dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi kooskõlastuskiri

Rahandusministeerium · 29. oktoober 2021
Viit
1.1-11/6873-2
Registreeritud
29. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Kaidi Meristo (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)

Failid

  • 📎1.1-116873-2 29.10.2021 Väljaminev kiri.asice415 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 30.09.2021 nr 8-1/6088 [email protected]* Meie 29.10.2021 nr 1.1-11/6873-2 Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadusest Austatud proua Lauri Kooskõlastan avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eelnõu § 1 punktiga 8 plaanitakse kaotada ametiasutuste palgajuhendite Rahandusministeeriumiga kooskõlastamise kohustus. Viimaste aastate praktika on näidanud, et kooskõlastamiseks saadetud palgajuhendite eelnõud vajavad Rahandusministeeriumi poolset täiendamist ja asutuste esindajate nõustamist. Asutuste tähelepanu on tulnud pöörata palgajuhendi eelnõu mittevastavusele kehtivale õigusele, sh palgajuhendis sätestatud palgakomponentide lubatavusele ja kuuluvusele põhipalga või muutuvpalga hulka, võrdse kohtlemise põhimõttele ning TLS-ist ja ATS-ist tulenevatele erinevatele regulatsioonidele töötajale ja ametnikule. Kahe viimase aasta jooksul oleme kooskõlastanud 70% esitatud palgajuhenditest või nende muudatustest Rahandusministeeriumi märkustega arvestamisel. 30% palgajuhenditest oleme kooskõlastanud märkusteta, kuid nende hulgas on juhendeid, mis kooskõlastamisele eelnevate konsultatsioonide käigus on Rahandusministeeriumi poolset korrigeerimist vajanud. Palgajuhendite kooskõlastamisega saame võimalikele rikkumistele ennetavalt tähelepanu pöörata ning vältida õigusega vastuolus olevate sätete rakendamist. Vajadus palgajuhendi keskseks kooskõlastamiseks võib veelgi suureneda eelnõuga plaanitava palgajuhendite kehtestamise volitamise õiguse realiseerimisega. Seetõttu palun palgajuhendite kooskõlastamise nõude kaotamine eelnõust välja jätta. 2. Lisaks pööran tähelepanu järgmistele probleemkohtadele, mille lahendamise järele näen tungivat vajadust: 2.1 ATS § 16 sätestab, et sisekonkursi saab korraldada juhul, kui sisekonkursiga hõlmatud ametiasutuse teenistuses olevate ametnike haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. Niisiis lubab kehtiv seadus sisekonkursil kandideerida vaid ametnikel, mitte aga ametiasutuse töötajatel. Ka riigi ametiasutuste töötajate haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad tihti teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. Eriti juhtudel, kui töötaja töökoha ülesannetele lisandub mõni avaliku võimu ülesanne, mistõttu tema töökoht muudetakse ametikohaks. Enamasti on töötaja, kes eelnevalt on ametikohaks muutuva töökoha ülesandeid täitnud, võimeline ka avaliku võimu teostamise ülesannet täitma. Seetõttu oleks kohane, kui ka temal oleks õigus uuele ametikohale sisekonkursil kandideerida. Palun ATS § 16 muuta selliselt, et ka ametiasutuse töötajal oleks võimalik sisekonkursil osaleda. 2.2 ATS § 23 järgi nimetatakse ametnik ametikohale reeglina määramata ajaks. Sama paragrahvi lõige 2 teeb nimetatud reeglist erandid ajutiselt äraoleva ametniku asendamise korral, ajutise iseloomuga ülesannete täitmise korral ning tippjuhtide ametikohtade täitmisel. Seega enamikule asutuste juhtivtöötajatele erand ei kohaldu. Samas, nii tänapäeva dünaamiline tööturg kui kaasaegne töökorraldus nõuavad avaliku sektori juhtidelt väga head kompetentsi nii inimeste kui oma valdkonna juhtimisel. Töötajad on muutunud avaliku ja erasektori vahel liikuvamaks ning paljudes valdkondades konkureerib avalik teenistus töötajate värbamisel erasektoriga. Avaliku sektori palgaeelarve piiratust on tööotsija vaatenurgast võimalik tasakaalustada läbimõeldud töökorralduse ja otseste juhtide kompetentsusega, millest sõltub heade ekspertide soov riigisektoris töötada. Inimese juhtimiskompetents kasvab mitmekesise kogemuse tulemusel ja maailmapildi avardudes. Seetõttu on vajalik, et avaliku sektori juhid liiguksid nii sektori sees kui ka avaliku ja erasektori vahel. Juhtidele teenistustähtaja kehtestamine sunnib asutuse juhti perioodiliselt hindama, kas ülesannet täidab inimene, kes suudab seda teha parimal võimalikul viisil. Hetkel töötab ministeeriumides 217 keskastmejuhti (sh 26 töölepingulist), kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,5 aastat. 