Justiitsministeerium Teie 30.09.2021 nr 8-1/6088
[email protected]* Meie 29.10.2021 nr 1.1-11/6873-2
Avaliku teenistuse seaduse ja
töötuskindlustuse seaduse
muutmise seadusest
Austatud proua Lauri
Kooskõlastan avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu järgmiste märkustega:
1. Eelnõu § 1 punktiga 8 plaanitakse kaotada ametiasutuste palgajuhendite
Rahandusministeeriumiga kooskõlastamise kohustus. Viimaste aastate praktika on näidanud,
et kooskõlastamiseks saadetud palgajuhendite eelnõud vajavad Rahandusministeeriumi
poolset täiendamist ja asutuste esindajate nõustamist. Asutuste tähelepanu on tulnud pöörata
palgajuhendi eelnõu mittevastavusele kehtivale õigusele, sh palgajuhendis sätestatud
palgakomponentide lubatavusele ja kuuluvusele põhipalga või muutuvpalga hulka, võrdse
kohtlemise põhimõttele ning TLS-ist ja ATS-ist tulenevatele erinevatele regulatsioonidele
töötajale ja ametnikule. Kahe viimase aasta jooksul oleme kooskõlastanud 70% esitatud
palgajuhenditest või nende muudatustest Rahandusministeeriumi märkustega arvestamisel.
30% palgajuhenditest oleme kooskõlastanud märkusteta, kuid nende hulgas on juhendeid, mis
kooskõlastamisele eelnevate konsultatsioonide käigus on Rahandusministeeriumi poolset
korrigeerimist vajanud. Palgajuhendite kooskõlastamisega saame võimalikele rikkumistele
ennetavalt tähelepanu pöörata ning vältida õigusega vastuolus olevate sätete rakendamist.
Vajadus palgajuhendi keskseks kooskõlastamiseks võib veelgi suureneda eelnõuga plaanitava
palgajuhendite kehtestamise volitamise õiguse realiseerimisega.
Seetõttu palun palgajuhendite kooskõlastamise nõude kaotamine eelnõust välja jätta.
2. Lisaks pööran tähelepanu järgmistele probleemkohtadele, mille lahendamise järele näen
tungivat vajadust:
2.1 ATS § 16 sätestab, et sisekonkursi saab korraldada juhul, kui sisekonkursiga hõlmatud
ametiasutuse teenistuses olevate ametnike haridus, töökogemus, teadmised ja oskused
vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil
vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil
osalevatel isikutel. Niisiis lubab kehtiv seadus sisekonkursil kandideerida vaid ametnikel,
mitte aga ametiasutuse töötajatel. Ka riigi ametiasutuste töötajate haridus, töökogemus,
teadmised ja oskused vastavad tihti teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. Eriti juhtudel, kui töötaja
töökoha ülesannetele lisandub mõni avaliku võimu ülesanne, mistõttu tema töökoht
muudetakse ametikohaks. Enamasti on töötaja, kes eelnevalt on ametikohaks muutuva
töökoha ülesandeid täitnud, võimeline ka avaliku võimu teostamise ülesannet täitma. Seetõttu
oleks kohane, kui ka temal oleks õigus uuele ametikohale sisekonkursil kandideerida.
Palun ATS § 16 muuta selliselt, et ka ametiasutuse töötajal oleks võimalik sisekonkursil
osaleda.
2.2 ATS § 23 järgi nimetatakse ametnik ametikohale reeglina määramata ajaks. Sama
paragrahvi lõige 2 teeb nimetatud reeglist erandid ajutiselt äraoleva ametniku asendamise
korral, ajutise iseloomuga ülesannete täitmise korral ning tippjuhtide ametikohtade täitmisel.
Seega enamikule asutuste juhtivtöötajatele erand ei kohaldu. Samas, nii tänapäeva
dünaamiline tööturg kui kaasaegne töökorraldus nõuavad avaliku sektori juhtidelt väga head
kompetentsi nii inimeste kui oma valdkonna juhtimisel. Töötajad on muutunud avaliku ja
erasektori vahel liikuvamaks ning paljudes valdkondades konkureerib avalik teenistus
töötajate värbamisel erasektoriga. Avaliku sektori palgaeelarve piiratust on tööotsija
vaatenurgast võimalik tasakaalustada läbimõeldud töökorralduse ja otseste juhtide
kompetentsusega, millest sõltub heade ekspertide soov riigisektoris töötada. Inimese
juhtimiskompetents kasvab mitmekesise kogemuse tulemusel ja maailmapildi avardudes.
Seetõttu on vajalik, et avaliku sektori juhid liiguksid nii sektori sees kui ka avaliku ja
erasektori vahel. Juhtidele teenistustähtaja kehtestamine sunnib asutuse juhti perioodiliselt
hindama, kas ülesannet täidab inimene, kes suudab seda teha parimal võimalikul viisil.
