dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pettusandmete esitamine kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium · 27. oktoober 2021
Viit
1.1-10.1/7523-1
Registreeritud
27. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon, Eesti Pank, AS Eesti Post, IPF Digital AS, Pocopay, inHouse Pay AS, Nets Denmark AS Eesti filiaal, Adson AS, Crowdestate AS, Crumblo OÜ, Meieni OÜ, Kambja Hoiu-Laenuühistu, Wallester AS, Ühisarveldused AS, TavexWise AS, Maksekeskus AS, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, Coop Finance OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS, DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Helen Korju-Kuul (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17523-1 27.10.2021 Väljaminev kiri.asice1572 KB

Sisu (failidest)

Hr Kilvar Kessler Finantsinspektsioon Meie 27.10.2021 nr 1.1-10.1/7523-1 [email protected] Rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud härra Kessler Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta” eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: eelnõu seletuskiri Helen Korju-Kuul 6113681 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Pank [email protected] AS Eesti Post [email protected] IPF Digital AS [email protected] Pocopay [email protected] inHouse Pay AS [email protected] Nets Denmark AS Eesti filiaal [email protected] Adson AS [email protected] Crowdestate AS [email protected] Crumblo OÜ [email protected] Meieni OÜ [email protected] Kambja Hoiu-Laenuühistu [email protected] Wallester AS [email protected] Ühisarveldused AS [email protected] TavexWise AS [email protected] Maksekeskus AS [email protected] Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu [email protected] Coop Finance OÜ [email protected] 2 Rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta” eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses (edaspidi MERAS) § 636 lõike 4 alusel vastu võetud rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta”, mis kehtestab juhised ning vormid eri maksevahenditega seotud pettuste statistilisi andmete esitamiseks Finantsinspektsioonile, asendamine ajakohastatud määrusega. Määruse eesmärk on sama, mis kehtival määrusel ning määruse sisu jääb suures plaanis samaks. Kuid mitmete tehniliste muudatuste tegemine puudutas kehtiva määruse kõiki paragrahvi ja lisasid, siis on mõistlik kehtestada uus määrus. Määrus vajab ajakohastamist selleks, et: • tagada määruse kooskõla Euroopa Keskpanga (EKP) maksestatistika regulatsiooni https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R2011&from=EN) oluliselt täienenud andmenõuetega (EKP maksestatistika määruse nõuete ülevõtmisega alustades oli Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ühine huvi, et muudatustega kaasnev täiendav koormus jääks makseasutuste jaoks võimalikult minimaalseks. Seetõttu integreerime rahandusministri määrusesse vaid need nõuded, mis on EKP määrusega tehtud kohustuslikuks); • tagada MERAS § 636 lõikest 3 tulenevate nõuete ühetaoline ja korrektne täitmine makseteenuse pakkujate poolt pettusandmete esitamisel (Eesti Panga maksestatistika määruse https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021023 ja rahandusministri määruse pettustega seotud aruandeid tuleks hoida ühetaolistena, kuna nii krediidiasutuste (andmeid hakkab koguma äsja muudetud maksestatistika määruse alusel Eesti Pank) kui ka makseasutuste/e-raha asutuste andmeid jääb koguma Finantsinspektsioon rahandusministri pettusandmete määruse alusel) andmete pinnalt hakkab Eesti Pank alates 01.01.2022 koostama makseteenuse pakkujate koondaruannet, mis esitatakse nii EKP-le kui ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele (EBA); • vältida andmete topeltesitamist. Eelkõige tuleb rahandusministeeriumi määruse reguleerimisalast välja jätta krediidiasutused (kuna nende jaoks toimub alates 01.01.2022 EBA suunises ja EKP maksestatistika regulatsioonis nõutavate pettusandmete kogumine ühises aruandes Eesti Panga maksestatistika määruse alusel). Eelnõu ettevalmistaja Määruse muudatused valmistas ette ja esitas rahandusministeeriumile Finantsinspektsiooni ekspert Romet Väljataga ([email protected]). Määruse eelnõu vormistas ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Helen Korju-Kuul ([email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). 1 Märkused Eelnõu on seotud Eesti Panga Presidendi 15.06.2021 vastu võetud määrusega nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ ja Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59). II. Taust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (OJ L 337, 23.12.2015, p. 35–127, edaspidi PSD2) artikkel 96 lõike 6 kohaselt peavad kõik makseteenuse pakkujad esitama oma pädevatele asutustele „statistilised andmed eri makseviisidega seotud pettuste kohta” ja pädevad asutused esitavad need andmed koondkujul EBA-le ja EKP-le. Tagamaks, et kõnelauseid nõudeid rakendatakse kõikides liikmesriikides ning et EBA-le ja EKP-le edastatud koondandmed oleks võrreldavad ja usaldusväärsed, töötas EBA koostöös EKP-ga välja makseteenuse pakkujatele ja pädevatele asutustele suunatud suunised (EBA/GL/2018/05), milles sätestatakse kuidas tuleks pettuste andmeid PSD2 artikkel 96 lõike 6 alusel koguda ja edastada. EKP nõukogu kiitis 1. detsembril 2020 heaks maksestatistika määruse muudatused Regulation (EU) 2020/2011 of the European Central Bank amending Regulation (EU) No 1409/2013 on payments statistics (ECB2013/43) (ECB/2020/59). Määrusega laiendatakse maksestatistika skoopi euroala riikides ja ühe olulise muudatusena lisandub ka maksepettustega seotud andmete kogumine. EKP nõukogu kiitis 1. detsembril 2020 heaks maksestatistika määruse muudatused- Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59), mis jõustub 1. jaanuaril 2022 ja kohaldub kõigile e-raha ja makseasutustele ning krediidiasutustele. Määrusega laiendatakse maksestatistika skoopi euroala riikides ja väga olulise muudatusena lisandub ka maksepettustega seotud andmete kogumine (lisad 5-7). Selle tingib EKP ja EBA kokkulepe, et pettuseandmeid, mis on ühtlustatud ja vajalikud nii EKP kui EBA ülesannete täitmiseks, hakkab koguma ja EBA-le edastama EKP. Selline integreeritud lähenemine tagab nii tõhusama andmete edastamise kui ka ühetaolise andmestiku EKP ja EBA ülesannete täitmiseks. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud aktiivselt koostööd selleks, et siseriiklikult oleks tagatud EKP määruse ja EBA suunise nõuetega kooskõlas oleva aruandluse tõhus ja integreeritud kogumine. Selle saavutamiseks oleme otsustanud korraldada andmekogumise selliselt, et Eesti Pank kogub maksepettustega seotud andmeid krediidiasutustelt ning Finantsinspektsioon makseasutustelt ja e-raha asutustelt. Selline lähenemine on kooskõlas ka välja kujunenud praktikaga, mille kohaselt krediidiasutuste järelevalvelise ja statistilise aruandluse kehtestab oma määrusega Eesti Panga president ja muude järelevalve subjektide aruandlusnõuded kehtestab rahandusminister. 2 Eesti Pank on juba kehtestanud krediidiasutuste maksestatistika aruandluse muutmise määruse https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021023, mis on kooskõlas EBA suunise ja ECB maksestatistika regulatsiooni nõuetega ning vastab Eesti Panga kui Finantsinspektsiooni vajadustele. Selleks, et EKP määruse täienenud andmenõuded saaksid täidetud ka teiste makseteenuse pakkujate (makseasutused, e-raha asutused ja Eesti Post) poolt, tuleks muuta ja täiendada ka rahandusministri määrust „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ ning sätestada muudatuse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2022. a. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 piiritletakse reguleerimisala, milleks on erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta esitatavate andmete koosseis, nõuded määruse §-s 3 nimetatud Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalike aruannete sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord. Andmekooseisud ning andmete esitamise juhised on esitatud määruse lisadena. Paragrahviga 2 määratletakse kohaldamisala. Kehtivas määruses on aruannete esitajatena kõik MERASes määratletud makseasutused; samas seaduses määratletud e-raha asutused; makseteenuseid osutavad krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste makseteenuseid osutavad filiaalid ja postiteenuse osutajad, kes osutavad finantsteenuseid postiseaduse § 36 tähenduses. Uue määruse eelnõu § 2 lõikes 1 piiritletakse aruande esitajatena kõik makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud makseteenuse pakkujad ja välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis tegutsevad filiaalid. Seega uut määrust ei pea täitma Eestis tegutsevad krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuse filiaalid, kuna nendele kehtib vastav Eesti Panga määrus alates 1. jaanuarist 2022. Lõikes 2 nähakse ette erisus, et määrust ei kohaldata makseasutusele, kes osutab üksnes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust. Paragrahvis 3 reguleeritakse aruannete koostamise nõuded. Lõige 1 näeb ette, et makseteenuse pakkuja esitab andmed erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta Finantsinspektsioonile. Andmed esitatakse ja aruanded koostataks erinevate makseviiside kaupa ning aruandevormid on esitatud määruse lisades. Makseteenuse pakkuja koondaruanne koostatakse vastavalt lisale 1 ja esitatakse aruandekoodiga 190. Maksetega seotud pettuste aruanne koostatakse vastavalt lisale 2 ja esitatakse aruandekoodiga 191. Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne koostatakse vastavalt lisale 3 ja esitatakse aruandekoodiga 192. E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne koostatakse vastavalt lisale 4 ja esitatakse aruandekoodiga 193. Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne koostatakse vastavalt lisale 5 ja esitatakse aruandekoodiga 194. Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne koostatakse vastavalt lisale 6 ja esitatakse aruandekoodiga 195. Lõikega 2 nähakse ette määruse lisades 1–6 mõistete kasutamine lisas 7 toodud tähenduses. 3 Paragrahvis 4 tuuakse ära aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad. Makseteenuse pakkuja peab esitama andmed iga kuue kuu kaupa vastavalt määruse lisas esitatud sobivatele andmekoosseisudele. Makseteenuse pakkujatele tuleb määrata sobiv andmete esitamise tähtaeg, mis tagab esitatavate andmete kvaliteedi ning arvestab võimalike viivitustega pettuslike tehingutega seotud andmete esitamisel. Määruse kohaselt on makseteenuse pakkuja kohustatud esitama oma andmed kolme kuu jooksul pärast andmeperioodi. Lõige 1 näeb ette aruandeperioodiks poolaasta. I poolaasta on aruandeperiood 1. jaanuarist 30. juunini ja II poolaasta on aruandeperiood 1. juulist 31. detsembrini. Lõige 2 määrab aruannete esitamise kolme kalendrikuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Paragrahvis 5 on toodud nõuded aruannete esitamisele. Andmed esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt läbi andmekogumisportaali kas XML-formaadis või andmeid käsitsi aruandevormi sisestades. Makseteenuse pakkuja on aruannete esitamisel kohustatud järgima aruannete koostamise ja edastamise tehnilisi tingimusi, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel. Vigade tuvastamisel, kas aruande esitaja enda või Finantsinspektsiooni poolt, tuleb ilma põhjendatud viivituseta esitada uued korrigeeritud aruanded. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb makseteenuse osutajatel esitada Finantsinspektsioonile tühi aruanne. Tühja aruandega kinnitatakse, et andmekooseisuga seotud maksetehinguid pole toimunud. Paragrahviga 6 sätestatakse aruannete koostamise alused Makseteenuse pakkuja, pangakaardi väljaandja, pangaautomaadi, müügikoha või müügiterminali asukohaks oleva või kaarditehingu sooritamise kohaks oleva riigi kood tuleb aruannetes määrata rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli alusel ja kirjutatakse suurtähtedega. Paragrahviga 7 sätestatakse määruse rakendamine. Määruse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2022. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Paragrahviga 8 sätestatakse kehtetuks tunnistamine. Kehtiv rahandusministri 30. augusti 2019. a määrus nr 41 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ tunnistatakse uue määruse jõustumisega kehtetuks. Paragrahviga 9 nähakse ette määruse jõustumine. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Määruse lisad 1–6 määratlevad maksetega seotud aruanded ning lisas 7 on toodud aruannetes kasutatavad mõisted. Selleks, et tagada nimetatud tehingute aruandlus järjepideval viisil ja kooskõlas Euroopa Komisjoni esitatud selgitustega, oli aruannetesse vaja teha mitmeid tehnilisemaid muudatusi. Kuid muudetud on võrreldes kehtiva määrusega ka aruannete struktuuri ja ülesehitust. Võrreldes senise aruandlusega on kavandatavad andmenõuded detailsemad. Aruannetesse on lisatud täiendavaid identifikaatoreid, mis tulenevad EKP täiendatud maksestatistika andmenõuetest sh uuendatud makseliigi ja makseviisi identifikaatorid, samuti riigikoodi identifikaator, mis märgitakse maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Ühtlustamise eesmärgil on kõik kaardipõhised maksetehingud koondatud ühte aruandesse “Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne” (lisa 3). 4 Kreeditkorraldustega ja otsekorraldustega seotud maksetehingud on koondatud aruandesse “Maksetega seotud pettuste aruanne” (lisa 2). Pettuse tõttu tekkinud kahjumi kohta ei esitata edaspidi eraldiseisvat aruannet (kahjumi kajastamiseks on aruannetesse lisatud vastav identifikaator). IV. Määruse mõjud, sh määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 2 lõike 1 kohaselt on riiklik finantsjärelevalve järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide üle ning muu hulgas FIS-is, krediidiasutuste seaduses ja MERAS-es ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. FIS § 3 lõike 1 kohaselt on finantsjärelevalve teostamise eesmärk finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamine, süsteemsete riskide vähendamine ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamine, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilitamisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Määruse kohaldamisalasse jäävad kõik isikud, kes pakuvad makseteenuseid, sh Eesti Post. Määruse muutmisega kaasneb Finantsinspektsioonile kohustused tagada tehnilise valmisolek andmete vastuvõtmiseks ja kontrollimiseks st eelkõige pettusaruannete skeemide muutmine vastavalt määruse muudatustele. Eesti turul tegutsevate krediidiasutuste ja välisriigi krediidiasutuste filiaalide poolt esitatakse edaspidi pettustega seotud maksete kohta aruandlust Eesti Pangale. Määrusega tagatakse järelevalvele kindlus, et kõik ülejäänud makseteenuse osutajad edastavad oma andmed. Määrus muudab andmekogumise järelevalve jaoks õiguskindlamaks. Määruse muutmisega säilib turuosalistele kohustus tagada tehniline valmisolek sh eelkõige pettusaruannete skeemide ajakohastamine vastavalt määruse muudatustele. Samas lihtsustab uus määrus makseteenuse pakkujate jaoks aruandluse koostamist, kõrvaldades pettusandmete suunise kehtivast versioonist vastuolud ning luues suurema selguse tehingute kajastamisel aruannetes. Määruse rakendamine ei nõua riigilt ega kohaliku omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Eelnõu ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Lühiülevaade taustana Eestis tegutses 2020. aastal 11 makseasutust, nendest kaks erandiloa alusel. Turujaotus maksete mahu järgi on toodud alloleval joonisel nr 1. 5 Joonis nr 1. Makseasutuste turujaotus maksete mahu järgi seisuga 31.12.2020 Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2020. aasta viimases kvartalis makseid 90,4 miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama aasta kolmanda kvartaliga kasvas nii sektori maksete maht kui ka arv ligi kolmandiku võrra. Maksete maht kasvas kõikides makseasutustes. Keskmine maksetehingu summa oli 52 eurot. Maksete arvud on aasta-aastalt kasvanud (vt joonis nr 2). Joonis nr 2. Makseasutuste maksete maht ja arv 2011. aastast kuni 31.12.2020 (Allikas: Finantsinspektsioon) Piiriülesed maksed moodustasid 2020. aasta neljandas kvartalis kõikidest maksetest 10% (kolmandas kvartalis 11%), kaardimaksed 13% (kolmandas kvartalis 14%) ja rahasiirded 15% 6 (kolmandas kvartalis 18%). Makseasutuste sektori kapitaliseeritus on jätkuvalt väga hea, omavahendite ülejääk ületab omavahendite nõuet 16 korda. Makseasutused teenisid makseteenuste osutamisest 2020. aasta neljandas kvartalis müügitulu kokku 1,5 miljonit eurot (2019. aasta neljandas kvartalis 1,6 miljonit eurot). Kogu müügitulust moodustasid makseteenustest saadud tulud 55%. Sektori keskmine omakapitali tootlikkus oli 2020. neljanda kvartali lõpus 22,64%. Võrreldes 2019. aastaga on sektori kasumlikkus paranenud ning enamik makseasutusi teenivad kasumit (vt joonis nr 3). Joonis nr 3. Makseasutuste sektori kasum ja omakapitali tootlus (Allikas: Finantsinspektsioon) VI. Kooskõla Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2366 ning EBA suunisega EBA/GL/2018/05. VII. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. VIII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, kõikidele makseteenuse osutajatele ja Eesti Pangale. 10.09.2021. a 7 EELNÕU MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_1 /> Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta Määrus kehtestatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 636 lõike 4 ning riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta esitatavate andmete koosseis, nõuded Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalike erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta esitatavate aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord. § 2. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud esitama kõik makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud makseteenuse pakkujad ja välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis tegutsevad filiaalid, välja arvatud Eestis tegutsevad krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuse filiaalid. (2) Määrust ei kohaldata makseasutusele, kes osutab üksnes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust. § 3. Aruannete koostamine (1) Makseteenuse pakkuja esitab andmed erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta Finantsinspektsioonile. Andmed esitatakse ja aruanded koostatakse erinevate makseviiside kaupa järgmistel aruandevormidel: 1) „Makseteenuse pakkuja koondaruanne“ vastavalt lisale 1 aruandekoodiga 190; 2) „Maksetega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 2 aruandekoodiga 191; 3) „Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 3 aruandekoodiga 192; 4) „E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 4 aruandekoodiga 193; 5) „Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 5 aruandekoodiga 194; 6) „Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 6 aruandekoodiga 195. (2) Määruse lisades 1–6 kasutatakse mõisteid lisas 7 „Kasutatud mõisted“ toodud tähenduses. § 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad (1) Aruandeperioodiks on poolaasta. I poolaasta on aruandeperiood 1. jaanuarist 30. juunini ja II poolaasta on aruandeperiood 1. juulist 31. detsembrini. (2) Aruanded esitatakse kolme kalendrikuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. § 5. Aruannete esitamine (1) Andmed esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-formaadis või Finantsinspektsiooni veebilehel asuva andmekogumisportaali vahendusel andmeid käsitsi aruandevormi sisestades. (2) Makseteenuse pakkuja on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel. (3) Aruande esitaja või Finantsinspektsiooni poolt aruannetes esitatud andmetes vigade tuvastamisel esitatakse Finantsinspektsioonile viivitamata uued korrigeeritud aruanded. (4) Esitada tuleb kõik aruanded, mille aruande valdkond katab tegevusloaga võimaldatud makseteenuste osutamist. (5) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumise korral tuleb esitada tühi aruanne. (6) Aruandeid, mille andmekoosseisu sisust tulenevate makseteenuste osutamiseks puudub makseteenuse pakkujal vastav tegevusluba, ei esitata. § 6. Aruannete koostamise alused Makseteenuse pakkuja, pangakaardi väljaandja, pangaautomaadi, müügikoha või müügiterminali asukohaks oleva või kaarditehingu sooritamise kohaks oleva riigi kood määratakse aruannetes rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli alusel ja see kirjutatakse suurtähtedega. § 7. Määruse rakendamine Määrust kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2022. aasta 1. jaanuaril või hiljem. § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 30. augusti 2019. a määrus nr 41 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ (RT I, 30.06.2020, 57) tunnistatakse kehtetuks. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Lisa 1 Makseteenuse pakkuja koondaruanne Lisa 2 Maksetega seotud pettuste aruanne Lisa 3 Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne Lisa 4 E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne Lisa 5 Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne Lisa 6 Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne Lisa 7 Kasutatud mõisted Rahandusministri … 2021. a määrus nr … „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 1 MAKSETEENUSE PAKKUJA KOONDARUANNE 1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse koondandmed kõikide määruse §-s 4 nimetatud aruannete kohta, võttes arvesse määruse § 5 lõigetes 4–6 sätestatut. Aruandes esitatakse teave ka nende määruse §- s 4 nimetatud aruannete kohta, mida makseteenuse pakkuja ei esita asjakohase tegevusloa puudumise tõttu. 2. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Kirje identifikaator 2) Kirje väärtus 3. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Kirjete identifikaatorid Kirje nimetus Identifikaator Maksetega seotud pettuste aruanne (lisa 2) 191 Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne (lisa 3) 192 E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne (lisa 4) 193 Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne (lisa 5) 194 Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne (lisa 6) 195 2) Kirje väärtus Esitamisele kuuluva vastava identifikaatoriga tähistatud aruande puhul märgitakse kirje väärtuseks „1“ (üks). Kui makseteenuse pakkuja tegevusloa ulatusest ei tulene vastava aruande esitamise kohustust, märgitakse kirje väärtuseks „0“ (null). Rahandusministri … 2021. a määrus nr … „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 2 Maksetega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse aruandva makseteenuse pakkuja vahendatud kreeditkorraldusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 24 toodule ja otsekorraldusi vastavalt artikli 4 punktis 23 toodule, kreeditkorraldusi, mille algatas makse algatamise teenuse pakkuja, ning pettuslikke otse- ja kreeditkorraldusi. Kajastamisele kuuluvad makseteenuse pakkuja kliendi maksed. Kajastada tuleb vaid neid kreedit- ja otsekorraldusi, kus teiseks osapooleks ei ole rahaloomeasutus. Aruandes kajastatakse ka sularahas algatatud maksed (välja arvatud rahasiire) ja muud deebettüüpi maksekorraldused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende kreedit- ja otsekorralduste käivete summa, arv ja pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehinguliik; 2) Makseliik_1; 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid; 4) Makseviis; 5) Makseviisi täiendav jaotus; 6) Kreedit- või otsekorralduse skeem; 7) Autentimise tugevus; 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud; 9) Riigikood; 10) Käive; 11) Arv; 12) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik; 13) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta. 1) Tehinguliik Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2 Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 2) Makseliik_1 Makstav riigisisene makse 1 Makstav piiriülene makse 2 Laekuv makse 3 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine 1 Petturi poolt maksejuhise muutmine 2 Maksja manipuleerimine maksejuhist tegema 3 Autoriseerimata maksetehing 4 Maksja manipuleerimine 5 Pettuseliike „autoriseerimata maksetehing“ (4) ja „maksja manipuleerimine“ (5) kasutatakse ainult makseviisi „otsekorraldus“ (7) puhul. Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 4) Makseviisi identifikaatorid Sularahas algatatud makse (v.a rahasiire) 1 Otsekorraldus 4 Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5 Püsikorraldus 6 Paberil maksekorraldus 7 Telepanga maksekorraldus 8 Telefonipanga maksekorraldus 9 Internetipanga maksekorraldus 10 Pangalingi maksekorraldus 15 Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14 E-arve püsimaksekorraldus 16 E-arve maksekorraldus 17 Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus 19 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse 20 P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus 21 Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (v.a P2P) 22 Määramata 11 Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust makse algataja kasutab maksejuhise edastamiseks makseteenuse pakkujale. Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste eespool nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla. Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 5) Makseviisi täiendav jaotus Üksikult algatatud makse 1 Failina/kogumina algatatud makse 2 Makseviisi täiendav jaotus näidatakse selle järgi, kas klient on makse edastanud maksja makseteenuse pakkujale üksikult või failina/kogumina. Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 6) Kreedit- või otsekorralduse skeem SEPA kreeditkorraldusskeem 1 SEPA välkmakseskeem 2 SEPA otsekorraldusskeem 3 SEPA B2B otsekorraldusskeem 4 Muu 5 Siin märgitakse kreedit- või otsekorralduse edastamiseks kasutatud makseskeem. Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 7) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 Laekuvate maksete ja sularahas algatatud maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärsed maksesaajad 2 Korduv tehing 3 Endale tehtud makse 4 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid 5 Tehingu riskianalüüs 6 Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8 Muu 10 Laekuvate maksete, sularahas algatatud maksete ja tugevalt autenditud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 9) Riigikood Riigikood märgitakse vastavalt kas maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Riigisisese makse korral märgitakse riigikoodiks EE. Makstava piiriülese makse puhul lähtutakse riigikoodi määramisel makse saaja makseteenuse pakkuja residentsusest. Kui vastaspoole makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 10) Käive Käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud kreedit- ja otsekorraldused arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise või debiteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 11) Arv Arv näidatakse tükkides. Failina algatatud kreeditkorralduste puhul võetakse arvesse iga makse eraldi. 12) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null). 13) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja, kes andis teada pettuslikust maksetehingust, ainult pettusliku maksetehingu väärtuse ulatuses. Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null). Rahandusministri … 2021. a määrus nr … „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 3 Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: 1) kõik aruandva makseteenuse pakkuja välja antud (sealhulgas teise makseteenuse pakkuja klientidele vahendatud ja jaemüüjatega koostöös välja antud) maksekaartidega tehtud kaarditehingud nii Eestis kui ka välismaal, olenemata tehingu tegemiseks kasutatud pangaautomaadi või müügiterminali omanikust (saadetud tehingud ehk issuing), ja nendega seotud pettused; 2) aruandva makseteenuse pakkuja pangaautomaatides ja lepingu alusel teenindatavates müügikohtades vastu võetud kaarditehingud (vastuvõetud tehingud ehk acquiring, sealhulgas tehingud, kus maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse vahendajat) ja nendega seotud pettused. Aruandes ei kajastata: 1) e-raha laadimise tehinguid kaardile/kaardilt; 2) e-raha makseid e-raha funktsiooniga kaardiga. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende kaarditehingute käive, arv ja pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehingutüüp; 2) Algatamise viis; 3) Kaarditehinguliigi identifikaatorid; 4) Maksekaardiliik_1; 5) Kontaktivaba makse; 6) Lähiväljaside (NFC) makse; 7) Maksekaardiliik_2; 8) Maksekaardi väljaandja riik; 9) Vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik; 10) Kaarditehingu töötlemise süsteem; 11) Kaarditehingu teostamise riik; 12) Autentimise tugevus; 13) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud; 14) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid; 15) Käive; 16) Arv; 17) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik; 18) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta. 1) Tehingutüüp Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2 2) Algatamise viis Elektrooniliselt algatatud 1 Mitteelektrooniliselt algatatud 2 3) Kaarditehinguliigi identifikaatorid Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist 1 Sularaha sissemakse pangaautomaadis 2 Kaardimakse müügikohas maksekaardiga 7 Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel 8 E-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga 9 E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel 10 P2P-kaarditehing 11 Sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist 12 Sularaha sissemakse müügikoha terminalis 13 Pangaautomaadis algatatud kaardimakse 16 Vastuvõetud tehingute puhul näidatakse vaid kaarditehinguliike „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1), „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7), „kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8), „e-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga“ (9), „e-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel“ (10), „sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist“ (12) ja „pangaautomaadis algatatud kaardimakse“ (16). Muude vastuvõetud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 4) Maksekaardiliik_1 Deebet-sularahakaart 1 Deebet-maksekaart 2 Määratud tagasimaksega krediitkaart 5 Muu krediitkaart 14 Määramata 8 Maksekaardiliigi identifikaator võib olla „määramata“ (8) kaarditehingute korral, mis on tehtud väljaspool Eesti Vabariiki välja antud kaartidega, digitaalse rahakoti vahendusel tehtud tehingute, vastuvõetud kaarditehingute ja mobiilmaksete korral. Mitteelektrooniliselt algatatud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 5) Kontaktivaba makse Jah 1 Ei 2 Identifikaatorit näidatakse tehinguliikide „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7) ja „kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8) puhul. Muude tehinguliikide, mitteelektrooniliselt algatatud maksete ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 6) Lähiväljaside (NFC) makse Jah 1 Ei 2 Identifikaatorit näidatakse tehinguliikide „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7) ja „kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8) puhul. Muude tehinguliikide, mitteelektrooniliselt algatatud maksete ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 7) Maksekaardiliik_2 Kohalik 1 VISA 11 Mastercard 12 American Express 13 Muu rahvusvaheline 9 Mitteelektrooniliselt algatatud maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Maksekaardi väljaandja riik Siin näidatakse riigikood maksekaardi väljaandja residentsuse järgi. Kui maksekaardi väljaandja residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 9) Vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik Siin näidatakse riigikood vastuvõtva makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Kui vastuvõtva makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 10) Kaarditehingu töötlemise süsteem VISA 1 Mastercard 2 Nets Estonia kaardimaksete süsteem 3 Makseteenuse pakkuja sisene süsteem 4 Muu 5 Siin näidatakse süsteem, milles kaarditehing on töödeldud. 11) Kaarditehingu teostamise riik Riigikood märgitakse kaarditehingu tegemise kohaks oleva riigi järgi. Kaardimaksete puhul müügikohas näidatakse riigikood POS-terminali füüsilise asukoha järgi ja tehingute puhul pangaautomaadis pangaautomaadi füüsilise asukoha järgi. E-kaubanduse tehingute puhul on tehingu tegemise riigikoodi määramiseks kolm võimalust. Üldjuhul määratakse riigikood selle riigi järgi, kus asub kaupmehe püsiv tegevuskoht. Kui kaupmehel ei ole püsivat tegevuskohta, määratakse kood selle riigi alusel, kus on talle väljastatud kehtiv tegevusluba, ning kui kaupmehel ei ole püsivat tegevuskohta ega tegevusluba, siis selle riigi alusel, kus toimub kirjavahetus kaupmehe müügitegevusega seotud maksude maksmise kohta. Kui tehingu tegmise riiki ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 12) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 Mitteelektrooniliselt algatatud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 13) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärsed maksesaajad 2 Korduv tehing 3 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid 5 Tehingu riskianalüüs 6 Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid 8 Kaupmehe poolt algatatud tehingud 9 Muu 10 Mitteelektrooniliselt algatatud ja tugevalt autenditud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 14) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine Kaotatud või varastatud kaart 1 Kätte saamata kaart 2 Võltsitud kaart 3 Kaardiandmete vargus 4 Muu 5 Petturi poolt maksejuhise muutmine 6 Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks 7 Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks 8 Tehinguliikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1) ja „sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist“ (12) puhul ei saa kasutada identifikaatoreid „kaardiandmete vargus“ (4), „petturi poolt maksejuhise muutmine“ (6) ja „maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks“ (7). 15) Käive Kaarditehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksed arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Käibe korral tuleb lähtuda põhimõttest, et tehingud kajastatakse tehingu toimumise hetkel ehk tehingu toimumise kuupäeva järgi. Kui maksejuhis jõuab makseteenuse pakkujani pärast aruande esitamist, kajastatakse tehingu käive aruandeperioodis, millal maksejuhis makseteenuse pakkujani jõudis. 16) Arv Kaarditehingute arv näidatakse tükkides. Kaarditehingute arvu korral tuleb lähtuda põhimõttest, et tehingud kajastatakse tehingu toimumise hetkel ehk tehingu toimumise kuupäeva järgi. Kui maksejuhis jõuab makseteenuse pakkujani pärast aruande esitamist, kajastatakse tehing aruandeperioodis, millal maksejuhis makseteenuse pakkujani jõudis. 17) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null). 18) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja, kes andis teada pettuslikust maksetehingust. Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null). Rahandusministri … 2021. a määrus nr … „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 4 E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse residentsete makseteenuse pakkujate välja antud e-rahaga tehtud maksetehingud ja nendega seotud pettused ning vastuvõetud e-raha tehingud. E-raha puhul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 toodud määratlusest. Kajastamisele kuuluvad nii e-raha kontode kui ka e-raha kaartidega tehtud tehingud ja nendega seotud pettused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende e-raha maksetehingute käivete summa, arv ja pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehingutüüp; 2) Tehinguliik; 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid; 4) Makseliik_1; 5) Makseliik_2; 6) Riigikood; 7) Autentimise tugevus; 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud; 9) Käive; 10) Arv; 11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik; 12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta. 1) Tehingutüüp Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2 2) Tehinguliik Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine Kaotatud või varastatud e-raha kaart 1 Kätte saamata e-raha kaart 2 Võltsitud e-raha kaart 3 Kaardiandmete vargus 4 Autoriseerimata e-raha kontotehing 5 Petturi poolt maksejuhise muutmine 6 Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks 7 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul kasutatakse identifikaatorit „pettust ei ole“ (0). 4) Makseliik_1 Makse kaardiga, millele saab vahetult e-raha salvestada 1 Makse e-raha kontolt 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 5) Makseliik_2 Kaardi juurdepääsu kasutades 1 P2P mobiilmaksekorraldus 2 Muu mobiilmaksekorraldus (v.a P2P) 3 Muu makse e-raha kontolt 4 Makseliik_2 tuleb näidata vaid makseliigi_1 identifikaatori „maksed e-raha kontolt“ (2) puhul. Muul juhul ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 6) Riigikood Riigikood märgitakse e-raha maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu teostamise kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 7) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärsed maksesaajad 2 Korduv tehing 3 Endale tehtud maksed 4 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja protokollid 5 Tehingu riskianalüüs 6 Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8 Kaupmehe poolt algatatud tehingud 9 Muu 10 Tugevalt autenditud tehingute ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 9) Käive E-raha maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud e-raha maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 10) Arv E-raha maksetehingute arv näidatakse tükkides. 11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null). 12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja, kes andis teada pettuslikust maksetehingust. Kahjum esitatakse vaid saadetud tehingute kohta. Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null). Rahandusministri … 2021. a määrus nr … „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 5 Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse makseteenuse pakkuja rahasiirde maksetehingud ja nendega seotud pettused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende maksetehingute käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehingutüüp; 2) Tehingu liik; 3) Riigikood; 4) Käive; 5) Arv. 1) Tehingutüüp Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2 2) Tehingu liik Pettust ei ole 0 Pettusega seotud tehing 1 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul kasutatakse identifikaatorit „pettust ei ole“ (0). 3) Riigikood Riigikood märgitakse maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu teostamise kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 4) Käive Maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 5) Arv Maksetehingute arv näidatakse tükkides. Rahandusministri … 2021. a määrus nr … „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 6 Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse makse algatamise teenuse pakkuja algatatud maksetehingud ja nendega seotud pettused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende maksetehingute käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehingu liik; 2) Riigikood; 3) Käive; 4) Arv. 1) Tehingu liik Pettust ei ole 1 Pettusega seotud tehing 2 2) Riigikood Riigikood märgitakse maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu teostamise kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 3) Käive Maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 4) Arv Maksetehingute arv näidatakse tükkides. Rahandusministri … 2021. a määrus nr … „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 7 Kasutatud mõisted Määruse lisades 1–6 kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses. 1. Residentsuse kohta kasutatud mõisted 1.1. Resident on: 1) Eesti Vabariigi riigiorgan või asutus kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohalik omavalitsusüksus või selle asutus; 2) välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu välisriigis asuv Eesti asutuse või organisatsiooni esindus, mis ei tegele majandus- ja kommertstegevusega; 3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus; 4) Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sh piiriülese teenuse pakkuja); 5) Eesti Vabariigis registreeritud Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus; 6) Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal; 7) Eesti Vabariigis elav Eesti kodanik; 8) Eesti Vabariigis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; 9) välisriigis õppiv või ravil viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või ravi kestusest; 10) välisriigis viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja- või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest; 11) välisriigis viibiv, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutav Eesti Vabariigi diplomaat, sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige. 1.2. Mitteresident on iga isik, kes pole hõlmatud mõistega resident. 2. Maksete kohta kasutatud mõisted 2.1. Makse on maksja või saaja algatatud sularaha sisse- või väljamakse ja raha ülekanne, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest. 2.2. Riigisisene makse on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka raha saaja makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis. 2.3. Piiriülene makse on maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki. 2.4. Kliendimakse on kliendi algatatud, kliendile laekunud või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku algatatud makse, välja arvatud deebet- ja kreedit- raamatupidamiskanne ning sularaha sisse- või väljamakse kliendi enda kontole/kontolt. 2.5. Klient on füüsiline või juriidiline isik (sh aruandva makseteenuse pakkujaga lepingulist suhet mitte omav isik). 3. Tehingute kohta kasutatud mõisted 3.1. Rahasiire on makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma maksja või saaja nimel maksekontot avamata. 3.2. Kaarditehing on maksekaardi vahendusel tehtud kaardimakse (k.a internetikeskkonnas maksekaardiga tehtud makse) või sularaha kaarditehing. 3.3. Sularaha kaarditehing on maksekaardi alusel identifitseeritud kliendi poolt sularaha maksmine kontole või kontolt sularaha väljavõtmine. 4. Makseviiside kohta kasutatud mõisted 4.1. E-kaubandus on kaupade või teenuste müük ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute või erasektori organisatsioonide vahel, mis toimub elektroonilise tehinguna interneti kaudu või arvutivõrgu vahendusel (võrguedastus). Mõiste hõlmab ka kaupade ja teenuste tellimist, mis edastatakse arvutivõrkude kaudu, sõltumata kaupade või teenuste lõplikust kättetoimetamise viisist. 4.2. P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus on kreedit-tüüpi maksekorraldus, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus tehingu mõlemad osapooled on eraisikud. 4.3. Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (välja arvatud P2P) on kreedit-tüüpi maksekorraldus, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus vähemalt üks tehingu osapooltest ei ole eraisik. 4.4. Maksekorraldus on raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks. 4.5. Deebet-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha saaja või seadusega sätestatud kolmas isik. 4.6. Kreedit-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha maksja. 4.7. Otsekorraldus on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punktis 23. 4.8. Püsikorraldus on määratud perioodilisusega korduv kreedit-tüüpi maksekorraldus, mille algataja on raha maksja. 4.9. Paberil maksekorraldus on maksekorraldus, mille maksja algatab paberkandjal või andes juhise teenindusleti töötajale algatada kreeditkorraldus või muu manuaalset töötlemist vajav maksekorraldus. 4.10. Telepanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus. 4.11. Telefonipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale telefoni teel edastatud maksekorraldus. 4.12. Internetipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale edastatud internetiteenusel põhinev maksekorraldus, mis ei ole selle määruse raames toodud välja eraldi makseviisina. 4.13. Pangalingi maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale pangalingi kaudu edastatud maksekorraldus. 4.14 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 15. 4.15. E-arve püsimaksekorraldus on e-arve alusel ja vastavalt maksja sõlmitud e-arve püsimakse lepingule makseteenuse pakkuja automaatselt algatatud maksekorraldus. 4.16. E-arve maksekorraldus on e-arve alusel maksja poolt algatatud maksekorraldus, kus makse andmed on eeltäidetud e-arve info alusel. 4.17. Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus on pangaautomaadis pangakaardiga algatatud kreedit-tüüpi maksekorraldus (k.a määratud makse maksekorraldus). 5. Kaarditehingute kohta kasutatud mõisted 5.1. Kaardimakse on maksja kontolt saaja kontole maksmiseks tehtud kaarditehing, mis on algatatud müügiterminalist, pangaautomaadist või internetikeskkonnas. 5.2. Saadetud kaarditehing on aruandva makseteenuse pakkuja väljaantud maksekaardiga tehtud kaarditehing. 5.3. Vastuvõetud kaarditehing on aruandva makseteenuse pakkuja töödeldud kaarditehing, kus aruandval makseteenuse pakkujal on leping makse saajaga. Kajastada tuleb ka tehinguid, kus maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse vahendajat. Aruandmisele kuuluvad nii aruandva makseteenuse pakkuja kui ka teiste makseteenusepakkujate välja antud maksekaartidega tehtud tehingud, mille tulemusena kantakse raha üle makse saajale. 5.4. Kaardimakse müügikohas maksekaardiga on müügiterminalis maksekaardi vahendusel tehtud kaardimakse. 5.5. Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel on müügiterminalis digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient kasutab maksmiseks maksekaardi asemel telefoni, käekella või muud mobiilset seadet. 5.6 E-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga on internetikeskkonnas maksekaardi vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient sisestab makse tegemiseks vajalikud kaardiandmed kaupmehe internetikeskkonnas. 5.7. E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel on internetikeskkonnas digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse. 5.8. P2P-kaarditehing on kaardimakse, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt digitaalse rahakoti vahendusel) ja kus tehingu mõlemad osapooled on eraisikud. 5.9. Kontaktivaba makse on maksetehing, mille teostamiseks on kasutatud maksekaarti või muud vahendit (nt mobiiltelefon), kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad ühes ja samas füüsilises asukohas ja kus kaasaskantava seadme ning müügikoha (POS) vaheline side toimub kontaktivaba tehnoloogia abil. 5.10. Lähiväljaside (NFC) makse on kontaktivaba maksetehing lähiväljaside (NFC) tehnoloogiat kasutades (ISO/IEC 18092). 5.11. Pangaautomaadis algatatud kaardimakse on pangaautomaadis maksekaardiga algatatud kaardimakse. 