66 keskastmejuhti (30%) on ühel ametikohal töötanud üle 5 aasta, neist 28 teenistujat (12%) üle kümne aasta. Ametites, inspektsioonides ja muudes valitsusasutustes on teenistuses 578 keskastmejuhti (sh 91 töölepingulist), kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,2 aastat. 208 keskastmejuhti (36%) on ühel ametikohal töötanud üle 5 aasta, 38 (7%) neist üle kümne aasta. Lisaks on valitsusasutustes peadirektorite asetäitjatena teenistuses 43 inimest, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,1 aastat. 12 asetäitjat (28%) on ühel ametikohal töötanud üle 5 aasta, neist 7 (28%) on ühel ametikohal töötanud üle 10 aasta. Viimastel aastatel on seoses 4 valitsusasutuse ümberkorraldamisega vähenenud pikka aega samal ametikohal töötanud keskastmejuhtide arv. Ulatuslikud ümberkorraldused on toimunud ka mõnedes ministeeriumides. Teen ettepaneku täiendada ATS § 23 lõike 2 punkti 3 pärast sõnapaari „valitsusasutuse juht“ sõnadega „ja tema asetäitja, valitsusasutuse struktuuriüksuse juht“. Palun laiendada tähtajalisuse põhimõtet ka töölepingu alusel töötavatele valitsusasutuste juhtide asetäitjatele ja struktuuriüksuste juhtidele. 2.3 ATS-s puudub säte, mille järgi oleks võimalik tähtajalist üleviimist ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada muul juhul, kui teenistusest vabastamise tõttu saatvas asutuses. Vajadus üleviimise ühepoolse ennetähtaegse lõpetamise järgi on aga olemas. Nt Eesti EL eesistumise ajal, kui eesistumise tähtaeg nihkus 6 kuud ettepoole, samuti vastuvõtva asutuse töö ümberkorraldamisel. Palun eelnõud täiendada lisades §-i 33 sätte, mille kohaselt võib vastuvõttev asutus erandjuhul, kui teenistusalased huvid seda nõuavad, ametniku enne üleviimise tähtaja saabumist ametikohalt vabastada, teatades sellest ametnikule ja saatvale ametiasutusele vähemalt üks kuu ette. 2 2.4 Kehtiva seaduse alusel jätkub puhkuse aegumine ajal, mil ametnik on teenistusest pikemalt eemal (nn palgata puhkus nt stažeerimise ajal mõnes rahvusvahelises organisatsioonis, aja- või asendusteenistuses viibimine, mobilisatsioon), mistõttu võib ametnik jääda ilma oma väljateenitud puhkusest. Puhkus on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Kui ametnik on füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, langeb ta tööstressi, mis süvenedes viib ametniku tervise halvenemisele ning töövõime languseni. Lisaks lisandväärtuse kasvutempo aeglustumisele toob see kaasa täiendavad kulud tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemile. Palun eelnõu § 43 täiendada lõikega 5 mille järgi ametniku puhkuse aegumine peatuks ajaks, mil ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud nn palgata puhkuse, aja- või asendusteenistuses viibimise ning õppekogunemise ja mobilisatsiooni ajaks. 2.5 ATS § 45 ja 46 reguleerivad pikaajalise välislähetuse tasusid ja kulude hüvitamist. Samasisuline regulatsioon on ka VäTS §-des 63 ja 67. Sellest tulenevalt on Eestis kaks paralleelset samasisulist määrust pikaajalises välislähetuses olevate ametnike kulude hüvitamise ja tasude (sh abikaasatasu) kohta. Üks on VÄTS alusel valitsuse kinnitatud määrus, mis kohaldub pikaajalises välislähetuses olevatele välisteenistujatele. Teine on ATS alusel valitsuse kinnitatud määrus, mis kohaldub ATS alusel pikaajalises välislähetuses olevatele ametnikele. Kuigi üks määrus on VäM-i valitsemisalas ja teine RaM-i valitsemisalas, oleme püüdnud sarnases olukorras olevaid sihtrühmi kohelda võrdselt. Selleks tuleb kahte määrust muuta alati samaaegselt ning samas sõnastuses. Sama kehtib määruste rakendamise osas. Õigusloome mahu vähendamise ning õigusselguse tagamiseks planeeriti dubleerimisest loobuda ning anda valdkond Välisministeeriumi valitsemisalasse. See tähendab, et edaspidi oleks välislähetuste kulude hüvitamise ja tasude regulatsiooni ettevalmistamine