dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele

Rahandusministeerium · 28. oktoober 2021
Viit
15-1/3854-16
Registreeritud
28. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sunly Wind OÜ, Keskkonnaministeerium, Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-13854-16 28.10.2021 Väljaminev kiri.asice431 KB

Sisu (failidest)

Tuuliki Kasonen Teie 17.06.2021 Sunly Wind OÜ Meie 28.10.2021 nr 15-1/3854-16 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Austatud proua Kasonen Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd ekspertidega ja ministeeriumitega ning saadab Teile oma seisukohad. 1. Merelindude rändekoridorid. 1.1. Toote oma kirjas välja merelindude rändekoridoridega seonduva. Palute selgitada, miks Rahandusministeeriumi poolt tellitud Eesti Ornitoloogiaühingu 2016. aasta mereala planeeringu alusuuringu rändekoridoride kaarte (joonised 13 ja 14) on planeeringu lk 46 kaardil nr 9 vaid osaliselt kuvatud (Kõpu poolsaare juurest lõunasse rändekoridor katkeb). Lisaks olete seisukohal, et Lääne-Eesti mandri ja saarte vahel toimuv kevadränne on intensiivsem kui Saaremaast ja Hiiumaast läänes olev ränne. Palute seetõttu skeemkaarti nr 9 täiendada. Juhite tähelepanu, et suunanoolte joonte laius ja värvi tugevus mõjutab ka arusaamist sellest, kui oluliste aladega on tegu. Toote välja, et praegu on näiteks kogu Hiiumaa põhjarannik ülevalt kaetud koridori joontega, kuigi reaalne lindude rändekoridor nii suurt mereala just näidatud asukohas viidates alusuuringule siiski ei hõlma. Selgitame, et Eesti asub kahe suure rändetee ristumiskohas. Üks on seotud Venemaa tundrates peitsevate ning arktiliste ranniku- ja veelindudega, teine Soomes ja põhja pool pesitsevate lindudega. Lisaks toimub üle mere ka maismaalindude ränne. Seega on Eesti mereala lindude poolt aktiivses kasutuses. Selleks, et planeeringulahenduse elluviimisel ei kaasneks olulist mõju linnustikule, on planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel lindudele suurt tähelepanu pööratud. Tellitud on kolm erinevat analüüsi ning tehtud sisutihedat koostööd Eesti Ornitoloogiaühinguga. Seatud on tingimused jätkutegevusteks, sh erinevate uuringute läbiviimiseks. Tingimused on kohustuslikud järgimiseks. Skeemkaardid on illustratiivse tähendusega, sh skeemkaart nr 9. Kinnitame, et skeemkaartide vahel vastuolu puudub ja planeering ei esita eksitavat infot. Skeemkaardil nr 9 on üldistatult (valdavalt järgides uuringus välja toodud nö jämedamaid nooli) visualiseeritud alusuuringute info. Üleriigilisele planeeringule omaselt on esitatud skeemkaardid suure üldistusastmega. Samas on seda olulisem skeemkaartide visuaalne Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 loetavus, mistõttu ei saa nt Hiiumaa põhjaranniku suunanooli paigutada üksteise peale ja skeemil visualiseeritud nooli võtta üks ühele. Üldistusastme rõhutamiseks on valitud ka legendis nimetus „suunad“. Skeemkaardi on planeeringuprotsessi käigus üle vaadanud ja selle korrektsust kinnitanud Eesti Ornitoloogiaühing. Eelnevast tulenevalt ei pea me skeemkaartide korrigeerimist vajalikuks. 1.2. Palute täpsustada ka lk 46 kaardi nr 9 legendis olulisemate kevad- ja sügisrände suundade puhul, et tegu on merelindude rändekoridoridega. Täname tähelepaneku eest! Lisasime vastava täpsustuse. 2. Meretuuleparkide visuaalse mõju hindamine. 2.1. Jääte oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, et mereala planeering peab andma vastuse, kuhu saab tuulikuid rajada ja kuhu mitte. Tuuleparkide visuaalset mõju ehk tuulikute kõrgust, kaugust, asetust ja maismaalt avanevaid vaateid peetakse üheks olulisimaks meretuuleparkidega kaasnevaks mõjuks. Eesti mereala planeering annab vastuse, kuhu saab tuulikuid rajada ja kuhu mitte. Tuulikuid on võimalik rajada tuuleenergeetika aladele. Väljaspoole tuuleenergeetika alasid tuulikuid rajada pole lubatud. Selgitame täiendavalt, et üleriigiline mereplaneering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Eesti mereala planeeringus on, erinevalt naaberriikide Läti ja Rootsi planeeringutest, pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu. Nõustume, et tuuleparkide visuaalne mõju on üks oluline meretuuleparkide rajamisega kaasnev mõju teiste seas. Tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad valiti teadvustades, et tuulikud saavad olema rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses, läbiviidavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid panna. Seejuures on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid. Hindamist peab teostama vastav ekspert kasutades väljatöötatud juhendmaterjali1 või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav, kaasates kohalikku omavalitsust ja ranniku kogukonda (planeeringu ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ tingimus 12 l). Samuti on planeeringuga sätestatud erinevad leevendavad meetmed (nt eelistada samas kõrguslikus suurusjärgus tuulikuid, liigendada tuulenergeetika arendusalasid, otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks kõige suurema mõjuga alas asuvatel vaatekohtadel), mis on välja töötatud mh koostöös visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga. 2.2. Toote oma kirjas välja, et uute mõistete kasutamine ilma neid defineerimata ja allikatele viitamata ei ole kooskõlas planeeringu eesmärgiga leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes. Viitate mõistele „vaba vaateväli“ ja „sotsiaalne häiring“. 1 Juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. 2 Planeeringu ja mõjude hindamise materjale on selguse huvides korrigeeritud. Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja selgitab üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. St ei ole planeeringu kohaselt vaja ette näha erinevaid vaatekoridore ühelt lõigult, mis välistaks tuuleenergeetika arendamise alal nr 2. Kuna väljatoodud rannikulõigud koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames läbiviidava analüüsi käigus. Eesti mereala planeeringus on antud suuniseid (soovitatav järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega. Oleme peale Teie pöördumist veel täiendavalt tuuleenergeetika arendusalade realiseerumisega kaasnevate visuaalsete ja maastike mõjude hindamise osas teinud sisutihedat koostööd Keskkonnaministeeriumiga, kes on Eestis KMH ja KSH osas poliitikakujundajaks ning kelle pädevusvaldkonda kuulub Euroopa maastikukonventsiooniga seonduv. Oleme täpsustanud nii planeeringut kui ka mõjude hindamise aruannet. Korrigeeritud on mh ka maastikele avalduva mõju käsitlust, tuues välja, et see on nii keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane mõju kui ka planeerimisseadusest (PlanS) lähtuv asjakohane mõju. Loobutud on sotsiaalse häiringu mõistest. 2.3. Toote oma kirjas välja maastike inventeerimise teema. Märgite, et sisuliselt puudub kohustatud osapool, kes peaks tegelema maastike inverteerimisega. Viitate KOKS § 6 ja märgite, et mereala planeerimine ei ole omavalitsuse ülesanne. Samuti toote välja PlanS § 4 lõike 2, mille kohaselt on antud planeeringu puhul Rahandusministeeriumi ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Järeldate, et kuna kohalikel omavalitsustel puudub õigus merd planeerida ning et ilma maastiku hindamiseta ei saa hoonestusloa protsessis visuaalseid mõjusid hinnata, siis on tegemist tupikuga meretuuleenergia arendamises. Jääte seisukohale, et planeering määratleb meretuuleenergia alad näiliselt, kuid meretuuleparke arendada pole seal võimalik. Maastike inventeerimise osas on mõjude hindamise aruandes välja toodud erinevad võimalused – Saare valla üldplaneeringu raames, arendajate koostöös alade lõikes või muu tegevuse raames. Kõik nimetatud variandid täidavad sama eesmärki ja annavad paindlikkuse kõige parema variandi valimiseks. Täpsustame, et me ei näe vastuolu KOKS §-ga 6 omavalitsuste kohustuste lõikes, kuna inventeeritavad maastikud asuvad maismaal. Vaated merele on maastike üheks väärtuslikuks komponendiks. PlanS § 75 lg 1 p 14 kohaselt on väärtuslike maastike määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine üldplaneeringu üheks ülesandeks. Seega on omavalitsus igati pädev tegelema väärtuslike maastike 3 inventeerimisega. Samuti on õiguslikult korrektne, kui väärtuslike maastike inventeerimine tellitakse mõne muu töö raames, sh nt arendajate koostöös. Samuti ei näe me vastuolu PlanS § 4 lg 2. Jääme oma seisukoha juurde, et mereala planeeringule läbi viidud mõjude hindamine vastab planeeringu üldistusastmele ja on nõuetekohane. Rõhutame, et tegemist on üleriigilise planeeringuga, mis katab kõik mereala kasutusviisid. Visuaalne hindamine viidi läbi tuuleenergeetika arendusaladele, st mitte tuuleparkidele – planeeringu üldistusastmes ei ole teada tuulikute võimalikke täpsemaid asukohti, arvu ega mõõte. Eesti mereala planeeringus on tuuleenergeetika arendamisele ja sellega kaasnevate mõjude hindamisele pööratud oluliselt põhjalikumat tähelepanu kui naaberriikides. Naaberriigid on esile tõstnud Eesti mereala planeeringu sisukust ja detailsust, sh sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamisega tegelemisel. Enamik mereala planeeringuid on sisult ja oma mõjult järgmiste etappide jaoks palju üldisemad, sh tegeletakse üksnes keskkonnamõju strateegilise hindamisega mitte laiapõhjaliselt asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisega nii nagu seda on tehtud Eesti mereala planeeringu koostamisel. 2.4. Leiate, et kuna maastiku ja visuaalse mõju hindamine on läbi viimata, eksitakse ka planeerimisseaduse § 11 lõike 1 vastu, mis näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Samuti viitate mereala planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusele, mille järgi on sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna asjakohaste mõjude hindamise üheks peamiseks eesmärgiks tuua mereala kasutamise põhimõtete seadmisel otsustajale välja olulised sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast tulenevad asjaolud, mille alla käib ka vaadete muutumine. Hindate, et kuna planeeringus seda tehtud pole, siis ei vasta planeering oma väljatöötamise kavatsusele. Rahandusministeeriumi hinnangul on mereala planeeringu koostamisel käsitletud piisava põhjalikkusega kõiki asjakohaseid mõjusid ja vastuolu viidatud PlanS § 11 lõikega 1, planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusega, puudub. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt mõjude hindamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest. Õigusaktidega ei ole sätestatud planeeringu koostamisel menetlus- ega sisunõudeid PlanSi asjakohaste mõjude hindamiseks, välja arvatud KSH osas. Seega on seadusandja jätnud igakordselt planeeringu koostamise korraldaja otsustada, mida, millal ja kuidas ta hindab asjakohaseid mõjusid2. Planeeringu koostamisel KSH raames on maastike ja visuaalse mõju hindamisel lähtutud KeHJSis sätestatust. Edaspidi, KMH raames maastike ja visuaalse mõju hindamisel, tuleb lähtuda KeHJSist ja planeeringuga sätestatud tingimustest, sh peab aluseks võtma Artes Terrae AB poolt koostöös koostatud juhendmaterjali „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või vähemalt samaväärse analoogse juhendmaterjali. Vt lisaks kirja punkti 2.1. ja 2.3. 2.5. Märgite, et meretuuleparkide kumulatiivseid mõjusid tuleb hinnata strateegilisel tasemel. Palute täpsustada, kuidas on mõeldud läbi viia kumulatiivsete mõjude hindamine hoonestusloa protsessis, kas kõrvalolevate ja lähedalasuvate tuuleparkidega, mis on alles 2 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks peatükis 6 „Mõjude hindamine“ on selgitatud mõjude hindamise eesmärki, võimalusi ja hindamise pädevusi. Tegemist on üldplaneeringute koostamist toetava juhendmaterjaliga, kuid mõjude hindamise osa on universaalne, st rakendatava kõigile planeeringuliikidele, sh Eesti mereala planeeringu mõjude hindamisele. 4 arendusjärgus või mis on juba valmis ehitatud? On teada, et hetkel arendatakse paralleelselt mitut meretuuleparki, kuid on arusaamatu, kuidas sellises olukorras saab ja peab paralleelsete arenduste mõjusid hindama. Kuidas saab teatud ala arendaja arvesse võtta naaberarendaja plaane – kas arendaja peab neid ise eeldama või kooskõlastama, millises ajaraamis see toimub, kes protsessi koordineerib ja otsused langetab? Juhul kui peab kumulatiivset mõju hindama ka arendusjärgus olevate tuuleparkidega, siis võib tagajärjeks olla, et iga arendaja hindab mõjusid erinevalt, mis aga ei aita täita kumulatiivse hindamise põhilist eesmärki. Just seetõttu peabki meretuuleparkide kumulatiivse mõju hindamisega tegelema praegusel mereala strateegilise planeerimise tasemel. Eesti mereala planeeringu koostamisel on mh hinnatud kumulatiivseid mõjusid (mõjude hindamise aruandes läbivalt, sh ptk 4.8) piisaval määral ja piisavas täpsusastmes. Kumulatiivsete mõjude hindamine hoonestusloa protsessis toimub KMH raames tavapärases korras lähtudes KeHJS-i sätestatust ja keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (määrus) alusel, sh lähtudes § 6 lg 2 p-st 6, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse hinnang kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavalt olulise keskkonnamõju kohta määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjakohaste keskkonnaelementide ning -aspektide lõikes, mis tuleneb muu hulgas koosmõjust muude praeguste ja planeeritavate tegevustega, võttes arvesse kõiki praeguseid suure keskkonnatähtsusega alade või loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme. KMH protsessi juhib otsustaja, sh meretuuleparkide hoonestuslubasid menetleb sama otsustaja. KeHJS § 11 lg 12 võimaldab arendajal pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole, et küsida otsustaja seisukohta, millist teavet peab ta keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Seega on võimalik nii arendajal, lähtudes konkreetsest situatsioonist, saada lisainformatsiooni, millist teavet peab ta keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Julgustame Teid seda võimalust kasutama. KeHJS reguleerib KMH koostamist. Erinevad sätted koosmõjus peavad tagama KMH kvaliteedi, sh KeHJS-st tuleneb kohustus kontrollida nii otsustajal kui ka asjaomastel asutustel KMH programmi ja aruande asjakohasust ja piisavust, sh kumulatiivsete mõjude osas. 2.6. Väljendate rahuolematust ka tuuleenergeetika alade pindalade vähendamise osas, mis lähtus lennu – ja laevaliikluse vajadustest. Olete seisukohal, et otsused on põhjendamata ja vajalik oleks nii lennu- kui laevateede osas läbi viia põhjalik hindamine. Lennuliikluse osas viitate, et olete vaadanud lennuliikluse andmeid ja Kesk- ja Lääne-Euroopa suunal tuuleenergeetika arendusala nr 2 vähendamist tingivat lennuliiklust ei eksisteeri. Mereala planeeringu koostamisel on aluseks PlanS § 10, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Samuti on lähtutud PlanS § 15 lg 1 ja 2, mille kohaselt üleriigiline planeering koostatakse koostöös ministeeriumite ja üleriigiliste omavalitsusliitudega, samuti kaasatakse planeeringu koostamisse muuhulgas asutused, kellel võib olla planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu põhjendatud huvi. Planeeringu koostamise protsessi raames on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Transpordiamet andnud pidevat 5 sisendit lähtuvalt vee- ja lennuliikluse vajadustest. Transpordiamet omab aja- ja asjakohast valdkondlikku teavet, mille arvestamine tasakaalustatud merekasutuse saavutamiseks on vältimatult vajalik ja mille korrektsuses ei ole Rahandusministeeriumil põhjust kahelda. Tuuleenergeetika arendusalade pindalade muudatuste põhjendused on ülevaatlikult esitatud ptk 5.6.2 tabeli punktides 12 ja 13. Selgitame, et Kesk- ja Lääne-Euroopa suunal on lähtutud eesmärgist tagada üld- ja samuti militaarlennundusele võimalikult mõistlik ja kiire lennukoridor Eestisse. Tuuleenergeetika arendusala nr 2 vähendamist tingiva lennuliikluse osas on mh oluline kiire ühendus militaarõhusõidukitele, mistõttu ei pruugi see lennuliikluse andmetes selgelt kajastuda. Lisaks on vajalik Kuressaare-Gotland ohutu ja optimaalse lennuliikluse tagamine. Rahandusministeerium jääb seisukohale, et mereala planeeringus on tuuleenergeetika arendusalad määratud, arvestades ka teiste merekasutusviiside vajadustega ning hinnatud nii KeHJS kui ka asjakohaseid mõjusid piisavas mahus ja täpsusastmes. Üleriigilisele planeeringule kohaselt on alade realiseerumiseks seatud tegevusloa tasandile tingimused ja suunised ning põhjalik uuringute raamistik. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Transpordiamet Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel