Kiri

Rahandusministeerium Kantsler Veiko Tali e-post: [email protected] Keskkonnaministeerium Kantsler Meelis Münt e-post: [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kantsler Ando Leppiman e-post: [email protected] koopia: [email protected] [email protected] [email protected] 31.01.2020 nr ALX/2-1.1/52 AS Alexela pöördumine seoses Eesti Õliühingu ettepanekuga Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse Keskkonnatasude seaduse muutmiseks eesmärgiga maksustada õiglaselt kütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside emissiooni AS Alexela on tutvunud Eesti Õliühingu esitatud ettepanekuga Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse Keskkonnatasude seaduse muutmiseks eesmärgiga maksustada õiglaselt kütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside emissiooni. Tehtud ettepanek esitati tutvumiseks ja kommentaaride esitamiseks ka Eesti Õliühingu (edaspidi Õliühing) liikmetele ning Alexela esitas sellele ka oma seisukohad ja ettepaneku. Meie üllatuseks ei toimunud isegi arutelu Alexela esitatud seisukohtade osas ning kuulda ei võetud ka palvet lisada Alexela seisukohad Õliühingu ettepaneku juurde. Tähelepanuväärne on siinjuures tõik, et Alexela seisukohtadega mitte arvestamine ning nende seisukohtade mitte lisamine ühingu ettepaneku juurde otsustati Õliühingu juhatuse tasemel, kuhu kuuluvad Neste Eesti ja Olerex’i esindajad, kes toetasid antud otsust eelkõige enda huvidest lähtuvana. Sellest tulenevalt kasutame oma vaba õigust saata Teile pöördumine seoses Õliühingu esitatud ettepanekuga. 2019. a. meediakajastuste valguses ei ole uudis, et Õliühingu liikmete hulgas on tekkinud lahkhelid ning üha enam on keeruline leida kõiki ühingu liikmeid puudutavat ühisosa. Kütuseturg on olnud viimastel aastatel suures muutumises ning kütuseturule on lisaks bensiinile ja diislikütusele lisandunud alternatiivkütused nagu LPG, CNG, LNG ning lisaks on turul hakatud panustama ka elektriautode laadijatesse. Alexelat eristab kõikidest teistest Õliühingu liikmetest fakt, et Alexela on olnud alternatiivkütuste turu arendamisel ja edendamisel innovatsiooni algataja ning elluviija. Alexela alustas LPG turu loomist 2012. aastal. Seni oleme ainsa Õliühingu liikmena ja ainsa vedelkütuse müüjana lähtunud riiklikus transpordi arengukavas 2014-2020 toodud eesmärgist edendada biometaani tootmist ja kasutamist transpordis läbi vastava taristu rajamise. Alexela on tänaseks avanud 5 CNG tanklat. Kohe avatakse kuues tankla ning täiendavalt on ootel veel 6 CNG tankla ehitamine. Mööndusega saab öelda, et Õliühingu liige Jetoil AS on ka panustamas CNG tankla ehitusse kuid tankla tegelik ehitaja ja operaator on Jetoili emaettevõttele JetCapital ASile kuuluv Jetgas OÜ. Lisaks on Alexela grupp rajamas oma esimest biometaani tootmisjaama. Innovatsiooni eestvedajana avas Alexela eelmisel aastal Baltikumi esimese LNG tankla ning hakkas bensiini ja diislikütust tarnima tanklatesse LNG- kütusel sõitvate kütuseveokitega, tehes seda taas esimesena. Möödunud aastasse jääb veel üks väga oluline saavutus. Nimelt avas Alexela Tallinna esimese elektriautode kiirlaadija, mis on nii Euroopa kui ka Jaapani autode laadimisotsikuga, olles sellega taaskord ainus Õliühingu liige ja ainus vedelkütuse müüja, kes on panustanud elektrilaadijatesse. Kõnealuste tegevuste planeerimisel ning investeeringute elluviimisel on AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017  Alexela lähtunud Eestis kehtivatest seadustest ning kehtivast riiklikust transpordi arengukavast 2014-2020. Kliimaeesmärkide saavutamise püüdlusi, kus transpordikütuste ja biokütuste osas on kesksel kohal biometaani edendamine, kinnitas Vabariigi Valitsus ka 19. detsembril 2019 Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) kinnitamisega. Käesolevaga kinnitame, et lähtudes kehtivatest seadustest ning eelviidatud riiklikest kavadest plaanib Alexela jätkata alternatiivkütuste ja elektrilaadijate taristu arendamise ja edendamisega. Juhime siinjuures tähelepanu, et erinevalt Alexelast ei ole Õliühingu teised liikmed seni veel oma tegevusega näidanud üles soovi investeerida CNG tanklatesse ega ka biometaani tootmisesse. Samuti ei ole ühelgi teisel Õliühingu liikmel näidata ette ei LNG tanklat ega ka elektriautode kiirlaadijat. Eeltoodu kõneleb ilmekalt sellest, et Õliühingu liikmed on kinni traditsioonilistes kütustes panustades biokütuse kohustuse täitmisel ainuüksi imporditavatesse vedelatesse biokütustesse hoolimata Euroopa Komisjoni üleskutsest vähendada vedelkütuste impordisõltuvust ja edendada selleks kodumaiste biokütuste tootmist. Sellest tulenevalt olemegi olukorras, kus Õliühing teeb ettepanekuid riigile arvestamata seejuures üksikut häält, kes oma tegevuses ainsana lähtub riiklikes arengukavades sõnastatud eesmärkidest. Alexela nõustub, et liikuda tuleb saastavate kütuste maksustamise suunas, kuid Õliühingu ettepanek on paljasõnaline, läbimõtlemata ja oluliste puudustega. Samuti puudub Õliühingu poolne analüüs fiskaalmajanduslike mõjude kohta, mis oleks pannud ühingu liikmed kaasa mõtlema ja oleks andnud neile parema pildi kiirustades tehtud ettepaneku mõjudest ning aidanud mõista ettepanekuga kaasnevaid muutusi kütuseturul. Arusaadavalt ei ole Õliühingul võimalusi teha põhjalik mõjude analüüs, kuid arvestades, et tegemist on sootuks teistsugustel alustel kütuste maksustamisega, millel on väga oluline mõju riigi eelarvele ja kütuseturule, siis ei ole mõeldav, et Õliühing esitab riigile üksnes ettepaneku ilma sisulise analüüsita. Oleme täielikult veendunud, et erinevalt Õliühingust teostab riik kõnealuse ettepaneku osas omalt poolt väga põhjalikud analüüsid, kuid vastavalt eeltoodule juhime tähelepanu, et kütuste maksustamisaluste muutmise analüüsimisel ning elluviimisel tuleb arvesse võtta järgmist: 1. Lähtuda tuleb riigi transpordi arengukavas ja REKK 2030 kavas sätestatud eesmärkidest edendada biometaani tootmist ja selle transpordis kasutamist. Oluline on, et ei seata ohtu kehtivate pikaajaliste riiklike eesmärkide saavutamist. Olgu siinkohal märgitud, et REKK 2030 seab eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvate transpordikütuste osakaalu kasv 14 protsendini. REKK 2030 kavas on märgitud, et viidatud eesmärk saavutatakse eelkõige kodumaise biometaaniga pidades silmas gaasiliste kütuste kasutamise perspektiivi Eestis. REKK 2030 kavas nähakse ette, et 340 GWh biometaani tootmismaht saavutatakse hiljemalt 2030. aastaks. Juhime tähelepanu, et Õliühingu ettepanek vähendab biometaani väärtust ja seeläbi loob ebakindluse biometaani investeeringuteks, mille tulemuseks on risk, et riigil jääb REKK 2030 eesmärk saavutamata. Vähetähtis ei ole selle ettepaneku mõju ka biokütuse kohustuse täitmiseks kasutatava elektristatistika väärtusele, mistõttu lisaks riskile, et kaovad biometaani investeeringud, on ohus ka investeeringud elektrilaadijatesse. Täna on viidatud investeeringute üheks motivaatoriks justnimelt kõnealuse statistika väärtus, mistõttu riigi huvi peaks olema eelkõige statistika väärtuse kasvatamine, mis iseeneslikult motiveeriks ettevõtteid investeerima alternatiivsetesse lahendustesse ja aitaks seeläbi kaasa riigi eesmärkide saavutamisele. 2. Biokütuste maksustamisel tuleb arvestada nii biokütuse kui ka biokütuse tootmiseks kasutatud toorme transportimise CO2 jalajälge alates toorme transportimisest selle kasvatamise või tootmise asukohast kuni biokütuse toomistehaseni ning seejärel juba biokütuse transportimisest toomistehasest kuni kütuseturule, kus biokütus tarbitakse. Juhime tähelepanu, et Õliühingu ettepanek seda nüanssi ei arvesta kuna ettepaneku kohaselt oleks CO2 maksukomponent kõikidel biokütustel ühetaoline ehk 0 määraga. Sellise lähenemisega ei järgita Euroopa Komisjoni seatud eesmärki eelistada kütuste kodumaist tootmist ning vähendada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriigi impordisõltuvust. Sisuliselt tekitatakse olukord, kus Malaisias või Indoneesias toodetud palmiõlist ja selle kaasproduktist PFAD toodetud biodiislikütus on maksustatud võrdselt kodumaise biometaaniga. Siinkohal on oluline märkida, et lisaks Euroopa Komisjoni otsusele keelustada palmiõli, on Euroopa riigid Norra, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Itaalia, Austria, Taani, AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017  Saksamaa ja Holland nimetanud PFAD-st toodetud HVO-d kõrge ILUC-riskiga1 biodiislikütuseks ning otsustanud lõpetada soodustused palmiõli kaasproduktist PFAD toodetud HVO biodiislikütusele. Seevastu tuleb aga biometaani puhul arvestada, et tegemist on kodumaise kliimaneutraalse kütusega, mille tootmisega edendatakse jäätmete ringmajandust ning ühtlasi on biometaan üks osa probleemi lahendamisest nii põllumajanduses kui ka transpordisektoris. Oluline on ka töökohtade loomine, vedelkütuste ning ka vedelate biokütuste impordisõltuvuse vähenemine, mille tulemusel jääb kapital ja loodav väärtus Eestisse ning paraneb riigi väliskaubandusbilanss. 3. Õliühingu ettepaneku kohaselt hakataks palju madalama saastega fossiilseid kütuseid (LPG, CNG ja LNG) maksustama liiga kõrgelt võrreldes saastavamate fossiilsete alternatiividega, mistõttu ei teki ühiskonnas vajalikku tõuget ehk motivatsiooni liikuda saastavatelt kütustelt (bensiini, diislikütus) madalama saastega kütustele (LPG, CNG ja LNG). CNG ja LNG on head näited, kus fossiilset maagaasi on võimalik 100-protsendiliselt asendada biometaaniga, kuid siinjuures tuleb arvestada, et ennekõike tuleb luua gaasiliste kütuste turg ja tarbimine ning alles siis on võimalik fossiilne maagaas asendada järk-järgult biometaaniga (s.h. veeldatud biometaaniga). Tagurpidine lähenemine, tootes esmalt biometaani ja oodates seejärel tarbimise ja turu tekkimist, ei ole arusaadavalt võimalik. Sellest tulenevalt tuleb jätkata Euroopa Liidu ja s.h. Eesti senise transpordipoliitikaga luua võimalused biometaani turule tulekuks. 4. Arvestades Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke on selge, et taastuvate kütuste osakaal peab hakkama ajas oluliselt kasvama. Seetõttu tuleb arvestada, et taastuvate kütuste osakaalu suurenemine avaldab otsest mõju riigi eelarve tulude vähenemisele, mille kompenseerimiseks tuleks paralleelselt tõsta Õliühingu väljapakutud kahekomponendilise maksustamise teiseks osaks oleva fiskaalkomponendi maksumäära. 5. Õliühingu ettepaneku kohaselt põhineks CO2 komponendi maks EU-ETS turuhinnal. Juhime tähelepanu, et EU-ETS hind on turul äärmiselt volatiilne. Sellest tulenevalt on väga oluline mõista, et millise ajahetke EU-ETS hinnast tuleb CO2 maksukomponendi rehkendamisel lähtuda ning kuidas toimub selle hinna fikseerimine. Arvestades EU-ETS hinna suurt volatiilsust on selge, et selline maksukomponent loob kütuse- ning transpordiettevõtetele investeeringuteks ebakindlust. Läbi tuleb mõelda, kas riik hakkab CO2 hinna järskude muutuste korral muutma tasakaalustamise eesmärgil kütuste maksustamise fiskaalkomponenti. Usume, et eeltoodud seisukohad ja mõtted aitavad Teil mõista ettevõtete ootusi, kes on teinud oma investeeringuid lähtudes riigi pikaajalistest energia-, kliima- ja transpordikavadest ning arvestades siinjuures Euroopa üldisi põhimõtteid kodumaiste kütuste tootmise edendamisel suurendamaks Euroopa Liidu energiajulgeolekut vähendades samas liikmesriikide impordisõltuvust. Lisaks leiame, et mõistlik on esmalt oodata ära Euroopa Komisjoni otsused tulenevalt Euroopa Green Deal´ist ehk Roheleppest, mille esmaseks ülesandeks on analüüsida läbi kõik direktiivid ning teha ettepanekud nende muutmiseks, et luua kõik vajalikud alused kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks aastaks 2050. Lugupidamisega, Aivo Adamson AS Alexela juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 1 Direktiiviga 2018/2001 on sätestatud täiendavad biokütuste tootmise säästlikkuse kriteeriumid, mille eesmärk on võtta arvesse ka maakasutuse kaudne muutus (ILUC - indirect land-use change) nagu nt. vihmametsade hävitamine õlipalmiistanduste rajamise eesmärgil. AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017 Saatja: Relika Schmidt <[email protected]> Saadetud: 31.01.2020 16:22 Adressaat: Veiko Tali <[email protected]>; <[email protected]>; Ando Leppiman <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Aivo Adamson <[email protected]>; Alan Vaht <[email protected]> Teema: Alexela pöördumine seoses Õliühingu ettepanekuga kütuste CO2 põhiseks maksustamiseks Tere! Kirja manusest leiate AS Alexela pöördumise seoses Eesti Õliühingu ettepanekuga Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja Keskkonnatasude seaduse muutmiseks eesmärgiga maksustada õiglaselt kütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside emissiooni. Lugupidamisega Relika Schmidt Relika Schmidt sekretär+372 5307 8017 Alexela AS Roseni 11, 10111 Tallinn +372 629 0010