Väliministeeriumi valitsemisalas. VäTS alusel pikaajalisse välislähetusse suundujate arv on kordi suurem ATS alusel pikaajalisse välislähetusse suundujate arvust ning välissuhtlemine on Välisministeeriumi valitsemisalas. Vastav ATS muudatus planeeriti aasta tagasi presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse (45 UA). Kuni seadusemuudatus on tegemata, tuleb endiselt kahe võrdse sihtgrupi võrdse kohtlemise eesmärgil muuta kahte regulatsiooni samaaegselt ja samas sõnastuses. Pikaajalisse lähetusse suundujaid tuleks kohelda võrdselt, olenemata sellest, kas lähetusse suundutakse ATS-i või VäTS-i alusel. Seetõttu palun pikaajalise välislähetuse hüvitiste ja tasude regulatsioon ATS-is kehtetuks tunnistada ja asendatakse see viitenormiga VäTS-i asjakohasele regulatsioonile. 2.6 Kehtiva regulatsiooni sõnastusest on keeruline aru saada, kas §-s 49 sätestatud hüvitis on ette nähtud ka juhtudel, kui ametnik on küll haigestunud, kuid mitte õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka asutused, kellele vastav nõue on esitatud, kulutavad töötunde ja eelarvelisi vahendeid sellesisulistele vaidlustele (sh, kohtuvaidlustele). ATS sõnastuse parandamine võiks selle probleemi lahendada. Palun eelnõuga täiendada ATS § 49 lõiget 6 ja lõiget 7 lisades pärast lauseosa „saadud vigastuse või“ lauseosa „samadel asjaoludel“. Samal põhjusel palun muuta § 491 lõiget 1, sõnastades see järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmisel 3 toimunud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või samadel asjaoludel tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isiku.“. 2.7 Kehtiv ATS ei erista ametniku vabastamist teenistusest omal soovil teenistusest vabastamisest omal soovil katseajal. Tööstuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 punkti 1 järgi ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel. Töötukassa ei loe töötaja katseajal lahkumist töölt töölepingu ülesütlemiseks töötaja algatusel, soovides julgustada isikuid, kes saavad töötuskindlustushüvitist, tööturule naasma ka siis, kui nad ei ole päris kindlad, kas pakutav töö neile sobib. Katseajal töölt lahkudes jätkub töötuskindlustushüvitise maksmine sealt, kus see enne tööle minekut pooleli jäi. Sellist praktikat toetab ka TLS § 86, mis reguleerib töölepingu ülesütlemist katseajal nii tööandja kui töötaja algatusel ühes sättes. Töötuskindlustushüvitise määramisel lähtub Töötukassa TÖR-i märgitud töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise alusest. Töötajate puhul on töösuhte lõpetamise aluseks töölepingu ülesütlemine katseajal, ametnike puhul teenistusest vabastamine ametniku soovil. Seetõttu on tekkinud olukord, kus töötajale, kes ütleb töölepingu üles katseajal, makstakse töötuskindlustushüvitist, kuid ametnikule samas olukorras mitte. Ametnike ja töötajate ebavõrdne kohtlemine riigi poolt ei ole siinkohal õigustatud. Palun ATS eelnõusse lisada muudatus, mille kohaselt edaspidi reguleeritaks ametniku algatusel teenistusest vabastamist katseajal samas sättes, mida reguleerib teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Nii oleks võimalik ametnikke ja töötajaid samas olukorras võrdväärselt kohelda. 2.8 ATS § 124 järgi on ametnike kohta peetavate teenistuslehtede säilitamise kohustus Rahandusministeeriumil. Kuna teenistuslehtede säilitamine ei ole oma olemuselt poliitikat kujundav tegevus, on Rahandusministeerium volitanud teenistuslehtede säilitamise Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK), mis on Rahandusministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. RTK peab ka riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, milles alates 2018. aasta 31. märtsist peetakse riigi ametiasutuste (v.a julgeolekuasutused ja salastatud struktuuriüksused) teenistuslehti digitaalsel kujul. Palun asendada ATS §-s 124 sõna „Rahandusministeerium“ vastavas käändes sõnaga „Riigi Tugiteenuste Keskus“ vastavas käändes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister 4 Kaidi Meristo 6113303 [email protected] Karin Kivari 6113278 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel