Saatja: Ville Tamm <
[email protected]>
Saadetud: 28.10.2021 08:09
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: RE: Memo: üldplaneeringu kooskõlastamise koosolek
Muinsuskaitseametiga
28.10.2021 nr 1.1-7/2304-15
Tere
Terje Rudissaar, Mustvee Vallavalitsus
Sama:
Ann Ideon, Hendrikson & Ko OÜ
Rahandusministeeriumi planeeringute osakond
Mustvee valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastus
Mustvee Vallavalitsus saatis 13.09.2021 vastuskirja nr 7-1/21/1163-12
Mustvee valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõude kooskõlastamisest. 30.09.2021 toimus Mustvee
Vallavalitsuses Mustvee valla üldplaneeringu kooskõlastamise koosolek,
kus arutati kooskõlastamise käigus Muinsuskaitseameti poolt tehtud
ettepanekuid üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele ning Mustvee
Vallavalitsuse antud seisukohti.
Muinsuskaitseamet tutvus (05.10.2021 Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni
koosolek nr 460) Mustvee valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõuga (koostaja: Hendrikson & Ko OÜ, tellija:
Mustvee Vallavalitsus), mis oli viimati arutelul 08.06.2021 toimunud
Muinsuskaitseameti menetluskomisjonis. Muinsuskaitseamet tagastas Mustvee
valla ÜP KSH aruande eelnõu, kuna selles esitatud riiklikku ja kohalikku
kultuuripärandi käsitlus oli ebapiisav, mistõttu ei olnud võimalik
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6
kohaselt üldplaneeringu lahenduse tegelikku mõju riiklikule
kultuuripärandile piisavalt hinnata. Samuti esitas amet omapoolseid
ettepanekuid ja soovitusi, kuidas võiks ÜP KSH aruandes kultuuripärandi
käsitlust täiendada. Mustvee vald on esitanud menetluskomisjoni otsusele
omapoolsed seisukohad, millest ilmneb, et osade soovitustega on
arvestatud, osadega mitte.
Tuginedes muinsuskaitseseadusele, planeerimisseadusele ja keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele kooskõlastame Mustvee
valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
(28.10.2021 kooskõlastus nr 41904 kultuurimälestiste registris ,
kooskõlastuse väljatrükk kultuurimälestiste registrist lisatud
käesolevale e-kirjale).
Muinsuskaitseamet tutvus (05.10.2021 Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni
koosolek nr 460) Mustvee valla üldplaneeringu aruande eelnõuga (koostaja:
Hendrikson & Ko OÜ, tellija: Mustvee Vallavalitsus), mis oli viimati
arutelul 08.06.2021 toimunud Muinsuskaitseameti menetluskomisjonis.
Muinsuskaitseamet tagastas Mustvee valla üldplaneeringu eelnõu ja esitas
soovitused eelnõu täiendamiseks. Mustvee vald on esitanud
menetluskomisjoni otsusele omapoolsed seisukohad, millest ilmneb, et
osade soovitustega on arvestatud, osadega mitte.
Tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele kooskõlastame
Mustvee valla üldplaneeringu eelnõu (28.10.2021 kooskõlastus nr 41904
kultuurimälestiste registris , kooskõlastuse väljatrükk
kultuurimälestiste registrist lisatud käesolevale e-kirjale), kuid palume
lisada üldplaneeringusse Muinsuskaitseameti poolt koostatud
arheoloogiatundlike alade prognoosi (seletuskiri ja kaardikihid lisatud
käesolevale e-kirjale, saadetud ka 14.10.2021 e-kirjaga) ning teeme
ettepaneku endiselt kaaluda alljärgnevate soovituste alusel
üldplaneeringu täiendamist:
1. soovitame käsitleda ptk 6.1.3 eraldi kategooriana mitte kaitse all
olevat arheoloogiapärandit. Mitte kaitse all olev arheoloogiapärand
hõlmab nii teadaolevaid, kuid mitte kaitse all olevaid objekte kui ka
prognoositavaid arheoloogiatundlikke alasid;
2. soovitame lisada lk 53 p 5 kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja
kasutamistingimuste juurde:
KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla
territooriumil, ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajadus (muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3);
prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul
omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse
kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on
enam kui 500 m².
