EELNÕU kuupäev Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Väärtpaberituru s eaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse s tekstis , välja arvatud § 234¹ lõikes 3, asendatakse läbivalt tekstiosa „kuni 32 000 eurot“ tekstiosaga „kuni 400 000 eurot“; 2 ) paragrahv i 10 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta ( ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337 ) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (OJ L 173, 12. 0 6.2014, lk 84–148) , ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 , mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L 314, 0 5.12.2019) , tähenduses.“; 3 ) paragrahvi 40 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ “ (1) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või investeerimistegevus kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. Erandin a käesoleva lõike teises lauses sätestatust ei käsitata investeerimisühingut finantseerimisasutusena käesoleva seaduse 3. osa, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 ja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses.”; 4 ) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Krediidiasutuste seaduse 10 1 . peatükis sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste tervendamist ja 11. peatüki 3. jaos sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste likvideerimist kohaldatakse ka investee rimisühingute, sealhulgas investeerimisühingute teistes lepinguriikides asuvate filiaalide suhtes. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse 10 1 . peatüki ja 11. peatüki 3. jao tähenduses.“; 5) paragrahvi 40 täiendatakse lõiget ega 6 – 8 järgmises sõnastuses: „ (6 ) Kui investeerimisühing vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, käsitatakse t eda krediidiasutusena ning kohaldatakse tema suhtes krediidiasutuste seaduses ja teistes õigusaktides krediidiasutuse suhtes kohta sätestatut . (7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) 2019/2033 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 nimetatud investeerimisühingute suhtes puhul tehakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise üle vastavalt sama määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 teisele lõigule ja artikli 1 lõike 5 kolmandale lõigule. (8) Investeerimis ühingu võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude määra tle misel lähtutakse krediidiasutuste seaduse §-s 131 sätestatust . “; 6 ) seadus t täiendatakse §- ga 40 1 järgmises sõnastuses: „ § 4 0 1 . Väike ja mitteseotud investeerimisühing (1) Kui investeerimisühing vastab kõi gi le Euroopa Parlamendi ja Nõukogu n õukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise tingimustele (edaspidi väike ja m itteseotud investeerimisühing ) , siis ei kohaldata selle investeerimisühingu suhtes käesoleva seaduse § 79 2 lõikeid 2– 1 1 , § -e 79 3 , ja § 79 4 , § 82 2 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4 – 7, § 110 lõige t 6, § 110 1 lõik e 7 punkt i 1 , ning § -e 110 2 , § 236 11 , § 236 12 ja § 236 13 , kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) K äesoleva seaduse § 110 lõiget 6 ja § 110 1 lõike 7 punkti 1 kohaldatakse väikesele ja mitteseotud investeerimisühingule, kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. ( 3 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse , kui investeerimisühing on kuu s kuu d järjest vasta nud väikese ks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimus t ele ja on teavita nud sellest inspektsiooni. ( 4 3 ) Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, tuleb sellest teavitada inspektsiooni ja ning tema suhtes ei kohald ata enam käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5 sätestatu t 12 kuu jooksul hindamisest arvates . ( 5 4 ) Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kohaldatakse tema suhtes järgmisel majandusaastal käesoleva seaduse §-s 79 3 sätestatud tulemustasu nõudeid . (5) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 koha ldatakse k äesoleva seaduse § 110 lõiget 6 ja § 110 1 lõike 7 punkti 1 väikesele ja mitteseotud investeerimisühingule, kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. (6) Inspektsioon võib otsustada väikese ja mitteseotud investeerimisühingu suhtes: 1) kohaldada käesoleva seaduse § 82 2 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4 – 7 asjakohasel määral; 2) kohaldada erandi t k äesoleva seaduse § 230 lõi keid gete 5 ja 5 1 koha selt , lähtu des investeerimisühingu suurusest, tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest ; 3) põhjendatuse korral kehtestada käesoleva seaduse § 235 lõike 1 punkti 9 alusel täiendavate omavahendite nõude, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 236 11 sätestatud tingimusi; 4) kehtestada likviidsuse erinõuded käesoleva seaduse § 235 lõike 1 punkti 16 alusel, võttes arvesse käesoleva seaduse § -s 236 12 sätestatud tingimusi, juhul kui investeerimisühingut ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud. “ ; 7 ) p aragrahvi 46 1 lõi ke 1 e simene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omavale investeerimisühingule ei kohaldata võrdse vastaspoolega tehingu tegemisel ja sellise tehinguga otseselt seotud kõrvalteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 79 1 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 85 2 ja 85 4 –85 7 , § 86 lõigetes 1, 2 ja 5, § 87 lõike 1 punktides 3–5, lõigetes 2–3, lõike 4 punktides 1–3 ja lõikes 5, §-des 87 1 – 87 5 ning § 89 1 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.“; 8 ) paragrahvi 47 lõike 1 1 punktides 2 ja 3 asendatakse tekstiosa läbivalt sõnad “krediidi- ega finantseerimisasutus” tekstiosaga sõnadega “ krediidiasutus, investeerimisühing ega finantseerimisasutus”; 9 ) paragrahvi 47 lõike 1 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4) isik põhjendab inspektsiooni nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevus e või teenus e käsita mist kõrvaltegevusena .“; 10) paragrahvi 49 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (7) Investeerimisühing võib kliendi asjatundlikkust, kogemusi ja teadmisi hinnata krediidiasutuste, investeerimisühingute ja teiste finantsjärelevalve alla kuuluvate finantseerimisasutuste juhtidele esitatavate nõuete alusel.” ; 1 1 ) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: “(1 1 ) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esi tab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline , võib inspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks uuendatud andmete või dokumentide kättesaamise aja . Sellisel juhul peab inspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja.”; 1 2 ) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 575/2013“ tekstiosaga „(EL) nr 2019/2033“; 1 3 ) paragrahvi 58 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele ;“; 1 4 ) paragrahv i 65 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kolmanda riigi investeerimisühingule ei kohaldata käesolevas jaos sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil investeerimisteenuse või kõrvalteenuse saamiseks selles kolmandas riigis asutatud investeerim isühingu poole. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul , kui investeerimisühing ise otse osutab investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid või turustab kliendile muid investeerimisteenuseid või - tooteid, mille osas vastu ei ole klient oma initsiatiivi huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul , kui investeerimisühingu nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või investeerimisühinguga seotud isik , välja arvatud juhul , kui tegemist on grupisiseste tehingutega .“; 1 5 ) seadust täiendatakse §-ga 67 1 järgmises sõnastuses : „ § 67 1 . Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaali aruandluskohustus (1) Kolmanda riigi investeerimisühing peab esitab inspektsioonile Eestis asutatud filiaali kohta esitama inspektsioonile ühe kuu jooksul p är ast majandusaasta lõppu: 1) andmed tegevuse ja osutatavate teenuste kohta Eestis; 2) igakuise minimaalse, keskmise ja maksimaalse riskipositsiooni Euroopa Liidus asuvate isikute suhtes , kui investeerimisühing osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust; 3) andmed nende väärtpaberite koguväärtus e kohta , mille on emiteerinud Euroopa Liidus asutatud isikud või mis pärinevad eelnimetatud isikute lt , juhul kui investeerimisühing on garanteerinud selliste väärtpaberite pakkumis e , emiteerimis e või müü g i viimase 12 kuu jooksul; 4) andmed Eestis osutatavate teenuste ja t egevuse käib e ning varade koguväärtus e kohta ; 5) filiaali klientidele kättesaadavate investorikaitse meetmete üksikasjalik u kirjeldus e , sealhulgas klientide õigused, mis tulenevad rakendatavast investorikaitse skeemist; 6) riskijuhtimise põhimõtted ja kor ra , mida filiaal kohaldab Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse puhul; 7) filiaali juhtimiskorraldus e , sealhulgas filiaali juhtimise eest vastutava te isiku te ja muud el võtmekohtadel oleva te isiku te nimed . (2) Inspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule nõuda muu talle vajaliku teabe esitamist, et jälgida filiaali tegevust.“; 1 6 ) paragrahvi 79 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 79. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide valimisele, pädevusele j a tegevusele esitatavad nõuded “; 1 7 ) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses ja segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses juhatuse ja nõukogu liikmele ulatuses, mis on nende eriomast rolli arvesse võttes asjakohane. “ ; 1 8 ) paragrahvi 79 1 pealkirjas t jäetakse välja sõnad „ning nende tasustamise põhimõtted “; 1 9 ) paragrahvi 79 1 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehte tuks; 20 ) seadus t e 9. peatükki täiendatakse §- de ga 79 2 – 79 6 järgmises sõnastuses: „ § 79 2 . Investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine (1) Investeerimis ühing tagab, et tema töötajate tasustamise põhimõtted ei lähe vastuollu investeerimisühingu kohustusega lähtuda oma tegevuses kliendi parimatest huvidest, sealhulgas ei või investeerimisühing mõjutada oma töötajaid soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini vastava väärtpaberiga. (2) Töötajaks käesoleva paragrahvi, § 79 3 lõigete 1–9 ja § 79 4 tähenduses loetakse järgmisi isikuid: 1) juhatuse või nõukogu liige; 2) töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad ettevõtja nimel riskide võtmist (edaspidi riskivõtja ); 3) kontroll i funktsiooni täitmisse kaasatud töötaja; 4) töötaja, kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja te väikseima töötasuga; 5) töötaja, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara. (3) Investeerimisühin gu töötaja tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ning muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted ) peavad: 1) olema selged ja dokumenteeritud ning vastama investeerimisühingu suurusele, sisemisele korraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele; 2) olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud põhimõtetega; 3) olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega; 4) lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võt ma arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju; 5) hõlmama huvide konflikti de vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist . (4 ) T asustamise põhimõtted peavad olema kehtestatud ja kohaldatavad viisil , mis on sobiv , arvestades investeerimisühingu suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust . (5 ) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab investeerimisühingu t asustamise põhimõtted ja vaatab need regulaarselt üle . Nõukogu vastutab ka tasustamispoliitika rakendamise järelevalve eest, välja ar vatud juhul , kui investeerimisühingus on moodustatud töötasukomitee. (6 ) Investeerimisühing viib peab vähemalt üks kord aastas viima läbi tasustamispoliitika rakendamise kesk s e ja sõltumatu sisekontroll i . (7 ) Riskijuhtimise ja vastavu skontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu peab olema investeerimisühingu nõukogu või , kui see on moodustatud loodud , siis töötasukomisjoni otsese järelevalve all. (8 ) K ontroll i funktsiooni täitva töötaja tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ja ei ega tohi sõltuda tema kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest. (9 ) Tasustamise põhimõtetes eristatakse selgelt järgmisi tasusid: 1) põhitöötasu, mi lle suurus väljendab eelkõige mis kajastab töötaja asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest vast utust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele; 2) tulemusta su, mi lle suurus väljendab mis kajastab töötaja pidevaid ja riskiga korrigeeritud tulemusi ning tööd, mis on tehtud lisaks töökirjeldusele vastavale tööle. (10 ) Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa , nii et oleks võimalik ning võimaldama rakendada paindlikku töötasu poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust tulemustasu mitte maksta. (11 ) Käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaldamiseks peab investeerimisühing määrama oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud. Suhtarvude määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja sellega seonduvaid riske ning iga vastava kategooria töötajate mõju investeerimis ü hingu riskiprofiilile. (12 ) Inspektsioon avaldab juhendiga investeerimisühingu usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise täpsemad nõuded . § 79 3 . Tulemustasu de maksmine investeerimisühingus (1) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta arvestatakse järgmist: 1) tulemustasu , mis on seotud töö tulemusega ja ning mis peab põhine b ma vastava isiku ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel, mida arvutatakse mitmeaastasest ajavahemikust lähtudes ning milles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske; 2) isiku töötulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta investeerimisühingu finants- ja muid kriteeriume id ; 3) tulemustasu ei tohi mõjutada investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas; 4) tulemustasu ei saa olla garanteeritud, välja arvatud uutele töötajatele nende esimesel tööaastal ning juhul, kui investeerimisühing on kõrgelt kapitaliseeritud ; 5) töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed kajastavad isiku poolt aja jooksul saavutatud tulemusi ja tööülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral vähendatakse tulemustasu vastavalt ; 6) hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad kokku sobima investeerimisühingu pikaajaliste huvidega; 7) selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ja vastavalt määrusele (EL) 2019/2033 vajalikku likviidsust; 8) töötasude muutuvkomponentide jaotuses investeerimisühingus võetakse arvesse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske; 9) vabatahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega. (2) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust koosneb järgmistest instrumentidest: 1) aktsiad; 2) aktsiatega seotud instrumendid või samaväär sed mitterahalised instrumendid; 3) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või hinnata alla ning mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis; 4) mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile . (3) Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib inspektsioon erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda. Tulemustasu ei tohi maksta selliste finantsvahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks käesoleva seaduse või määruse (EL) 2019/2033 nõuete täitamata jätmise. (4) Käesoleva paragrahvi l õike s 3 nimetatud juhul kohaldatakse nimetatud instrumentide suhtes asjakohaseid blokeerimispõhimõtteid, et viia isiku stiimulid kooskõlla investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Inspektsioon võib seada vastavate instrumentide liikidele ja struktuurile piiranguid või keelata teatavate instrumentide kasutamise tulemustasu maksmiseks. (5) V ähemalt 40 protsen d i tulemustasu maksmi ne lükatakse edasi kolme kuni viie aasta võrra, nagu on asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust, välja arvatud juhul, kui tulemustasu on eriti suur ja edasi lükatakse vähemalt 60 protsen d i tulemustasu maksmi ne . Maksmata tulemustasu osa ei maksta enne proportsionaalselt makstavat põhitöötasu. (6) Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti , kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, muu hulgas olukorras, kus : 1) isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav; 2) isikut ei käsitata ena m sobiva ega nõuetele vastavana . (7) Investeeri misühingu töötajal ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste rakendumist . (8) K ui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamisel vabatahtlikke pensionimakseid viie aasta jooksul lõikes 3 2 nimetatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab p ensioniikka ja läheb pensionile , makstakse talle vabatahtlik pension välja lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. (9) Käesoleva paragrahvi l õikeid 2, 5 ja 8 e i kohaldata , kui : 1) investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem; 2) töötaja isiku aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest töötasust. (1 0 ) K ui investeerimisühing saab finantskriisi ennet amise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1 nimeta tud erakorralist avalikku finantstoetust , siis investeerimisühing : 1) ei maksa tulemustasu juhatuse liikmetele; 2) kehtestab piirangu tulemustasu maksmise ks le investeerimisühingu töötajatele , kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega ja erakorralise avaliku finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. § 79 4 . Töötasukomitee (1) Investeerimisühingus, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus on asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja l järjestikusel majandusaastal olnud keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem , moodustatakse nõukogu liikmetest koosnev töötasukomitee. (2) Investeerimisühing ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodusta t ud konsolideeritud tasandil ja töötasukomitee selle tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi. (3) Töötasukomitee: 1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle; 2) hindab tasustamise põhimõtete rakendamist ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele ning teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks; 3) valmistab investeerimisühingu nõukogule ette tasustamis alased otsus t e projektid . (4) Töötasukomitee läht ub oma tegevuses investeerimisühingu aktsionäride ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist. “ ; 2 1 ) paragrahv 82 2 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „§ 82 2 . Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess (1) Investeerimisühingu kõik olulised riskid peavad olema igal hetkel adekvaatselt kaetud omavahenditega. (2) Investeerimisühing peab kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad , süsteemid ja protsessid , et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada või millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla ning mis vastavad ajakohase investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse ulatusele ja juhtorgani poolt eelnevalt kindlaks määratud riskitaluvusele. (3 ) Investeeri misühing kehtestab korra, strateegiad, süsteemid ja protseduurid , et teha kindlaks, juhtida ja jälgida järgmist : 1) kli endile tekitatava riski olulisi allika id ja mõju, samuti igasugust ol ulist mõju omavahenditele; 2) turule tekitatava riski olulisi a llika i d ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele; 3) investeerimis ühingule avalduva riski olulisi allika i d ja mõju, eelkõige neid , mis võivad omavahendite taset vähendada; 4) likviidsusrisk i asjakohastel ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase, sealhulgas seoses käesoleva lõike punktides 1 – 3 nimetatud riskide oluliste allikate käsitlemisega. (4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetud riskide hindamisel arvestatakse käesoleva seaduse §- s 88 sätestatut. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetud riskide tõhusa juhtimise vahendina tuleb kaaluda kutsekindlustuse sõlmimist. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaldamisel loetakse asjakohasel juhul investeerimisühingule avalduva riski oluliseks allikaks ja mõjuks , kui see on asjakohane, muu hulgas järgmisi näitajaid : 1) muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes; 2) klientide või vastaspoolte maksejõuetus t ; 3) väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioon e ; 4) kohustus i kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes. ( 7 ) Investeerimisühing kaalub hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele , kui selliseid riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes . ( 8 ) Lõpetamise või l ikvideerimise korral peab investeerimisühing kaaluma kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise nõudeid ja vajalikke ressursse, võttes arvesse ärimudelite ja strateegia te elujõulisust ja kestlikkust. “; 2 2 ) seaduse 9. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 83 3 järgmises sõnastuses: „ § 83 3 . Nõukogu ja riskikomitee kohustused seoses investeerimisühingu riskide käsitlemise ga (1) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab ja vaatab regulaarselt üle i nvesteerimisühingu riskivalmidus e ning potentsiaalsete riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit. (2) Investeerimisühingu nõukogu peab pühendama piisavalt aega ja vahendeid, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine. (3) Investeerimisühing peab looma aruan dlusahelad, mis tagavad nõukogu teavitamise kõigist olulistest riskidest ning riskijuhtimis e põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest. (4) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomase le majandusaasta le vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit e urot või suurem kui 100 mi ljonit eurot , peab loom a riskikom itee . Riskikomitee liikmed ei tohi asjaomases investeerimisühingus täita ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. (5) Riskikomitee pädevusse kuulub: 1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal; 2) järelevalve juhatuse riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele . (6) Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised , ja oskused, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu ris kistrateegiat ja riskivalmidust ning täita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesandeid. (7) Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs teabele investeerimisühingule avanevate või avaneda võivate riskide kohta.“ ; 2 3 ) seadust täiendatakse §- ga 82 17 järgmises sõnastuses: „§ 82 17 . Nõuete täitmata jätmine väärtpaberite pakkumise või väljatöötamise korral (1) Investeerimisühing ei pea täitma käesoleva seaduse § 82 9 lõike 1, § 82 11 lõike 1, § 82 13 lõike 1, § 82 14 lõike 1 ning § 85 lõike 1 punktides 6 1 ja 6 2 sätestatud nõu deid järgmistel juhtudel , kui : 1) investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe ; 2) väärtpabereid turustatakse või pakutakse üksnes võrdsetele vastaspooltele. (2) Varasema lunastamise kokkulepe on kokkulepe, mille kohaselt peab emitent tasuma võlakirja ennet ähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse ja lunastatava võlakirja põhisumma summaga . “ ; 2 4 ) paragrahvi 85 6 täiendatakse lõi g etega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „(13) Erandina võib investeerimisühing, kes osutab kliendile väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid , tellida kolmandalt isikult analüüse ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1–12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) investeerimisühing ja analüüsi koostaja on enne korralduste täitmis e teenuse osutamis t või analüüside koostamist sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud, milline osa korralduste täitmise teenuse ja analüüside eest makstud kombineeritud tasudest või ühismaksetest on seostat av analüüsiga; 2) investeerimisühing teavitab klienti analüüse koostavale kolmandale isikule korralduste täitmise teenuse ja analüüsid e eest tehtud ühismaksetest ; 3) analüüsid, mille eest makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse , puudutavad emitente, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa ühte miljardit eurot, lähtudes aastalõpunoteeringutest majandusaastatel, mil nad on või olid noteeritud , või omakapitalist majandusaastatel, mil nad ei ole või mil neid ei olnud noteeritud. (14) Analüüs käesoleva paragrahvi tähenduses on uurimismaterjal või teenus : 1) mis on seotud ühe või mitme väärtpaberi või muu varaga või väärtpaberi emitentide või potentsiaalsete emitentidega või mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu väärtpaberite, varade või emitentide kohta; 2) milles otseselt või kaudselt soovitatakse investeerimisstrateegiat ning milles esitatakse põhjendatud arvamus väärtpaberi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta või mis sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamisel , ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel. “; 2 5 ) p aragrahvi 86 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „ (6) Investeerimisühing esitab kliendile või potentsiaa l sele kliendile kogu käesolevas seaduses esitamiseks nõutava teabe elektrooniliselt. K lient või potentsiaalne klient, kes ei ole kutseline investor, võib nõuda teabe tasuta esitamist paberil. ( 7 ) Investeerimisühing, kes annab klientidele edaspidi teavet üksnes elektroonilisel teabekandjal, peab kliente, kes ei ole kutselis e d investor id ja kes on saanud teavet seni paberil, teavitama sellisest muutusest vähemalt kaheksa nädalat ette. Seejuures on investeerimisühing kohustatud eelnimetatud kliente teavitama: 1) nende õigusest saada teavet edaspidi paberil , juhul kui nad seda soovivad; 2) sellest, et kui nad eelnimetatud teavitamisest kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet edasi paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt.“ ; 2 6 ) paragrahvi 87 täiendatakse lõi ke ga 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui väärpaberi ostmise või m üümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada kulude ja tasude teabe viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) klient annab nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist; 2) investeerimisühing annab kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine selle teabe saamiseni edasi; 3) avaldatav teave vastab käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 nimetatud nõuetele; 4) investeerimisühing annab kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist telefoni teel teavet kulude ja tasude kohta . “ ; 2 7 ) p aragrahvi 87 1 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Kui investeerimisühing osutab investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad ühe väärtpaberi müümi s e ja teise ostmi s e või olemasoleva väärtpaberi ga seotud muutmis e õiguse kasutamise teenust (edaspidi väärtpaberi vahetamine ) , hangib investeerimisühing vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsib väärtpaberi vahetamise kulu ja tulu. Investeerimisnõustamise osutamise korral annab investeerimisühing kliendile sealjuures teada, kas väärtpaberi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.“ ; 2 8 ) seadust täiendatakse §-ga 89 2 järgmises sõnastuses: „ § 89 2 . Nõuete kohaldamise erisused väärtpaberituru kutselis t ele osalis t ele „(1 ) Käesoleva seaduse § 87 lõik e 1 punktis 5 sätestatud nõudeid kohaldatakse väärtpaberituru kutselisele osalisele vaid investeerimisnõustamise ja väärtpaberi portfelli v alitsemise teenuse osutamise korra l. (2 ) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 2 1 , § 87 lõi kes 5 ning § 89 1 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid väärtpaberituru kuts elise osalise puhul ei kohaldata, välja arvatud , kui ta on investeerimisühingule teada andnud, et soovib nimetatud sätetega kehtestatud õigusi kasutada. Investeerimisühing säilitab kliendi teavitused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. “; 2 9 ) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ § 93. Investeerimisühingu aktsia- ja algkapital (1) Investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital või tegutseva äriühingu puhul algkapital olema vähemalt: 1) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud investeerimisteenuseid; 2) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 9 nimetatud investeerimisteenuseid, kui see investeerimisühing kaupleb oma arvel või tal le on see lubatud; 3) 75 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 7 nimetatud investeerimisteenuseid, tingimusel et sellel investeerimisühingul talle ei ole lubatud hoida klientide raha ega klientidele kuuluvaid väärtpabereid ; 4) 150 000 eurot muude kui käesoleva lõi k e punktis 1, 2 või 3 nimetatud teenuseid pakkuvate investeerimisühingute puhul. (2) Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 9 nimetatud vahenditest ." ; 30 ) paragrahvi 94 lõikes 1 asendatakse teksti osa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse §-s 82 2 “ teksti osaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033“ ; 3 1 ) paragrahvi 94 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(2) I nspektsioon võib otsustada kohaldada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 1 lõike 2 punktile c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL ) nr 575/2013 VII ja VIII jaotise ning krediidiasutuste seaduse kohaseid usaldatavusnõuete täitmise nõudeid investeerimisühingu suhtes, kes tegeleb käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või punktis 6 nimetatud tegevusega, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus eelnenud 12 kuu keskmisena on viis miljardit eurot või rohkem ning kui esineb ü ks või enam järgmis test asjaolu dest : 1) investeerimisühingu maksejõuetuse või finantsraskuste korral võib kaasneda olukord, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile ; 2) investeerimisühing on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud kliiriv liige; 3 ) investeerimisühingu suurus, tegevuse laad, ulatus, keerukus ja vastastikune seos finantssüsteemiga on Euroopa Liidu või Eesti majanduse seisukohast piisavalt oluline . “ ; 3 2 ) paragrahvi 94 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 3 ) paragrahvi 94 täiendatakse lõigetega 7 – 9 järgmises sõnastuses: „ (7) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata kaubavahendajate ja lubatud heitkoguse ühikute vahendajate, fondivalitsejate ega kindlustusandjate suhtes. (8 ) Kui inspektsioon tunnistab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse kehtetuks , tea vi tab ta sellest investeerimisühingut viivitamata. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete kohaldamine lõpetatakse ka siis, kui investeerimisühing ei vasta enam nimetatud lõikes sätestatud künnisele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu alusel. (9 ) I nspektsioon teavitab viivitamata käe sol eva paragrahvi lõigete 2 ja 8 alusel tehtud otsustest Euroopa Pangandusjärele valve Asutust .“ ; 3 4 ) paragrahvi 108 lõike s 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 575/2013“ tekstiosaga „(EL) nr 2019/2033 “ ; 3 5 ) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 6 ) paragrahvi 110 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 1 ) Investeerimisühing on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu. “ ; 37 ) paragrahvi 110 lõige 3 1 tunnistatakse kehtetuks; 3 8 ) paragrahvi 110 täiendatakse lõi getega 6 –8 järgmises sõnastuses: „(6) Inspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing avaldaks enda kohta käivaid avalikke andmeid lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud aruan netele ka oma veebilehel ja muudes teabekanalites. (7) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemise korra l tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil. (8) Käesoleva seaduse § - des 110 2 ja 110 3 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus nimetatud teave see on avalikustatud. “; 3 9 ) paragrahv 110 1 tunnistatakse kehtetuks; 40 ) seadus t täiendatakse §- de ga 110 2 ja 110³ järgmises sõnastuses: „ § 110 2 . Investeerimisühingu filiaali ja finantseerimisasutusest tütarettevõtja kohta avalikustatav teave Investeerimisühing avalikustab koos majandusaasta aruandega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 tähenduses oma teistes riikides asutatud filia alide ja finantseerimisasutusest tütarettevõtjate määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 tähenduses kohta järgmise teabe : 1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad; 2) käive või müügitulu; 3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel; 4) maksustamiseelne kasum või kahjum; 5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks; 6) saadud riiklike toetus t e summa. § 110 3 . Investeerimisühingu kohta muu teabe avalikustamine ( 1 ) Investeerimisühing edastab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Muu hulgas annab i I nvesteerimisühing annab inspektsioonile ka teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. ( 2 ) Inspektsioonil on muu hulgas õigus nõuda, et : 1) nõuda, et investeerimisühing avaldaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 nimetatud teabe sagedamini kui kord aastas , ja määrata avaldamise tähtaeg; 2) nõuda, et emaettevõtja avaldaks kord aastas kas täielikult või viidetena vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üld juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kirjelduse vastavalt käesolevale seadusele; 3) nõuda, et investeerimisühing edastaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe investeerimisühingu juhtorgani iga liikme või töötaja kohta.“; 4 1 ) paragrahvi 163 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas peatükis sätestatud positsioonipiiranguid ei kohaldata : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 2 punktis 4 nimetatud energia hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mis täidetakse natuuras ; 2 ) selle isiku poolt või tema nimel kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suhtes, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kelle hoitavad positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema isiku äritegevusega otseselt seotud riske; 3 ) positsioonide suhtes, mis kuuluvad isikule, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille põhitegevus ei ole investeerimisteenus e osutamine või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuste osutamine või kaubatuletisinstrumentide turutegijana tegutsemine, kui need positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse isiku äritegevusega otseselt seotud riske ; 4) positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavatest kaubatuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguse väärtpaberitega sooritatud tehingutest, mille eesmärk on täita kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõudeid, kui sellised nõuded on kehtestatud kooskõlas käesoleva seadusega; 5) käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud väärtpaberitele.“; 4 2 ) paragrahvi 163 6 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Käesolevat peatükki kohaldatakse vaid üksnes järgmistele kaubatuletisinstrumentidele: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukog u määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 1 ning I lisa I–XX osas ja XXIV osa 1. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukog u määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatud toodetega seotud tuletisleping (edaspidi põllumajandustoorme tuletisinstrumen t ); 2) kaubatuletisinstrumen t , mille lõpp-positsioonide omanike kõigi netopositsioonide summa vastab nende avatud kogupositsiooni suurusele ja on keskmiselt vähemalt 300 000 partiid aastas ( edaspidi kriitilise tähtsusega või oluline tuletisinstrument ).“; 4 3 ) paragrahvi 163 9 täienda takse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Inspektsioon kehtestab positsioonipiirangud vastavalt Euroopa Parlamendi k omisjoni ja nõukogu P arlamendi direktiivi 2021/338, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele , artikli 57 lõike 3 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni tehnilistes standardites ette nähtud arvutusmeetoditele .“; 4 4 ) paragrahvi 163 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) I nspektsioon kehtest ab kaubatuletisinstrumendile ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõi gi s jurisdiktsioonides selle instrumendiga tehtavate tehingute suhtes , kui: 1) põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus rohkem kui ühes jurisdiktsio onis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis ; 2) kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis .“; 4 5 ) p aragrahvi 163 9 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ü htse positsioonipiirangu kohaldamisel ja selle läbivaatamisel konsulteerib inspektsioon teiste selle kaubatuletisinstrumendi olulises mahus kauplevate kauplemiskohtade finantsjärelevalve asutustega.“ ; 4 6 ) p aragrahvi 163 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmi selt: „(4) Inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena rakendab meetmeid koostöö korraldamiseks teise lepingu riigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab järelevalvet põllumajandustoorme tuletisinstrumendi ga , millel on sama alusvara ja samad omadused , või kriitilise tähtsusega või olulise le kaubatuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaupleva kauplemiskoha ja vastavas tuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute üle, muu hulgas asjakohase teabe vahetamiseks ühtse positsioonipiirangu kontrollimise võimaldamise ja positsioonipiirangu täitmise tagamise eesmärgil.“ ; 4 7 ) p aragrahvi 163 9 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „ (5) Inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena sõlmib koostöö kokkuleppe teise lepinguriigi finantsjärelevalve asut usega, kes teostab järelevalvet kaubatuletisinstrumendi, millel on sama alusvara ja samad omadused, olulises mahus kaupleva kauplemiskoha või vastavas tuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute üle . ; (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöökokkuleppes käsitletakse muu hulgas teabe vahetamist, mis võimaldab ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja selle täitmis e tagada.“ ; 4 8 ) p aragrahvi 163 10 lõike 1 punkt id 2 –4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) saada juurdepääs asjakohastele dokumentidele kaubatuletisinstrumendis võetud positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta, samuti teabele kaudse osaluse, kooskõlastatult positsioonide omandamise kokkulepete ja vara või kohustuste kohta alusvara turul, sealhulgas asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad omadused, teistes kauplemiskohtades ja väljaspool kauplemiskohta tehtud majandusli kult samaväärsetes tehingutes; 3) nõuda isikult positsiooni ajutist või alalist likvideerimist või vähendamist ja sellise nõude täitmata jätmise korral võtta ühepoolselt asjakohaseid meetmeid positsiooni likvideerimiseks või vähendamiseks; 4) nõuda isikult turul likviidsuse ajutist taastamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega kahandada suure või valitseva mõjuga positsiooni mõjusid.“; 4 9 ) paragrahvi 163 11 täiendatakse lõ ikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud positsioonidest teatamist ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud kauba või alusvaraga seotud väärtpaberitele .“ ; 50 ) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 ja lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „12) Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus (EL) nr 2019/2033. (1 1 ) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut võtma võimalikult vara vajalikke meetmeid, muu hulgas tagamaks, et klientide vara hoitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 88 nõuetekohaselt lahus, kui: 1) investeerimisühing ei täida õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 2019/2033 sätestatud nõudeid; 2) on tõendeid, et investeerimisühing rikub tõenäoliselt käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõudeid järgmise 12 kuu jooksul. “ ; 5 1 ) paragrahvi 230 lõige 4 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4 1 ) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 3., 3 1 . ja 4. osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr 1286/2014, (EL) nr 2017/1129 ja (EL) nr 2017/2402 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65) , või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 nõude i d , sätestatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks tegemist. Inspektsioon märgib vähemalt rikkumise liigi ja laadi, rikkumise eest vastutava isiku andmed, milleks on juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood selle olemasolul , füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ning teabe lahendi või haldusakti vaidlustamise ja tühistamise kohta. Inspektsioon tagab, et kogu käesolevas lõikes nimetatud teave on tema veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt vii s aasta t , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 5 2 ) paragrahvi 230 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Inspektsioon vaatab asjakohasel juhul ja vajalikul määral üle kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühing kasutab käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 järgimiseks , ning hindab usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise seisukohast järgmist: 1) käesoleva seaduse § 82 2 lõikes 3 nimetatud riskid; 2) investeerimisühingu riskipositsioonide geograafiline paiknemine; 3) investeerimisühingu ärimudel; 4) süsteemse riski hinnang; 5) investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvariskid; 6) investeerimisühingu avatus kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile; 7) investeerimisühingu juhtimiskor raldus ja juhtide pädevus. “ ; 5 3 ) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „ (5 1 ) Inspektsioon määrab kindlaks käesole va paragrahvi lõikes 5 nimetatud üle vaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi, keerukust, süsteemset olulisust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Ülevaatamisel ja hindamisel võtab inspektsioon muu hulgas arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus. “ ; 5 4 ) paragrahvi 230 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet või kontrollib investeerimisühingu konsolideerimisgrupi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 8 sätestatud kapitalitesti nõuete le (edaspidi kontrolli ma b vastavust kapitalitestile ), kui: 1) Eesti investeerimisühing on emaettevõtja; 2) Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu sama määruse (EL) nr (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses; 3) Eest is ja mõnes te ises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu sama määruse nr (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses . “; 5 5 ) p aragrahvi 230 1 täiendatakse lõigetega 2 1 – 2 4 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) K ui Eestis ja muus lepinguriigis registreeritud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat , mille peakontorid asuvad nii Eestis kui ka muus lepinguriigis, millest igaühes asub konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing , teeb inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile üksnes juhul , kui Eestis registreeritud investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga. (2 2 ) Kui teises lepinguriigis asutatud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on ühtlasi Eestis ja vähemalt ühes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks ning nimetatud investeerimisühingul puudub tegevusluba lepinguriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, teeb inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile juhul , kui Eestis registreeritud investeerimisühing on suurima bilansimahuga. (2 3 ) Inspektsioon võib loobuda kokkuleppe l teiste lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega järelevalve tegemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ning lõi g e t e s 2 1 ja 2 2 nimetatud juhtudel , kui see oleks tulemusliku konsolideeritud järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjako hane, võttes arvesse asjaomast investeerimisühingut ja selle tegevuse olulisust Eesti s. Sellisel juhul annab i nspektsioon vastavad ülesanded üle mõne muu lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse le . ( 2 4 ) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 3 nimetatud järelevalve ülesannete üleandmist annab inspektsioon emaettevõtjana tegutsevale investeeri misvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga investeerimisühingule võimaluse esitada kavandatava otsuse kohta oma seisukoht. Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust vastavatest otsus t est . “ ; 5 6 ) paragrahvi 230 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui kahe või enama investeerimisühingu, kelle emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis , konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaber iturujärelevalve asutus ning kui inspektsioon i ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 I osas ja muudes asjakohastes õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastav alt omavahelisele kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuut uva lepi nguriigi väärtpaberituru järelevalve asutus , kes tee b ks konsolideerimisgrupi üle järelevalvet juhul , kui emaettevõ tja oleks asutatud Euroopa Liidus . Inspektsioon teavitab k õi gi st käesoleva lõike alusel tehtud otsustest muid teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve As utust ja Euroopa Komisjoni .“ ; 5 7 ) paragrahvi 230 1 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) K ui inspektsioon kvalifitseerub käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt väärtpaberiturujärelevalve asutuseks, võib ta nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artiklit 7 või 8.“ ; 5 8 ) paragrahvi 230 3 täiendatakse lõi g e te ga 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Investeerimisühing peab tagama käesoleva seaduse § 230 lõike 5 punktis 7 nimetatud juhtimiskorralduse läbivaatamise ks ja juhtide pädevuse h indamise ks inspektsioonile täieliku juurdepääsu juhtorgani ja selle komiteede koosolekute päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise - või ja välishindamise tulemustele. ( 2 2 ) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada teavet igat liiki andmekandjatel, sealhulgas dokumente raamatupidamisarvestuse kohta, investeerimisühingult, investeerimisvaldusettevõtjalt , segafinantsvaldusettevõtjalt , segavaldusettevõtjalt ning investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt muult äriühingult ja kolmandalt isikult, kellele nimetatud ettevõtja on tegevused edasi andnud , ning saada suulisi ja kirjalikke selgitusi nimetatud ettevõtjate esindajatelt või töötajatelt. “; 59 ) paragrahvi 234 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 60 ) paragrahvi 235 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) keelata osaliselt või täielikul t kasumist tehtavad väljamaksed, muu hulgas piirata investeerimisühingu väljamakseid või intressimakseid aktsionäridele, osanikele või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele või need keelata, kui piiramine või keelustamine ei too kaasa kohustuste täitmata jätmist ; “; 6 1 ) paragrahvi 235 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „6) teha väärtpaberituru kutselise osalise nõukogule ettepanek juhatuse liikme tagasikutsumiseks või nõuda juhatuse liikme volituste ajutist peatamist; 7) teha ettepanek väärtpaberituru kutselise osalise aktsionäride üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks või nõuda nõukogu liikme volituste ajutist peatamist ; “; 6 2 ) para grahv i 235 täiendatakse punktidega 9 – 17 järgmises sõnastuses: „9) nõuda, et investeerimisühingul oleks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid , või kohandada nõutavaid omavahend eid ja likviidset vara asjaomase investeerimisühingu äritegevuse olulise muutuse korral; 10 ) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 nõuete kohas e kava, millega nähakse ette , kuidas toimub taastatakse järelevalve alastele nõuetele vastavus e taastamine ; 11 ) nõuda, et investeerimisühing kohaldaks spetsiifilist eraldiste tegemise korda või varade käsitlemist tu lenevalt omavahendite nõuetest; 12 ) nõuda investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist , sealhulgas tegevuse edasiandmise puhul ; 13 ) nõuda, et investeeri misühing kehtestaks käesoleva seaduse §-s 79 3 sätestatud tulemustasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile n etosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas tugeva kap italibaasi säilitamisega; 14 ) nõuda, et investeerimisühing kasutaks puhaskasu mit omavahendite tugevdamiseks; 15 ) nõuda käesolevas seaduses ja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendava t või sagedasema t aruandlust , sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta; 16 ) nõuda likviidsuse erinõuete kehtestamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 236 13 sätestatud tingimustele; 17 ) nõuda, et investeerimisühing vähendaks ohte võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus.“ ; 6 3 ) paragrahvi 236 1 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Inspektsioon il võib järelevalve eesmärgil , kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane , või käesoleva seaduse §-s 236 9 nimetatud teabe kontrollimiseks teostada kohapealset kontrolli ja uurida nende Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, teavita des sellest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Pärast kontrolli teostamist ja uurimise lõppu edastab inspektsioon vastavale järelevalveasutusele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjakohase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised. (1 2 ) Teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus võib pärast inspektsioonile teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu vastava lepinguriigi Eesti filiaali kohta kohapeal kontrollida § 47 lõikes 2 2 nimetatud teavet vastava lepinguriigi Eesti filiaali kohta . Samuti võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet. “ ; 6 4 ) paragrahvi 236 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „ (11) Inspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 23 lõike 1 punktis c nimetatud tingimuse hindamiseks taotleda kliiriva liikme lepinguriigi järelevalveasutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.“; 6 5 ) paragrahvi 236 2 täiendatakse lõigetega 1 2 ja 1 3 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Inspektsioon edastab viivitamata teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve tegemise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis tekitab . Inspektsioon võtab teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt saadud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada võimalikud probleemid ja riskid.“; (1 3 ) K ui teise lepinguriigi järelevalveasutus võtab käesolevas paragrahvis nimetatud probleemide või riskide kindlakstegemisel ise meetmeid, millega inspektsioon ei nõustu, võib inspektsioon edastada küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, kes tegeleb sellega määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras.“; 6 6 ) paragrahvi 236 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata : 1) teavet investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta; 2) teavet investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse kohta; 3) teavet investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse kohta; 4) teavet investeerimisühingu juhtimis- ja raamatupidamisarvestuse korralduse ja sisekontrollimehhanismide kohta; 5) muud asjakoha st teavet tegurite kohta, mis võivad mõjutada riski, mida investeerimisühing tekitab .“; 6 7 ) seadust täiendatakse §- de ga 236 9 – 236 13 järgmises sõnastuses: „ § 236 9 . Järelevalve segavaldusettevõtja , finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üle (1 ) K ui inspektsioon i järelevalve alla kuuluva investeerimisühingu emae ttevõtja on segavaldusettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võib inspektsioon : 1) nõuda, et segavaldusettevõtja avaldaks teabe, mis võib selle investeerimisühingu järelevalve jaoks oluline olla ; 2) teha järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandlus e ja raamatupidamis e kor raldus , et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja kontrollida. (2 ) Kui investeerimisühingu emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 või 21 tähenduses, teostatakse investeerimisühingu kui krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 97 sätestatule . (3) Segavaldusettevõtja on emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja , krediidiasutus, investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses ja mille tütarettevõtjate hulgas on vähemalt üks investeerimisühing. § 23 6 10 . Investeerimisühingu sisemudelite kasutamise loa läbivaatamine (1) Inspektsioon vaatab vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõ u etele , mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks inspektsioonilt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artiklile 22. (2) Oluliste puuduste avastamise korra l teeb inspektsioon investeerimisühingule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või meetmete võtmiseks puuduste tagajärgede leevendamiseks. Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult täiendavate kapitalinõuete kehtestamist või korrutustegurite suurendamist. (3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 nimetatud määrade oluli ne ületami ne nä itab tururiski sisemudeli eba täps ust , tühistab inspektsioon selle kasutamiseks antud loa, piirab selle kasutamist või rakendab muid asjakohaseid meetmeid, et tagada sisemudeli nõuetele vastavusse viimi n e. (4) Kui sisemudelite kasutamiseks loa saanud investeerimisühing ei vasta enam sisemudelite kohaldamise nõuetele, võib inspektsioon rakendada järgmisi meetmeid: 1) nõuda, et investeerimisühing tõendaks, et mittevastavuse mõju on ebaoluline; 2) nõuda, et investeerimisühing esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. (5) Inspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud kava täpsustamist , kui on ebatõenäoline, et selle alusel saavutata kse täielik nõuetele vastavus antud tähtaja jooksul. (6) Kui investeerimisühing ei täida käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, rakendab inspektsioon ühte alljärgnevatest meetmetest: 1) tühistab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loa sisemudelite kasutamiseks; 2) piirab sisemudelite kasutamist nii, et see kehti b ks ainult nõuetele vastavates valdkondades; 3) piirab sisemudelite kasutamist nii, et see kehti b ks ainult valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada. § 23 6 11 . Täiendavate omavahendite nõue investeerimisühingu te le (1) Inspektsioon võib kehtestada investeerimisühingule käesoleva seaduse § 235 punktis 9 nimetatud täiendavate omavahendite nõude , kui kohase läbivaatamise tulemusel on selgunud, et: 1) investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab teistele olulisi riske ja need ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega; 2) investeerimisühing u sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobivaks ajaks piisavalt; 3) kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata; 4) lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme; 5) investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada §-s 236 12 sätestatud piisavat täiendavate omavahendite suunises antud taset. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse riske omavahendite nõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui inspektsiooni poolt pärast käesoleva seaduse § 82 2 lõike 2 kohase hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud investeerimisühingu omavahendite nõue. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel võib piisavaks peetav kapital hõlmata riske, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud. (4) Inspektsioon määrab igal üksikjuhtumil kindaks täiendavate omavahendite nõude taseme, milleks on käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõude vahe. (5) Täiendavate omavahendite nõuete puhul kohaldatakse järgmisi tingimusi: 1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; 2) vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid; 3) neid omavahendeid ei kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete täitmiseks. (6) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kohaldada täiendavate omavahendite nõuet, esitades selge ülevaate käesolevas paragrahvis nimetatud tingimuste täielikust hindamisest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul peab inspektsiooni põhjendus hõlmama selgitust, miks käesoleva seaduse § 236 12 lõike 1 kohast kapitalitaset ei peeta enam piisavaks. § 23 6 12 . Täiendavate omavahendite suunis investeerimisühingu te le (1) Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning investeerimisühingu suurust, süsteemset olulisust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib inspeksioon nõuda investeerimisühingult sellist omavahendite taset, mis ületab piisaval määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III osas ja käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust end nõuetekohaselt likvideerida ja oma tegevus lõpetada . (2) Inspektsioon vaatab vajadusel läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 kehtestanud , ja teavitab investeerimisühingut läbivaatamise järeldustest . (3) Kui inspektsioon leiab läbivaatamise tulemusel, et investeerimisühingu omavahendite taset tuleb kohandada, märgib ta teavituses, mis kuupäevaks vastavad muudatused tuleb teh sisse vii a. § 23 6 13 . Likviidsuse erinõuded investeerimisühingutele (1) Inspektsioon kehtestab käesoleva seaduse § 235 lõike 1 punkti 16 alusel likviidsuse erinõuded, kui ta on teinud kindlaks, et: 1) investeerimisühingut ohustab oluline likviidsusrisk, mida määruse (EL) nr 2019/ 2033 V osas sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt; 2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protsesse, mehhanisme või strateegiaid sobiva aja jooksul piisavalt. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse likviidsusriski likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna juhul, kui inspektsiooni poolt pärast investeerimisühingu sisemise kapitali ka j a likviidse vara hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue. (3) Inspektsioon määrab kindaks likviidsuse eritaseme nõude, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava likviidsuse taseme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe. (4) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut täitma likviidsuse erinõuet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga. (5) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kehtestada likviidsuse erinõue, esitades selge ülevaate käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 3 nimetatud tingimuste täielikust hindamisest.“; 6 8 ) paragrahvi 237 8 tekst muude takse ja sõnastatakse järgmiselt : „ ( 1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 või nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või inspektsioonile õigeks ajaks esitamata jätmise või , ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karist atakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ ; 69 ) paragrahv 237 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 237 10 . Investeerimisühingu organisatsioonilis t e n õuete rikkumine Investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, tasustamise, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või sise - eeskirjade või aruannete esitamise korra k ehtestamise või rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sa ma teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – k aristatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ ; 70 ) paragrahvi 237 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuete või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 sätestatud kontsentratsiooniriski piirmäärade ületamise või likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidil ine isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ ; 7 1 ) paragrahv 237 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 237 60 . Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja , segafinantsvaldusettevõtja , reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumine (1) Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja , segafinantsvaldusettevõtja , reguleeritud turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavate nõuete või nendega seotud muude nõuete, töötajatele esitatavate nõuete või juhtide või töötajate tasustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ ; 7 2 ) paragrahv 237 83 loetakse §-ks 237 8 4 ning seadust täiendatakse §- ga 237 8 3 järgmises sõnastuses: „§ 237 8 3 . V äljamaksete keelu nõude rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli te s 28, 52 või 63 sätestatud investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavate väljamaksete keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. “; 7 3 ) seadust täiendatakse §-ga 272 4 järgmises sõnastuses: „§ 272 4 . Käesoleva seaduse § 87 3 lõike 11 kohaldamine Käesoleva seaduse paragrahvi § 87 3 lõi k e s 11 nimetatud andmete avaldamine peatatakse kuni 2023. a asta 28. veebruarini.“. § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) p aragrahvi 5 lõike 2 tei ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Inspektsioon arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu, kestust ja korduvust ning varasemaid õigusrikkumisi, õigusrikkumise eest vastutava isiku majanduslikku võimekust, sealhulgas juriidilise isiku kogukäivet, teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurust või füüsilise isiku aastasissetulekut, samuti tekkinud või tekkida võinud kahjude suurust ja võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele ning järelevalveasutusega tehtava koostöö ulatust.“; 2 ) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast ; “; 3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „ (2 2 ) Investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis .“; 4 ) paragrahvi 46 1 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Inspektsioon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele nimekirja kolmanda riigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalidest. Lisaks edastab Inspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viimase nõudmisel järgmise teabe järgmise kohta : 1) asjaolud kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis filiaali asutami n s e ja sellele tegevus loa andmi n s e või tegevusl oa uba puudutavate muudatus ed te kohta ; 2) selle filiaali tegevus e ja osutatava d te teenus ed te kohta Eestis; 3) selle filiaali nimetatud teenuste ja tegevuse käi be kohta ve ning neile vastavate varade koguväärtus e ; 4) kolmanda riigi investeerimisühingu konsolideerimisgrupi nimetus e , kuhu see filiaal kuulub.“; 5 ) p aragrahvi 46 2 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 2 ) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevate asutuste vahelisse kesksesse andmebaasi teabe finantsjärelevalve subjekti kohta suhtes tehtud avalikustatud väärteoasja lahendi st või haldusakti st või - - lepingu kohta st , ning selle vaidlustamise st , tühistamise st ja selle avalikustamata jätmise otsuse st kohta .“ ; 6 ) paragrahvi 46 2 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) I nspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust : 1) väärtpaberituru se aduse § 230 lõikes 5 nimetatud üle vaatamise ja hindamise protsessist; 2) väärtpaberituru seaduse §- de s 235, 236 11 ja 236 12 nimetatud otsuste tegemise metoodikast; 3) väärtpaberituru seaduse 25. peatükis nimetatud väärtegude karistuste m ääradest. “ ; 7 ) paragrahvi 4 7 täiendatakse lõig e te ga 9 1 ja 9 2 järgmises sõnastuses: „(9 1 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule konsulteerib I nspektsioon teist e asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega järgmis t es küsimustes: 1) investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on va ja a s jakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste heakskiitu või luba; 2) a s jakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed; 3) väärtpaberituru seaduse § 236 11 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõue. (9 2 ) Kui I nspektsioon määrab karistuse või võtab muid meetmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 9 1 p unktile 2, konsulteerib I nspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve tegijaga teostajaga , välja arvatud juhul , kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsultee rimine võiks kahjustada I nspektsiooni otsuse tulemuslikkust. K onsult eerim ata jätmise korral teavitab I nspektsioon viivitamata vastavast ots usest muid asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi viivitamata .“ ; 8 ) paragrahvi 47 1 täiendatakse lõigetega 10 – 12 järgmises sõnastuses: „(10) Inspektsioon võib esitada taotluse Euroopa Komisjonile , et pidada läbirääkimisi ühe või mitme kolmanda riigiga , et sõlmida kokkulep p e sõlmimiseks selle s , mis käsitleb seda , kuidas teha järelevalvet konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise üle seoses järgmiste investeerimisühingute ga puhul : 1) investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis; 2) kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud Euroopa Liidus.“; (11) Inspektsioon võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 33 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklil e 22 järelevalve alaste ülesannete täitmiseks ning teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda rii gi järelevalveasutusega , kes vastutab ühe või mitme järg mise ülesande eest: 1) finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori ettevõtjate järelevalve, kellel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 alusel; 2) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused; 3) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organite järele vaatamine ; 4) finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine; 5) finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute järele vaatamine; 6) lubatud heitkoguse ühikute turgudel tegutsevate isikute järele vaatamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade; 7) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute järele vaatamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade. (12) Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, teavitab Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest , ning edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis on oluline järelevalve a lase tegevuse ühtsustamiseks.“; 9 ) paragrahvi 47 4 lõikes 1 asendatakse teksti osa „krediidiasutuse filiaali“ teksti osaga „krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutuse filiaal i )“ ; 10 ) paragrahvi 47 5 lõi get 1 täiendatakse pärast tekstiosa „artikli 130 lõikes 1“ tekstiosaga „või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2034 artiklis 48“; 1 1 ) paragrahvi 47 5 täiendatakse lõig e te ga 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) K olleegiumis võivad osaleda : 1) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad väärtpaberiturujärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse filiaali vastuvõtva lepingu riigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ; 2) vajaduse korral Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad ; 3) asjakohasel juhul kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes ko haldatakse käesoleva seaduse §- s 54 sätestatuga samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid. (1 2 ) Kolleegiumi võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui Euroopa Liidus tegutseva investeerimisühingu, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis. “; 1 2 ) paragrahvi 47 5 lõi get 3 täiendatakse punktidega 7 – 9 : „7 ) teabenõuete koordineerimine, kui see on vajalik konsolideeritud järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L 314, 0 5.12.2019) , artikliga 7; 8) teabenõuete koordineerimine juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute väärtpaberiturujärelevalve asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritolu lepingu riigi väärtpaberituru järelevalve asutuselt või nõuetele vas tava keskse vastaspoole väärtpaberiturujärelevalve asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks; 9) teabe vahetami ne kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse v ahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21 .“ ; 1 3 ) paragrahvi 47 5 täiendatakse lõiget ega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „( 3 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe hulka kuulub muu hulgas: 1) teave investeerimisühingute konsolideerimisgrupi ju riidilis e ja juhtimisstruktuur i kohta , sealhulgas organisatsioonilis e struktuur i kirjeldus ; 2) investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetlus , mille viib läbi vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ; 3) teave negatiivsete arengusuun d ade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis või ksid vad neid investeerimisühinguid tõsiselt mõjutada; 4) teave karistuste ja erakorraliste meetme te kohta , mida I nspektsioon käesoleva seaduse või muude seaduste alusel kohaldab , või samaväärse d te meetme te d kohta muus lepingu riigis ; 5) teave väärtpaberituru seaduse § 235 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud omavahendite eri nõuete kohta v õi samaväärsete nõuete kohta muus l epingu riigis. (3 2 ) Inspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 kohaselt pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud teavet ei esitata või kui Inspektsiooni järelepärimisele mõistliku aja jooksul ei vastata. “; 1 4 ) paragrahvi 47 5 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kutsub kokku kolleegiumi koosolekud , edastades enne koosoleku korraldamist kolleegiumi liikmetele koosoleku päevakorra , ning juhib ja korraldab kolleegiumi tegevust ;“ ; 1 5 ) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida Inspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel ning kindlustustegevuse järelevalves, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks;“; 1 6 ) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „6) statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artikl ile 316, Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusele (EL) nr 2019/2033 , väärtpaberituru seadusele , sealhulgas väärtpaberituru seaduse selle § 235 lõike 1 punkti 9 kohaselt sätestatud täiendavate omavahendite nõude ja 25. peatüki sätete alusel määratud karistuste arvu ja laadi kohta , ning statistilised koondandmed, mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõudeid . “; 1 7 ) paragrahvi 54 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „ Euroopa järelevalveasutuse , “ tekstiosaga „ Euroopa Komisjoni , “ . § 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Eestis asutatud investeerimisühingule, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud aktsia- või algkapitalinõuet, tema Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja kolmandas riigis asutatud filiaalile; “ ; 2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 2 3 järgmises sõnastuses: „(2 3 ) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid järgmiselt: 1) käesolevas seaduses sisalduva i d koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduva i d viite i d tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c tuleb käsit a da viitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L 314, 0 5.12.2019) , artikli 11 lõikele 1; 2) käesolevas seaduses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale n õudele, mis on korrutatud 12,5- ga.“; 3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 9 2 järgmises sõnastuses: „(9 2 ) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses olevaid täiendavate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid krediidiasutuste seaduse § - le 104 2 viidetena väärtpaberituru seaduse § 235 lõike 1 punktile 9 .“. § 4 . Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduse § 335 lõige 1 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev omavahendite nõue arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L 314, 5.12.2019) , artiklile 13 . “. § 5 . Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §- ga 13 8 järgmises sõnastuses: „§ 13 8 . I n vesteerimisühingu poolt k rediidiasutus tel e tegevusloa taotlemine (1) Investeerimisühing , kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunkti s b nimetatud tingimustele , peab esitama tegevusloa taotluse kooskõlas käesoleva seaduse § -ga 13 1 hiljemalt päeval , kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) tema koguvara keskmine maht ühes kuus on 12 järjestikuse kuu jooksul on 30 miljardit eurot või rohkem; 2) koguvara keskmine maht ühes kuus on 12 järjestikuse kuu jooksul on alla 30 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi sell iste sinna kuuluvate investeerimisühingute , kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusega ja kellest iga üksiku investeerimisühingu vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühing võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevusega edasi tegeleda kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni. (3) Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95 lõike 1 punkti a kohase teabe saamist, et investeerimisühingul on vaja taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § -le 13 1 , teavitab ta investeerimisühingut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (OJ L 173, 12. 0 6.2014, lk 349–496) , artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsjärelevalve asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse teavitamiskuupäevast alates üle eelnimetatud finantsjärelevalve asutuselt teavitamiskuupäevast alates üle . (4) Finantsinspektsioon tagab, et lõi get es 1 ja 3 nimetatud isiku t egevusloa menetluses arvestatakse võimaluse korral kehtivate tegevuslubadega seotud teavet.“; 2) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem , kui on nimetatud artiklis sätestatud . “; 3) paragrahvi 20 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (4) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana: 1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide, s eal h ulgas investeerimisühingute vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende individuaalsete bilansside alusel, kui bil ansid ei ole konsolideeritud; 2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni, sealhulgas investeerimisühingu iga filiaali vara koguväärtus.“; 4 ) paragrahvi 82 1 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui see on vajalik , tuleb tagatist hoida teise lepinguriigi või kolmanda riigi territooriumil , kelle valuutas nõuded on .“ ; 5) seadust täiendatakse §-ga 141 16 järgmises sõnastuses: „ § 141 16 . Finantsvõimenduse mää ra puhvri nõu d e te täitmise ga seotud Finantsinspektsiooni õiguste ja krediidiasutuse kohustuste rakendamine Käesoleva seaduse §-s 86 50 sätestatud finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmise suhtes rakendatava i d Finantsinspektsiooni õigus i ja krediidiasutus e kohustus i ei kohald ata kuni 2021. aasta 31. detsembrini .“ . § 6 . Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduse § 8 7 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kindlustusvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat ei käsitata finantseerimisasutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 ja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses.” . § 7 . Tagatisfondi seaduse muutmine Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 1 ) Füüsilise isiku kõlblik hoius tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kog unenud intressiga kuni 100 000 euro suuruses summas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui hoiustaja kontot on kuue kuu jooksul krediteeritud rahaliste vahenditega, mis on saadud isiklikuks kasutamiseks seoses : 1) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara võõrandamisega ; 2) abiellumise ga , abielu lahutamise ga , töö- või ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tööandja algatusel või koondamisega, vanaduspensionile , sealhulgas kogumispensionile jäämise ga või invaliidistumisega või lähedase inimese surma ga korral ; 3) kindlustushüvitisena, ohvriabi seaduse või riigivastutuse seaduse alusel õiguse mõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks määratud hüvitisena või kriminaal- või väärteomenetluses kannatanule määratud hüvitisena kasutamisega .“; 2) p aragrahvi 38 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „ ( 1 2 ) Hoiustaja, kelle hoiuse suhtes võib kohaldada hoiusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 25 lõik es 2 1 sätestatut, on kohustatud mõistliku aja jooksul alates hoiuste peatamise päevast esitama haldurile asjakohased tõendid. “; 3) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu hoiustaja teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.“; 4) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu investori teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, […] Algatab Vabariigi Valitsus […] (allkirjastatud digitaalselt)
18.08 . 2021 Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus 2 1.1. Sisukokkuvõte 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 3 1.3. Märkused 3 2. Seaduse eesmärk 4 2.1. Üldine taust 4 2.1.1. Investeerimisühingute regulatsioone puudutavad muudatused (direktiivi 2019/2034 ehk IFD ülevõtmine) PAGEREF _Toc78199643 \h 6 2.1.2. Investeerimisteenuste osutaja suhtes paindlikumate nõuete kehtestamine ehk MiFID 2 muudatused seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga (direktiivi 2021/338 ülevõtmine) 7 2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused 8 2.2.1. Investeerimisühingute regulatsioone puudutavad muudatused (direktiivi 2019/2034 ehk IFD ülevõtmine) 8 2.2.2. Investeerimisteenuste osutaja suhtes paindlikumate nõuete kehtestamine ehk MiFID 2 muudatused seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga (direktiivi 2021/338 ülevõtmine) PAGEREF _Toc78199647 \h 11 2.2.3. Muudatused Tagatisfondi seaduses – hoiuste hüvitamismäära tõstmine ……….. …………………13 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs PAGEREF _Toc78199648 \h 13 3.1. Muudatused väärtpaberituru seaduses PAGEREF _Toc78199649 \h 13 3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses PAGEREF _Toc78199650 \h 4 1 3.3. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses 45 3.4. Muudatused investeerimisfondide seaduses 46 3.5. Muudatused kindlustustegevuse seaduses 46 3.6. Muudatused krediidiasutuste seaduses 46 3.7. Muudatused Tagatisfondi seaduses 47 4. Terminoloogia 48 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 48 6. Eelnõu mõjud 49 6.1. Sihtrühm ja keskkonna kirjeldus 49 6.2. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel 51 6.3. Mõju majandusele ja klientidele, sh eraisikutele ja ettevõtjatele PAGEREF _Toc78199661 \h 5 2 6.4. Muud mõjud 55 6.5. Mõju Finantsinspektsioonile 55 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 56 8. Rakendusaktid 56 9. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine 57 LISA 1 – EL direktiivide ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabelid 58 LISA 2 – Märkuste tabel 65 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) peamis t eks eesmär kidek s on : investeerimisühingute tegevuse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine , sh see, et investeerimisühingud ei muutu kriisiolukordades maksejõuetuks, mistõttu investorid võivad oma vahendeid kaotada ; investeerimisühingutele senisest proportsionaals emate nõuete kehtestamine , mis arvestavad investeerimisühingute suurust ja ärimudel eid – väga suuri investeerimisühinguid käsitatakse sarnaselt pankadega ja vastupidiselt kõige väiksemate investeerimisühingute suhtes vähendatakse regulatiivset koormust märkimisväärselt ; kokkuvõttes tagada kõigile investeerimisteenuste osutajatele – nii pankadele kui investeerimisühingute le – võrdsed võimalused finants turul ja suurendada konkurentsi ; aidata kaasa COVID-19 pandeemia põhjusta tud majandusšokist taastumisele , soodustades investeerimist reaalmajandusse ja võimaldades pankade, investeerimisühingute ja muude investeerimisteenuste pakkujate kiiret rekapitaliseerimist läbi investeerimisühingute regulatiivse keerukuse ja vastavuskulude vähendamise. E elnõu põhineb järgmistel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktid el : Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87(EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (edaspidi IFD või direktiiv (EL) 2019/2034 ) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (edaspidi IFR või määrus (EL) 2019/2033 ) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (edaspidi „ MiFID 2“) seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele (edaspidi direktiiv (EL) 2021/338) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (edaspidi direktiiv (EL) 2014/49/EL) . Eelnimetatud direktiiv (EL) nr 2019/2034 ehk IFD tuleb liikmesriikidel oma õigusess e üle võtta hiljemalt 2021 . aasta 2 6 . juuniks . S amaaegselt jõustu b ka eelnimetatud määrus (EL) 2019/2033 ehk IFR . Direktiiv (EL) nr 2021/338 tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 28. novembriks 2021. Nagu eespool juba märgitud, siis e elnõu ga luuakse proportsionaalsem ja riskitundlikum investeerimisühingute usaldatavus- ja järelevalveraamistik. Investeerimisühingute jt f inantsasutuste usaldatavusnõudeid on kavandatud selleks, et t agada, et neil on piisavalt ressursse, et püsida rahaliselt elujõulisena ja jätkata teenuste osutamist erinevatel majandustsüklite l. Siiski kui finantsasutus muutub maksejõuetus, siis on regulatsiooni eesmärk tagada nende korrapärane likvideerimine, et investoritele oleks kahju võimalikult väike. Olgugi, et investeerimisühingutel ja krediidiasutustel (pankadel) on väga erinevad ärimudelid, on kõik investeerimisühingud, olenemata nende suurusest või tegevusest, kohustatud hetkel järgima samu rangeid nõudeid, mis on välja töötatud krediidiasutuste jaoks. Veelgi enam, krediidiasutuste usaldatavusnõuete raamistik põhineb rahvusvahelistel standarditel , mille Baseli pangandusjärelevalve komitee on välja töötanud eelkõige suurte pankade jaoks. Aja jooksul on reeglid muutunud keerukamaks ja need ei võ t a täielikult arvesse investeerimisühingute erinevaid äriprofiile ja riske. Seetõttu on nende reeglite järgimine muutunud investeerimisühingutele kulukamaks. E elnõu eesmärk on just väikeste ja keskmise suurusega investeerimisühingute vabastamine nendest üleliia rangetest nõu etest ja kohaldada režiimi , mis vast aks paremini nende suuruse le ning tegevuse laadile , samal ajal ohustamata finantsstabiilsust. Samas k uivõrd väga suurte ja süsteemsete investeerimisühingute mõju finantsstabiilsusele on võrreldav krediidiasutustega, siis kohaldatakse sellistele investeerimisühingutele täielikult krediidiasutuste nõudeid. Eelnõu peaks seega hõlbustama investeerimisühingute äritegevust ning suurendama konkurentsi. Kuna eelnõuga kehtestatud usaldatavusnormatiivid on lihtsamad ja paremini seotud investeerimisühingute ärimudelitega, siis peaks käesolev eelnõu vähendama ka mitmete investeerimisühingute vastavuskulusid pikemas perspektiivis (eelkõige investeerimisühingute puhul, mis kvalifitseeruvad nn väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks). Eelnõu autorite hinnangul puudutab eelnõu osa, mis on seotud IFD ülevõtmisega Eesti õigusesse, hetkel Eestis vaid keskmiseid ja väikese suurusega investeerimisühinguid kuna eelnõu ettevalmistamise ajal puuduvad turul investeerimisühingud, mis kvalifitseeruks suureks ja süsteemseks. Käesoleva eelnõuga tehakse ka muudatused väärtpaberituru seadusesse, mis aitavad kaasa kiiremale COVID 19 põhjustatud kriisist taastumisele. Kohandatakse nõudeid, mis tulenevad investorite kaitse põhimõtetest, kaotades eelkõige ära ebavajalikud ja mitteefektiivsed raporteerimise nõuded. See omakorda peaks aitama ettevõtetel säästa ressursse muudeks eesmärkideks. Et tagada jätkuvalt jaeinvestorite piisav kaitse, siis kohaldatakse nõudeid jaeklientide , kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte jaoks eraldi. Seadus jõustub üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Kätlin Mee kler (
[email protected] ) ning sama osakonna nõunikud Helen Korju-Kuul (
[email protected] ) ja Kadri Siibak (
[email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi te ostas õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (
[email protected]). Eelnõu keeleli s e kontroll i tegi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected] ) . 1.3. Märkused Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos Vabariig i Valitsuse tegevusprogrammiga, sest e elnõu aluseks on Euroopa Liidu õigusaktid es (direktiivid es ) sätestatud nõuded . Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034. Kuna h ea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest , siis ei ole antud eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust . Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid: väärtpaberituru seadus , RT I, 02.06.2021, 16 (edaspidi VPTS ) ; F inantsinspektsiooni seadus, RT I, 20.06.2021, 2 (edaspidi FIS ); kindlustustegevuse seadus, RT I, 14.04.2021, 5 (edaspidi KindlTS ) k rediidiasutuste seadus, RT I, 02.06.2021, 25 (edaspidi KAS ); i nvesteerimisfondide seadus, RT I, 02.06.2021, 7 (edaspidi IFS ); f inantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 02.06.2021, 28 (edaspidi FELS ) ; T agatisfondi seadus, RT I, 02.06.2021, 14 ; Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmä r k 2.1. Üldine taust Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, millest tulenevalt või b eelnõu eesmärgid üldiselt jaotada kaheks. Esiteks, tulenevalt investeerimisühinguid puudutavate regulatsioonide muudatustest Euroopa Liidus (vastu võetud direktiiv 2019/2034 ehk IFD) on eelnõu eesmärk luua tulemuslikum investeerimisühingute usaldatavus- ja järelevalveraamistik, mis on kalibreeritud investeerimisühingute suuruse ja laadi järgi. See peaks omakorda suurendama konkurentsi ja parandama investorite juurdepääsu uutele võimalustele ning parematele viisidele oma riskide juhtimiseks. Teiseks peamiseks eesmärgiks on võimaldada COVID-19 kriisiolukorrast tulenenud majanduskriisi tekitatud kahju leevendada, vähendades administratiivseid kulutusi (nt aruandluskohustus) nii pankadele, investeerimisühingutele kui muudele finantsteenuseid pakkuvatele ettevõt jate le. Vastavaid leevendusi võimaldavad sätted tulenevad MiFID 2 muutmise direktiivist 2021/338, mis võetakse samuti käesoleva eelnõuga üle väärtpaberituru seadusesse. 2.1.1. Investeerimisühingute regulatsioone puudutavad muudatused (direktiivi 2019/2034 ehk IFD ülevõtmine ) Investeerimisühingud osutavad mitmesuguseid teenuseid (investeerimisnõustamine, väärtpaberi portfelli valitsemine, maaklerlus, korralduste täitmine jne), mis annavad investoritele juurdepääsu väärtpaberi- ja tuletisinstrumentide turgudele. Investeerimisühingud ja nende osutatavad teenused on hästi toimiva EL kapitaliturgude oluline osa. Neil on muu hulgas oluline roll investeeringuvoogude soodustamisel, sest nende eri teenuseid kasutatakse tulemusliku kapitalipaigutuse ja riskijuhtimise toetamiseks. IFD ja IFR ettepanekud lisati õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osana Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammi. Ettepanekute eesmärk o li tagada, et investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kapitali-, likviidsus- ja muid peamisi usaldatavusnõudeid ning asjakohast järelevalvekorda, mida on kohandatud nende äritegevusega, kuid mis on investeerimisühingute riskide usaldusväärseks hõlmamiseks piisavalt tõhusad, et kaitsta ELi finantsturgude stabiilsust. Ettepanekud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( edaspidi kapitalinõuete määrus või CRR ) artikli 493 lõikega 2, artikli 498 lõikega 2 ning artikli 508 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud läbivaatamise tulemus. S ee määrus ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL ( edaspidi k apitalinõuete direktiiv või CRD ) moodustavad kehtiva investeerimisühingute usaldatavusraamistiku. Kuna antud nõuded on välja töötatud peamisest krediidiasutuste ärimudeleid ja riske arvestades, siis otsustati investeerimisühingute suhtes kohaldatav raamistik läbi vaadata. Erinevalt krediidiasutustest ei kaasa investeerimisühingud hoiuseid ega anna laene. Neil on seega väiksem krediidirisk ja risk, et hoiustajad võtavad raha välja lühikese etteteatamis e ajaga. Nende teenused keskenduvad finantsinstrumentidele (Eesti õiguse kohaselt väärtpaberitele) , mida erinevalt hoiustest ei maksta välja nimiväärtuses, vaid mille väärtus kõigub vastavalt turuliikumistele. Nad konkureerivad krediidiasutustega siiski nende investeerimisteenuste osutamisel, mida krediidiasutused võivad klientidele pangalitsentsi alusel pakkuda. Krediidiasutused ja investeerimisühingud on seega kvalitatiivselt erinevad asutused, millel on erinevad esmased ärimudelid, kuid teataval määral kattuvad teenused. ELi usaldatavusnõudeid on kohaldatud nii investeerimisühingute kui ka krediidiasutuste suhtes alates 1993. aastast, mil jõustus esimene investeerimisühingute tegevust reguleeriv Euroopa L iidu raamistik. Selles raamistikus – mis on nüüd asendatud finantsinstrumentide turgude direktiiviga ( edaspidi MiFID ) ning alates 2018. aasta jaanuarist MiFID 2 ja finantsinstrumentide turgude määrusega – on sätestatud tegevusloa andmise tingimused ning organisatsioonilised ja äritegevust käsitlevad nõuded, mille kohaselt võib investoritele investeerimisteenuseid osutada, ja muud nõuded, mis reguleerivad finantsturgude nõuetekohast toimimist. Ettepanekutega nähti ette eraldi lähenemine nn suurte investeerimisühingute jaoks. Ehk s üsteemselt oluliste investeerimisühingute (millest paljud on globaalsed) suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada EL pankade kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete dire ktiivi raamistikku . Seda seetõttu, et need investeerimisühingud võtavad ja katavad tavaliselt märkimisväärses ulatuses riske kogu Euroopa Liidu turul . Oma tegevusest tulenevalt on neil krediidirisk, mis esineb peamiselt vastaspoole krediidiriski kujul, ning kas klientidele või endale oma arvel võetavate positsioonidega seotud tururisk. Seetõttu on nad nende suurust ja seotust arvestades finantsstabiilsusele suuremaks ohuks. Neid riske silmas pidades ja võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks selliseid süsteemselt olulisi investeerimisühinguid kohelda nii nagu krediidiasutusi. Nagu on märgitud Euroopa K omisjoni 2017. aasta septembri teatises Euroopa järeleval veasutuste läbivaatamise kohta, tähendaks see muu hulgas, et nende tegevus ELi tasandi pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse süsteemis ( pangandusliidus ) osalevates liikmesriikides kuuluks ühtse järelevalvemehhanismi raames Euroopa Keskpanga (EKP) otsese järelevalve al la. Siiski ei ole Eestis 2021 . aasta veebruari seisuga ühtegi sellist süsteemselt olulist investeerimisühingut, kuid Euroopa Liidu õiguse harmoneerimise eesmärkidest lähtudes võtab Eesti vastavad nõuded üle ning loob direktiivile vastava õigusraamistiku. Muude – keskmise ja väikese suurusega – investeerimisühingute jaoks on teema või probleem selles, et praegune usaldatavusraamistik keskendu b krediidiasutustele ja riskidele ning ei arvesta investeerimisühingute eripärasid . Seega k ehtivad usaldatavusnõuete alased õigusnormid ei käsitle enamasti otseselt nende investeerimisühingute osutatavaid teenuseid ega võimalikke tekitatavaid riske. Üheksast investeerimisteenusest, mida investeerimisühingutel on lubatud MiFID 2 kohaselt osutada, on EL pankade kapitalinõuete määruses sätestatud selged nõuded ainult oma arvel kauplemise ning finantsinstrumentide emissiooni tagamise või siduva kohustuse alusel finantsinstrumentide pakkumise korraldamise kohta. Muude investeerimisteenuste (korralduste vastuvõtmine ja edastamine, korralduste täitmine, portfelli valitsemine, investeerimisnõustamine, finantsinstrumentide pakkumise korraldamine ilma siduva kohustuseta, mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine, organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine) kohta sellised nõuded puuduvad ja seetõttu on asjaomased riskid kaetud ligikaudselt. Sellisest tegevusest investeerimisühingule ja selle tagajärjel tema klientidele ja laiematele turgudele, kus nad tegutsevad, tulenevad riskid on küll mõningatel juhtudel piira tud, kuid need ei ole sihipäraselt hõlmatud. See on tekitanud kolm peamist probleemi: 1) kuigi kehtivas EL kapitalinõuete raamistikus võetakse investeerimisühingute äriprofiilide erinevusi erandeid kasutades teataval määral arvesse, on see paljude investeerimis ühingute jaoks üldiselt siiski suure l määral regulatiivs e lt keerukus /koormav ; 2) selle üksikasjalikud nõuded ja erandid kajastavad ligikaudu ja riskitundlikkuseta riske, millega investeerimisühingud tegelikult kokku puutuvad ja mida nad põhjustavad ning mis erinevad pankade omadest; 3) praeguse raamistiku rakendamine tekitab selle olemusliku keerukuse ja riskitundlikkuse puudumise tõttu investeerimisühingute üldise õiguskeskkonna killustatust liikmesriikides, võimaldades kahjulikku õiguslikku arbitraaži. See võib ohustada ühtse turu usaldusväärsust ja toimimist. Käesoleva eelnõu eesmärk on kõrvaldada kehtiva raamistikuga seotud probleemid, hõlbustades samal ajal võimaluse korral investeerimisühingute asutamist ja tegevust. Konkreetsemalt sätestab käesolev eelnõu investeerimisühingute ärimudelitega paremini kohandatud usaldatavusraamistiku. Eelnõu sisalda b investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid asjakohasemaid ja riskitundlikumaid nõudeid, mis on täpsemalt suunatud tegelikele riskidele, mida ühingud eri ärimudelite puhul põhjustavad ja võtavad. Käesoleva ee lnõuga nähakse seetõttu enamiku investeerimisühingute jaoks ette uus kord, arvates väikesed ja keskmise suurusega investeerimisühingud EL pankade kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi raamistikust välja. Eelnõuga muudetakse oluliselt ka investeerimisühingute erinevatesse suuruse ja olulisuse kategooriatesse (nn klassidesse) määramise lähenemisviisi , et kohaldada n eile senisest proportsionaalse ma id nõudeid (vt joonist nr 1). Joonis 1 . Lihtsustatud joonis investeerimisühingute kvalifitseerimisest süsteemselt olulisteks ja süsteemselt mitte-olulisteks ja sellele vastavalt CRD/ CRR või IFD/ IFR nõuete kohaldamine. left top 0 0 Joonis 2 . Investeerimisühingutele kohaldatavad nõuded vastavalt sellele, mis on investeerimisühingu konsolideeritud vara väärtus ja kas investeerimisühing osutab teenuseid, millega kaasneb kõrge risk. 2.1.2. Investeerimisteenuste osutaja suh tes paindlikumate nõuete kehtestamine ehk MiFID 2 muudatused seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga (direktiivi 2021/338 ülevõtmine) Lisaks eelpool nimetatud sätetele tehakse eelnõuga muudatused väärtpaberituru seadusesse, mille eesmärk on võimaldada COVID-19 kriisiolukorrast tulenenud majanduskriis i tekitatud kahju leevendada . Kriisist väljumiseks ja majanduslanguse ärahoidmiseks on vajalik kapitalituruosaliste toetamine kõigil tasanditel. Suurimateks probleemideks äriühingute jaoks on likviidsus ja rahastatuse kättesaadavus. Käesoleva eelnõu eesmärk on luua Eesti majandusele COVID-19 pandeemiast väljatulemiseks võimalikult head tingimused. Investeerimisteenuste eeskirjad võivad olla äriühingute jaoks määrava tähtsusega, kui need edendavad rekapitaliseerimist . Et finantseerimisasutused ja vahendajad saaksid täita oma olulist rolli reaalmajanduse rahastamisel, on vaja teatavaid MiFID 2 nõudeid sihipäraselt kohandada. MiFID 2 levitamiseeskirju on ka varasemalt peetud osaliselt tarbetuks ja liiga koormavaks, kuid COVID-19 pandeemia tõi veelgi enam välja vajaduse kaotada formaalsed kohustused, mis ei ole hädavajalikud. Täpsemalt kohandatud nõudmised investoritele jätaks rohkem ressursse COVID-19 pandeemia tagajärgedega tegelemiseks. Seega püütakse käesoleva eelnõuga saavutada parem tasakaal kliendi jaoks piisava läbipaistvuse, parima kaitse ja ettevõt ja te jaoks vastuvõetavate vastavuskulude vahel. Eelnõuga kaotatakse dokumenteerimis- ja avalikustamisnõuetest tingitud halduskoormus, millega ei kaasne sama suurt investorite kaitse paranemist. Samuti kohandatakse positsioonipiirangut ja vastavat riskimaanduserandi korda, et soodustada tärkavaid eurodes nomineeritud finantsinstrumentide turge. Kavandatud muudatustega kohandatakse konkreetseid nõudeid, et saavutada parem tasakaal ühelt poolt investorite kaitse ja teiselt poolt kvaliteetsete investeerimisteenuste osutamise lihtsustamise vahel. Et jaeinvestorid oleks hästi kaitstud, kohandatakse muudatustega nõudeid jaeklientide , kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte jaoks eraldi. Kuigi mõni leevendus on suunatud kõigile investoritele (nt teabe paberil esitamise järkjärguline kaotamine), on enamik praeguse reeglistiku muudatusi kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte jaoks mõeldud leevendused. Investorite kaitsmiseks kehtestatud nõuete puhul ei ole MiFID 2-ga täielikult saavutatud eesmärki võtta meetmeid nii, et arvestataks piisavalt iga investorite kategooria eripäraga, st jaeklientide , kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte eripäraga. Mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset suurendanud, vaid vahel hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täitmist. Seetõttu viiakse käesoleva eelnõuga sisse muudatused, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist. 2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused 2.2.1. Investeerimisühingute regulatsioone puudutavad muudatused (direktiivi 2019/2034 ehk IFD ülevõtmine ) a) investeerimisühingute klassifitseerimine Selleks, et investeerimisühingutele saaks kohaldada proportsionaalseid nõudeid vastavalt nende suurusele ja potentsiaalsele riskile, klassifitseeritakse investeerimisühingud nel ja gruppi: „ klass 1 “ , „klass 1 miinus“, „ klass 2 “ ja „ klass 3 “ . Kategooria Kvalifitseerimise aluseks olevad kriteeriumid Usaldatavusnõuete kohaldamine /järelevalve „ Klass 1 “ „ Klass 1 “ on kõige suuremad, süstemaatiliselt olulised investeerimisühingud. IFR- ga on muudetud CRR-i krediidiasutuse definitsiooni, mille alla kuulub ka investeerimisühing, mis: tegeleb väärtpaberite kauplemisega omal arvel (VPTS § 43 lg 1 p 3) või väärtpaberite garanteerimise, väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimisega (VPTS § 43 lg 1 p 6) ja ettevõtja konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem või ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja /või 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem või ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja 6 osutatud tegevusega, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, kui konsolideeritud järelevalvaja koos teiste järelevalvajatega leiab, et selle ettevõtja tegevus võib kaasa tuua märkimisväärseid riske või ohustada finantsjärelevalvet. Kui ettevõtja langeb järjestikuse viie aasta jooksul alla eelpool nimetatud künnise, siis võib EKP otsustada muuta süsteemselt olulise investeerimisühingu kategooriat krediidiasutusest investeerimisühinguks ( „ klass 1 “ > „klass 1 miinus“) CRD V / CRR Euroopa Keskpanga otsene järelevalve „ Klass 1 miinus“ Vastavalt IFR artiklile 1(2) vastavad „klass 1 miinus“ investeerimisühingud järgmistele tingimustele: ettevõtja tegeleb VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega ja investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena (sellest tuleb välja arvestada VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega tegeleva väljaspool EL-i asutatud iga üksiku tütarettevõtja vara väärtus) või investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot või rohkem, kõik arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena (sellest tuleb välja arvestada VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega tegeleva väljaspool EL-i asutatud iga üksiku tütarettevõtja vara väärtus) või Finantsinspektsioon teeb vastava otsuse VPTS § 94 lg 2 sätestatud alustel (IFD artikkel 5) Klass 1 „miinus“ investeerimisühi ngud klassifitseeritakse ümber „k lass 2 “ investeerimisühinguteks juhul kui nad ei vasta enam 12 järjestikuse kuu jooksul arvutatud künnisele või kui Finantsinspektsioon otsustab, et nad tuleks ümber klassifitseerida. CRD V / CRR Finantsinspektsiooni järelevalve „ Klass 2 “ I nvesteerimisühingud, mida ei peeta süsteemselt olulisteks (lähtutakse nende kõrgeimast püsivatest miinimumnõuetest, fikseeritud üldkulude nõudest võ i K-teguri arvutamisest) See on IFD/IFR raamistikus n-ö vaikekategooria , ehkki Finantsinspektsioon võib hinnata mõnda investeerimisühingut süsteemselt oluliseks ja seetõttu „klass 1 miinus“ k ategooriasse kuuluvaks. Investeerimis ühingud kuuluvad kategooriasse „k lass 2 “ kui : nad ei vasta ühegi teise klassi kuulumise kriteeriumidele; nad ei ole saanud Finantsinspektsioonilt IFR artikli 1(5) alusel kinnitust Klassi 1 “miinus” kuulumiseks. „ Klass 2 “ ettevõtja v õidakse klassifitseerida ümber „k lass 3 “ ettevõtjaks juhul kui see ei vasta enam vähemalt kuue kuu jooksul „k lass 2 “ ettevõt ja tingimustele. Kategooriat muutev ettevõt ja peab sellest teavitama Finantsinspektsiooni. IFD / IFR Finantsinspektsiooni järelevalve „ Klass 3 “ „Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud“ IFR artikli 12(1) näeb ette, et „k lass 3 “ ettevõtjad on sellised investeerimisühingud, mille riskimeetmete kogum jääb alal teatavate künniste, mistõttu peaksid need investeerimisühingud olema suhteliselt madala riskiga ja seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada vähem koormavaid usaldatavusnormatiive. „ K lassi 3 “ kuuluvad investeerimisühingud: ei tegele VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega; kohaldub MiFID 2 tasustamise raamistik, mitte IFD/IFR raamistik; kohalduvad IFR- is d efineeritud K-teguri nõuded, mis on vahendid iga ettevõtja riskiprofiili arvestades se lle kapitalinõuete arvutamiseks; omavahendid võrduvad püsiva miinimumkapitalinõude või veerandiga nende fikseeritud üldkuludest (olenevalt sellest, kumb on suurem), mõõdetuna nende eelmise aasta tegevuse põhjal . IFD / IFR Finantsinspektsiooni järelevalve b) investeerimisühingute algkapitali nõuded Käesoleva eelnõuga muudetakse investeerimisühingute algkapitali nõudeid, tagades proportsionaalsemate nõuete kohaldamise olenevalt investeerimisühingu tegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Teenus Kehtiv seadus (EUR) Eelnõu (EUR) Väärtpaberiga kauplemine oma arvel 730 000 750 000 Väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimine 730 000 750 000 Väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine 50 000 75 000 Väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel või arvel 50 000 75 000 Väärtpaberiportfelli valitsemine 125 000 75 000 Investeerimisnõustamine 50 000 75 000 Väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamine 125 000 75 000 Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine 730 000 750 000 Muu tegevus (nt mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine) 730 000 150 000 c) investeerimisühingute tasustamispoliitika Üldjuhtimise regulatsiooni ( corporate governance ) eesmärk EL õiguses on tagada, et investeerimisühingutes suurendatakse riskijuhtimise tulemuslikkust. Juhtimisnõuetele , sh tasustamisnõuetele, olulise tähelepanu pööramine investeerimisühingutes peaks aitama vältida seda, et üksikud ettevõtjad võtavad liigselt riske ning seega kokkuvõttes vältida liigse riski kogunemist finantssüsteemis. Selleks et viia töötasu vastavusse investeerimisühingute riskiprofiiliga ning tagada võrdsed tingimused, tuleb investeerimisühingute suhtes kohaldada selget üldjuhtimiskorda ja tasustamiseeskirju, milles võetakse arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevusi. Eelnõuga muudetakse seega investeerim isühingute tasustamispoliitikat, et muuta tasustamise nõuded proportsionaalsemaks, vastavalt investeerimisühingu suurusele ja olulisusele finantssüsteemis. Kui varasemalt kohaldati investeerimisühingut ele krediidiasutuste seaduse tasustamisnõudeid kõikidele investeerimisühingutel e, siis eelnõuga luuakse eraldiseisev tasustam is nõuete režiim . Siiski kohalduvad teatud erisused. Esiteks, sellistele investeerimisühingutele, mis muutu vad krediidiasutusteks (vt ülal „k lass 1 “ ) ja millele kohaldatakse krediidiasutuste usaldatavusnõudeid „ nn „klass 1 miinus“) kohaldatakse ka edaspidi krediidiasutuste seaduse ja CRR/CRD raamistiku tasustamisnõudeid. Teiseks ei kohaldata IFR/IFD tasustamisnõudeid väikestele ja mitteseot ud investeerimisühingutele ehk „k lass 3 “ investeerimisühingutele (IFR artikkel 12(1)). S ellistele investeerimisühingutele jä ävad endiselt kohalduma MiFID 2 tasustamispoliitika nõuded. Seega kohaldata kse IFD tasustamisnõudeid vaid „k lass 2 “ investeerimisühingutele. d) täiendavad kapitali- ja likviidsusnõuded Nagu eespool punkt is a selgitatud, kohaldatakse „klass 1“ ja „k lass 1 miinus“ kategooriatesse kuuluvatele investeerimisühingutele CRR/CRD usaldatavusnõudeid. Seega IFR/IFD usaldatavusnõuete raamistikku kohaldatakse vaid investeerimisühingutele, mis kuuluvad kategooriatesse „klass 2“ ja „k lass 3“. K äesoleva eelnõuga nähakse ette Finantsinspektsiooni õigused kehtestada teatud juhtudel investeerimisühingute suhtes täiendavate omavahend ite nõuded, mis täiendavad IFR III ja IV osades sätestatud omavahendite nõudeid . Samuti lisatakse VPTS-i uue mõistena „ täiendavate omavahendite suunis “ ehk nn järelevalveasutuse ettepaneku andmise instrument. Suuniseks loetakse konkreetsele adressaadile suunatud Finantsinspektsiooni juhendava sisuga tahteavaldust. Selle instrumendi eesmärk on anda Finantsinspektsioonile õigus teha kirjalikke tahteavaldusi tulevikuprognoosi alusel, et osundada teatavatele võimalikele ohtudele tulevikus, st t äiendavate omavahendite suunisega saab Finantsinspektsioon anda investeerimisühingule teada, millist omavahendite taset peab Finantsinspektsioon kohaseks vastava investeerimisühingu puhul, tagamaks et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjustaks väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuete rikkumist või, kui asjakohane, ei ohustaks see investeerimisühingu võimalust end nõuetekohaselt likvideerida ja tegevus lõpetada. Eelnõuga antakse Finantsinspektsioonile ka õigus kehtestada likviidsuse erinõuded , juhul kui selgub, et investeerimisühingut ohustab olul ine likviidsusrisk, mida IFR V osas sätestatud likviidsusnõuded ei kata piisavalt või kui investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuetele ning Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole võimalik muude haldusmeetmetega vastavat korda, protsesse, mehhanisme või strateegiaid sobiva aja jooksul parandada. Nimetatud likviidsuse erinõuete kehtestamise tingimused sätestatakse täpsemalt käesoleva eelnõu §-s 236 13 . 2.2.2. Investeerimisteenuste osutaja suh tes paindlikumate nõuete kehtestamine ehk MiFID 2 muudatused seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga (direktiivi 2021/338 ülevõtmine) a ) teabe paberil esitamise kui vaikevaliku kaotamine Praegu kehtib MiFID 2-s nõue, et kõik investoritele esitatavad aruanded ja teave tuleb esitada püsival andmekandjal, mis küll hõlmab elektroonilist esitamist (nt e-posti teel), aga vaikevalikuna esitatakse teave sel juhul siiski paberil. Kuna kliendid saavad enamjaolt vaadata oma investeerimisportfelle veebis (või võtta vajaduse korral investeerimisühinguga ühendust), on neile suurtes kogustes teabe paberil esitamine muutunud üleliigseks. Selle MiFID 2 alusel kehtestatud nõude täitmine on pankadele märgatav kulu ja muudab investeerimise aeglaseks. Lisaks sellele, et COVID-19 pandeemia ajal võis mõnele ettevõtjale tekkida klientidele paberil teabe esitamisega probleeme, on selline teavitamise vaikevalik vastuolus ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe ja digitaalse rahanduse tegevuskava eesmärkidega. Selleks, et äriühingutel oleks rohkem rahastamisvõimalusi ja investeerimisühingud saaksid kasutada ressursse tõhusamalt muudetakse klientide teavitamise vaikevalikuks elektrooniline andmekandja (e-post, eraldi veebileht või veebisaidil asuv kirjakast). Vaikevalikut tuleks kasutada kõigi teabedokumentide esitamiseks, et kliendile oleks kogu teave kättesaadav ühest kohast. Niisiis tuleks paberil teavitamine lõpetada nii pea kui võimalik. Jaeinvestoritele jääb võimalus otsustada soovi korral teabe paberil saamise kasuks. b ) kulude ja tasude avalikustamise erand võrdsetele vastaspooltele ja kutselistele klientidele (v.a. investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuste puhul) Kehtestatakse erand võrdsete vastaspoolte ja kutseliste klientide jaoks selliste teenuste puhul, mis ei ole investeerimisnõustamine ega portfelli valitsemine. Eelnõu kohaselt on võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid kulude ja tasudega seotud nõuete kohaldamisalast välja jäetud, kui tegemist on teenustega, mis ei ole investeerimisnõustamine ega portfelli valitsemine. Kulude ja tasude teave peaks andma investoritele hinnastamisega seotud baasläbipaistvuse ning võimaldama neil erinevaid pakkumisi võrrelda. Praegu kohaldatakse kulude ja tasude teabe esitamise nõuet kõigi kliendikategooriate puhul. Euroopa Komisjon on aga leidnud, et sellistest nõuetest on kasu kutselistel klientidel ja võrdsetel vastaspooltel ainult portfelli valitsemise ja investeerimisnõustamise puhul. Neil klientidel on oma investeerimisühingutega teistsugune suhe kui jaeklientidel . Üldiselt on sellised turuosalised turutingimuste ja eri pakkujate hindadega kursis ning määravad tehingu tingimused ka ise. Pealegi esitavad kutselised kliendid ja võrdsed vastaspooled jaeinvestoritega võrreldes palju suuri tehingukorraldusi ning peavad nende kiiret täitmist väga tähtsaks. Seega panevad hulgikliendid finantsnõustajad ja maaklerfirmad omavahel konkureerima, kui küsivad nende tehinguhindu. Nii saavad sellised investorid hindu keskmise jaekliendiga võrreldes palju rohkem mõjutada. Kui leevendada sellise teabe esitamise nõuet, mida nii võrdsed vastaspooled kui ka kutselised kliendid ei kasuta, on teave individuaalne ja hulgikliendid saavad teavet, mida neil on vaja. Majandust ja finantssüsteemi pingestanud COVID-19 pandeemia ajal on ebaolulise bürokraatia vähendamine muutunud veelgi hädavajalikumaks. Seega vabastatakse käesoleva eelnõuga võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid täielikult kulude ja tasude aruannete saamisest teenuste puhul, mis ei ole investeerimisnõustamine ja portfelli valitsemine. Jaeklientide jaoks jääb nõue endiseks. c ) tehingueelse kuluteabe aruandlusnõuete leevendamine Praegune seadus sätestab üksikasjalikud teabele esitatavad nõuded. Klientidega tehakse palju tehinguid telefonitsi või veebis. Investeerimisteenuste kliendid eeldavad, et sellised kaugkorraldused täidetakse kohe. Tehingueelse kuluteabe esitamine tähendab viivitust ning tehingukorralduse saamise ja täitmise vahelisel ajal toimuda võiva kahjuliku hinnamuutuse ohtu. Alati tehingueelse kuluteabe esitamise nõue on klientidele sageli kahjulik. Sellistel asjaoludel ei ole tehingueelse kuluteabe esitamine võimalik ega põhjendatud, eriti kui klient kannab hinna talle kahjulikus suunas liikumise tururiski ajal, mil tehingueelset kuluteavet koostatakse ja esitatakse. COVID-19 pandeemia on suurendanud elektrooniliste investeerimisteenuste kasutamist ning seega ka vajadust teha tehingud veebis ja telefonitsi tõhusalt ja kiiresti. Kuna praegune kuluteabe tehingueelse esitamise nõue tekitab viivitusi osaliste tehingute täideviimisel, aga neile on aeg tähtis ja nõudest tingitud viivitus võib parima täitmise võimatuks muuta, peab klientidel olema võimalik anda kuluteabedokumentide hilisema saamise nõusolek. d ) parimal viisil täitmise aruannete ajutine peatamine Finantsinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 ( edaspidi finantsinstrumentide turgude määrus või MiFIR ) artiklite 23 ja 28 kohast kohustusliku kauplemiskoha nõuet, peab iga kauplemiskoht ja kliendi korralduste süsteemne täitja ning muude instrumentide puhul iga täitmiskoht tegema regulaarselt avalikuks asjaomases täitmiskohas tehtud tehingute täitmise kvaliteedi andmed. Need perioodilised aruanded peavad sisaldama andmeid eri finantsinstrumentidega seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta. Investorid aga ei loe selliseid aruandeid kuigi sageli (seda tõendab see, et neid ei laadita veebisaidilt kuigi palju alla). Seetõttu võib eeldada, et investorid ei taha või ei saa ettevõt ja id nende andmete alusel võrrelda. Kogu vajalik parima täitmise teave saadakse üldjuhul muul moel (nt vahendusüritustel). Praegune kriis on muutnud parima täitmise aruannete koostamise kulukuse probleemi lahendamise veelgi pakilisemaks. Ettevõtjatel peaks olema võimalus COVID-19 pandeemiast tingitud erandlike asjaolude tõttu jätta nende aruannete avaldamine tahaplaanile. Seetõttu peatatakse parima täitmise aruannete avaldamise nõude kohaldamine. Peatami n e vabastab ressursid, mis praegu nende koostamisele kuluvad ning ettevõt ja d ja kauplemiskohad ei pea enam panustama sellesse kulukasse nõude täitmisse. Samas ei vähene ka investorite kaitse, sest praegu investorid neid aruandeid ei loe ja ostjaettevõt ja d saavad vajaliku teabe mujalt. MiFID 2-e täielikul läbivaatamisel, mis on kavas 2021. aastal, hindab Euroopa Komisjon, kas see aruannete avaldamise nõue tuleks kustutada jäädavalt või tuleks neid avaldada teisel kujul. e ) tootevahetuse korral esitatavast kulude-tulude analüüsist keeldumise võimalus kutseliste investorite suhtes Ettevõtjatel on kohustus hinnata investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise korral pakutava sobivust. Seda nõuet kohaldatakse hetkel nii jae- ja kutseliste klientide suhtes. Võrdsed vastaspooled jäetakse aga käesoleva eelnõuga nõude kohaldamisalast välja. Klientide puhul, kes soovivad enda kohtlemist kutseliste klientidena, peavad ettevõt ja d hankima teavet, mis annaks mõistliku aluse otsustamaks, kas tehing, mida on kavas soovitada või teha, vastab kliendi investeerimiseesmärkidele (sh tema riskitaluvusele) ning kas klient suudab rahaliselt kanda investeerimiseesmärkidega seotud riske. Kutseliste klientide puhul võib eeldada, et nad on suutelised investeerimisriske kandma. Kestva suhte puhul peavad ettevõt ja d praegu tegema teatud portfellitegevuste kohta kulude-tulude analüüsi, kui on kavas tootevahetus. Selleks peavad investeerimisühingud enne tootevahetust küsima kliendilt vajalikku teavet ja suutma tõendada, kas tulud on kuludest suuremad. Sobivustesti tegemist tootevahetuse korral peetakse kohaldatavaks kõigi portfellitoimingute suhtes, mitte vaid nende vahetuste suhtes, milleks see oli ette nähtud, nagu näiteks n-ö samaväärse toote ost ja müük (nt mõne Euroopa omakapitaliinvesteeringute fondi osaku müük ja teise laias laastus samade omadustega börsil kaubeldava Euroopa omakapitalifondi osaku ost). Et reaalmajandust saaks kiiresti rahastada, peaks hulgikliendid saama oma investeerimisstrateegiat muuta võimalikult kiiresti. Kui tootevahetus muutub lihtsamaks, motiveerib see hulgikliente investeerima ka teistesse ja uutesse ärimudelitesse ning aitab nii rohkemaid taastumise algusjärgus olevaid ettevõt ja id. Seetõttu peaksid kutselised kliendid saama valida, kas seda meedet kasutada või mitte. f ) tootejuhtimise nõuete kaotamine äriühingute tagasikutsutavatele võlakirjadele Tootejuhtimisnõudeid kohaldatakse praegu kliendist olenemata kõigi finantsinstrumentide suhtes, kuigi hinnata kahe võrdse vastaspoole vahelise tehingu korral lihtvõlakirja ei ole peetud mõttekaks. Tootejuhtimise eeskirjad on teatavate lihtinstrumentide puhul takistanud kapitali optimaalset paigutamist elavatele järelturgudele. COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi arvestades on kapitali väljaandmise lihtsustamine hädavajalik. Emitentidel ja investoritel peavad olema õiged võimalused uue kapitali lihtsaks väljaandmiseks ja suure investoribaasini jõudmiseks. Mida varem need võimalused avanevad, seda parem nii äriühingutele kui ka investoritele. Niisiis kaotatakse käesoleva eelnõuga tootejuhtimisnõuded äriühingute tagasikutsutavate võlakirjade puhul (tagasikutsumisklauslid on investoreid kaitsvad). Selle erandi eesmärk on teha jaeinvestoritele kättesaadavaks rohkem äriühingute lihtvõlakirju. Samas ei tee tagasikutsumissätted neid finantsinstrumente kombineeritud või kindlustuspõhiseks jaeinvesteerimistooteks (PRIIP). See sihitud erand annab emitentidele juurdepääsu suuremale investoribaasile, teadlike jaeinvestorite jaoks finantsinstrumentide valik suureneb ja kõik investorid on keerulisemate toodete kasutamisel kaitstud. Majanduse elavdamise paketi oluline osa on see, et jaeklientidele saavad kättesaadavaks püsivat sissetulekut pakkuvad tooted, sest need on mitmekesistamiseks ja riskide vähendamiseks väga tähtsad. 2.2.3. Muudatused T agatisfondi seaduses – hoiuste hüvitamismäära tõstmine Muudatused tulenevad hoiuste tagamise direktiivi (2014/49/EL) artikkel 6 lõike 2 punktides b ja c sätestatud hoiuste tagamise aluste üle võtmisest. Nimelt kui üldine hüvitamise määr on iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro, siis näeb direktiiv ette täiendavad tagamise ulatuse erinevate sotsiaalsete sündmuste korral – nt kui kontole laekub summasid seoses koondamisega, kindlustushüvitiste tõttu jne. Varasemalt oli Eesti tõlgendanud neid sätteid liikmesriigi valikuvõimalusena. Euroopa Komisjon on juhtunud tähelepanu sellele, et seda ei saa siiski käsitleda valikuvõimalusena, vaid ikkagi kohustusena s.t. need direktiivi sätted tuleb ka üle võtta. Seepärast nähakse käesoleva eelnõuga ette lisaks tavapärasele piirmäärale 100 000 eurot, hüvitatakse erinevate sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud summad veel täiendavalt 100 000 euro ulatuses. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Muudatused väärtpaberituru seaduses Karistusmäärade muutmine juriidilistele isikutele. Praegu kehtivas väärtpaberituru seaduses on sätestatud juriidilistele isikutele määratav maksimaalne rahatrahv 32 000 eurot. IFD näeb ette, et liikmesriik on kohustatud kehtestama direktiivist tuleneva te kohustuste täitmiseks tulemuslikud , proportsionaalsed ja hoiatavad karistuste määrad. Arvestades finantssektori eripäraga (mh finantssektori ettevõtjate käibe mahtusid) ei ole praegu kehtivad kari stuste määrad enam efektiivsed. Samuti arvestades EL-i õigusest tulenevaid ja paljudes teistes liikmesriikides kehtestatud oluliselt kõrgemaid karistu smäärasid, võivad mittetulemuslikud karistuste määrad soodustada õiguslikku arbitraaži. Seetõttu tõstetakse juriidiliste i sikute puhul rahatrahvi ülemmäär läbivalt 400 000 euroni . Paragrahvi 10 1 muutmine. Paragrahv 10 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt kõiki käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse vastavate EL-i määruste tähenduses. Määruste loetellu lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014. Paragrahvi 40 lõike 1 muutmine. Paragrahvi 40 lõikes 1 on sätestatud investeerimisühingu mõiste VPTS-i tähenduses. Lõiget 1 muudetakse, et viia investeerimisühingu definitsioon vastavusse Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/2033 ja määrusega (EL) 575/2013. Kuna nendes määrustes antud definitsioonides ei hõlma finantseerimisasutuse mõiste investeerimisühingut („finantseerimisasutus on ettevõte, kes ei ole krediidiasutus, investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja(…)“), siis täpsustatakse § 40 lõike 1 kolmandas lauses, et erandina ei käsitata investeerimisühingut finantseerimisasutusena VPTS 3. osa ning nimetatud määruste mõistes. Paragrahvi 40 lõike 4 muutmine. Liikmesriikides asuvate investeerimisühingute ja nende filiaalide suhtes kohaldatakse krediidiasutuste likvideerimise ja saneerimise sätteid. Selline regulatsioon kehtib alates 2014 aastast, mil vastavad muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta viidi sisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL, millega loodi krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (BRRD). Kehtiv VPTS sätestas investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse kohaldamise ainult osas, mis puudutab saneerimist. Käesoleva eelnõuga lisatakse seadusesse täpsustus, mille kohaselt kohaldatakse investeerimisühingutele ka krediidiasutuste seaduse 11. peatüki 3. jaos olevaid mitmes riigis tegutseva krediidiasutuse likvideerimise sätteid. Paragrahvi 40 täiendamine lõigetega 6 , 7 ja 8 . M uudatuse eesmärgiks on kohaldada usaldatavusnõuete täitmise korda, mis vastab krediidiasutuse suurusele. Kõige suuremad investeerimisühingud (konsolideeritud vara koguväärtus üle 30 miljardi euro) muutuvad krediidiasutusteks ja peavad taotlema krediidiasutuse luba. Põhjus seisneb selles, et selliste investeerimisühingute ärimudelid ja riskiprofiilid on sarnased oluliste krediidiasutuste omadega. Nende tegevus ohustab neid nii krediidiriskiga (peamiselt vastaspoole krediidirisk) ja tururiskiga (positsioonide puhul, mille nad võtavad enda arvel). Läbi selle võivad nad kujutada ohtu finantsstabiilsusele. Investeerimisühingut, mis vastab määruse (EL) 575/2013 artikli 4 lõike 1 lõike 1 alapunktis b nimetatud tingimustele , kvalifitseeritakse ümber krediidiasutuseks. Selline investeerimisühing peab taotlema krediidiasutuste seaduse 2. peatükis nimetatud tegevusloa kui tema koguvarade keskmine kuus ( arvutatuna 1 2 järjestikuse kuu jooksul) on 30 milja rdit eurot või rohkem, või koguvarade keskmine kuus ( arvutat una 12 järjestikuse kuu jooksul) on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud varade koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena. Kuni tegevusloa saamiseni võib investeerimisühing § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega edasi tegeleda. Investeerimisühingu suhtes, kes on omandanud krediidiasutuse tegevusloa , kohaldatakse lõike 6 kohaselt täielikult krediidiasu tuse seaduses ja vastavates õigusaktides krediidiasutustele kohalduvat (mh näiteks normid, mis käsitlevad õigusi võtta avalikkuselt vastu hoiuseid ja muid tagasimakstavaid vahendeid ja anda oma arvel laenu ) . Lõikega 7 reguleeritakse nn „k lass 1 miinus“ investeerimisühingud (vt tabel käesoleva seletuskirja osas 2.1.2), mille puhul on vajalik küll investeerimisühingu tegevusluba, kuid kohaldatakse CRR-i ja krediidiasutuste seaduse usaldatavusnõudeid. Usaldatavusnõuete kohaldamise täpsemad eeldused on toodud käesoleva eelnõu §-s 94. Paragrahvi 40 täiendamine lõikega 8. Investeerimisühingutele kohaldub finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (FELS). FELS näeb ette kriisilahenduse miinimumnõuete emiteerimisele nõuded, allahindamise ja teisendamise õiguse alused ja kriisilahendamise hindamise põhimõtted, mille puhul on oluline kindlaks teha nõuete rahuldamise järjekord. Selleks, et investeerimisühingute puhul oleks asjakohased alused kriisilahenduse ennetavate ja kriisilahenduses olevate meetmeteks tuleks määratleda nende nõuete rahuldamise järjekord maksejõuetuses. Kuna nõuete dubleerimine ei ole asjakohane nähakse ette viiteline norm krediidiasutuste seaduse vastavale sättele. Seaduse täiendamine paragrahviga 4 0 1 . E elnõuga luuakse Eesti õigusesse uus mõiste, milleks on „väike ja mitteseotud investeerimisühing “. Mõiste on defineeritud IFR artikli 12 lõikes 1 . Investeerimisühing, mis vastab IFR-i artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele, peab vastama ainult piiratud kapitali- ja likviidsusnõuetele (vt. IFR-i artikkel 6, artikli 9 lõige 4, artikli 11 lõige 2, artikli 43 lõike 1 punktid 2, 3, 4) ja see on vabastatud IFR-i artiklitest 46 ja 54 tulenevatest aruandlus- ja avalikustamiskohustustest ning riskipositsiooni arvutamisest IFR artikli 36 lõike 1 kohaselt). Käesoleva paragrahvi aluseks on IFD artikkel 25, mis välistab sisejuhtimise , läbipaistvuse, riskide käsitlemise ja tasustamisega seotud nõuete kohaldamise juhul kui investeerimisühing kvalifitseerub väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks IFD artikli 12 lõike 1 mõistes. Lõige 1 tuleneb IFD artikli 25 lõikest 1, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi 2. peatüki 2. jagu sellise investeerimisühingu suhtes, mis teeb määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kindlaks, et ta vastab kõigile selles lõikes sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise tingimustele. Seega ei kuulu väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele üldjuhul kohaldamisele väärtpaberituru seaduse sätted, mis reguleerivad investeerimisühingu juhtimiskorda, eelkõige organisatsioonilist struktuuri, riskide juhtimiseks, jälgimiseks või raporteerimiseks ettenähtud protsesse, sisekontrollimehhanisme (mh juhtimis ja raamatupidamiskorda), usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega kooskõlas olevat tasustamispoliitikat ja - tavasid (nii nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 26). Lõige 2 täpsustab seda, millal võib investeerimisühingule jätta kohaldamata lõikes 1 viidatud nõuded juhul kui selline investeerimisühing, mis algselt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 nimetatud tingimustele ei vastanud, kuid neile hiljem vastama hakkab. Kui investeerimisühing teeb kindlaks, et vastab nimetatud nõuetele, siis tuleb sellest teavitada Finantsinspektsiooni. Alates tingimuste täitmise kuupäevast hakkab jooksma kuuekuuline periood, mille möödumisel lõikes 1 nimetatud nõuete kohaldamine lõpetatakse. Oluline on ka märkida, et väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise nõuded peavad olema täidetud pidevalt, vastasel juhul ei kohaldu § 40 1 lõikes 1 sätestatud erand. Lõige 3 sätestab olukorra, mil investeerimisühing on teinud hinnangu ja leidnud, et ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel. Sellisel juhul lõpetatakse erandi kohaldamine alates vastava hindamise tegemisest ( mitte hinnangu tulemustest Finantsinspektsioonile teatamisest ) . 12 kuu jooksul alates hindamise tegemise kuupäevast kohaldatakse investeerimisühingu suhtes kõiki nõudeid (st ei välistata enam käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid) . Lõige 4 täpsustab kohalduvai d tulemustasude kohaldamise sätteid juhul kui investeerimisühing teeb lõikes 3 nimetatud hinnangu alusel kindlaks, et ei vasta enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise tingimustele. Tulemustasu maksmist reguleerivaid sätteid kohaldatakse selle majandusaasta jooksul osutatud teenuste või tulemuste eest, mis järgneb majandusaastale, mil vastav hinnang tehti. Lõike 5 aluseks on IFD artikli 44 punktid a ja b, mis kohaldub väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavatele investeerimisühingutele ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud investeerimisühingutele. Käesol eva paragrahvi lõige 1 välistab üldiselt § 110 lõike 6 ja § 110 3 lõike 2 punkti 1 kohaldamise väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele. Käesoleva sättega nähakse ette sellest erandist veel täiendav erand, mille kohaselt ikkagi kohaldatakse vastavaid avalikustamise nõudeid ka väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele juhul kui need emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vt määruse (EL) 2019/2033 § 46 lõiget 2). Lõige 6 sätestab Finantsinspektsiooni diskretsiooni olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust siiski teatud juhtudel otsustada väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul viidatud sätteid, juhul kui vastavat investeerimisühingut ja asjaolusid arvesse võttes oleks see mõistlik. IFD artikli 24 lõike 1 kohaselt peavad investeerimisühingud, mis ei kvalifitseeru väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks , kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Viidatud strateegiad ja protseduurid peavad olema asjakohased ja vastama asjaomase investeerimisühingu tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning neid tuleb vaadata investeerimisühingus korrapäraselt läbi. IFD artikli 24 lõige 2 annab aga liikmesriigi päde vatele asutustele diskretsiooni õiguse otsustamaks vajadusel siiski vastavaid nõudeid ka väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele kohaldada. Lähtudes IFD-s ettenähtud suunistele ja põhimõtetele näeb käesoleva paragrahvi l õike 6 punkt 1 ette, et Finantsinspektsioon võib otsustada ka väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul käesoleva paragrahvi lõikega 1 üldjuhul välistatud § 82 2 sätete kohaldamise asjakohasel määral . Siiski tuleb tähele panna, et § 82 2 lõike 3 punkte 1, 3 ja 4 (kliendirisk, investeerimisühingule avaldatav risk ja likviidsusrisk) kohaldatakse alati ka väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele ( lähtuvalt IFD artikli 29 lõikest 3) – nende sätete puhul pole Finantsinspektsiooni vastav otsus enam vajalik. S eega on lõike 6 punktiga 1 silmas peetud, et Finantsinspektsioon võib otsustada kohaldada ka väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul § 82 2 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4-7. Lõike 6 punkt 2 põhineb IFD artikli 36 lõike l 2. Väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul on F inantsinspektsioonil õigus otsustad a igal üksikjuhul eraldi, kas ja millisel viisil toimub nende investeerimisühingu te suhtes käesoleva seaduse kohane järelevalvealane läbivaatamine ja hindami ne. Finantsinspektsioon teostab vastavat läbivaatamist ja hindamist ainult juhul , kui see on vajalik lähtuvalt investeerimisühingu suurusest, tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest. L õike 6 punkt 3 aluseks on IFD artikli 40 lõige 7. Säte annab Finantsinspektsioonile võimaluse kehtestada põhjendatud juhul ka väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul täiendavate omavahendite nõude, arvestades §-s 236 11 antud tingimusi. Finantsinspektsioon lähtub sellise otsuse tegemisel üksikjuhtumipõhisest hinnangust. Lõike 6 punkt 4 põhineb IFD art ikli 42 lõikes 1 toodud erandil. Finantsinspektsioon võib likviidsuse erinõuded kehtestada väikese ja mitteseotud investeerimisühingu puhul ainult siis kui vastav investeerimisühing ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud. Täidetud peavad olema ka muud VPTS § 236 12 nimetatud tingimused. Paragrahvi 46 1 lõike 1 muutmine . Muudatuse aluseks on direktiiv 2021/338. Paragrahvi 46 1 lõikega 1 sätestatakse, et milliseid väärtpaberituru seaduse sätteid ei kohaldata kui tegevusluba omav investeerimisühing osutab § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuseid (ja selliste tehingutega otseselt seotud kõrvalteenuseid ) võrdsele vastaspoolele. MiFID 2 alusel ei kohustatud investeerimisühingut täitma artiklist 24 (välja arvatud lõiked 4 ja 5), artiklist 25 (välja arvatud lõige 6), artiklist 27 ning artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Direktiiviga 2021/338 muudetakse vastavat sätet nii, et nüüdsest kohaldatakse erisust kogu artikli 24 suhtes (v.a. uus lõige 5a) ja kogu artikli 25 suhtes. Seega lisatakse VPTS § 46 1 lõikesse 1 viited § 87 lõike 1 punktidele 3–5, lõigetele 2 – 3 ja lõike 4 punktidele 1–3 (millega on üle võetud MiFID 2 artikli 24 lõiked 4 ja 5) ning § 87 lõikele 5 ja § 89 1 lõigetele 1 ja 3 (millega on üle võetud MiFID 2 artikli 25 lõige 6). Paragrahvi 47 lõike 1 1 punkti 2 muutmine. Muudatus tehakse seoses investeerimisühingu definitsiooni muutmisega VPTS § 40 lõikes 1 (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja vastava sätte muutmise selgitust). Paragrahvi 47 lõike 1 3 punkti 4 muutmine. Paragrahviga 47 nähakse ette erandid, mille puhul VPTS 3. osa ei kohaldata. Paragrahvi 47 lõike 1 punkti 9 kohaselt ei kohaldata seda isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel, sealhulgas turutegijana, kuid mitte kliendi korralduste täitmiseks kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega või osutab muud investeerimisteenust seoses selliste väärtpaberitega oma põhitegevusala kliendile või muule isikule, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe tema põhitegevusega seotud tehingu kaudu. Paragrahvi 47 lõige 1 3 näeb ette täiendavad tingimused vastava erandi kohaldamiseks. Kõrvaltegevuse erandit on õigus saada isikutel (sh turutegijatel), kes kauplevad oma arvel või osutavad oma põhitegevusala klientidele või tarnijatele investeerimisteenuseid, mis on seotud kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, oma arvel kauplemata. Erandit peaks saama kasutada kõigil neil juhtudel eraldi ja koos, kui tegu on kontserni tasandil kõrvaltegevusega. Kõrvaltegevuse erandit ei saa kasutada isikud, kes kasutavad algoritmipõhist välkkauplemist või kuuluvad kontserni, mille põhiteg evus on investeerimis teenuste osutamine, või kes tegutsevad kaubatuletisinstrumentide turutegijana. Direktiiviga 2021/338 muudetakse pädeva asutuse teavitamise kohustust. Kui varasemalt pidi isik igal aastal erandi kasutamisest teavitama, siis käesoleva eelnõuga kaotatakse selline kohustus. Isik on nüüdsest kohustatud ainult Finantsinspektsiooni taotluse korral aru andma sellest, mille alusel VPTS § 47 lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevust või teenust käsitatakse kõrvaltegevusena. Paragrahvi 49 lõike 7 muutmine . Muudatus tehakse seoses investeerimisühingu definitsiooni muutmisega VPTS § 40 lõikes 1 (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja vastava sätte muutmise selgitust). Paragrahvi 55 täiendamine lõikega 1 1 . Antud täiendus tehakse eesmärgiga parandada Finantsinspektsiooni võimekust tegevusloa menetluste läbiviimisel . Krediidiandjate ja - vahendajate seadus sätestab analoogse õiguse Finantsinsp ektsioonile krediidiandjate ja - vahendajate tegevusloa menetluses ning tegemist on Finantsinspektsiooni jaoks olulise sättega eriti juhtudel, kus menetluse käigus või lõpu poole tehakse mitmeid olulisi muudatusi, mis vajavad täiendavat aega esitatud andmete ja dokumentide analüüsimiseks. Samuti selgitab nimetatud säte, et taotlejal on kohustus viivitamata teavitada muudatustest ning esitada sellekohased andmed ja dokumendid Finantsinspektsioonile. Paragrahvi 56 lõike 1 punkt i 1 muutmine. Kehtiv § 56 sätestab investeerimisühingu tegevusloa andmis est keeldumise alused. Selle paragrahvi lõige 1 punkt 1 näeb ette, et tegevusloa andmisest võib Finantsinspektsioon keelduda kui isiku poolt tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ehk pangandusmääruses sätestatule. Käesoleva muudatusega asendatakse pangandusmäärus EL määruse 2019/2033-ga ehk IFR- ga . Seda põhjusel, et nn kapitalinõuete raamistik kehtestataksegi nüüd investeerimisühingute jaoks eraldiseisva määru sega (IFR- ga ). Varem viidati selles osa s pangandusmäärusele. Muudatus põhineb IFD artikli 64 punktil 2 (millega omakorda muudetakse MiFI D 2 artiklit 15). Paragrahvi 58 lõike 2 punkt 7 muutmine. Kehtiv § 58 sätestab investeerimisühingu tegevusloa kehtetuk s tunnistamise alused. Selle paragrahvi lõi k e 2 punkt 7 näeb täpsemalt ette, et tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka juhul , kui investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta väärtpaberituru seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele. Käesolevaga aga täpsustatakse antud kehtetuks tunnistamise alust niimoodi, et sellesse punkti lisatakse juurde, et loa saab kehtetuks tunnistada ka juhul kui omavahendite suurus ei vas ta EL määruse 2019/2033 ehk IFR nõuetele. Muudatus põhineb IFD artikli 64 punktil 1 (millega oma korda muudetakse MiFID 2 artiklit 8(c)). Paragrahvi 65 2 lõike 5 muutmine. Kehtiv § 65 2 sätestab üldised alused, mis tingimustel välisriikide (sh nii liikmesriikide kui kolmandate riikide) investeerimisühingud saavad Eestis tegutseda ja oma teenuseid siin pakkuda. Antud paragrahvi lõige 5 näeb hetkel ette, et juhul kui Eesti investor (klient) leiab ise omal initsiatiivil mõne väljaspool EL-i tegutseva investeerimisühingu ja soovib osta tema käest konkreetse väärtpaberi/investeerimistoote, siis see investeerimisühing ei pea väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 3. jao nõudeid järgima. Ehk teisisõnu – see investeerimisühing ei pea selle tarvis Eestis filiaali asutama ega saama ka Finantsinspektsioonilt loa oma teenuste piiriüleseks pakkumiseks Eestis. Sellist erisust ei kohaldata samas juhul kui investeerimisühing hakkab peale kliendi esmast pöördumist pakkuma investorile (kliendile) omalt poolt uusi tooteid ehk sel juhul 3. jagu selle kolmanda riigi investeerimisühingu suhtes kohaldub. Käesoleva muudatusega täpsustatakse seda viimast osa – juhul kui see kolmanda riigi investeerimisühing pakub vastavaid investeerimistooteid ka läbi kolmanda või seotud isiku, siis ka sel juhul talle 3. jagu kohaldub. Küll nähakse ette omakorda sellest teatud erisus, mille kohaselt välistatakse nn grupisisesed ( intragroup relations ) tehingud (nt kolmanda riigi investeerimisühing omab tütarettevõtjat Eestis). Muudatus põhineb IFD ar tikli 64 punktil 4 (millega oma korda muudetakse MiFID 2 artiklit 42). Seaduse täiendamine §-ga 67 1 . Uue paragrahv i lisamisega nähakse ette, et millist informatsiooni tuleb esitada selle filiaali kohta Eestis, mille asutajaks on kolmanda riigi investeerimisühing. Muudatus põhineb IFD ar tikli 64 punktil 3 (millega oma korda muudetakse MiFID 2 artiklit 41). Selle uue paragrahvi kohaselt peab investeerimisühing esitama oma Eestis asutatud filiaali kohta üsna põhjalikku infot, eelkõige tema tegevuse kohta Eestis, samuti teavet oma äritegevuse mahtude kohta. See info tuleb Finantsinspektsioonile esitada 1 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Direktiiv küll sellist tähtaega täpselt ette ei näe, kuid 1-kuuline tähtaeg on antud juhul mõistlik. Paragrahvi 79 pealkirja muutmine ning täiendamine lõikega 1 1 . Paragrahvi 79 praegune pealkiri hõlmab investeerimisühingu juhtide valimisele, pädevusele ja tegevu sele esitatavaid nõudeid. K äesolev eelnõu näeb aga ette, et nõudeid kohaldatakse ka investeerimisvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele . Et viia sisse § -i 79 vastav muudatus , on vaja laiendada ka sätte pealkirja. Uue s ätte eesmärgiks on seega laiendada juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse nõuete kohaldamist ka investeerimisvaldusettevõtjate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses ja segafinantsvaldusettevõtjate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsveldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete maine peab olema piisavalt hea ja neil peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks, võttes arvesse nende eriomast rolli. Uue lõike aluseks on IFD artikkel 52. Paragrahvi 79 1 pealkirja muutmine ning paragrahvi 79 1 lõigete 3 ja 4 kehtetuks tunnistamine . Käesoleva eelnõuga nähakse ette spetsiifilised IFD-l põhinevad reeglid investeerimisühingu juhatuse liikmete ja töötajate tasustamiseks. Õigusselguse huvides viiakse kõik tasustamist puudutavad nõuded üle uude §-i 79 2 ning § 79 1 jääb reguleerima muid investeerimisühingu juhti dele ja töötajatele kohalduvaid nõudeid. Varasemalt kohaldati investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduses ettenähtud nõudeid § 79 1 lõikes 3 viidatud ulatuses. Kuivõrd IFD ja IFR raamistikuga luuakse investeerimi sühingutele krediidiasutustest eraldise isev tasustamispoliitika ( välja arvatud suurtele investeerimisühingutele, millele jätkuvalt kohaldatakse KAS ja CRR/CRD raamistik ku ). Seadust täiendatakse paragrahviga 79 2 . Uue sätte aluseks on IFD artikkel 30, mis sätestab investeerimisühingute tasustamispoliitika põhimõtted. Kuna „k lass 1 “ ja „klass 1 miinus“ kategooria investeerimisühingutele jäävad kohalduma krediidiasutuste seadusest tulenevad nõuded juhtide ja töötajate tasustamisele ja IFD tasustamispoliitika ei kohaldu väikestele ja mittes eotud investeerimisühingutele („k lass 3 “ ), siis kohaldatakse antud sätet (v.a. lõige 1, mis kohaldub üldpõhimõttena kõikidele invetseerimisühingutele ) vaid „k lass 2 “ investeerimisühingutele. Eelnõu § 40 1 s ätestab põhimõtte , mille kohaselt ei kohaldata väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele § 79 2 lõikeid 2 – 1 1 ning § 79 3 ja §79 4 . Lõige 1 sätestab tasustamise üldpõhimõtte, mis lähtub kliendi kaitse põhimõtetest ja kohaldub kõikide kategooriate investeerimisühingutele (mh „k lass 3 “ ). Lõige 2 põhineb IFD artikli 30 lõikel 1 ja näeb ette need töötajate ja juhtorgani liikmete kategooriad, kellele tuleb kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud tasustamisnõudeid. Kui varasemalt nägi VPTS § 79 1 ette juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted üldiselt, siis käesoleva eelnõuga täpsustatakse töötajate kategooriad ( categories of staff ), kellele tasustamise põhimõtteid kohaldada tuleb. Nendeks isikute kategooriateks on: 1) juhatuse või nõukogu liige; 2) töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad ettevõtja nimel riskide võtmist (riskivõtja); 3) kontrollfunktsiooni täitmisse kaasatud töötaja; 4) töötaja, kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja väikseima töötasuga; 5) töötaja, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara. Vastavaid kategooriaid täpsustatakse EBA tehnilistes standardites, muu hulgas seda, millistel töötajatel on oluline mõju investeerimisühingute riskiprofiilile. Lõige 3 sätestab investeerimisühingu juhatuse liikmete ja teatud kategooriate töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede (mh lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste) määramise alused ja põhimõtted. Tasustamis e põhimõtted peavad vastama järgmistele nõuetele: olema selged ja dokumenteeritud ning nende põhimõtete loomisel tuleb eelkõige arvesse võtta investeerimisühingu suurust, sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust ; olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega; olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega; lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võttes arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju; hõlmama huvide konfliktide vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist. Lõikega 4 täpsustatakse põhimõtteid, kuidas tasustamis e põhimõtted peavad olema investeerimisühin gus kehtestatud ja kohaldat ud . Oluline on arvesse võtta investeerimisühingu suurust ja sisemist korraldust ning seda, mi llise tegevusega vastav ettevõtja tegeleb, mis on tegevuse ulatus ja kui keeruline see on. See aitab muu hulgas kindlaks teha lõikest 3 tulenevate isikute ringi (kes on riskivõtjad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara jne). Sätte aluseks on IFD artikli 30 lõige 3. Lõike 5 kohaselt kinnitab i nvesteerimisühingu tasustamise poliitika investeerimisühingu nõukogu. Nõukogul on ka kohustus tasustamispoliitikat perioodiliselt läbi vaadata ja vajadusel uuendada. Samuti peab nõukogu üldjuhul otsest järelevalvet investeerimisü hingu tasustamispoliitika üle, välja arvatud juhul kui investeerimisühingus on loodud töötasukomitee, kes täidab sel juhul §-s 79 4 nimetatud ülesandeid. Lõige 6 tugineb IFD artikli 30 lõike 1 punktil g, mille kohaselt peab kontrollfunktsiooni raames toimuma vähemalt korra aastas tasustamispoliitika rakendamise ke skne ja sõltumatu sisekontroll. Eraldi on lõikes 7 välja toodud see, et riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioone täitvate kõrgema taseme töötajate ja juhtide töötasu maksmise üle teostab investeerimisühingu nõukogu või kui investeerimisühingus on loodud töötasukomitee, siis teostab järelevalvet töötasukomitee §- is 79 4 antud volituste piires. Kontrollfunktsiooni täitvad juhid ja töötajad peavad olema sõltumatud nende järelevalve all olevatest äriüksustest, neil peavad olema asjakohased volitused ning nende tasustamine peab toimuma vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma funktsiooniga seotud eesmärke. On oluline, et n ende töötasu oleks sõltumatu kontrollitavate t egevusvaldkondade töötulemusest, vastasel juhul oleks oht huvide konflikti tekkeks ( lõige 8 ). Lõigetes 9 - 1 1 sätestatakse ka täpsemad kriteeriumid põhitöötasu ja tulemustasu ( muutuvtasu ) maksmiseks. Need elemendid peaksid olema tasustamispoliitikas selgelt eristatavad. Põhitöötasu on tasu, mis kajastab isiku erialaseid teadmisi ja oskuseid ning organisatsioonilist vastutust vastavalt töölepingule või selle juurde kuuluvale töökirjeldusele. Töötasu teine element – tulemustasu – on aga otseses seoses töö tulemuste ja lisaks töölepingule (või selle juurde kuuluvas töökirjelduses välja toodud) töökirjeldusele vastavale tööle. Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa nii et oleks võimalik rakendada täielikult paindlikku töötasu muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust muutuvkomponente mitte maksta . See tähendab, et töötajat ei tohi jätta ilma töötasust kui ta ei võta lisatöökohustusi või kui ettevõtte nimel riski võttes ei saabu positiivset tagajärge, mis tooks kaasa tulemustasu maksmise . Investeerimisühing peab määrama oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud. Suhtarvude määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja seonduvaid riske ning iga vastava kategooria töötajate mõju investeerimishingu riskiprofiilile. Muutuvtasude komponentide määramise täpsemad põhimõt ted on välja toodud §-s 79 3 . Lõikega 12 nähakse ette Finantsinspektsiooni ülesanne koostada investeerimisühingu usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise täpsemad nõuded . Seadust täiendatakse paragrahviga 79 3 . Sättega nähakse ette täpsed reeglid muutuvtasu ehk tulemustasu maksmisele investeerimisühingus. Sätte aluseks on IFD artikkel 32. I nvesteerimisühingu poolt § 79 2 lõikes 10 osutatud töötajate kategooriatele määratav ja makstav muutuvtasu peab vastama kõigile järgmistele nõuetele ( lõiked 1-6 ) : kui muutuvtasu on seotud töötulemustega, põhineb selle kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühing u üldiste tulemuste hindamisel. Vastavate töötulemuste hindamisel lähtutakse mitmeaastasest ajavahemikust ning selles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske. Seega tuleb arvestada töötulemusi pikema aja perspektiivis, mitte üksnes toetuda lühiajalistele tulemustele, mis võ ivad olla seotud riskantsete, kuid tulemuslike tehingutega; üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse nii finants- kui ka muid kriteeriume; tulemustasu ei mõjuta investeerimisühingu suutlik kust tagada tugev kapitalibaas, kusjuures võib tulemustasu olla garanteeritud ainult uutele töötajatele ja üksnes nende esimesel tööaastal ning kui investeerim isühingul on tugev kapitalibaas. See tähendab, et tulemustasu peab alati olema määratud vastavalt investeerimisühingu kapitalibaasile ega tohi olla sellega suhtes ebaproportsionaalne; juhul kui tööleping lõpetatakse ennetähtaegselt, siis sellega seotud maksed peaksid kajast a ma isiku poolt aja jooksul saavutatud tulemusi. Näiteks kui tööleping u või juhatuse liikme leping u lõpetamine on seotud e baõnnestumiste või üleastumistega , siis sellistel juhtudel tulemust asude maksmine poleks põhjendatud . Siiski tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja saavutatud eesmärke kogumis; hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmise ga seotud töötasupaketid peavad sobima kokku investeeri misühingu pikaajaliste huvidega . Samuti kehtivad hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupakettide puhul kõik tulemustasu nõuded ; selliste töötulemuste mõõtmi sel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena, võet akse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033 (IFR) vajalikku likviidsust; samuti võetakse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske arvesse töötasude mu utuvkomponentide jaotuse kindlaksmääramisel. Eelnõug a nähakse ette, et vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab koosnema järgmistest instrumentidest (v.a. kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi vastavat instrumenti, võib Finantsinspek tsioon lubada kohaldada teistsug ust korda) : aktsiad; aktsiate ga seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid, sõltuvalt asjaomase investeerimisühingu õiguslikust vormist; täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või hinnata alla ning mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis; mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile . Nimetatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohaseid blokeerimispõhimõtteid, mis on mõeldud selleks, et viia üksikisiku stiimulid kooskõlla investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Finantsinspektsioon võib seada kõnealuste instrumentide liikidele ja struktuurile piiranguid või keelata teatavate instrumentide kasutamise muutuvtasu maksmiseks ( lõige 4 ). Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi § 79 3 lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib Finantsinspektsioon lubada kohaldada teistsugust korda. Tulemustasu ei tohi maksta finantsvahendite või meetoditega, mi s muudavad lihtsamaks § 79 3 ja määruse (EL) 2019/2033 täitmata jätmise ( lõige 3 ). vähemalt 40 protsenti tulemus tasust lükatakse edasi kolme kuni viie aasta võrra, nagu on asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust , välja arvatud juhul, kui tulemus tasu on eriti suur ja edasi lük atakse vähem alt 60 protsenti summast ( lõige 5 ) . Edasi lükatud tulemustasu ei või töötaja saada enne proportsionaalselt makstavat töötasu. Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing vabatahtlikke pensionimakseid (juhul kui need on osa tulemustasust) viie aasta jooksul § 79 3 lõikes 2 osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja vastavate instrumentide kujul, kuid ka sellisel juhul kohaldatakse viie aasta pikkust ooteperioodi ( lõige 8 ) . investeerimisühingu tulemustasu maksmine oleneb otseselt selle ettevõtte finantstulemustest. Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti , kui investeerimisühingu finantstulemused on t agasihoidlikud või negatiivsed . See puudutab eelk õige olukordi, mille puhul asjaomane isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses v õi oli selle eest vastutav või asjaomast isikut ei käsitata enam sobiva ega nõuetele vastavana; vab atahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega. Lõige 7 sätestab ka olulise nõude, mille kohaselt § 79 2 lõikes 10 osutatud töötajad ei tohi kasutada § s 79 3 osutatud põhimõtete kahjustamiseks isiklikke riskimaandamis e strateegiaid ega töötasu- ja vastutuskin dlustust. Erandina ei kohaldata lõike 9 alusel § 79 2 lõikes 2 nimetatud kohustust maksta 50 protsenti tulemustasust välja vastavates instrumentides, § 79 2 lõikes 5 nimetatud kohustust tulemustasu edasi lükata ega vabatahtlike pensionimaksete 5-a astast kinnipidamise perioodi kõigi sellise investeerimisühingu töötajate suhtes, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem või sellise töötaja suhtes, kelle aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest töötasust. Lõige 1 0 nimetab tingimused , mille täitumise korral võib Finan tsinspektsioon vastavaid ülempiire tõsta. Finantsinspektsioon võib ka ülempiiri vähendada, kui selle vähendamine on asjakohane seoses investeerimisühingu tegevuse laadi ja ulatuse, sisemise korralduse, ja kui see on kohaldatav, sellise konsolideerimisgrupi tunnustega, kuhu ta kuulub ( lõige 11 ). Finantsinspektsioon võib ka otsustada, et töötajate suhtes, kellel on õigus aastasele muutuvtasule, mis on väiksem kui 50 000 ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest töötasust, ei kohaldata § 79 2 lõikes 9 nimetatud erandit tasustamistavadega seotud eripära või asjaomaste töötajate tööülesannete ja tööprofiili tõttu (lõige 12 ) . Lõige 13 põhineb IFD artiklil 31. Erakorraline avaliku sektori finantstoetus direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 28 kohaselt on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või mis tahes muu riigiülesel tasandil osutatav avaliku sektori finantstoetus, mis oleks riigiabi, kui seda osutataks riigi tasandil, mida antakse sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi, millesse selline krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja kuulub, jätkusuutlikkuse, likviidsuse või maksevõimelisuse säilitamiseks või taastamiseks. Sättega välistatakse täielikult juhtorgani liikme (juhatus, nõukogu) tulemustasude maksmine kui investeerimisühing saab ülal defineeritud avaliku sektori finantstoetust. Muudele töötajatele ei tohi sellisel juhul aga tulemustasu maksta üksnes juhul kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja erakorralise avaliku sektori finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. Sellise l juhul kehtestatakse tulemustasule piirang, mis vastab teatavale osale netosissetulekust. Seadust täiendatakse paragrahviga 79 4 . Käesoleva eelnõu § 79 4 sätestab nõuded töötasukomitee moodustamisele. Vastavalt IFD artikli 33 lõikele 1 peavad töötasukomitee moodustama investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem (ehk mis ei vasta IFD artikli 32 lõike 4 punkti a tingimustele). Vastav nõue on sätestatud lõikes 1 . Direktiiviga on muu hulgas täpsustatud, et otsuste ettevalmistamisel peab töötasukomisjon võtma arvesse investeerimisühingu aktsionäride või osanike, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning avalikku huvi. Lõige 2 täpsustab, et töötasukomitee võib moodustada ka konsolideeritud tasandil. See tähendab, et juhul, kui töötasukomitee on moodustatud konsolideerimisgrupi tasandil, ei ole vajalik tütarettevõtjas eraldi komitee moodustamine. Eelduseks on, et konsolideeritud tasandil moodustatud töötasukomitee tegev us hõlmab vastavat tütarettevõtja t. Töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste ettevalmistamise eest, millel on mõju asjaomase investeerimisühingu riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhatus või nõukogu . Töötasukomisjoni ülesannete hulka kuuluvad seega järelevalve teostamine juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle, tasustamise põhimõtete rakendamise hindamine ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimine, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmine . Sealhulgas on töötasukomisjoni ülesandeks selliste tasustamisalaste otsuste projektide ettevalmistamine , millel on mõju asjaomase investeerimisühingu riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhtorgan. Samuti peab töötasukomitee jälgima seda, et tasustamise põhimõtted oleks pidevalt ajakohastatud ja vajadusel tegema ettepaneku nende muutmiseks ( lõige 3 ). Töötasukomitee järelevalve all on ka näiteks riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu (kui töötasukomisjoni loomise kohustust ei ole, siis teostab järelevalvet nõukogu). Töötasukomiteese kuuluvatel isikutel peab olema kvalifikatsioon ja võimed, mis võimaldavad neil teha pädevaid otsuseid ning nende sõltumatus otsuste tegemisel peab olema väljaspool kahtlust. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. IFD artikli 33 lõige 1, mis sätestab konkreetse nõude, et töötasukomitee peab o lema sooliselt tasakaalustatud. Samuti peab töötasukomitee lähtuma oma tegevuses investeerimisühingu aktsionärise ja klientide pikaajalisest huvist ning vältida tuleb võimalikke huvide konflikte ( lõige 4 ). Paragrahvi 82 2 muutm ine. Säte reguleerib investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi nõudeid. M uudatused põhinevad IFD artiklitel 24 ja 29. Lõikega 1 nähakse ette , et investeerimisühing peab tagama omavahendite olemasolu, mis tagab, et vastava investeerimisühingu riskid on igal ajahetkel kaetud. Võrreldes eelneva redaktsiooniga jääb see säte eelnõus muutumatuks. Lõige 2 sätestab investeerimisühingu (mis ei kvalifitseeru väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks) kohustuse kehtestada usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada või millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla. Samuti sätestatakse lõikes 2, et investee rimisühingu riskide käsitlemisel tuleb sise-eeskirjade loomisel lähtuda alati proportsionaalsuse põhimõttest, see tähendab et kõik investeerimisühingu sisesed strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad vastama selle investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning investeerimisühingu siseselt kindlaks määratud ja juhtkonna poolt vastu võetud riskitaluvuse põhimõtetele. Seega, mida keerukam on investeerimisühingu äristruktuur ja laialdasemad tegevusvaldkonnad, seda üksikasjalikumad ja täpsemad peavad olema ka vastavad sise-eeskirjad, et hõlmata vastavaid riske. Lõige 3 põhineb IFD artikli 29 lõikel 1. Varasemalt kohaldati investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse § 82 1 nimetatud nõudeid , kuid eelnõu jõustudes hakkab investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid reguleerima Euroopa Parlamendi määrus 2019/2033 (IFR) (välja arvatud süstemaatiliselt oluliste investeerimisühingute puhul, millele jätkuvalt kohalduvad krediidiasutuste sätted ). Seega pole paragrahvi 82 2 lõikes 2 enam asjakohane viidata krediidiasutuste seaduse likviidsusiski juhtimise sätetele. Kehtima jääb üldine põhimõte, et investeerimisühingul peab oma sise-eeskirjadega kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid, et teha kindlaks, juhtida ja jä lgida võimalikke riske. Paragrahvi 82 2 lõikega 3 täpsustatakse veelgi neid riske, mida investeerimisühing peab vastavate sise-eeskirjade ja sisemiste süsteemidega adresseerima . Riskide peamisteks allikateks on kliendirisk, tururisk, likviidususrisk ja investeerimishingule endale avalduv risk. Investeerimisühingule endale avalduva riski all tuleb eelkõige silmas pidada olulisi muutusi investeerimisühingu vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendajate suhtes, klientide või vastaspoolte maksejõuetust, finantsinstrumendi- , valuuta- ja kaubapositsioone ning kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes. Kõikide riskide allikate puhul peab investeerimisühing erilist tähelepanu pöörama sellistele riskidele, mis võivad olemasolevat e omavahendite taset vähendada ja kaaluvad hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes. Direktiiv sätestab muu hulgas nõude, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetud riskide (kliendile tekitatava riski olulised allikad ja mõju, samuti igasugune oluline mõju omavahenditele) tõhusa juhtimise vahendina peaksid investeerimisühingud kaaluma muu hulgas kutsekindlustuse sõlmimist. Lõikes 4 ettenähtud kliendi vara lahususe põhimõte põhineb IFD artikli 29 lõikel 1. Kliendile tekitatava riski allikate ja mõju hindamisel peab investeerimisühing arvestama käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud kliendi varade lahususe põhimõtteid. Üldpõhimõte on, et investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti (§ 88 lg 1 esimene lause). Lõiked 5-6 . Kui asjakohane, siis arvestatakse investeerimisühingule avalduva riski olulised allikateks ja mõjuks muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes; klientide või vastaspoolte maksejõuetus; väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioonid; kohustused kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes. Lõige 7 põhineb IFD artikli 29 lõikel 2 . Juhul kui investeerimisühingu tegevus lõpetatakse või see likvideeritakse, siis peab investeerimisühing hoolikalt kaaluma kogu turult väljumise protsessi jooksul (nii ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohast lähtudes) nõudeid ja vajalikke ressursse. Finantsinspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing, pidades silmas ärimudelit ja -strateegiate elujõulisust ja kestlikkust, kaaluks kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt nii ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohalt realistlikke nõudeid ja vajalikke ressursse. Finantsinspektsioon kontrollib v äljumise protse ssi ja nõuete täitmist. Seaduse täiendamine paragrahviga 83 3 . Säte põhineb IFD artiklil 28, mis näeb ette nõuded investeerimisühingu juhtorganile riskide käsitlemisel. Eelnõuga viiakse sisse muu hulgas uus nõue, et kui investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomase majandusaasta vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui 100 miljonit eurot , peab investeerimisühing looma lisaks riskikomitee. Riskikomitee liikmetel on asjakohased teadmised, oskused ja asjatundlikkus, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust. Riskikomitee nõustab investeerimisühingu nõukogu seoses investeerimisühingu olemasoleva ja tulevase üldise riskivalmiduse ja -strateegiaga ning abistab nõukogu kõrgema juhtkonna poolt kõnealuse strateegia rakendamise üle järelevalve tegemises. Nõukogule jääb üldine vastutus investeerimisühingu riskistrateegiate ja -poliitika eest. Oluline on, et investeerimisühingu nõukogule ja selle loomisel riskikomiteele oleks tagatud juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik selleks, et hinnata investeerimisühingule avanevaid või avaneda võivaid riske. Seaduse täiendamine paragrahviga 82 17 . Direktiiviga 2021/338 kehtestatakse erand teatud nõuete täitmisest juhul kui investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe, või kui väärtpabereid turustatakse või levitatakse üksnes võrdsetele vastaspooltele. Võlakirju, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, peetakse tavaliselt turvalisteks lihttoodeteks, mis sobivad jaeklientidele . Kui võlakiri, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, lunastatakse enne tähtaega, kaitsevad varasema lunastamise klauslid investoreid kahjumi eest, sest tagavad investoritele sellise summa tasumise, mis võrdub järelejäänud kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summa ja võlakirja põhisummaga, mille nad oleksid saanud, kui võlakirja ei oleks tagasi ostetud. Seetõttu ei kohaldata tootejuhtimisnõudeid käesoleva eelnõu muudatuse kohaselt enam võlakirjade suhtes, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel. Lisaks loetakse, et võrdsetel vastaspooltel on piisava d teadmised väärtpaberite kohta. Seepärast on põhjendatud võrdsete vastaspoolte vabastamine tootejuhtimisnõuetest , mida kohaldatakse üksnes nende turustatavate või l evitatavate väärtpaberite suhtes. Kui investeerimisühing vastab eelnimetatud tingimustele, siis vabastatakse ta järgmistest nõuetest: VPTS § 82 9 lõike 1 kohane sise-eeskirjadega investeerimisühingu poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaberi heakskiitmise ja olulise muutmise korra koostamine ja rakendamine nimetatud protsessi käigus iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma kindlaks määramine lõppklientide liikide kaupa ning väärtpaberiga seotud oluliste riskide määramine ja kavandatava turustamisstrateegia vastavuse hindamine VPTS § 82 11 lõike 1 kohaselt ( MiFID 2 artikli 16 lõike 3 teine ja kolmas lõik) VPTS § 82 13 lõike 1 kohane väärtpaberite regulaarne ülevaatmine ja sättes nimetatud asjaolude hindamine enne iga järgmist emissiooni või turuletoomist (kas väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele; kas väärtpaberi turustamisstrateegia on jätkuvalt sihtrühmale kohane; kas väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale; kas väärtpabe r toimib kavakohaselt) ( MiFID 2 artikli 16 lõike 3 neljas lõik ); VPTS § 82 12 lõike 1 kohane väärtpaberi ja selle heakskiitmise protsessi kohta (mh väärtpaberi sihtrühma ja sobivate turustamiskanalite kohta) asjakohase teabe turustajale kättesaadavaks tegemise nõue, selleks, et turustaja suudaks mõista väärtpaberi omadu si ning seda turustada ( MiFID 2 artikli 16 lõike 3 viies lõik); VPTS § 85 lõike 1 punkti 6 1 kohane investeerimisühingu kohustus tagada, et tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaber vastab selle väärtpaberi kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate lõppklientide vajadustele vastavalt klientide liigitusele, väärtpaberi turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja väärtpaberit turustata kse üksnes sihtrühmale ( MiFID 2 artikli 24 lõige 2); VPTS § 85 lõike 1 punkti 6 2 kohane investeerimisühingu kohustus mõista kliendile pakutavate või soovitatavate väärtpaberite omadusi, hinnata väärtpaberi sihtrühma arvesse võttes selliste väärtpaberite vastavust kliendi vajadustele ja pakkuda või soovitada väärtpabereid üksnes siis, kui see on koos kõlas kliendi huvidega ( MiFID 2 artikli 24 lõige 2). Lõikega 2 lisatakse varasema lunastamise kokkuleppe definitsioon. Varasema lunastamise kokkulepe tähendab seda, et emitent peab tasuma võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse ja lunastatava võlakirja põhisumma summaga. Kupongimakse on võlakirja pealt makstav aastane intressimäär, mis väljendatakse protsendina nimiväärtusest ja mida makstakse emissiooni kuupäevast kuni vastava tähtajani. Paragrahvi 85 6 täiendamine lõigetega 13 ja 14. Muudatuste aluseks on direktiivi 2021/3 38 artikli 24 lõige 9a . MiFID 2 -ga viidi VPTS-i sisse nõue, et analüüsid, mille kolmandad isikud teostavad investeerimisühingutele peavad olema kas tasustatud investeerimisühingu omadest vahenditest või kui need kulud kanduvad edasi kliendile, siis tuleb neid hoida lahus muude teenuste kuludest, mida investeerimisühing kliendile osutab (inglise k research unbundling ). See regulatsioon mõjutab peamiselt kolme majandusosalist: 1) investeerimisühingud, kes palkavad analüütikuid vastavate analüüside tegemiseks, kuid kes samal ajal osutavad klientidele ka muid täideviimise/vahendamise teenuseid; 2) analüüside subjektid ehk ettevõt jad, kelle kohta analüüse koostatakse; 3) isikud, kellele analüüsid on suunatud (varahaldurid, investorid). Analüüside koostamine on olulises seoses muu investeerimistegevusega, kuivõrd kui mõne ettevõt ja kohta koostatakse vähem analüüse (informatsiooni), siis üldjuhul on investoritel selle kohta ka väiksem huvi. Väiksem investorite huvi võib aga omakorda viia vähem soodsate kapitali kaasamise tingimusteni, mis potentsiaalselt võib tuua kaasa äritegevuse vähenemise. Vahetult COVID-19 pandeemia järgses olukorras on tekkinud aga vajadus tagada emitentidele (eelkõige väikese või keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingutele) tugeva kapitalituru toetus. Väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga emitentide kohta analüüside koostamine on oluline, et aidata emitentidel investoritega ühendust võtta. Analüüsid suurendavad emitentide nähtavust ja tagavad seega piisava investeeringute ja likviidsuse taseme. Analüüside koostamise soodustamiseks väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõt ja te kohta luuakse käesoleva eelnõuga erand, mis lubab investeerimisühingutel analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuste eest ühiselt maksta (st, tegemist ei pea olema otseste maksetega investeerimisühingu poolt ega pole vajalik luua eraldi analüüsimaksete kontot). Tingimuseks on, et analüüse tehakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon ei ületanud aastalõpunoteeringute kohaselt viimase 36 kuu jooksul enne analüüsi koostamist 1 miljardit eurot. Kõnealust turukapitalisatsiooniga seonduvat tingimust tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab nii börsil noteeritud kui ka noteerimata äriühinguid, tingimusel, et viimaste puhul ei ületanud omakapitali bilansikirje 1 miljardi euro künnist. Kohaldamisalasse kuuluvad ka hiljuti börsil noteeritud äriühingud ja noteerimata äriühingud, mis on asutatud vähem kui 36 kuud tagasi, kui nad suudavad tõendada, et nende turukapitalisatsioon ei ületanud 1 miljardi euro künnist, lähtudes nende noteerimise järgsetest aastalõpunoteeringutest või omavahenditest majandusaastatel, mil nad ei ole või mil nad ei olnud noteeritud. Tagamaks, et äsja asutatud äriühingud, mis on tegutsenud vähem kui 12 kuud, saaksid vabastusest võrdselt kasu, piisab sellest, et nad ei ole asutamise kuupäevast alates ületanud 1 miljardi euro künnist. Lisatud lõikes 14 täpsustatakse, mida tähendab analüüs käesoleva paragrahvi tähenduses. Paragrahvi 86 täiendamine lõigetega 6 ja 7. Muudatused põhinevad direktiivil 2021/33 8, millega täiendatakse MiFID 2 artiklit 24 lõikega 5a. Muudatusega nähakse ette teabe esitamise n-ö standard vormiks elektrooniline vorm (info esitamine elektroonilisel teabekandjal, mitte paberil). Erandina sätestatakse, et jaeinvestoritel on ka edaspidi õigus nõuda teabe esitamist paberil, st paberil teabe edastamist jätkatakse ainult siis , kui jaeinvestor teeb sellekohase avalduse. Investeerimisühingul on seejuures kohustus teavitada jaekliente või potentsiaalseid jaekliente , et neil on võimalus saada seda teavet paberil. Investeerimisühingud peavad olemasolevaid jaekliente , kes saavad teavet paberil, vähemalt kaheksa nädalat enne teabe elektroonilisel kujul saatmist teavitama, et edaspidi saadetakse neile sellist teavet elektroonilisel andmekandjal. Muu hulgas peavad investeerimisühingud teavitama olemasolevaid jaekliente , et neil on võimalik valida, kas saada teavet edasi paberil või nõustuda elektroonilise teabe saamisega. Samuti peavad investeerimisühingud olemasolevaid jaekliente teavitama sellest, et kui nad eelnimetatud kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet edasi paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt. Olemasolevaid jaekliente , kes juba saavad käesolevas direktiivis nõutavat teavet elektrooniliselt, ei ole vaja teavitada. Paragrahvi 87 täiendamine lõikega 2 1 . Muudatuste aluseks on direktiiv 2021/338, millega muudetakse Mi FID 2 artikli 24 lõiget 4. Kui finantsinstrumendi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada kulude ja tasude teabe elektroonilisel andmekandjal , kui klient on andnud nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist ja kui investeerimisühing on andnud kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine selle teabe saamiseni edasi. Lisaks peab kogu investeerimisühingu poolt klientidele või potentsiaalse tele klientidele suunatud teave (sealhulgas reklaamteated) olema õiglane, selge ja mitteeksitav. Samuti peab investeerimisühing andma kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist telefoni teel teavet kulude ja tasude kohta. Juhul kui kliendiks on jaeklient , siis peab investeerimisühing sellise kliendi nõudmisel esitama vastava info paberil. Kui hoolimata jaekliendi soovist saada info paberil (mitte elektroonilisel teabekandjal) investeerimisühing seda nõudmist täita ei suuda, siis ei või investeerimisühing sõlmida jaekliendiga tehingut sellise sidevahendi abil, mis ei võimalda anda eelnevalt teavet kulude ja tasude kohta. Paragrahvi 87 1 täiendamine lõikega 2 2 . VPTS § 87 sätestab teabe andmise nõuded kliendile. Käesoleva eelnõuga lisa takse MiFID 2 muudatuste kohaselt VPTS-i uus mõiste, milleks on väärtpaberite vahetamine. Kui investeerimisühing osutab kliendile investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid ja sellega seoses väärtpaberite vahetamise teenust , siis peab investeerimisühing hankima vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsima väärtpaberi vahetamise kulu ja tulu. Investeerimisnõustamise korral peab investeerimisühing andma kliendile sealjuures teada, kas tulu, mille klient saab väärtpaberi vahetamisest on suurem kui sellega kaasnev kulu. Seaduse täiendamine §-ga 89 2 . Muudatuste aluseks on MiFID 2 muudatused (direktiiv 2021/338). Uue paragrahviga täpsustatakse, et väärtpaberituru kutselisele osalisele kohaldatakse VPTS § 87 lõikes 2 sätestatud nõudeid vaid investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuse osutamisel. VPTS § 87 lõike 2 kohaselt esitatakse teave teenusega seotud kulust ja tasudest nii investeerimisteenuse kui ka kõrvalteenuse kohta ja see peab hõlmama nõustamistasu, kliendile soovitatud või turustatud väärtpaberi maksumust ja viise, kuidas klient saab teenuse eest tasuda, ning mis tahes kolmandate isikute makseid. Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas seoses teenuse ning väärtpaberiga, mida ei ole põhjustanud tururiski realiseerumine, esitatakse koondatult või kliendi nõudel loeteluna, et klient võiks mõista kogukulu ja selle kumulatiivset mõju investeeringu tootlusele. Samuti nähakse ette, et VPTS § 89 1 lõigetes 1 ja 3 ning § 87 lõikes 5 nimetatud nõudeid kohaldatakse kutselistele osalistele ainult siis kui nad on teada andnud (kas elektrooniliselt või paberil), et soovivad nimetatud sätetega kasutatud õigusi kasutada. Viidatud sätetes antud nõuded on järgmised: Paragrahvi 89 1 lõike 1 kohaselt peab investeerimisühing esitama kliendile püsival andmekandjal ülevaatliku aruande kliendile osutatud teenuste kohta. Aruanne peab sisaldama perioodiliselt esitatavat teavet, mille puhul on arvesse võetud asjakohaste väärtpaberite liiki ja keerukust, kliendile osutatud teenuse laadi, ning kui see on asjakohane, kliendi jaoks tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid. Paragrahvi 89 1 lõike 3 kohaselt peab väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ja juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et hindab regulaarselt kliendile soovitatud väärtpaberi või teenuse sobivust, investeerimisühing esitama kliendile regulaarselt ajakohastatud teabe selle kohta, kuidas investeering vastab kliendi eelistustele ja eesmärkidele ning tavakliendi muudele näitajatele. Paragrahvi 87 lõike 5 kohaselt esitab investeerimisühing investeerimisnõustamise teenust osutades kliendile enne tehingu tegemist püsival andmekandjal sobivuse hinnangu, milles kirjeldatakse kliendile antud isiklikku soovitust, selle vastavust tavakliendi eelistustele, investeerimiseesmärkidele ja muudele näitajatele. Kui sobivuse hinnangut ei ole võimalik kliendile esitada enne sidevahendi abil tehtud tehingut, võib sobivuse hinnangu esitada püsival andmekandjal viivitamata pärast tehingu tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) investeerimisühing on pakkunud kliendile võimalust tehing sobivuse hinnangu esitamiseni edasi lükata; 2) klient on andnud nõusoleku sobivuse hinnangu esitamiseks viivitamata pärast tehingu tegemist. Paragrahvi 93 muutmine. Investeerimisühingu algkapitali nõuded muudetakse vastavalt IFD artiklile 9. Lõike 1 kohaselt jaotatakse investeerimisühingu alg kapitali suuruse nõuded neljaks : 1) 750 000 euro suurune algkapitali nõue kehtib siis kui investeerimisühing kaupleb väärtpaberitega oma arvel (väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 p unkt 3) või investeerimisühing tegeleb väärtpaberi garanteerimise või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimisega väärtpaberituru seaduse § 43 lõige 1 p unkt 6). 2) 750 000 euro suurust algkapitali nõuet kohaldatakse ka siis kui investeerimisühing tegeleb organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamisega juhul kui ta kaupleb oma arvel või tal on see lubatud. 3) 75 000 euro suurust algkapitali nõuet rakendatakse siis kui investeerimisühing osutab teenuseid või tegeleb väärtpaberitega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega (väärtpaberituruseaduse § 43 lõige 1 p unkt 1), väärtpaberitega seotud korralduste täitmisega kliendi nimel või arvel (väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 p unkt 2), väärtpaberiportfelli valitsemisega (väärtpaberituruseaduse § 43 lõige 1 p unkt 4), investeerimisnõustamisega või väärtpaberite pakkumise või emiteerimise korraldamisega (väärtpabe rituruseaduse § 43 lõike 1 p unkt 7 ). 4) juhul kui investeerimisühing osutab teenuseid, mis ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 osutatud teenustega (võttes arvesse vastavaid tingimusi), siis peab algkapital olema vähemalt 150 000 eurot. Vastavalt IFR artiklile 11 kohaldatakse a lates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 201 9/2033 jõustumisest investeerimisühingute algkapitali koosseisu määramise ks nimetatud määrust. Seega ei ole asjakohane enam viidata § 93 lõikes 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 575/2013 ja seda tuleb käesoleva seaduseelnõuga muuta. Eelnõu kohaselt moodustatakse investeerimisühingu algkapital vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 9. Võrreldes varasema § 93 redaktsiooniga tunnistatakse kehtetuks lõiked 3 ja 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/3034 ei näe ette vastavaid erandeid. Kuna nimetatud direktiivi ülevõetava artikli 9 puhul on tegemist maksimaalse harmoneerimise sättega, tuleb Eesti õiguses rakendada direktiiviga v õrdväärseid algkapitali nõudeid. Paragrahvi 94 lõike 1 muutmine. IFD/IFR kehtestab investeerimisühingutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 575/2013 ja krediidiasutuste seaduses ettenähtust erineva usaldatavusraamistiku kohaldamise, seega on käesolev viide muutunud valeks. Siiski tuleb silmas pidada, et krediidiasutuste usaldatavusraamistikku kohaldatak se endiselt „klass 1“ ja „k lass 1 miinus“ kategooriate investeerimisühingutele. Paragrahvi 94 lõike 2 muutmine . Sätte aluseks on IFD artikli 5 lõige 1. Säte näeb ette, et teatud investeerimisühingutele, mis tegelevad väärtpaberitega kaupl emisega omal arvel (VPTS § 43 lõike 1 p unkt 3) või väärtpaberite garanteerimise või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümis e garanteerimisega (VPTS § 43 lõike 1 p unkt 6) ja vastava investeerimisühingu koguväärtus on 5 miljardit eurot või enam ning vähemalt üks § 94 lõikes 2 nimetatud tingimus on täidetud, siis võib Finantsinspektsioon otsustada kohaldada vastava investeerimisühingu suhtes krediidiasutuste seaduses sätestatud usaldatavusnormatiive (direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotis) . Sellisel juhul loetakse investeerimisühingut „k lass 1 miinus“ kategooriasse kuuluvaks. Paragrahvi 94 lõike 3 kehtetuks tunnistamine . Eelnõu varasem redaktsioon nägi ette, et Eesti Pank võis otsustada mitte kohaldada krediidiasutuste seaduse §-des 86 45 ja 86 46 sätestatud puhvreid vastavalt Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusele nr 2003/361/EÜ määratletud väikese ja keskmise suurusega investeerimisühingutele, tingimusel, et see ei ohusta finantssüsteemi stabiilsust. Sellisel juhul pidi Eesti Pank teavitama erandi rakendamisest Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja vajaduse korral asjaomaste lepinguriikide pädevaid asutusi ning esitama vastavad põhjendused. IFD artikli 62 punktidega 22 ja 23 jäetakse välja direktiivi (EL) 2013/36/EL artikli 129 lõiked 2,3 ja 4 ning artikli 130 lõiked 2, 3 ja 4, mis reguleerivad kapitali säilitamise puhvrit ja vastutsüklilist kapitalipuhvrit (KAS § 86 45 ja 86 46 ). Artikkel 129 lõige 2 andis liikmesriigile õiguse vabastada väikesed ja keskmise suurusega investeerimisühingud sama artikli lõikes 1 sätestatud kapitali säilimise puhvri nõuetest kui see ei ohusta vastava liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust. Artikli 130 lõige 2 andis diskretsiooniõiguse vabastada väikesed ja keskmised investeerimisühingud sama artikli lõikes 1 sätestatud vastutsüklilisest kapitalipuhvrist. Nimetatud sätted olid varasemalt aluseks VPTS § 94 lg-le 3. Käesoleva eelnõuga täpsustatakse investeerimisühingutele kohaldatavaid nõudeid vastavalt nende suurusele ja olulisusele finantssüsteemis (nn investeerimisühingute klassidesse jaotamine) ja vastavalt sellele on eelnõuga täpsemalt ette nähtud muu hulgas vastavate usaldatavusnormatiivide kohaldamine selliste investeerimisühingute erinevatele klassidele. Seega ei ole Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovituse nr 2003/361/EÜ kohaldamine enam asjakohane. Eelnõu annab siiski teatud diskretsiooniõiguse Finantsinspektsioonile otsustamaks vastavasse kategooriasse kuuluvatele investeerimisühingutele teistsuguste nõuete kohaldamise, arvestades selgeid diskretsiooniõiguse piire, mis on käesolevas eelnõus sätestatud (vt nt eelnõu § 94 lõiget 2). Paragrah vi 94 täiendamine lõigetega 7 – 9. Lisatud sätete aluseks on IFD artikli 5 lõiked 2 – 5. Lõike 7 kohaselt ei kohaldata § 94 lõiget 2 kaubavahendajatele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite vahendajatele ( commodity and emission allowance dealers ) , ühisinvesteerimisettevõtjate ( collective investment undertakings ) ega kindlustusandjate suhtes. Lõikega 8 on täpsustatud, et kui Finantsinspektsioon teeb § 94 lõike 2 alusel otsuse kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 575/2013 nõudeid, siis kohalduvad selle investeerimisühingu suhtes krediidiasutuste seaduses ettenähtud usaldatavusnormatiivid . Seega on tegemist nn „k lass 1 miinus“ investeerimisühinguga, mille suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seadused ja CRR/CRD raamistikus ettenähtut ainult ulatuses, mis puudutab usaldatavusnormatiive (erinevalt „ k lass 1 “ investeerimisühingutest, mis omandavad krediidiasutuse loa ja mille suhtes kohaldub krediidiasutuste seadus täies ulatuses.) Lõike aluseks on IFD artikli 5 lõige 3. Juhul kui Finantsinspektsioon on teinud otsuse kohaldada vastavalt § 94 lõikele 2 investeerimisühingu suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid ning hiljem ot sustab vastava otsuse kehtetuks tunnistada (näiteks põhjusel, et erandi kohaldamise tingimused pole enam täidetud), peab Finantsinspektsioon lõike 8 alusel sellest vastavat investeerimisühingut viivitamata teavitama. Samuti lõpetatakse erandi kohaldamine ka siis kui investeerimisühing ei vasta enam § 94 lõikes 2 nimetatud künnistele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu pikkuse perioodi alusel. Vastavalt lõikele 9 peab Finantsinspektsioon teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve asutust § 94 alusel tehtud otsustest (mh otsuste tühistamisest). Paragrahvi 108 lõike 1 muutmine. Seaduses asendatakse viide määrusele nr 575/2013 (CRR) viitega määrusele nr 2019/2033 (IFR) kuna alates IFR kehtima hakkamisest tuleb kohaldada investeerimisühingutele selles sätestatud nõudeid. Paragrahvi 110 lõike 1 muutmine. Käesoleva paragrahvi lõige 31 kustutatakse (mh selles olev dubleeriv viide krediidiasutuste seaduse § 92 lõikele 1). Sellega seoses täpsustatakse antud paragrahvi. Paragrahvi 110 täiendamine lõi get ega 6 – 8 . Lõike 6 aluseks on IFD artikli 44 punkt b. Sättega nähakse ette, et Finantsinspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing kasutaks teabe avaldamiseks peale raamatupidamisaruannete ka muid spetsiifilisi teabekanaleid ja kohti (eelkõige investeerimisühingu veebileht). Lõiked 7 ja 8 on lisatud seoses VPTS § 110 lõikest 3 1 viite välja jätmisega KAS §-le 92, mis varasemalt sätestas samad põhimõtted. Õigusselguse eesmärg il on sätted üle toodud VPTS-i. Paragrahvi 110 lõike 3 1 kehtetuks tunnistamine . Paragrahvi 110 lõige 3 1 sätestab, et investeerimisühingule kohaldatakse aruannete avalikustamisel krediidiasutuste seaduse § 92 lõigetes 1, 3 1 ja 5–10 sätestatud nõudeid. Investeerimisühinguid puudutavad aruannete avalikustamise sätted on käesoleva eelnõuga viidud üle VPTS-i , mistõttu kustutatakse viited dubleerivatele sätetele krediidiasutuste seaduses . Paragrahvi 110 1 kehtetuks tunnistamine. Kehtivad sätted tunnistatakse kehtetuks , sest vastav regulatsioon on kehtestatud veelgi täpsemalt otsekohalduvas IFR- is . Seaduse täiendamine paragrahviga 110 2 . Säte põhineb IFD artiklil 27, mille kohaselt investeerimisühinguid, kellel on liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole sama kui see, kus investeerimisühing sai tegevusloa, filiaal või tütarettevõtja, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus, avalikustama liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta kord aastas järgmise teabe: tütarettevõtjate ja filiaalide nimi, tegevuse laad ja asukoht; käive; töötajate arv t äistööaja ekvivalendi alusel; maksus tamiseelne kasum või kahjum; kasumilt või kahj umilt tasumisele kuuluv maks; saadud riiklikud toetused. Vastav teave tuleb auditeerida ja lisada investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruandele (või konsolideeritud raamatupidamisaruandele, kui see on asjakohane). Sätet ei kohaldata väikestele ja mitte seotud investeerimisühingutele kuna IFD artikli 25 lõike 1 kohaselt on välistatud kogu 2. peatüki 2. jao kohaldamine investeerimisühingutele, mis määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kvalifitseeruvad väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks. Seaduse täiendamine §-ga 110 3 . Uus säte (lõige 1) reguleerib tasustamispoliitika järele vaatamist vastavalt IFD artiklile 34. IFD kohustab Finantsinspektsiooni koguma teavet, mis avalikustatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 (IFR) artikli 51 esimese lõigu punktidele c ja d. Nimetatud punktide kohaselt avalikustab investeerimisühing selliste töötajate kategooriate tasustamispoliitika ja -tavade, sealhulgas sooneutraalsuse ja soolise palgalõhega seotud aspektide kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili järgmise teabe: kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, sealhulgas järgmine teave: majandusaastal määratud töötasu, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna (tuues eraldi välja ka põhikomponendid), ning tasu saajate arv; määratud tulemustasu summad ja vorm rahalise tasu, aktsiate ning aktsiatega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa ning eraldi ka ettemakstud ja edasilükatud osa kohta; eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu jagatuna summaks, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal, ja summaks, millele tekib õigus järgmistel aastatel; edasilükatud töötasu, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal ja mis sel majandusaastal ka välja makstakse ning mida vähendatakse töötulemustest lähtuvalt; majandusaasta jooksul määratud tagatud muutuvtasu ning selle saajate arv; eelmistel perioodidel määratud lahkumishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal; majandusaasta jooksul määratud lahkumishüvitiste summad, jagatuna ettemakstud ja edasilükatud summadeks, selliste hüvitiste saajate arv ning suurim ühele isikule määratud hüvitis; teave selle kohta, kas investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõikes 4 sätestatud erandit. (artikli 32 lõige 4 on üle võetud käesoleva eelnõu § 79 3 lõikega 9). Finantsinspektsioon kasutab kogutud teavet tasustamissuundumuste ja –tavade võrdlemiseks. Samuti edastab Finantsinspektsioon vastava teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Lõike 2 aluseks on IFD artikkel 44 (punktid a ja c) ja IFD artikli 34 lõike 4 teine lause. Sättega täpsustatakse Finantsinspektsiooni õigusi teabe saamiseks. Sätet ei kohaldata väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele. Punkti 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 osutatud teabe (eelkõige riskijuhtimise põhimõtted, juhtimiskord, teave omavahendite kohta, tasustamispoliitika ja –tavad, investeerimispoliitika) avalikustamist sagedamini kui kord aastas ja määrata muu avalikustamise tähtaeg. Samuti võib Finantsinspektsioon nõuda, et emaettevõtjad avaldaksid kord aastas kas täielikult või viidetena vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juhtimis- ning organisatsioonilise struktuuri kirjelduse vastavale IFD artikli 26 lõikele 1 ja direktiivi 2014/65/EL artiklile 10. Punkti 3 aluseks on IFD artikli 34 lõike 4 teine lause, mis näeb ette, et investeerimisühing peab edastama pädeva asutuste taotluse korral teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta. Paragrahvi 163 6 muutmine. Paragrahv 163 6 sätestab kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangud käsitleva VPTS 18 2 . peatüki kohaldamisala. Lõike 1 muudatusega sätestatakse täiendavad erandid, mille puhul antud peatükis sätestatud positsioonipiiranguid ei kohaldata. Kehtiva redaktsiooni kohaselt ei kohaldata antud peatükki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 2 punktis 4 nimetatud energia hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mis täidetakse natuuras. Samuti ei kohaldata positsioonipiiranguid selle isiku poolt või tema nimel kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suhtes, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kelle hoitavad positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil isiku äritegevusega otseselt seotud riske. Eelnõuga lisatakse positsioonipiirangute mittekohaldamisele täiendavad alused ehk riskimaandamise erandid. Positsioonipiiranguid ei kohaldata lisaks kehtivale erandile veel järgmistel juhtudel: peamiselt ärikontserni kuuluva finantssektori üksuse enda või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis tegutseb peamiselt ärikontserni kuuluva finantssektorivälise üksuse nimel (st peamiselt äriga tegelevas grupis registreeritakse üks isik investeerimisühinguna, kes kaupleb kogu grupi nimel), kui need positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riske; finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavalt tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõude täitmiseks (st finantssektorisisestele ja -välistele vastaspooltele nende positsioonide jaoks, mis tulenevad kohustuslike likviidsussätete järgimisest; väärtpaberistatud tuletisinstrumendid. Praeguses positsioonipiirangu korras ei arvestata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide ainulaadsusega. Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid on vabalt võõrandatavad väärtpaberid direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c tähenduses. Väärtpaberistatud tuletisinstrumentide turgu iseloomustab suur hulk eri emissioone, millest igaüks on väärtpaberite keskdepositooriumis registreeritud teatava suurusega, ning mis tahes võimalik suurenemine toimub Finantsinspektsiooni poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud erimenetluse kohaselt. See on vastuolus kaubatuletisinstrumentide lepingutega, mille puhul avatud kogupositsiooni summa ja seega positsiooni suurus võib olla piiramatu. Emiteerimise ajal kuulub emitendile või emissiooni turustamise eest vastutavale vahendajale 100 % emissioonist, mis seab kahtluse alla positsioonipiirangute korra kohaldamise. Lisaks kuulub enamik väärtpaberistatud tuletisinstrumente lõpuks suurele hulgale jaeinvestoritele, mis ei tekita samasugust turgu valitseva seisundi kuritarvitamise riski ega nõuetekohaste hinnakujundus- ja arveldustingimustega seotud riski nagu kaubatuletisinstrumentide lepingute puhul. Ka ei kohaldata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide suhtes hetkekuu ja muude kuude mõistet, mille suhtes tuleb direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 kohaselt seada positsioonipiirangud. Seetõttu jäetakse väärtpaberistatud tuletisinstrumendid positsioonipiirangute ja aruandlusnõuete kohaldamisest välja. Uue l õikega 1 1 piiratakse positsioonipiirangute kohaldamist vaid põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele ja kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele. COVID-19 pandeemia ja selle majanduslikud tagajärjed on MiFID 2 positsioonipiirangu korra probleemid ja selle jäikuse eriti silmatorkavaks muutnud. Paljud kaubatuletisinstrumentide turgude positsioonipiirangud on osutunud aegunuks, aga nende kohandamine kiiresti muutuvatele turutingimustele vastavaks nõuab palju aega. Seega tehakse käesoleva eelnõuga muudatus, mille kohaselt jäävad positsioonipiirangud alles vaid tuletisinstrumentidele, mille alusvara on põllumajanduskaup, ning kaubatuletisinstrumentidele, millega kaubeldakse kauplemiskohtades, ja majanduslikult samaväärsetele börsivälistele tuletisinstrumentidele, mille alusvara on oluline või kriitilise tähtsusega. ESMA- le on sellega seoses antud volitused koostada regulatiivsed tehnilised standardid, milles on määratletud, milliste omadustega tuletisinstrumendid on olulised või kriitilise tähtsusega, ning millistele põllumajanduskauba tuletisinstrumentidele positsioonipiiranguid kohaldada. Kriitilise tähtsusega või oluliste kaupade tuletisinstrumentide väljaselgitamise kriteeriumideks on avatud kogupositsiooni suurus keskmiselt 300 000 partiid aastas, aktiivsete turuosaliste arv ja alusvaraks olev kaup. Kui võtta tuletisinstrumentide jaoks läveks piisavalt suure partiiarvuga avatud kogupositsioon, siis võetakse arvesse vaid neid tuletisinstrumente, mille hind on alusvaraks oleva kauba võrdlusalus. Paragrahvi 163 9 muutmine. VPTS 163 9 sätestab inspektsiooni koostöö põhimõtted positsioonipiirangute kohaldamisel. Sätet muudetakse lähtuvalt dire ktiivis 2021/338 tehtud MiFID 2 muudatustest. Kui seaduse kehtiv redaktsioon näeb ette kaubatuletisinstrumentide positisioonipiirangud , siis direktiiviga kitsendatakse positsioonipiirangute kehtestamist põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele ja kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele. Direktiiviga sätestatakse põhimõte, et kui põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, või kui kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, määrab suurima kauplemismahuga kauplemiskoha pädev asutus (ehk keskne pädev asutus) ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõikide kõnealuste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes. Sarnane põhimõte kehtib VPTS § 163 9 lõige 2 praeguses redaktsioonis juhul kui kaubatuletisinstrumentidega kaubeldakse olulises mahus enam kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades. Muudatusega kitsendatakse põhimõtte kohaldamist esiteks põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele, millel on sama alusvara ja samad omadused, millega kaubeldakse olulises mahus rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, ning teiseks kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele, millel on sama alusvara ja samad omadused, kui selliste kaubatuletisinstrumentidega kaubeldakse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades. Sarnaselt muudetakse ka sama paragrahvi lõiget 4 , asendades sõnad „sama kaubatuletisinstrumendiga“ sõnadega „põllumajandustoorme tuletisinstrumendi, millel on sama alusvara ja samad omadused või kriitilise tähtsusega või olulisele kaubatuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused“ ning tehakse muud asjakohased sõnastuslikud muudatused. Direktiivis 2021/338 nähakse ette ka uus säte ( artikli 57 lõike 6 viimane lause ), mille kohaselt sõlmivad lepinguriikide finantsjärelevalve asutused koostöökokkuleppeid, mis käsitleks muu hulgas üksteisega asjakohase teabe vahetamist, et oleks võimalik ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja selle täitmist tagada ( lõiked 5 ja 6 ). Direktiiv näeb ette, et kui põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, või kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kauplevate kauplemiskohtade pädevad asutused ja nendes tuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute pädevad asutused sõlmivad koostöökokkulepped. Paragrahvi 163 10 lõike 1 punktide 2 – 4 muutmine. Paragrahvi 163 10 lõike 1 sätestab kauplemiskoha õigused kauplemiskoha korraldaja kaubatuletisinstrumentide positsioonide haldamisel. Punkti 2 – 4 muudatused põhinevad direktiivil 2021/338. Punktiga 2 täpsustatakse, et kauplemiskohal on muuhulgas volitus saada isikutelt teavet, kaasa arvatud kõiki asjakohaseid dokumente, positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi kohta, tegelike kasusaajate või alusvara omanike kohta, kooskõlastamiskokkulepete kohta ning alusvara turul olevate varade või kohustuste kohta, sealhulgas asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad omadused, teistes kauplemiskohtades ja majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes. Punktides 3 ja 4 tehakse sõnastuslikud muudatused, et viia need kooskõlla direktiiviga 2021/338. Paragrahvi 163 11 täiendamine lõikega 1 1 . VPTS § 163 11 sätestab kauplemiskoha korraldaja aruandluskohustuse. Muudatuse aluseks on direktiivi 2021/338, millega lisatakse MiFID 2 artikli 58 lõikesse 1 põhimõte, et positsioonidest teatamist ei kohaldata artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud mis tahes muudele väärtpaberitele, mis on seotud kauba või alusvaraga, millele on osutatud I lisa C jao punktis 10. Paragrahvi 230 lõike 1 täiendamine punktiga 12. VPTS § 230 lõige 1 loetleb need Euroopa Liidu õigusaktid, mille kohase täitmise üle on Finantsinspektsioonil õigus järelevalvet teostada. Direktiivi 2019/2034 Eesti õigusesse ülevõtmisel laieneb Finantsinspektsiooni õigus järelevalvet teostada ka määrusele 2019/2033, mistõttu viiakse § 230 lõikesse 1 sisse vastav täiendus. Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 1 1 . Sätte aluseks on IFD artiklid 38 ja 36 lõige 2 (viimane lause) . Finantsinspektsioon kohustab investeerimisühinguid võtma varakult vajalikke meetmeid kui investeerimisühing ei täida VPTS-i või määruse (EL) 2019/2033 nõudeid, aga ka siis kui Finantsinspektsioonil on tõendeid, et investeerimisühing rikub järgneva 12 kuu jooksul tõenäoliselt vastavaid sätteid. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis peab Finantsinspektsioon muu hulgas arvestama käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud kliendi varade lahususe põhimõt etega . Üldpõhimõte on, et investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti (§ 88 lg 1 esimene lause). Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 4 1 . Sarnaselt muude Euroopa Liidu finantsvaldk onna direktiividega (nt MiFiD artikli 70 lõigete 6 ja 7 1 ) sätestab IFD artikli 18 lõike 2 punktis a nõude, et liikmesriigid peavad tagama IFD ja määruse (EL) 2019/2033 oluliste rikkumiste eest rakendatud karistuste ja muude haldusmeetmete kohta avaliku teadaande avaldamise. IFD artikkel 20 sätestab täpsemad nõuded, millele peab vastama pädeva järelevalveasutuse poolt avalikustatud teave, kui investeerimisühingut on karistatud väärteomenetluses või kui investeerimisühingu suhtes on kohaldatud haldussundi. Paragrahvi 230 lõikesse 4 1 lisatakse viide määrusele (EL) 2019/2033. Vaadeldav VPTS-i säte on erinorm FIS § 54 lõikele 2 ja täpsustab FIS §-i 54 lõiget 5. Vastavalt FIS § 54 lõikele 5 on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või haldusleping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eestis on olnud lubatud teabe avalikustamine pärast selle teatavaks tegemist adressaadile (rikkujale). Kui Finantsinspektsiooni tehtud otsus vaidlustatakse kohtus, avalikustab Finantsinspektsioon ka teabe otsuse vaidlustamise kohta ja vastava kohtulahendi. Paragrahvi 230 lõike 5 muutmine . Sätte aluseks on IFD ar tkli 36 lõiked 1 ja 2 ja artikli 39 lõige 3 . IFD täpsustab Finantsinspektsiooni pädevusi investeerimisühingute järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise prot sessis. Paragrahvi 230 lõikega 5 täpsustatakse veelgi Finantsinspektsiooni sisulist pädevust järelevalve teostamisel vastavalt VPTS- le ja määrusele (EL) 2019/2033. Järelevalve teostamisel hindab Finantsinspektsioon igal üksikjuhul eraldi selle asjakohasust ja vajalikkust, võttes arvesse muu hulgas investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit. Samuti hindab Finantsinspektsioon ulatuses, milles ta peab seda asjakohaseks ja vajalikuks, investeerimisühingu usaldusväärse juhtimise ja riskide katmise tagamiseks käesoleva lõike punktides 1 – 7 nimetatud asjaolusid. Punktis 4 nimetatud süsteemse riski hindamiseks võtab Finantsinspektsioon arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist määruse (EL) 1093/2010 artikli 23 alusel ja Euroopa Süsteem sete Riskide Nõukogu soovitusi. Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 5 1 . Sätte aluseks on IFD artikli 36 lõige 2 (esimene lause) . Paragrahvi 230 1 lõikes 5 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse määrab samuti kindlaks Finantsinspektsioon, võttes arvesse konkreetse investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning kui see on asjakohane, siis selle süsteemset olulisust ja üldist proportsionaalsuse põhimõtet. Finantsinspektsioon muu hulgas ka arvesse ka seda, kas vastaval investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus . Paragrahvi 230 1 lõike 2 muutmine. Muudatuste tegemise aluseks on IFD artikkel 46 . Varasemalt võis Finantsinspektsioon teostada konsolideeritud järelevalvet üksnes juhul kui investeerimisühing on emaettevõtja või kui Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja. Käesoleva eelnõuga muudetakse § 230 1 lõike 2 punkte 2 ja 3. Punkti 2 kohaselt võib Inspektsioon teostada konsolideeritud järelevalvet ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet kui Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja . Punkti 3 kohaselt teostab Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet ka juhul kui Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. V astavalt määruse 2019/2033 artikli 4 punktile 57 on Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja liikmesriigis tegutsev investeerimisvaldusettevõtja, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgrupi osa, ent mis ise ei ole mõnes liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu või mõnes liikmesriigis tegutseva teise investeerimisvaldusettevõtja tütarettevõtja. Segafinantsvaldusettevõtja määruse 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses on emaettevõtja, välja arvatud reguleeritud üksus, mis moodustab koos oma tütarettevõtj atega, millest vähemalt üks on E uroopa Liidus asuva registrijärgse asukohaga reguleeritud üksus, ja muude üksustega finantskonglomeraadi. Paragrahvi 230 1 täiendamine lõikega 2 1 . Säte põhineb IFD artikli 46 lõikel 4. Käesoleva lõikega reguleeritakse olukorda, kus nii Eestis kui mõnes muus (või muudes) Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat , mille peakontorid asuvad nii Eestis kui muus liikmesriigis. Sellisel juhul teeb Finantsinspektsioon investeerimisühingu üle järelevalvet ainult juhul kui see Eestis registreeritud investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga. Paragrahvi 230 1 täiendamine lõikega 2 2 . Säte põhineb IFD artikli 56 lõikel 5. Käesoleva lõikega reguleeritakse olukorda, kus Eestis ja veel vähemalt ühes Euroopa Liidus registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama Euroopa Liidus tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ning liikmesriigis kus see investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati ei ole kõnealune investeerimisühing registreeritud. Sellisel juhul teostab Finantsinspektsioon järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet siis kui Eestis registreeritud investeerimisühing on suurima bilansimahuga. Paragrahvi 230 1 täiendamine lõikega 2 3 . Sätte aluseks on IFD artikli 46 lõige 6. Sättega nähakse ette Finantsinspektsiooni õigus loobuda järelevalve pädevustest kokkuleppel teiste pädevate asutustega. Kokkuleppel järelevalve õigustest loobumine ei ole võimalik § 230 lõike 2 punktides 1 ja 2 osutatud juhtudel ehk siis kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet kui Eesti investeerimisühing on emaettevõtja või kui Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Muudel juhtudel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel muude pädevate asutustega järelevalve tegemisest loobuda kui see oleks tulemusliku konsolideeritud alusel tehtava järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomaseid investeerimisühinguid ja nende tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab Finantsinspektsioon konsolideeritud alusel järelevalve või konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve tegemise ülesanded üle mõne muu lepinguriigi pädevale asutusele. Paragrahvi 230 1 lõike 4 muutmine. Säte põhineb IFD artikli 55 lõiked 2 ja 3. IFD artikli 55 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kui kahe või enama investeerimisühingu suhtes, mis on sama emaettevõtja tütarettevõtjad ja mille puhul asjaomase emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, ei tehta konsolideerimisgrupi tasandil tulemuslikku järelevalvet, hindab pädev asutus, kas kolmanda riigi järelevalveasutus teeb investeerimisühingute üle järelevalvet, mis on samaväärne IFD ja määruse (EL) 2019/2033 I osas sätestatud järelevalvega. Kui vastav hindamine näitab, et samaväärset järelevalvet ei tehta, lubavad liikmesriigid asjakohaseid järelevalvemeetodeid, millega saavutatakse järelevalve-eesmärgid kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7 või 8. Nende järelevalvemeetodite üle otsustab pärast muude asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist pädev asutus, kes oleks konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus. Kõigist võetud meetmetest tuleb teavitada muid asj aomaseid pädevaid asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa K omisjoni. Paragrahvi 230 1 täiendamine lõikega 4 1 . Sätte aluseks on IFD artikli 55 lõige 3. Juhul kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi järelevalve tegija § 230 1 lõike 4 alusel, võib Finantsinspektsioon eelkõige nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes määruse (EL) nr 2019/2033 artiklit 7 või 8. Paragrahvi 230 3 täiendamine lõikega 2 1 . Sätte aluseks on IFD artikli 36 lõige 3. Sätte eesmärgiks on tagada, et § 230 lõike 1 1 punktis 7 osutatud juhtimiskorra ja juhtide pädevuse hindamiseks võimaldaks investeerimisühingud Finantsinspektsioonile juurdepääsu juhtorganite ja komitee päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise - ja välishindamise tulemustele. Paragrahvi 230 3 täiendamine lõikega 2 2 . Tulenevalt finantsvaldkonna spetsiifikast on Finantsinspektsioonil väga laialdased volitused teabe saamisel kõikide järelevalve subjektide tegevuse kohta. Paragrahvi täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 19 punktist a isikute loeteluga, kellelt Finants inspektsioonil on õigus saada järelevalve teostamise eesmärgil teavet. Finantsi nspekt sioonil on õigus saada teavet investeerimisühingult, investeerimisvaldusettevõtjalt , segafinantsvaldusettevõtjalt , segavaldusettevõtj alt ning investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt muult äriühingult ja kolmandalt isikult, kellele eelnimetatud ettevõtja on tegevused edasi andnud. Finantsinspektsioon võib nõuda teavet igat liiki andmekandjatel, s.h. dokumente, raamatupidamisarvestusse kohta. Samuti on Finantsinspektsioonil õigus saada suulisi või kirjalikke selgitusi eelnime tatud ettevõtjate esindajatelt või töötajatelt. Sarnane säte on ka muudes fi nantsvaldkonna seadustes (nt KAS § 99). Paragrahvi 234 lõike 1 1 kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 234 lõikes 1 1 sätestatu on juba hõlmatud muude VPTS sätetega, mis võimaldavad Finantsinspektsioonil ettekirjutusega kehtestada täiendavate omavahendite nõude (vt eelnõu § 235 p 6 ja § 236 11 ). On asjakohane viia vastav õigus VPTS §-i 235, mis sätestab ka muud Finantsinspektsiooni õigused ettekirjutuse tegemisel. Paragrahvi 235 muutmine . Paragrahvi 235 lõike 1 punkte 2, 6 ja 7 muudetakse vastavalt IFD- le . Sarnaselt muude Euroopa Liidu direktiividega (nt CRD IV) sätestab ka IFD artikli 18 lõike 2 punktis c nõude investeerimisühingu juhtorgani liikme volituste ajutise peatamise kohta. Kehtiv VPTS § 235 ei sätesta võimalust, et Finantsinspektsioon võiks oma ettekirjutusega nõuda juhtorgani liikme volituste ajutist peatamist. Täiendused lõigetes 9-17 on tehtud vastavalt IFD artikli 39 lõikele 2, mis sätestab järelevalvevolitused, mis tuleb Finantsinspektsioonile tagada, et sekkuda oma kohustuste täitmisel tõhusalt ja proportsionaalselt investeerimisühingute tegevusse. Punkt 9 annab Finantsinspektsioonile õiguse teha ettekirjutus täiendavate omavahendite rakendamiseks. Kui Finantsinspektsioon teeb kohase läbivaatamise tulemusel kindlaks, et esinevad käesoleva seaduse § 236 11 nimetatud tingimused, siis võib Finantsinspektsioon investeerimisühingule kehtestada täiendavate omavahendite nõuded, st omavahendite nõuded, mis on suuremad kui määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 11 sätestatud. Muu hulgas võib Finantsinspektsioon kohaldada täiendavate omavahendite nõuete ja likviidse vara nõudeid investeerimisühingute ärit egevuse olulise muutuse korral. P unkt 10 annab Finantsinspektsioonile õiguse nõuda, et investeerimisühingud esitaksid ühe aasta jooksul VPTS-i ja määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamise kava, sealjuures määraksid selle rakendamise tähtaja ning täiustaksid kava ulatuse ja tähtaja osas. Punkti 1 1 kohaselt võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega nõuda, et investeerimisühingud kohaldaksid spetsiifilist eraldiste tegemise korda või vara käsitlemist tulenevalt omavahendite nõuetest. Punkt 1 2 näeb ette Finantsinspektsiooni õiguse nõuda, et investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist, muu hulgas selliste tegevuste puhul, mille investeerimisühing on edasi andnud ( outsourcing ) kolmandatele osapooltele. Punkti 1 3 kohaselt võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega nõuda, et investee rimisühingud kehtestaksid tulemus tasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile n etosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega. Tulemustasu määramise üldised kriteeriumid on toodud käesoleva eelnõu §-s 79 3 . Punkt 1 4 annab Finantsinspektsioonile õiguse ettekirjutusega määrata, et investeerimisühing kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks. P unkt 15 võimaldab Finantsinspektsioonil ettekirjutusega vajadusel kehtestada investeerimisü hingule VPTS- is ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta. Punkti 1 6 kohaselt võib Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingu suhtes likviidsuse erinõuded, arvestades tingimusi, mis on sätestatud käesoleva eelnõu §-s 236 13 . Punkti 1 7 eesmärk on võimaldada Finantsinspektsioonil vajadusel nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid ohte investeerimisühingute võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus. Paragrahvi 236 1 täiendamine lõikega 1 1 , 1 2 ja 11 . VPTS § 236 1 sätestab järelevalve välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning turu korraldaja üle. IFD artikli 14 lõikega 2 antakse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutustele järelevalve eesmärgil ja juhul kui see on vastuvõtva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, volitus juhtumipõhiselt kohapeal kontrollida ja uurida nende territooriumil asuvate investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta. Seega näeb eelnõu ette Finantsinspektsioonile vastavad õigused teiste liikmesriikide investeerimisühingute filiaalide üle Eestis kohapealset kontrolli teostada. Lisaks tuleneb direktiivist kohustus vastuvõtvale liikmesriigile lubada päritoluliikmesriigi pädeval asutusel iseseisvalt või läbi vahendajate kohapeal kontrollida liikmesriigi investeerimisühingu filiaalide kohta järgmist teavet: teave investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta; teave investeerimisühingu omavahe ndite nõuetele vastavuse kohta; teave investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse kohta; teave investeerimisühingu haldus- ja raamatupidamisarvestuse korra ja sisekontrollimehhanismide kohta; muud asjakohased tegurid, mis võivad mõjutada riski, mida investeerimisühing tekitab. Enne kontrolli teostamist ja uurimist peab aga Finantsinspektsioon konsulteerima päritoluliikmesriigi pädevate asutustega. Niipea kui võimalik pärast kontrollide ja uurimise lõppu peab Finantsinspektsioon edastama päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjaomase investeerimisühingu riski hindamise seisukohast olulised. Lõike ga 1 2 nähakse ette, et ka teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus võib pärast Finantsinspektsioonile teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu vastava lepinguriigi Eesti filiaali kohta kohapeal kontrollida § 47 lõikes 2 2 osutatud teavet ja seda filiaali uurida. Samuti võib kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet. Lõige 11 põhineb IFD artikli 13 lõikel 6. Vastavalt lisatud sättele võib Finantsinspektsioon võib määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 23 lõike 1 punktis c esitatud tingimuse hindamiseks taotleda kliiriva liikme liikmesriigi järelevalveasutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks. Paragrahvi 236 2 täiendamine lõigetega 1 2 , 1 3 ja 4 . Paragrahv 236 2 sätestab järelevalve välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle. Muudatuste aluseks on IFD artikkel 13 . Lõige 1 2 sätestab Finantsinspektsiooni kohustuse edastada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve tegemise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis tekitab. Lõikega 1 2 on seega hõlmatud need juhud, kus Eestis asutatud investeerimisühing tekitab mõnes teises liikmesriigis probleeme selle riigi finantsstabiilsusele või klientide kaitsele ja Finantsinspektsioon on seda oma järelevalve käigus kindlaks teinud. Finantsinspektsiooni peab võtma kõik võimalikud meetmed juhul kui mõne teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teabe põhjal tekitab see investeerimisühing p robleeme vastavas liikmesriigis . Lõige 1 3 annab Finantsinspektsioonile aluse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole pöördumiseks juhul kui teise lepinguriigi pädev asutus pärast seda kui ta on teinud kindlaks võimalikud probleemid ja riskid, mida Eesti investeerimisühing selle riigi klientide kaitsele ja finantsistabiilsusele tekitab ja võtab ise meetmeid, millega Finantsinspektsioon ei nõustu. Finantsinspektsiooni ja teise liikmesriigi pädeva asutuse erimeelsused lahendatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras. Lõige 4 põhineb IFD artikli 13 lõikel 1, mis täpsustab teavet, mida eri liikmesriikide pädevad asutused peaksid omavahel vahetama, selleks, et täita IFD-st ja määrusest (EL) 2019/2033 tulenevaid ülesandeid. Antud loetelu on vaid näitlik, hõlmates kõige olulisemaid elemente. Olenevalt vajadusest ja muudest seaduse sätetest on Finantsinspektsioonil õigus ka saada muud asjakohast teavet ja ka ise sellist teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega jagada. Seaduse täiendamine paragrahviga 236 9 . Säte põhineb IFD artikli 53 lõikel 1, mis näeb ette segavaldusettevõtjate järelevalve korra ja liikmesriigi pädeva asutuse õigused järelevalve teostamisel. Juhul kui investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja , võib Finantsinspektsioon juhul kui ta on asjakohase investeerimisühingu järelevalve eest vastutav nõuda, et segavaldusettevõtja annaks Finantsinspektsioonile vastava investeerimisühingu järelevalve jaoks olulist teavet, teha järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandlus- ja raamatupidamiskord, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja kontrollida. Säte reguleerib ka finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalve teostamist, nii nagu varem oli sätestatud § 230 1 lõikes 9. Seaduse täiendamine paragrahviga 236 10 . Sätte aluseks on IFD artikkel 37. Sättega nähakse ette reeglid investeerimisühingute sisemudelite läbivaatamiseks. Lõikega 1 sätestatakse Finantsinspektsiooni kohustus regulaarselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 22. Finantsinspektsioon peab pöörama tähelepanu eelkõige investeerimisühingu tegevuse muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning uurima ja hindama, kas investeerimisühing kasutab nende sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid. Lõike 2 kohaselt peab Finantsinspektsioon tagama, et olulised puudused, mis on avastatud selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse, kõrvaldatakse, või võetakse meetmeid nende tagajärgede leevendamiseks, muu hulgas kehtestades lisakapitalinõuded või suuremad korrutustegurid. Finantsinspektsioon lähtub sisemudelite hindamisel määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 sätestatust. Kui viidatud artiklis osutatud arvukad ületamised näitavad, et turule tekitatava riski sisemudelid ei ole või ei ole enam täpsed, tunnistab Finantsinspektsioon sisemudelite kasutamise loa kehtetuks või rakendab muid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et investeerimisühing täiustaks sisemudeleid viivitamata määratud tähtaja jooksul ( lõige 3 ). Lõikega 4 nähakse ette olukord, kus investeerimisühing, kes on saanud sisemudelite kasutamiseks Finantsinspektsioonilt loa, ei vasta enam nende sisemudelite kohaldamise nõuetele. Sellisel juhul võib Finantsinspektsioon nõuda, et investeerimisühing kas tõendaks, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, või esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. Finantsinspektsioon võib nõuda ka esitatud kava täiustamist, kui on ebatõenäoline, et sellega saavutatakse täielik nõuetele vastavus, või kui tähtaeg ei ole sobiv. Kui on ebatõenäoline, et investeerimisühing saavutab vastavuse ette nähtud tähtajaks või kui ta ei ole piisavalt tõendanud, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, tühistab Finantsinspektsioon sisemudelite kasutamise loa või piirab seda nii, et see kehtiks ainult nõuetele vastavates valdkondades või valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada ( lõiked 5-6 ). Seaduse täiendamine paragrahviga 236 11 . Uue paragrahvi aluseks on IFD artikkel 40, mis sätestab täiendavate omavahendite nõude. Käesoleva eelnõu ga täiendatud väärtpaberituru seaduse § 235 punkt 9 annab Finantsinspektsioonile õiguse kehtestada ettekirjutusega, et investeerimisühingul oleks lisaks määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid. Käesolev säte annab täiendavad tingimused ja alused sellise ettekirjutuse tegemiseks. Lõikes 1 on nimetatud alused, mille korral täiendavate omavahendite nõude võib kehtestada: kui investeerimisühingut ohustavad riskid või riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele riske, mis on olulised ja mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõue ja eelkõige K-teguri nõue ei kata või ei kata piisavalt; investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobivaks ajaks piisavalt. Esiteks on investeerimisühingud kohustatud kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Teiseks peavad investeerimisühingud tagama tugeva juhtimiskorra, sealhulgas selge organisatsioonilise struktuuri ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord; tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda. Nimetatud nõuete rikkumise korral võib Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingutele käesoleva seaduse § 235 punktis 9 nimetatud täiendavate omavahendite nõude. kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata; kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 236 10 tehtud läbivaatamisest nähtub, et lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt k aasa ebapiisava kapitalitaseme; investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada § 236 12 sätestatud piisavat täiendavate omavahendite taset. Lõikega 2 täpsustatakse, millal peetakse riske või riskielemente Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 (IFR) III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuetega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna. See on juhul kui Finantsinspektsioon järelevalvealase läbivaatamise käigus leiab, et piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemad kuid viidatud määruse III ja IV osas sätestatud omavahendite nõue. Lisaks täpsustatakse lõikega 3 , et piisavaks peetav kapital võib hõlmata riske, mis on määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud. Pärast vastavat hindamist määrab Finantsinspektsioon kindlaks täiendavate omavahendite taseme. Selleks teeb Finantsinspektsioon esiteks kindlaks, mis on käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piisavaks peetav omavahendite nõue vastava investeerimisühingu puhul ja lahutab sellest maha määruse (EL) nr 2019/2033 (IFR) III ja IV osas sätestatud omavahendite nõude. Seega, lihtsustatult on täiendavate omavahendite nõude arvutamise valem järgmine ( lõige 4 ): -43180 172085 Täiendavate omav ahendite nõue = Piisavaks peet av kapital – IFR- is sätestatud omavahendite nõue Lõikes 5 on sätestatud tingimused, mida kohaldatakse täiendavate omavahendite nõuetele. Sätte aluseks on IFD artikli 40 lõige 4, millega nähakse ette järgmised tingimused: vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esim ese taseme põhiomavahendid; ja neid omavahendeid ei kasutata investeerimisühingu püsivate ülekulude nõudeks, investeerimisühingu püsivaks miinimumkapitalinõudeks ega investeerimisühingu K-teguri nõudeks (määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded). Kui Finantsinspektsioon leiab käesolevas paragrahvis nimetatud tingimusi arvestades, et investeerimisühingu suhtes tuleb kohaldada täiendavate omavahendite nõuet, siis peab Finantsinspektsioon vastavat otsust kirjalikult põhjendama, eelkõige osas, mis puudutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 5 nimetatud tingimusi. Juhul kui täiendavate omavahendite nõue kehtestatakse põhjusel, et sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme, peab Finantsinspektsioon ka põhjendama, miks täiendavate omavahendite suunisega ettenähtud kapitalitase pole enam piisav. K äesoleva parag rahvi kohaldamisel tuleks arvestada eelnõu §-s 40 1 lõikes 1 toodud erandiga. See tähendab , et üldjuhul ei kohaldata väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks kvalifitseeritavatele investeerimisühingutele täiendavate omavahendite nõuet (välja arvatud juhul kui Finantsinspektsioon üksikjuhtumipõhise hinnangu põhjal leiab, et see on vajalik). Seaduse täiendamine paragrahviga 236 12 . Säte põhineb IFD artiklil 41. Proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes ning investeerimisühingute suurusele, süsteemsele olulisusele, tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavalt võib Finantsinspektsioon nõuda investeerimisühingutelt sellist omavahendite taset, mis ületab piisaval määral määruse (EL) nr 2019/2033 III osas ja väärtpaberituru seaduses sätestatud nõudeid (sealhulgas täiendavate omavahendite nõuet). Taset peetakse piisavaks kui Finantsinspektsiooni hinnangul on see piisav tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust nõuetekohaselt end likvideerida ja oma tegevus lõpetada. Finantsinspektsioon vaatab asjakohasel juhul läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 kehtestanud. Kui see on asjakohane, siis teavitab Finantsinspektsioon investeerimisühingut läbivaatamise järeldustest, sealhulgas vastavast omavahendite taseme kohandamise eeldamisest. Kõnealuses teavituses näidatakse, mis kuupäevaks peab kapitalitase olema vastavalt Finantsinspekt s iooni nõudmisele kohandatud. Mõiste „täiendavate omavahendite suunis“ ehk nn järelevalveasutuse ettepaneku andmise instrument on uudne termin VPTS- is . Suuniseks loetakse konkreetsele adressaadile suunatud Finantsinspektsiooni juhendava sisuga tahteavaldust. Selle instrumendi eesmärk on anda Finantsinspektsioonile õigus teha kirjalikke tahteavaldusi tulevikuprognoosi alusel, et osundada teatavatele võimalikele ohtudele tulevikus, st täiendavate omavahendite suunisega saab Finantsinspektsioon anda investeerimisühingule teada, millist omavahendite taset peab Finantsinspektsioon kohaseks vastava investeerimisühingu puhul, tagamaks et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjustaks väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuete rikkumist või, kui asjakohane, ei ohustaks see investeerimisühingu võimalust end nõuetekohaselt likvideerida ja tegevus lõpetada. Sellise suunise andmise õiguse annab Finantsinspektsioonile FIS § 55 1 . Nagu osutatud käesoleva eelnõu § 40 1 lõikes 1, ei kohaldata käesolevat sätet väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes. Seaduse täiendamine paragrahviga 236 13 . Säte põhineb IFD artiklil 42. Loodava sättega nähakse ette täpsemad kriteeriumid, mida Finantsinspektsioon peab käesoleva eelnõu § 235 punkti 16 alusel likviidsuse erinõuete kehtestamisel arvesse võtma. Lõige 1 osutab kahele juhtumile, mil likviidsuse erinõuete sätestamine on asjakohane: 1) Finantsinspektsioon leiab läbivaatamise käigus, et investeerimisühingut ohustavad likviidsusrisk või likviidsusriski elemendid, mis on olulised ja mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/ 2033 V osas sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt; 2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta väärtpaberituruseaduses sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protsesse, mehhanisme ja strateegiaid sobiva aja jooksul piisavalt. Esiteks on investeerimisühingud kohustatud kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Teiseks peavad investeerimisühingud tagama t ugeva juhtimiskorra, sealhulgas selge organisatsioonilise struktuuri ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastu tusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord; tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda. Juhul kui viidatud nõuded ei ole täidetud, võib Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingu suhtes likviidsuse erinõuded. L ikviidsusriski või likviidsusriski elemente loetakse lõike 2 järgi määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui Finantsinspektsiooni poolt pärast investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidse vara (IFD artikli 24 lõige 1 tähenduses) kohta tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue. Finantsinspektsioon määrab kindlaks käesoleva eelnõu § 235 punkti 16 kohaselt nõutava likviidsuse eritaseme nõude, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks peetava likviidsuse ning määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe. Seega, lihtsustatult on likviidsuse erinõude arvutamise valem järgmine ( lõige 3 ): right -5715 0 Likvii dsuse erinõue = Piisavaks peet av likviidsus – IFR- is sätestatud likviidsusnõue Pärast seda kui Finantsinspektsioon on teinud kindlaks likviidsuse erinõude rakendamise vajaduse, kohustab Finantsinspektsioon investeerimisühingut täitma osutatud likviidsuse erinõuet määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga ( lõige 4 ). Finantsinspektsioon on kohustatud likviidsuse erinõude kehtestamiseks tehtud otsust kirjalikult põhjendama, eelkõige andes selge ülevaade sellest, kuidas Finantsinspektsioon on hinnanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 3 nimetatud tingimusi ja jõudnud likviidsuse erinõude kehtestamise vajaduseni ( lõige 5 ). Paragrahvi 237 8 muutmine. Muudatus põhineb IFD artikli 18 lõike 1 punktidel b, c ja f. Viidatud punktides on sätestatud t eabe esitamise nõuete rikkumine omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta (b) , teabe esitamise nõuete rikkumine kontsentratsiooniriski kohta (c) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2 0 33 VI osas sätestatud avalikustamise nõuete rikkumine (f). Muudetud VPTS sättega nähakse ette, et VPTS- is , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 või nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või inspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise eest karistatakse vastavalt kuni 300 trahviühikuga või kuni 400 000 euroga juriidiliste isikute puhul. Paragrahvi 237 10 muutmine. Muudatus on tehtud IFD artikli 18 lõike 1 punkti a ülevõtmisek s (milles viidatakse omakorda IF D artiklile 26). Vastavalt IFD artiklile 26 peab investeerimisühingul olema tugev juhtimiskord, sealhulgas selge organisatsiooniline struktuur ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; c) piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord; d) tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda. Muudetud VPTS §-ga 237 10 nähakse ette, i nvesteerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, tasustamise, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või sise - eeskirjade või aruannete esitamise korra kehtestamise või rakendamise eest on ette nähtud vastavad karistused. Seega peab in ve steerimisühing kehtestama oma sise-eeskirjad, korra d ja protsessid, mis tagavad organisatsioonile vastava struktuuri, riskide maan damise mehhanismid, tasustamise, sisekontrolli süsteemi ja muud asjakohased protsessid, et täita VPTS- is ja määruses (EL) nr 2019/2034 ette nähtud regulatsioone. Kogu IFD re gulatsioon toetub ka proportsionaalsuse põhimõttele, st et vastavate nõuete täitmisel võetakse arvesse, millise tegevusega investeerimisühing tegeleb, muu hulgas selle tegevuse ulatust ja keerukust. Paragrahvi 237 27 muutmine. Investeerimisühingule kehtestatakse normatiivid määrusega (EL) 2019/2033 ehk IFR - ga . IFD artikli 18 lõike 1 punktide d ja e kohaselt peab liikmesriik kehtestama karistusi ja haldusmeetmeid määruse artiklis 37 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärade ületamise ja ka artiklis 43 sätestatud likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest. Paragrahvi 237 60 muutmine . Kehtivas §-s 237 60 sätestatakse karistused investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumise eest. Kuna IFD näeb ette ka investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide pädevuse nõuded, siis nähakse ette ka vastavate nõuete rikkumise eest karistused. Kehtiv redaktsioon neid isikuid ei hõlmanud. Muudetakse ka §-i 237 10 pealkirja. Paragrahvi 237 83 kehtetuks tunnistamine ja seaduse täiendamine §-ga 237 85 . Vastavalt normitehnika eeskirjadele viiakse paragrahv 237 83 üle uude paragrahvi 237 85 ehk VPTS 24. peatüki viimasesse sättesse. Menetluses on ka Finantsinspektsiooni ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega samuti muudetakse neid sätteid. Seega paragrahvi numbrid võivad muutuda sõltuvalt menetluses oleva eelnõu vastuvõtmisest Seaduse täiendamine paragrahviga 237 84 . Uue sättega võetakse üle IFD artikli 18 lõike 1 punkt g, mis näeb ette olukorra, kus investeerimisühing teeb väljamakseid investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kuigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28, 52 või 63 kohaselt on niisuguste väljamaksete tegemine omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele keelatud. Kehtiv seadus karistust vastava rikkumise eest ette ei näinud, mistõttu täiendatakse VPTS-i paragrahviga 237 84 . Seaduse täiendamine §-ga 272 4 . Lisat ud rakendussäte põhineb MiFID 2 muutmise direktiivil 2021/338. Paragrahvi 87 3 lõige 11 näeb ette, kauplemiskoha korraldaja peab avalikustama vähemalt kord aastas tasuta andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 23 ja 28 nimetatud väärtpaberitega seotud korralduste täitmise kvaliteedi kohta selles kauplemiskohas, eelkõige andmed eri väärtpaberitega seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta. Sama nõuet kohaldatakse § 88 6 lõike 9 alusel ka süsteemsele täitjale. Direktiiv 2021/338 näeb aga ette erandi, et vastavat avalikkusele suunatud perioodilise aruandluse kohustust ei kohaldata kuni 28. veebruarini 2023. Sellest tulenevalt täpsustatakse sätet. 3.2. Muudatused F inantsinspektsiooni seaduses Paragrahvi 5 lõike 2 muutmine. Muudetakse sõnastust ja täpsustatakse haldussun ni rakendamise üldpõhimõtteid. Sättega v õetakse üle IFD art 18 lõige 3. Paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 muutmine. Investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa määr kehtivas seaduses ei ole konkureerimisvõimeline teiste Euroopa Liidu riikidega, mistõttu langetatakse järelevalvetasu mahuosa määrasid. Tasude langetamine omab küll mõju Finantsinspektsiooni eelarvele, ent arvestades, et investeerimisühingute arv Eesti turul ei ole see märkimisväärne, siis järelevalvetasu mahuosa langetamine ei mõjuta Finantsinspekt siooni eelarvet oluliselt. Lisaks aitab mahuosa tasude langetamine kaasa Eesti finantsturg u atraktiivsemaks muutmisele. Paragrahvi 39 täiendamine lõikega 2 2 . Eeltoodud muudatust on vaja praktilistel kaalutlustel ja õigusselguse huvides. Olukorras, kus investeerimisühing kajastab kliendi varasid oma bilansis, võttes selleks selgesõnalise kirjalikus vormis nõusoleku, on tegemist investeerimisühingu varaga, millelt tuleks kehtiva seaduse kohaselt arvestada järelevalvetasu mahuosa nõutud suuruses. Kehtiv säte on tekitanud investeerimisühingutes segadust ja võimaldanud erinevaid tõlgendusi, mistõttu täpsustatakse seadust uue sättega, mis väljendab täpselt, mida investeerimisühingud ei pea arvestama (st kliendi vara jääb välja) oma konsolideerimata bilansi vara kirjete summa hulka. Muudatus aitab muuhulgas tagada, et järelevalvetasu mahuosa suurus investeerimisühingutel säiliks konkurentsivõimelisena. Paragrahvi 46 1 täiendamine uue lõikega 13. Kehtiv § 46 1 sätestab selle, kuidas Finantsinspektsioon teeb koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega ( ESMA-ga ) ja teiste seotud organisatsiooni dega. Uue lõike lisamisega nähakse ette, millist informatsiooni peab Finantsinspektsioon esitama ESMA- le kolmandate riikide poolt Eestis asutatud filiaalide kohta. Muudatus põhineb IFD artikli 64 punktil 3 (mill ega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 41). Paragrahvi 46 2 täiendamine lõikega 3 2 . Sättega võetakse üle IFD art ikkel 21. Inspektsioonil on kohustus teavitada avalikustatud väärteoasjas tehtud lahendist või rikkumisega seotud asjades rakendatud haldusmeetmetest, selle vaidlustamisest, tühistamisest või selle avalikustamata jätmise otsusest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. Finantsinspektsiooni kohustusi õigusrikkumiste kohta teavet avalikustada reguleerib VPTS § 230 lõige 41 jj. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus haldab keskset andmebaasi pädevate finantsjärelevalveasutuste vahelise teabevahetuse eesmärgil. Andmebaasile on ligipääs ainult pädevatel finantsjärelevalve asutustel ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel. Paragrahvi 46 2 täiendamine lõikega 10 . Sätte aluseks on IFD artikli 45 lõige 1. Finantsinspektsioon on kohustatud Euroopa Pangand usjärelevalve Asutust teavitama Finantsinspektsiooni poolt läbiviidud järelevalvelase läbivaatamise ja hindamise protsessist, mis on täpsustatud käesoleva seaduse § 230 lõikes 1 2 ; § 235 alusel tehtud ettekirjutustest, § 236 11 alusel täiendavate oma vahendite nõude määramiseks rakendatud metoodikast , § 236 12 alusel antud tä iendavate omavahendite suunise määramiseks rakendatud metoodikast ; ja kehtestatud karistuste määradest. Paragrahvi 47 täiendamine lõig e te ga 9 1 ja 9 2 . Paragrahvi 47 lõikes 9 on sätestatud, et kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, siis teavitab ta kohe asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, asjaomast Euroopa järelevalveasutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankasid ja muude seda laadi ülesannetega organeid, kui teave on asjakohane ja kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja või üksus on sattunud raskustesse ning see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust. Uue lõikega 9 1 nähakse ette täpsemad küsimused, mille puhul peaks Finantsinspektsioon konsulteerima teiste finantsjärelevalve asutustega enne vastavate otsuste tegemist . Nendeks on investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride või osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja a s jakohaste finantsjärelevalve as utuste heakskiitu või luba; a s jakohaste finantsjärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud olulised karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed ja (iii) VPTS § 236 11 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõude määramine. Need on eelkõige sellised küsimused, mis võivad olla pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohalt olulised. Säte põhineb IFD artikli 49 lõikel 3. Lõike 9 2 aluseks on IFD artikli 49 lõiked 4 ja 5. Sättega täpsustatakse Finantsinspektsiooni kohustust teavitada muid pädevaid asutusi juhul kui Finantsinspektsioon kehtestab karistusi või võtab muid erakorralisi meetmeid, mis võivad olla teiste pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohast oluli s e d . Siiski ei pea Finantsinspektsioon teiste pädevate asutustega konsulteerima kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine võiks kahjustada tema otsuse tulemuslikkust . Sellisel juhul teavitab Finantsinspektsioon mittekonsulteerimise otsusest muid asjaomaseid pädevaid asutusi viivitamata. Paragrahvi 47 1 täiendamine lõigetega 10 – 12 . Kehtiv § 47 1 sätestab koostöö alused finantsjärelevalve teostamisel. Täpsustustega võetakse üle CRD artik li 116 lõike 9 muudatused . Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, siis teavitab Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordades, ning edastab Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mis on oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks. IFD artikkel 56 annab Euroopa Komisjonile õiguse liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel esitada nõukogule soovitusi pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve tegemiseks järgmiste investeerimisühin gute üle: investeerimisühingud, mille emaettevõtja peako ntor asub kolmandas riigis; kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja peakontor asub Euroopa Liidus. Antud säte on üle võetud uue lõikega 10 . Lõike 11 aluseks on IFD artikkel 16. Säte täpsustab koostöö kokkulepete sõlmimise aluseid kolmandate riikide järelevalveasutuste, ametiasutuste või organitega. Lõike 12 kohaselt peab Finantsinspektsioon krediidiasutuste konsolideerimisgrupi üle järelevalvet tehes edastama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele info järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest ning kogu teabe, mis on oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks . Lõige 12 kohaselt peab Finantsinspektsioon krediidiasutuse konsolideerimisgrupi järelevalve tegemisel teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest. Samuti peab Finantsinspektsioon edastama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis on oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks. Paragrahvi 47 4 täiendamine . Kehtiv § 47 4 näeb ette nõuded ühisotsustusmenetlusele olulise tähtsusega filiaali määratlemisel. Muudatusega asendatakse tekstiosa „krediidiasutuse filiaali“ tekstiosaga „krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi siin paragrahvis „krediidiasutuse filiaali“) “ . Täpsustusega võetakse üle CRD artikkel 51 lõike 1 muudatus. Paragrahvi 47 5 lõike 1 muutmine. Muudatuse eesmärk on tagada, et konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võib vastavalt vajadusele moodustada järelevalvekolleegiumid ja selleks, et hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2019/2034 artiklis 48 osutatud ülesannete täitmist ning tagada koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutustega. Kehtiv redaktsioon andis sellise võimaluse vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklites 107 ja 108 ning artikli 130 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks. Eelkõige võib konsolideerimisgrupi moodustada, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punkti c ja lõike 2 kohaldamiseks, et vahetada ja ajakohastada asjakohast teavet tagatise mudeli kohta nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutustega. Paragrahvi 47 5 täiendamine lõikega 1 1 . Kehtiv § 47 5 näeb ette koostöö alused järelevalveasutuste kolleegiumites. Täpsustused tulenevad CRD artikkel 116 lõike 2 muudatustest. Uue l õikega 1 1 täpsustatakse isikute ringi, kes võivad osaleda järelevalvekolleegiumis. J ärelevalvekolleegiumis võivad osaleda Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad finantsjärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse filiaali vastuvõtva liikmesriigi finantsjärelevalve asutus , vajaduse korral Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad ja kolmandate riikide järelevalveasutused. Kõikide nimetatud isikute suhtes kohaldatakse Finantsinspektsioonile seadusega sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid või nendega samaväärseid nõudeid. Paragrahvi 47 5 täiendamine lõikega 1 2 . Muudatus on tehtud kooskõlas IFD artikli 48 lõikega 3, mis sätestab, et järelevalvekolleegiumid võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui liidus tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis. Paragrahvi 47 5 lõike 3 täien damine punktidega 7 – 9. Muudatused põhinevad IFD artikli 48 lõikel 2, mille alusel täpsustatakse kolleegiumi ülesanded. Kuivõrd mitmed IFD-st tulenevad kolleegiumi ülesanded on juba kehtivas redaktsioonis sätestatud, siis täiendatakse käesolevat sätet ainult osas, milles IFD loob erinõuded. Punktiga 7 nähakse ette teabenõuete koordineerimise ülesanne, kui see on vajalik konsolideeritud alusel tehtava järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikliga 7, mis sätestab usaldatavusnõuete konsolideerimise. Lõike 8 kohaselt peab kolleegium koordineerima teabenõudeid juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute pädeval asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole pädevalt asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks. Lõikega 9 tagatakse teabe vahetamine kõigi pädevate asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21 . Paragrahvi 47 5 täiendamine lõikega 3 1 ja 3 2 . Uus lõige 3 1 põhineb IFD artikli 49 lõikel 1, mis näeb ette näitliku loetelu teabest, mida konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja pädevad asutused peaksid üksteisele esitama. Punkti 1 kohaselt tuleb jagada teavet, mis puudutab investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilist ja juhtimisstruktuuri, sealhulgas organisatsioonilist struktuuri, mis hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi. Punkti 2 kohaselt tuleb esitada teave, mis puudutab investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetlust. Punkt 3 näeb ette, et esitada tuleb esitada teave selliste negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võiksid neid investeerimisühinguid tõsiselt mõjutada. Lisaks tuleb punkti 4 alusel esitada info oluliste karistuste ja erakorraliste meetmete kohta, mida Finantsinspektsioon käesoleva seaduse ja väärtpaberituruseaduse alusel rakendab. Punti 5 kohaselt tuleb esita da teave VPTS § 235 punkti 9 kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete kehtestamise kohta. Uus lõige 3 2 p õhineb IFD artikli 48 lõikel 2. Sätte kohaselt võib Finantsinspektsioon määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 kohaselt pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, kui käesoleva § 47 5 lõikes 3 1 nimetatud teavet ei ole esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja omal algatusel aidata pädevatel asutustel arendada järjepidevat koostöötava. Paragrahvi 47 5 lõike 6 punkti 1 muutmine. Muudatuse aluseks on IFD artikli 48 lõige 6 teine lause, mis sätestab, et konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab enne koosolekute korraldamist kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult peamistest arutatavatest küsimus test ja kaalutavast tegevusest. Paragrahvi 53 lõike 3 täiendamine . Kehtiv § 53 sätestab Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamise nõuded. Lõike 3 punkti 3 muudetakse, hõlmates IFD artikli 57 lõike 1 punktis c osutatud üldkriteeriumid ja meetodid, mida Finantsinspektsioon IFD artiklis 36 osutatud järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel kasutab. L õike 3 punkti 6 muudatus tehakse vastavalt IFD artikli 57 lõike 1 punktile d. Kehtivas redaktsioonis näeb § 53 lõike 3 punkt 6 ette, et Finantsinspektsioon peab avalikustama oma kodulehel statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 316. IFD artikli 57 lõike 1 punkt d aga sätestab, et pädevad asutused peavad avaldama kogu teabe IFD ja määruse (EL) 2019/2033 rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas IFD artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt võetud järelevalvemeetmete ning IFD artikli 18 kohaselt määratud halduskaristuste arv ja laad. Sättes tehakse üldine viide määrusele 201 9/2033 ja VPTS- le . Eelkõige peab Finantsinspektsioon avalda ma teabe VPTS § 236 11 kohaselt võetud järelevalvemeetmete kohta ning VPTS alusel määratud halduskaristuste arvu ja laadi. Lisaks kohustatakse Finantsinspektsiooni avalikustama oma veebilehel krediidiasutuste usaldatavusnõudeid puudutavad statistilised koondandmeid (m uudatusega võetakse üle CRD artikli 143 lõike 1 punkt d). Paragrahvi 54 lõike 4 punkti 3 muutmine. Sätte muutmise aluseks on IFD artikli 15 lõige 5. Paragrahvi kehtiv redaktsioon lubab avaldada konfidentsiaalset teavet ja finantsjärelevalve tulemusi Euroopa järelevalveasutusele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva keskpangale, Euroopa Keskpangale, maksesüsteemide üle järelevalvet teostava asutusele ja Eesti Panga töötajale ning Rahandusministeeriumi ametnikule. Hetkel puudub selge alus avaldada vajadusel teavet Euroopa Komisjonile. IFD artikli 15 lõikest 5 tuleneb aga selline kohustus siis kui teave on vajalik Euroopa Komisjoni volituste kasutamiseks. Piirangud teabe edastamisele on juba kehtestatud § 54 lõikega 4 1 , mida tuleb lugeda koosmõjus § 54 lõike 4 punktiga 3. 3.3. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 muutmine. Kehtiv § 2 määratleb FELSi kohaldamisala. Muudatusega võetakse üle BRRD artikkel 2 lõike 1 punkt 3. Kehtiva FELSiga on kaetud kõik investeerimisühingud, mis on olnud Eesti siseriiklik otsus. BRRD skoobi alla lähevad aga ainult need investeerimisühingud, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/ 2034 (**) artikli 9 lõikes 1 sätestatud algkapitali nõuet. Selleks, et proportsionaalsust juurde tekitada võetakse üle BRRD sätestatud skoop investeerimisühingutele kriisilahendusraamistiku kohaldamisel. Lõige 2 muudetakse viidates E estis asutatud investeerimisühingutele, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud algkapitalinõuet, tema Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja kolmandas riigis asutatud filiaalile. Paragrahvi 17 täiendamine lõikega 2 3 ja 9 2 . Kehtivas § 17 on toodud omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude määramise ja arvutamise alusel. Muudatusega võetakse üle BRRD artikkel 45 lõike 3 täiendused. FELS omavahendite osa on seni olnud nii krediidiasutustele kui ka investeerimisühingutele sarnane, kuna ka investeerimisühingud pidi täitma krediidiasutustega sarnast usaldatavusnormatiivi. Uues lõikes 2 3 olevate täiendustega täpsustatakse, millistele investeerimisühingutele kohalduvaid omavahendite nõudeid tuleks tulevikus arvestada omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude määramisel ja arvutamisel. Käesolevas seaduses sisalduvad koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c tuleb käsitleda viitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõikele 1 ning käesolevas seaduses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5- ga . Uue lõikega 9 2 täpsustatakse, milliseid täiendavate omavahendite nõudeid tuleks arvestada. Kõik krediidiasutustega seonduvalt tehtud viited krediidiasutuste seaduse § - le 104 2 tuleks investeerimisühingute puhul käsitleda viidetena väärtpaberituru seaduse § 235 lõike 1 punktile 9. 3.4. Muudatused investeerimisfondide seaduses Parag rahvi 335 muutmine . Muudatuse aluseks on IFD artiklid 60 ja 61. IFD artikliga 60 muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti iii, mille kohaselt ei tohi fondivalitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 13 sätestatud summast. IFS § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev omavahendite nõue arvutatakse seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26), artiklitele 34b–34d. Tulenevalt IFD-st tulenevatest muudatustest asendatakse viidatud delegeeritud määrus viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 artiklile 13. 3.5. Muudatused kindlustustegevuse seaduses Seaduse täiendamine paragrahvi 87 lõikega 9. Antud muudatus tehakse eesmärgiga viia KindlTS kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033 ja määrus (EL) 575/2013 sätestavad, et kindlustusvaldusettevõtjat ega segakindlustusvaldusettevõtjat ei käsitleta finantseerimisasutusena (erinevalt teistest varahaldusettevõtjatest). Uue § 89 lõikega 9 lisatakse vastav täpsustus KindlTS -i. 3.6. Muudatused krediidiasutuste seaduses Seaduse täiendamine §-ga 13 8 . Uue paragrahviga nähakse ette erinõuded investeerimisühinguna tegutsenud krediidiasutustele tegevusloa andmiseks. Nende sätetega võetakse üle CRDsse lisatud artikkel 8a. Lõikega 1 nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud ettevõtjale, kellel on tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) II jaotise kohaselt saanud tegevusloa taotluse esitamise kohustus kooskõlas KAS § 13 1 hiljemalt päeval juhul kui on täidetud teatud tingimused. Selleks peab vähemalt investeerimisühingu koguvara keskmine maht kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on 30 miljardit eurot või rohkem või koguvara keskmine maht kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena. Lõige 2 täpsustab olukorda tegutsevatele investeerimisühingutele , andes neile võimaluse oma tegevusega edasi tegeleda kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni. Lõige 3 näeb Finantsinspektsioonile ette kohustused teatud tingimustel teavitada nii ettevõtjat (investeerimisühingut) kui ka pädevaid järelevalveasutusi. Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohase teabe saamist, et ettevõtjal on vajalik taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 13 1 , teavitab ta ettevõtjat ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud pädevat asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse teavitamiskuupäevast alates üle. Lõikega 4 kohustatakse Finantsinspektsiooni arvestama võimalusel juba neile esitatud järelevalvelist informatsiooni, mis on saadud kehtivate tegevuslubadega seotult. Paragrahvi 17 lõike 1 täiendamine punktiga 17 . Kehtiv § 17 sätestab alused krediidiasutuse tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamisele. Muudatusega võetakse üle CRD artikkel 18 punkt (aa). Uue punktiga antakse Finantsinspektsiooni alus tunnistada krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks kui krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem kui nimetatud artiklis sätestatud. Paragrahv 20 7 lõike 4 täpsustamine. Kehtiv § 20 7 sätestab nõuded kolmanda riigi konsolideerimisgrupi krediidiasutuse tegevuse alused . Lõikega 4 kehtestatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtus arvutuse alused. Muudatusega täpsustatakse lõikes 4 sätestatud arvutuste aluseid nähes ette, et seal olev mõiste „finantsinstitutsioon“ hõlmab ka investeerimisühinguid. Paragrahvi 82 1 lõike 5 täiendamine teise lausega . Kehtivas § - s 82 1 on sätes tatud n õuded likviidsusriski juhtimisele. Lõikes 5 on sätestatud krediidiasutuse kohustus arvestada õiguslikke, järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool. Uue lausega võetakse üle CRD artikkel 86 lõige 11. uue nõudena täpsustatakse, et kui see on vajalik tuleb tagatist hoida teise lepinguriigi või kolmanda riigi territooriumil, kelle valuutas nõuded on. Seaduse täiendamine §-ga 141 16 . Rakendussättega kehtestatakse üleminekuaeg pangandusdirektiivi 2013/36/EU artiklite 141b ja 141c omakapitali piirangute jõustumisele. Antud üleminekuaeg tuleneb direktiivist. Praktikas siiski ei tohiks Eesti turul antud muudatus mingeid mõjusid omada. Finantsvõimenduse määra puhvri nõue tuleneb otsekohalduva pangandusmääruse 575/2013 artiklist 92 lõikest (1a). Antud sätte jõustumine on lükatud edasi 1. jaanuarini 2022. seega praktikas, kui ei ole kohustust nõuet täita, siis ei saa ka kohaldada selle mitte täitmise korral piiranguid. Sellest hoolimata on taoline omavahendite piirangute edasilükkamine direktiiviga ette nähtud, mistõttu tuleb see Eesti seadusandlusesse üle võtta. 3.7. Muudatused Tagatisfondi seaduses Paragrahvi 25 muutmine. Kehtiva seaduse § - ga 25 on reguleeritud hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatus. Lõike 2 1 muudatused tulenevad hoiuste tagamise direktiivi (2014/49/EL) artikkel 6 lõike 2 punktides b ja c nimetatud täiendavate hoiuste tagamise aluste üle võtmisest. Varasemalt oli Eesti tõlgendanud neid sätteid liikmesriigi valikuvõimalusena. Direktiivi nimetatud punktid näevad ette liikmesriikide kohustuse tagada hoiused suuremas ulatuses kui 100 000 eurot vähemalt kolm kuud kuid mitte kauem kui 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda. Kui hoiused teenivad riigisiseses õiguses sätestatud sotsiaalseid eesmärke ning on seotud hoiustaja teatavate elusündmustega, nagu abiellumine, lahutus, vanaduspensionile jäämine, vallandamine, koondamine, invaliidistumine või surm või täidavad riigisiseses õiguses sätestatud eesmärke ja tulenevad kindlustushüvitiste või kuriteoga tekitatud tervisekahjustuste või väära süüdimõistmise eest määratud hüvitiste väljamaksmisest. Sellest tulenevalt on liikmesriigil valik otsustada selliste hoiuste täiendava tagatuse ulatus, ehk siis kui suures summas on need hoiused täiendavalt kaetud. Direktiiviga on antud võimalus liikmesriigil valida, kas täiendavat tagatust kohaldatakse minimaalselt 3 kuu või maksimaalselt 12 kuu jooksul peale nimetatud sätetes nimetatud rahaliste vahendite krediteerimist kon tole. Eelnõus on pakutud sarnan e kaetus e ja tagamise periood ehk kuus kuud , mida kohaldatakse juba kehtiva seaduse alusel füüsilise isiku elamukinnisvara võõrandamise tehingust laekunud raha täiendava tagamise korra. Ühtlasi tõstetakse eelnõuga täiendava hoiuse tagamise piirmäära seniselt 70 000 eurolt 100 000 eurole. Senine kehtinud täiendava eluasemelaenudest tingitud laekumise tagamise 70 000 euro ulatuses oli põhjendatud keskmise korteri tehingu hinnaga. Maa-ameti kinnisvaraturu ja hinnaindeksite analüüsist selgub, et näiteks 2020 a IV kvartalis tehti kokku 7407 korteriostu-müügitehingut 579 miljoni euro väärtuses, sealhulgas eluruumidega 6638. Enim on turuaktiivsus kasvanud esmamüükidega ehk uute korteritega, järelturu korteritega tehtud tehingute arvu kasv on väiksem. Eluruumide ga tehtud tehingute koguväärtus oli IV kvartalis 579 miljonit eurot, mis teeb keskmiseks tehinguväärtuseks 87 225 eurot . Suurlinnades ning osades kõrgema hinnaklassiga piirkondades aga siiski oluliselt kõrgem. Kui arvestada võimalikke sotsiaalsete sündmustega seotud laekumisi, on eelnõu kirjutajate arvates mõistlik täiendava hoiuste tagamise piirmäära tõsta 100 000 euroni. Seega inimesel, kelle hoius hüvitamisjuhtumi hetkel on kõrgem kui 100 000 eurot ja tal oleks sotsiaalsete sündmuste või muudest käesolevas lõikes sätestatud alustest tingitud laekumisi, oleksid needki täiendavalt 100 000 euro ulatuses kaetud (100 000+100 000 =200 000 euro ulatuses). Paragrahvi 38 täiendamine. Kehtiv § 38 sätestab hoiuse h üvitise määramise korra. Uue lõikega 1 2 sätestatakse selgesõnaliselt hoiustaja kohustus, esitada haldurile asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et hoiustaja kontot on krediteeritud viimase kuue kuu jooksul seoses hoiustajale kuulunud elamukinnisvara võõrandamisega, või seoses abiellumise, abielu lahutamise, töö- või ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tööandja algatusel või koondamisega, vanaduspensionile jäämise või invaliidistumisega või lähedase inimese surma või kindlustushüvitise, ohvriabi seaduse või riigivastutuse seaduse alusel õiguse mõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks määratud hüvitise või kriminaal- või väärteomenetluses kannatanule määratud hüvitiseks määratud summadega . Eelnimetud asjaolusid tõendavad dokumendid tuleb haldurile esitada mõistliku aja jooksul alates hoiuste peatamise päevast. Määratlemata õigusmõistet „mõistlik aeg“ kasutatakse õigusaktides sageli, et tagada normi piisav paindlikkus eluliste situatsioonide lahendamisel. Mõiste „mõistlik aeg“ sisustamisel tuleb vaadelda elulisi asjaolusid igas konkreetses asjas eraldi, selle eripärasid ja hoiustaja jaoks kaalul olevaid hüvesid. Tagatisfondile esitatavate nõuete üldine tähtaeg on kolm aastat. Paragrahvi 40 lõike 1 muutmine . Kehtiv § 40 reguleerib hoiuste hüvitiste väljamaksmist. Lõikega 1 saab hüvitise välja maksta ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole või nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu. Muudatus ei muuda otseselt sisu, kuid selle eesmärk on lisada õiguskindlust hüvitise väljamaksmisel, et muuta hüvitisprotsess sujuvamaks. Uus lõike 1 tekst toonitab võimalust hüvitist maksta agentpanga vahendusel. Paragrahvi 59 lõike 1 muutmine . Kehtiv § 59 reguleerib investeeringute hüvitise väljamaksmist. Lõikega 1 saab hüvitis välja maksta rahas ülekandega investori teatatud pangakontole, kusjuures maksmine toimub Tagatisfondi nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu. Muudatuse eesmärk on laiendada võimalusi hüvitise väljamaksmiseks ning hüvitisprotsessi sujuvamaks toimimiseks. Uue lõike 1 tekst võimaldaks hüvitist maksta agentpanga vahendusel ning ei oleks seega sõltuvuses ainult investoripoolsest teavitusest. 4. Terminoloogia Muudatustega lisata kse Eesti õigusesse uusi termineid, milleks on: väike ja mitteseotud investeerimisühin g – inglise keeles “ small and non- interconnected investment firm ” . Väikese ja mitteseotud investeerimisühingu mõiste on avatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1. konsolideerimisgrupi kapitalitest – inglise keeles “ the group capital test ” . Konsolideerimisgrupi kapitalitesti mõiste on avatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 8. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega : Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Sihtrühm ja keskkonna kirjeldus Eelnõu sihtrühm on eelkõige investeerimisühingud, Finantsinspektsioon, kaudsemalt investeerimisühingute kliendid (eraisikud ja ettevõtjad) ja investorid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/338 alusel üle võetud muudatused puudutavad samas kõiki finantsteenuseid osutavaid ettevõtteid, leevendades teatud informatsiooni avaldamise nõudeid. Sihtrühma suurus. Investeerimisühingutest kuulus 2020. aasta lõpu seisuga Finantsinspektsiooni järelevalve alla viis järelevalve subjekti: Admiral Markets AS, Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe, AS Redgate Capital . Alates 5. jaanuarist 2021 sai Finantsinspektsioonilt tegevusloa investeerimisühing Funderbeam Markets AS. Eestis ei tegutse ühtegi väl is riigi investeerimisühingu filiaali. Suurem osa nimetatud investeerimisühingutest langeks tõenäoliselt „klass 2“ kategooriasse (vt täpsemalt investeerimisühingute kategoriseerimise tingimusi käesoleva seletuskirja punktis 2.2). Üks investeerimisühing võiks langeda „klassi 3“, kuid see nõuab täpsemat hindamist, kas kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 artiklis 12 antud tingimused (nn K-tegurid) on täidetud , muu hulgas näiteks , kas valitsetava vara väärus jääb alla 1,2 miljardi, kas investeerimisühingul on õigus hoida või hallata klientide raha või vara, kas investeerimisühing teeb tehinguid oma arvel või nimel, kas netopositsioonirisk ja tehingu vastaspoole makseviivituse risk on 0, kas investeerimisühingu bilansimaht ja bilansiväline maht on alla 100 miljoni euro ja aastane kogubrutotulu väiksem kui 30 miljonit eurot. Klientide all võib käsitleda kõiki investeerimisühingute kliente, nii neid, kes on juba sõlminud teenuse kasutamise leppe kui neid, kes plaanivad seda tulevikus teha. Investeerimisühingute sektor tegutseb suuresti piiriüleselt ning sellest johtuvalt hoitakse suures mahus mitteresidentide vahendeid. Seetõttu klientide arvu ei ole eelnõu autoritel andmete puudumisel võimalik täpsemalt määratleda, kuid potentsiaalseid kliente on väga palju. Eesti investorite arvu, keda võiks eelnõus olevad muudatused mõjutada eelnõu autorid väga täpselt hinnata ei oska, kuna iga investori riskiisu on erinev ja/või nende investorite käitumine võib sõltuda mitte ainult antud eelnõust, vaid ka keskkonna muutumisest, sh investorite endi võimalustes t investeerida. Hinnangud Eesti kapitalituru osas on võimalik leida inglise keelsest kapitalituru diagnostika uuringust . Niisamuti ei ole eelnõu autoritel andmete puudumisel võimalik hinnata välisinvestorite arvu. Ülevaade eelnõu kohaldamise keskkonnast . Taustaks on toodud lühike ülevaade Eesti keskkonnast, millele eelnõu kohaldub. Eesti finantssektor on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väike. Eesti Panga hinnangul tuleneb Eesti finantssektori suhteline väiksus nii turumajandusel põhineva finantssektori noorest east, Eesti sissetulekute ja säästude suhteliselt madalast tasemest ning era- ja valitsemissektori teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesest võlakoormusest. Finantsinspektsiooni hinnangul ning 2020 aasta lõpu seisuga teadaolevate näitajate põhjal jätkab investeerimisühingute sektori varade maht suhteliselt kiiret kasvu tänu kasumlikkusele. Kui 2018. aasta lõpus oli investeerimisühingute varade maht 60 miljonit eurot (vt j oonis nr 3 ) , siis 2020.aasta lõpus ületas varade maht juba üle 100 miljoni euro piiri. Joonis 3 . Investeerimisühingute koguvarad ja klientide nimel ja arvel soetatud varad 201 5 -20 20 a. Joonis 4 . Investeerimisühingute turuosad Eestis varade mahu järgi 3 1 .0 3 .202 1 seisuga Investeerimisühingud tegelevad peamiselt väärtpaberitehingute tegemisega nii enda kui ka kliendi nimel, väärtpaberite hoidmise ja väärtpaberiportfellide valitsemisega, väärtpaberipakkumiste ja väärtpaberiemissioonide korraldamise ja garanteerimisega ning investeerimisnõustamisega. Vastavalt Eesti Panga 2021 . aasta Finantssektori Struktuuri Ülevaatele on lisaks Eestis tegevusloa alusel tegutsevatele investeerimisühingutele rohkem kui paar tuhat Euroopa Majanduspiirkonna riikides registreeritud investeerimisühingut Finantsinspektsiooni teavitanud, et soovivad Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid pakkuda. Hetkel nad tõenäoliselt Eestis väga aktiivselt oma teenuseid ei paku. Hetkel Eestis tegutsevad investeerimisühingud finantseerivad ennast 80% ulatuses omakapitaliga. Laenukohustused finantseerimisasutuste ees moodustasid seisuga 30.09.2020 k ü mme protsenti bilansist ja need olid peaasjalikult lühiajalised kohustused arvelduskrediidi vormis USA ja Venemaa finantsasutuste ees. Investeerimisühingud hoidsid 2020 aasta lõpu seisuga 403 miljoni euro väärtuses klientide varasid. Klientide varade maht ei ole kvartaliga oluliselt muutunud. Kõige rohkem on endiselt Venemaa residentide varasid. Eesti klientide varad olid mahult teisel kohal ja nende osatähtsus oli 6%. Investeerimisühingud teenisid 2020. aasta III kvartalis 21 miljonit eurot brutotulu ehk sama palju kui eelmises kvartalis. Selle aasta üheksa kuuga teenisid investeerimisühingud kaks korda rohkem tulu kui eelmise aasta samal perioodil. Tulubaas kasvas tänu sellele, et investeerimisühingud teenisid 2020. aastal oluliselt rohkem tulu kauplemiselt. Tulu kauplemiselt õiglases väärtuses kajastatud instrumentidega on sektori peamine tuluallikas, moodustades 84% kogu tuludest. Sektor teenis kolmandas kvartalis 5 miljonit eurot kasumit ehk ligi sama palju kui eelmises kvartalis. Investeerimisühingute omakapitali tootlus ulatus üheksa kuu seisuga aastases arvestuses 47%, mida võib lugeda väga kõrgeks kasumlikkuseks. 6.2. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel a) mõjude hindamine seoses direktiiviga 2019/2034 ELi investeerimisühingute direktiivi eesmärk, mida eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse on tagada sarnasem regulatiivsete standardite kohaldamine ning ühtlustada investeerimisühingute finantsjärelevalvelisi praktikaid. Euroopa komisjon viis läbi ulatusliku küsitluse ( call for evidence ) õigusakti võimalikest mõjudest, mille tulemused on inglise keelsena saadavad nende veebilehelt: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/ . Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud muudatuste mõju hinnati Euroopa k omisjoni ettepanekute osas Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas 1. märtsi 2018. a istungil Eesti seisukohad investeerimisühingute usaldatavusnõuete muutmise eelnõude kohta . Nimetatud seisukohtade, seletuskirja ja seal oleva mõjude hindamine käis kooskõlastusringil arvamuse avaldamiseks nii Finantsinspektsiooni, Eesti Panga kui turuosaliste juures. b) mõjude hindamine seoses direktiiviga 2021/338 Direktiiviga 2021/338 muudetakse MiFID 2 sätteid eesmärgiga aidata kaasa kiiremale COVID 19 põhjustatud kriisist taastumisele. Muudatustega leevendatakse muuhulgas kliendile esitatava teabe ning aruandluse nõudeid, et aidata vähendada ettevõtete halduskoormust, kahandamata seejuures märgatavalt investorite kaitset. Samuti on eesmärgiks l eevendada kulusid ja tasusid, osutatud teenuseid, kliendi plaanitava tootevahetuse analüüsi ning tehingute parimat täitmist puudutava teabe ja aruannete nõudeid ning finantstoodete juhtimise nõudeid ning kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute nõudeid, mis võimaldaks Euroopa Liidu tärkavatel kaubatuletisinstrumentide turgudel kiiremini kasvada. Kohandatakse nõudeid, mis tulenevad investorite kaitse põhimõtetest, kaotades eelkõige ära ebavajalikud ja mitteefektiivsed raporteerimise nõuded. See omakorda peaks aitama ettevõtetel säästa ressursse muudeks eesmärkideks ja aita ma kaasa kiiremale taastumisele. Muudatuste mõju hinnati Euroopa Komisjoni ettepanekute osas Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas 24. septembril 2020. a istungil Eesti seisukohad MiFID 2 muudatuste osas, mille eesmärk on aidata kaasa COVID 19 pandeemiast taastumisele. 6.3. Mõju majandusele ja klientidele, sh eraisikutele ja ettevõtjatele Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetud ELi nõuete sõnastuste täpsustamisega suurendatakse õiguskindlust ja arusaadavust. Muudatuste, mis tulenevad direktiivist 2019/2034 mõju majandusele on väike ja kaudne ning olulisem mõju lühiajaline peale uute nõuete kehtima hakkamist. Usaldusväärsuse ja õiguskindluse suurenemisel finantssektoris peaks eelnõu autorite hinnangul olema positiivne mõju ka majandusele tervikuna. Ühtsed rahvusvahelised EL eripäradega proportsionaalsed nõuded investeerimisühingutele mõjutavad finantsturge ja majandust tervikuna soodsalt. Samas on eelnõu autori hinnangul mõju majandusele praktiliselt siiski väike. Samas pankade usaldusväärsuse ja kriisikõlblikkuse kasv vähendab ohtu, et pankade päästmiseks ehk n - ö kriisilahendamiseks on vaja kasutada maksumaksjate raha. Eelnõu autorite hinnangul üldine mõju p ositiivne. Sätestatud nõuetega kasvab õigusselgus ja finantssektori usaldusväärsus. Rahvusvaheliste standardite üle võtmine tõstab finantsettevõtjate konkurentsivõimet. Eelnõu autorite hinnangul võivad uute nõuete rakendumisega kaasneda regulatiivne kulu, eelkõige IT tehniliste lahenduste loomise ja süsteemide kooskõlla viimise tõttu. Arvulisi hinnanguid ettevõtjate sisemiste protseduurireeglite ümberkujundamise ja infotehnoloogiliste arendustööde kohta ei ole võimalik anda. Üksikasjalik informatsioon annab kindlasti parema ettekujutuse õiguse rakendamisega kaasnevast mõjust, kuid turuosalised on õiguse rakendamisega seotud tegevuste mõjude hindamisel piirdunud pigem tegevuste kaardistamisega ja hinnanud kaasnevaid mõjusid üldiselt (ettevõtjate konkreetsete arvuliste väärtuste andmisega kaasneks neil omakorda märkimisväärne aja- ja ressursikulu ega annaks ilmselt teistsugust tulemit, kui praegune üldine hinnang). Kuluefektiivsuse saavutamine pankade poolt on üks ärisaladuse alla kuuluvaid asju, mida ei olda avalikustama. Tegemist ei ole märkimisväärse mõjuga ühegi nimetatud mõju puhul võrreldes saadava hüvega. Kui investeerimisühing on juba asutatud, on seadustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmisega kaasneva mõju avaldumine pidev. Eelnõu tulemusel suureneb usaldusväärsus finantssektori suhtes, kuna õiguskindlus suureneb ning Finantsjärelevalve muutub usaldusväärsemaks klientide silmis . Ebasoovitava mõjuna võib juhtuda, et investeerimisühingud, kelle nõuded karmistuvad, võivad oma ajutiselt kasvanud kulusid katta teenuse hinna tõstmisega. Pikemas perspektiivis peaksid aga nõuded investeerimisühingutele muutuma proportsionaalsemaks ja asjakohasemaks võrreldes kehtiva õigusega, seetõttu tulevikus võiksid teenustasud klientidele pigem väheneda. Ühtlasi võib mõju tuleneda sellest, et seaduse jõustamisel võib tekkida muudatusi investeerimisühingute üld -, toote- või lepingutingimustes, mis mõjutavad kliente. Tegemist ei ole olulise mõjuga ühegi nimetatud mõju puhul ning tõenäoliselt avaldub mõju pigem nõuete jõustumise järgselt suhteliselt lühiajaliselt. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtjate halduskoormust. Halduskoormus kodanikele võib, kuid ei pruugi tõusta, kuid see oleneb sellest, kas näiteks pangad võivad oma kasvanud kulusid katta teenuse hinna tõstmisega klientidele. Mis puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/338 muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmist, siis aitab ettevõtjate administratiivse koormuse vähendamine soodustada investeerimist reaalmajandusse ja vähesel määral võimaldab ka äriühingutel vabastada ressursse COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks. MiFID 2 ei võimaldanud täielikult saavutada eesmärki võtta meetmeid nii, et arvestataks piisavalt iga investorite kategooria eripäraga (st jaeklientide , kutseliste klientide ja võrdsete vastaspooltega). Praktika on näidanud, et mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset suurendanud vaid hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täitmist. Seetõttu lihtsustatakse teatud nõudeid, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist. Kuna nõudeid leevendatakse ainult selliste informatsiooni avaldamise nõuete osas, mida siiani investorid ei kasutanud või ainult kutselistele investorite puhul (juhul kui nad saavad informatsiooni mujalt), siis ei hinda käesoleva eelnõu koostajad mõjusid investoritele oluliseks. Järgmises tabelis on täpsemalt selgitatud käesoleva eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/338 ülevõtmisel tehtud muudatuste mõjusid nii ettevõtjatele kui investoritele. Muudatus Muudatuse sisu Mõju ettevõtjatele Mõju investoritele Teabe paberil esitamise kui vaikevaliku kaotamine Hetkel on vaikevalikuks see, et investoritele saadetakse teave paberil. Eelnõu muudatuste kohaselt esitatakse dokumendid alati elektroonilises vormis kui jaeklient pole avaldanud soovi saada teave paberil. Muudatus vähendab ettevõtjate kulutusi ja kiirendab investeerimise protsessi. Investorid saavad endiselt valida teabe esitamist paberil juhul kui nad seda eelistavad. Samuti peab ettevõtja neid sellisest võimalusest teavitama. Seega ei too muudatus kaasa olulist muutust jaeinvestoritele kuna nad saavad endiselt valida teabe saamise sellises vormis nagu nad soovivad. Kulude ja tasude avalikustamise erand Eelnõuga kehtestatakse erand kulude ja tasude avalikustamisele juhul kui tegemist on kutseliste klientide või võrdsetele vastaspooltega (v.a. investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuste puhul). Kui finantsinstrumendi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing teatud juhtudel esitada kulude ja tasude teabe elektroonilisel andmekandjal viivitamata pärast tehingu sõlmimist. Muudatus vähendab ettevõtjate koormust kulude ja tasude teabe esitamisel kutselistele klientidele ja võrdsetele vastaspooltele. Ka sidevahendi abil sõlmitud tehingu puhul on ettevõtja kohustatud jaeinvestorile esitama sama teabe, mis varem (olugi, et muudatuse kohaselt võib seda teha pärast tehingu sooritamist) ei vähene selle muudatusega seoses ettevõtja jaoks administratiivsed kohustused. Kuna kutselised kliendid ja võrdsed vastaspooled üldiselt seda teavet ei kasuta, siis ei too avalikustamisnõude tühistamine neile kaasa suuri muudatusi. Veelgi enam, kliendid saavad teavet muudest allikatest enam individualiseeritult (ehk teavet mida nad täpselt vajavad). Muudatused, mis võimaldavad teabe esitamist viivitamata pärast tehingut juhul kui finantsinstrumendi ostmise või müümine toimub sidevahendi abil vähendavad investorite jaoks seda riski, et selle aja jooksul kui teavet esitatakse muutuks finantsinstrumendi hind nende jaoks ebasoodsamaks. Aruandlusnõuete leevendamine Võrdsete vastaspoolte ja kutseliste investorite suhtes ei kohaldata enam ex post aruandlusnõudeid (nendele osutatud teenuste kohta). Kutselised kliendid saavad siiski valida, et neile aruandlusnõudeid kohaldataks. See muudatus leevendab ettevõtjate avalikustamiskohustusi ja võimaldab keskenduda sellise informatsiooni pakkumisele, mis on võrdsetele vastaspooltele ja kutselistele klientidele relevantsem. Tehingujärgsed aruanded sisaldavad mh kahjumit kajastavaid aruandeid, mida ei peeta investoritele kasulikuks. Veelgi enam, need võivad olla mõnele kliendile segadust tekitavad, sest näitavad vaid lühiajalist vaadet ja võivad teatud juhtudel soodustada n-ö karjakäitumist. Võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid saavad endale relevantse informatsiooni muudest allikatest, seega ei kujuta see muudatus ette olulist mõju nende informeeritusele. Parimal viisil täitmise aruannete peatamine (ajutine – peatatud kaheks aastaks ehk kuni 28. veebruarini 2023) . Hetkel kehtivad MiFID 2-st tulenevad nõuded, mille kohaselt peab kauplemiskoht esitama parima täitmise aruandeid, mis peavad olema tasuta ja allalaetavad masinloetavas vormis (nagu on määratletud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/575 ehk RTS 27 ). Käesoleva eelnõuga peatatakse ajutiselt parima täitmise aruanded, kuni põhjalik analüüs aruannete võimaliku lihtsustamise kohta on läbi viidud. Parima täitmise aruannete peatamine vähendab ettevõtjate administratiivset koormust (mh kulusid) ja nad saavad vastavaid ressursse kasumlikumalt kasutada. Parima täitmise aruandeid (nii nagu need on praegusel kujul) loevad investorid harva. Seda tõendab eelkõige väga madal allalaadimiste arv veebisaitidel. Investorid saavad üldjuhul info teistest allikatest ja seega ei ole parima täitmise aruannete peatamisel olulist mõju investorite informeeritusele. Tulude-kulude analüüsi esitamise nõude leevendamine (kutseliste klientide puhul) Juhul kui tegemist on kutseliste klientidega, kaotatakse käesoleva eelnõuga ära nõue esitada kulude-tulude aruanne. Kutselise kliendi nõudel tuleb selliseid aruandeid siiski esitada. Sobivuse hindamise raames peavad ettevõtjad hankima teavet kliendi kohta, et koostada kulude-tulude analüüs juhul kui nad vahetavad väärtpabereid kestva ärisuhte raames. Kutseliste klientide puhul on selline nõue hetkel ettevõtjale liialt koormav. Kuna käesoleva eelnõuga kaotatakse ära vastav „vaikimisi“ nõue kutselistele investoritele, siis väheneb ettevõtjate administratiivne koormus ja nad saavad vabanenud ressursse suunata muudeks tegevusteks. Muudatus puudutab vaid kutselisi kliente. Kuna nad saavad sama informatsiooni muudest allikatest, siis ei ole mõju oluline. Lisaks saavad kutselised kliendid nõuda siiski endale vastavate aruannete esitamist. See muudatus võimaldab samuti kutselistel klientidel vahetada oma investeerimisstrateegiaid ilma viivitusteta. 6.4. Muud mõjud Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Töökoormus, eelnõu autorite hinnangul jääb avalikule sektorile samaks. Üldine usaldusväärsuse kasv finantssektori ja majanduskeskkonna vastu tervikuna suurendab majanduskeskkonna tõhusust, mis on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja omavalitsustele. Eelnõu mõjutab eelkõige Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi tegevust. 6.5. Mõju Finantsinspektsioonile Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel. Samuti on vaja tagada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud . Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne. F inantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on krediidiasutused, eelkõige pangad. Eelnõu kirjutajatel ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Täpsemalt rahastatakse Finantsi nspektsiooni tegevust järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad pangad, investeerimisühingud jt järelevalvesubjektid . Järelevalvetasud e võrdlus aastate 201 9 ja 20 20 kohta on toodud järgmises tabelis . Tabel nr 1. Finantsinspektsioon järelevalvetasu 20 19 /20 20 tuhandetes eurodes Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest ning nõukogu esimees on Eesti Vabariigi rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees. Eelnõu mõjutab Finantsinspektsiooni igapäevatööd, kuna järelevalvel tuleb järele valvata uute reeglite rakendamist turuosaliste poolt, niisamuti hakkavad eelnõuga kehtima ajakohastatud nõuded järelevalve teostamisele ja nõuete kohaldamisele. Eelnõu muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2021/338 ülevõtmisest Eesti õigusesse puudutavad peamiselt äriühingute kohustusi avaldada teavet investoritele, mistõttu Finantsinspektsioonile need otsest mõju ei avalda. Siiski on mõni muudatus seotud ka Finantsinspektsiooni aruandluskohustustega. Kui praegu peab äriühing Finantsinspektsiooni igal aastal teavitama investeerimistegevuse kõrvaltegevuse erandi kasutamisest (VPTS § 47 lõike 1 punkt 9), siis käesoleva eelnõu muudatuste kohaselt tuleb seda teha vaid Finantsinspektsiooni nõudmisel. Seega peab Finantsinspektsioon edaspidi iseseisvalt hindama, kas on vajalik taotleda, et äriühing põhistaks, et investeerimistegevust selles äriühingus saaks käsitleda kõrvaltegevusena. Positsioonipiirangute korra muutmine ei too samuti Finantsinspektsioonile kaasa olulisi mõjusid. Praegu peab Finantsinspektsioon seadma kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suuruse piirangud ja neid kohaldama. Kuna positsioonipiirangute kord on osutunud uute kaubaturgude arenguks ebasoodsaks, vabastatakse tekkivad kaubaturud positsioonipiirangu korra kohaldamisalast. Selle asemel peaks Finantsinspektsioon positsioonipiiranguid kohaldama vaid kriitilise tähtsusega või oluliseks peetavatele kaubatuletisinstrumentidele, millega kaubeldakse kauplemiskohtades, ning nendega majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele. Eelnõuga sätestatakse ka, et Finantsinspektsioon peab keskse finantsjärelevalve asutusena (st kui põllumajandustoorme tuletisinstrumendi või kriitilise tähtsusega või olulise kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse mitmes riigis ja Eestis kaubeldakse neist suurima kauplemismahuga) rakendama meetmeid koostöö korraldamiseks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioonile sellel muudatusel aga hetkel otsest mõju ei ole kuna Eestis puudub vastav kaubanduskeskkond. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib tõ usta töö koormus . Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav , seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende koormuse tõusmisega ei kaasne. F inantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on pangad. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seotud rakendusaktid puuduvad. 