Hetkel töötab ministeeriumides 217 keskastmejuhti (sh 26 töölepingulist), kelle keskmine
staaž samal ametikohal on 4,5 aastat. 66 keskastmejuhti (30%) on ühel ametikohal töötanud
üle 5 aasta, neist 28 teenistujat (12%) üle kümne aasta. Ametites, inspektsioonides ja muudes
valitsusasutustes on teenistuses 578 keskastmejuhti (sh 91 töölepingulist), kelle keskmine
staaž samal ametikohal on 4,2 aastat. 208 keskastmejuhti (36%) on ühel ametikohal töötanud
üle 5 aasta, 38 (7%) neist üle kümne aasta. Lisaks on valitsusasutustes peadirektorite
asetäitjatena teenistuses 43 inimest, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,1 aastat. 12
asetäitjat (28%) on ühel ametikohal töötanud üle 5 aasta, neist 7 (28%) on ühel ametikohal
töötanud üle 10 aasta. Viimastel aastatel on seoses 4 valitsusasutuse ümberkorraldamisega
vähenenud pikka aega samal ametikohal töötanud keskastmejuhtide arv. Ulatuslikud
ümberkorraldused on toimunud ka mõnedes ministeeriumides.
Teen ettepaneku täiendada ATS § 23 lõike 2 punkti 3 pärast sõnapaari „valitsusasutuse juht“
sõnadega „ja tema asetäitja, valitsusasutuse struktuuriüksuse juht“. Palun laiendada
tähtajalisuse põhimõtet ka töölepingu alusel töötavatele valitsusasutuste juhtide asetäitjatele
ja struktuuriüksuste juhtidele.
2.3 ATS-s puudub säte, mille järgi oleks võimalik tähtajalist üleviimist ühepoolselt
ennetähtaegselt lõpetada muul juhul, kui teenistusest vabastamise tõttu saatvas asutuses.
Vajadus üleviimise ühepoolse ennetähtaegse lõpetamise järgi on aga olemas. Nt Eesti EL
eesistumise ajal, kui eesistumise tähtaeg nihkus 6 kuud ettepoole, samuti vastuvõtva asutuse
töö ümberkorraldamisel.
Palun eelnõud täiendada lisades §-i 33 sätte, mille kohaselt võib vastuvõttev asutus
erandjuhul, kui teenistusalased huvid seda nõuavad, ametniku enne üleviimise tähtaja
saabumist ametikohalt vabastada, teatades sellest ametnikule ja saatvale ametiasutusele
vähemalt üks kuu ette.
2
2.4 Kehtiva seaduse alusel jätkub puhkuse aegumine ajal, mil ametnik on teenistusest pikemalt
eemal (nn palgata puhkus nt stažeerimise ajal mõnes rahvusvahelises organisatsioonis, aja-
või asendusteenistuses viibimine, mobilisatsioon), mistõttu võib ametnik jääda ilma oma
väljateenitud puhkusest. Puhkus on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks.
Kui ametnik on füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, langeb ta tööstressi, mis süvenedes viib
ametniku tervise halvenemisele ning töövõime languseni. Lisaks lisandväärtuse kasvutempo
aeglustumisele toob see kaasa täiendavad kulud tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemile.
Palun eelnõu § 43 täiendada lõikega 5 mille järgi ametniku puhkuse aegumine peatuks ajaks,
mil ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud nn palgata puhkuse, aja- või
asendusteenistuses viibimise ning õppekogunemise ja mobilisatsiooni ajaks.
2.5 ATS § 45 ja 46 reguleerivad pikaajalise välislähetuse tasusid ja kulude hüvitamist.
Samasisuline regulatsioon on ka VäTS §-des 63 ja 67. Sellest tulenevalt on Eestis kaks
paralleelset samasisulist määrust pikaajalises välislähetuses olevate ametnike kulude
hüvitamise ja tasude (sh abikaasatasu) kohta. Üks on VÄTS alusel valitsuse kinnitatud
määrus, mis kohaldub pikaajalises välislähetuses olevatele välisteenistujatele. Teine on ATS
alusel valitsuse kinnitatud määrus, mis kohaldub ATS alusel pikaajalises välislähetuses
olevatele ametnikele. Kuigi üks määrus on VäM-i valitsemisalas ja teine RaM-i
valitsemisalas, oleme püüdnud sarnases olukorras olevaid sihtrühmi kohelda võrdselt. Selleks
tuleb kahte määrust muuta alati samaaegselt ning samas sõnastuses. Sama kehtib määruste
rakendamise osas.
Õigusloome mahu vähendamise ning õigusselguse tagamiseks planeeriti dubleerimisest
loobuda ning anda valdkond Välisministeeriumi valitsemisalasse. See tähendab, et edaspidi
oleks välislähetuste kulude hüvitamise ja tasude regulatsiooni ettevalmistamine
Väliministeeriumi valitsemisalas. VäTS alusel pikaajalisse välislähetusse suundujate arv on
kordi suurem ATS alusel pikaajalisse välislähetusse suundujate arvust ning välissuhtlemine
on Välisministeeriumi valitsemisalas. Vastav ATS muudatus planeeriti aasta tagasi presidendi
poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõusse (45 UA). Kuni seadusemuudatus on tegemata, tuleb
endiselt kahe võrdse sihtgrupi võrdse kohtlemise eesmärgil muuta kahte regulatsiooni
samaaegselt ja samas sõnastuses. Pikaajalisse lähetusse suundujaid tuleks kohelda võrdselt,
olenemata sellest, kas lähetusse suundutakse ATS-i või VäTS-i alusel.
Seetõttu palun pikaajalise välislähetuse hüvitiste ja tasude regulatsioon ATS-is kehtetuks
tunnistada ja asendatakse see viitenormiga VäTS-i asjakohasele regulatsioonile.
2.6 Kehtiva regulatsiooni sõnastusest on keeruline aru saada, kas §-s 49 sätestatud hüvitis on
ette nähtud ka juhtudel, kui ametnik on küll haigestunud, kuid mitte õnnetusjuhtumi, tema
vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise
või ohu tõrjumise tagajärjel. Nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka asutused, kellele vastav nõue
on esitatud, kulutavad töötunde ja eelarvelisi vahendeid sellesisulistele vaidlustele (sh,
kohtuvaidlustele). ATS sõnastuse parandamine võiks selle probleemi lahendada.
Palun eelnõuga täiendada ATS § 49 lõiget 6 ja lõiget 7 lisades pärast lauseosa „saadud
vigastuse või“ lauseosa „samadel asjaoludel“.
Samal põhjusel palun muuta § 491 lõiget 1, sõnastades see järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse
§ 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmisel
3
toimunud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo
tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või
samadel asjaoludel tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet,
kaasates arstiõppe läbinud isiku.“.
2.7 Kehtiv ATS ei erista ametniku vabastamist teenistusest omal soovil teenistusest
vabastamisest omal soovil katseajal. Tööstuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 punkti 1 järgi ei ole
töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö või teenistussuhe lõppes
töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel.
Töötukassa ei loe töötaja katseajal lahkumist töölt töölepingu ülesütlemiseks töötaja algatusel,
soovides julgustada isikuid, kes saavad töötuskindlustushüvitist, tööturule naasma ka siis, kui
nad ei ole päris kindlad, kas pakutav töö neile sobib. Katseajal töölt lahkudes jätkub
töötuskindlustushüvitise maksmine sealt, kus see enne tööle minekut pooleli jäi. Sellist
praktikat toetab ka TLS § 86, mis reguleerib töölepingu ülesütlemist katseajal nii tööandja kui
töötaja algatusel ühes sättes. Töötuskindlustushüvitise määramisel lähtub Töötukassa TÖR-i
märgitud töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise alusest. Töötajate puhul on
töösuhte lõpetamise aluseks töölepingu ülesütlemine katseajal, ametnike puhul teenistusest
vabastamine ametniku soovil. Seetõttu on tekkinud olukord, kus töötajale, kes ütleb
töölepingu üles katseajal, makstakse töötuskindlustushüvitist, kuid ametnikule samas
olukorras mitte. Ametnike ja töötajate ebavõrdne kohtlemine riigi poolt ei ole siinkohal
õigustatud.
Palun ATS eelnõusse lisada muudatus, mille kohaselt edaspidi reguleeritaks ametniku
algatusel teenistusest vabastamist katseajal samas sättes, mida reguleerib teenistusest
vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Nii oleks võimalik ametnikke ja
töötajaid samas olukorras võrdväärselt kohelda.
2.8 ATS § 124 järgi on ametnike kohta peetavate teenistuslehtede säilitamise kohustus
Rahandusministeeriumil. Kuna teenistuslehtede säilitamine ei ole oma olemuselt poliitikat
kujundav tegevus, on Rahandusministeerium volitanud teenistuslehtede säilitamise Riigi
Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK), mis on Rahandusministeeriumi valitsemisalas asuv
valitsusasutus. RTK peab ka riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, milles alates 2018.
aasta 31. märtsist peetakse riigi ametiasutuste (v.a julgeolekuasutused ja salastatud
struktuuriüksused) teenistuslehti digitaalsel kujul.
Palun asendada ATS §-s 124 sõna „Rahandusministeerium“ vastavas käändes sõnaga „Riigi
Tugiteenuste Keskus“ vastavas käändes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
4
Kaidi Meristo 6113303
[email protected]
Karin Kivari 6113278
[email protected]
5