Tagada nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui
ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks
muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (muinsuskaitseseaduse § 31).
lisada maakasutuse kaartidele kultuurimälestisena kaitse all olevad
kalmistud;
3. soovitame lisada Jõgeva Maakonnaplaneeringust 2030+
tulenevalt kultuurilooliselt olulistele objektidele ja väärtuslikele
maastikele nende vaadeldavuse hoidmiseks vaatekoridorid ja tingimused
nende vaadete säilimiseks;
4. soovitame lisada ptk 6.1.3 lause: XX sajandi arhitektuuri
nimekirja kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha koostööd
Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti
mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata amet
juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse
saatusesse;
5. soovitame lisada kultuuriväärtuslike objektide hulka:
- Avinurme kalmistu (Avinurme alevik, Ööbiku tn);
- Lohusuu kalmistu ehk Lohusuu Eestiküla kalmistu (Lohusuu alevikus KÜ
42001:001:050);
- Lohusuu õigeusu kalmistu ehk Lohusuu Veneküla kalmistu (Lohusuu
alevikus KÜ 42001:001:0673);
- Saare mõisa kalmistu Saarjärve külas (KÜ 71301:003:0855, Luua metskond
20);
6. soovitame käsitleda mälestistele avanevaid iseloomulikke
vaateid, märkida need põhijoonisele;
7. soovitame kultuurimälestiste peatükis käsitleda
kinnismälestisi liikide kaupa nt mõisakompleksid, kirikud, arheoloogia
objektid, kuna see võimaldab tuua selgemalt esile piirkonna
kultuuriväärtuseid ning annab võimaluse analüüsida nende seisundit,
kasutusfunktsiooni, kavandatavaid tegevusi;
8. soovitame lisada ptk 6.1.3 juurde täpsustuse: kui
detailplaneeringu alale jääb mälestis või selle kaitsevöönd, on vastavalt
kultuuriministri määrusele nr 15 vajalik detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimuste koostamine. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei pea
eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt
väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või
kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.
Lisad: „2021-10-28 kooskõlastus nr 41904.pdf ;
Seletuskiri_arheoloogiapärand_Mustvee_valla_ÜP.pdf;
arheoloogiatundlikud_alad_mustvee.zip; mustvee_joonis_1.pdf;
mustvee_joonis2.pdf
Head neljapäeva
Ville TammJõgevamaa nõunikMuinsuskaitseamet+372 5912 5880
From: Ville Tamm Sent: Thursday, October 14, 2021 9:18 AMTo: 'Reili
Tooming' <
[email protected]>Cc: '
[email protected]'
<
[email protected]>Subject: RE: Memo: üldplaneeringu kooskõlastamise
koosolek Muinsuskaitseametiga
Tere
Täname 30.09.2021 Mustvee Vallavalitsuses toimunud koosoleku kokkuvõtte
eest.
Edastame Mustvee valla üldplaneeringu arheoloogiaprognoosi ja kaardikihi.
05.10.2021 toimunud Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni otsuse Mustvee
valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastamisest edastame
lähiajal.
Head neljapäeva
Ville TammJõgevamaa nõunikMuinsuskaitseamettel +372 5912 5880
From: Reili Tooming <> Sent: Thursday, September 30, 2021 4:35 PMTo:
Ville Tamm <>; Terje Rudissaar <>; Aive Tamm <>; Jana Prost <>; Pille
Lapin <>Subject: [VÄLJAST] Ed: Memo: üldplaneeringu kooskõlastamise
koosolek Muinsuskaitseametiga
Tere!
Edastan tänase koosoleku memo.
Lugupidamisega
________________________________
Saatja: Ann Ideon <>Saadetud: neljapäev, 30. september 2021
16:20Adressaat: Reili Tooming <>Teema: Memo: üldplaneeringu
kooskõlastamise koosolek Muinsuskaitseametiga
Tere!
Mustvee valla üldplaneeringu kooskõlastuse küsimuste arutamine
Muinsukaitseametiga
Osalejad: Terje Rudissaar, Aive Tamm, Reili Tooming, Pille Lapin, Jana
Prost (Mustvee Vallavalitsus); Ville Tamme (Muinsuskaitseamet), Ann Ideon
(HendriksonjaKO)
Eesmärk: arutada kooskõlastamise käigus Muinsuskaitseameti poolt tehtud
ettepanekuid üldplaneeringule ja KSH aruandele ning valla antud
vastusseisukohti.
Otsustati:
* Mustvee vald jääb kooskõlastamise ettepanekute osas oma
vastusseisukohtade juurde, mis esitati Muinsuskaitseametile kirjaga
13.09.2021 nr 7-1/21/1163-12. Vald loeb planeeringu kooskõlastatuks ja
KSH vastavaks KeHJSele.
* Valla üldplaneeringu koostamisel oodatakse endiselt
arheoloogiatundlike alade andmeid. Ruumiandmete esitamisel kajastatakse
alad planeeringus ja seatakse nendele kasutamistingimused.
* Arheoloogiapärandi kasutamistingimuste osas lepiti kokku järgnev
täpsustus, mis lisatakse seletuskirja: „Arheoloogiapärandi leidmisel (nii
arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal vallas) tuleb lähtuda
muinsuskaitseseadusest.
* Mustvee üldplaneering liigub edasi vastuvõtmise etappi, seejärel
toimub avalikustamine.
* Avalikustamise käigus on Muinsuskaitseametil võimalik veelkord
planeeringuga tutvuda ja vajadusel ettepanekuid teha. Muinsuskaitseameti
poolt vaatab nõukogu veelkordselt üle valla poolt antud vastused.
Memo koostas: Ann Ideon
Head,
Ann
Ann IdeonJuhtiv planeerimisspetsialist
Tel +372 7409 802
Mob +372 52 86168
E-post
Aadress:
Muinsuskaitseamet
Mustvee valla arheoloogiapärand
Seletuskiri Mustvee valla üldplaneeringu juurde
Ulla Kadakas, Helena Kaldre, Martti Veldi (Muinsuskaitseamet)
Joonis 1. Mustvee valla arheoloogiamälestised.
Mustvee valla arheoloogiamälestised
Mustvee vallas on 2021. aasta oktoobri seisuga riigi kaitse all 43 arheoloogiamälestist, millele
lisandub 8 kultuurimälestiste registris arvel olevat muistist (joonis 1, lisa 1).
Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli
Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse
nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning
mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate
kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete
kontrollimine jõudis lõpule 1997.-1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti muistised
(taas) riigi kaitse alla.
Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist
võtta vaid vähesed.
Kõige rohkem on riikliku kaitse alla Mustvee vallas võetud matmispaikasid (29+2 arvel olevat
kalmet) elupaikasid (9+4) ning kindlustatud kohtasid (4). Nendele lisanduvad üks looduslik
pühapaik ning kaks arvel olevat leiukoht (vt lisa 1; tabel 1).
1
Muinsuskaitseamet
Muistise tüüp Arv 1
4
Matmispaigad 29+2
9
Elupaigad 9+4 29
Looduslikud pühapaigad 1
Matmispaigad Elupaigad
Kindlustatud kohad 4 Looduslikud pühapaigad Kindlustatud kohad
Tabel 1. Mustvee valla arheoloogiamälestised tüübiti.
Planeerimisel arheoloogiapärandiga, sh ka ajalooliste looduslike pühapaikadega arvestamise
hõlbustamiseks on maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed
maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks koondatud tabelisse (vt lisa 2). Mälestised on
rühmitatud liigi kaupa (kindlustatud kohad, elupaigad, matmispaigad, pühapaigad, töö- ja
suhtluspaigad).
Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest ning
töid kavandades küsida tingimusi Muinsuskaitseametilt. Tabelis esitatud tegevused ja
leevendusmeetmed on soovituslikud, kuid neid järgides on kõige paremini tagatud mälestiste
säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi
teabemahukus ajalooallikana.
Mälestistel ja kaitsevööndites ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid
võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise ja väljakujunenud ajaloolise miljöö tagamiseks
tuleb neil aladel arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad
mälestise olemusest ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude
pinnasetöödega, samuti raietöödega, sest nende tegevuste käigus on oht kahjustada mälestise
arheoloogilist kultuurkihti (pinnast) või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema
ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine),
väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud) passiivsem kasutus (heinamaa,
karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad arheoloogiamälestised
aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust, mis on
oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks.
Mustvee valla arheoloogiatundlike alade analüüs
Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal
aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo
kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame
teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks
2
Muinsuskaitseamet
täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem
on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab erialateadmisi nende ära tundmine.
Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed,
mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste
elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli
viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1-5 cm suurused töödeldud või töötlemata
kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid. Mustvee vallas on
potentsiaalsed kiviaja leiukohad seotud Peipsi järve läänekalda ning jõgede suudmealede ja
kallastega.
Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule elulaadile mindi Eestis valdavalt üle
pronksiaja jooksul, mil elanikkond muutus järk-järgult suhteliselt paikseks. Pronksi- ja varase
rauaaja asustus oli arvatavasti väga hajus, üksiktaluline, ehitised puidust. Sellised rajatised ei
jäta maapinda püsivaid jälgi, mistõttu on neid elupaiku väga raske avastada – jälgedeks
võivadki olla vaid põlenud kivipurd, savinõude killud ja loomaluude tükid.
Rauaaja jooksul asustuspilt muutus, tekkisid suuremad külad koos neid ümbritsevate
põlispõldudega. Need külad on sageli kasutusel veel tänapäevalgi, mistõttu toona tekkinud
arheoloogiline kultuurkiht pole kuigi hästi säilinud: pidevalt on ehitatud uusi maju, mõne talu
mahajätmisel on see põlluks küntud jne. Samas võib kuskil maapõues künnikihi all olla säilinud
kunagisi hoonepõhju, koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest
maasse peidetud väärtvara. Keskaja ja uusaja jooksul on asustus laienenud, mõisate rajamise
käigus on pidanud talud ja külad nii mitmeski paigas nihkuma paremate põllumaade
äärealadele.
Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka matmispaigad. Matusekombestik on
aastatuhandete jooksul olnud väga erinev: oma kodakondseid on maetud eri asendites (siruli,
kägaras) maahaudadesse, millest maa peale püsivaid jälgi ei jää; pronksiajast saadik on rajatud
ka maapealsete rajatistega kalmeid: kividest (kivikalmed) ja pinnasest (kääpad). Surnuid on nii
põletatud, kui ka laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel valdavaks kristlik
matusekombestik, kuid püsima jäid külakalmistud – kõiki surnuid ei viidud kihelkonnakirikute
juurde kalmistule. Seetõttu on oluline tähele panna vanade külade läheduses olevaid liivaseid
künkaid, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena.
Andmestik
Mustvee valla arheoloogiatundlike alade prognoos põhineb järgmiste allikate analüüsil: Tartu
Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud teated, hobiotsijate
otsinguaruannetes edastatud leiuinfo1, info külade esmamainimise kohta2 ning Maa-ameti
geoportaalis kätte saadavad ajaloolised kaardid3. Muinsuskaitseamet teostab järjest ajalooliste
looduslike pühapaikade inventuuri, uue info selgudes edastatakse see vallale.
1 Informatsioon Muinsuskaitseametis
2 Eesti kohanimeraamat https://www.eki.ee/dict/knr/
3 peamiselt Schmidti Eestimaa / Rückeri Liivimaa aluskaardid (XIX saj. / 1884)
3
Muinsuskaitseamet
Üks olulisemaid allikaid, kuhu on koondatud info mitte kaitse all olevate arheoloogiliste
muististe kohta on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Lisaks
juba kaitse all olevatele mälestistele on andmebaasis teateid mitmete muinas- ja keskaegsete
asulakohtade ning arheoloogiliste leiupaikade, matmispaikade, kirikuasemete ja looduslike
pühapaikade kohta. Paljusid kohti pole arheoloogid maastikul jõudnud veel uurida ega
piiritleda, seetõttu pole suur osa nendest mälestiste nimekirja jõudnud.
Joonis 2. Mustvee valla arheoloogiatundlikud alad.
Eesti kohanimeraamatu andmeil on Mustvee valla varaseimate külade esmamainimine
peamiselt Liivi sõja järgsest ajast 16. sajandi lõpul või 17. sajandi algusest. Üksikute külade
esmamainimine allikates on toimunud ka 15. sajandi dokumentides, enamasti seoses maade
jagamisega. Paljusid külasid on mainitud esmakordselt ka 18., 19. ja 20. sajandil.
Arheoloogiapärandi prognoosimisel võetakse arvesse esmajoones külad, mille esmamainimine
jääb 14.–17. sajandisse.
Alates 2011. aastast on Mustvee vallast Muinsuskaitseametini jõudnud hobiotsijate leide, mille
hulgas on esemeid või nende katkeid varasest metalliajast kuni uusajani. Lisaks leidudele on
arheoloogiapärandi prognoosimise mõttes oluline info ka see, kus hobiotsijad otsimas käivad.
1. maist 2019. aastal peavad hobiotsijad oma otsingule minekust saatma Muinsuskaitseametile
teavituse – otsinguteateid on sellest ajast alates Mustvee vallast saadetud rohkem kui 80.
Ülal kirjeldatud andmeid arvesse võttes kanti kaardile 38 suuremat või väiksemat piirkonda
(joonis 2), mille kohta on registreeritud erinevaid arheoloogiateateid ning uute muististe
avastamise tõenäosus on suur.
4
Muinsuskaitseamet
Arheoloogiatundlike alade prognoosist tulenevad ettepanekud üldplaneeringule
Osad arheoloogiamälestised on maa peal nähtavad (kivikalmed, kääpad, linnused jmt), samas
kui teisi (nt asulakohad, maa-alused kalmistud jmt) ei ole võimalik pelgalt vaatluse põhjal
maastikust eristada. Arheoloogiamälestiste iseloomulikuks tunnuseks on arheoloogiline
kultuurkiht, mis maapiirkondades on enamasti äärmiselt õhuke (keskmiselt 10-50 cm) ja
asetseb kohe huumuskihi all. Arheoloogiapärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu, sest
tavapäraste tegevuste käigus ei kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal
ladestunud ja tänini säilinud arheoloogilistele kihtidele. Kui aga mõnes paigas kavandatakse
suuremat ehitustööd või kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade
jooksul ladestunud pinnasekihid hävivad või pööratakse segamini.
Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olevale infole mitte kaitse all
olevatest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste
tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla
võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada
meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1).
Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik
vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid
arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka
väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:
1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse)
alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajadus (MuKSi § 31 lg 3);
2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel (45 kohta) tuleb kohalikul omavalitsusel
küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise
uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².
Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal
arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette
nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021.
aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast
infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses.
5
Muinsuskaitseamet
LISA 1. Mustvee valla arheoloogiamälestised ning nende kaitse alla võtmise otsused/määrused.
Kultuurimälestiste registris arvel olevad muistised on lisatud nimekirja lõppu tähistusega A.
Reg. Nr Nimi Kaitse alla võetud Otsus/määrus Kaitse all 1925-
1940
8962 Pelgupaik "Kukelinn" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
8963 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr 573
9021 Kalmistu "Kalmumägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1930, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9022 Kääbas 22.07.1980 Kohtla-Järve rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 130
9023 Kääbas 22.07.1980 Kohtla-Järve rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 130
9024 Kääbas 22.07.1980 Kohtla-Järve rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 130
9025 Kääbas 22.07.1980 Kohtla-Järve rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 130
9370 Asulakoht
9371 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 43
9372 Asulakoht
9373 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 98
9374 Kääbas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9375 Kääbas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9376 Kääbas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9377 Kivikalme "Pihliku mägi " 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9378 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 43
9379 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9380 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9381 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9382 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9383 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9384 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
6
Muinsuskaitseamet
9385 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9386 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9387 Asulakoht 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9388 Asulakoht
9389 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 43
9390 Linnus "Linnutajamägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9391 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 43
9392 Kalmistu "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9393 Kivikalme "Kirikuase" 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 43
9394 Ohvrikivi "Metsakivi" 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus nr 43
9395 Kivikalme "Kirikumägi"
9396 Kivikalme "Kirikumägi"
9397 Kivikalme "Kirikumägi"
9398 Kivikalme "Kirikumägi"
9399 Kivikalme "Kirikumägi"
9400 Kivikalme "Kirikumägi"
9401 Kivikalme "Kirikumägi"
9402 Kivikalme "Kirikumägi"
9403 Kivikalme "Kirikumägi"
9404 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr 573
9405 Linnus
A31091 Asulakoht
A31089 Kiviaegsete leidude leiukoht
A31088 Asulakoht
A30970 Asulakoht
A28916 Külakalmistu
A28915 Raadna keraamika leiukoht
A28912 Kivikalme
Kivi- ja pronksiaegne
A30800 asulakoht
7
Muinsuskaitseamet
Lisa. Maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks.
ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL
TEGEVUSED
LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU
Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi
SOOVITAVAD, säilitavate erisustega arvestamine.
SOBILIKUD, Keskaegsete linnuste puhul maapinnal nähtavate müüride konserveerimine; puude ja põõsaste kasvu piiramine, võimalusel vähemalt üks kord aastas
LINNUS / VAJALIKUD niitmine; olemasolevate jalgradade ja linnusele juurdepääsu tagavate treppide korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, vajadusel
KINDLUSTATUD tegevuskava koostamine.
ASULA/KESKAEGNE
KINDLUSTATUD KOHAD
MEETMED
LINNUS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms);
MAAKASUTUSE
Mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
NEGATIIVSE MÕJU
Rekonstruktsioone, vaateid segavaid väikevorme või ehitisi linnusele ja selle põhivaatesuundadesse mitte kavandamine.
LEEVENDAMISEKS
Sobib kultuuri- ja loodusturismi
objektiks; maa senine sihtotstarbeline
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; kasutamine, sh väärtusi säilitavate
SOBILIKUD,
olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid erisustega arvestamine; olemasolevate
VAJALIKUD
jalgradade korrashoid, infotahvlite
PELGUPAIK paigaldamine ja korrashoid
MEETMED
MAAKASUTUSE Olemasoleva keskkonna säilitamine;
Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
NEGATIIVSE MÕJU mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
LEEVENDAMISEKS
maa senisel
sihtotstarbelisel
maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel
kasutamisel
SOOVITAVAD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi kasutamisel arheoloogilisi
arheoloogilisi väärtusi
SOBILIKUD, arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega arvestamine, väärtusi säilitavate erisustega
säilitavate erisustega
VAJALIKUD arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub otsene hooldusvajadus puudub; võib arvestamine, otsene
arvestamine, otsene
ASULAKOHT kasutada rohusööjate karjamaana hooldusvajadus puudub
hooldusvajadus puudub;
külaplatsina kasutamine;
MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Kui on vajadus uute
MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh Võib kasutada rohusööjate cm) sügavamale minevate ehitiste rajamiseks, tuleb
NEGATIIVSE MÕJU raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) karjamaana maaharimisviiside mitte kaevetööde alal tagada
ELUPAIGAD
LEEVENDAMISEKS kasutamine uuring.
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; infotahvlite
SOBILIKUD,
paigaldamine ja korrashoid.
VAJALIKUD
Üldjuhul uusi ehitisi
KIVIAJA ASULAKOHT Tegevusi mitte
MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
kavandada,
MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste Mitte teostada
olemasoleva
NEGATIIVSE MÕJU Ehitisi mitte kavandada. maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb süvendustöid
keskkonna
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
säilitamine
uuring.
MEETMED
MAAKASUTUSE Mitte teostada
JÄRVEASULA
NEGATIIVSE MÕJU süvendustöid
LEEVENDAMISEKS
8
Muinsuskaitseamet
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; mälestisi ümbritseva maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate
SOOVITAVAD,
erisustega arvestamine; üldjuhul (kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga; märgitud tabelis eraldi) regulaarsed
SOBILIKUD,
hooldusraied ja võsa kasvamise piiramine; soovitav on poollooduslike koosluste taastamine; hoolduse tagamiseks võib kivikalmete / kääbaste
VAJALIKUD
piirkondi kasutada väiksemate rohusööjate karjamaana; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, olemasolevate radade korrashoid
Kivikalmete / kääbaste alal on
KIVIKALME / KÄÄBAS / maaharimine keelatud.
KALMEVÄLI Vähemalt 5 m mälestise
MEETMED
Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); välispiirist mitte künda.
MAAKASUTUSE Uusi rajatisi mälestise
tormimurdu põhjustavate tingimuste ära hoidmata. Põllutööde käigus kalme / kääpa
NEGATIIVSE MÕJU alale mitte kavandada
Ehitisi mitte kavandada. kõrvale kive, pinnast, risu mitte
LEEVENDAMISEKS
kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid
MATMISPAIGAD
võib eemaldada kaasates
arheoloogi.
Kavandada kündmise lõpetamist Maa senisel
Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa ja kalmistu ala püsirohumaaks sihtotstarbelisel
SOOVITAVAD,
senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega või metsamaaks kujundamist, et kasutamisel
SOBILIKUD,
arvestamine; kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga vältida seni säilinud inimjäänuste arheoloogilisi väärtusi
VAJALIKUD
võib teha hooldusraieid ja võsa kasvu piirata, võib kasutada rohusööjate karjamaana ja hauapanuste edasist lõhkumist säilitavate erisustega
ja pinnase erodeerumist. arvestamine
KALMISTU
Uuendusraieid mälestise alal mitte Üldjuhul uusi ehitisi
MEETMED kavandada, et tagada võimalikult vähene Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
Töödel maapinna mitte
MAAKASUTUSE sekkumine ja kalmistu säilimine cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste
kahjustamine;
NEGATIIVSE MÕJU väljakujunenud metsases keskkonnas, maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb
Ehitisi mitte kavandada.
LEEVENDAMISEKS hooldusraiet võib teha määral, mis ei kahjusta Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
maapinda ja väljakujunenud miljööd. uuring.
9
Muinsuskaitseamet
ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL
TEGEVUSED
LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU
SOOVITAVAD, Võimalikult vähene inimsekkumine; traditsioonilise kasutuse tagamine; üldjuhul sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja
SOBILIKUD, korrashoid; heina, põllu- ja karjamaadel paikneva looduslike pühapaikade hoolduseks sobib kõige paremini karjatamine ja niitmine; sobib vähene võsa piiramine, et parandada mälestise
VAJALIKUD külastavust; künnipõllu all olevate looduslike pühapaikade alal on soovitav kavandada kündmise lõpetamist ja ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist
AJALOOLISED Metsase keskkonna
LOODUSLIKUD säilitamine;
PÜHAPAIGAD ajalooliste teede
(OHVRIKIVID, - MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30
Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste Ajalooliste teede mahu ja kulgemis mahu ja kulgemis
ALLIKAD, MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid Üldjuhul uusi ehitisi Mitte teostada
teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute säilitamine, uute kraavide vm rajatiste säilitamine, uute
HIIEKOHAD) NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. mitte kavandada süvendustöid
kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. planeerimise vältimine. kraavide vm
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada.
rajatiste
planeerimise
vältimine.
PÜHAPAIGAD
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine;
SOBILIKUD,
infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; mälestiseni viivate teede korrashoid.
VAJALIKUD
Künnitegevus suunata mälestisest
minimaalselt 5 m kaugusele;
piirata puude ja põõsaste kasvu
Piirata puude ja põõsaste
KULTUSEKIVI / vahetult kivi läheduses, et vältida
kasvu vahetult kivi
LOHUKIVI MEETMED juurtest tingitud lõhkumist,
läheduses, et vältida
MAAKASUTUSE Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud huumuse kuhjumist kivile ning
juurtest tingitud
NEGATIIVSE MÕJU lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist vaadeldavuse kadumist;
lõhkumist, huumuse
LEEVENDAMISEKS Põllutööde käigus kultusekivi
kuhjumist kivile ning
juurde põllukive, pinnast jm risu
vaadeldavuse kadumist
mitte kuhjata. Juba kuhjatud
põllukivid võib eemaldada
kaasates arheoloogi.
SOOVITAVAD,
SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub
VAJALIKUD
TÖÖ- JA SUHTLUSPAIGAD
SADAMAKOHT / Üldjuhul uusi ehitisi
RAUASULATUSKOHT MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
/ MUISTSED PÕLLUD MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste
NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
uuring.
SOOVITAVAD,
SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub
VAJALIKUD
MUISTNE TEE /
PAKKTEE MEETMED
Töid tehes ei tohi maapinda kahjustada.
MAAKASUTUSE
Ehitisi ja uusi turbakaevandusi mitte kavandada.
NEGATIIVSE MÕJU
Veerežiimi mitte muuta, et orgaanilise materjali säilimiseks vajalik keskkond oleks tagatud.
LEEVENDAMISEKS
10
A28916 .
8962
A28915
90249025
A31091
90229023
9021
8963
A31089
9390
A30970
A30800
A31088
9392
9391 9378 Arheoloogiamälestis
9389 93849386
9382
9383 Arvel muistis
9370 A28912
9394 9377
Arheoloogiatundlik ala
9402 9403 Valla piir
9373 9401 9372 9375 9376
9400
9371 9374
9387 0 2,5 5 Km
9388
08.10.2021
Muinsuskaitseamet
Aluskaart: Maa-amet 2021
A28916 .
8962
A28915
90249025
A31091
90229023
9021
8963
A31089
9390
A30970
A30800
A31088
9392
9391 9378
9389 93849386
9382
9383 Arheoloogiamälestis
9370 A28912
9394 9377
Arvel muistis
9402 9403 Valla piir
9373 9401 9372 9375 9376
9400
9371 9374
9387 0 2,5 5 Km
9388
08.10.2021
Muinsuskaitseamet
Aluskaart: Maa-amet 2021
Kooskõlastused
Number: 41904
Kuupäev: 28.10.2021
Projekteerija / kooskõlastuse OÜ Hendrikson & Ko
saaja:
Liik: üldplaneering
Väljastaja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm
Kooskõlastatud: 28.10.2021
Kirjeldus: Mustvee valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Mustvee valla üldplaneeringu eelnõu. Koostaja: Hendrikson & Ko OÜ. Tellija: Mustvee
Vallavalitsus. Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni 05.10.2021 koosoleku protokoll nr 460.
Muinsuskaitseameti dokumendiregistri nr 1.1-7/2304-15.
URL link:
Nimekirja Pikenda