9. Huvirühmade kaasamine ja e elnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse käesolevaga kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Eelnõu osa, mis puudutab IFD (direktiiv (EL) 2019/2034) ja tagatisfondi direktiivi (direktiiv (EL) 2014/49/EL) ülevõtmist Eesti õigusesse on juba varasemalt saadetud arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Ee sti Pang ale , MTÜ-le FinanceEstonia , Eesti Pangaliidule ning kõikidele investeerimisühingutele . Varasemate ettepanekute põhjal on lisatud märkuste tabel (Lisa 2). Kuna käesoleva eelnõu see osa, mis puudutab COVID-19 tingitud kiireloomulisi MiFID 2 muudatusi, ülevõtmise tähtaeg on 2021. aasta novembris, siis on vastavad täiendused sisse viidud juba I kooskõlastusringi läbinud eelnõusse. Algatab Vabariigi Valitsus 20 21 (allkirjastatud digitaalselt) LISA 1 EL direktiivide ja e elnõu kohaste sätete võrdlustabel id Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL („IFD“) Ülevõetav IFD artikkel Eesti seaduse säte Kommentaarid Artikkel 1 N/A Artikkel 2 VPTS § 1 Artikli 3 lõike 1 punkt 1 N/A Direktiivi artikkel 50, mis kasutab antud terminit, on Eesti õigusesse üle võetud üldisemal kuju, viidates kõikidele ’finantsjärelevalve subjektidele’ (vt FIS § 47 lõiked, 3 ja 3 1 , § 47 1 lõiked 2 ja 2 1 ). Seega ei ole vajalik seda terminit Eesti õiguses defineerida. Artikli 3 lõike 1 punkt 2 N/A (VPTS § 48) Artikli 3 lõike 1 punkt 3 N/A (ÄS § 384) Artikli 3 lõike 1 punkt 4 N/A (VPTS § 8 2 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 5 N/A (FIS § 2) Artikli 3 lõike 1 punkt 6 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 7 N/A (VPTS § 8 2 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 8 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 9 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 10 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 11 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 12 N/A ( SoVS § 3 lõige 1 punkt 1) Kuna Eestis reguleerib meeste ja naiste vahelist võrdset kohtlemist soolise võrdõiguslikkuse seadus ( SoVS ), siis ei ole vajalik vastavat terminit üle võtta. Tasustamissätete juures viidatakse SoVS-le . Artikli 3 lõike 1 punkt 13 N/A (VPTS § 8 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 14 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 15 N/A (VPTS § 230 1 lõige 2) Artikli 3 lõike 1 punkt 16 N/A (VPTS § 184 4 lõige 1) Artikli 3 lõike 1 punkt 17 N/A (VPTS § 184 4 lõige 5) Artikli 3 lõike 1 punkt 18 § 93 Artikli 3 lõike 1 punkt 19 N/A (VPTS § 40) Artikli 3 lõike 1 punkt 20 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 21 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 22 N/A (VPTS § 43) Artikli 3 lõike 1 punkt 23 N/A (ÄS § 306) Artikli 3 lõike 1 punkt 24 N/A (ÄS § 316) Artikli 3 lõike 1 punkt 25 VPTS §236 9 lõige 2 Artikli 3 lõike 1 punkt 26 VPTS §236 9 lõige 2 Artikli 3 lõike 1 punkt 27 N/A Artikli 3 lõike 1 punkt 28 N/A (ÄS § 6) Artikli 3 lõike 1 punkt 29 N/A (ÄS § 6) Artikli 3 lõike 1 punkt 30 N/A Artikli 3 lõike 1 punkt 31 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 32 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõike 1 punkt 33 N/A (VPTS § 10 1 ) Artikli 3 lõige 2 N/A Artikli 4 lõige 1 N/A (FIS) Artikli 4 lõige 2 N/A (FIS, VPTS §-d 230, 230 1 ) Artikli 4 lõige 3-4 N/A (FIS) Artikli 4 lõige 5 N/A (VPTS § 55 1 lõige 2, VPTS § 230 3 ) Artikli 4 lõige 6 N/A (VPTS § 85 lõige 1 punkt 10) Artikli 5 lõiked 1 ja 3 VPTS § 94 lõige 2 Artikli 5 lõige 2 VPTS § 94 lõige 7 Artikli 5 lõige 4 VPTS § 94 lõige 8 Artikli 5 lõige 5 VPTS § 94 lõige 9 Artikli 5 lõige 6 N/A Artikkel 6 N/A Pole asjakohane kuna Eestis teeb krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste järelevalvet samuti Finantsinspektsioon Artikkel 7 N/A (FIS, 5. ptk ) Artikkel 8 N/A (FIS § 5 lõige 3, § 47 punkt 11, § 47 1 lõige 4 1 , § 54 lõige 4 1 ) Artikli 9 lõiked 1-4 VPTS § 93 lõike 1 punktid 1-4 Artikkel 10 N/A Artikkel 11 VPTS § 93 lõige 2 Artikkel 12 N/A (FIS) Artikli 13 lõige 1 VPTS § 236 2 lõige 4 Artikli 13 lõiked 2-5 VPTS § 236 2 lõiked 1 2 , 1 3 , 1 4 Osaliselt on artikli 13 lõigete 2-5 nõuded kaetud ka VPTS § 236 1 lõigetega 3-6 Artikli 13 lõige 6 VPTS § 236 2 lõige 11 Artikli 13 lõige 7 N/A Artikli 13 lõige 8 N/A Artikli 13 lõige 9 N/A Artikli 14 lõiked 1-2 VPTS § 236 1 lõiked 1 1 - 1 2 Artikli 15 lõiked 1-4, 6 N/A (FIS § 54) Artikli 15 lõige 5 FIS § 54 lõike 4 punkt 3. Artikkel 16 FIS § 47 1 lõige 11 Artikkel 17 N/A (VPTS § 113) Artikli 18 lõike 1 punkt a VPTS § 237 10 Artikli 18 lõike 1 punktid b, c, f VPTS § 237 8 Artikli 18 lõike 1 punktid d ja e VPTS § 237 27 Artikli 18 lõike 1 punkt g VPTS § 237 84 Artikli 18 lõike 1 punkt h N/A Karistused vastavate sätete rikkumise eest on konsolideeritud RahaPTS -i. Artikli 18 lõike 1 punkt i VPTS § 237 60 Artikli 18 lõike 2 punkt a VPTS § 230 lõige 4 1 Artikli 18 lõike 2 punkt b N/A (VPTS §-id 234 ja 235) Artikli 18 lõike 2 punkt c VPTS § 235 lõike 1 punktid 6 ja 7 Artikli 18 lõike 2 punkt d-f N/A (VPTS § 234 1 ) Artikli 18 lõige 3 FIS § 5 lõige 2 Artikli 19 punkti a alapunktid i) - vi) VPTS § 230 3 Artikli 19 punkti b alapunktid i) - iii) VPTS § 230 3 Artikli 19 punkti b alapunkt iv) N/A (VPTS § 230 3 lõige 1) Artikli 19 punkt c VPTS § 232 lõige 1 1 Artikli 20 lõiked 1-2 VPTS § 230 lõige 4 1 Artikli 20 lõige 3 N/A (VPTS § 230 lõige 4 2 ) Artikli 20 lõige 4 N/A (VPTS § 230 lõige 4 1 ) Artikkel 21 FIS § 46 2 lõige 3 2 Artikkel 22 N/A FIS § 50 2 ja 50 3 sõnastus vaadatakse üle koos nn „ vilepuhujate “ eelnõuga, mis sätestab täpsemad reeglid ja mehhanismid kõikide turuosaliste suhtes. Artikkel 23 N/A Artikkel 24 lõige 1 VPTS § 82 2 lõige 2 Artikkel 24 lõige 2 VPTS § 40 1 lõike 6 punkt 1, VPTS § 82 2 lõige 2 Artikkel 25 VPTS § 40 1 Artikkel 26 N/A Võetud üle ka muude, täpsemate, IFD 2. ptk , 2. jao sätetega. Artikkel 27 VPTS § 110 2 Artikli 28 lõige 1 VPTS § 83 3 lõige 1 Artikli 28 lõige 2 VPTS § 83 3 lõige 2 Artikli 28 lõige 3 VPTS § 83 3 lõige 3 Artikli 28 lõige 4 VPTS § 83 3 lõiked 4 - 6 Artikli 28 lõige 5 VPTS § 83 3 lõige 7 Artikli 29 lõige 1 VPTS § 82 2 lõiked 2-6 Artikli 29 lõige 2 VPTS § 82 2 lõige 7 Artikli 29 lõige 3 VPTS § 40 1 lõige 1 Artikli 29 lõige 4 N/A Artikkel 30 VPTS § 79 2 Artikkel 31 VPTS § 79 3 lõige 13 Artikkel 32 VPTS § 79 3 Artikkel 33 VPTS § 79 4 Artikli 34 lõige 1, lõige 4 (esimene lause) VPTS § 110 1 lõige 6 Artikli 34 lõige 2 N/A Artikli 34 lõige 3 N/A Artikli 34 lõige 4 (teine lause VPTS § 110 1 lõige 7 punkt 3 Artikkel 35 N/A Artikli 36 lõige 1 VPTS § 230 lõige 5 Artikli 36 lõige 2 (esimene lause) VPTS § 230 lõige 5 1 Artikli 36 lõige 2 (teine lause) VPTS § 40 1 lõike 6 punkt 2 Artikli 36 lõige 2 (kolmas lause) VPTS § 230 lõige 1 1 Artikli 36 lõige 3 VPTS § 230 3 lõige 1 1 Artikli 36 lõige 4 N/A Artikli 37 lõige 1 VPTS § 236 10 lõiked 1-2 Artikli 37 lõige 2 VPTS § 236 10 lõige 3 Artikli 37 lõige 3 VPTS § 236 10 lõiked 4-6 Artikli 37 lõige 4 N/A Artikkel 38 VPTS § 230 lõige 1 1 Artikli 39 lõige 1 N/A (VPTS § 234) Artikli 39 lõige 2 (a) VPTS § 235 punkt 9 Artikli 39 lõige 2 (b) N/A (VPTS § 235 punkt 5) Artikli 39 lõige 2 (c) VPTS § 235 punkt 10 Artikli 39 lõige 2 (d) VPTS § 235 punkt 11 Artikli 39 lõige 2 (e) N/A (VPTS § 235 punkt 1) Artikli 39 lõige 2 (f) VPTS § 235 punkt 12 Artikli 39 lõige 2 (g) VPTS § 235 punkt 13 Artikli 39 lõige 2 (h) VPTS § 235 punkt 14 Artikli 39 lõige 2 (i) N/A (VPTS § 235 punkt 2) Artikli 39 lõige 2 (j) VPTS § 235 punkt 15 Artikli 39 lõige 2 (k) VPTS § 235 punkt 16 Artikli 39 lõige 2 (l) N/A (VPTS § 235 punkt 3) Artikli 39 lõige 2 (m) VPTS § 235 punkt 17 Artikli 39 lõige 3 VPTS § 108 lõiked 6 ja 7 Artikli 40 lõige 1 VPTS § 236 11 lõige 1 Artikli 40 lõige 2 VPTS § 236 11 lõige 2-3 Artikli 40 lõige 3 VPTS § 236 11 lõige 4 Artikli 40 lõige 4 VPTS § 236 11 lõige 5 Artikli 40 lõige 5 § 230 7 lõige 6 Artikli 40 lõige 6 N/A Artikli 40 lõige 7 VPTS § 40 1 lõike 6 punkt 3 Artikli 41 lõige 1 VPTS § 236 12 lõige 1 Artikli 41 lõige 2 VPTS § 236 12 lõiked 2-3 Artikli 42 lõige 1 VPTS § 236 13 lõige 1, VPTS § 40 1 lõike 6 punkt 4 Artikli 42 lõige 2 VPTS § 236 13 lõige 2 Artikli 42 lõige 3 VPTS § 236 13 lõige 3 Artikli 42 lõige 4 VPTS § 236 13 lõige 4 Artikli 42 lõige 5 VPTS § 236 13 lõige 5 Artikli 42 lõige 6 N/A Artikkel 43 N/A Finantsinspektsioonil on Eestis nii järelevalveasutuse kui ka kriisilahendusasutuse ülesanded Artikli 44 punktid a ja c VPTS § 110 1 lõike 7 punktid 1 ja 2, VPTS § 40 1 lõige 5 Artikli 44 punkt b VPTS § 110 lõige 6, VPTS § 40 1 lõige 5 Artikli 45 lõige 1 FIS § 46 2 lõige 10 Artikli 45 lõige 2 N/A Artikli 46 lõige 1 VPTS § 230 1 lõike 2 punkt 1 Artikli 46 lõige 2 VPTS § 230 1 lõike 2 punkt 2 Artikli 46 lõige 3 VPTS § 230 1 lõike 2 punkt 3 Artikli 46 lõige 4 VPTS § 230 1 lõige 2 1 Artikli 46 lõige 5 VPTS § 230 1 lõige 2 2 Artikli 46 lõige 6 VPTS § 230 1 lõiked 2 3 ja 2 4 Artikkel 47 N7A (FIS § 47 lõige 9) Artikli 48 lõige 1 FIS § 47 5 lõige 1 Artikli 48 lõige 2 punkt a N/A (FIS § 47 5 lõike 2 punkt 6) Artikli 48 lõige 2 punkt b N/A (FIS § 47 5 lõike 2 punkt 1) Artikli 48 lõige 2 punkt c FIS § 47 5 lõike 2 punkt 8 Artikli 48 lõige 2 punkt d FIS § 47 5 lõike 2 punkt 9 Artikli 48 lõige 2 punkt e N/A (FIS § 47 5 lõike 2 punkt 2) Artikli 48 lõige 2 punkt f N/A (FIS § 47 5 lõike 2 punkt 4) Artikli 48 lõige 3 FIS § 47 5 lõige 1 1 Artikli 48 lõige 4 N/A Artikli 48 lõige 5 FIS § 47 5 lõige 1 1 Artikli 48 lõige 6 FIS § 47 5 lõike 6 punkt 1 Osaliselt kaetud ka muude FIS § 47 5 lõike 6 punktidega. Artikli 48 lõige 7 N/A Artikli 48 lõige 8 N/A Artikli 49 lõige 1 FIS § 47 5 lõige 3 1 Artikli 49 lõige 2 FIS § 47 5 lõige 3 2 Artikli 49 lõige 3 FIS § 47 lõige 9 1 Artikli 49 lõige 4-5 FIS § 47 lõige 9 2 Artikkel 50 N/A (FIS § 47 lõiked, 3 ja 3 1 , FIS § 47 1 lõiked 2 ja 2 1 ) Artikkel 51 VPTS § 230 1 lõige 2 Artikkel 52 VPTS § 79 lõige 1 1 Artikli 53 lõige 1 VPTS § 236 9 lõige 2 Artikli 53 lõige 2 VPTS § 236 1 lõige 1 1 Artikkel 54 N/A Artikli 55 lõiked 1 ja 2 VPTS § 230 1 lõige 4 Artikli 55 lõige 3 VPTS § 230 1 lõige 4 1 Artikkel 56 FIS § 47 1 lõige 10 Artikli 57 lõige 1 ( a-b ) N/A (FIS § 53 lõike 2 punktid 1-1 2 ) Artikli 57 lõige 1 (c) FIS§ 53 lõike 3 punkt 3 Artikli 57 lõige 1 (d) FIS § 53 lõige 3 punkt 6 Artikli 57 lõiked 2-3 N/A (FIS § 53 lõige 4) Artikli 57 lõiked 4-5 N/A Artikkel 58 N/A Artikkel 59 N/A Artikkel 60 N/A (IFS § 334 lõike 3 punkt 3) Artikkel 61 N/A (IFS § 334 lõike 3 punkt 3) Artikli 62 punkt 1 N/A (KAS § 1 punkt 3) RRM eelnõu muudatus Artikli 62 punkt 2 Artikli 62 punkt 3 N/A (KAS § 1 punkt 6) RRM eelnõu muudatus Artikli 62 punkt 4 Säte viitas CRR terminile, mida pole vaja siseriiklikult üle võtta. Artikli 62 punkt 5 N/A Kuna Eestis on ainult üks järelevalveasutus, siis pole vaja üle võtta. Artikli 62 punkt 6 KAS § 13 8 Artikli 62 punkt 7 KAS § 17 lõige 1 punkt 17 Artikli 62 punkt 8 N/A Artikli 62 punkt 9 KAS 20 7 lõike 4 punktid 1 ja 2 Artikli 62 punkt 10 N/A Artikli 62 punkt 11 FIS § 47 4 Artikli 62 punkt 12 FIS § 54 lõige 4 punkt 3 Artikli 62 punkt 13 N/A Artikli 62 punkt 14 N/A Artikli 62 punkt 15 KAS § 82 1 lõige 5 Artikli 62 punkt 16 N/A Artikli 62 punkt 17 N/A (KAS § 97) RRM eelnõu muudatus Artikli 62 punkt 18 N/A (FIS § 47 lõiked 8, 9, 11 ja 12) Artikli 62 punkt 19 FIS § 47 5 lõige 1 1 , FIS § 47 1 lõige 12 Artikli 62 punkt 20 N/A (FIS § 54 lõiked 1 ja 2) Artikli 62 punkt 21 N/A Artikli 62 punkt 22 VPTS § 94 lõike 3 kehtetuks tunnistamine Artikli 62 punkt 23 VPTS § 94 lõike 3 kehtetuks tunnistamine Artikli 62 punkt 24 FIS § 53 lõike 3 punkt 7 (KAS § 103 lõige 4; FIS § 54 lõige 5) Artikli 63 punkt 1 FELS § 2 lõige 2 punkt 2 Artikli 63 punkt 2 FELS § 17 lõige 2 3 , § 17 lõige 9 2 Artikli 64 punkt 1 VPTS § 59 lõike 1 punkt 7 Artikli 64 punkt 2 VPTS § 56 lõike 1 punkt 1 Artikli 64 punkt 3 VPTS § 67 1 ; § 46 1 lõige 13 Artikli 64 punkt 4 VPTS § 65 2 lõige 5 Artikli 64 punkt 5 N/A (VPTS § 137 1 lõige 1 1 ) (RRM eelnõu muudatus) Artikli 64 punkt 6 N/A (FIS § 47 lõiked 2-4) Artikli 64 punkt 7 N/A Kuna Eesti turul ei ole hetkel ühtegi investeerimisühingut, mis muutuks IFR/IFD muudatuste jõustumisel krediidiasutuseks („k lass 1 “ ), siis ei ole selle üleminekusätte Eesti õigusesse ülevõtmine vajalik. Artikkel 65 N/A Artikkel 66 N/A Artikkel 67 N/A Artikkel 68 N/A Artikkel 69 N/A Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014 , hoiuste tagamise skeemide kohta ( OJ L 173, 12.6.2014, p. 149–178 ) („ DGSD “) Ülevõetav DGSD artikkel Eesti seaduse säte Kommentaarid Artikkel 6 par 2 punktid b ja c TFS § 25 lõige 2 1 ja § 38 lõige 1 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/338, 16. veebruar 2021, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele Muudetav EL õigusakti artikkel Eesti seaduse säte Kommentaarid Artikli 1 punkti 1 alapunkt a (Artikli 2 lõike 1 punkt j) VPTS § 47 lõike 1 punkt 9 ja lõige 1 3 Artikli 1 punkti 1 alapunkt b (Artikli 2 lõige 4) Euroopa Komisjoni volitused Artikli 1 punkti 2 alapunkt a (Art 4 lg 1 p 8a) VPTS § 87 1 lõige 2 2 Artikli 1 punkti 2 alapunkt b (Artikli 4 lõike 1 punkt 44a) VPTS § 82 17 lõige 2 Artikli 1 punkti 2 alapunkti c (Artikli 4 lõike 1 punkt 59) VPTS § 163 6 lõike 1 1 punkt 1 Artikli 1 punkti 2 alapunkt d (Artikli 4 lõike 1 punkt 62a) VPTS § 86 lõige 6 Artikli 1 lõike 1 punkti 2 alapunkt e (Artikli 4 lõike 1 punkt 65) VPTS § 163 6 lõike 1 punkt 3 Üle võetud mõiste sisu Artikli 1 punkt 3 (Artikkel 16a) VPTS § 82 17 Artikli 1 punkti 4 alapunkt a (Artikli 24 lõige 4) VPTS § 87 lõige 2 1 Artikli 1 punkti 4 alapunkt b (Artikli 24 lõike 4 punkt 5a) VPTS § 86 lõiked 6 ja 7 Artikli 1 punkti 4 alapunkt c (Artikli 24 lõike 4 punkt 9a) VPTS § 85 6 lõiked 13 ja 14 Artikli 1 punkt 5 (Artikli 25 lõige 2) VPTS § 87 1 lõige 2 2 Artikli 1 punkt 6 (Artikli 27 lõige 3) VPTS § 272 4 Artikli 1 punkt 7 (Artikli 27 lõige 6) Euroopa Komisjoni volitused Artikli 1 punkt 8 (Artikkel 29a) VPTS § 89 2 Artikli 1 punkt 9 (Artikli 30 lõige 1) VPTS § 46 1 lõige 1 Artikli 1 punkti 10 alapunkt a (Artikli 57 lõige 1) VPTS § 163 7 lg 1 ja 7; § 163 6 lõiked 1-1 1 Artikli 1 punkti 10 alapunkt b (Art 57 lõige 3) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitused Artikli 1 punkti 10 alapunkt b (Artikli 57 lõige 4) VPTS § 163 9 lõige 1 1 Artikli 1 punkti 10 alapunkt c (Artikli 57 lõiked 6, 7 ja 8) VPTS § 163 9 lõige 2; § 163 9 ; § 163 10 Artikli 1 punkti 11 alapunkt a (Artikli 58 lõige 1) VPTS § 163 11 lõige 1 1 Artikli 1 punkti 11 alapunkt b (Artikli 58 lõige 2) VPTS § 163 12 Artikli 1 punkt 12 VPTS § 201 1 – 201 2 Artikli 1 punkt 13 Euroopa komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu volitused Artikli 1 punkt 14 Euroopa komisjoni volitused Artikkel 2 RRM eelnõu üleminekusätted Artikkel 3 Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa komisjoni volitused Artikkel 4 Ülevõtmissäte Artikkel 5 Euroopa komisjoni volitused Artikkel 6 Direktiivi jõustumissäte Artikkel 7 Direktiivi adressaate määratlev säte LISA 2 MÄRKUSTE TABEL „ VÄÄRTPABERITURU SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU “ JUURDE Nr. Ettepaneku sisu Arvestatud/ mitte arvestatud/ selgitatud/ Teadmiseks võetud RM i kommentaar I. Kooskõlastusring FINANTSINSPEKTSIOON 1. Eelnõu § 1 punktidega 1), 44) – 47) ning 49) sätestatakse, et karistusmäärad vastavate punktidega muudetavates VPTS-i paragrahvides on füüsilisele isikule maksimaalselt 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule 400 000 eurot. Valdaval määral on sätete aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034 (edaspidi IFD) artikli 18 lõikest 1 tulenevad alused. Karistusmäärade tõstmise vajalikkust on selgitatud ka eelnõu seletuskirja punkti 3.1 esimeses lõigus ning seda on põhjendatud finantssektori eripära ja käibemahtude suurusega, mis nõuab ka proportsionaalseid karistusi, et olla motiveeriv. Sama põhimõte nähtub ka IFD artikli 18 lõike 1 viimases lõigus. Finantsinspektsiooni hinnangul ei saavutata eelnõu praegusel kujul tehtud muudatustega eelnõu enda kui ka IFD artikli 18 lõike 1 viimases lõigus sätestatud eesmärki, sest karistusmäärade suurused ei ole vastavad finantssektori eripäradele. Kõige selgemalt nähtub eelnõu puudujääk IFD artikli 18 lõike 2 punktidest d) ja f), mille kohaselt artikli 18 lõikes 1 esimeses lõigus osutatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad hõlmama, et juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus on kuni 10% ettevõtja eelmise majandusaasta kogu aastasest netokäibest…/ (punkt d) ning füüsilise isiku puhul on halduskaristus kuni 5 000 000 eurot…/ (punkt f). Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõu § 1 punktidega 1), 44) – 47) ning 49) tehtavad muudatused kooskõlas IFD- dega kui ka laiemalt eelnõu seletuskirjas seatud eesmärkidega. Teadmiseks võetud Muudatusi, mis käsitlevad ELi õiguses kõrge määraga trahvide ülevõtmist menetletakse käesolevast eelnõust eraldi. Hetkel on siseriiklikult võimalik juriidilisele isikule määrata maksimaalselt trahv kuni 400 000 eurot. 2. Eelnõu § 1 punktiga 46) muudetavas VPTS § 237 27 vanas kui ka uues sõnastuses on paragrahviga ette nähtud üksnes juriidilise isiku vastutus. See tähendab, et puudub sama teo karistatavus füüsilise isiku tasandil. Kuivõrd juriidilise isiku vastutus on derivatiivne, eeldab see, et tema huvides teo toime pannud füüsilise isiku teo või tegevusetuse puhul oleks täidetud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Sellest johtuvalt soovime teada, kas seaduseelnõu koostaja on analüüsinud üksnes juriidilise isiku vastutusekoosseisu rakendamise võimalikkust karistusõiguse teooria ja praktika valguses. Kuigi nendime, et usaldatavusnõuete rikkumine füüsilise isiku tasandil ei pruugi teenida normi tegelikku eesmärki, siis seni, kuni Finantsinspektsiooni menetlusliigiks on väärteomenetlus (mitte aga nt halduskaristusmenetlus vms) ja peame selle menetlemisel juhinduma karistusõiguse põhimõtetest, teeme ühtlasi ettepaneku nii kõnealune kui ka muud võimalikud analoogsed koosseisud, mis hetkel on karistatavad üksnes juriidilise isiku puhul, muuta karistatavaks ka füüsilise isiku puhul. Selgitatud Juriidilise isiku vastutust puudutvad muudatused on esitatud Riigikogule (Justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud eelnõu). Need karistusseadustiku muudatused näevad ette üksnes juriidilise isiku vastutuse võimaldamise, kuid ei muuda juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtteid. Iga teo faktilise toimepanija (füüsilise isiku) tegu ei saa omistada alati juriidilise isikule, mistõttu vajab juriidilise isiku vastutuse problemaatika põhjalikumat käsitlemist ja lahendamist. Füüsilise isiku vastutuse koosseis ei lahenda meie hinnangul juriidilise isiku vastutusele võtmisega seonduvaid probleeme. 3. Eelnõu § 1 punktiga 13) muudetakse muu hulgas VPTS § 79 3 , mille uute lõigete 10 – 12 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus suurendada (lõige 10) või vähendada (lõige 11) VPTS § 79 3 lõikes 9 toodud piirmäära või otsustada täpselt § 79 3 lõigete 2, 5 ja 8 kohaldumist (lõige 12). Samas nähtub IFD artikli 32 lõigetest 5 – 7, et vastav diskretsioon on jäetud liikmesriigile. Eelnevast tulenevalt on küsitav, kas vastava diskretsiooni võib liikmesriik delegeerida edasi IFD mõistes pädevale asutusele. Arvestatud/ selgitatud Rahandusministeerium arvestab Finantsinspektsiooni ettepanekuga ja muudab eelnõud nii, et jätab direktiivist tuleneva diskretsiooni vastavaid piirmäärasid suurendada või vähendada kasutamata. 4. Eelnõu § 1 punktiga 14) muudetakse muu hulgas VPTS § 82 2 . Nimetatud paragrahvi oluliseks aluseks oleva IFD artikli 29 lõike 1 IV lõigu kohaselt peaksid investeerimisühingud IFD artikli 29 lõike 1 punktis (a) nimetatud riski tõhusa juhtimise vahendina kaaluma muu hulgas kutsekindlustuse sõlmimist. Samasugune selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirjas eelnõu VPTS § 82 2 selgituste juurde. Eelnõus ei nähtu, et vastav säte või selle eesmärk oleks piisavalt selgelt nähtav eelnõust või kehtivast regulatsioonist, mistõttu tuleks Finantsinspektsiooni hinnangul lisada vastav säte selgemalt eelnõusse. Lisaks tuleks vastava paragrahvi lõikes 3 ära kustutada lause „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korra“ , sest eelnõu VPTS § 82 2 lõige 2 tuleneb IFD artiklist 24, mis sätestab ICAAP korra ja riskide katmise omavahenditega, samas kui eelnõu VPTS § 82 2 lõige 3 tuleneb IFD artiklist 29, mis sätestab üldise riskijuhtimise nõude. IFD-s endas puudub samas vastav viide, ehk viide üldisest riskijuhtimisest ICAAP korra ja omavahenditega riskide katmise regulatsioonile. Arvestatud 5. Eelnõu § 1 punktiga 24) täiendatakse VPTS-i § 110 1 lõikega 6. Nimetatud lõikes tuleks sõna „avalikustab“ asendada sõnaga „edastab“ , sest asjakohane teave avalikustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (edaspidi IFR) artikli 51 alusel, mistõttu oleks antud sõnastus regulatsioone dubleeriv ning ei vastaks täpselt IFD artikli 34 lõikes 1 sätestatule. Eelnevast tulenevalt tuleks säte kehtestada järgnevas sõnastuses: „(6) investeerimisühing edastab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile (EL) 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Investeerimisühing annab inspektsioonile ka teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele“ Arvestatud 6. Eelnõu § 1 punktiga 28) muudetakse VPTS § 230 lõiget 5. Nimetatud paragrahvi üheks aluseks on IFD artikli 36 lõige 1, mille teises lõigus sätestatakse, et artikli 36 lõike 1 kohaldamisel võtavad pädevad asutused nõuetekohaselt arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus. Eelnõu poolt välja pakutud VPTS § 230 lõike 5 sõnastuses vastav säte puudub ning sätet ei nähtu ka eelnõu teistes paragrahvides. Eelnevast tulenevalt tuleb eelnõu sõnastust muuta, et see hõlmaks ka IFD artikli 36 lõike 1 teises lõigus sätestatut. Arvestatud/ selgitatud Vastav täiendav selgitav säte lisatud eelnõu § 230 lõikesse 5 1 . 7. Eelnõu § 1 punktiga 30) muudetakse VPTS § 230 1 lõiget 2. Nimetatud paragrahvi punktis 2 ja 3 on segafinantsvaldusettevõtja defineerimiseks viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 21. Ettepanek oleks asendada nimetatud viide IFR artikli 4 lõike 1 punktiga 58. Eelnevat arvestades oleks VPTS § 230 1 lõike 2 punktide 2 ja 3 sõnastus järgnev: „2) Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses; 3) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses.“. Arvestatud 8. Eelnõu § 1 punktiga 31) täiendatakse VPTS § 230 1 lõigetega 2 1 – 2 4 . Eelnõu VPTS 230 1 lõike 2 1 suhtes tuleks täpsustada, et arvesse võetavates liikmesriikides asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud. Eelnevast arvestades oleks VPTS § 230 1 lõike 21 sõnastus järgnev: „(2 1 ) Kui Eestis ja muus lepinguriigis registreeritud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat , mille peakontorid asuvad nii Eestis kui ka muus lepinguriigis, millest igaühes asub konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, teeb inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile üksnes juhul, kui Eestis registreeritud investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga.“. Arvestatud 9. Eelnõu § 1 punktiga 32) muudetakse VPTS § 230 1 lõiget 4. IFD artikli 55 lõike 1 kohaselt, tuleks IFD artikli 55 lõikeid 2 ja 3, mis on VPTS § 230 1 lõike 4 aluseks, rakendada olukorras, kui tegemist on kahe või enama investeerimisühinguga. Eelnõu sõnastuses vastav täpsustus puudub. Eelnevat arvestades tuleks VPTS § 230 1 lõike 4 sõnastust muuta järgnevalt: „(4) Kui kahe või enama investeerimisühingu, kelle emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ning kui inspektsiooni ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 I osas ja muudes asjakohastes õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes teeks konsolideerimisgrupi üle järelevalvet juhul, kui emaettevõtja oleks asutatud Euroopa Liidus. Kõikidest käesoleva lõike alusel tehtud otsustest tuleb teavitada muid asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.“. Arvestatud 10. Eelnõu § 1 punktiga 36) muudetakse VPTS § 235 sissejuhatava lauseosa ja sõnastatakse järgmiselt: „Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega muu hulgas:“. Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole vastav muudatus vajalik. Finantsinspektsiooni hinnangul on Finantsinspektsioonil piisavad võimalused meetmete rakendamiseks ka olukordades, mis pole selgelt VPTS § 235 punktides sätestatud, kaetud olemasoleva VPTS § 235 punktiga 8, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega esitada muid nõudmisi väärtpaberituru kutselise osalise tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks. Arvestatud 11. Eelnõu § 1 punktiga 38) täiendatakse VPTS §-i 235 punktidega 9) – 17), millega olemuslikult võetakse üle IFD artikli 39 lõikes 2 toodud punktides a) – m) sätestatu. Samas nähtub, et IFD artikkel 39 lõige 2 punkt i) ei ole VPTS-i selgelt üle võetud. Kuigi olemasoleva VPTS § 235 punktide 1) ning 2) oleks võimalik saavutada teoreetiliselt sama tulemus, oleks Finantsinspektsiooni hinnangul õigusselguse huvides eelistatum, kui VPTS § 235 punktide loetelu sisaldaks selgemalt ka IFD artikli 30 lõike 2 punktis i) toodud alust. Eelnev on seda veel olulisem, et sätestab meetme rakendamisel ka eelduse: „ kui piiramine või keelustamine ei too kaasa investeerimisühingu makseviivitust“. Arvestatud /selgitatud Rahandusministeerium arvestab Finantsinspektsiooni tähelepanekuga. Õigusselguse eesmärgil täpsustatakse VPTS § 235 punkti 2 vastavalt IFD artikli 30 lõike 2 punktile i. 12. Eelnõu § 1 punktiga 43) täiendatakse seadust muu hulgas §-ga 236 11 . Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 tuleks täiendada sõnadega „ või ebapiisavalt kaetud “, et paremini peegeldada IFD artikli 40 lõike 1 punkti a) sõnastust. Eelnevast tulenevalt tuleks säte kehtestada järgnevas sõnastuses: „ 1) investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab teistele olulisi riske ja need ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega; “. Arvestatud 13. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VPTS-i §-ga 110 2 . Samas nähtub, et lisatud paragrahv dubleerib sõna-sõnalt olemasoleva VPTS § 110 lõikes 3 1 viidatud KAS § 92 lõikes 8 sätestatud regulatsiooni. Eelnevast tulenevalt dubleeriks lisatav säte juba olemasolevat regulatsiooni. Finantsinspektsiooni ettepanek on, kas i) loobuda uue sätte loomisest või ii) kustutada viide VPTS § 110 lõikes 3 1 KAS § 92 lõikele 8. Selgitatud Käesoleva eelnõuga tunnistatakse VPTS § 110 lõige 3 1 kehtetuks. Sellega kaob ära dubleeriv säte. Täiendavad ettepanekud seoses IFR-i regulatsiooni jõustumisega 14. VPTS §110 1 lõikes 1 nõutud riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse arvutamise kohta teabe avalikustamise nõue ei ole kooskõlas määruse 2019/2033 artiklis 47 sätestatud nõuetega. Palume VPTS §110 1 lõike 1 nõuded üle vaadata ja viia need vastavusse määruse 2019/2033 nõuetega. VPTS §110 1 lõike 1 tühistamise puhul palume tühistada ka sama paragrahvi lõige 3. Arvestatud 15. Palume tunnistada kehtetuks VPTS §110 1 lõikes 2 sätestatud avalikustamise nõuded ja lõikes 4 ja 5 sätestatud sama teabe Finantsinspektsioonile esitamise nõuded, sest sama regulatiivsusega ulatuslikumad avalikustamise nõuded on sätestatud IFR artiklites 49 ja 50, mida täpsustavad Komisjoni rakenduslikud tehnilised standardid. Finantsinspektsioonile avalikustamisele kuuluvate andmete kohustus sätestatakse Komisjoni rakendusliku tehnilise standardiga. Arvestatud 16. Palume täiendada VPTS §108 sättega, mis annaks rahandusministrile õiguse kehtestada IFR alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete edastamise vormi. IFR artikli 49 lõikega 2 ja artikli 54 lõikega 3 kehtestatavate rakenduslike standardite, mis reguleerivad järelevalvele aruannete esitamist, eelnõu kohaselt esitatakse aruanded järelevalve poolt määratud andmevahetuse formaadis. Mitte arvestatud/ selgitatud Juhime tähelepanu, et sätted, mis annavad rahandusministrile õiguse kehtestada järelevalveliste aruannete vormi, on juba olemas VPTS § 108 lõigetes 3 ja 4. Kuna nimetatud sätted on üldise sõnastusega, hõlmates ka IFR alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete vormi, siis ei näe me vajadust uue sätte loomiseks. Muud ettepanekud VPTS-i muutmiseks 1. Ettepanek täiendada VPTS § 55 lõikega 11 järgmises sõnastuses: Finantsinspektsioon pakub välja täienduse VPTS regulatsiooni, et parandada tegevusloa menetluste läbiviimise võimekust. Krediidiandjate ja –vahendajate seadus sätestab analoogse õiguse Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja –vahendajate tegevusloa menetluses ning tegemist on Finantsinspektsiooni jaoks olulise sättega eriti juhtudel, kus menetluse käigus või lõpu poole tehakse mitmeid olulisi muudatusi, mis vajavad täiendavat aega esitatud andmete ja dokumentide analüüsimiseks. Samuti selgitab nimetatud säte, et taotlejal on kohustus viivitamata teavitada muudatustest ning esitada sellekohased andmed ja dokumendid Finantsinspektsioonile. Eelnevast tulenevalt tuleks VPTS § 55 lisada lõige 11 järgnevas sõnastuses: “ (1 1 ) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uuest menetlustähtajast.”. Arvestatud 2. Ettepanek muuta VPTS § 109 lõiget 3: Kehtiva VPTS § 109 lõike 3 kohaselt on investeerimisühingutel kohustus esitada vastavas lõikes loetletud dokumendid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks. Investeerimisühingutel puuduvad piirangud, mille kohaselt peaks investeerimisühingu majandusaasta ja kalendriaasta ühtima. Eelnevast tulenevalt ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul otstarbekas investeerimisühingute kui ka finantsjärelevalve huvisid silmas pidades siduda VPTS § 109 lõikes 3 toodud dokumentide esitamise kohustus kindla kuupäevaga. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks vastavat sõnastust muuta ning asendada „1. maiks“ sõnadega „nelja kuu jooksul“, tagades seeläbi regulatsiooni paindlikkuse järelevalve subjektide kui ka teostaja jaoks. Eelnevast tulenevalt tuleks säte kehtestada järgnevas sõnastuses: „(3) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitatakse inspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva nelja kuu jooksul. “ Arvestatud Ettepanek FIS-i ja seonduvate normide täiendavaks täpsustamiseks 1. Ettepanek muuta FIS § 39 lõige 2 punkti 2 Kehtiv FIS § 39 lõige 2 punkt 2 näeb ette, et investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,15 kuni 0,75 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast; Teeme ettepaneku muuta FIS § 39 lõike 2 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „ 2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast.“ Investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa määr kehtivas seaduses ei ole konkureerimisvõimeline teiste Euroopa Liidu riikidega, mistõttu tuleks järelevalvetasu mahuosa määrasid langetada. Tasude langetamine omab küll mõju Finantsinspektsiooni eelarvele, ent arvestades, et investeerimisühingute arv Eesti turul ei ole see märkimisväärne, siis järelevalvetasu mahuosa langetamine ei mõjuta Finantsinspektsiooni eelarvet oluliselt. Samas muutub Eesti finantsturg investeerimisühingutele läbi järelevalve mahuosa tasude langetamise atraktiivsemaks ning seeläbi võidavad enim kliendid, mistõttu on kokkuvõttes selline muutus pigem positiivne. Arvestatud 2. FIS § 39 täiendamine lõikega 3 1 Kehtiva FIS § 39 lõike 3 kohaselt vara FIS-i tähenduses on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete summa kokku. Teeme ettepaneku lisada FIS § 39 uus lõige 31 alljärgnevas sõnastuses: „(3 1 ) Investeerimisühingu vara käesoleva seaduse tähenduses on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete summa kokku ja bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis.“. Eeltoodud muudatust on vaja praktilistel kaalutlustel. Olukorras, kus investeerimisühing kajastab kliendi varasid oma bilansis, võttes selleks selgesõnalise kirjalikus vormis nõusoleku, on tegemist investeerimisühingu varaga, millelt tuleks kehtiva seaduse kohaselt arvestada järelevalvetasu mahuosa nõutud suuruses. Selleks, et hoida järelevalvetasu mahuosa suurus investeerimisühingutel konkurentsivõimelisena, tuleks teha seadusesse erand, mis ei suurendaks investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa suurust ning seeläbi tagaks ka investeerimisühingutele selguse järelevalvetasu mahuosa arvestamisel. Selgitatud Rahandusministeerium arvestab Finantsinspektsiooni ettepanekuga lisada täiendav selgitus selle kohta, mida ei arvestata investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka. Siiski ei näe Rahandusministeerium vajadust dubleerida vara mõistet FIS § 39 lõike 3 tähenduses (mis FIS üldisest loogikast tulenevalt hõlmab niikuinii ka investeerimisühingu vara). Rahandusministeerium teeb täpsustava muudatuse FIS § 39 lõikesse 2 2 , kus sätestab, et „ Investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis .“ 3. Seoses FIS § 39 lõike 3 1 loomisega, tuleb lisada investeerimisühingute aruandluse jaoks vajalik muudatus ka Rahandusministri 28.11.2008 määrusesse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ . See on vajalik selleks, et FI-l oleks andmed järelevalvetasu arvutamiseks. Kehtivas investeerimisühingute aruandluses vajalik eristus (investeerimisühingute bilansis kajastatav klientide vara) puudub ning see ei sisalda järelevalvetasude arvutamiseks vajalikke andmeid. Muutus investeerimisühingute varade mahu arvestusel toob investeerimisühingute jaoks kaasa täiendava aruandluskohustuse Arvestatud
Teie 08.09.2021 nr 1.1-10.1/3786-3,
Rahandusministeerium
RAM/21-0642/-2K
[email protected]
Meie 29.10.2021 nr 8-2/5635
Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Rahandusministeerium on edastanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks väärtpaberituru
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse seaduses, välja arvatud § 234¹ lõikes 3, läbivalt tekstiosa
„kuni 32 000 eurot“ tekstiosaga „kuni 400 000 eurot“. Seda põhjusel, et IFD näeb ette
liikmesriikidele kohustuse kehtestada direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks
tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistuste määrad.
Palume paremaks arusaamiseks seletuskirja lisada selgitus, mida reguleerib VPTS § 234 1
ning miks on see erandina välja toodud.
2. Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse VPTS § 230 lõige 41 ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(41) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 3., 3 1 . ja 4. osas, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr 1286/2014,
(EL) nr 2017/1129 ja (EL) nr 2017/2402 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide
ja-lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse
direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016,
lk 1–65) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 nõudeid, sätestatud
kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti viivitamata pärast
selle teatavaks tegemist. Inspektsioon märgib vähemalt rikkumise liigi ja laadi, rikkumise eest
vastutava isiku andmed, milleks on juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood selle
olemasolul, füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel
sünniaeg, ning teabe lahendi või haldusakti vaidlustamise ja tühistamise kohta. Inspektsioon
tagab, et kogu käesolevas lõikes nimetatud teave on tema veebilehel avalikult kättesaadav
vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“
Palume seletuskirja lisada põhjendused, kuidas see muudatus on kooskõlas karistusandmete
kustutamise ning karistusregistri seadusega (KarRS). KarRS § 24 lõike 1 kohaselt
kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või
määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või
põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Paragrahvi 24 lõike 1
punkti 2 kohaselt on see tähtaeg kaks aastat, kui tegemist on maksukorralduse seaduses või
maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahviga.
Eelnõu VPTS § 230 lõikes 41 sätestatud viie aastane tähtaeg on vastuolus KarRS sätetega.
Leiame, et VPTS-is kehtestatavad tähtajad peavad kooskõlas olema teiste õigusaktidega. Kui
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud üle arhiivi, siis ei tohiks need kaasa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
tuua isikutele negatiivseid tagajärgi. VPTS § 230 lõige 41 sellisel kujul võib sellise olukorra aga
põhjustada. Seetõttu palume seletuskirjas põhjendada ja selgitada, mis on selle viieaastase
tähtaja kehtestamise põhjus ja eesmärk, mida peetakse silmas tekstiosaga „kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti“. Kui „seaduse“ all on silmas peetud mh KaRS-i, tuleb sellele vastavalt
viidata.
3. Eelnõu § 1 punktiga 68 muudetakse VPTS § 2378. Seletuskirja kohaselt põhineb muudatus
IFD artikli 18 lõike 1 punktidel b, c ja f. Viidatud punktides on sätestatud teabe esitamise
nõuete rikkumine omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta (b), teabe esitamise nõuete
rikkumine kontsentratsiooniriski kohta (c) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
2019/2033 VI osas sätestatud avalikustamise nõuete rikkumine (f). Muudetud VPTS sättega
nähakse ette, et VPTS-is, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 või
nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe
avalikustamata jätmise või inspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või
ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise eest karistatakse vastavalt
kuni 300 trahviühikuga või kuni 400 000 euroga juriidiliste isikute puhul. Kehtivas VPTS
§-s 2378 on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013. Uues
normis seda määrust enam ei ole. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, miks sellest
määrusest on normis loobutud. Lisaks palume seletuskirjas selgitada, millistes §-des on
VPTS-is kehtestatud need nõuded, mille alusel isikuid karistatakse. Praegusel juhul on
tegemist väga laia sõnastusega, mida karistussätete puhul ei saa heaks kiita. Ka soovime
näiteid, milliseid VPTS-i ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033
alusel kehtestatud õigusakte peetakse silmas.
Kui VPTS § 2378 muudatus põhineb seletuskirja kohaselt IFD artikli 18 lõike 1 punktidel b, c
ja f, siis tuleks see artikkel ja punktid normis konkreetselt sätestada. Nii on näiteks tehtud
kehtiva VPS § 2371, 23715, 23719 puhul.
Ühtlasi palume seletuskirjas võrdlevalt kehtiva sõnastusega selgitada, miks on uuest
sõnastusest välja jäetud „tähtpäevaks esitamise nõue“, kas see on asendatud „õigeks ajaks
esitamise nõudega“? Miks on juurde tulnud „eksitava teabe“ mõiste ning mille poolest erineb
see „ebaõigest“ või „puudulikust teabest“.
4. Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse VPTS § 23710 ning sõnastatakse see järgmiselt.
„§ 23710 . Investeerimisühingu organisatsiooniliste nõuete rikkumine
Investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või
käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/565
sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi,
tasustamise, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või sise-eeskirjade või aruannete
esitamise korra kehtestamise või rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni
400 000 eurot.“
Seletuskirjas tuuakse välja, et muudatus on tehtud IFD artikli 18 lõike 1 punkti a ülevõtmiseks
(milles viidatakse omakorda IFD artiklile 26). Palume seletuskirja lisada ka viited nendele
VPTS sätetele, mis kajastavad nõudeid, mille eest karistused määratakse.
5. Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse VPTS § 23727 tekst ja sõnastatakse see järgmiselt:
„Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuete või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 sätestatud kontsentratsiooniriski
piirmäärade ületamise või likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest,
kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“
Oleme seisukohal, et esitatud kujul ei sobi see norm Eesti õigussüsteemi. Seda põhjusel, et
kui juriidilise isiku puhul soovitakse vastutusele võtta juhatuse liiget, siis peab tehtud tegu
olema etteheidetav ka füüsilisele isikule. Riigikohtu praktika kohaselt (vt otsused 4-18-6507,
4-17-366, 4-16-5811, 3-1-1-43-08, 3-1-1-84-16) tuleb tegevusetusdeliktide puhul muu hulgas
näidata, millest tulenevalt on leitud, et tegutsemiskohustus oli konkreetsel füüsilisel isikul
(antud juhul juhatuse liikmel) ning mis oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Riigikohus on
rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning juhatuse
liige saab juriidilise isiku kõrvalt isiklikult vastutada siis, kui õigusnormiga on
tegutsemiskohustus pandud ka temale.
Tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel tuleb seega näidata, et tegutsemiskohustus oli
just konkreetsel füüsilisel isikul. Juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa
samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta.
Seega juriidilise isiku poolt tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda automaatselt, et
sama kohustust oleks isiklikult rikkunud ka juriidilise isiku juhatuse liige või juhtivtöötaja või
pädev esindaja. See nõuab eraldi õiguslikku alust.
Seega kui eelnõus toodud sätted panevad kohustuse vaid juriidilisele isikule, ei jõuta enne
juriidilise isiku vastutusele võtmist füüsilise isikuni ning juriidilise isiku süüteovastutus on
välistatud. Nimelt, kui õigusnormis ei ole füüsilisele isikule (juhatuse liikmele) vastavat
kohustust pandud, ei ole juhatuse liige koosseisu täitnud ja KarS § 14 lõike 1 kohaselt ei ole
võimalik ilma selleta juriidilist isikut vastutusele võtta. Riigikohus on asunud seisukohale, et
KarS § 14 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab
juriidiline isik vastutada vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja
käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime
juriidilise isiku huvides.
Eeltoodust tulenevalt palume selgitada, kus on VPTS-is sätestatud need juhatuse liikme
kohustused, mille rikkumise korral on edaspidi võimalik ka juriidilist isikut vastutusele võtta.
Samuti tuleb normi lisada füüsilise isiku vastutus.
6. Eelnõu § 1 punktiga 71 muudetakse VPTS § 23760 ning sõnastatakse see järgmiselt:
„§ 23760. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja,
segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja
juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumine
(1) Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja,
reguleeritud turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja
tegevusele esitatavate nõuete või nendega seotud muude nõuete, töötajatele esitatavate
nõuete või juhtide või töötajate tasustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga
kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni
400 000 eurot.
Palume seletuskirja lisada viited, millises õigusaktis on täpsemalt sätestatud need nõuded,
mille rikkumise eest on võimalik isikut karistada. Millised on need „muud nõuded“? Selline
sõnastus on karistusnormi jaoks liiga lai.
II. Märkused mõjude kohta
7. Seletuskirja punktis 6.5, kus kajastatakse mõju Finantsinspektsioonile, on välja toodud, et
seaduses sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse
jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Kuivõrd Finantsinspektsiooni
järelevalve on subjektide poolt rahastatav, palume täiendavalt hinnata, kas seaduse
jõustumine toob kaasa järelevalve kulude suurenemise.
8. Mõjuanalüüs ei kajasta muudatustega kaasnevaid võimalikke negatiivsed suundi. Palume
kaardistada ja seletuskirjas välja tuua muudatustega kaasnevad võimalikud riskid.
III. Normitehnilised ja keelemärkused
9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Lisad:
1. Eelnõu normitehnilised ja keelemärkused.
2. Seletuskirja märkused.
Iivika Sale 620 8102
[email protected]
Einar Hillep
Eveli Voolens
Mari Koik