Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 27.10.2021 15:04
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Biomajanduse ettepanek ja struktuurivahendite fookus/vahendite
suundamine
From: Birgit Hermann Sent: Wednesday, October 27, 2021 2:52 PMTo: RAM
Info <
[email protected]>; Marju Loonurme <
[email protected]>Subject: FW:
Biomajanduse ettepanek ja struktuurivahendite fookus/vahendite suundamine
From: Mihkel Kärg <> Sent: Wednesday, October 27, 2021 1:57 PMTo:
Eurotoetused <>Cc: Raido Lember <>Subject: Biomajanduse ettepanek ja
struktuurivahendite fookus/vahendite suundamine
Tere, Eestis ei ole praegu piisaval tasemel sektorpõhise
lähenemise/spetsialiseerumise fookust. Et bioressursside väärindamine
muutuks läbivaks prioriteediks, on vaja majandusarengu kõrval vaja
poliitikate sidusust näiteks KeMi ja HTMi kaudu, et tagada tugev panus
toetava keskkonnakaitse ja hariduspoliitika kaudu. Biomajandus moodustab
juba praegu Eesti majandusest suure osa, näiteks ekspordist juba ligi
20%. Samas on veel tohutult potentsiaali ja kasutamata/valesti kasutatud
ressursse, mille saaks meie riigile ja rahvale rikkuse kasvatamiseks
tööle panna. Seda iseloomustab hästi asjaolu, et Eesti siiani on pigem
biomassi tootev riik, kus biotoodete osakaal nii toodangu kui ka
lisandväärtuse alusel on madal. Kui võrdlevalt vaadata, kuidas on
biomajanduses loodud lisandväärtus jaotunud valdkonniti, siis kõrgete
lisandväärtusega riikides on põllumajanduse osa suhteliselt väike ja
toiduainetetööstus ning biomassi (keemilise) töötlemise osakaal suur.
Lähinaabreid ja teisi ELi riike vaadates on Eesti siin erandlik koos
Lätiga, kus enim panustab biomajanduse lisandväärtusesse metsandus koos
puittoodete ja mööblitööstuse haruga. Näiteks Soomes ja Rootsis annavad
need harud samuti teatud osa lisandväärtusest, kuid oluliselt kaalukamad
on ka paberitööstus ning biokeemia, farmaatsia ning kemikaalide tootmine.
Nagu näha teiste riikide arengukavadest, on just puidu keemiline
väärindamine tulevikusuunaks, mille on mitmed lääneriigid endale
perspektiiviks seadnud näiteks on see niimoodi Taanis, Hollandis, Soome
ja Rootsis. Kuni praeguseni puudub Eestis ka biomajanduse arengukava,
mis seaks eesmärgid ja tegevused bioressursi terviklikuks väärindamiseks.
Kõige suurem mure on just metsa väärindamine, kus meil pole senini täpset
teadmist, millist ettevõtlustegevust, mis metsaressursi kasutamiseks me
soovime ja näeme. Praegune ressursside kasutus ei ole aga efektiivne ja
maksimeeriv. Selle ilmestamiseks võib välja tuua, et Eestis läheb puidust
keemilisele töötlemisele 7% puidu ressursist, Lätis 1% ja Soomes aga
koguni 38%. Meil on domineeriv jätkuvalt puidu mehhaaniline töötlemine.
Oluline erinevus ilmneb ka puidu sektoris kasutatava ressursi jaotuses
puidutoodete ja toodetud energia vahel. Seni on Eesti puidu väärtusahelas
kulunud biomaterjalidele 3,1 miljonit tonni ja bioenergiale 2,3 miljonit
tonni aastas, ehk bioenergiale kuluva ressursi suhe on 74% materjalidele
kuluvast toormest. Soomes on vastav suhe 52,2%. Ehk meil läheb energiaks
väga suur osa puidust. Lisaks sellele kasutatakse Eestis 1,14 miljonit
tonni puitu pelletite tootmiseks ja hakkele, mis eksporditakse ehk läheb
samuti kütteks, kuid välismaal. Soomes on sellise materjali kulu vaid
0,14 milj tonni ehk ligi kümme korda vähem kui Eestis. Ehk see
iseloomustab Eesti biomajanduse struktuuri sarnasust kahjuks pigem
Lätiga, mitte Soomega. Kogu puiduressurss, mis läheb väiksema
lisandväärtusega sektoritesse, jätab ka rikkusse teistesse riikidesse.
Näiteks on Soomes mööblitööstuses lisandväärtus töötaja kohta ca 55 000
eurot, paberitööstuses aga 150 000 eurot ja biobaasil kemikaalide,
farmaatsiatoodete ja plasti tööstuses koguni 181 000 eurot töötaja kohta.
Kõige märkimisväärsemaks statistikaks võib aga lugeda asjaolu, et läbi
Eesti liigub aastas ca 1,4 miljonit tonni ümarpuitu, Soomest vaid 0,4
miljonit tonni!
Selleks, et praegust olukorda muuta on vajalik biomajanduses valida
fookusvaldkonnad ja tegevused, mis on tulusamad ja aitavad meie
majandusstruktuuri muuta eeskätte biokeemia, farmaatsiatoodete ning
plastide tootmisega seotud sektorid. See eeldab lisaks otsestele
majandusarengut puudutavtele küsimustele ka toetavate tegevuste ja
poliitikate arendamist. Vajalik on tegeleda alates hariduspoliitikast
kuni infrastruktuuri ning regionaal- ja keskkonnapoliitikani samade
eesmärkide poole liikumisega. Oluline on vältida toormaterjalide ekspordi
ning näiteks sarnaselt piimandussektoriga leida eurorahade toel
lahendused era- ning avaliku sektori koostöös, et jätta ressursside
töötlemisel tekkiv tulu Eestisse.
Mihkel Kärg
ärikeskkonna nõunik
äriarendus
välisinvesteeringute keskus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
+372 585 13607
Riia mnt 169a, 80025 Pärnu
Ehitame eduka Eesti!
Facebook:
LinkedIn:
E-kiri ja selle mistahes lisad on konfidentsiaalsed ja on mõeldud
kasutamiseks ainult adressaadile. Juhul, kui te olete saanud selle e-
kirja eksituse tõttu, palume teil kohe teavitada Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutust, saates e-kirja või helistades teate saatjale ning kustutada
antud e-kiri koos lisatud failidega. Kolmandatele isikutele e-kirja ja
selle lisade edastamine ja kopeerimine on keelatud. Täname.
________________________________
This e-mail and any attachments are confidential and for the exclusive
use of the intended recipient. If you have received this e-mail in error
please notify immediately Enterprise Estonia by sending an e-mail or
calling the sender of the message and delete this message and any
attachment. Copying and forwarding this e-mail to any other person is
prohibited. Thank you.