Hr Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon Meie 27.10.2021 nr 1.1-10.1/7523-1
[email protected]
Rahandusministri määruse “Statistiliste andmete
esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste
kohta” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud härra Kessler
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse
“Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta” eelnõu, mis
on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise
infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest
arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
eelnõu
seletuskiri
Helen Korju-Kuul 6113681
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Eesti Pank
[email protected]
AS Eesti Post
[email protected]
IPF Digital AS
[email protected]
Pocopay
[email protected]
inHouse Pay AS
[email protected]
Nets Denmark AS Eesti filiaal
[email protected]
Adson AS
[email protected]
Crowdestate AS
[email protected]
Crumblo OÜ
[email protected]
Meieni OÜ
[email protected]
Kambja Hoiu-Laenuühistu
[email protected]
Wallester AS
[email protected]
Ühisarveldused AS
[email protected]
TavexWise AS
[email protected]
Maksekeskus AS
[email protected]
Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu
[email protected]
Coop Finance OÜ
[email protected]
2
Rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta” eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses (edaspidi MERAS) § 636 lõike 4 alusel vastu võetud
rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud
pettuste kohta”, mis kehtestab juhised ning vormid eri maksevahenditega seotud pettuste
statistilisi andmete esitamiseks Finantsinspektsioonile, asendamine ajakohastatud määrusega.
Määruse eesmärk on sama, mis kehtival määrusel ning määruse sisu jääb suures plaanis samaks.
Kuid mitmete tehniliste muudatuste tegemine puudutas kehtiva määruse kõiki paragrahvi ja
lisasid, siis on mõistlik kehtestada uus määrus.
Määrus vajab ajakohastamist selleks, et:
• tagada määruse kooskõla Euroopa Keskpanga (EKP) maksestatistika regulatsiooni
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R2011&from=EN)
oluliselt täienenud andmenõuetega (EKP maksestatistika määruse nõuete ülevõtmisega
alustades oli Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ühine huvi, et muudatustega kaasnev täiendav
koormus jääks makseasutuste jaoks võimalikult minimaalseks. Seetõttu integreerime
rahandusministri määrusesse vaid need nõuded, mis on EKP määrusega tehtud kohustuslikuks);
• tagada MERAS § 636 lõikest 3 tulenevate nõuete ühetaoline ja korrektne täitmine
makseteenuse pakkujate poolt pettusandmete esitamisel (Eesti Panga maksestatistika määruse
https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021023 ja rahandusministri määruse pettustega seotud
aruandeid tuleks hoida ühetaolistena, kuna nii krediidiasutuste (andmeid hakkab koguma äsja
muudetud maksestatistika määruse alusel Eesti Pank) kui ka makseasutuste/e-raha asutuste
andmeid jääb koguma Finantsinspektsioon rahandusministri pettusandmete määruse alusel)
andmete pinnalt hakkab Eesti Pank alates 01.01.2022 koostama makseteenuse pakkujate
koondaruannet, mis esitatakse nii EKP-le kui ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele
(EBA);
• vältida andmete topeltesitamist. Eelkõige tuleb rahandusministeeriumi määruse
reguleerimisalast välja jätta krediidiasutused (kuna nende jaoks toimub alates 01.01.2022 EBA
suunises ja EKP maksestatistika regulatsioonis nõutavate pettusandmete kogumine ühises
aruandes Eesti Panga maksestatistika määruse alusel).
Eelnõu ettevalmistaja
Määruse muudatused valmistas ette ja esitas rahandusministeeriumile Finantsinspektsiooni
ekspert Romet Väljataga (
[email protected]). Määruse eelnõu vormistas ja seletuskirja
koostas Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Helen Korju-Kuul
(
[email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Marge Kaskpeit (611 3611,
[email protected]).
1
Märkused
Eelnõu on seotud Eesti Panga Presidendi 15.06.2021 vastu võetud määrusega nr 11
„Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ ja Euroopa Keskpanga määrusega
(EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1409/2013
maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59).
II. Taust
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste
kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr
1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (OJ L 337,
23.12.2015, p. 35–127, edaspidi PSD2) artikkel 96 lõike 6 kohaselt peavad kõik makseteenuse
pakkujad esitama oma pädevatele asutustele „statistilised andmed eri makseviisidega seotud
pettuste kohta” ja pädevad asutused esitavad need andmed koondkujul EBA-le ja EKP-le.
Tagamaks, et kõnelauseid nõudeid rakendatakse kõikides liikmesriikides ning et EBA-le ja
EKP-le edastatud koondandmed oleks võrreldavad ja usaldusväärsed, töötas EBA koostöös
EKP-ga välja makseteenuse pakkujatele ja pädevatele asutustele suunatud suunised
(EBA/GL/2018/05), milles sätestatakse kuidas tuleks pettuste andmeid PSD2 artikkel 96 lõike
6 alusel koguda ja edastada.
EKP nõukogu kiitis 1. detsembril 2020 heaks maksestatistika määruse muudatused Regulation
(EU) 2020/2011 of the European Central Bank amending Regulation (EU) No 1409/2013 on
payments statistics (ECB2013/43) (ECB/2020/59). Määrusega laiendatakse maksestatistika
skoopi euroala riikides ja ühe olulise muudatusena lisandub ka maksepettustega seotud andmete
kogumine.
EKP nõukogu kiitis 1. detsembril 2020 heaks maksestatistika määruse muudatused- Euroopa
Keskpanga määrus (EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL)
nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59), mis jõustub 1. jaanuaril
2022 ja kohaldub kõigile e-raha ja makseasutustele ning krediidiasutustele. Määrusega
laiendatakse maksestatistika skoopi euroala riikides ja väga olulise muudatusena lisandub ka
maksepettustega seotud andmete kogumine (lisad 5-7). Selle tingib EKP ja EBA kokkulepe, et
pettuseandmeid, mis on ühtlustatud ja vajalikud nii EKP kui EBA ülesannete täitmiseks, hakkab
koguma ja EBA-le edastama EKP. Selline integreeritud lähenemine tagab nii tõhusama
andmete edastamise kui ka ühetaolise andmestiku EKP ja EBA ülesannete täitmiseks.
Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud aktiivselt koostööd selleks, et siseriiklikult oleks
tagatud EKP määruse ja EBA suunise nõuetega kooskõlas oleva aruandluse tõhus ja
integreeritud kogumine. Selle saavutamiseks oleme otsustanud korraldada andmekogumise
selliselt, et Eesti Pank kogub maksepettustega seotud andmeid krediidiasutustelt ning
Finantsinspektsioon makseasutustelt ja e-raha asutustelt. Selline lähenemine on kooskõlas ka
välja kujunenud praktikaga, mille kohaselt krediidiasutuste järelevalvelise ja statistilise
aruandluse kehtestab oma määrusega Eesti Panga president ja muude järelevalve subjektide
aruandlusnõuded kehtestab rahandusminister.
