dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastus

Rahandusministeerium · 28. oktoober 2021
Viit
14-11/7411-3
Registreeritud
28. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎2021-10-28 kooskõlastus nr 41904.pdf44 KB
  • 📎E-kiri.pdf96 KB
  • 📎mustvee_joonis_1.pdf2856 KB
  • 📎mustvee_joonis2.pdf2879 KB
  • 📎Seletuskiri_arheoloogiapärand_Mustvee_valla_ÜP.pdf664 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ville Tamm <[email protected]> Saadetud: 28.10.2021 08:09 Adressaat: <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: RE: Memo: üldplaneeringu kooskõlastamise koosolek Muinsuskaitseametiga 28.10.2021 nr 1.1-7/2304-15 Tere Terje Rudissaar, Mustvee Vallavalitsus Sama: Ann Ideon, Hendrikson & Ko OÜ Rahandusministeeriumi planeeringute osakond Mustvee valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastus Mustvee Vallavalitsus saatis 13.09.2021 vastuskirja nr 7-1/21/1163-12 Mustvee valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude kooskõlastamisest. 30.09.2021 toimus Mustvee Vallavalitsuses Mustvee valla üldplaneeringu kooskõlastamise koosolek, kus arutati kooskõlastamise käigus Muinsuskaitseameti poolt tehtud ettepanekuid üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele ning Mustvee Vallavalitsuse antud seisukohti. Muinsuskaitseamet tutvus (05.10.2021 Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni koosolek nr 460) Mustvee valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga (koostaja: Hendrikson & Ko OÜ, tellija: Mustvee Vallavalitsus), mis oli viimati arutelul 08.06.2021 toimunud Muinsuskaitseameti menetluskomisjonis. Muinsuskaitseamet tagastas Mustvee valla ÜP KSH aruande eelnõu, kuna selles esitatud riiklikku ja kohalikku kultuuripärandi käsitlus oli ebapiisav, mistõttu ei olnud võimalik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6 kohaselt üldplaneeringu lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata. Samuti esitas amet omapoolseid ettepanekuid ja soovitusi, kuidas võiks ÜP KSH aruandes kultuuripärandi käsitlust täiendada. Mustvee vald on esitanud menetluskomisjoni otsusele omapoolsed seisukohad, millest ilmneb, et osade soovitustega on arvestatud, osadega mitte. Tuginedes muinsuskaitseseadusele, planeerimisseadusele ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele kooskõlastame Mustvee valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (28.10.2021 kooskõlastus nr 41904 kultuurimälestiste registris , kooskõlastuse väljatrükk kultuurimälestiste registrist lisatud käesolevale e-kirjale). Muinsuskaitseamet tutvus (05.10.2021 Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni koosolek nr 460) Mustvee valla üldplaneeringu aruande eelnõuga (koostaja: Hendrikson & Ko OÜ, tellija: Mustvee Vallavalitsus), mis oli viimati arutelul 08.06.2021 toimunud Muinsuskaitseameti menetluskomisjonis. Muinsuskaitseamet tagastas Mustvee valla üldplaneeringu eelnõu ja esitas soovitused eelnõu täiendamiseks. Mustvee vald on esitanud menetluskomisjoni otsusele omapoolsed seisukohad, millest ilmneb, et osade soovitustega on arvestatud, osadega mitte. Tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele kooskõlastame Mustvee valla üldplaneeringu eelnõu (28.10.2021 kooskõlastus nr 41904 kultuurimälestiste registris , kooskõlastuse väljatrükk kultuurimälestiste registrist lisatud käesolevale e-kirjale), kuid palume lisada üldplaneeringusse Muinsuskaitseameti poolt koostatud arheoloogiatundlike alade prognoosi (seletuskiri ja kaardikihid lisatud käesolevale e-kirjale, saadetud ka 14.10.2021 e-kirjaga) ning teeme ettepaneku endiselt kaaluda alljärgnevate soovituste alusel üldplaneeringu täiendamist: 1. soovitame käsitleda ptk 6.1.3 eraldi kategooriana mitte kaitse all olevat arheoloogiapärandit. Mitte kaitse all olev arheoloogiapärand hõlmab nii teadaolevaid, kuid mitte kaitse all olevaid objekte kui ka prognoositavaid arheoloogiatundlikke alasid; 2. soovitame lisada lk 53 p 5 kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutamistingimuste juurde: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil, ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3); prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Tagada nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (muinsuskaitseseaduse § 31). lisada maakasutuse kaartidele kultuurimälestisena kaitse all olevad kalmistud; 3. soovitame lisada Jõgeva Maakonnaplaneeringust 2030+ tulenevalt kultuurilooliselt olulistele objektidele ja väärtuslikele maastikele nende vaadeldavuse hoidmiseks vaatekoridorid ja tingimused nende vaadete säilimiseks; 4. soovitame lisada ptk 6.1.3 lause: XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse saatusesse; 5. soovitame lisada kultuuriväärtuslike objektide hulka: - Avinurme kalmistu (Avinurme alevik, Ööbiku tn); - Lohusuu kalmistu ehk Lohusuu Eestiküla kalmistu (Lohusuu alevikus KÜ 42001:001:050); - Lohusuu õigeusu kalmistu ehk Lohusuu Veneküla kalmistu (Lohusuu alevikus KÜ 42001:001:0673); - Saare mõisa kalmistu Saarjärve külas (KÜ 71301:003:0855, Luua metskond 20); 6. soovitame käsitleda mälestistele avanevaid iseloomulikke vaateid, märkida need põhijoonisele; 7. soovitame kultuurimälestiste peatükis käsitleda kinnismälestisi liikide kaupa nt mõisakompleksid, kirikud, arheoloogia objektid, kuna see võimaldab tuua selgemalt esile piirkonna kultuuriväärtuseid ning annab võimaluse analüüsida nende seisundit, kasutusfunktsiooni, kavandatavaid tegevusi; 8. soovitame lisada ptk 6.1.3 juurde täpsustuse: kui detailplaneeringu alale jääb mälestis või selle kaitsevöönd, on vastavalt kultuuriministri määrusele nr 15 vajalik detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei pea eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust. Lisad: „2021-10-28 kooskõlastus nr 41904.pdf ; Seletuskiri_arheoloogiapärand_Mustvee_valla_ÜP.pdf; arheoloogiatundlikud_alad_mustvee.zip; mustvee_joonis_1.pdf; mustvee_joonis2.pdf Head neljapäeva Ville TammJõgevamaa nõunikMuinsuskaitseamet+372 5912 5880 From: Ville Tamm Sent: Thursday, October 14, 2021 9:18 AMTo: 'Reili Tooming' <[email protected]>Cc: '[email protected]' <[email protected]>Subject: RE: Memo: üldplaneeringu kooskõlastamise koosolek Muinsuskaitseametiga Tere Täname 30.09.2021 Mustvee Vallavalitsuses toimunud koosoleku kokkuvõtte eest. Edastame Mustvee valla üldplaneeringu arheoloogiaprognoosi ja kaardikihi. 05.10.2021 toimunud Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni otsuse Mustvee valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastamisest edastame lähiajal. Head neljapäeva Ville TammJõgevamaa nõunikMuinsuskaitseamettel +372 5912 5880 From: Reili Tooming <> Sent: Thursday, September 30, 2021 4:35 PMTo: Ville Tamm <>; Terje Rudissaar <>; Aive Tamm <>; Jana Prost <>; Pille Lapin <>Subject: [VÄLJAST] Ed: Memo: üldplaneeringu kooskõlastamise koosolek Muinsuskaitseametiga Tere! Edastan tänase koosoleku memo. Lugupidamisega ________________________________ Saatja: Ann Ideon <>Saadetud: neljapäev, 30. september 2021 16:20Adressaat: Reili Tooming <>Teema: Memo: üldplaneeringu kooskõlastamise koosolek Muinsuskaitseametiga Tere! Mustvee valla üldplaneeringu kooskõlastuse küsimuste arutamine Muinsukaitseametiga Osalejad: Terje Rudissaar, Aive Tamm, Reili Tooming, Pille Lapin, Jana Prost (Mustvee Vallavalitsus); Ville Tamme (Muinsuskaitseamet), Ann Ideon (HendriksonjaKO) Eesmärk: arutada kooskõlastamise käigus Muinsuskaitseameti poolt tehtud ettepanekuid üldplaneeringule ja KSH aruandele ning valla antud vastusseisukohti. Otsustati: * Mustvee vald jääb kooskõlastamise ettepanekute osas oma vastusseisukohtade juurde, mis esitati Muinsuskaitseametile kirjaga 13.09.2021 nr 7-1/21/1163-12. Vald loeb planeeringu kooskõlastatuks ja KSH vastavaks KeHJSele. * Valla üldplaneeringu koostamisel oodatakse endiselt arheoloogiatundlike alade andmeid. Ruumiandmete esitamisel kajastatakse alad planeeringus ja seatakse nendele kasutamistingimused. * Arheoloogiapärandi kasutamistingimuste osas lepiti kokku järgnev täpsustus, mis lisatakse seletuskirja: „Arheoloogiapärandi leidmisel (nii arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal vallas) tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest. * Mustvee üldplaneering liigub edasi vastuvõtmise etappi, seejärel toimub avalikustamine. * Avalikustamise käigus on Muinsuskaitseametil võimalik veelkord planeeringuga tutvuda ja vajadusel ettepanekuid teha. Muinsuskaitseameti poolt vaatab nõukogu veelkordselt üle valla poolt antud vastused. Memo koostas: Ann Ideon Head, Ann Ann IdeonJuhtiv planeerimisspetsialist Tel +372 7409 802 Mob +372 52 86168 E-post Aadress: Muinsuskaitseamet Mustvee valla arheoloogiapärand Seletuskiri Mustvee valla üldplaneeringu juurde Ulla Kadakas, Helena Kaldre, Martti Veldi (Muinsuskaitseamet) Joonis 1. Mustvee valla arheoloogiamälestised. Mustvee valla arheoloogiamälestised Mustvee vallas on 2021. aasta oktoobri seisuga riigi kaitse all 43 arheoloogiamälestist, millele lisandub 8 kultuurimälestiste registris arvel olevat muistist (joonis 1, lisa 1). Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete kontrollimine jõudis lõpule 1997.-1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti muistised (taas) riigi kaitse alla. Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist võtta vaid vähesed. Kõige rohkem on riikliku kaitse alla Mustvee vallas võetud matmispaikasid (29+2 arvel olevat kalmet) elupaikasid (9+4) ning kindlustatud kohtasid (4). Nendele lisanduvad üks looduslik pühapaik ning kaks arvel olevat leiukoht (vt lisa 1; tabel 1). 1 Muinsuskaitseamet Muistise tüüp Arv 1 4 Matmispaigad 29+2 9 Elupaigad 9+4 29 Looduslikud pühapaigad 1 Matmispaigad Elupaigad Kindlustatud kohad 4 Looduslikud pühapaigad Kindlustatud kohad Tabel 1. Mustvee valla arheoloogiamälestised tüübiti. Planeerimisel arheoloogiapärandiga, sh ka ajalooliste looduslike pühapaikadega arvestamise hõlbustamiseks on maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks koondatud tabelisse (vt lisa 2). Mälestised on rühmitatud liigi kaupa (kindlustatud kohad, elupaigad, matmispaigad, pühapaigad, töö- ja suhtluspaigad). Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest ning töid kavandades küsida tingimusi Muinsuskaitseametilt. Tabelis esitatud tegevused ja leevendusmeetmed on soovituslikud, kuid neid järgides on kõige paremini tagatud mälestiste säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana. Mälestistel ja kaitsevööndites ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise ja väljakujunenud ajaloolise miljöö tagamiseks tuleb neil aladel arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad mälestise olemusest ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude pinnasetöödega, samuti raietöödega, sest nende tegevuste käigus on oht kahjustada mälestise arheoloogilist kultuurkihti (pinnast) või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine), väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud) passiivsem kasutus (heinamaa, karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad arheoloogiamälestised aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust, mis on oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks. Mustvee valla arheoloogiatundlike alade analüüs Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks 2 Muinsuskaitseamet täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab erialateadmisi nende ära tundmine. Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed, mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1-5 cm suurused töödeldud või töötlemata kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid. Mustvee vallas on potentsiaalsed kiviaja leiukohad seotud Peipsi järve läänekalda ning jõgede suudmealede ja kallastega. Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule elulaadile mindi Eestis valdavalt üle pronksiaja jooksul, mil elanikkond muutus järk-järgult suhteliselt paikseks. Pronksi- ja varase rauaaja asustus oli arvatavasti väga hajus, üksiktaluline, ehitised puidust. Sellised rajatised ei jäta maapinda püsivaid jälgi, mistõttu on neid elupaiku väga raske avastada – jälgedeks võivadki olla vaid põlenud kivipurd, savinõude killud ja loomaluude tükid. Rauaaja jooksul asustuspilt muutus, tekkisid suuremad külad koos neid ümbritsevate põlispõldudega. Need külad on sageli kasutusel veel tänapäevalgi, mistõttu toona tekkinud arheoloogiline kultuurkiht pole kuigi hästi säilinud: pidevalt on ehitatud uusi maju, mõne talu mahajätmisel on see põlluks küntud jne. Samas võib kuskil maapõues künnikihi all olla säilinud kunagisi hoonepõhju, koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest maasse peidetud väärtvara. Keskaja ja uusaja jooksul on asustus laienenud, mõisate rajamise käigus on pidanud talud ja külad nii mitmeski paigas nihkuma paremate põllumaade äärealadele. Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka matmispaigad. Matusekombestik on aastatuhandete jooksul olnud väga erinev: oma kodakondseid on maetud eri asendites (siruli, kägaras) maahaudadesse, millest maa peale püsivaid jälgi ei jää; pronksiajast saadik on rajatud ka maapealsete rajatistega kalmeid: kividest (kivikalmed) ja pinnasest (kääpad). Surnuid on nii põletatud, kui ka laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel valdavaks kristlik matusekombestik, kuid püsima jäid külakalmistud – kõiki surnuid ei viidud kihelkonnakirikute juurde kalmistule. Seetõttu on oluline tähele panna vanade külade läheduses olevaid liivaseid künkaid, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena. Andmestik Mustvee valla arheoloogiatundlike alade prognoos põhineb järgmiste allikate analüüsil: Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud teated, hobiotsijate otsinguaruannetes edastatud leiuinfo1, info külade esmamainimise kohta2 ning Maa-ameti geoportaalis kätte saadavad ajaloolised kaardid3. Muinsuskaitseamet teostab järjest ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuri, uue info selgudes edastatakse see vallale. 1 Informatsioon Muinsuskaitseametis 2 Eesti kohanimeraamat https://www.eki.ee/dict/knr/ 3 peamiselt Schmidti Eestimaa / Rückeri Liivimaa aluskaardid (XIX saj. / 1884) 3 Muinsuskaitseamet Üks olulisemaid allikaid, kuhu on koondatud info mitte kaitse all olevate arheoloogiliste muististe kohta on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Lisaks juba kaitse all olevatele mälestistele on andmebaasis teateid mitmete muinas- ja keskaegsete asulakohtade ning arheoloogiliste leiupaikade, matmispaikade, kirikuasemete ja looduslike pühapaikade kohta. Paljusid kohti pole arheoloogid maastikul jõudnud veel uurida ega piiritleda, seetõttu pole suur osa nendest mälestiste nimekirja jõudnud. Joonis 2. Mustvee valla arheoloogiatundlikud alad. Eesti kohanimeraamatu andmeil on Mustvee valla varaseimate külade esmamainimine peamiselt Liivi sõja järgsest ajast 16. sajandi lõpul või 17. sajandi algusest. Üksikute külade esmamainimine allikates on toimunud ka 15. sajandi dokumentides, enamasti seoses maade jagamisega. Paljusid külasid on mainitud esmakordselt ka 18., 19. ja 20. sajandil. Arheoloogiapärandi prognoosimisel võetakse arvesse esmajoones külad, mille esmamainimine jääb 14.–17. sajandisse. Alates 2011. aastast on Mustvee vallast Muinsuskaitseametini jõudnud hobiotsijate leide, mille hulgas on esemeid või nende katkeid varasest metalliajast kuni uusajani. Lisaks leidudele on arheoloogiapärandi prognoosimise mõttes oluline info ka see, kus hobiotsijad otsimas käivad. 1. maist 2019. aastal peavad hobiotsijad oma otsingule minekust saatma Muinsuskaitseametile teavituse – otsinguteateid on sellest ajast alates Mustvee vallast saadetud rohkem kui 80. Ülal kirjeldatud andmeid arvesse võttes kanti kaardile 38 suuremat või väiksemat piirkonda (joonis 2), mille kohta on registreeritud erinevaid arheoloogiateateid ning uute muististe avastamise tõenäosus on suur. 4 Muinsuskaitseamet Arheoloogiatundlike alade prognoosist tulenevad ettepanekud üldplaneeringule Osad arheoloogiamälestised on maa peal nähtavad (kivikalmed, kääpad, linnused jmt), samas kui teisi (nt asulakohad, maa-alused kalmistud jmt) ei ole võimalik pelgalt vaatluse põhjal maastikust eristada. Arheoloogiamälestiste iseloomulikuks tunnuseks on arheoloogiline kultuurkiht, mis maapiirkondades on enamasti äärmiselt õhuke (keskmiselt 10-50 cm) ja asetseb kohe huumuskihi all. Arheoloogiapärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu, sest tavapäraste tegevuste käigus ei kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal ladestunud ja tänini säilinud arheoloogilistele kihtidele. Kui aga mõnes paigas kavandatakse suuremat ehitustööd või kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade jooksul ladestunud pinnasekihid hävivad või pööratakse segamini. Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olevale infole mitte kaitse all olevatest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel (45 kohta) tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. 5 Muinsuskaitseamet LISA 1. Mustvee valla arheoloogiamälestised ning nende kaitse alla võtmise otsused/määrused. Kultuurimälestiste registris arvel olevad muistised on lisatud nimekirja lõppu tähistusega A. Reg. Nr Nimi Kaitse alla võetud Otsus/määrus Kaitse all 1925- 1940 8962 Pelgupaik "Kukelinn" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 8963 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9021 Kalmistu "Kalmumägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1930, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9022 Kääbas 22.07.1980 Kohtla-Järve rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 130 9023 Kääbas 22.07.1980 Kohtla-Järve rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 130 9024 Kääbas 22.07.1980 Kohtla-Järve rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 130 9025 Kääbas 22.07.1980 Kohtla-Järve rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 130 9370 Asulakoht 9371 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9372 Asulakoht 9373 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9374 Kääbas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9375 Kääbas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9376 Kääbas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9377 Kivikalme "Pihliku mägi " 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9378 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9379 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9380 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9381 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9382 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9383 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9384 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 6 Muinsuskaitseamet 9385 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9386 Kääbas "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9387 Asulakoht 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9388 Asulakoht 9389 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9390 Linnus "Linnutajamägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9391 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9392 Kalmistu "Kabelimägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9393 Kivikalme "Kirikuase" 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9394 Ohvrikivi "Metsakivi" 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9395 Kivikalme "Kirikumägi" 9396 Kivikalme "Kirikumägi" 9397 Kivikalme "Kirikumägi" 9398 Kivikalme "Kirikumägi" 9399 Kivikalme "Kirikumägi" 9400 Kivikalme "Kirikumägi" 9401 Kivikalme "Kirikumägi" 9402 Kivikalme "Kirikumägi" 9403 Kivikalme "Kirikumägi" 9404 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9405 Linnus A31091 Asulakoht A31089 Kiviaegsete leidude leiukoht A31088 Asulakoht A30970 Asulakoht A28916 Külakalmistu A28915 Raadna keraamika leiukoht A28912 Kivikalme Kivi- ja pronksiaegne A30800 asulakoht 7 Muinsuskaitseamet Lisa. Maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks. ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL TEGEVUSED LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi SOOVITAVAD, säilitavate erisustega arvestamine. SOBILIKUD, Keskaegsete linnuste puhul maapinnal nähtavate müüride konserveerimine; puude ja põõsaste kasvu piiramine, võimalusel vähemalt üks kord aastas LINNUS / VAJALIKUD niitmine; olemasolevate jalgradade ja linnusele juurdepääsu tagavate treppide korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, vajadusel KINDLUSTATUD tegevuskava koostamine. ASULA/KESKAEGNE KINDLUSTATUD KOHAD MEETMED LINNUS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); MAAKASUTUSE Mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. NEGATIIVSE MÕJU Rekonstruktsioone, vaateid segavaid väikevorme või ehitisi linnusele ja selle põhivaatesuundadesse mitte kavandamine. LEEVENDAMISEKS Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senine sihtotstarbeline SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; kasutamine, sh väärtusi säilitavate SOBILIKUD, olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid erisustega arvestamine; olemasolevate VAJALIKUD jalgradade korrashoid, infotahvlite PELGUPAIK paigaldamine ja korrashoid MEETMED MAAKASUTUSE Olemasoleva keskkonna säilitamine; Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. NEGATIIVSE MÕJU mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. LEEVENDAMISEKS maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel SOOVITAVAD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi kasutamisel arheoloogilisi arheoloogilisi väärtusi SOBILIKUD, arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega arvestamine, väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega VAJALIKUD arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub otsene hooldusvajadus puudub; võib arvestamine, otsene arvestamine, otsene ASULAKOHT kasutada rohusööjate karjamaana hooldusvajadus puudub hooldusvajadus puudub; külaplatsina kasutamine; MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Kui on vajadus uute MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh Võib kasutada rohusööjate cm) sügavamale minevate ehitiste rajamiseks, tuleb NEGATIIVSE MÕJU raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) karjamaana maaharimisviiside mitte kaevetööde alal tagada ELUPAIGAD LEEVENDAMISEKS kasutamine uuring. SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; infotahvlite SOBILIKUD, paigaldamine ja korrashoid. VAJALIKUD Üldjuhul uusi ehitisi KIVIAJA ASULAKOHT Tegevusi mitte MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on kavandada, MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste Mitte teostada olemasoleva NEGATIIVSE MÕJU Ehitisi mitte kavandada. maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb süvendustöid keskkonna LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada säilitamine uuring. MEETMED MAAKASUTUSE Mitte teostada JÄRVEASULA NEGATIIVSE MÕJU süvendustöid LEEVENDAMISEKS 8 Muinsuskaitseamet Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; mälestisi ümbritseva maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate SOOVITAVAD, erisustega arvestamine; üldjuhul (kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga; märgitud tabelis eraldi) regulaarsed SOBILIKUD, hooldusraied ja võsa kasvamise piiramine; soovitav on poollooduslike koosluste taastamine; hoolduse tagamiseks võib kivikalmete / kääbaste VAJALIKUD piirkondi kasutada väiksemate rohusööjate karjamaana; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, olemasolevate radade korrashoid Kivikalmete / kääbaste alal on KIVIKALME / KÄÄBAS / maaharimine keelatud. KALMEVÄLI Vähemalt 5 m mälestise MEETMED Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); välispiirist mitte künda. MAAKASUTUSE Uusi rajatisi mälestise tormimurdu põhjustavate tingimuste ära hoidmata. Põllutööde käigus kalme / kääpa NEGATIIVSE MÕJU alale mitte kavandada Ehitisi mitte kavandada. kõrvale kive, pinnast, risu mitte LEEVENDAMISEKS kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid MATMISPAIGAD võib eemaldada kaasates arheoloogi. Kavandada kündmise lõpetamist Maa senisel Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa ja kalmistu ala püsirohumaaks sihtotstarbelisel SOOVITAVAD, senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega või metsamaaks kujundamist, et kasutamisel SOBILIKUD, arvestamine; kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga vältida seni säilinud inimjäänuste arheoloogilisi väärtusi VAJALIKUD võib teha hooldusraieid ja võsa kasvu piirata, võib kasutada rohusööjate karjamaana ja hauapanuste edasist lõhkumist säilitavate erisustega ja pinnase erodeerumist. arvestamine KALMISTU Uuendusraieid mälestise alal mitte Üldjuhul uusi ehitisi MEETMED kavandada, et tagada võimalikult vähene Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on Töödel maapinna mitte MAAKASUTUSE sekkumine ja kalmistu säilimine cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste kahjustamine; NEGATIIVSE MÕJU väljakujunenud metsases keskkonnas, maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb Ehitisi mitte kavandada. LEEVENDAMISEKS hooldusraiet võib teha määral, mis ei kahjusta Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada maapinda ja väljakujunenud miljööd. uuring. 9 Muinsuskaitseamet ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL TEGEVUSED LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU SOOVITAVAD, Võimalikult vähene inimsekkumine; traditsioonilise kasutuse tagamine; üldjuhul sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja SOBILIKUD, korrashoid; heina, põllu- ja karjamaadel paikneva looduslike pühapaikade hoolduseks sobib kõige paremini karjatamine ja niitmine; sobib vähene võsa piiramine, et parandada mälestise VAJALIKUD külastavust; künnipõllu all olevate looduslike pühapaikade alal on soovitav kavandada kündmise lõpetamist ja ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist AJALOOLISED Metsase keskkonna LOODUSLIKUD säilitamine; PÜHAPAIGAD ajalooliste teede (OHVRIKIVID, - MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste Ajalooliste teede mahu ja kulgemis mahu ja kulgemis ALLIKAD, MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid Üldjuhul uusi ehitisi Mitte teostada teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute säilitamine, uute kraavide vm rajatiste säilitamine, uute HIIEKOHAD) NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. mitte kavandada süvendustöid kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. planeerimise vältimine. kraavide vm LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. rajatiste planeerimise vältimine. PÜHAPAIGAD SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; SOBILIKUD, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; mälestiseni viivate teede korrashoid. VAJALIKUD Künnitegevus suunata mälestisest minimaalselt 5 m kaugusele; piirata puude ja põõsaste kasvu Piirata puude ja põõsaste KULTUSEKIVI / vahetult kivi läheduses, et vältida kasvu vahetult kivi LOHUKIVI MEETMED juurtest tingitud lõhkumist, läheduses, et vältida MAAKASUTUSE Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud huumuse kuhjumist kivile ning juurtest tingitud NEGATIIVSE MÕJU lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist vaadeldavuse kadumist; lõhkumist, huumuse LEEVENDAMISEKS Põllutööde käigus kultusekivi kuhjumist kivile ning juurde põllukive, pinnast jm risu vaadeldavuse kadumist mitte kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid võib eemaldada kaasates arheoloogi. SOOVITAVAD, SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub VAJALIKUD TÖÖ- JA SUHTLUSPAIGAD SADAMAKOHT / Üldjuhul uusi ehitisi RAUASULATUSKOHT MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on / MUISTSED PÕLLUD MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada uuring. SOOVITAVAD, SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub VAJALIKUD MUISTNE TEE / PAKKTEE MEETMED Töid tehes ei tohi maapinda kahjustada. MAAKASUTUSE Ehitisi ja uusi turbakaevandusi mitte kavandada. NEGATIIVSE MÕJU Veerežiimi mitte muuta, et orgaanilise materjali säilimiseks vajalik keskkond oleks tagatud. LEEVENDAMISEKS 10 A28916 . 8962 A28915 90249025 A31091 90229023 9021 8963 A31089 9390 A30970 A30800 A31088 9392 9391 9378 Arheoloogiamälestis 9389 93849386 9382 9383 Arvel muistis 9370 A28912 9394 9377 Arheoloogiatundlik ala 9402 9403 Valla piir 9373 9401 9372 9375 9376 9400 9371 9374 9387 0 2,5 5 Km 9388 08.10.2021 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2021 A28916 . 8962 A28915 90249025 A31091 90229023 9021 8963 A31089 9390 A30970 A30800 A31088 9392 9391 9378 9389 93849386 9382 9383 Arheoloogiamälestis 9370 A28912 9394 9377 Arvel muistis 9402 9403 Valla piir 9373 9401 9372 9375 9376 9400 9371 9374 9387 0 2,5 5 Km 9388 08.10.2021 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2021 Kooskõlastused Number: 41904 Kuupäev: 28.10.2021 Projekteerija / kooskõlastuse OÜ Hendrikson & Ko saaja: Liik: üldplaneering Väljastaja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm Kooskõlastatud: 28.10.2021 Kirjeldus: Mustvee valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Mustvee valla üldplaneeringu eelnõu. Koostaja: Hendrikson & Ko OÜ. Tellija: Mustvee Vallavalitsus. Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni 05.10.2021 koosoleku protokoll nr 460. Muinsuskaitseameti dokumendiregistri nr 1.1-7/2304-15. URL link: Nimekirja Pikenda
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel