Tuuliki Kasonen Teie 17.06.2021
Sunly Wind OÜ Meie 28.10.2021 nr 15-1/3854-16
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud
ettepanekutele
Austatud proua Kasonen
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud
ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd ekspertidega ja ministeeriumitega
ning saadab Teile oma seisukohad.
1. Merelindude rändekoridorid.
1.1. Toote oma kirjas välja merelindude rändekoridoridega seonduva. Palute selgitada, miks
Rahandusministeeriumi poolt tellitud Eesti Ornitoloogiaühingu 2016. aasta mereala
planeeringu alusuuringu rändekoridoride kaarte (joonised 13 ja 14) on planeeringu lk 46
kaardil nr 9 vaid osaliselt kuvatud (Kõpu poolsaare juurest lõunasse rändekoridor katkeb).
Lisaks olete seisukohal, et Lääne-Eesti mandri ja saarte vahel toimuv kevadränne on
intensiivsem kui Saaremaast ja Hiiumaast läänes olev ränne. Palute seetõttu skeemkaarti
nr 9 täiendada. Juhite tähelepanu, et suunanoolte joonte laius ja värvi tugevus mõjutab ka
arusaamist sellest, kui oluliste aladega on tegu. Toote välja, et praegu on näiteks kogu
Hiiumaa põhjarannik ülevalt kaetud koridori joontega, kuigi reaalne lindude rändekoridor
nii suurt mereala just näidatud asukohas viidates alusuuringule siiski ei hõlma.
Selgitame, et Eesti asub kahe suure rändetee ristumiskohas. Üks on seotud Venemaa
tundrates peitsevate ning arktiliste ranniku- ja veelindudega, teine Soomes ja põhja pool
pesitsevate lindudega. Lisaks toimub üle mere ka maismaalindude ränne. Seega on Eesti
mereala lindude poolt aktiivses kasutuses. Selleks, et planeeringulahenduse elluviimisel
ei kaasneks olulist mõju linnustikule, on planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel
lindudele suurt tähelepanu pööratud. Tellitud on kolm erinevat analüüsi ning tehtud
sisutihedat koostööd Eesti Ornitoloogiaühinguga. Seatud on tingimused
jätkutegevusteks, sh erinevate uuringute läbiviimiseks. Tingimused on kohustuslikud
järgimiseks. Skeemkaardid on illustratiivse tähendusega, sh skeemkaart nr 9. Kinnitame,
et skeemkaartide vahel vastuolu puudub ja planeering ei esita eksitavat infot.
Skeemkaardil nr 9 on üldistatult (valdavalt järgides uuringus välja toodud nö jämedamaid
nooli) visualiseeritud alusuuringute info. Üleriigilisele planeeringule omaselt on esitatud
skeemkaardid suure üldistusastmega. Samas on seda olulisem skeemkaartide visuaalne
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
loetavus, mistõttu ei saa nt Hiiumaa põhjaranniku suunanooli paigutada üksteise peale ja
skeemil visualiseeritud nooli võtta üks ühele. Üldistusastme rõhutamiseks on valitud ka
legendis nimetus „suunad“. Skeemkaardi on planeeringuprotsessi käigus üle vaadanud ja
selle korrektsust kinnitanud Eesti Ornitoloogiaühing. Eelnevast tulenevalt ei pea me
skeemkaartide korrigeerimist vajalikuks.
1.2. Palute täpsustada ka lk 46 kaardi nr 9 legendis olulisemate kevad- ja sügisrände suundade
puhul, et tegu on merelindude rändekoridoridega.
Täname tähelepaneku eest! Lisasime vastava täpsustuse.
2. Meretuuleparkide visuaalse mõju hindamine.
2.1. Jääte oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, et mereala planeering peab andma
vastuse, kuhu saab tuulikuid rajada ja kuhu mitte. Tuuleparkide visuaalset mõju ehk
tuulikute kõrgust, kaugust, asetust ja maismaalt avanevaid vaateid peetakse üheks
olulisimaks meretuuleparkidega kaasnevaks mõjuks.
Eesti mereala planeering annab vastuse, kuhu saab tuulikuid rajada ja kuhu mitte.
Tuulikuid on võimalik rajada tuuleenergeetika aladele. Väljaspoole tuuleenergeetika
alasid tuulikuid rajada pole lubatud. Selgitame täiendavalt, et üleriigiline mereplaneering
kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke,
kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Mereala planeeringu
koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest
uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed
parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Üleriigilise planeeringu täpsusastmes
planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt
fookuses detailsemale tasandile suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Eesti mereala
planeeringus on, erinevalt naaberriikide Läti ja Rootsi planeeringutest, pööratud
tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele
põhjalikku tähelepanu. Nõustume, et tuuleparkide visuaalne mõju on üks oluline
meretuuleparkide rajamisega kaasnev mõju teiste seas. Tuuleenergeetika tootmiseks
sobilikud alad valiti teadvustades, et tuulikud saavad olema rannikule nähtavad. Seda
arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning põhjaliku uuringute raamistiku
ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses,
läbiviidavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi
lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik
planeeringus valitud aladel tuulikuid panna. Seejuures on kohustus hinnata maastiku- ja
visuaalseid mõjusid. Hindamist peab teostama vastav ekspert kasutades väljatöötatud
juhendmaterjali1 või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav,
kaasates kohalikku omavalitsust ja ranniku kogukonda (planeeringu ptk 5.6.5
„Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ tingimus 12 l). Samuti on planeeringuga
sätestatud erinevad leevendavad meetmed (nt eelistada samas kõrguslikus suurusjärgus
tuulikuid, liigendada tuulenergeetika arendusalasid, otsida võimalusi tuulikutest vabade
alade jätmiseks kõige suurema mõjuga alas asuvatel vaatekohtadel), mis on välja töötatud
mh koostöös visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga.
2.2. Toote oma kirjas välja, et uute mõistete kasutamine ilma neid defineerimata ja allikatele
viitamata ei ole kooskõlas planeeringu eesmärgiga leppida kokku Eesti mereala kasutuse
põhimõtetes. Viitate mõistele „vaba vaateväli“ ja „sotsiaalne häiring“.
1
Juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste
soovituste juhendmaterjal“.
2
Planeeringu ja mõjude hindamise materjale on selguse huvides korrigeeritud. Mõiste
„vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise
aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet
täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala
jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud
on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete
analüüsist ja selgitab üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks
juhtnööriks edaspidistes etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude
hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet
vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks.
St ei ole planeeringu kohaselt vaja ette näha erinevaid vaatekoridore ühelt lõigult, mis
välistaks tuuleenergeetika arendamise alal nr 2. Kuna väljatoodud rannikulõigud
koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi
rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik
kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala
jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames
läbiviidava analüüsi käigus. Eesti mereala planeeringus on antud suuniseid (soovitatav
järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline
jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega.
Oleme peale Teie pöördumist veel täiendavalt tuuleenergeetika arendusalade
realiseerumisega kaasnevate visuaalsete ja maastike mõjude hindamise osas teinud
sisutihedat koostööd Keskkonnaministeeriumiga, kes on Eestis KMH ja KSH osas
poliitikakujundajaks ning kelle pädevusvaldkonda kuulub Euroopa
maastikukonventsiooniga seonduv. Oleme täpsustanud nii planeeringut kui ka mõjude
hindamise aruannet. Korrigeeritud on mh ka maastikele avalduva mõju käsitlust,
tuues välja, et see on nii keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane mõju kui ka
planeerimisseadusest (PlanS) lähtuv asjakohane mõju. Loobutud on sotsiaalse
häiringu mõistest.
2.3. Toote oma kirjas välja maastike inventeerimise teema. Märgite, et sisuliselt puudub
kohustatud osapool, kes peaks tegelema maastike inverteerimisega. Viitate KOKS § 6 ja
märgite, et mereala planeerimine ei ole omavalitsuse ülesanne. Samuti toote välja PlanS
§ 4 lõike 2, mille kohaselt on antud planeeringu puhul Rahandusministeeriumi ülesandeks
planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Järeldate, et kuna kohalikel
omavalitsustel puudub õigus merd planeerida ning et ilma maastiku hindamiseta ei saa
hoonestusloa protsessis visuaalseid mõjusid hinnata, siis on tegemist tupikuga
meretuuleenergia arendamises. Jääte seisukohale, et planeering määratleb
meretuuleenergia alad näiliselt, kuid meretuuleparke arendada pole seal võimalik.
Maastike inventeerimise osas on mõjude hindamise aruandes välja toodud erinevad
võimalused – Saare valla üldplaneeringu raames, arendajate koostöös alade lõikes või
muu tegevuse raames. Kõik nimetatud variandid täidavad sama eesmärki ja annavad
paindlikkuse kõige parema variandi valimiseks.
Täpsustame, et me ei näe vastuolu KOKS §-ga 6 omavalitsuste kohustuste lõikes, kuna
inventeeritavad maastikud asuvad maismaal. Vaated merele on maastike üheks
väärtuslikuks komponendiks. PlanS § 75 lg 1 p 14 kohaselt on väärtuslike maastike
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine üldplaneeringu üheks
ülesandeks. Seega on omavalitsus igati pädev tegelema väärtuslike maastike
3
inventeerimisega. Samuti on õiguslikult korrektne, kui väärtuslike maastike
inventeerimine tellitakse mõne muu töö raames, sh nt arendajate koostöös.
Samuti ei näe me vastuolu PlanS § 4 lg 2. Jääme oma seisukoha juurde, et mereala
planeeringule läbi viidud mõjude hindamine vastab planeeringu üldistusastmele ja on
nõuetekohane. Rõhutame, et tegemist on üleriigilise planeeringuga, mis katab kõik
mereala kasutusviisid. Visuaalne hindamine viidi läbi tuuleenergeetika arendusaladele, st
mitte tuuleparkidele – planeeringu üldistusastmes ei ole teada tuulikute võimalikke
täpsemaid asukohti, arvu ega mõõte. Eesti mereala planeeringus on tuuleenergeetika
arendamisele ja sellega kaasnevate mõjude hindamisele pööratud oluliselt põhjalikumat
tähelepanu kui naaberriikides. Naaberriigid on esile tõstnud Eesti mereala planeeringu
sisukust ja detailsust, sh sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamisega tegelemisel.
Enamik mereala planeeringuid on sisult ja oma mõjult järgmiste etappide jaoks palju
üldisemad, sh tegeletakse üksnes keskkonnamõju strateegilise hindamisega mitte
laiapõhjaliselt asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna
mõjude hindamisega nii nagu seda on tehtud Eesti mereala planeeringu koostamisel.
2.4. Leiate, et kuna maastiku ja visuaalse mõju hindamine on läbi viimata, eksitakse ka
planeerimisseaduse § 11 lõike 1 vastu, mis näeb ette, et planeerimisalase tegevuse
korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid
strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist
arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Samuti viitate mereala
planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusele, mille
järgi on sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna asjakohaste mõjude hindamise üheks
peamiseks eesmärgiks tuua mereala kasutamise põhimõtete seadmisel otsustajale välja
olulised sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast tulenevad asjaolud, mille alla käib ka
vaadete muutumine. Hindate, et kuna planeeringus seda tehtud pole, siis ei vasta
planeering oma väljatöötamise kavatsusele.
Rahandusministeeriumi hinnangul on mereala planeeringu koostamisel käsitletud piisava
põhjalikkusega kõiki asjakohaseid mõjusid ja vastuolu viidatud PlanS § 11 lõikega 1,
planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusega, puudub.
Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt mõjude hindamisel lähtutakse planeeringu
täpsusastmest. Õigusaktidega ei ole sätestatud planeeringu koostamisel menetlus- ega
sisunõudeid PlanSi asjakohaste mõjude hindamiseks, välja arvatud KSH osas. Seega on
seadusandja jätnud igakordselt planeeringu koostamise korraldaja otsustada, mida, millal
ja kuidas ta hindab asjakohaseid mõjusid2. Planeeringu koostamisel KSH raames on
maastike ja visuaalse mõju hindamisel lähtutud KeHJSis sätestatust. Edaspidi,
KMH raames maastike ja visuaalse mõju hindamisel, tuleb lähtuda KeHJSist ja
planeeringuga sätestatud tingimustest, sh peab aluseks võtma Artes Terrae AB poolt
koostöös koostatud juhendmaterjali „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks
visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või vähemalt
samaväärse analoogse juhendmaterjali. Vt lisaks kirja punkti 2.1. ja 2.3.
2.5. Märgite, et meretuuleparkide kumulatiivseid mõjusid tuleb hinnata strateegilisel tasemel.
Palute täpsustada, kuidas on mõeldud läbi viia kumulatiivsete mõjude hindamine
hoonestusloa protsessis, kas kõrvalolevate ja lähedalasuvate tuuleparkidega, mis on alles
2
Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks peatükis 6 „Mõjude hindamine“ on selgitatud mõjude hindamise
eesmärki, võimalusi ja hindamise pädevusi. Tegemist on üldplaneeringute koostamist toetava juhendmaterjaliga,
kuid mõjude hindamise osa on universaalne, st rakendatava kõigile planeeringuliikidele, sh Eesti mereala
planeeringu mõjude hindamisele.
4
arendusjärgus või mis on juba valmis ehitatud? On teada, et hetkel arendatakse
paralleelselt mitut meretuuleparki, kuid on arusaamatu, kuidas sellises olukorras saab ja
peab paralleelsete arenduste mõjusid hindama. Kuidas saab teatud ala arendaja arvesse
võtta naaberarendaja plaane – kas arendaja peab neid ise eeldama või kooskõlastama,
millises ajaraamis see toimub, kes protsessi koordineerib ja otsused langetab? Juhul kui
peab kumulatiivset mõju hindama ka arendusjärgus olevate tuuleparkidega, siis võib
tagajärjeks olla, et iga arendaja hindab mõjusid erinevalt, mis aga ei aita täita
kumulatiivse hindamise põhilist eesmärki. Just seetõttu peabki meretuuleparkide
kumulatiivse mõju hindamisega tegelema praegusel mereala strateegilise planeerimise
tasemel.
Eesti mereala planeeringu koostamisel on mh hinnatud kumulatiivseid mõjusid (mõjude
hindamise aruandes läbivalt, sh ptk 4.8) piisaval määral ja piisavas täpsusastmes.
Kumulatiivsete mõjude hindamine hoonestusloa protsessis toimub KMH raames
tavapärases korras lähtudes KeHJS-i sätestatust ja keskkonnaministri 01.09.2017
määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“
(määrus) alusel, sh lähtudes § 6 lg 2 p-st 6, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise
aruandes esitatakse hinnang kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste eeldatavalt olulise keskkonnamõju kohta määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
asjakohaste keskkonnaelementide ning -aspektide lõikes, mis tuleneb muu hulgas
koosmõjust muude praeguste ja planeeritavate tegevustega, võttes arvesse kõiki
praeguseid suure keskkonnatähtsusega alade või loodusvarade kasutamisega seotud
keskkonnaprobleeme.
KMH protsessi juhib otsustaja, sh meretuuleparkide hoonestuslubasid menetleb sama
otsustaja. KeHJS § 11 lg 12 võimaldab arendajal pöörduda enne tegevusloa taotluse
esitamist otsustaja poole, et küsida otsustaja seisukohta, millist teavet peab ta
keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Seega on võimalik nii arendajal, lähtudes
konkreetsest situatsioonist, saada lisainformatsiooni, millist teavet peab ta
keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Julgustame Teid seda võimalust kasutama.
KeHJS reguleerib KMH koostamist. Erinevad sätted koosmõjus peavad tagama KMH
kvaliteedi, sh KeHJS-st tuleneb kohustus kontrollida nii otsustajal kui ka asjaomastel
asutustel KMH programmi ja aruande asjakohasust ja piisavust, sh kumulatiivsete mõjude
osas.
2.6. Väljendate rahuolematust ka tuuleenergeetika alade pindalade vähendamise osas, mis
lähtus lennu – ja laevaliikluse vajadustest. Olete seisukohal, et otsused on põhjendamata
ja vajalik oleks nii lennu- kui laevateede osas läbi viia põhjalik hindamine. Lennuliikluse
osas viitate, et olete vaadanud lennuliikluse andmeid ja Kesk- ja Lääne-Euroopa suunal
tuuleenergeetika arendusala nr 2 vähendamist tingivat lennuliiklust ei eksisteeri.
Mereala planeeringu koostamisel on aluseks PlanS § 10, mille kohaselt planeerimisalase
tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja
väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti peab riiklikku huvi väljendav
planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja
vajadusi.
Samuti on lähtutud PlanS § 15 lg 1 ja 2, mille kohaselt üleriigiline planeering koostatakse
koostöös ministeeriumite ja üleriigiliste omavalitsusliitudega, samuti kaasatakse
planeeringu koostamisse muuhulgas asutused, kellel võib olla planeeringuala ruumiliste
arengusuundumuste vastu põhjendatud huvi. Planeeringu koostamise protsessi raames on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Transpordiamet andnud pidevat
5
sisendit lähtuvalt vee- ja lennuliikluse vajadustest. Transpordiamet omab aja- ja asjakohast
valdkondlikku teavet, mille arvestamine tasakaalustatud merekasutuse saavutamiseks on
vältimatult vajalik ja mille korrektsuses ei ole Rahandusministeeriumil põhjust kahelda.
Tuuleenergeetika arendusalade pindalade muudatuste põhjendused on ülevaatlikult
esitatud ptk 5.6.2 tabeli punktides 12 ja 13.
Selgitame, et Kesk- ja Lääne-Euroopa suunal on lähtutud eesmärgist tagada üld- ja samuti
militaarlennundusele võimalikult mõistlik ja kiire lennukoridor Eestisse. Tuuleenergeetika
arendusala nr 2 vähendamist tingiva lennuliikluse osas on mh oluline kiire ühendus
militaarõhusõidukitele, mistõttu ei pruugi see lennuliikluse andmetes selgelt kajastuda.
Lisaks on vajalik Kuressaare-Gotland ohutu ja optimaalse lennuliikluse tagamine.
Rahandusministeerium jääb seisukohale, et mereala planeeringus on tuuleenergeetika
arendusalad määratud, arvestades ka teiste merekasutusviiside vajadustega ning hinnatud nii
KeHJS kui ka asjakohaseid mõjusid piisavas mahus ja täpsusastmes. Üleriigilisele
planeeringule kohaselt on alade realiseerumiseks seatud tegevusloa tasandile tingimused ja
suunised ning põhjalik uuringute raamistik.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi
lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris.
Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide
avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Transpordiamet
Eleri Kautlenbach 611 3228
[email protected]
6