2
Eesti Pank on juba kehtestanud krediidiasutuste maksestatistika aruandluse muutmise määruse
https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021023, mis on kooskõlas EBA suunise ja ECB
maksestatistika regulatsiooni nõuetega ning vastab Eesti Panga kui Finantsinspektsiooni
vajadustele.
Selleks, et EKP määruse täienenud andmenõuded saaksid täidetud ka teiste makseteenuse
pakkujate (makseasutused, e-raha asutused ja Eesti Post) poolt, tuleks muuta ja täiendada ka
rahandusministri määrust „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud
pettuste kohta“ ning sätestada muudatuse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2022. a.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahviga 1 piiritletakse reguleerimisala, milleks on erinevate makseviisidega seotud
pettuste kohta esitatavate andmete koosseis, nõuded määruse §-s 3 nimetatud
Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalike aruannete sisule ja
struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord. Andmekooseisud
ning andmete esitamise juhised on esitatud määruse lisadena.
Paragrahviga 2 määratletakse kohaldamisala. Kehtivas määruses on aruannete esitajatena
kõik MERASes määratletud makseasutused; samas seaduses määratletud e-raha asutused;
makseteenuseid osutavad krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste makseteenuseid
osutavad filiaalid ja postiteenuse osutajad, kes osutavad finantsteenuseid postiseaduse § 36
tähenduses. Uue määruse eelnõu § 2 lõikes 1 piiritletakse aruande esitajatena kõik
makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud makseteenuse
pakkujad ja välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis tegutsevad filiaalid. Seega uut määrust ei
pea täitma Eestis tegutsevad krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuse filiaalid, kuna nendele
kehtib vastav Eesti Panga määrus alates 1. jaanuarist 2022. Lõikes 2 nähakse ette erisus, et
määrust ei kohaldata makseasutusele, kes osutab üksnes makseasutuste ja e-raha asutuste
seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust.
Paragrahvis 3 reguleeritakse aruannete koostamise nõuded. Lõige 1 näeb ette, et
makseteenuse pakkuja esitab andmed erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta
Finantsinspektsioonile. Andmed esitatakse ja aruanded koostataks erinevate makseviiside
kaupa ning aruandevormid on esitatud määruse lisades. Makseteenuse pakkuja koondaruanne
koostatakse vastavalt lisale 1 ja esitatakse aruandekoodiga 190. Maksetega seotud pettuste
aruanne koostatakse vastavalt lisale 2 ja esitatakse aruandekoodiga 191. Kaarditehingutega
seotud pettuste aruanne koostatakse vastavalt lisale 3 ja esitatakse aruandekoodiga 192. E-raha
maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne koostatakse vastavalt lisale 4 ja esitatakse
aruandekoodiga 193. Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne koostatakse
vastavalt lisale 5 ja esitatakse aruandekoodiga 194. Makse algatamise teenuse pakkuja
tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne koostatakse vastavalt lisale 6 ja esitatakse
aruandekoodiga 195. Lõikega 2 nähakse ette määruse lisades 1–6 mõistete kasutamine lisas 7
toodud tähenduses.
3
Paragrahvis 4 tuuakse ära aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad. Makseteenuse
pakkuja peab esitama andmed iga kuue kuu kaupa vastavalt määruse lisas esitatud sobivatele
andmekoosseisudele. Makseteenuse pakkujatele tuleb määrata sobiv andmete esitamise
tähtaeg, mis tagab esitatavate andmete kvaliteedi ning arvestab võimalike viivitustega
pettuslike tehingutega seotud andmete esitamisel. Määruse kohaselt on makseteenuse pakkuja
kohustatud esitama oma andmed kolme kuu jooksul pärast andmeperioodi. Lõige 1 näeb ette
aruandeperioodiks poolaasta. I poolaasta on aruandeperiood 1. jaanuarist 30. juunini ja II
poolaasta on aruandeperiood 1. juulist 31. detsembrini. Lõige 2 määrab aruannete esitamise
kolme kalendrikuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
Paragrahvis 5 on toodud nõuded aruannete esitamisele. Andmed esitatakse
Finantsinspektsioonile elektrooniliselt läbi andmekogumisportaali kas XML-formaadis või
andmeid käsitsi aruandevormi sisestades. Makseteenuse pakkuja on aruannete esitamisel
kohustatud järgima aruannete koostamise ja edastamise tehnilisi tingimusi, mis on avaldatud
Finantsinspektsiooni veebilehel. Vigade tuvastamisel, kas aruande esitaja enda või
Finantsinspektsiooni poolt, tuleb ilma põhjendatud viivituseta esitada uued korrigeeritud
aruanded. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb makseteenuse osutajatel
esitada Finantsinspektsioonile tühi aruanne. Tühja aruandega kinnitatakse, et andmekooseisuga
seotud maksetehinguid pole toimunud.
Paragrahviga 6 sätestatakse aruannete koostamise alused
Makseteenuse pakkuja, pangakaardi väljaandja, pangaautomaadi, müügikoha või
müügiterminali asukohaks oleva või kaarditehingu sooritamise kohaks oleva riigi kood tuleb
aruannetes määrata rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste
koodide tabeli alusel ja kirjutatakse suurtähtedega.
Paragrahviga 7 sätestatakse määruse rakendamine. Määruse 2022. aasta 1. jaanuaril
jõustunud redaktsiooni kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2022. aasta 1.
jaanuaril või hiljem.
Paragrahviga 8 sätestatakse kehtetuks tunnistamine. Kehtiv rahandusministri 30. augusti
2019. a määrus nr 41 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste
kohta“ tunnistatakse uue määruse jõustumisega kehtetuks.
Paragrahviga 9 nähakse ette määruse jõustumine. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Määruse lisad 1–6 määratlevad maksetega seotud aruanded ning lisas 7 on toodud aruannetes
kasutatavad mõisted. Selleks, et tagada nimetatud tehingute aruandlus järjepideval viisil ja
kooskõlas Euroopa Komisjoni esitatud selgitustega, oli aruannetesse vaja teha mitmeid
tehnilisemaid muudatusi. Kuid muudetud on võrreldes kehtiva määrusega ka aruannete
struktuuri ja ülesehitust. Võrreldes senise aruandlusega on kavandatavad andmenõuded
detailsemad. Aruannetesse on lisatud täiendavaid identifikaatoreid, mis tulenevad EKP
täiendatud maksestatistika andmenõuetest sh uuendatud makseliigi ja makseviisi
identifikaatorid, samuti riigikoodi identifikaator, mis märgitakse maksetehingu teostamise
kohaks oleva riigi järgi. Ühtlustamise eesmärgil on kõik kaardipõhised maksetehingud
koondatud ühte aruandesse “Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne” (lisa 3).
4
Kreeditkorraldustega ja otsekorraldustega seotud maksetehingud on koondatud aruandesse
“Maksetega seotud pettuste aruanne” (lisa 2). Pettuse tõttu tekkinud kahjumi kohta ei esitata
edaspidi eraldiseisvat aruannet (kahjumi kajastamiseks on aruannetesse lisatud vastav
identifikaator).
IV. Määruse mõjud, sh määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 2 lõike 1 kohaselt on riiklik finantsjärelevalve
järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide üle ning muu hulgas FIS-is, krediidiasutuste
seaduses ja MERAS-es ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. FIS
§ 3 lõike 1 kohaselt on finantsjärelevalve teostamise eesmärk finantssektori stabiilsuse,
usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamine, süsteemsete
riskide vähendamine ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele
kaasaaitamine, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilitamisel ning seeläbi
toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Määruse kohaldamisalasse jäävad kõik isikud, kes
pakuvad makseteenuseid, sh Eesti Post.
Määruse muutmisega kaasneb Finantsinspektsioonile kohustused tagada tehnilise valmisolek
andmete vastuvõtmiseks ja kontrollimiseks st eelkõige pettusaruannete skeemide muutmine
vastavalt määruse muudatustele. Eesti turul tegutsevate krediidiasutuste ja välisriigi
krediidiasutuste filiaalide poolt esitatakse edaspidi pettustega seotud maksete kohta aruandlust
Eesti Pangale. Määrusega tagatakse järelevalvele kindlus, et kõik ülejäänud makseteenuse
osutajad edastavad oma andmed. Määrus muudab andmekogumise järelevalve jaoks
õiguskindlamaks.
Määruse muutmisega säilib turuosalistele kohustus tagada tehniline valmisolek sh eelkõige
pettusaruannete skeemide ajakohastamine vastavalt määruse muudatustele. Samas lihtsustab
uus määrus makseteenuse pakkujate jaoks aruandluse koostamist, kõrvaldades pettusandmete
suunise kehtivast versioonist vastuolud ning luues suurema selguse tehingute kajastamisel
aruannetes.
Määruse rakendamine ei nõua riigilt ega kohaliku omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Eelnõu
ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist
või regionaalset arengut. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele.
Lühiülevaade taustana
Eestis tegutses 2020. aastal 11 makseasutust, nendest kaks erandiloa alusel. Turujaotus maksete
mahu järgi on toodud alloleval joonisel nr 1.
5
Joonis nr 1. Makseasutuste turujaotus maksete mahu järgi seisuga 31.12.2020
Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2020. aasta viimases kvartalis makseid 90,4
miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama aasta kolmanda kvartaliga kasvas nii sektori maksete
maht kui ka arv ligi kolmandiku võrra. Maksete maht kasvas kõikides makseasutustes.
Keskmine maksetehingu summa oli 52 eurot. Maksete arvud on aasta-aastalt kasvanud (vt
joonis nr 2).
Joonis nr 2. Makseasutuste maksete maht ja arv 2011. aastast kuni 31.12.2020 (Allikas:
Finantsinspektsioon)
Piiriülesed maksed moodustasid 2020. aasta neljandas kvartalis kõikidest maksetest 10%
(kolmandas kvartalis 11%), kaardimaksed 13% (kolmandas kvartalis 14%) ja rahasiirded 15%
6
(kolmandas kvartalis 18%). Makseasutuste sektori kapitaliseeritus on jätkuvalt väga hea,
omavahendite ülejääk ületab omavahendite nõuet 16 korda. Makseasutused teenisid
makseteenuste osutamisest 2020. aasta neljandas kvartalis müügitulu kokku 1,5 miljonit eurot
(2019. aasta neljandas kvartalis 1,6 miljonit eurot). Kogu müügitulust moodustasid
makseteenustest saadud tulud 55%. Sektori keskmine omakapitali tootlikkus oli 2020. neljanda
kvartali lõpus 22,64%. Võrreldes 2019. aastaga on sektori kasumlikkus paranenud ning enamik
makseasutusi teenivad kasumit (vt joonis nr 3).
Joonis nr 3. Makseasutuste sektori kasum ja omakapitali tootlus (Allikas:
Finantsinspektsioon)
VI. Kooskõla Euroopa Liidu õigusega
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2366 ning EBA
suunisega EBA/GL/2018/05.
VII. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
VIII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Pangaliidule, kõikidele makseteenuse osutajatele ja Eesti Pangale.
10.09.2021. a
7
EELNÕU
MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr
<DataType_25688680_3_1 />
Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta
Määrus kehtestatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 636 lõike 4 ning riikliku
statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta esitatavate andmete
koosseis, nõuded Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalike erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta esitatavate aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja
struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.
§ 2. Kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud esitama kõik makseasutuste ja e-raha
asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud makseteenuse pakkujad ja välisriigi
makseteenuse pakkujate Eestis tegutsevad filiaalid, välja arvatud Eestis tegutsevad
krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuse filiaalid.
(2) Määrust ei kohaldata makseasutusele, kes osutab üksnes makseasutuste ja e-raha asutuste
seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust.
§ 3. Aruannete koostamine
(1) Makseteenuse pakkuja esitab andmed erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta
Finantsinspektsioonile. Andmed esitatakse ja aruanded koostatakse erinevate makseviiside
kaupa järgmistel aruandevormidel:
1) „Makseteenuse pakkuja koondaruanne“ vastavalt lisale 1 aruandekoodiga 190;
2) „Maksetega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 2 aruandekoodiga 191;
3) „Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 3 aruandekoodiga 192;
4) „E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 4
aruandekoodiga 193;
5) „Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“ vastavalt lisale 5 aruandekoodiga
194;
6) „Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“ vastavalt
lisale 6 aruandekoodiga 195.
(2) Määruse lisades 1–6 kasutatakse mõisteid lisas 7 „Kasutatud mõisted“ toodud tähenduses.
§ 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad
(1) Aruandeperioodiks on poolaasta. I poolaasta on aruandeperiood 1. jaanuarist 30. juunini ja
II poolaasta on aruandeperiood 1. juulist 31. detsembrini.
(2) Aruanded esitatakse kolme kalendrikuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
§ 5. Aruannete esitamine
(1) Andmed esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-formaadis või
Finantsinspektsiooni veebilehel asuva andmekogumisportaali vahendusel andmeid käsitsi
aruandevormi sisestades.
(2) Makseteenuse pakkuja on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on
avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel.
(3) Aruande esitaja või Finantsinspektsiooni poolt aruannetes esitatud andmetes vigade
tuvastamisel esitatakse Finantsinspektsioonile viivitamata uued korrigeeritud aruanded.
(4) Esitada tuleb kõik aruanded, mille aruande valdkond katab tegevusloaga võimaldatud
makseteenuste osutamist.
(5) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumise korral tuleb esitada tühi aruanne.
(6) Aruandeid, mille andmekoosseisu sisust tulenevate makseteenuste osutamiseks puudub
makseteenuse pakkujal vastav tegevusluba, ei esitata.
§ 6. Aruannete koostamise alused
Makseteenuse pakkuja, pangakaardi väljaandja, pangaautomaadi, müügikoha või
müügiterminali asukohaks oleva või kaarditehingu sooritamise kohaks oleva riigi kood
määratakse aruannetes rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide
kahetäheliste koodide tabeli alusel ja see kirjutatakse suurtähtedega.
§ 7. Määruse rakendamine
Määrust kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2022. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Rahandusministri 30. augusti 2019. a määrus nr 41 „Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta“ (RT I, 30.06.2020, 57) tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Lisa 1 Makseteenuse pakkuja koondaruanne
Lisa 2 Maksetega seotud pettuste aruanne
Lisa 3 Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne
Lisa 4 E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne
Lisa 5 Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne
Lisa 6 Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne
Lisa 7 Kasutatud mõisted
Rahandusministri … 2021. a määrus nr …
„Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta“
Lisa 1
MAKSETEENUSE PAKKUJA KOONDARUANNE
1. Aruande valdkond
Aruandes esitatakse koondandmed kõikide määruse §-s 4 nimetatud aruannete kohta, võttes
arvesse määruse § 5 lõigetes 4–6 sätestatut. Aruandes esitatakse teave ka nende määruse §-
s 4 nimetatud aruannete kohta, mida makseteenuse pakkuja ei esita asjakohase tegevusloa
puudumise tõttu.
2. Aruanderea struktuur
Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:
1) Kirje identifikaator
2) Kirje väärtus
3. Aruanderea struktuuri selgitus
1) Kirjete identifikaatorid
Kirje nimetus Identifikaator
Maksetega seotud pettuste aruanne (lisa 2) 191
Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne (lisa 3) 192
E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne (lisa 4) 193
Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne (lisa 5) 194
Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne (lisa 6) 195
2) Kirje väärtus
Esitamisele kuuluva vastava identifikaatoriga tähistatud aruande puhul märgitakse kirje
väärtuseks „1“ (üks). Kui makseteenuse pakkuja tegevusloa ulatusest ei tulene vastava
aruande esitamise kohustust, märgitakse kirje väärtuseks „0“ (null).
Rahandusministri … 2021. a määrus nr …
„Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta“
Lisa 2
Maksetega seotud pettuste aruanne
1. Aruande valdkond
Aruandes kajastatakse aruandva makseteenuse pakkuja vahendatud kreeditkorraldusi vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 24 toodule ja
otsekorraldusi vastavalt artikli 4 punktis 23 toodule, kreeditkorraldusi, mille algatas makse
algatamise teenuse pakkuja, ning pettuslikke otse- ja kreeditkorraldusi. Kajastamisele kuuluvad
makseteenuse pakkuja kliendi maksed. Kajastada tuleb vaid neid kreedit- ja otsekorraldusi, kus
teiseks osapooleks ei ole rahaloomeasutus.
Aruandes kajastatakse ka sularahas algatatud maksed (välja arvatud rahasiire) ja muud
deebettüüpi maksekorraldused.
2. Andmete summeerimise üldnõuded
Ühe reana tuleb kajastada nende kreedit- ja otsekorralduste käivete summa, arv ja pettusest
tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku.
3. Aruanderea struktuur
Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:
1) Tehinguliik;
2) Makseliik_1;
3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid;
4) Makseviis;
5) Makseviisi täiendav jaotus;
6) Kreedit- või otsekorralduse skeem;
7) Autentimise tugevus;
8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud;
9) Riigikood;
10) Käive;
11) Arv;
12) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik;
13) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta.
1) Tehinguliik
Kaugtehing 1
Mittekaugtehing 2
Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).
2) Makseliik_1
Makstav riigisisene makse 1
Makstav piiriülene makse 2
Laekuv makse 3
3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid
Pettust ei ole 0
Petturi poolt maksejuhise andmine 1
Petturi poolt maksejuhise muutmine 2
Maksja manipuleerimine maksejuhist tegema 3
Autoriseerimata maksetehing 4
Maksja manipuleerimine 5
Pettuseliike „autoriseerimata maksetehing“ (4) ja „maksja manipuleerimine“ (5) kasutatakse
ainult makseviisi „otsekorraldus“ (7) puhul.
Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).
4) Makseviisi identifikaatorid
Sularahas algatatud makse (v.a rahasiire) 1
Otsekorraldus 4
Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5
Püsikorraldus 6
Paberil maksekorraldus 7
Telepanga maksekorraldus 8
Telefonipanga maksekorraldus 9
Internetipanga maksekorraldus 10
Pangalingi maksekorraldus 15
Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14
E-arve püsimaksekorraldus 16
E-arve maksekorraldus 17
Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus 19
Teise teenusepakkuja juures algatatud makse 20
P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus 21
Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (v.a P2P) 22
Määramata 11
Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust makse
algataja kasutab maksejuhise edastamiseks makseteenuse pakkujale.
Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused,
mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele
esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade
sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed.
Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused,
mis ei kuulu teiste eespool nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla.
Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).
5) Makseviisi täiendav jaotus
Üksikult algatatud makse 1
Failina/kogumina algatatud makse 2
Makseviisi täiendav jaotus näidatakse selle järgi, kas klient on makse edastanud maksja
makseteenuse pakkujale üksikult või failina/kogumina.
Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).
6) Kreedit- või otsekorralduse skeem
SEPA kreeditkorraldusskeem 1
SEPA välkmakseskeem 2
SEPA otsekorraldusskeem 3
SEPA B2B otsekorraldusskeem 4
Muu 5
Siin märgitakse kreedit- või otsekorralduse edastamiseks kasutatud makseskeem.
Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).
7) Autentimise tugevus
Tugevalt autenditud 1
Tugevalt autentimata (non-SCA) 2
Laekuvate maksete ja sularahas algatatud maksete puhul näidatakse siin 0 (null).
8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud
Väikese väärtusega tehing 1
Usaldusväärsed maksesaajad 2
Korduv tehing 3
Endale tehtud makse 4
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid 5
Tehingu riskianalüüs 6
Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8
Muu 10
Laekuvate maksete, sularahas algatatud maksete ja tugevalt autenditud tehingute puhul
näidatakse siin 0 (null).
9) Riigikood
Riigikood märgitakse vastavalt kas maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse
pakkuja residentsuse järgi. Riigisisese makse korral märgitakse riigikoodiks EE. Makstava
piiriülese makse puhul lähtutakse riigikoodi määramisel makse saaja makseteenuse pakkuja
residentsusest. Kui vastaspoole makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik
identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.
10) Käive
Käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud kreedit- ja
otsekorraldused arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise või debiteerimise
kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.
11) Arv
Arv näidatakse tükkides. Failina algatatud kreeditkorralduste puhul võetakse arvesse iga makse
eraldi.
12) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik
Aruandev makseteenuse pakkuja 1
Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2
Muu vastutuse kandja 3
Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null).
13) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta
Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe
komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja,
kes andis teada pettuslikust maksetehingust, ainult pettusliku maksetehingu väärtuse ulatuses.
Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).
Rahandusministri … 2021. a määrus nr …
„Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta“
Lisa 3
Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne
1. Aruande valdkond
Aruandes kajastatakse:
1) kõik aruandva makseteenuse pakkuja välja antud (sealhulgas teise makseteenuse pakkuja
klientidele vahendatud ja jaemüüjatega koostöös välja antud) maksekaartidega tehtud
kaarditehingud nii Eestis kui ka välismaal, olenemata tehingu tegemiseks kasutatud
pangaautomaadi või müügiterminali omanikust (saadetud tehingud ehk issuing), ja nendega
seotud pettused;
2) aruandva makseteenuse pakkuja pangaautomaatides ja lepingu alusel teenindatavates
müügikohtades vastu võetud kaarditehingud (vastuvõetud tehingud ehk acquiring,
sealhulgas tehingud, kus maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse
vahendajat) ja nendega seotud pettused.
Aruandes ei kajastata:
1) e-raha laadimise tehinguid kaardile/kaardilt;
2) e-raha makseid e-raha funktsiooniga kaardiga.
2. Andmete summeerimise üldnõuded
Ühe reana tuleb kajastada nende kaarditehingute käive, arv ja pettusest tulenev kahjum
vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku.
3. Aruanderea struktuur
Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:
1) Tehingutüüp;
2) Algatamise viis;
3) Kaarditehinguliigi identifikaatorid;
4) Maksekaardiliik_1;
5) Kontaktivaba makse;
6) Lähiväljaside (NFC) makse;
7) Maksekaardiliik_2;
8) Maksekaardi väljaandja riik;
9) Vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik;
10) Kaarditehingu töötlemise süsteem;
11) Kaarditehingu teostamise riik;
12) Autentimise tugevus;
13) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud;
14) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid;
15) Käive;
16) Arv;
17) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik;
18) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta.
1) Tehingutüüp
Saadetud tehing 1
Vastuvõetud tehing 2
2) Algatamise viis
Elektrooniliselt algatatud 1
Mitteelektrooniliselt algatatud 2
3) Kaarditehinguliigi identifikaatorid
Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist 1
Sularaha sissemakse pangaautomaadis 2
Kaardimakse müügikohas maksekaardiga 7
Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel 8
E-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga 9
E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel 10
P2P-kaarditehing 11
Sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist 12
Sularaha sissemakse müügikoha terminalis 13
Pangaautomaadis algatatud kaardimakse 16
Vastuvõetud tehingute puhul näidatakse vaid kaarditehinguliike „sularaha väljavõtmine
pangaautomaadist“ (1), „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7), „kaardimakse
müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8), „e-kaubanduse kaardimakse
maksekaardiga“ (9), „e-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel“ (10),
„sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist“ (12) ja „pangaautomaadis algatatud
kaardimakse“ (16). Muude vastuvõetud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null).
4) Maksekaardiliik_1
Deebet-sularahakaart 1
Deebet-maksekaart 2
Määratud tagasimaksega krediitkaart 5
Muu krediitkaart 14
Määramata 8
Maksekaardiliigi identifikaator võib olla „määramata“ (8) kaarditehingute korral, mis on tehtud
väljaspool Eesti Vabariiki välja antud kaartidega, digitaalse rahakoti vahendusel tehtud
tehingute, vastuvõetud kaarditehingute ja mobiilmaksete korral. Mitteelektrooniliselt algatatud
tehingute puhul näidatakse siin 0 (null).
5) Kontaktivaba makse
Jah 1
Ei 2
Identifikaatorit näidatakse tehinguliikide „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7) ja
„kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8) puhul. Muude tehinguliikide,
mitteelektrooniliselt algatatud maksete ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul
märgitakse identifikaatoriks 0 (null).
6) Lähiväljaside (NFC) makse
Jah 1
Ei 2
Identifikaatorit näidatakse tehinguliikide „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7) ja
„kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8) puhul. Muude tehinguliikide,
mitteelektrooniliselt algatatud maksete ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul
märgitakse identifikaatoriks 0 (null).
7) Maksekaardiliik_2
Kohalik 1
VISA 11
Mastercard 12
American Express 13
Muu rahvusvaheline 9
Mitteelektrooniliselt algatatud maksete puhul näidatakse siin 0 (null).
8) Maksekaardi väljaandja riik
Siin näidatakse riigikood maksekaardi väljaandja residentsuse järgi. Kui maksekaardi
väljaandja residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX.
9) Vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik
Siin näidatakse riigikood vastuvõtva makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Kui vastuvõtva
makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX.
10) Kaarditehingu töötlemise süsteem
VISA 1
Mastercard 2
Nets Estonia kaardimaksete süsteem 3
Makseteenuse pakkuja sisene süsteem 4
Muu 5
Siin näidatakse süsteem, milles kaarditehing on töödeldud.
11) Kaarditehingu teostamise riik
Riigikood märgitakse kaarditehingu tegemise kohaks oleva riigi järgi.
Kaardimaksete puhul müügikohas näidatakse riigikood POS-terminali füüsilise asukoha järgi
ja tehingute puhul pangaautomaadis pangaautomaadi füüsilise asukoha järgi.
E-kaubanduse tehingute puhul on tehingu tegemise riigikoodi määramiseks kolm võimalust.
Üldjuhul määratakse riigikood selle riigi järgi, kus asub kaupmehe püsiv tegevuskoht. Kui
kaupmehel ei ole püsivat tegevuskohta, määratakse kood selle riigi alusel, kus on talle
väljastatud kehtiv tegevusluba, ning kui kaupmehel ei ole püsivat tegevuskohta ega
tegevusluba, siis selle riigi alusel, kus toimub kirjavahetus kaupmehe müügitegevusega seotud
maksude maksmise kohta.
Kui tehingu tegmise riiki ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.
12) Autentimise tugevus
Tugevalt autenditud 1
Tugevalt autentimata (non-SCA) 2
Mitteelektrooniliselt algatatud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null).
13) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud
Väikese väärtusega tehing 1
Usaldusväärsed maksesaajad 2
Korduv tehing 3
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid 5
Tehingu riskianalüüs 6
Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid 8
Kaupmehe poolt algatatud tehingud 9
Muu 10
Mitteelektrooniliselt algatatud ja tugevalt autenditud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null).
14) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid
Pettust ei ole 0
Petturi poolt maksejuhise andmine
Kaotatud või varastatud kaart 1
Kätte saamata kaart 2
Võltsitud kaart 3
Kaardiandmete vargus 4
Muu 5
Petturi poolt maksejuhise muutmine 6
Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks 7
Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks 8
Tehinguliikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1) ja „sularaha väljavõtmine
müügikoha terminalist“ (12) puhul ei saa kasutada identifikaatoreid „kaardiandmete
vargus“ (4), „petturi poolt maksejuhise muutmine“ (6) ja „maksja manipuleerimine
kaardimakse tegemiseks“ (7).
15) Käive
Kaarditehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani.
Välisvaluutas teostatud maksed arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise või
krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.
Käibe korral tuleb lähtuda põhimõttest, et tehingud kajastatakse tehingu toimumise hetkel ehk
tehingu toimumise kuupäeva järgi. Kui maksejuhis jõuab makseteenuse pakkujani pärast
aruande esitamist, kajastatakse tehingu käive aruandeperioodis, millal maksejuhis
makseteenuse pakkujani jõudis.
16) Arv
Kaarditehingute arv näidatakse tükkides.
Kaarditehingute arvu korral tuleb lähtuda põhimõttest, et tehingud kajastatakse tehingu
toimumise hetkel ehk tehingu toimumise kuupäeva järgi. Kui maksejuhis jõuab makseteenuse
pakkujani pärast aruande esitamist, kajastatakse tehing aruandeperioodis, millal maksejuhis
makseteenuse pakkujani jõudis.
17) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik
Aruandev makseteenuse pakkuja 1
Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2
Muu vastutuse kandja 3
Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null).
18) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta
Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe
komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja,
kes andis teada pettuslikust maksetehingust.
Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).
Rahandusministri … 2021. a määrus nr …
„Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta“
Lisa 4
E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne
1. Aruande valdkond
Aruandes kajastatakse residentsete makseteenuse pakkujate välja antud e-rahaga tehtud
maksetehingud ja nendega seotud pettused ning vastuvõetud e-raha tehingud. E-raha puhul
lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 toodud
määratlusest. Kajastamisele kuuluvad nii e-raha kontode kui ka e-raha kaartidega tehtud
tehingud ja nendega seotud pettused.
2. Andmete summeerimise üldnõuded
Ühe reana tuleb kajastada nende e-raha maksetehingute käivete summa, arv ja pettusest tulenev
kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku.
3. Aruanderea struktuur
Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:
1) Tehingutüüp;
2) Tehinguliik;
3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid;
4) Makseliik_1;
5) Makseliik_2;
6) Riigikood;
7) Autentimise tugevus;
8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud;
9) Käive;
10) Arv;
11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik;
12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta.
1) Tehingutüüp
Saadetud tehing 1
Vastuvõetud tehing 2
2) Tehinguliik
Kaugtehing 1
Mittekaugtehing 2
Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).
3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid
Pettust ei ole 0
Petturi poolt maksejuhise andmine
Kaotatud või varastatud e-raha kaart 1
Kätte saamata e-raha kaart 2
Võltsitud e-raha kaart 3
Kaardiandmete vargus 4
Autoriseerimata e-raha kontotehing 5
Petturi poolt maksejuhise muutmine 6
Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks 7
Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul kasutatakse identifikaatorit „pettust ei ole“ (0).
4) Makseliik_1
Makse kaardiga, millele saab vahetult e-raha salvestada 1
Makse e-raha kontolt 2
Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).
5) Makseliik_2
Kaardi juurdepääsu kasutades 1
P2P mobiilmaksekorraldus 2
Muu mobiilmaksekorraldus (v.a P2P) 3
Muu makse e-raha kontolt 4
Makseliik_2 tuleb näidata vaid makseliigi_1 identifikaatori „maksed e-raha kontolt“ (2) puhul.
Muul juhul ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).
6) Riigikood
Riigikood märgitakse e-raha maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu
teostamise kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.
7) Autentimise tugevus
Tugevalt autenditud 1
Tugevalt autentimata (non-SCA) 2
Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).
8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud
Väikese väärtusega tehing 1
Usaldusväärsed maksesaajad 2
Korduv tehing 3
Endale tehtud maksed 4
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja protokollid 5
Tehingu riskianalüüs 6
Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8
Kaupmehe poolt algatatud tehingud 9
Muu 10
Tugevalt autenditud tehingute ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0
(null).
9) Käive
E-raha maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas
teostatud e-raha maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise
kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.
10) Arv
E-raha maksetehingute arv näidatakse tükkides.
11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik
Aruandev makseteenuse pakkuja 1
Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2
Muu vastutuse kandja 3
Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei
ole, näidatakse siin 0 (null).
12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta
Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe
komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja,
kes andis teada pettuslikust maksetehingust.
Kahjum esitatakse vaid saadetud tehingute kohta. Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui
pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).
Rahandusministri … 2021. a määrus nr …
„Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta“
Lisa 5
Rahasiirdetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne
1. Aruande valdkond
Aruandes kajastatakse makseteenuse pakkuja rahasiirde maksetehingud ja nendega seotud
pettused.
2. Andmete summeerimise üldnõuded
Ühe reana tuleb kajastada nende maksetehingute käivete summa ja arv, mille identifikaatorid
langevad kokku.
3. Aruanderea struktuur
Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:
1) Tehingutüüp;
2) Tehingu liik;
3) Riigikood;
4) Käive;
5) Arv.
1) Tehingutüüp
Saadetud tehing 1
Vastuvõetud tehing 2
2) Tehingu liik
Pettust ei ole 0
Pettusega seotud tehing 1
Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul kasutatakse identifikaatorit „pettust ei ole“ (0).
3) Riigikood
Riigikood märgitakse maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu teostamise
kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.
4) Käive
Maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas
teostatud maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval
kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.
5) Arv
Maksetehingute arv näidatakse tükkides.
Rahandusministri … 2021. a määrus nr …
„Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta“
Lisa 6
Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne
1. Aruande valdkond
Aruandes kajastatakse makse algatamise teenuse pakkuja algatatud maksetehingud ja nendega
seotud pettused.
2. Andmete summeerimise üldnõuded
Ühe reana tuleb kajastada nende maksetehingute käivete summa ja arv, mille identifikaatorid
langevad kokku.
3. Aruanderea struktuur
Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:
1) Tehingu liik;
2) Riigikood;
3) Käive;
4) Arv.
1) Tehingu liik
Pettust ei ole 1
Pettusega seotud tehing 2
2) Riigikood
Riigikood märgitakse maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu teostamise
kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.
3) Käive
Maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas
teostatud maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval
kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.
4) Arv
Maksetehingute arv näidatakse tükkides.
Rahandusministri … 2021. a määrus nr …
„Statistiliste andmete esitamine erinevate
makseviisidega seotud pettuste kohta“
Lisa 7
Kasutatud mõisted
Määruse lisades 1–6 kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses.
1. Residentsuse kohta kasutatud mõisted
1.1. Resident on:
1) Eesti Vabariigi riigiorgan või asutus kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja
kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohalik omavalitsusüksus või
selle asutus;
2) välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu
välisriigis asuv Eesti asutuse või organisatsiooni esindus, mis ei tegele majandus- ja
kommertstegevusega;
3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus;
4) Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sh piiriülese
teenuse pakkuja);
5) Eesti Vabariigis registreeritud Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas
Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus;
6) Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal;
7) Eesti Vabariigis elav Eesti kodanik;
8) Eesti Vabariigis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba
vähemalt üheks aastaks;
9) välisriigis õppiv või ravil viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või
ravi kestusest;
10) välisriigis viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja-
või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest;
11) välisriigis viibiv, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutav Eesti Vabariigi diplomaat,
sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige.
1.2. Mitteresident on iga isik, kes pole hõlmatud mõistega resident.
2. Maksete kohta kasutatud mõisted
2.1. Makse on maksja või saaja algatatud sularaha sisse- või väljamakse ja raha ülekanne,
sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest.
2.2. Riigisisene makse on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka raha saaja
makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis.
2.3. Piiriülene makse on maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja
makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki.
2.4. Kliendimakse on kliendi algatatud, kliendile laekunud või raha saaja või seadusega
sätestatud kolmanda isiku algatatud makse, välja arvatud deebet- ja kreedit-
raamatupidamiskanne ning sularaha sisse- või väljamakse kliendi enda kontole/kontolt.
2.5. Klient on füüsiline või juriidiline isik (sh aruandva makseteenuse pakkujaga lepingulist
suhet mitte omav isik).
3. Tehingute kohta kasutatud mõisted
3.1. Rahasiire on makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või
tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma maksja või saaja nimel maksekontot
avamata.
3.2. Kaarditehing on maksekaardi vahendusel tehtud kaardimakse (k.a internetikeskkonnas
maksekaardiga tehtud makse) või sularaha kaarditehing.
3.3. Sularaha kaarditehing on maksekaardi alusel identifitseeritud kliendi poolt sularaha
maksmine kontole või kontolt sularaha väljavõtmine.
4. Makseviiside kohta kasutatud mõisted
4.1. E-kaubandus on kaupade või teenuste müük ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute
või erasektori organisatsioonide vahel, mis toimub elektroonilise tehinguna interneti kaudu või
arvutivõrgu vahendusel (võrguedastus). Mõiste hõlmab ka kaupade ja teenuste tellimist, mis
edastatakse arvutivõrkude kaudu, sõltumata kaupade või teenuste lõplikust kättetoimetamise
viisist.
4.2. P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus on kreedit-tüüpi maksekorraldus, mis on
algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus tehingu mõlemad osapooled
on eraisikud.
4.3. Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (välja arvatud P2P) on kreedit-tüüpi
maksekorraldus, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus
vähemalt üks tehingu osapooltest ei ole eraisik.
4.4. Maksekorraldus on raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku
algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks.
4.5. Deebet-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha saaja või
seadusega sätestatud kolmas isik.
4.6. Kreedit-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha maksja.
4.7. Otsekorraldus on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366
makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja
määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punktis 23.
4.8. Püsikorraldus on määratud perioodilisusega korduv kreedit-tüüpi maksekorraldus, mille
algataja on raha maksja.
4.9. Paberil maksekorraldus on maksekorraldus, mille maksja algatab paberkandjal või andes
juhise teenindusleti töötajale algatada kreeditkorraldus või muu manuaalset töötlemist vajav
maksekorraldus.
4.10. Telepanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale spetsiaalse
finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus.
4.11. Telefonipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale telefoni
teel edastatud maksekorraldus.
4.12. Internetipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale
edastatud internetiteenusel põhinev maksekorraldus, mis ei ole selle määruse raames toodud
välja eraldi makseviisina.
4.13. Pangalingi maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale pangalingi
kaudu edastatud maksekorraldus.
4.14 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse on määratletud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 15.
4.15. E-arve püsimaksekorraldus on e-arve alusel ja vastavalt maksja sõlmitud e-arve
püsimakse lepingule makseteenuse pakkuja automaatselt algatatud maksekorraldus.
4.16. E-arve maksekorraldus on e-arve alusel maksja poolt algatatud maksekorraldus, kus
makse andmed on eeltäidetud e-arve info alusel.
4.17. Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus on pangaautomaadis pangakaardiga algatatud
kreedit-tüüpi maksekorraldus (k.a määratud makse maksekorraldus).
5. Kaarditehingute kohta kasutatud mõisted
5.1. Kaardimakse on maksja kontolt saaja kontole maksmiseks tehtud kaarditehing, mis on
algatatud müügiterminalist, pangaautomaadist või internetikeskkonnas.
5.2. Saadetud kaarditehing on aruandva makseteenuse pakkuja väljaantud maksekaardiga
tehtud kaarditehing.
5.3. Vastuvõetud kaarditehing on aruandva makseteenuse pakkuja töödeldud kaarditehing, kus
aruandval makseteenuse pakkujal on leping makse saajaga. Kajastada tuleb ka tehinguid, kus
maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse vahendajat. Aruandmisele
kuuluvad nii aruandva makseteenuse pakkuja kui ka teiste makseteenusepakkujate välja antud
maksekaartidega tehtud tehingud, mille tulemusena kantakse raha üle makse saajale.
5.4. Kaardimakse müügikohas maksekaardiga on müügiterminalis maksekaardi vahendusel
tehtud kaardimakse.
5.5. Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel on müügiterminalis digitaalse
rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient kasutab maksmiseks maksekaardi
asemel telefoni, käekella või muud mobiilset seadet.
5.6 E-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga on internetikeskkonnas maksekaardi
vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient sisestab makse tegemiseks vajalikud
kaardiandmed kaupmehe internetikeskkonnas.
5.7. E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel on internetikeskkonnas
digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse.
5.8. P2P-kaarditehing on kaardimakse, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt
digitaalse rahakoti vahendusel) ja kus tehingu mõlemad osapooled on eraisikud.
5.9. Kontaktivaba makse on maksetehing, mille teostamiseks on kasutatud maksekaarti või
muud vahendit (nt mobiiltelefon), kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad ühes
ja samas füüsilises asukohas ja kus kaasaskantava seadme ning müügikoha (POS) vaheline side
toimub kontaktivaba tehnoloogia abil.
5.10. Lähiväljaside (NFC) makse on kontaktivaba maksetehing lähiväljaside (NFC)
tehnoloogiat kasutades (ISO/IEC 18092).
5.11. Pangaautomaadis algatatud kaardimakse on pangaautomaadis maksekaardiga algatatud
kaardimakse.
6. Maksekaartide kohta kasutatud mõisted
6.1. Maksekaart on makseteenuse pakkuja poolt konto omajale või konto omaja määratud
isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks.
6.2. Deebetkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751
kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1–5) artikli 2
punktis 33.
6.3. Deebet-sularahakaart on maksekaart, mis on seotud kliendi maksekontoga ja võimaldab
pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid.
6.4. Deebet-maksekaart on maksekaart, mis on seotud kliendi maksekontoga ja millega
teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu
maksenõude laekumist makseteenuse pakkujale.
6.5. Määratud tagasimaksega krediitkaart on kaart, mis võimaldab kaardi valdajal teha oste, mis
arvestatakse lubatud piirides maha kaardi väljastaja juures olevalt kontolt. Kontojääk
arveldatakse tervikuna ettemääratud perioodi lõpus. Kaardi valdajatelt võetakse tavaliselt
aastatasu. Määratud tagasimaksega krediitkaarti eristab krediitfunktsiooniga kaardist
kokkulepe, millega avatakse krediidiliin ja lisatakse kohustus arveldada tekkinud võlg
ettemääratud perioodi lõpus ilma intressimäärata.
6.6. Krediitkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/751 artikli
2 punktis 34. Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse määratud tagasimaksega krediitkaardid
välja.
6.7. E-raha funktsiooniga kaart on kaart, millel saab vahetult hoida e-raha (määratletud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja
tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive
2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267,
10.10.2009, lk 7–17) artikli 2 punktis 2), ja/või kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontol
hoitavale e-rahale ja teha e-raha maksetehinguid.
6.8. E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord, on e-raha funktsiooniga
kaart, mida on laetud vähemalt üks kord ja mida võib seega pidada aktiveerituks. Laadimist
võib tõlgendada e-raha funktsiooni kasutamise tahtena.
6.9. Ajutine või asenduskaart on kaart, mis on kliendile väljastatud ajutiselt, kaotatud või
suletud kaardi asemel.
6.10. Kontaktivaba kaart on kontaktivaba maksefunktsiooniga kaart, mis võimaldab
maksetehingu algatada kontaktivaba eritehnoloogiaga, mille puhul maksetehingu maksja ja
makse saaja (ja/või nende seadmed) on samas füüsilises asukohas.
7. Müügikohtade kohta kasutatud mõisted
7.1. Müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on
võimalik tasuda maksekaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga ehk
aadressiga kaupade või teenuste müügikohti peetakse erinevateks müügikohtadeks. Igal
müügikohal on unikaalne tunnuskood (liikmenumber).
8. Müügiterminalide kohta kasutatud mõisted
8.1. Müügiterminal on seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga.
8.2. POS-terminal on füüsiline seade, mida kasutatakse tehingute tegemisel jaemüügi asukohas
makseteabe vastuvõtmiseks tarbijalt ettevõtjale, tavaliselt elektrooniliselt.
8.3. E-kaubanduse (e-commerce) müügikoht on makselahendus, mis võimaldab kaardimaksete
teostamist internetikaubamajas või e-teenuste pakkumisel internetikeskkonnas.
9. Pettuste kohta kasutatud mõisted
9.1. Autentimine on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366
artikli 4 punktis 29.
9.2. Kliendi tugev autentimine (SCA) on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 30.
9.3. Kliendi tugevalt autentimata tehing (non-SCA) on tehing, mille puhul kohaldatakse kliendi
tugeva autentimise erandit Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete standarditega, mis
käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi teabevahetuse avatud standardeid
(EL) 2018/389 (ELT L 69, 13.3.2018) (edaspidi komisjoni delegeeritud määrus) III peatüki
kohaselt, ja tehinguid, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2015/2366 artikli 97 lõiget 1. Siia kuuluvad kaupmehe algatatud tehingud ja muud tehingud,
mille suhtes ei kohaldata kliendi tugevat autentimist.
9.4. Kaugtehing on maksetehing, mis on algatatud interneti teel või seadme kaudu, mida võib
kasutada sidevahendina, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2015/2366 artikli 4 punktis 6.
9.5. Mittekaugtehing on maksetehing, kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad
ühes ja samas füüsilises asukohas.
9.6. Pettuslik maksetehing hõlmab kõik maksepettuste juhud, millele on viidatud Euroopa
Pangandusjärelevalve suuniste pettuseandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste
direktiivi artikli 96 lõikele 6 (EBA/GL/2018/05) (edaspidi EBA suunised) punktis 3.1 toodud
suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.1.
9.7. Petturi poolt maksejuhise andmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne
väljastamine“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud
maksetehingud“ punktis 1.6.d.
9.8. Petturi poolt maksejuhise muutmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne
muutmine“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud
maksetehingud“ punktis 1.6.c.
9.9. Maksja manipuleerimine on määratletud EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1
„Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.1.b.
9.10. Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta on määratletud kui „Pettuse tõttu tekkinud
kahjum vastutuse kandja kohta“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja
pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.6.b.
9.11. Väikese väärtusega tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 16.
9.12. Endale tehtud makse on määratletud kui „Kreeditkorraldus samale füüsilisele või
juriidilisele isikule kuuluvate kontode vahel“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 15.
9.13. Usaldusväärsed maksesaajad on määratletud kui „Usaldatavad makse saajad“ komisjoni
delegeeritud määruse artiklis 13.
9.14. Korduv tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 14.
9.15. Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid on määratletud komisjoni
delegeeritud määruse artiklis 17.
9.16. Tehingu riskianalüüs on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 18.
9.17. Kontaktivaba väikese väärtusega makse on määratletud kui „Viipemakse
müügipunktis“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 11.
9.18. Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid on määratletud kui „Personalita
terminalid transpordi- ja parkimistasude maksmiseks“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis
9.12.
9.19. Kaupmehe poolt algatatud tehing on ühekordne või korduv makse, mis algatatakse
kaupmehe poolt kokkulepitud kuupäeval maksja nõusolekul. Kliendi ja kaupmehe eelneva
kokkuleppe järgi ei pea klient andma igakordset nõusolekut makse teostamiseks ega seda ise
algatama (nt ajakirjanduse või kaupade igakuised tellimused).
9.20. Kaotatud või varastatud kaart on pettuse liik, mille puhul kasutatakse kaotatud või
varastatud kaardipõhist makseinstrumenti ilma tegeliku või vaikimisi õiguspärase valduseta
kaardi üle.
9.21. Saamata kaart on kaardipõhine makseinstrument, mille kohta maksja väidab, et ta pole
seda kätte saanud, kuigi makseteenuse pakkuja (väljastaja) kinnituse kohaselt on see maksjale
saadetud (mis tahes vormis).
9.22. Võltsitud kaart on muudetud või ebaseaduslikult taastoodetud kaardipõhise
makseinstrumendi kasutamine, k.a magnetriba või reljeeftrüki paljundamine või muutmine.