tema huvisid (RHS § 185 lg 1). Vaidlustuse võib esitada pakkuja riigihanke menetlusest
kõrvaldamata jätmise, kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks tunnistamise, pakkumuse edukaks
tunnistamise ja mistahes muu RHS-i alusel tehtud hankija otsusele, mis võib rikkuda vaidlustaja
õigusi või kahjustada tema huvisid (RHS § 185 lg 2). Vaidlustus (hankija otsuse peale) peab
olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai
teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast
hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1).
2
Riigihangete registrist nähtuvalt on hankija teinud pakkujatele teatavaks pakkumuste avamise
info ning 27.10.2021 on kõiki pakkujaid riigihangete registri kaudu teavitatud ja tehtud kõigile
pakkujatele kättesaadavaks Rakvere Linnavalitsuse 25.10.2021 korraldus nr 709, millega hankija
on otsustanud tunnistada edukaks LVJ pakkumuse ning sõlmida temaga kontsessioonileping
korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks Rakvere linnas. Kõnealust hankija otsust ei ole
Rahandusministeeriumile teadaolevalt (veel) vaidlustatud.
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 180 p-st 6, § 203 lg-st 1, § 205 lg 1 p-st 1,
§ 206 lg 1 p-st 1, lg 2 p-st 1 ja lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Eesti
Keskkonnateenused AS-i esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.
Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise
järelkontrolli tööplaanide koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
3