dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Biomajanduse ettepanek ja struktuurivahendite fookus/vahendite suundamine

Rahandusministeerium · 27. oktoober 2021
Viit
9.2-2/6935-10
Registreeritud
27. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-2 Ühtekuuluvusfondi programmiga seotud kirjavahetus (RO, FO)
Toimik
9.2-2/2021
Vastutaja
Birgit Hermann (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
16. november 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf82 KB
  • 📎image002.png

Sisu (failidest)

Saatja: RAM Info <[email protected]> Saadetud: 27.10.2021 15:04 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: Biomajanduse ettepanek ja struktuurivahendite fookus/vahendite suundamine From: Birgit Hermann Sent: Wednesday, October 27, 2021 2:52 PMTo: RAM Info <[email protected]>; Marju Loonurme <[email protected]>Subject: FW: Biomajanduse ettepanek ja struktuurivahendite fookus/vahendite suundamine From: Mihkel Kärg <> Sent: Wednesday, October 27, 2021 1:57 PMTo: Eurotoetused <>Cc: Raido Lember <>Subject: Biomajanduse ettepanek ja struktuurivahendite fookus/vahendite suundamine Tere, Eestis ei ole praegu piisaval tasemel sektorpõhise lähenemise/spetsialiseerumise fookust. Et bioressursside väärindamine muutuks läbivaks prioriteediks, on vaja majandusarengu kõrval vaja poliitikate sidusust näiteks KeMi ja HTMi kaudu, et tagada tugev panus toetava keskkonnakaitse ja hariduspoliitika kaudu. Biomajandus moodustab juba praegu Eesti majandusest suure osa, näiteks ekspordist juba ligi 20%. Samas on veel tohutult potentsiaali ja kasutamata/valesti kasutatud ressursse, mille saaks meie riigile ja rahvale rikkuse kasvatamiseks tööle panna. Seda iseloomustab hästi asjaolu, et Eesti siiani on pigem biomassi tootev riik, kus biotoodete osakaal nii toodangu kui ka lisandväärtuse alusel on madal. Kui võrdlevalt vaadata, kuidas on biomajanduses loodud lisandväärtus jaotunud valdkonniti, siis kõrgete lisandväärtusega riikides on põllumajanduse osa suhteliselt väike ja toiduainetetööstus ning biomassi (keemilise) töötlemise osakaal suur. Lähinaabreid ja teisi ELi riike vaadates on Eesti siin erandlik koos Lätiga, kus enim panustab biomajanduse lisandväärtusesse metsandus koos puittoodete ja mööblitööstuse haruga. Näiteks Soomes ja Rootsis annavad need harud samuti teatud osa lisandväärtusest, kuid oluliselt kaalukamad on ka paberitööstus ning biokeemia, farmaatsia ning kemikaalide tootmine. Nagu näha teiste riikide arengukavadest, on just puidu keemiline väärindamine tulevikusuunaks, mille on mitmed lääneriigid endale perspektiiviks seadnud näiteks on see niimoodi Taanis, Hollandis, Soome ja Rootsis. Kuni praeguseni puudub Eestis ka biomajanduse arengukava, mis seaks eesmärgid ja tegevused bioressursi terviklikuks väärindamiseks. Kõige suurem mure on just metsa väärindamine, kus meil pole senini täpset teadmist, millist ettevõtlustegevust, mis metsaressursi kasutamiseks me soovime ja näeme. Praegune ressursside kasutus ei ole aga efektiivne ja maksimeeriv. Selle ilmestamiseks võib välja tuua, et Eestis läheb puidust keemilisele töötlemisele 7% puidu ressursist, Lätis 1% ja Soomes aga koguni 38%. Meil on domineeriv jätkuvalt puidu mehhaaniline töötlemine. Oluline erinevus ilmneb ka puidu sektoris kasutatava ressursi jaotuses puidutoodete ja toodetud energia vahel. Seni on Eesti puidu väärtusahelas kulunud biomaterjalidele 3,1 miljonit tonni ja bioenergiale 2,3 miljonit tonni aastas, ehk bioenergiale kuluva ressursi suhe on 74% materjalidele kuluvast toormest. Soomes on vastav suhe 52,2%. Ehk meil läheb energiaks väga suur osa puidust. Lisaks sellele kasutatakse Eestis 1,14 miljonit tonni puitu pelletite tootmiseks ja hakkele, mis eksporditakse ehk läheb samuti kütteks, kuid välismaal. Soomes on sellise materjali kulu vaid 0,14 milj tonni ehk ligi kümme korda vähem kui Eestis. Ehk see iseloomustab Eesti biomajanduse struktuuri sarnasust kahjuks pigem Lätiga, mitte Soomega. Kogu puiduressurss, mis läheb väiksema lisandväärtusega sektoritesse, jätab ka rikkusse teistesse riikidesse. Näiteks on Soomes mööblitööstuses lisandväärtus töötaja kohta ca 55 000 eurot, paberitööstuses aga 150 000 eurot ja biobaasil kemikaalide, farmaatsiatoodete ja plasti tööstuses koguni 181 000 eurot töötaja kohta. Kõige märkimisväärsemaks statistikaks võib aga lugeda asjaolu, et läbi Eesti liigub aastas ca 1,4 miljonit tonni ümarpuitu, Soomest vaid 0,4 miljonit tonni! Selleks, et praegust olukorda muuta on vajalik biomajanduses valida fookusvaldkonnad ja tegevused, mis on tulusamad ja aitavad meie majandusstruktuuri muuta eeskätte biokeemia, farmaatsiatoodete ning plastide tootmisega seotud sektorid. See eeldab lisaks otsestele majandusarengut puudutavtele küsimustele ka toetavate tegevuste ja poliitikate arendamist. Vajalik on tegeleda alates hariduspoliitikast kuni infrastruktuuri ning regionaal- ja keskkonnapoliitikani samade eesmärkide poole liikumisega. Oluline on vältida toormaterjalide ekspordi ning näiteks sarnaselt piimandussektoriga leida eurorahade toel lahendused era- ning avaliku sektori koostöös, et jätta ressursside töötlemisel tekkiv tulu Eestisse. Mihkel Kärg ärikeskkonna nõunik äriarendus välisinvesteeringute keskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus +372 585 13607 Riia mnt 169a, 80025 Pärnu Ehitame eduka Eesti! Facebook: LinkedIn: E-kiri ja selle mistahes lisad on konfidentsiaalsed ja on mõeldud kasutamiseks ainult adressaadile. Juhul, kui te olete saanud selle e- kirja eksituse tõttu, palume teil kohe teavitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, saates e-kirja või helistades teate saatjale ning kustutada antud e-kiri koos lisatud failidega. Kolmandatele isikutele e-kirja ja selle lisade edastamine ja kopeerimine on keelatud. Täname. ________________________________ This e-mail and any attachments are confidential and for the exclusive use of the intended recipient. If you have received this e-mail in error please notify immediately Enterprise Estonia by sending an e-mail or calling the sender of the message and delete this message and any attachment. Copying and forwarding this e-mail to any other person is prohibited. Thank you.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel