Käskkiri

KÄSKKIRI 10.02.2025 nr 7 Rahatarga riigi programm aastateks 2025–2028 kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Rahatarga riigi programm aastateks 2025– 2028“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa: Rahatarga riigi programm aastateks 2025–2028  KINNITATUD {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Lisa Programmi koostaja ja vastutaja Rahandusministeerium, strateegia- ja finantsosakond Programmi kinnitamise aeg 10.02.2025 Dokumendis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve koostamise (RE) protsessis. Programmi eelnõu kohandatakse lähtuvalt RES-i ja RE Dokumendi sisu kasutamise selgitus otsustest. Programmi kinnitab minister käskkirjaga peale riigieelarve Riigikogus vastu võtmist. Tulemusvaldkond Riigivalitsemine Tulemusvaldkonna eesmärk Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine Valdkonna arengukava - Programmi nimi Rahatarga riigi programm Programmi eesmärk Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne. Riigi tulusid kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt ning tolli töö on tõhus. Eesti inimesed on oma igapäevastes rahaotsustes pädevad. Programmi periood 4 aastat (nt 2025-2028) Peavastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3  2 1.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................................. 5 2. Positiivsed arengud valdkonnas .......................................................................................................... 6 3. Olulisemad programmi tegevused riigieelarve strateegias ................................................................. 8 4. Programmi tegevused ja teenused.................................................................................................... 10 Tegevus: Eelarvepoliitika ja kujundamine ja elluviimine ................................................................ 10 Teenus: Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine .................................. 12 Teenus: Majandusprognoosi koostamine ..................................................................................... 12 Teenus: Riigieelarve protsessi juhtimine....................................................................................... 13 Teenus: Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs ............................................................................ 13 Teenus: Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine .................................................. 13 Teenus: Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine ................................................ 14 Teenus: Riigi arvelduste korraldamine .......................................................................................... 14 Teenus: Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus ........................................................ 15 Teenus: Välistoetuste auditeerimine ............................................................................................ 15 Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine..................................................... 16 Teenus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine (RAM) .................................................................... 16 Teenus: Maksukogumine (MTA) ................................................................................................... 18 Teenus: Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse (MTA)......................................................................... 19 Teenus: Mittemaksuliste riiginõuete haldus (MTA) ...................................................................... 20 Tegevus: Finantskeskkonna arendamine ......................................................................................... 20 Teenus: Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus .................................................................... 22 Teenus: Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine .................................................................. 25 Teenus: Rahapesu tõkestamise valdkonna kujundamine ............................................................. 26 Teenus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamine (Rahapesu Andmebüroo) .............................................................................................................. 26 5. Programmi juhtimiskorraldus. ........................................................................................................... 27 Lisa 1. Rahatarga riigi programmi teenuste rahastamiskava ................................................................ 29 2  3 Sissejuhatus Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid. 2025. aastast on üheks programmiks liidetud kaks varasemat Rahandusministeeriumi valitsemisala programmi: riigi rahanduse ja finantspoliitika programm, mis said uue ühise nimetuse “Rahatark riik”. Programmide sisulise ülevaatamise käigus jõuti järeldusele, et tulenevalt kahe varasema programmi eesmärkidest ja tegevustest on tegemist omavahel tihedalt ja sisuliselt seotud valdkondadega, mis panustavad ühiselt Riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamisse ning mida võiks edaspidi käsitleda ühe tervikprogrammina. Lisaks Rahandusministeeriumile aitavad rahatarga riigi programmi ellu viia Maksu- ja Tolliamet ning Rahapesu Andmebüroo. Rahatarga riigi programmiga panustatakse riigi eelarvestrateegias seatud Riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärgi „Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine“ saavutamisse, koondades endas eelarvepoliitika, maksu- ja tollipoliitika, finantspoliitika ja arvestusvaldkonda. Rahatarga riigi programm panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ valdkondade vajalike muutuste saavutamisse: 1. Majandus ja kliima: Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi; Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. 2. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse valdkond: Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi. 3. Oskuste ja tööturu valdkond: Valmistume tulevikutööks. 4. Riigivalitsemine: Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse; Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise. Eesti on koos 198 liikmega Pariisi leppe osapool. Pariisi leppe eesmärgiks on hoida globaalse soojenemise tase alla 1,5 kraadi. Samuti on Eesti Euroopa rohelise kokkuleppe osapool, mille eesmärgiks on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aastaga ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seatud kliimaeesmärgid mõjutavad laialdaselt nii Euroopa Liidu kui 3  4 erinevate riikide poliitikaid ning nende saavutamisse aitavad panustada rahatarga riigi programmis kavandatud tegevused. Rahandusministeerium koos Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebürooga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat, maksu- ja tollipoliitikat ning finantspoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse. Tulemuslik eelarvepoliitika peab tagama mõjusa ja tõhusa eelarvevahendite kasutamise. Eelarvepoliitika hõlmab valitsuse makromajandus- ja fiskaalpoliitiliste otsuste ettevalmistamist, Eesti osalemist Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa Liidu eelarve protsessis; riigi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise korraldamist ja koordineerimist ning riigi ressursside, sealhulgas välistoetuste planeerimist, kasutamise seiret ja hindamist. Eelarvepoliitikat viiakse ellu Rahandusministeeriumi eestvedamisel riigiasutustele avalike teenuste osutamiseks vajalike ressursside planeerimise, nende kasutamise korraldamise ja järelevalvega. Selleks koostatakse Rahandusministeeriumis igal aastal koostöös ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega:  riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia aluseks olev majandus- ja rahandusprognoos;  järgmise aasta riigieelarve ehk riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada;  järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ehk keskpikk vaade riigi ja valdkondade arengule;  fiskaal-struktuurne plaan ehk valitsuse poliitika vastavus stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevatele nõuetele koos fiskaal-struktuurse plaani aluseks oleva majandus- ja rahandusprognoosiga. Rahandusministeerium korraldab riigi rahavoogude juhtimist. Maksu- ja tollipoliitika lähtub õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab soodsa keskkonna majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi regioonis. Maksu- ja tollipoliitika hõlmab otseste ja kaudsete maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning maksukorralduse ja maksukeskkonna alast poliitikat ning selle rakendamist. Lisaks maksude kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises ning tolliprotseduuride lihtsustamise kaudu kaubavahetuse hõlbustamises. Finantspoliitika eesmärk on saavutada (finants)tehingute tegemiseks keskkond, kus võimalikult laial avalikkusel oleks piisav usaldusväärne info majandustehingute kohta, usaldus finantsteenuste vastu ning neil oleks finantstoodete kasutamisele mõistliku hinnaga ligipääs. Samuti ligipääs piiriülestele teenustele. Finantspoliitika valdkonda aitab kujundada Rahandusministeerium ning rakendada Rahapesu Andmebüroo. Finantspoliitika valdkonna alla käib poliitika kujundamine, mis hõlmab analüüsi, nõustamist, õigusloomet ja koordineerimist järgmistes valdkondades: - finantsjärelevalve ja finantsstabiilsus; - finantskirjaoskuse edendamine; - finantsteenuste, sealhulgas innovaatiliste teenuste ja kapitalituru kestlik areng; - finantssektorit kaasavad pensioni- ja teised sotsiaalkindlustusskeemid; - rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine; - raamatupidamine ja audiitortegevus; - hasartmängude regulatsioon. 4  5 Pensionide ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas on Rahandusministeeriumi ülesandeks peamiselt fiskaalse mõju analüüs ja pikaajalised projektsioonid ning finantssektorit kaasavate skeemide regulatsioon. 1.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Rahatarga riigi programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2028. 2025 2026 2027 2028 Mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % -0,8% -3,7% -4,1% -1,4% -1,2% -0,9% -1,7% -2,1% -1,4% SKPst** Maksude osakaal SKPst, %** 32,7% 32,8% 33,5% 32,6% 33,5% 35,8% 36,0% 35,9% 35,7% Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes 6,7% 9,3% - - - 2,4% 2,4% 2,4% - potentsiaalse majanduskasvuga, % Eelarvepoliitika pikaajaline madala madala madala madala madala madala madala madala - jätkusuutlikkus (EK hinnang) riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga Võlakoormus (osakaal SKPst, 8,5% 18,6% 17,8% 18,3% 19,3% 24,3% 25,7% 26,6% 26,4% %) ** Likviidsete finantsreservide 8% 12% 9,9% 11,0% 9,6% 7,7% 7,5% 7,4% 7,1% osakaal SKPst, % ** Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba 22,9% 22,9% 28* 29% 29% 30% 30% 32% 34% pensionifondid v.a. krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, %, > Finants- ja kindlustustegevuse 4,4% 4,9% 4,6% 4,6% 6% 5% 5% 5% 5% osatähtsus SKP lisandväärtuses, % ** II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev 0,7% 0,9% 1% -0,3% 0,1% 0,5% 1% 1% 1,5% keskmine on võrdne või ületab 2%) * hinnanguline ** Seoses SKP prognoositava ja mineviku väärtuse muutusega on muutunud nii tegelikud kui ka sihtväärtused. 5  6 Joonised 2 ja 3. Rahatarga riigi programmi valitud mõõdikud. Tabel 2. Rahatarga riigi programmi eelarve ja selle täitmine tegevuste lõikes, perioodil 2024-2028. Programmi rahastamiskava, tuhat Eelarve Eelarve prognoos eurot 2024RE 2025RE 2026 2027 2028 Rahatarga riigi programm 334 181 365 534 386 726 410 880 433 901 Tegevus: Eelarvepoliitika 267 902 297 895 320 380 344 796 368 855 kujundamine ja elluviimine Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika 59 318 60 042 59 222 59 105 58 063 kujundamine ja korraldamine Tegevus: Finantskeskkonna 6 961 7 596 7 124 6 979 6 984 arendamine * Eelarvepoliitika kujundamise ja elluviimise tegevuse eelarve sisaldab 95% finantskulusid, mis sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Haigekassa ja Töötukassa arvelduskonto jäägi eest makstavaid intresse. Kulude mahtu suurendab intressikulude kasv ca 30 mln eurot. Intressikulud suurenevad seoses laenumahu suurenemisega. 2. Positiivsed arengud valdkonnas EELARVEPOLIITIKA  Eestiga sarnaste Euroopa riikide võrdluses on Eesti riigireiting veidi parem ning riigireitingu väljavaade stabiilne. Reitinguagentuurid tõstavad meie riigireitingu peamiste tugevustena esile Eesti pikaajalise tugeva eelarve- ja majanduspoliitika, madala võlakoormuse ning väljakujunenud ja tugeva institutsionaalse raamistiku.  Eksporditurgude taastumine ning intresside alanemine hakkavad ettevaates majanduse taastumist toetama. Taastuv välisnõudlus võimaldab Eesti tööstusel taas kasvurajale pöörduda. Inflatsiooni aeglustudes hakkasid reaalpalgad taas kasvama, kuid pole veel saavutanud 2021. aasta taset. Sissetulekute ostujõu kasv, tarbimiskindluse kosumine ja vähenevad intressimaksed toetavad eratarbimise kasvu. MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA  Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib jätkuvalt juba kümme aastat järjest USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud madalat halduskoormust, võrreldes teiste riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust. 6  7  Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91 protsenti elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 94 protsenti elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära.  Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Tolliliit on alustanud laiapõhjalist reformi, et veelgi enam toetada ettevõtjaid, samaaegselt tagades efektiivse tollijärelevalve. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aruteludes aktiivselt, sealhulgas võtma ka juhtrolle. PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.  Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on aga muutununud ja laenamine läks 2023. aastal kallimaks. Nüüd on näha jällegi intressitasemete alanemise märke.  Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära kasvanud – pankade viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid üsna väikese osa pankade kogu laenuportfellist.  Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju. Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti.  Finantsteenused, sealhulgas makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.  Eestis tegutseb kokku umbes 70 krediidiandjat (sealhulgas nii pangad kui mitte-pangad), kes tarbijatele laene väljastavad. Krediidiandjate mitmekesisus turul tagab konkurentsi ja tarbijale võimaluse leida turult endale sobivaima hinnaga laenupakkuja. KAPITALITURG  Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna investeerivate jaeinvestorite arv.  Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate jooksul.  Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (näiteks alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2022. aasta lõpuks oli III sambas kokku 187 000 inimest, siis 2023. aasta lõpuks 197 000 inimest ning 2024. aasta esimesel poolaastal lisandus üle 8 000 inimese.  Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2023. aasta seisuga 0,54 protsenti, mis on veidi madalam, kui aasta varem (2022 oli 0,57 protsenti).  Pensioni investeerimiskontosid on 2023. aasta lõpu seisuga avatud 7700, mille kaudu on investeeritud või investeerimisel umbes 89 miljonit eurot (2022. aasta lõpus oli 69 miljonit). 7  8  Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist lepitusmenetluse süsteemi.  Väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta ning seda arendatakse järjepidevalt. 2022. aastast tekkis näiteks pensioniregistri tehniline võimekus arestida II sambast väljavõetavaid summasid. RAHAPESU TÕKESTAMINE  2023. aasta alguses kinnitati Eesti MONEYVAL raport, millega seonduvalt läbis Eesti MONEYVAL- i poolse hindamise, kus hindamisobjektiks on riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide efektiivsus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist MONEYVAL järgmistel aastatel jälgib. Järgmine aruandmine toimub detsembris 2024.  Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastast järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle, tänu millele on see turg tänaseks oluliselt korrastunud. ARVESTUSALA  Arvestusala valdkonna põhiülesandeks on kõigi Eesti majandussubjektide kohta usaldusväärse finantsinfo olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. 2023. aastal oli oluliseks sammuks majandusaasta aruannete kõikidele huvilistele tasuta kättesaadavaks tegemine Äriregistris, mis on tõstnud ka nende loetavust ja kasutust igapäevaste majandusotsuste tegemisel. FINANTSKIRJAOSKUS  Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ja see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste koostöös valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis saavad aluseks teema lõimimisel õppekavadesse ja –materjalidesse. 3. Olulisemad programmi tegevused riigieelarve strateegias  Riigieelarve seaduse põhjalik muutmine, sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamine. Koos riigieelarve seaduse muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised ning viiakse muudatustega ja omavahel kooskõlla.  Eelarverevisjoni läbiviimine eelarvevahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks ning kulubaasi vähendamiseks. Kõigi valitsemisalade kohta eelarve analüüsi nn null-baasiline koostamine ning selle käigus tõusetunud detailsemat analüüsi vajavate valdkondade kohta tõhustamiskavade koostamine. Lisaks välisvahendite ja tulemusvaldkondade arengukavade hindamine riigi poliitika ja selle meetmete rakendamise mõju analüüsimiseks.  Riigi finants- ja strateegilist juhtimist toetava tervikliku infosüsteemi arendamine.  Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve ning Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistiku reformimise järgselt alates 2025. aastast fiskaal-struktuurse plaani koostamine ja elluviimine kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga. Prognoosi- ja analüüsimetoodikate pidev arendamine, et anda võimalikult teadmuspõhine, objektiivne ja täpne sisend valitsusele riigieelarve, riigieelarve strateegia ja fiskaal-struktuurse plaani koostamiseks ning erinevate majanduspoliitiliste otsuste langetamiseks.  Eesti huvide pidev kaitsmine EL eelarveprotsessides, sh järgmise 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimistel ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel. 8  9  Investorsuhete edendamine ja uute laenuinstrumentide kasutusele võtmine, et aidata kaasa riigi võlakirjade õiglasemale hinnastamisele ning vähendada riski, et kriisiolukorras ei ole riigil võimalik vajalikus mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata, tagamaks riigi arvelduste toimimine. Riigi arvelduste tõhusamaks korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist platvormi.  Tehnoloogilise võimekuse loomine automaatseks ja sihipäraseks maksukogumiseks ja tollikuulekuse tagamiseks. Baasvõimekuse jätkusuutlikkuse tagamiseks MTA ühe suurima ja keerukaima IT- süsteemi - maksukohustuslaste registri – tehnoloogiline ümberkirjutamine. Tehnoloogilise võla vähendamine ja MTA andmehalduse korrastamine on aluseks tehisintellekti arendamisele ning andmepõhise aruandluse osakaalu suurendamisele, võimaldades tegevusi maksimaalselt automatiseerida, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele.  Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppest ja Euroopa Liidu otsustest tulenevate maksupoliitiliste valikute analüüsimine ja elluviimine ning Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide jõustamine.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava täitmine, MONEYVAL soovituste alusel valdkonnas tuvastatud puuduste kõrvaldamine, süsteemi efektiivsemaks muutmine ja uue riikliku riskihinnangu (NRA) läbiviimine. Euroopa Liidu ühtse rahapesu tõkestamise järelevalve asutuse ülesehitamisse ja sellega seotud reeglistike väljatöötamisse panustamine. Rahapesu Andmebüroo võimekuse suurendamine ja digilahenduste kasutuselevõtmine, sh strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine ja seda toetava õigusraamistiku loomine, samuti järelevalves maksimaalselt võimaliku kohalolu tagamine ning finantssanktsioonide rakendamine.  Rahvusvahelise kui ka siseriikliku finantsjärelevalve ja finantskriiside juhtimise raamistiku tõhustamine, et tagada eelkõige suurem hoiustajate ja investorite kaitse, samuti ka seni reguleerimata valdkondades (nt hoiu-laenuühistud, krüptovarad).  EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et soodustada regionaalset kapitalituru arengut ja piiriülest kapitali kaasamist, samuti rohelisi investeeringuid. Täiendavate sammude astumine kohaliku kapitalituru arendamiseks.  Suurema tähelepanu pööramine krediidivaldkonna eri aspektidele, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte parem rakendamine ja selle eesmärgi toetamiseks positiivse krediidiregistri loomine; inkassoettevõtete allutamine Finantsinspektsiooni järelevalvele.  Eesti elanikkonna rahatarkuse edendamine. Eesmärgiks on tagada avaliku-, era- ja kolmanda sektori tihedas koostöös rahatarkuse kättesaadavus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti leida kaasaegseid võimalusi, kuidas motiveerida inimesi neid teadmisi praktikas kasutama ning vajadusel ka nõu ja abi küsima.  Euroopa Liidu kestliku rahastamise initsiatiivi raames ettevõtete kestlikkusaruandluse ülevõtmine ja kontrollimise süsteemide juurutamine. 9  10 4. Programmi tegevused ja teenused Tegevus: Eelarvepoliitika ja kujundamine ja elluviimine Eesmärk: Riigi eelarves ja rahaasjades valitseb selgus, valitsus saab tipptasemel ekspertnõu ja välisrahastus toetab Eesti arengut. Tabel 3. Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2028. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi jah jah jah jah jah jah jah jah jah paranemisel eelarveaasta kestel Valitussektori nominaalne 0,1% -5,4% -2,6% -1,1% -2,8% -3,0% -2,8% -2,5% -1,2% eelarvepositsioon SKPst, % ** Perioodi 2021-27 struktuurivahendite - - - - 3% >30% >50% >70% >80% kasutamine (osakaal kogumahust), % Audiitorite poolt leitud veamäär välistoetuste üldkogumis (hinnang 0,9% 0,8% 1,4% 1,1% 3% 2% 2% 2% 2% auditeeritud valimi pinnalt), %,< Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks - - - jah jah jah jah jah jah RM-i kontserni kuuluvatelt kontodelt E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt - - - 100% 100% 100% 100% 100% 100% teostatud väljamaksed (tehniline), %-des ** Seoses SKP prognoositava ja mineviku väärtuse muutusega on muutunud nii tegelikud kui ka sihtväärtused. 10  11 Joonis 4 ja 5. Eelarvepoliitika valdkonna valitud mõõdik. Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome Eelarvepoliitika valdkonnas tähelepanu vajavad teemad: 2023. aasta lõppes 1,1 miljardi euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist 2,8 protsenti. Võrreldes 2022. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 697 miljoni euro võrra suurem. Valitsus on otsustanud ja kavandanud lähiaastateks mitmeid maksutõuse, millel on ühest küljest riigirahanduse olukorda parandav, aga teisest küljest majanduse taastumist jahutav mõju. Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel riigieelarve ja riigieelarve strateegia kohaselt 2024. aastal 23,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja 2028. aastaks 26,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Hetkel ei ole veel mitmeid riigieelarve strateegias planeeritud meetmeid seaduse tasemel vastu võetud ning mitmed muutused võtavad planeeritust enam aega, seega võib planeeritu mõningal määral muutuda. Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu suvel 2023 AA- tasemelt ühe astme võrra allapoole, tasemele A+. Reitingu langetuse peapõhjuseks oli riigi rahanduse olukorra halvenemine, kus valitsussektori võlakoormus jätkab lähiaastatel suurenemist. Ühe nõrkusena tuuakse välja ka sisemajanduse koguprodukti nõrga arengu, mis on languses teist aastat järjest. Eesti reitingut ennast toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse. Euroopa Komisjon järeldas häiremehhanismi aruandes, mille ülesanne on teha kindlaks võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse risk, et täiendav põhjalik analüüs on vajalik teha ka Eesti kohta. Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Olulised väljakutsed on uute laenuinstrumentide kasutuselevõtt, et võimalikult paindlikult saaks reageerida suurenenud laenuvajadusele ning võlakohustuste portfelli optimaalne kulu ja riski suhe oleks tagatud. 11  12 Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel ning puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus toetamaks valitsemisalasid tegevuspõhise riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel. Riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust saab suurendada ning kogu tegevuspõhise riigieelarve potentsiaali ehk teadmist võimalikest ja valikutest riigi tõhusamaks ja mõjusamaks juhtimiseks, otsustusprotsessis paremini ära kasutada. Mahukate riigieelarve tekstidokumentide koostamise protsess ei ole osalistele mugav ning suure käsitöö mahu tõttu ajakulukas ja mitmekordset kontrolli vajav. Puudub rohe-eelarve koostamise metoodika. Eelarvepoliitika valdkonna teenused Teenus: Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine Eesmärk: Tagada EL majanduste ühtlane, jätkusuutlik ja stabiilne areng. EL arengusuundade määratlemises hoida tähelepanu Eestile olulistele küsimustele, läbirääkimistel ning eelarvekomitees tagada Euroopa ühiste eesmärkide piisav rahastamine ja Eesti huvide kaitstus. Eesti huvide pidev kaitsmine EL eelarveprotsessides, sh järgmise 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimistel ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel. Teenus: Majandusprognoosi koostamine Eesmärk: Pakkuda täpset ja sõltumatut analüüsi ning prognoosi majanduse ja riigi rahanduse väljavaadete osas vastavalt riigieelarve seaduses, Vabariigi Valitsuse seaduses ning rahandusministeeriumi põhimääruses sätestatule. Vastavalt riigieelarve seadusele makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi ning fiskaal- struktuurse plaani (varasemalt stabiilsusprogrammi) koostamine igal aastal, toetamaks riigieelarve koostamist. Makromudeli arendamine koostöös teadus-arendustegevuse teostajatega (2024-2026), mille eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust ja teadmust majanduse erinevate komponentide omavahelisi keerukaid seoseid terviklikult käsitlevate mudelite alal, luues võimalused Rahandusministeeriumi vajadustele vastava makromudeli(te) välja töötamiseks ja rakendamiseks fiskaalpoliitika osakonna töös. TSI projekt ”Mikro-makro simulatsiooni korraldamine“ (2024-2026). Valimiste-eelne riigi rahanduse sisendanalüüs enne valimiskampaaniate käivitumist (2025-2026). Valimislubaduste analüüsi läbiviimine, hindamaks mõju riigi rahandusele (2027). 12  13 Teenus: Riigieelarve protsessi juhtimine Eesmärk: Eelarve operatiivne planeerimine on kooskõlas strateegilise raamistikuga ja toetab eesmärkide saavutamist. Riigi eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamine, elluviimise korraldamine selliselt, et see on kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga ning toetab riigi eesmärkide saavutamist. 2024. aastal lõppenud riigieelarve protsesse toetava infotehnoloogilise lahenduse eelanalüüsi järgselt algab arendustöö ning selleks eelarvevahendite taotlemine. Paralleelselt arendatakse edasi ka eelarvestrateegia ja riigieelarve protsesse, sealhulgas jätkatakse eelarveprotsessi automatiseerimisega ning seostatakse omavahel paremini menetlusprotseduurid riigi olemasolevate tulemus- ja finantsjuhtimisega seotud infosüsteemidega. Jätkatakse riigi arendus- ja finantstöötajate koolitusprogrammiga olemasolevate eelarve infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks. Teenus: Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs Eesmärk: Vabariigi Valitsuse nõustamine eelarve, maksunduse ja makromajanduse küsimuses, et analüüsidele tuginedes saaks Valitus teha informeeritud poliitikaotsuseid. Majandus-, eelarve- ja maksupoliitiliste muudatuste mõjuanalüüside koostamine (sealhulgas eelnõude mõjuanalüüs), kehtivate poliitikate analüüs ja nendest tulenevad soovitused. Samuti nendeks tegevusteks vajalik majanduse ja riigi rahanduse seire. Fit for 55 kliimapaketi rakendamise mõjuanalüüsi läbiviimine teaduspartnerluse raames (2026). Teenus: Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine Eesmärk: Strateegiline ja finantsjuhtimine on riigis ühtsetel alustel ja omavahel seostatud. § Riigieelarve seaduse põhjalik muutmine, sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamine. Koos riigieelarve seaduse muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised ning viiakse muudatustega ja omavahel kooskõlla (2023- 2025). Tulemusaruandluse kaudu informatsiooni pakkumine viisil, mis tagab nii riigi tegevuste läbipaistvuse kui ka alusinfo otsuste tegemiseks. Hindamiste ja tõhustamiskavade koordineerimise kaudu otsustajatele ekspertiisi pakkumine paremate poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja kokkuhoiuks. Jätkatakse valitsemisalade toetamist tegevuspõhise riigieelarve rakendamisel, kuivõrd seos poliitika kujundamise, valitsemisalade juhtimise ja ressursside juhtimise vahel on osaliselt veel ebaühtlane. Eelarverevisjoni läbiviimine eelarvevahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks ning kulubaasi vähendamiseks. Kõigi valitsemisalade kohta eelarve analüüsi nn null-baasiline koostamine ning selle käigus tõusetunud detailsemat analüüsi vajavate valdkondade kohta tõhustamiskavade 13  14 koostamine. Lisaks välisvahendite ja tulemusvaldkondade arengukavade hindamine riigi poliitika ja selle meetmete rakendamise mõju analüüsimiseks. Teenus: Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine Eesmärk: Tagada välistoetuste kasutuselevõtt maksimaalses mahus, võimalikult kiiresti ja tulemuslikult. Rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ning eelarve otsuste ettepanekute koostamisega. Osaleme valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises ning koordineerime Euroopa Liidu ja teiste toetuste planeerimist ja rakendamist. Koordineeritakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Taaste- ja vastupidavusrahastu strateegiate tulemuslikku elluviimist, vajadusel ajakohastamist ning seeläbi planeeritud vahendite maksimaalset kasutuselevõttu, et toetada erinevate poliitikavaldkondade arengueesmärkide ja - hüpete elluviimist. Viiakse läbi rida EL ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise hindamisi:  Euroopa Liidu struktuurivahenditest teostatud transpordiinvesteeringute mõjude hindamine (2025);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendussüsteemi ja projektide valikukriteeriumide hindamine (2025);  Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite mõju regionaalarengule (2026);  Ida-Viru piirkonna arendamise rakendussüsteemi hindamine (2026);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava vahehindamine (2025- 2026);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine (2025-2027);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide panus EE2035 sihtidesse, riigipõhiste soovitustega arvestamine ja EL lisandväärtus (2025-2027);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava järelhindamine (2027- 2029);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide transpordiinvesteeringute mõjude hindamine (2028-2029). Teenus: Riigi arvelduste korraldamine Eesmärk: Riigi arvelduste (maksed ja laekumised) toimimine on tagatud. Korraldatakse riigiasutuste: Tervisekassa, Töötukassa, riigi asutatud sihtasutuste ja teiste asutuste kassalist teenindamist (s.t vahendatakse makseid, laekumisi ja muid makseteenuseid), mis toimub e- riigikassa süsteemi ja krediidiasutustes olevate Rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu kuuluvate pangakontode vahendusel. E-riigikassa on internetipõhine maksesüsteem, mille kaudu edastatakse asutuste maksed pankadesse või teostatakse e-riigikassa sisese maksena. 14  15 E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine. Eesmärk on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel (2023-2027). Teenus: Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus Eesmärk: Riigil on igal ajahetkel olemas piisavalt vahendeid, et täita riigi finantskohustusi. Riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru (reservi) või võetakse vajadusel laenu. Oluline on järgida nõudeid, mis valitsus on kehtestanud likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise miinimumtasemele (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi, laenulimiidi jmt lepingud). Võlakohustuste võtmise valmiduseks luuakse ligipääs kõikides õigusaktides nimetatud võlainstrumentide rakendamiseks (kehtestatakse vajalikud rakendamise aluseks olevad Rahandusministeeriumi käskkirjad, antakse volitused, sõlmitakse lepingud). Kasvava laenuvajaduse tingimustes on vajalik suurendada ja hajutada investorbaasi üle maailma. Võlakirjaemissioonide õnnestumiseks ning laenuportfelli mitmekesistamiseks, kohtutakse rahvusvaheliste investoritega ning tutvustatakse Eesti rahandust. Hoitakse pidevalt ajakohasena ja välisveebis kättesaadavana Eesti rahanduse olukorda iseloomustavaid kokkuvõtteid, esitlusi ja tutvustusi. Laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Laene ja riigigarantiisid antakse: 1) avalike ülesannete täitmiseks; 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi; 3) asutustele, kelle raha riik hoiab ja paigutab või nende kohustuste tagamiseks; 4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel; 5) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks. Teenus: Välistoetuste auditeerimine Eesmärk: Välisdoonorite poolt eraldatud toetusvahendid on rakendatud tõhusalt ning järgides kokkulepitud reegleid. Välisvahendite auditeerimise eesmärk on anda kord aastas siseriiklikult ja doonoritele hinnang süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta. Auditeerimine koosneb kahest suunast: kulude auditeerimine statistilise valimi alusel ning toetuse andmise ja kontrolli eest vastutavate asutuste tegevuste auditeerimine. Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks hinnanguliseks veamääraks aasta jooksul tehtud kulude kogumahust kuni 2%, mille ületamisel loetakse kontrollisüsteemi liiga nõrgaks. 15  16 Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Eesmärk: Maksude kogumine ja tolli korraldus on arusaadav, stabiilne ja tõhus. Tabel 4. Maksu- ja tollipoliitika mõõdikud, tegelikud väärtused ja sihttasemed, perioodil 2019-2028. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Tarbimise efektiivne 23,5% 22,4% 22,8% 21,6% 21,3% 23,4% 23,8% 23,5% 23,3% maksumäär, % Tööjõu efektiivne maksumäär, % 32,2% 32,2% 33,2% 33,7% 33,6% 34,5% 34,3% 34,4% 34,4% Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), -0,3% 0,1% 0,1% -0,2% 0% 1,3% 0,7% 0,2% maksumuudatustest tingitud kõikumine alla 1,5% SKPst, % Maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve 3,2% 3,4% 3,4% 3,5% 4,1% 2,8% 2,8% 2,8% maksutuludega, %,< Eesti koht Tax Foundation rahvusvahelise maksualase 1 1 1 1 1 3 3 3 3 konkurentsivõimelisuse indeksis ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud 0 0 0 0 1 0 0 0 0 rikkumismenetluste arv Laekunud maksude suhe 101,3% 100% 102% 108% 99% 100% 100% 100% 100% riigieelarve prognoosi, % Maksuaugu osakaal laekunud 4,2% 3,5% 2,6% 2,4% 2,4% >5% >5% >5% >5% maksudest, % Aruandeperioodi nõuete 99,4% 98,8% 99,4% 99,4% 99,4% 98% 98% 98% 98% tasumise osakaal, % 67 68 70 67 66 66 66 66 66 Maksutahte indeks Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome Teenus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine (RAM) Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Vajab tähelepanu: 16  Maksukoormus, mis 2022. aastal pisut langes, jõuaks 2024. aastal taas kriisieelse aja taseme lähedale (33,3% SKPst aastal 2024 vs 33,5% aastal 2019). 2024. aasta lõpus seadustatud maksumuudatuste tulemusena lisandub 2025. aastast julgeoleku tagamise eesmärgil maksutulu 1% ulatuses SKP’st, mistõttu on oodata maksukoormuse edasist tõusu. Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Välisorganisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, on rõhutanud stabiilse maksutulu kogumise olulisust, et vähendada eelarve struktuurset defitsiiti. Tegevused: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine hõlmab maksude, riigilõivude ja tollialast analüüsi, õigusloomet, nõustamist ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimist. Lisaks maksude kogumise regulatsioonidele, hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks on vajalik hoida maksusüsteem stabiilsena ja maksukoormus optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse riigi kohustustega. Maksukoormuse jaotus peab olema majanduslikult mõistlik ja õiglane. Maksumäärade tõstmisele peaks eelistama maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud maksude tõhusamat kokku kogumist. Maksuvaidlustes Euroopa Liidu kohtu praktika jälgimine ning siseriiklikus õiguses vastavate muudatuste tegemine vähendab rikkumismenetluste algatamise tõenäosust ja koos sellega riikliku maine kahju tekkimise ja täiendavate rahaliste kulutuste tegemise riske. Vältimaks rikkumismenetlusi, analüüsime pidevalt maksusüsteemi ja teeme vajadusel ettepanekuid muudatusteks. Käibemaksuseaduse muudatuste eesmärgi saavutamise järelhindamine (2026). Tulumaksuseaduse muudatuste eesmärgi saavutamise järelhindamine (2027). Mootorsõidukimaksu järelanalüüs (2027-2028). Julgeolekumaksu järelanalüüs (2029). Ausama konkurentsikeskkonna loomiseks laiendatakse veebiplatvormide kohustusi esitada maksuhaldurile tehinguandmeid: teenuse- ja e-kaubandusega tegelevatele platvormidele lisatakse krüptovaluuta vahendajad ja pakkujad. See omakorda aitab kaasa maksukuulekuse suurendamisele. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine energiatoodete ja elektriaktsiisiga maksustamise süsteemis ning süsiniku piirimeetme rakendamine energiamahukate toodete impordi suhtes. Sihitud meetmetega tõhustatakse nii otseste kui kaudsete maksude kogumist: kasumijaotusel põhinevale ettevõtte tulumaksu süsteemile lisatakse sätteid, mis vähendavad maksuvältimist võimaldavaid skeeme; maksuhaldurile luuakse anomaaliate leidmiseks tööriistad läbi uuendatud käibearuandluse. Maksumaksjate halduskoormust aitavad kontrolli all hoida tänapäevased digilahendused. 17 Teenus: Maksukogumine (MTA) Eesmärk: Koguda kokku riigi maksutulud ja toetada ausat maksukonkurentsi. Vajab tähelepanu: Järgnevate aastate väljakutse on säilitada ja kasvatada organisatsiooni IT- ja andmevõimekust, et kaasas käia muutuvate oludega, sh kasvavate riigi ootuste ja klientide vajadustega. Seepärast on MTA siht kasvatada suutlikkust üha enam protsesse automatiseerida, pakkuda klientidele reaalajas andmevahetust (TSD ja KMD deklaratsioonide esitamise asemel automaatne andmevahetus ERPidega) ja nutikamaid teenuseid. See võimaldab vähendada nii Maksu- ja Tolliameti kui klientide halduskoormust, et MTA toimiks ka muutuvates oludes üha efektiivsemalt. Kaks suuremat tuluallikat riigieelarves on käibemaks ja tööjõumaksud. Käibemaksukohustusest kõrvale hoidumise tõttu laekumata maksudest tekib riigile maksukahju eelkõige deklaratsioonidel valeandmeid esitavatest ettevõtetest või ettevõtetest, kellel on tekkinud käibemaksukohustuslaste registris (KMKR) registreerimise kohustus, kuid kes on seda kohustust ignoreerinud ja jätnud sel viisil käibe deklareerimata. Tööjõumaksude laekumisele kujutab enim ohtu varjatud töötasu ehk nn ümbrikupalk – tööandja poolt makstud palk, mis on kas osaliselt või täies mahus makstud illegaalselt, eesmärgiga vältida maksude tasumise kohustust. Tegevused: Maksu- ja Tolliameti visioon on toetada Eesti riigi kujunemist kõrgeima kontaktivaba maksukuulekusega riigiks Euroopas. Maksukuulekuse all mõistame taset, mil määral maksumaksja täidab riigi maksuseadusi ja muid maksu- ja tollialaseid ettekirjutisi. Kontaktivaba maksukuulekus aga eeldab, et maksukohustuse täitmise jaoks vajalikud teenused toimivad tema jaoks taustal automaatselt ja maksumaksja saab need täita minimaalse halduskoormusega. MTA järelevalvelised tegevused peavad olema hästi sihitud, mõjusad ja riskipilt arvestama muutuva majanduskeskkonna väljakutsetega. Selleks loob eelduse tugev andmeanalüütiline võimekus ja reageeriva ressursi võimendamine kõige olulisemates kohtades. MTA tugevus on erinevate mõjutusmeetmete kasutamise võimalus – alustades nõustamisest ning lõpetades vajadusel ka karistamisega. Parima tulemuse saavutamiseks peavad järelevalvelised tegevused olema hästi sihitud, võimalikult mõjusad ja läbi viidud süsteemselt ning meie riskipilt peab arvestama muutuva majanduskeskkonnaga seotud väljakutseid. Tehakse ettevalmistusi, et minna üle andmepõhisele aruandlusele, mis on osa Maksu- ja Tolliameti plaanist liikuda reaalajamajanduse suunas, et võimaldada saata andmed otse raamatupidamisprogrammist MTA-le ja kõikidele teistele õigustatud asutustele korraga. Automaatne käibedeklaratsioonil arve andmete esitamine, sõltumata arve summa suurusest ja maksukohustuslaste vahelistele tehingutele teostatakse masintöödeldavate arvete (e-arvete) esitamise kohustuse tekkimisel. Need lahendused aitavad deklaratsioonide esitamist maksimaalselt automatiseerida, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele. Järgnevatel aastatel korrastatakse MTA andmehaldust ja kasvatatakse analüüsivõimekust. MTA tegevuste tulemuslikkus sõltub andmete targast kasutamisest, mille eelduseks on kvaliteetsed, struktureeritud ja jätkusuutlikult hallatud andmed. Selleks on vajalik andmed kirjeldada, süstematiseerida ning võtta kasutusele uudsed IT-lahendused andmete hoidmiseks andmeaidas. MTA siht on saavutada kiirem ja selgem arusaam keskkonnas toimuvast juhtimisotsuste tegemiseks 18 ning luua eeldused andmeteadusega tegelemiseks. Kvaliteetne andmehaldus on oluline eeldus kõrgeks automatiseerituseks ja tehisintellekti arendamiseks. Analüütilise võimekuse kasvatamiseks plaanime kasutusele võtta tehisintellekti (AI) lahendused, mis aitavad teostada võrgustiku analüüse. Võrgustikuanalüüs võimaldab näha terviklikku ja kontekstipõhist ülevaadet seostest ja samuti tuvastada anomaaliaid ja peidetud mustreid ning suurendada objektivaliku täpsust ja seeläbi maksulaekumist. Koalitsioonilepingust tulenevate maksumuudatuste elluviimine, millest suurimad on mootorsõiduki- ning plaanitava julgeolekumaksu rakendamine. Maksu- ja Tolliamet teeb IT arendused maksukohustuse arvutamiseks, maksuteadete väljastamiseks ja laekumiste üle arvestuse pidamiseks ning tagab maksumaksjate nõustamise ja järelevalve. Teenus: Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse (MTA) Eesmärk: Tagada ühiskonnakaitse ehk ainult ausa kauba liikumine üle Euroopa Liidu välispiiri. Vajab tähelepanu: Euroopa Liit, sh Eesti riik on kehtestanud Venemaa Föderatsioonile sanktsioone, takistamaks agressorriigil Ukrainas sõjategevuse jätkamist. Väljakutse on tagada sanktsioonialaste rikkumiste tuvastamine ja menetlemine ning tõhusate meetmete välja töötamine ja rakendamine, et vastav kaup ei jõuaks otse või teiste riikide kaudu Venemaa Föderatsiooni. Piiririigid peavad tegutsema ühetaoliselt, et tagada sanktsioonide mõju. Lisaks sanktsioonidele on Euroopa Liit kehtestanud Venemaa toidukaupadele (viljatooted) tariifid, mis tõstavad tollimaksu laekumisega seotud riske. Ukraina sõda omab lisaks sanktsioonidele ka laiemat mõju piiriülesele kaupade liikumisele ning tõusnud on strateegiliste kaupade ning aktsiisikaupade salakaubaveorisk. Euroopa Liit on valmistumas tollireformiks, mis mõjutab oluliselt lisaks ettevõtjate tegevusele ka tolliadministratsioonide toimimist, sh nõuab tolli valdkonna infosüsteemide arhitektuuri muudatusi (Liidus loodav andmekeskus), järelevalve sh järelkontrolli võimekust, andmete põhiste teenuste ja järelevalve korraldamist, riskide haldust jpm. Illegaalseid tooteid eelistatakse eelkõige nende odavama hinna tõttu, mistõttu viimaste aastate elukalliduse tõus annab alust oodata odavamate alternatiivsete kaupade poole pöördumist. Probleemiks on alkoholi ja tubakatoodete Eesti turule toimetamine ja lõpptarbijatele müümine, jättes aktsiisi ja käibemaksu tasumata. Narkokurjategijad otsivad aktiivselt uusi võimalusi narkootiliste ainete transportimiseks. Endiselt kasutatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tellimiseks posti- ja kullerteenuseid. Lisaks on narkootikumide salakaubavedu üle-EL kõrge riskiga meretranspordil. Tegevused: Sisejulgeoleku tagamine läbi tõhusa tollijärelevalve korraldamise ja tollipiiri kaitsmise, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu ning tagada Venemaa agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonide rakendamine, sanktsioonidest möödahiilimise katsete tõkestamine ning tõhus väärteomenetlus. Selleks on oluline tagada tolliprotseduuride terviklik järelevalve, hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), tagada piisav mehitatus sanktsioonimeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, mis looks suutlikkuse üle 19  vaadata kaubavoogusid mõistliku ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul tasemel. Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõstnud kordades tolliformaalsuste ajalist kestvust, kuna võrreldes varasemaga on oluliselt tähtsamaks muutunud just julgeoleku tagamine. Eesti algatatud idapiiri tollikoostöö laiendamine kõikidele transpordiliikidele (EU CAB), eelkõige eesmärgiga tõhustada narkootikumide salakaubanduse vastast võitlust. Tegemist on järgmise etapiga liikmesriike toetava üle-Euroopalise Tolliameti loomisele. Koostöö arendamine ettevõtjatega narkoriskide maandamiseks. E-tolli infosüsteemide uuendamisega jätkamine ja tollireformi ettevalmistamisega alustamine. Tolliprotseduuride, sh eTolli süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit) täiendamine panustab sanktsioonide edukasse rakendamisse ja heidutushoiakute tõhustamisse ning parandab julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti riikides ja EU üleselt. Prioriteedina toimub tolli „ühtse akna“ edasiarendus, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja tagada elektrooniline suhtlus partnerasutustega. Tollikontrolli tõhustamiseks võtame kasutusele tehisintellekti võimalusi, et viia läbi röntgenpiltide analüüsi. Tavapärane röntgenpiltide analüüs on ajakulukas ja pildilugemine keerukas, sest silmaga on keeruline erisusi märgata. AI kaasabil on võimalik suurendada kontrollide mahtu ja vähendada inimlikke eksimusi pildilugemisel ja kasvatada kontrollide mahtu. Teenus: Mittemaksuliste riiginõuete haldus (MTA) Eesmärk: Pakkuda teistele riigiasutustele nõuete haldamise ja sissenõudjana esindamise teenust ning osaliselt ka nõuete esmase sundtäitmise toimingute teostamist. Maksu- ja Tolliamet pakub kohtutele, prokuratuurile, Tallinna linnale, Transpordiametile, Sotsiaalkindlustusametile, Kaitseressursside Ametile, Keskkonnaametile ja Haridusministeeriumile nõuete haldamise ja sissenõudjana esindamise teenust, osadele nõuete teeb ka esmaseid sundtäitmise toiminguid ise. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise tsentraliseerimisel MTA-sse tekib ülevaade riigi nõuetest, väheneb käsitöö ja väga suur tegevuste dubleerimine erinevates riigiasutustes, paraneb sissenõudmise efektiivsus ning riigi tulud kasvavad. Kodanikul tekib iseteeninduskeskkonda ühtne vaade enda nõuetest riigi ees, neid saab mugavalt ühest kohast tasuda ning enammakstud summasid automatiseeritult tagasi küsida, kodaniku jaoks vähenevad ka täitekulud võrreldes tänasega. 2025. ja 2026. aasta IT arendustega loob MTA eeldused uute PPA ja Päästeameti nõuete halduse ja sissenõudmise ülevõtmiseks kaasajastades ja täiendades enda tänaseid automatiseeritud protsesse ning luues uued vajalikud sõnumivahetused. Tegevus: Finantskeskkonna arendamine Eesmärk: Finantskeskkond on usaldusväärne, stabiilne ja konkurentsivõimeline, seda ei kasutata kuritegevuseks ning inimesed käituvad rahatargalt. 20 Tabel 5. Finantskeskkonna arendamise tegevuse mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2028. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja 174 180 210 250 131* 290 300 300 300 filiaalina tegutsejate pakkujate arv, > Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tekkiva erakorralise kulu suurus Tähtaegselt üle võtmata EL 0 1 4 7 5 0 0 0 0 õigusaktide arv II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta 0,61% 0,59% 0,58% 0,57% 0,54% 0,52% 0,51% 0,50% 0,49% keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, % III sambas hõlmatud inimeste 94 167 179 186 196 205 210 212 215 arv 000 200 500 500 500 000 000 000 000 OECD Finantskirjaoskuse Ei uuringu Eesti koht riikide - 7 - - hinnat - - - - edetabelis: hoiakud ud OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide - 13 - - 23 - - - - edetabelis: käitumine OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide - 4 - - 3 - - - - edetabelis: teadmised Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele 0 0 0 15 10 8 5 5 olukorrale (MONEYVAL), hinnangud "osaliselt vastavuses" või "madal" puuduvad Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal 4,4% 4,1% 4% 4% 4% 4% 4% 4% kõikidest registrile esitatavatest, % Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega 80% 80% 80% 80% aastaaruannetes kajastatud varade müügitulu suhe, % Audiitorettevõtjate osakaal, 93% 94% 88% 81% 100% 100% 100% 100% kelle kvaliteedikontrolli tulemus 21  vastab nõuetele või on väheoluliste puudustega Audiitori märkusteta esitatud aruannete osakaal kõigist 100% 100% 100% 100% esitatud kestlikkusaruannetest, % Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate 28% 27% 47% 21% 38% 30% 30% 30% 30% teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest, % RAB-i tegevusloaga isikute 4% 38% 32% 15% 41% 30% 30% 30% 30% järelevalvega kaetus * (võrreldes varasemate aastatega on seda metoodikat korrigeeritud - välja on jäetud maaklerid, ilma loata fondivalitsejad) Joonised 6 ja 7. Finantskeskkonna arendamise tegevuse mõõdikud. Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome Teenus: Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus Eesmärk: Kodanikele ja ettevõtjatele finantsteenuste osutamisega seotud regulatiivse raamistiku pakkumine, mis on piisavalt aja- ja asjakohane, selge ja usaldusväärne ning mis on kooskõlas EL ja muu vajaliku rahvusvahelise õigusega ja arvestab üldtunnustatud parimaid praktikaid. Tegevuste peamise tulemina peaks Eesti finantssüsteem olema stabiilne ning hoiustajate ja investorite vahendid kaitstud. Finantssektorit puudutavate tõrgete ja kriiside korral tuleb tagada ametiasutuste sujuv koostöö ja viia miinimumini kulud maksumaksjate jaoks. Teiseks on oluline, et Eestis oleks piisav arv piisavalt erinevaid finantsteenuste pakkujaid, et tagada võimalikult lai finantsteenuste kättesaadavus mõistliku hinnaga. Vajab tähelepanu finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisel: 22  Finantskriiside ennetamise ja juhtimise raamistikku saab muuta tõhusamaks. Esiteks, kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike kriisilahendusmeetmete rakendamiseks. Teiseks, Tagatisfondil ei pruugi olla piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis. EL Pangandusliidu projekti lõpuni viimine (mh ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks aga muutma ELi finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna. Hetkel ei pruugi koostöö ja infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu tõkestamine). Samuti on muutunud julgeoleku olukord esitanud uusi väljakutseid ka finantssektorile. Näiteks tuleb tagada valmisolek, kui kriis hakkab pihta muudest valdkondadest (nt elektri- või sidekatkestused) või kui küberrünnakud tabavad ka finantssektorit. Kõik finantsturul tegutsejad ei ole täna finantsjärelevalve all. Eelkõige on murekohaks hoiu- laenuühistud, kelle viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiustajate kindlustunnet. Jätkuvalt esineb üsna palju nö lõhkilaenamist - paljud inimesed ei suuda tasuda õigeaegselt oma tarbimislaene. See võib tähendada, et kõik krediidiandjad ei väljasta laene piisavalt vastutustundlikult või puuduvad võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Eelkõige positiivse krediidiregistri loomine võiks aidata seda probleemi lahendada. Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi lihtsasti lahendada ilma kohtusse pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi loomine. Tegevused: EL Pangandusliidu projekti tulemusena finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine (Euroopa Keskpanga juures oleva ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse EL kriisilahendussüsteemi tõhus toimimine, sealhulgas ühtse EL kriisilahendusfondi piisava rahastamise tagamine). Hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine, sealhulgas finantseerimismudelite ühtlustamine liikmesriikides ja võimaliku EL ülese hoiuste tagamise süsteemi/skeemi loomine (2024–2028). Pankade ja kindlustusandjate juhtimisnõuete ning kapitalinõuete uuendamine ja rakendamine, kontrolli suurendamine hoiu-laenuühistute üle (2024–2027). Koostöövõrgustiku tõhustamine ja täiendamine Põhja-Balti regioonis (sh euroala väliste Põhjala riikidega), finantskriisiharjutuste abil koostöövõrgustiku toimimise testimine (2024–2025). Regulatiivse keskkonna loomine, mis soodustab finantsteenuste pakkumist kestlikult (vastavalt enviromental (E), social (S) ja, governance (G) kriteeriumitele) (2024–2027). Pankade ja teiste finantssektori ettevõtete hädaolukordadeks valmisoleku ja muude riskide maandamise (nt tehnilised rikked, operatiivsed vead, küberründed jmt) regulatsiooni väljatöötamine/muutmine, muuhulgas digieuro ja nn off-line kaardimaksete kasutamise võimaldamine (2024-2026). Ülelaenamise vähendamiseks ja vastutustundliku laenamise suurendamiseks positiivse krediidiregistri loomiseks vajaliku regulatsiooni väljatöötamine. 23  Muude meetmete analüüs, mis võimaldaks vähendada ülelaenamist - sissetuleku/laenumaksete määra ettenägemine, intressi- ja viivismäära alandamine, öise laenamise piiramine jms (2024 - 2026). Vajab tähelepanu konkurentsiolukorra suurendamisel ja finantsteenuste arengu soodustamisel: Konkurentsi soodustamine finantsteenuste valdkonnas (pangandus, investeerimine, kindlustus jne), et teenuste valik oleks mitmekesine, aga ka hind oleks tarbijale taskukohane ja julgustaks tarbijat finantsteenuseid rohkem tarbima. Muuta Eesti kapitaliturg atraktiivsemaks ja mitmekesisemaks ehk ettevõtetel oleks tänasega võrreldes lisaks pangalaenudele muid võimalusi kapitali kaasamiseks, sh ka näiteks pensionifondide investeeringute näol. Jaeinvestoritele laiema valiku instrumentide tekitamine raha paigutamiseks nii lühi- kui pikaajaliselt. Aidata kaasa väärtpaberituru infrastruktuuride (registrite ja arveldussüsteemide) integreerumisele, et lihtsustada ja muuta odavamaks investorite jaoks väärtpaberitesse investeerimist üle EL-i. Eesti elanikkonna ja ettevõtete rahatarkusese panustamine, et rahatarkus oleks kõigile kättesaadav ja et head teoreetilised teadmised jõuaks üha enam ka praktikasse. Vältimaks finantsteenuste valdkonna ülereguleerimist, tuleb proaktiivselt EL läbirääkimistel enam kaitsta Eesti huve, lähtuvalt meie riigi väiksusest ja ära kasutada EL õiguses sätestatud valikukohti, et kehtestada liberaalsemaid nõudeid või jätta mõni nõue üldse kehtestamata. EL läbirääkimisetel rõhuda enam proportsionaalsuse arvestamisele, et väiksematel teenusepakkujatel oleksid leebemad nõuded, tagamaks nende konkurentsivõime nii kohalikul kui EL finantsturul. Seeläbi mitmekesistuks finantsteenusepakkujate hulk Eesti finantsturul. Tegevused: EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine ja nende rakendamine, sh väärtpaberituru- ja investeerimisfondide alase õiguse muutmine, et soodustada piiriülest kapitali kaasamist (2024–2027). Fintech ettevõtete arengut eesmärgistava strateegilises või muus vormis koostöö loomine koostöös partneritega. Selle elluviimiseks vajalike tegevuskavade ja struktuuride loomine (2025). Finantssektori konkurentsi tõstmisele suunatud tegevused ja eelduste loomine uute finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme (sh võimalikud muudatused investorikaitse skeemis) ja võrdse kohtlemise tagamine. Riskikapitali- ja muude investeerimisfondide valdkonna regulatsiooni muutmine (2025-2027). Aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registripidamise ning nende väärtpaberitega seotud arvelduste toimimise valdkonna täiendav analüüs, kas seni kehtinud registrikorraldust oleks vaja muuta, sh milliseid samme saaks astuda, et meie väärtpaberite keskdepositoorium (väärtpaberite register) oleks rohkem integreeritud või liidestatud teiste EL liikmesriikide depoodega (2026). Viia läbi uuring: „Kuidas jätkuks raha pensionipõlve lõpuni?“ (2026-2027). Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine. Jätkuvalt on fookus haridussüsteemi puudutavatel tegevustel, nagu õppematerjalide süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine ning rahatarkuse õpetajate süsteemne õpetamine ja muul viisil toetamine, kuid üha enam muutub oluliseks täiskasvanute harimine, eelkõige on rõhuasetus haavatavamatel ühiskonnagruppidel ja koostööl tööandjatega. 24  Pensionimudeli kasutuselevõtt. § Pensionifondide investeeringute, tasude ja kulude sh mõju analüüsi eelnõu. Rahatarkuse teaduskoostöö (2025-2026). Teenus: Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine Eesmärk: Audiitortegevust reguleeriva õigusraamistiku väljatöötamine ja audiitortegevuse koordineerimine Raamatupidamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine. Tegevuse eesmärk on arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik toetavad ettevõtluskeskkonna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsusega ning seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate lahenduste kaudu. Audiitortegevuse korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule huvile. Vajab tähelepanu Kättesaadava ja kvaliteetse audiitorteenuse tagamine riigis, sealhulgas arvestades kestlikkusaruandluse auditeerimisvajaduse kasvuga. Inflatsiooni tingimustes on kasvanud auditeerimiskohustusega aruannete arv, kuid audiitorite arv on vähenenud. Äriühingute kestlikkusaruandluse (puudutab esmajoones suuremaid ettevõtteid) kohustuslikuks muutumine, mille laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii seda infot kaasavate infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel (ettevõtjaportaal vm) kui ühiskonna üldise teadlikkuse tõstmisel. Tegevused: Sõltuvalt riigisisestest vajadustest ja rahvusvahelistest arengutest arvestusalase (raamatupidamine ja audiitortegevus sealhulgas siseaudiitorite tegevus) regulatsiooni edasiarendamine. Kesktlikkusaruandluse osas teadlikkuse tõstmiseks infopäevade ja koolitusete korraldamine ning veebilehe haldus. Audiitortegevuse järelevalve regulatsiooni piisavuse analüüs. Audiitoripoolsete korduvate märkustega esitatud majandusaasta aruannete märkuste põhjuste ja nende likvideerimata jätmise analüüs. Audiitorkohustuse ja ülevaatekohustuse piirmäärade analüüs (2026). § Uue audiitortegevuse seaduse koostamine ja põhjalik revisjon (20256). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkond 25 Eesti suurim rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on seotud mitteresidentide ja teistes riikides toime pandud kuritegevuse tulemusel saadud vahendite pesemisega läbi Eesti majandusruumi ja finantssüsteemi. Arvestades, et ka finantssanktsioonist kõrvalehoidumisel kasutatakse samu meetodeid ja maksekanaleid, kohaldub see ka finantssanktsiooni rakendamisele. Vajab tähelepanu: Rahapesu tõkestamisega seotud organisatsioonid on ka RaM valitsemisala välised ning ministeeriumite ja ametiasutuste üleste tegevuste koordineerimine tulemuslikuks rahapesuvastaseks võitluseks vajab paremat koordineerimist. Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega. Valdkonna püsiv ülesanne on riskide tuvastamine õigesti ja õigeaegselt. Vaja on arendada andmeanalüüsi võimekust, rahvusvahelist koostööd ning olla sanktsioonide rikkumiste ja kõrvalehoidumiste tuvastamisel proaktiivsem. Teenus: Rahapesu tõkestamise valdkonna kujundamine Eesmärk: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine ja rakendamine. Tegevused: MONEYVAL-i V hindamisvooru ettepanekutele tegevuskava koostamine, soovituste elluviimine ning seire. § Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise uute reeglite (nn AML VI direktiiv) Eesti õigusesse ülevõtmine. Direktiivi ülevõtmise käigus muudetakse suurel määral rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (2025-2028). Riikliku rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riskihinnangu koostamise metoodika uuendamine ja riskihindamise läbiviimine koostöös Maailmapanga ja Royal United Services Institute (2024-2025). Teenus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamine (Rahapesu Andmebüroo) Eesmärk: Finantstehingute läbipaistvuse ja aususe tagamine läbi finantsteabe kogumise, analüüsimise ja jagamise, et ennetada ja takistada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks, terrorismi rahastamiseks ja finantssanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Tegevused: Peamised tegevused on rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega informatsiooni analüüs, finantssanktsiooni rakendamise tagamine, tegevuslubade väljastamine Rahapesu Andmebüroo järelevalve all olevatele subjektidele ja juhtorganite sobivuse tagamine ning järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete üle, rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside strateegiline analüüs, järelevalvesubjektide ja avaliku sektori teavitamine ja koolitamine. 26  Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks, tuvastamiseks ja adresseerimiseks automatiseeritud olukorrateadlikkuse, strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine. Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine läbi erinevate tegevuste, nagu siseriiklike töögruppide juhtimine, rahvusvahelistes koostööformaatides osalemine ning ühiste analüüsiprojektide ja uuringute tegemine koostöös välisriikide rahapesu andmebüroodega. ELi rahapesu tõkestamise ameti (AMLA) ülesehitusse panustamine, kaasa rääkimine agentuuri protsesside ja praktikate kujundamisel, et oleks võimalik kasutada AMLA mandaati ja ressursse andmehalduse ja -vahetuse, koostöö ja ühiste menetluste korraldamisel. Andmevahetuse tõhustamine, mille eesmärgiks on luua andmevahetuseportaal, mis koondab kohustatud isikute teadete ja aruannete edastamise ning nendele tagasiside andmise funktsionaalsuse. Sellega tekib asutuse ja erasektori vahel efektiivne ja mugav suhtluskanal infovahetuseks. Projekti raames arendatakse 2025. aastaks uus teatamise süsteem. § Strateegilise analüüsi funktsiooni (SAF) tõhustamine, et õigeaegselt avastada õigusvastase käitumise trende ja pakkuda lisainfot riskide maandamismeetmete planeerimiseks. Projekti olulisem suund on arendada andmeladu koos analüütikavahenditega, kus pseudonüümitult riiklikest registritest pärit suurandmeid analüüsitakse. Projektiga tagatakse võimekus luua otsuste tegemiseks õigeaegselt vajalikke juhtimisaruandeid. Ettevalmistamisel on seadusemuudatus, mis annab õiguse massandmete riskianalüüsiks, kaasates väliseid andmeallikaid, eelkõige finants-, majandus- ja varade andmeid sisaldavad registreid. (2025-2026). 5. Programmi juhtimiskorraldus. Rahatarga riigi programmi eesmärgi saavutamise ja täitmise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle peamisteks koostööpartneriteks programmi eesmärgi saavutamisel ja sekkumiste kavandamisel on Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pank, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Finantsinspektsioon, Tagatisfond, mitmed eriala- ja huviliidud ning teised valitsusasutused. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise suunal on Rahandusministeeriumi peamisteks partneriteks Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon, Siseministeerium, Justiitsministeerium ning Prokuratuur. Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnas on oluline koostöö Audiitorkogu ja Raamatupidamise Toimkonnaga, samuti Eesti Siseaudiitorite Ühingu ja Eesti Raamatupidajate Koguga. Sotsiaalkindlustuse valdkonna poliitika kujundamise põhiline koostööpartner on Sotsiaalministeerium, ettevõtluse valdkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Justiitsministeerium ning finantskirjaoskuse edendamise valdkonnas teiste seas Haridus- ja Teadusministeerium. Piiriülest koostööd tehakse teiste riikide vastava valdkonna ministeeriumidega. Rahandusministeeriumi roll on peamiselt koordineerimine ja suunamine, seda nii eelarve-, maksu- ja tollipoliitika kui ka finants- kui ka arvestuspoliitika kujundamise valdkonnas. Rahatarga riigi programmi juhivad eelarvepoliitika asekantsler, kes rakendab eelarvepoliitika meedet ja koordineerib selle seiret ning finants- ja maksupoliitika asekantsler, kes rakendab maksu- ja tollipoliitika ning finantspoliitika meetmeid ja koordineerib nende seiret. Programmijuhtide ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. 27 Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Riigivalitsemine“ (endine “Tõhus riik”) tulemusaruandesse. Kõikide nimetatud valdkondade arengu jaoks on väga tähtsad tihedad sidemed Euroopa Komisjoni ja Nõukogu ning OECD vastavate komiteede ja töögruppidega, sest oluline osa programmi keskkonda mõjutavaid regulatiivseid otsuseid tehakse ühiselt Euroopa Liidu ühisturu kontekstis. 28 Lisa 1. Rahatarga riigi programmi teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud (tuhat eurot) Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja 297 895 320 380 344 797 368 855 elluviimine Riigieelarve protsessi juhtimine 1 470 1 428 1 403 1 407 Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise 1 183 1 152 1 130 1 134 koordineerimine Välistoetuste planeerimine ja kasutamise 5 549 6 142 5 793 5 935 korraldamine Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs 440 406 399 400 Majandusprognoosi koostamine 430 396 389 390 Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika 737 761 709 725 koostöös osalemine Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide 283 258 305 320 330 207 354 041 haldus Riigi arvelduste korraldamine 3 185 3 197 3 201 3 202 Välistoetuste auditeerimine 1 644 1 579 1 565 1 621 Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja 60 042 59 222 59 105 58 063 korraldamine Maksu- ja tollipoliitika kujundamine 1 671 1 587 1 560 1 564 Maksukogumine 36 751 36 285 36 227 35 570 Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse 21 066 20 802 20 771 20 391 Mittemaksuliste riiginõuete haldus 554 548 547 537 Tegevus: Finantskeskkonna arendamine 7 596 7 124 6 979 6 984 Rahapesu tõkestamise valdkonna 336 429 423 424 kujundamine Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine 438 303 295 296 Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus 1 238 1 051 1 035 1 037 Rahapesu ja terrorismi rahastamise 5 584 5 341 5 226 5 226 tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamine Põhjalikum ülevaade riigieelarve juhtimislaual https://fin.ee/2024-riigieelarve 29