6. Maksekaartide kohta kasutatud mõisted 6.1. Maksekaart on makseteenuse pakkuja poolt konto omajale või konto omaja määratud isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks. 6.2. Deebetkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1–5) artikli 2 punktis 33. 6.3. Deebet-sularahakaart on maksekaart, mis on seotud kliendi maksekontoga ja võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid. 6.4. Deebet-maksekaart on maksekaart, mis on seotud kliendi maksekontoga ja millega teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu maksenõude laekumist makseteenuse pakkujale. 6.5. Määratud tagasimaksega krediitkaart on kaart, mis võimaldab kaardi valdajal teha oste, mis arvestatakse lubatud piirides maha kaardi väljastaja juures olevalt kontolt. Kontojääk arveldatakse tervikuna ettemääratud perioodi lõpus. Kaardi valdajatelt võetakse tavaliselt aastatasu. Määratud tagasimaksega krediitkaarti eristab krediitfunktsiooniga kaardist kokkulepe, millega avatakse krediidiliin ja lisatakse kohustus arveldada tekkinud võlg ettemääratud perioodi lõpus ilma intressimäärata. 6.6. Krediitkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 34. Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse määratud tagasimaksega krediitkaardid välja. 6.7. E-raha funktsiooniga kaart on kaart, millel saab vahetult hoida e-raha (määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7–17) artikli 2 punktis 2), ja/või kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontol hoitavale e-rahale ja teha e-raha maksetehinguid. 6.8. E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord, on e-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord ja mida võib seega pidada aktiveerituks. Laadimist võib tõlgendada e-raha funktsiooni kasutamise tahtena. 6.9. Ajutine või asenduskaart on kaart, mis on kliendile väljastatud ajutiselt, kaotatud või suletud kaardi asemel. 6.10. Kontaktivaba kaart on kontaktivaba maksefunktsiooniga kaart, mis võimaldab maksetehingu algatada kontaktivaba eritehnoloogiaga, mille puhul maksetehingu maksja ja makse saaja (ja/või nende seadmed) on samas füüsilises asukohas. 7. Müügikohtade kohta kasutatud mõisted 7.1. Müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda maksekaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga ehk aadressiga kaupade või teenuste müügikohti peetakse erinevateks müügikohtadeks. Igal müügikohal on unikaalne tunnuskood (liikmenumber). 8. Müügiterminalide kohta kasutatud mõisted 8.1. Müügiterminal on seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga. 8.2. POS-terminal on füüsiline seade, mida kasutatakse tehingute tegemisel jaemüügi asukohas makseteabe vastuvõtmiseks tarbijalt ettevõtjale, tavaliselt elektrooniliselt. 8.3. E-kaubanduse (e-commerce) müügikoht on makselahendus, mis võimaldab kaardimaksete teostamist internetikaubamajas või e-teenuste pakkumisel internetikeskkonnas. 9. Pettuste kohta kasutatud mõisted 9.1. Autentimine on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 29. 9.2. Kliendi tugev autentimine (SCA) on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 30. 9.3. Kliendi tugevalt autentimata tehing (non-SCA) on tehing, mille puhul kohaldatakse kliendi tugeva autentimise erandit Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete standarditega, mis käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi teabevahetuse avatud standardeid (EL) 2018/389 (ELT L 69, 13.3.2018) (edaspidi komisjoni delegeeritud määrus) III peatüki kohaselt, ja tehinguid, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 97 lõiget 1. Siia kuuluvad kaupmehe algatatud tehingud ja muud tehingud, mille suhtes ei kohaldata kliendi tugevat autentimist. 9.4. Kaugtehing on maksetehing, mis on algatatud interneti teel või seadme kaudu, mida võib kasutada sidevahendina, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 6. 9.5. Mittekaugtehing on maksetehing, kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad ühes ja samas füüsilises asukohas. 9.6. Pettuslik maksetehing hõlmab kõik maksepettuste juhud, millele on viidatud Euroopa Pangandusjärelevalve suuniste pettuseandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6 (EBA/GL/2018/05) (edaspidi EBA suunised) punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.1. 9.7. Petturi poolt maksejuhise andmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne väljastamine“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.6.d. 9.8. Petturi poolt maksejuhise muutmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne muutmine“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.6.c. 9.9. Maksja manipuleerimine on määratletud EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.1.b. 9.10. Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta on määratletud kui „Pettuse tõttu tekkinud kahjum vastutuse kandja kohta“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.6.b. 9.11. Väikese väärtusega tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 16. 9.12. Endale tehtud makse on määratletud kui „Kreeditkorraldus samale füüsilisele või juriidilisele isikule kuuluvate kontode vahel“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 15. 9.13. Usaldusväärsed maksesaajad on määratletud kui „Usaldatavad makse saajad“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 13. 9.14. Korduv tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 14. 9.15. Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 17. 9.16. Tehingu riskianalüüs on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 18. 9.17. Kontaktivaba väikese väärtusega makse on määratletud kui „Viipemakse müügipunktis“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 11. 9.18. Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid on määratletud kui „Personalita terminalid transpordi- ja parkimistasude maksmiseks“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 9.12. 9.19. Kaupmehe poolt algatatud tehing on ühekordne või korduv makse, mis algatatakse kaupmehe poolt kokkulepitud kuupäeval maksja nõusolekul. Kliendi ja kaupmehe eelneva kokkuleppe järgi ei pea klient andma igakordset nõusolekut makse teostamiseks ega seda ise algatama (nt ajakirjanduse või kaupade igakuised tellimused). 9.20. Kaotatud või varastatud kaart on pettuse liik, mille puhul kasutatakse kaotatud või varastatud kaardipõhist makseinstrumenti ilma tegeliku või vaikimisi õiguspärase valduseta kaardi üle. 9.21. Saamata kaart on kaardipõhine makseinstrument, mille kohta maksja väidab, et ta pole seda kätte saanud, kuigi makseteenuse pakkuja (väljastaja) kinnituse kohaselt on see maksjale saadetud (mis tahes vormis). 9.22. Võltsitud kaart on muudetud või ebaseaduslikult taastoodetud kaardipõhise makseinstrumendi kasutamine, k.a magnetriba või reljeeftrüki paljundamine või muutmine.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel