08.09.2016 nr 1.1-1/16/53
KÄSKKIRI
Tallinn
Juhtimissüsteemi dokumentide
kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AD 528 V14 protseduuri Perrooniinspekteerimised – lisa 1;
1.2. VA 203-7-3 V2 vormi SAFA inspektori töökohal koolituse (OJT) hindamise aruanne
– lisa 2.
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Peadirektori 16. detsembri 2015. a. käskkirja nr 61 p 1.3;
2.2. Peadirektori 19. märtsi 2013. a. käskkirja nr 17 p 1.4;
2.3. Peadirektori 27. oktoobri 2014. a. käskkirja nr 31 p 1.5 (VA 203-7-1 SAFA inspektori
pädevuse hindamise aruanne).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Telve
Peadirektor
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
08.09.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/53
Lisa 2
Name Surname
Organisation: Estonian CAA
RAMP INSPECTORS ON-THE JOB TRAINING ASSESSMENT
Personnel data
Name:
Date of birth:
Organisation:
Nationality:
SAFA training data
Theoretical training
Practical Training
On-the job training
Recommended Ramp Inspectors privileges after trainings
A Items
B Items
C Items
D Items
E Items
SAFA National Coordinator`s name, signature and date:
LENNUAMET Vorm VA 203-7-3/V2 Page 1/6
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Name Surname
Organisation: Estonian CAA
Elements covered during on-the-job training
1. Preparation of an inspection Coverage Remark
a. Use of the centraliced database to prepare an inspection
b. Other sources of information Available safety
reports
c. Areas of concern and/or open findings
d. Retrieval of updated reference materials:Notams,navigation and weather
charts;
e. Selection of operator(s) to be inspected (spot-check procedure, priotylist);
f. Task allocation among members of a ramp inspection team;
g. Daily/weekly/monthly/yearly ramp inspection schedule
2.Administrative issues:
a. Ramp inspector´s credentials, rights and obligations;
b. Special urgency procedures (if any);
c. National (local) aerodrome access procedures;
d. Safety and security airside procedures;
e. Ramp inspector kit (electronic torch, fluorescent vest, ear plugs, digital
camera, checklists, etc);
3.Cooperation with airport, air navigation services to obtain actual flight information, parking
position, time of arrival/departure, etc.
a. Cooperation with airport, air navigation services to obtain actual flight
information, parking position, time of arrival/departure, etc.
4.Ramp inspection:
a. Introduction to the aircraft commander, flight crew, cabin crew, ground
crew;
b. Inspection items: according to the area of expertise of the trainee;
c. Findings (identification, categorization, reporting, evidencing)
d. Follow-up actions (class 2 and class 3)
5.Proof of Inspection:
a. Completion and delivery of the POI
b. Request of acknowledgement of receipt (document the refusal to sign)
6.Human factors elements:
a. Cultural aspects;
b. Communication techniques;
c. Resolution of disagreements and/or conflicts;
d. Crew stress;
e. Decision making process
Senior inspector name, signature and date:
LENNUAMET Vorm VA 203-7-3/V2 Page 2/6
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Name Surname
Organisation: Estonian CAA
OJT – observation/under supervision
Number of inspection Insp 1 Insp 2 Insp 3 Insp 4 Insp 5 Insp 6 Insp 7 Insp 8
Proof of Ramp inspection Report #
Inspection date:
Operator:
A/C registration:
A/C type:
OJT train type: OBS=opservation
SUP=under supervision
A Flight deck GENERAL
A1 General condition
A2 Emergency exit
A3 Equipment
DOCUMENTTATION
A4 Manuals
A5 Checklists
A6 Navigation/ instrument charts
A7 Minimum equipment list
A8 Certificate registration
A9 Noise certificate (where
applicable)
A10 AOC or equivalent
A11 Radio licence
A12 Certificate of Airworthiness
FLIGHT DATA
A13 Flight preparation
A14 Mass and balance calculation
SAFETY EQUIPMENT
A15 Hand fire extinguishers
A16 Life jackets / floating device
A17 Harness
A18 Oxygen equipment
A19 Independent portable light
FLIGHT CREW
A20 Flight crew licence/ composition
JOURNEY LOG BOOK / TECHNICAL LOG OR EQUIVALENT
A21 Journey log book or equivalent
A22 Maintenance release
A23 Defect notification and
rectification (incl. tech. log)
A24 Pre-flight inspection
B CABIN/SAFETY
B1 General internal condition
B2 Cabin crew station and crew rest
area
B3 First aid kit/ emergency medical
kit
B4 Hand fire extinguishers
B5 Life jackets/ floatation devices
B6 Seat belt and seat condition
B7 Emergency exit, lighting and
independent portable light
B8 Slides/ lifr-rafts (as required),
ELT
B9 Oxygen supply (cabin crew and
passengers)
B10 Safety instructions
B11 Cabin crew members
B12 Access to emergency exits
B13 Stowage of passenger baggage
B14 Seat capacity
LENNUAMET Vorm VA 203-7-3/V2 Page 3/6
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Name Surname
Organisation: Estonian CAA
C AIRCRAFT CONDITION
C1 General external condition
C2 Doors and hatches
C3 Flight controls
C4 Wheels, tyres and brakes
C5 Undercarriage, skids/ floats
C6 Wheel well
C7 Power plant and pylon
C8 Fan blades, propellers, rotors
(main / tail)
C9 Obvious repairs
C10 Obvious unrepaired damages
C11 Leakage
D Cargo
D1 General condition of cargo
compartment
D2 Dangerous goods
D3 Cargostowage
E GENERAL
E1 General
Inspection assessment
Was the inspection carried out satisfactorily regarding: Y / N
Preparation of inspection
Ramp inspection
Proof of inspection
Human factors elements
Senior inspector name and
signature:
Further training needed:
Additional remarks:
Additional information, OJT – REMARKS & COMMENTS:
NO REMARKS
LENNUAMET Vorm VA 203-7-3/V2 Page 4/6
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Name Surname
Organisation: Estonian CAA
OJT – observation/under supervision
Number of inspection Insp 9 Insp 10 Insp 11 Insp 12
Proof of Ramp inspection Report #
Inspection date:
Operator:
A/C registration:
A/C type:
OJT train type: OBS=opservation
SUP=under supervision
A Flight deck GENERAL
A1 General condition
A2 Emergency exit
A3 Equipment
DOCUMENTTATION
A4 Manuals
A5 Checklists
A6 Navigation/ instrument charts
A7 Minimum equipment list
A8 Certificate registration
A9 Noise certificate (where
applicable)
A10 AOC or equivalent
A11 Radio licence
A12 Certificate of Airworthiness
FLIGHT DATA
A13 Flight preparation
A14 Mass and balance calculation
SAFETY EQUIPMENT
A15 Hand fire extinguishers
A16 Life jackets / floating device
A17 Harness
A18 Oxygen equipment
A19 Independent portable light
FLIGHT CREW
A20 Flight crew licence/ composition
JOURNEY LOG BOOK / TECHNICAL LOG OR EQUIVALENT
A21 Journey log book or equivalent
A22 Maintenance release
A23 Defect notification and
rectification (incl. tech. log)
A24 Pre-flight inspection
B CABIN/SAFETY
B1 General internal condition
B2 Cabin crew station and crew rest
area
B3 First aid kit/ emergency medical
kit
B4 Hand fire extinguishers
B5 Life jackets/ floatation devices
B6 Seat belt and seat condition
B7 Emergency exit, lighting and
independent portable light
B8 Slides/ lifr-rafts (as required),
ELT
B9 Oxygen supply (cabin crew and
passengers)
B10 Safety instructions
B11 Cabin crew members
B12 Access to emergency exits
B13 Stowage of passenger baggage
B14 Seat capacity
LENNUAMET Vorm VA 203-7-3/V2 Page 5/6
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Name Surname
Organisation: Estonian CAA
C AIRCRAFT CONDITION
C1 General external condition
C2 Doors and hatches
C3 Flight controls
C4 Wheels, tyres and brakes
C5 Undercarriage, skids/ floats
C6 Wheel well
C7 Power plant and pylon
C8 Fan blades, propellers, rotors
(main / tail)
C9 Obvious repairs
C10 Obvious unrepaired damages
C11 Leakage
D Cargo
D1 General condition of cargo
compartment
D2 Dangerous goods
D3 Cargostowage
E GENERAL
E1 General
Inspection assessment
Was the inspection carried out satisfactorily regarding: Y / N
Preparation of inspection
Ramp inspection
Proof of inspection
Human factors elements
Senior inspector name and
signature:
Further training needed:
Additional remarks:
Additional information, OJT – REMARKS & COMMENTS:
NO REMARKS
LENNUAMET Vorm VA 203-7-3/V2 Page 6/6
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
08.09.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/53
Lisa 1
Õhusõidukite kontrollimine seisuplatsil
1. Üldnõuded
Teise riigi regulatiivse järelevalve alla kuuluvate käitajate õhusõidukite kontrollimisi
seisuplatsil (edaspidi SAFA/SACA inspekteerimised) ja Eesti järelevalve alla kuuluvate
õhusõidukite kontrollimisi seisuplatsil (edaspidi SANA inspekteerimised) teostab Lennuamet.
SAFA – kolmandate riikide õhusõidukite perroonikontroll
SACA – liikmesriikide õhusõidukite perroonikontroll
SANA – siseriiklike õhusõidukite perroonikontroll
SAFA/SACA/SANA inspekteerimiste käigus kontrollitakse Eesti lennuväljadel maandunud
õhusõidukeid.
Lennuamet juhindub oma tegevuses Lennundusseadusest1, Komisjoni määrusest (EL) nr
965/20122 ning Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) otsustest, millistes tuuakse ära nõuete
täitmise alternatiivsed meetodid ja juhendmaterjal (AMC / GM).
SAFA/SACA/SANA inspekteerimist teostavad kvalifitseeritud inspektorid, mida koordineerib
SAFA riiklik koordinaator. Kontrolli teostatakse iga-aastase kava alusel.
2. Riiklik koordineerimine
Lennuamet määrab ametisse SAFA riikliku koordinaatori (SAFA National Coordinator), kes
tegeleb igapäevase koordineerimisega riiklikul tasemel vastavalt Komisjoni määruse 965/2012
alajaole RAMP ja SAFA riikliku Eesti käitajate koordinaatori (SAFA Coordinator of National
Operations of Estonia), kes jälgib Eesti käitajate suhtes teostatud perrooniinspekteerimiste
käigus tuvastatud mittevastavuste kõrvaldamist SAFA keskses andmebaasis.
2.1. SAFA riikliku koordinaatori ülesanded on järgmised:
(a) sisestab inspekteerimiste aruanded SAFA kesksesse andmebaasi
(https://safa.easa.europa.eu/) 21 kalendripäeva jooksul alates kontrolli läbiviimisest;
(b) prioriseerib inspekteerimisi vastavalt prioriseerimiskriteeriumitele (vt. ptk 8);
(c) nimetab riiklikud esindajad inspekteerimiste töögruppidesse;
(d) kontaktisik SAFA/SACA inspekteerimisega seotud personali koolitusplaanide
koostamisel;
(e) tagab, et kontrolliprotsessis osalevad inspektorid oleksid koolitatud ning jätkukoolitused
oleksid planeeritud;
(f) esindab Eestit EASA ja Eurocontrol’i poolt regulaarselt korraldatavatel RICS
koosolekutel (Ramp Inspection Coordination and Standardisation) ja vajadusel teistel
perrooniinspekteerimisega seotud koosolekutel;
(g) edendab ja rakendab inspektorite vahetusprogrammi vastavalt jaotisele
ARO.RAMP.115(e);
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 1/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
(h) osutab abi jaotise ARO.RAMP.145 kohaselt dokumenteeritud ja edastatud teabe
avaldamise taotluste menetlemisel;
(i) tagab uute õigusaktide ja kehtivate protseduuride kättesaadavuse inspektoritele;
(j) organiseerib regulaarseid koosolekuid inspektoritele, et tagada kõrge kvaliteet:
i. mõne teise pädeva asutuse järelevalve all oleva käitaja õhusõiduki perroonikontrolle
puudutavate nõuete muudatuste/uuenduste osas;
ii. aruandeid puudutava tagasiside kvaliteedi osas, nt ekslikud sisestused, vead,
puuduvad andmed;
(k) rakendab riikliku perroonikontrolli kvaliteedikontrolli süsteemi ja vastavalt vajadusele
kasutab jaotises ARO.RAMP.150(b)(2) nimetatud SAFA keskses andmebaasis olevat
töövoo funktsiooni;
(l) haldab Eesti käitajate ja Lennuameti teenistujate juurdepääsu SAFA kesksele
andmebaasile;
(m) tegutseb Lennuameti esindajana EASA standardimiskontrollide ajal;
(n) pakub välja sobivad meeskonnaliikmed EASA standardimiskontrollide ajaks;
(o) edastab EASA-le, Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele
Lennuameti ja Eesti käitajate kontaktandmed.
2.2 SAFA riikliku Eesti käitajate koordinaatori ülesanded on järgmised:
a) jälgib SAFA kesksesse andmebaasi kantud Lennuameti järelevalve all olevate
õhusõidukite kohta tehtud mittevastavuste kõrvaldamist;
b) Juhul kui käitaja ei ole reageerinud inspekteerimiste käigus tuvastatud mittevastavustele
30 päeva jooksul või ei ole neid mõistliku aja jooksul kõrvaldanud, vormistab
mittevastavuse vormile VA 528-4 ja edastab käitajale. Määrab tegevuskava esitamise
ning mittevastavuse kõrvaldamise tähtaja.
SAFA riiklikku Eesti käitajate koordinaatorit asendab puudumisel SAFA riiklik koordinaator.
3. Inspektorid
3.1 Kvalifikatsiooninõuded
SAFA/SACA inspekteerimisi teostavate inspektorite koosseisu kuuluvad kvalifitseeritud ja
vastavalt koolitatud inspektorid vastavalt EASA juhendmaterjalile AMC1
ARO.RAMP.115(b)(1).
Inspektoriks kvalifitseeruval ametnikul peab olema lennundusalane haridus ja/või asjakohased
praktilised teadmised alljärgnevates kontrollivaldkondades:
a) õhusõidukite käitamine;
b) personalile lennunduslubade andmine;
c) õhusõiduki lennukõlblikkus;
d) ohtlikud kaubad.
Inspektoril peavad olema head teadmised inglise keelest ning selle tõendamiseks peab
inspektoril olema kehtiv keeleoskust tõendav sertifikaat. Keeleoskust tõendavaks sertifikaadiks
võib olla ICAO erialakeele 4. oskustaseme tunnistus, Euroopa keeleõppe raamdokumendile
(Common European Framework of Reference for Languages) vastav B2 taseme tunnistus või
muu samaväärne tunnistus, näiteks Lennuameti väljastatud tunnistus.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 2/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3.2 Koolitusnõuded
Kvalifitseerumise eeldusena peavad kandidaadid olema edukalt läbinud A, B, C ja D elementide
koolituse, mis koosneb järgmistest osadest:
a) edukalt läbitud teooriaõpe ja hindamine SAFA koolitusorganisatsioonis;
b) edukalt läbitud praktiline koolitus SAFA koolitusorganisatsioonis;
c) edukalt läbitud koolitus töökohal (on-the-job training, edaspidi OJT), mis on hinnatud
koolituse teinud vaneminspektori poolt.
Peale edukalt läbitud koolitusi määrab SAFA riiklik koordinaator kandidaadile õigused vormil
VA 203-7-3. Õigused kinnitatakse vormil VA 203-1. Õiguste andmisel lähtutakse kandidaadi
taustateadmistest ja töökogemusest ning vaneminspektori antud hinnangutest.
3.3 Koolitus töökohal (OJT)
Koolitus töökohal (OJT – On-the-Job Training) koosneb:
- 6 SAFA/SACA inspekteerimisest vaatlejana;
- 6 SAFA/SACA inspekteerimist Lennuameti poolt määratud vaneminspektori järelevalve
all.
Juhul, kui Lennuametil endal puudub vaneminspektor, siis võib OJT läbiviimiseks kasutada
mõne teise SAFA programmis osaleva riigi pädeva asutuse vaneminspektorit. Sellisel juhul teeb
SAFA riiklik koordinaator hindamise tõendamaks, et see vaneminspektor vastab nõuetele.
OJT võib toimuda nii Eestis kui vaneminspektori asukohamaal.
OJT hindamise kohta täidab vaneminspektor hindamise vormi VA 203-7-3.
Märkus: Teise riigi vaneminspektoril ei pruugi olla teadmisi vormi VA 203-7-3 punkti 2 ja 3
kohta. Sellisel juhul, peab SAFA riiklik koordinaator olema kindel, et antud elemendid on
käsitletud enne, kui väljaõppijale antakse inspektori õigused.
Kõik hindamised peavad olema dokumenteeritud ja hiljem tuvastatavad. Hindamine
dokumenteeritakse vormil VA 203-7-3.
3.4 SAFA koolitusorganisatsioonid
Koolitusorganisatsiooni teenuseid võib kasutada üksnes siis, kui koolitusorganisatsioonil on
koolitusorganisatsiooni asukohajärgse liikmesriigi vastav sertifikaat. Koolitus peab vastama
EASA koostatud ja avaldatud asjakohastele õppekavadele.
Juhul kui Lennuamet soovib kasutada Eesti koolitusorganisatsiooni oma inspektorite
koolitamiseks, tuleb Lennuametil teha hindamine ning kontrollida koolitusorganisatsiooni
vastavust määruse 965/2012 jaotises ARO.RAMP.120 nõuetele. Peale hindamise positiivset
tulemust, annab Lennuamet välja heakskiidu. Hindamine viiakse läbi iga 2 aasta tagant.
Lennuamet võib taotleda, et EASA hindaks koolitusorganisatsiooni ja avaldaks oma arvamuse
või võtab aluseks mõne teise pädeva asutuse hinnangu, mille alusel saaks väljastada Lennuamet
omapoolse hindamise deklaratsiooni.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 3/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Kõik hindamised peavad olema dokumenteeritud ja hiljem tuvastatavad. Hindamine
dokumenteeritakse vormil VA 528-6.
3.5 Vaneminspektorid
Vaneminspektor on Lennuameti poolt määratud inspektor, kes võib teha OJT.
Lennuamet võib määrata inspektori vaneminspektoriks, kui isik vastab järgmistele
kvalifikatsioonikriteeriumitele:
1) on enne vaneminspektoriks nimetamist olnud kvalifitseeritud inspektor üle kolme aasta;
2) on kolme aasta jooksul enne vaneminspektoriks nimetamist teinud SAFA programmi raames
vähemalt 72 SAFA/SACA inspekteerimist;
Vaneminspektori kandidaadi määramisel tuleb arvestada lisaks järgmiste teguritega:
koolitamise tehnika, professionaalsus, küpsus, otsustamisvõime, usaldusväärsus ohutusalane
teadlikkus, suhtlemisoskus, eesmärgikindlus ning pühendumus kvaliteedile.
Enne vaneminspektori pädevuse andmist teeb SAFA riiklik koordinaator pädevusnõuetele
vastavuse hindamise, mille kohta täidab vormi VA 203-7-2.
3.6 Nõuded kvalifikatsiooni säilitamiseks ning selle jälgimine
Pärast kvalifikatsiooninõuete täitmist säilitavad inspektorid oma kvalifikatsiooni vastavalt
EASA juhendmaterjalile AMC1 ARO.RAMP.115(b)(3) järgmiselt:
1) SAFA koolitusorganisatsiooni poolt vähemalt iga kolme aasta tagant tehtud
teooriaõppest koosnevad korduvkoolitused või varem, kui on toimunud olulisi
muudatusi inspekteerimise protseduurides ja seda peab vajalikuks Lennuamet või
EASA;
2) vähemalt 12 SAFA/SACA inspekteerimist viimase 12 kuu jooksul.
Vaneminspektor jääb kvalifitseerituks ainult siis, kui ta on saanud jätkukoolitusi iga kolme
aasta tagant ja SAFA programmi raames teinud iga 12-kuulise perioodi jooksul vähemalt 24
SAFA/SACA inspekteerimist alates tema esmasest kvalifitseerimisest.
Juhul, kui antud kvalifikatsiooninõue ei ole täidetud, siis vaneminspektoriks kvalifitseerumiseks
tuleb teha vähemalt 4 inspekteerimist 2-kuulise perioodi jooksul teise kvalifitseeritud
vaneminspektori järelevalve all.
SAFA riiklik koordinaator jälgib, et inspektorite pädevusnõuded oleksid täidetud.
4. Inspekteerimise protsess
SAFA/SACA inspekteerimisi viivad läbi inspektorid, kellel on kontrollimise alal vajalikud
teadmised, kusjuures kõigi kontroll-lehtedel olevate elementide kontrollimiseks peavad neil
olema tehnilised, lennukõlblikkuse alased ja rakenduslikud teadmised. Kui õhusõidukit
kontrollivad seisuplatsil kaks või rohkem inspektorit, võivad nad omavahel ära jagada kontrolli
peamised elemendid, milleks on õhusõiduki visuaalne välispidine kontroll, piloodikabiini
kontroll ning reisijatesalongi ja/või lastiruumi kontroll.
Üldjuhul tehakse SAFA/SACA inspekteerimisi vähemalt kahe inspektoriga.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 4/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
SAFA riiklik koordinaator või inspektor valib inspekteerimiseks välisriigi registris oleva
õhusõiduki lennujaama lennuplaani alusel või lennuliiklusteenuse osutajalt või mujalt saadud
usaldusväärse informatsiooni põhjal (nt EUROCONTROL’i hoiatussõnum).
Inspekteerimise ettevalmistus sisaldab kolme põhielementi:
1) õhusõiduki/käitaja valik;
2) info kogumine õhusõiduki või käitaja kohta;
3) ettevalmistus inspekteerimiseks.
1) Õhusõiduki/käitaja valik
a) pikemaajaline planeerimine – kasutatakse juhul, kui käitaja lennuplaan on Lennuametile
teada ning inspekteerimisele juhtiv info ja ohutusalased tähelepanekud põhinevad:
sama käitaja õhusõidukite varasematel seisuplatsil kontrollimistel;
varasemal EL SAFA prioriseerimise nimekirjal, mis viitab, et käitaja on juba pikemat
aega kõrgendatud tähelepanu all;
SAFA standardaruannetel.
b) Lühemaajaline planeerimine – kasutatakse juhul, kui inspekteerimisele juhtiv põhjendatud
kahtlusi tekitav informatsioon saadakse lühikese aja jooksul. Selline info võib pärineda:
varasemalt teise EL liikmesriigi läbi viidud inspekteerimiselt;
SAFA andmebaasist;
reisija kaebusest;
lennuliiklusteenuse osutajalt;
informaatoritelt (mehaanikud, maapealne teenindus jms);
andmetest, mis tõendavad, et õhusõiduki registreerijariik ei teosta piisavalt
ohutusealast järelevalvet;
lennuohutust mõjutavast ettekandest käitaja õhusõiduki kohta.
c) Pistelised inspekteerimised (SPOT-CHECK inspections)
Planeeritud pistelised inspekteerimised – pikalt ette planeeritud regulaarlende tegevate käitajate
inspekteerimised ilma konkreetse kahtluseta rahvusvahelistele ohutusstandarditele
mittevastavuste osas. Käitaja valik planeeritud pistelisteks inspekteerimisteks tehakse tavaliselt
piisavalt varakult, võttes arvesse andmed SAFA andmebaasist:
(i) viimase 3-6 kuu jooksul läbi viidud inspekteerimis(t)e mittevastavused;
(ii) viimatis(t)e inspekteerimise kuupäev(ad);
(iii) SAFA programmis osalevas riigis käitatavad õhusõidukite tüübid;
Planeerimata (ad hoc) pistelised inspekteerimised – inspekteerimised, mille aluseks tavaliselt ei
ole mittevastavuse kahtlus või kinnitust leidnud mittevastavus, samuti ei ole lennuametile teada
käitaja lennugraafik. Valik tehakse tihti alles natuke aega enne õhusõiduki saabumist või isegi
pärast õhusõiduki saabumist.
Pisteliste inspekteerimise läbiviimiseks õhusõiduki/käitaja valikul peab arvesse võtma järgmisi
põhimõtteid ning võtma asjakohased meetmed:
- vältima peaks käitajate, kelle eelnevatel inspekteerimistel ei ole tuvastatud
mittevastavusi, korduvaid inspekteerimisi. Korduvaid inspekteerimisi võib läbi viia
juhul, kui need moodustavad (ajapiirangute tõttu) osaliste inspekteerimiste seeria, mille
eesmärgiks on täita kogu kontroll-leht.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 5/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
- valima võimalikult erinevaid käitajaid, mis riigi territooriumile lendavad;
- mõned käitajad lendavad ainult väga vähestesse riikidesse (vahest isegi ainult ühte).
Neid peaks regulaarselt inspekteerima;
- välistama peab diskrimineerimise käitaja riikkondsuse, lennutegevuse liigi või
õhusõiduki tüübi alusel.
Inspektor peaks olema teadlik järgmistest võimalikest tegevusvariantidest:
(a) kui viimatiste SAFA inspekteerimiste käigus 3-6 kuu jooksul ei ole tuvastatud leidude
hulgas ühtegi ohutust mõjutavat mittevastavust, võib inspekteerimise edasi lükata;
(b) kui mõne teise SAFA programmis osaleva riigi pädev asutus on hiljuti teinud
inspekteerimise sellel konkreetsel õhusõidukil (kui see on teada) või mõnel teisel sama käitaja
õhusõidukil ja ei ole tuvastanud ühtegi olulist ega väga olulist ohutust mõjutavat mittevastavust,
peaks inspekteerimist vältima;
(c) kui käitaja kasutab osalevasse riiki lendamiseks tavalisest erinevat tüüpi õhusõidukit, peaks
läbi viima inspekteerimise.
2) Info kogumine õhusõiduki või käitaja kohta
Infot õhusõiduki või käitaja kohta kogutakse EASA SAFA andmebaasist „inspekteerimise
ettevalmistuse“ (preparation of inspection) rubriigist. Saadud andmete põhjal võetakse arvesse
eelmistel inspekteerimistel leitud mittevastavusi. Ajalise piirangu puhul tuleks inspekteerimisel
esmajärjekorras kontrollida eelmiste inspekteerimiste käigus leitud mittevastavuste
kõrvaldatust.
Kontrolli planeerimisel kogub SAFA riiklik koordinaator alljärgnevat teavet:
1) oluline ohutusalane teave, mis põhineb:
1. pilootide ja lennujuhtide ettekannetel;
2. hooldusorganisatsioonide rikketeadetel;
3. lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetel;
4. liikmesriikide pädevatest asutustest sõltumatute organisatsioonide poolt esitatud teabel;
5. kaebustel.
2) teave SAFA/SACA inspekteerimise tulemusena võetud meetmete kohta:
1. õhusõidukile lennukeelu andmine,
2. õhusõidukile või selle käitajale asjaomasesse liikmesriiki sisenemiskeelu andmine,
3. vajalikud korrigeerivad tegevused,
4. kontaktid käitaja päritoluriigi pädeva asutusega;
3) Hilisem teave õhusõiduki käitaja kohta:
1. rakendatud korrigeerivad tegevused
2. puuduste kordumine.
SAFA riiklik koordinaator osaleb iga nädal toimuval ohutusjuhtumite koosolekul, kus
käsitletakse operatiivselt möödunud nädala jooksul laekunud ohutusalast teavet ja vahetatakse
muud olulist ohutusalast infot (pilootide ja lennujuhtide ettekanded, hooldusorganisatsioonide
rikketeated, lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekanded, liikmesriikide pädevatest asutustest
sõltumatute organisatsioonide poolt esitatud teave, kaebused jne). Antud teavet kasutab SAFA
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 6/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
riiklik koordinaator SAFA/SACA inspekteerimiste planeerimisel ning teavitab sellest ka
inspektoreid.
Lennuameti ohutusalase teabe käsitlemise süsteem on kirjeldatud protseduuris AP 120
„Ohutusalase teabe käsitlemise protseduur“, kus on välja toodud ka SAFA riikliku
koordinaatori osalus.
Juhul, kui SAFA riiklik koordinaator peab vajalikuks, et Lennuametile saabunud ohutusalane
teave võib osutuda vajalikuks ka teistele SAFA programmis osalevatele riikidele, siis koostab
SAFA riiklik koordinaator SAFA keskses andmebaasis standardaruande.
Juhul kui järelkontrolli ajal selgub, et käitaja on ignoreerinud SAFA/SACA inspekteerimise ajal
välja toodud mittevastavusi või nendest tulenevaid käitamise piiranguid, ei ole ellu viinud
korrigeerivaid tegevusi või kui käitajal esinevad korduvad mittevastavused, tehakse vastav
märge inspekteerimise aruandesse ning teavitatakse sellest läbi SAFA keskse andmebaasi
standardaruande vormis ka teisi SAFA programmis osalevaid riike.
3) Ettevalmistus inspekteerimiseks
Pärast õhusõiduki/käitaja väljavalimist ja kõigi vajalike dokumentide kogumist tuleb vahetult
enne inspekteerimist:
1) kontrollida käitaja lennuplaani;
2) jagada tööülesanded SAFA inspektorite vahel (kes mida kontrollib);
3) korrata üle üldised SAFA inspekteerimise nõuded, sealhulgas SAFA inspekteerimise
põhimõtete ja inspektorite tutvustus, diskreetsuse säilitamise olulisus jne.
4) varuda piisavalt aega õigeaegseks saabumiseks (julgestuskontroll jne);
5) kontrollida EUROCONTROL’i andmeid lennu kohta.
Enne õhusõiduki pardal läbi viidava kontrollimise alustamist peavad inspektorid esitama isikut
ja volitusi tõendavad dokumendid (Lennuameti töötõend, millele on märgitud „SAFA
inspektor“) kontrollitava õhusõiduki kaptenile või tema eemalolekul lennumeeskonna liikmele
või õhusõiduki käitaja kõrgeima positsiooniga esindajale. Kui ühtki käitaja esindajat ei ole
võimalik teavitada või kui sellist esindajat ei ole õhusõidukis või selle ümbruses, siis üldjuhul
SAFA/SACA inspekteerimise raames õhusõidukit seisuplatsil ei kontrollita. Eriolukorras võib
siiski teha otsuse kontrollida õhusõidukit, kuid sel juhul piirdutakse õhusõiduki visuaalse
välispidise kontrolliga.
SAFA/SACA inspekteerimised viiakse läbi vastavalt AMC1 ARO.RAMP.125 ning kooskõlas
EASA juhendmaterjaliga „Inspection Instructions on the categorization of ramp inspection
(SAFA/SACA) findings“ (edaspidi SAFA/SACA juhendmaterjal).
Kolmandate riikide õhusõidukite käitajatele kohaldatakse ICAO nõudeid.
EL liikmesriikide käitajatele kohaldatakse EL nõudeid.
Lisaks SAFA/SACA juhendmaterjalis toodule, peavad inspektorid võimalusel veenduma ka
teiste ICAO nõuete täitmises (nt artikkel 83bis alusel käitatavate õhusõidukite puhul
asjakohased dokumendid).
Tagamaks inspekteerimiste efektiivsuse ja võimaluse inspekteerimisi teostada ka tööaja väliselt
ning nädalavahetustel/pühadel, on kasutusel infotelefon, mille number on teatavaks tehtud
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 7/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
lennuliiklusteenuse osutaja ja lennuvälja käitaja vastavatele esindajatele. Riiklik koordinaator
korraldab/tagab infoedastuse toimimise ja vajadusel määratud inspektorite kättesaadavuse.
Välisriigi õhusõidukil kontrollitakse õhusõiduki käitamiseks vajalike dokumentide olemasolu ja
vastavust rahvusvahelistele ohutusstandarditele, meeskonna vastavust rahvusvahelistele
ohutusstandarditele, õhusõiduki tehnilist seisukorda, varustust, lasti ja lastiveotingimusi ning
nende vastavust rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Õhusõiduki kontrollimisel võetakse
lisaks arvesse ka õhusõiduki tootja kehtestatud standardeid.
Inspekteerimiste ettevalmistamisel peavad inspektorid tutvuma käitaja varasemate
inspekteerimiste tulemustega, mida on võimalik teha EASA SAFA keskses andmebaasis.
Samuti peavad nad ennast kurssi viima kehtivate NOTAMitega, AIPis avaldatud teabe,
võimalusel õhusõiduki tootja dokumentidega jms, mis aitaksid kaasa tõhusa inspekteerimise
läbiviimisele.
Õhusõiduki kontrollimisega ei tohi põhjustada käitajale õhusõiduki kavandatud väljumisajas
põhjendamatut viivitust. Põhjendatud viivituse võivad põhjustada põhjendatud kahtlused seoses
lennuks ettevalmistumise nõuetekohasuse ning õhusõiduki lennukõlblikkusega või muud
asjaolud, mis võivad mõjutada õhusõiduki ja selles viibijate ohutust.
Kontrollitavad elemendid valitakse kontroll-lehtedelt, mis moodustavad osa SAFA programmi
raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevast aruandest (vorm VA 528-3).
Lähtudes Komisjoni määruse 965/2012 artiklist 5, tuleb erilist tähelepanu pöörata
õhusõidukitele:
1) mille osas on saadud teavet nõuetele mittevastavate
hooldustingimuste, ilmselgete kahjustuste või puuduste kohta;
2) mille puhul on saadud teavet, et õhusõiduk on
sooritanud pärast liikmesriigi õhuruumi sisenemist ebaharilikke manöövreid, mis mõjutavad
lennuohutust;
3) kui eelmise seisuplatsil kontrollimise ajal ilmnesid
puudused, mis annavad alust põhjendatud kahtlusteks, et õhusõiduk ei vasta
rahvusvahelistele ohutusstandarditele, ning kui on alust arvata, et puuduseid ei ole
kõrvaldatud;
4) määruse 965/2012 jaotises ARO.RAMP.105
nimetatud eelmised (prioriseerimis-) nimekirjad, millest nähtub, et käitajat või käitaja riiki
on kahtlustatud nõuetele mitte vastamises;
5) kui on tõendeid, et õhusõiduki registreerimisriigi või
käitaja asukohariigi pädev asutus ei teosta nõuetekohast ohutusalast järelevalvet;
6) kahtlused õhusõiduki käitaja suhtes, mis tulenevad
lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetest ning selle käitaja mõne teise õhusõiduki
seisuplatsil kontrollimise käigus registreeritud mittevastavustest;
7) kui on saadud teavet EASA järelevalvetegevustest
kolmanda riigi ettevõtja (TCO) suhtes;
8) vastavalt määruse 965/2912 punktile
ARO.RAMP.110 kogutud mistahes asjakohane teave.
SAFA/SACA inspekteerimine ja selle käigus tuvastatud mittevastavused (kui neid on)
kajastatakse pärast kontrolli lõppemist õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise aruandes vormil
VA 528-3.
Aruanne lisatakse kesksesse SAFA andmebaasi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 21
tööpäeva jooksul pärast kontrolli toimumise kuupäeva, isegi kui mittevastavusi ei tuvastatud.
Juhul, kui on tuvastatud mittevastavusi, siis tuleb koos inspekteerimise aruannete lisamisega
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 8/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
SAFA andmebaasi üles laadida ka tõendusmaterjal mittevastavustest. Näiteks fotod defektidest,
dokumentidest (sh pilootide litsentsid, tehniliste logiraamatute väljavõtted jne).
SAFA riiklik koordinaator tagab inspekteerimise aruande korrektse ning täpse sisestamise
EASA SAFA kesksesse andmebaasi. Lisaks sellele kontrollib SAFA riiklik koordinaator iga
kolme kuu tagant möödunud kvartali jooksul koostatud aruannete korrektset täitmist ning
andmebaasi kandmist. Kontroll dokumenteeritakse vormil VA 528-9, mida hoitakse SAFA
toimikus 4.5-3.
5. Iga-aastane kava
Iga-aastane kava põhineb arvutusmeetodil, mille puhul võetakse arvesse senist teavet käitajate
arvu kohta, maandumiste arvu kohta asjaomase riigi lennuväljadel ning samuti ohutusriskide
kohta, ja mis võimaldab Lennuametil prioriseerida õhusõidukite kontrollimist vastavalt EL
määruse 965/2012 jaotise ARO.RAMP.105 alapunktis a osutatud nimekirjale.
Lennuamet arvutab vastavalt EASA juhendmaterjalile (AMC)1 ARO.RAMP.100(c)(1)(a) või
Eurocontrol’i rakenduse abil läbi „Oneskyonline“ portaali punktide piirarvu Q, mis tuleb
saavutada järgmiseks aastaks. Punktide piirarv järgneva aasta kohta tuleb esitada EASA-le enne
1.septembrit.
Punktide piirarvu saamiseks AMC1 ARO.RAMP.100(c)(1)(a) kohaselt tuleb kasutada järgnevat
valemit:
Q = (Opr≥12) +(0.2 x Opr<12)+ (0.001 x Lnd), kus
„Q“ – iga-aastane punktide piirarv;
„Opr≥12“ - käitajate arv, kes on maandunud eelmisel aastal Eesti lennuväljadel rohkem kui 12
korda;
„Opr<12“ - käitajate arv, kes on maandunud eelmisel aastal Eesti lennuväljadel vähem kui 12
korda;
„Lnd“ – kogu käitajate arv, kes on maandunud eelmisel aastal Eesti lennuväljadel
6. Mittevastavuste liigitamine
Mittevastavuste sissekandmisel aruandesse tuleb võimalusel kasutada EASA poolt välja antud
ettekirjutatud mittevastavuste sõnastuse juhiseid (PDF), mis on välja toodud SAFA/SACA
juhendmaterjalis. Kolmandate riikide õhusõidukite käitajatele kohalduvad SAFA nõuded. EL
liikmesriikide käitajatele kohalduvad SACA nõuded.
Inspekteerimisel tuvastatud mittevastavused rahvusvahelistele ohutusstandarditele liigitatakse
järgmiselt:
1) esimese astme mittevastavus - ei mõjuta õhusõiduki ohutut käitamist märkimisväärselt;
2) teise astme mittevastavus - võib mõjutada õhusõiduki ohutut käitamist olulisel määral;
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 9/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3) kolmanda astme mittevastavus - võib mõjutada õhusõiduki ohutut käitamist väga
oluliselt.
7. Rakendatavad järelmeetmed
Kõikidest välisriigi õhusõiduki inspekteerimise käigus avastatud mittevastavustest teavitavad
inspektorid õhusõiduki kaptenit kas suuliselt või kirjalikult.
Pärast SAFA programmi raames tehtava kontrolli lõppu täidetakse inspekteerimise aruanne
vormil VA528-3, mille allkirjastavad inspektor(id) ja õhusõiduki kapten või tema eemalolekul
õhusõidukis või selle ümbruses olev lennumeeskonna liige või käitaja kõrgeima positsiooniga
esindaja, kellele antakse allkirjastatud dokumendi koopia. Kui vastuvõtja keeldub alla
kirjutamast, tehakse dokumenti sellekohane märge.
7.1 Mittevastavuste liigitamisest sõltuvad järelmeetmed
Mittevastavuste liigist sõltuvalt on määratletud rakendatavad järelmeetmed. Mittevastavuste
liikide ja nende puhul rakendatavate meetmete vahelist seost väljendatakse alljärgnevate
meetmeklassidena:
- 1. astme meede: õhusõiduki kapteni informeerimine
Nimetatud meetme kohaldamine hõlmab endas SAFA programmi raames tehtud
õhusõiduki seisuplatsil kontrollimist käsitleva teabe andmist õhusõiduki kaptenile
ja/või tema eemalolekul lennumeeskonna muule liikmele või kohalolevale käitaja
kõrgeima positsiooniga esindajale. Sel juhul tutvustatakse inspekteerimise aruande
(VA 528-3) üleandmisel lühidalt inspekteerimise tulemusi. 1. astme meedet
kohaldatakse pärast iga kontrolli, olenemata sellest, kas mittevastavusi tuvastati või
mitte.
- 2. astme meede: käitaja ja käitaja päritoluriigi pädeva asutuse informeerimine
2. astme meede koosneb järgmisest:
a. inspekteeritud käitajale esitatavast kirjalikust teatisest, mis sisaldab kohustust
tõendada rakendatavaid korrigeerivaid tegevusi; ning
b. kirjalikust teatisest vastutavale riigile (käitaja päritoluriigile ja/või õhusõiduki
registreerinud riigile) tema ohutusjärelevalve all käitatava õhusõiduki kontrollide
tulemuste kohta. Teatis edastatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30
tööpäeva jooksul pärast inspekteerimist (vastutaja: SAFA koordinaator).
2. astme meedet kohaldatakse pärast inspekteerimisi, mille puhul on tuvastatud 2. või
3. astme mittevastavused.
- 3. astme meede: piirangud või korrigeerivad tegevused
3. astme meedet kohaldatakse pärast inspekteerimist, mille käigus on tuvastatud 3.
astme mittevastavus. Arvestades 3. astme mittevastavuse olulisust seoses nende
võimaliku mõjuga õhusõiduki ja selles viibijate ohutusele, on 3. astme meetmel
järgmised alamastmed:
1) aste 3a – õhusõiduki lennupiirang. Õhusõidukit seisuplatsil kontrolliv pädev
asutus otsustab, et kontrollimise käigus tuvastatud mittevastavuste tõttu võib
õhusõiduk väljuda üksnes teatavate piirangute alusel.
2) aste 3b –korrigeerivad tegevused enne väljalendu. Õhusõidukit seisuplatsil
kontrollides tuvastatakse mittevastavused, mille osas on vaja rakendada korrigeerivad
tegevused enne kavandatava lennu algust.
3) aste 3c – Lennuamet kohaldab õhusõiduki suhtes lennukeeldu. Õhusõiduki
suhtes kohaldatakse lennukeeldu sellises olukorras, kus pärast 3. astme (väga oluliste)
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 10/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
mittevastavuste tuvastamist ei ole õhusõidukit seisuplatsil kontrollinud Lennuamet
veendunud, et õhusõiduki käitaja rakendab vahetult õhusõiduki ja selles viibijate
ohutust mõjutavate mittevastavuste kõrvaldamiseks enne väljalendu korrigeerivaid
tegevusi. Sel juhul kohaldab Lennuamet õhusõiduki suhtes lennukeeldu seni, kuni oht
on kõrvaldatud, ning teavitab sellest kohe käitaja päritoluriigi ja õhusõiduki
registreerinud riigi pädevaid asutusi.
4) aste 3d – viivitamatu tegevuskeeld käitajale vastavalt EL ja siseriiklikele
õigusaktidele.
Alapunktide 2 ja 3 alusel rakendatavate meetmete korral võib lubada reisijateta lendu
hooldusbaasi.
Kui välisriigi õhusõidukil tuvastatakse väljalendu takistav mittevastavus, teatatakse sellest
koheselt õhusõiduki kaptenile, lennuvälja käitajale, lennuliiklusteenuse osutajale ja mõistliku
aja jooksul ka õhusõiduki käitajale. Kolmanda astme mittevastavuse puhul otsustatakse käitaja
asukoha- või õhusõiduki registrijärgse riigi pädeva asutusega õhusõiduki edasine staatus ja
vajalikud tegevused enne väljalennu lubamist.
Märkus: Tõendusmaterjalid, mis on seotud litsentside ja sertifikaatide puudustega, peab
esitatama välja andnud pädev asutus. Juhul kui SAFA/SACA inspekteerimine on tehtud
väljaspool nimetatud väljaandja pädeva asutuse tööaega, võib Lennuamet aktsepteerida ka
tõendeid muudest allikatest tingimusel, et Lennuamet saab litsentside ja/või sertifikaatide
õigsuse ja kehtivuse kohta kinnituse väljaandja riigi pädeva asutuse käest esimesel võimalusel.
Inspekteerimise aruandele tuleb märkida, millised tõendid esitati ja kelle poolt, kaasa arvatud ka
hilisem väljaandja kinnitus.
Lennuamet edastab kontrolli kõik tulemused EASA SAFA keskse andmebaasi kaudu Euroopa
Lennundusohutusametile, käitajale ja õhusõiduki registrijärgse riigi pädevale asutusele.
7.2 Edasine järeltegevuste rakendamise jälgimine (further follow-up)
Pärast SAFA kontrolliaruande sisestamist SAFA andmebaasi jälgitakse 2. ja 3. astme
mittevastavuste kõrvaldamist. Mittevastavused võib sulgeda SAFA andmebaasis ainult siis, kui
käitaja ja/või selle üle järelevalvet teostav pädev asutus on edastanud aktsepteeritavate
korrigeerivate tegevuste kirjelduse iga tuvastatud mittevastavuse kohta. Korrigeerivate
tegevuste kirjelduse vaatab läbi SAFA riiklik koordinaator või antud inspekteerimisega seotud
inspektor ning mittevastavus suletakse SAFA andmebaasis, kui korrigeerivate tegevuste
kirjeldus ja esitatud tõendid on aktsepteeritavad. Alternatiivselt saab mittevastavuse sulgeda,
kui järelinspekteerimine tõendab, et mittevastavused on kõrvaldatud; sellel juhul lisatakse
andmebaasi ka vastav tõendusmaterjal.
Sõltuvalt mittevastavuse tõsidusest ja kordumisest võib Lennuamet kaaluda mittevastavuse
sulgemist ka siis, kui Lennuametile on esitatud dokumenteeritud tõendid asjakohase
ennetustegevuse rakendamise kohta (implementation of preventive action).
Juhul kui korrigeeriv tegevus loetakse mittevastavuse kõrvaldamiseks ebapiisavaks, tuleb võtta
ühendust käitajaga ning nõuda täiendavate meetmete võtmist.
Kõikidele käitaja teadetele täiendavate meetmete osas tuleb anda tagasiside nende kättesaamise
kohta. Tagasisidet tuleb anda või lisaselgitusi küsida esimesel võimalusel, kuid vähemalt 30
tööpäeva jooksul. Kogu korrigeerivate tegevuste rakendamisega seotud infovahetus toimub
SAFA andmebaasi kaudu.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 11/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Suhtlusest käitajaga teavitatakse ka käitaja üle järelevalvet teostavat pädevat asutust, lisades
vastava pädeva asutuse kirja koopia saajaks. Kõik dokumendid SAFA andmebaasi väliselt
peetud infovahetuse kohta tuleb lisada SAFA andmebaasi (add follow-up attachment rubriiki),
et vältida info ning võimalike asitõendite kadumist.
Käitajale antakse 30 päeva vastamiseks. Juhul, kui käitaja ei ole reageerinud teatele
mittevastavustele suunatud korrigeerivate tegevuste kirjelduse saatmisega, edastatakse
kordusteade ning ühtlasi kontrollitakse üle ka käitaja kontaktandmed võimalike vigade
vältimiseks. Teate koopia saajate hulka lisatakse ka käitaja üle järelevalvet teostav pädev
asutus. Kui ka siis käitaja ei reageeri teatele mittevastavustele suunatud korrigeerivate tegevuste
kirjelduse saatmiseks, võetakse SAFA andmebaasi kaudu või kirjalikult ühendust käitaja üle
järelevalvet teostava pädeva asutusega ning nõutakse pädeva asutuse sekkumist, et mõjutada
käitajat vastama. Kirjale lisatakse selgitus käitaja mittereageerimise ning tahte puudumise kohta
ohutusalaste mittevastavuste kõrvaldamisel.
Käitaja tegevuse lõppemise või lõpetamise kohta info saamise korral võib mittevastavused
sulgeda ning lisada sellekohane kommentaar andmebaasi.
Juhul kui järelkontrolli ajal selgub, et käitaja on eiranud SAFA kontrolli ajal välja toodud
mittevastavustega seoses kehtestatud piiranguid, tehakse vastav märge SAFA inspekteerimise
aruandesse ning teavitatakse sellest ka teisi SAFA inspektoreid SAFA andmebaasi kaudu
standardaruande vormis.
Märkus: Juhul, kui peale SAFA/SACA inspekteerimist esitab käitaja või sellele järelevalvet
teostav pädev asutus tõendid, mis näitavad, et väljatoodud mittevastavus on ekslik või valesti
liigitatud, siis on Lennuamet kohustatud tegema vajalikud parandused SAFA andmebaasis ning
informeerima sellest ka käitajat ja/või selle üle järelevalvet teostavat pädevat asutust.
8. Prioriseerimine
Lennuameti kasutuses olevate piiratud ressursside maksimaalseks kasutamiseks tuleb
kontrollimisel prioriteediks seada käitajad ja nende õhusõidukid, mille puhul on põhjust
kahtlustada ohutusnõuetest kõrvalekaldumisi. Samuti tuleb arvestada seda, millal on teostatud
viimane inspekteerimine. Regulaarlende teostavate käitajate inspekteerimiste vaheline aeg ei
tohiks ületada kolme kuud.
Prioriteediks seatakse õhusõiduki kontrollimine seisuplatsil järgmiste käitajate puhul:
1) käitaja, kelle puhul võib Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) korrapäraste analüüside
põhjal kahtlustada võimalikku ohutusriski.
2) käitaja, kes on kindlaks tehtud arvamuse alusel, mida on väljendanud lennuohutuskomitee
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 3 rakendamise raames
ning mille kohaselt on asjaomase käitaja puhul vaja õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise abil
täiendavalt kontrollida asjakohaste ohutusnõuete tõhusat täitmist. See võib hõlmata käitajat,
kes on välja jäetud määrusega (EÜ) nr 2111/2005 kehtestatud nimekirjast, millesse kantakse
lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (edaspidi ka nn EL
must nimekiri).
3) Käitaja, kes on kindlaks määratud teabe alusel, mille Euroopa Komisjon on saanud
liikmesriikidelt või Euroopa Lennundusohutusametilt vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005
artikli 4 lõikele 3.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 12/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4) Õhusõiduk, millega on ühendusse lennanud Euroopa Komisjoni määruse 474/2006 lisasse B
(nn EL must nimekiri) kantud lennuettevõtja.
5) Õhusõiduk, mida käitab lennuettevõtja, kes on sertifitseeritud samas riigis, kust on pärit
Euroopa Komisjoni määruse 474/2006 lisasse B kantud lennuettevõtja.
6) Õhusõiduk, mille käitaja suhtes on laekunud teavet Euroopa kohustusliku ohutusjuhtumite
teavitamise süsteemi (ECCAIRS) kaudu, või on esitatud anonüümseid või vabatahtlikke
ettekandeid seoses ohutusnõuetest kõrvalekaldumistega või mittevastavustega. Selline
informatsioon võib näiteks saabuda lennuliiklusteenuse osutajatelt, lennuväljade käitajatelt,
hooldusorganisatsioonidelt või teistelt asjasse puutuvatelt isikutelt.
Prioriteedid seab paika SAFA riiklik koordinaator.
Lühike inspekteerimise aeg (Short Turn Around)
SAFA inspekteerimisel püütakse kontrollida kõiki kontroll-lehe nimekirjas olevaid elemente,
kuid võib tekkida vajadus prioriseerida kontrollitavaid elemente seoses lühikese inspekteerimise
ajaga (lendudevaheline lühike aeg, inspektorite vähesus, jne). Sellistel juhtudel tuleb
inspektoritel tähelepanu pöörata järgmistele otseselt ohutust puudutavatele elementidele:
A elemendid: A01, A03, A06, A13, A14, A20, A23
B elemendid: B01, B04, B07, B11, B12
C elemendid: C01 - C04, C07, C09, C10, C11, C12
D elemendid: D01 , D02, D03
Märkus: elementi D02 tuleks kontrollida, kui lennuettevõtjale on lubatud ohtlike kaupade vedu.
Ülaltoodud on enim kriitilised elemendid, mis peaksid olema SAFA inspekteerimisel
miinimumprogrammis. Teisi kontrolli elemente võib juurde lisada, võttes arvesse erinevaid
võimalikke asjaolusid, nagu näiteks:
1) Mürasertifikaadi puudumisel on vähem mõju lennuohutusele kui valesti täidetud kaalu ja
balansi dokumentatsioonil (valesti arvutatud kaal), ning seetõttu peaks kaalu ja balansi
dokumentatsiooni kontrollimist eelistama mürasertifikaadi kontrollimisele.
2) Erinevus õhusõidukite konfiguratsioonis. Kaubalennuki inspekteerimisel on oluline jälgida
lasti turvalist kinnitamist ning nõuetekohast ohtlike kaupade eraldamist teistest kaupadest;
samas nt reisilennuki puhul on prioriteetne kontrollida protseduuride järgimist tankimisel
reisijatega pardal. Märkus: kaubalennukitel B elemente ei kontrollita.
3) Eelmiste SAFA/SACA inspekteerimiste tulemused. Inspekteerimisel pööratakse tähelepanu
asjaoludele, mille osas eelmise inspekteerimise käigus tuvastati tõsine või korduv
mittevastavus, nt minimaalvarustuse loetelu (MEL) võib olla suurema osatähtsusega kui
eelmisel korral kontrollitud lennueelne ettevalmistus, milles ei tuvastatud ühtegi
mittevastavust.
Märkus: Eelmiste SAFA/SACA inspekteerimiste tulemuste kohta on võimalik infot leida
inspekteerimise ettevalmistuse käigus SAFA kesksest andmebaasist. Kui sealt leidub viiteid
korduvate mittevastavuste kohta, siis need elemendid peaksid olema osa prioriseeritud
elementidest.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 13/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4) Õhusõiduki tüüp ja vanus. Mõned õhusõidukid on tuntud kindlate tihtiesinevate puudustega,
nt lekked või puuduvad kruvid. Samas on ka õhusõiduki vanus mõjuv põhjus
inspekteerimiseks.
Märkus: Inspektorid peaksid kasutama ka kaalutlusõigust ja eelnevat kogemust elementide
prioriseerimisel.
9. Lennukeelu kohaldamine (Grounding Procedure)
SAFA/SACA inspekteerimise käigus tuvastatud 3. astme mittevastavused tuleb kõrvaldada
enne väljalendu. Kui käitaja ei kõrvalda 3. astme mittevastavusi enne väljalendu, tuleb
Lennuametil kohaldada õhusõiduki suhtes lennukeeldu, kuna väljalend mõjutab nii õhusõiduki
kui ka selles viibijate ohutust. Õhusõiduki väljalendu ei lubata ning lennukeeld antakse ajaks,
kuni otsene mõju lennuohutusele on kõrvaldatud. Lennukeeld tähendab keeldu õhusõidukile
lennuväljalt lahkumiseks ning kasutusele tuleb võtta kõik abinõud, et väljalend enne
mittevastavuste kõrvaldamist välistada.
Astme 3c meedet rakendatakse juhul, kui lennumeeskond ignoreerib vajalikke korrigeerivaid
tegevusi või lennutegevuse piiranguid. Astme 3c meedet rakendatakse ka siis, kui käitaja
keeldub lubamast pardale inspektoreid ilma mõistliku põhjenduseta.
3. astme mittevastavuse tuvastamisel tuleb esialgu kaaluda ennetava lennukeelu (nö
mitteametlik lennukeeld) andmist eeldades, et käitaja näitab üles koostöövalmidust
mittevastavuste kõrvaldamisel enne väljalendu ning teavitab mittevastavuste kõrvaldamisest ka
Lennuametit enne väljalendu. Ennetav lennukeeld muutub lennukeeluks (nö ametlikuks
lennukeeluks) niipea, kui õhusõidukiga üritatakse välja lennata Lennuameti loata. Pärast 3.
astme mittevastavuse kõrvaldamist märgitakse inspekteerimise aruandesse (vorm VA 528-3)
astme 3b meede.
9.1 Ennetav lennukeeld (Preventive Grounding)
Ennetav lennukeeld (nö mitteametlik lennukeeld) antakse juhul, kui õhusõidukil ei ole lubatud
välja lennata enne tõsiste lennuohutust mõjutavate mittevastavuste kõrvaldamist ning väljalennu
luba antakse juhul, kui inspektor on veendunud, et tuvastatud mittevastavused on kõrvaldatud.
Pärast ennetava lennukeelu andmist teavitab inspektor lennuvälja käitajat sellest, et
õhusõidukile on väljalend keelatud niikaua, kuni Lennuamet pole väljalennuks luba andnud ega
sellest lennuvälja käitajat teavitanud. Sellist teavitust võib anda ka suuliselt mobiiltelefoni
vahendusel.
Kui õhusõiduki käitaja näitab üles koostöövalmidust 3. astme mittevastavuse kõrvaldamisel
ning inspektor on veendunud mittevastavuse kõrvaldatuses, lõpetatakse ennetav lennukeeld
ning sellest teavitatakse lennuvälja käitajat. Raportisse märgitakse astme 3b meetme
kohaldamine, ning ka see, et mittevastavus on kõrvaldatud enne väljalendu.
Välistamaks olukorda, kus õhusõiduki käitaja püüab õhusõidukiga välja lennata mittevastavusi
kõrvaldamata või ei teata nende kõrvaldamisest, teavitab inspektor lennuvälja käitajat ja
lennuliiklusteenuse osutajat võimalikust vajadusest peatada õhusõiduk ning teavitada sellest ka
Lennuametit.
Juhul, kui ennetav lennukeeld muutub lennukeeluks, tuleb järgida punkti 9.2. „Lennukeeld“
protseduuri.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 14/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.2 Lennukeeld (Formal Grounding)
Kui käitaja ei ole kõrvaldanud 3. astme mittevastavust enne väljalendu, tuleb õhusõidukile anda
lennukeeld. Sama kehtib ka juhul, kui käitaja keeldub oma õhusõiduki SAFA/SACA
inspekteerimisest ilma mõistliku põhjenduseta. Kuna lennukeelu andmisega võivad kaasneda
erinevaid osapooli hõlmavad lennukeelu põhjustanud mittevastavuse olemusega võrreldes
ebaproportsionaalselt koormavad juriidilised ja poliitilised tagajärjed, peavad lennukeeldu välja
andvad inspektorid olema väga kindlad mittevastavuse tõsiduses, olemuses ja lennukeelu
andmise põhjendatuses. Inspektorid peavad koguma piisavalt tõendusmaterjali ja fikseerima
olukorra, kasutades kõiki selleks ettenähtud vahendeid (Näiteks: fotoaparaat/videokaamera,
kirjalik tõend käitajalt inspekteerimisest keeldumisest).
9.2.1. Lennukeelu ettekirjutuse väljaandmine
Lennukeelu andmise vormistavad inspektorid lennumeeskonnale ettekirjutusena
„Ettekirjutus õhusõidukile lennukeelu andmise kohta“ / „Grounding Order“ koos
aruandega (VA 528-3), millesse on märgitud otsus kohaldada astme 3c meedet ning
kohustus mittevastavus kõrvaldada. Ettekirjutus antakse välja vormil VA 528-7 ning see
registreeritakse Lennuameti dokumendihaldussüsteemis esimesel võimalusel.
Lennukeelu väljaandmisel tuleb inspektoril ettekirjutuses ära märkida ka lennukeelu
põhjendus vastavalt ettekirjutuse vormil toodud valikutele.
9.2.2. Lennukeelu lõpetamine
Kui inspektor on veendunud, et kõik SAFA/SACA inspekteerimise raames leitud 3. astme
mittevastavused on kõrvaldatud või kui on saavutatud kokkulepe lennukeelu lõpetamiseks
Eesti Lennuameti ja õhusõiduki käitaja/registreerijariigi pädeva asutuse vahel, siis antakse
välja kirjalik teatis „Lennukeelu lõpetamine / Removal of Grounding Order“, mis antakse
üle lennumeeskonnale. Samas teavitatakse sellest ka lennuvälja käitajat ning
lennuliiklusteenuse osutajat. Lennukeelu lõpetamise teatis antakse välja vormil VA 528-8
ning teatise väljaandmisega loetakse lennukeelu ettekirjutuses toodud mittevastavused
kõrvaldatuks. Teatis registreeritakse Lennuameti dokumendi-haldussüsteemis esimesel
võimalusel.
9.2.3. SAFA riikliku koordinaatori ja Lennuameti peadirektori teavitamine
Inspektorid on kohustatud teavitama esimesel võimalusel SAFA riiklikku koordinaatorit ja
Lennuameti peadirektorit lennukeelu andmise vajadusest ning esitama põhjenduse, mis
viisid lennukeelu andmiseni. Enne lennukeelu andmist konsulteeritakse alati SAFA riikliku
koordinaatori ja Lennuameti peadirektoriga, et ennetada hilisemaid juriidilisi ja/või
poliitilisi probleeme.
9.2.4. Lennuvälja käitaja ja lennuliiklusteenuse osutaja teavitamine
Inspektor(id) või SAFA riiklik koordinaator teavitab lennuvälja käitajat ja
lennuliiklusteenuse osutajat lennukeelu andmisest ja nõuab lennukeelu hoidmiseks kaasabi.
Lennuvälja käitajat ja lennuliiklusteenuse osutajat teavitatakse ka lennukeelu lõpetamisest.
9.2.5. Õhusõiduki käitaja asukohajärgse või õhusõiduki registreerijariigi pädeva asutuse
teavitamine
SAFA riiklik koordinaator või lennukeelu andmisega seotud inspektor informeerib
õhusõiduki käitajat, käitaja asukohajärgset pädevat asutust ning õhusõiduki
registreerijariigi pädevat asutust (kui see erineb käitaja omast) lennukeelu andmisest
esimesel võimalusel ning nõuab käitajalt vastust mittevastavuste kõrvaldamise kohta
lennukeelu lõpetamiseks.
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 15/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.2.6. EASA ja Euroopa komisjoni teavitamine vastavalt määrusele EÜ 2111/2005
Välisriigi käitajale lennukeelu andmise vajadusel informeerib SAFA riiklik koordinaator
EASA-t ja Euroopa Komisjoni lennukeelu kehtestamise vajadusest Euroopa Liidu piires
tegevuskeelu andmiseks õhusõiduki käitajale.
10. SANA inspekteerimised
Eestis registreeritud õhusõidukitele teeb Lennuamet SANA (Safety Assessment of National
Aircraft) inspekteerimisi. SANA inspekteerimistel lähtutakse SAFA/SACA inspekteerimistele
kohalduvatest nõuetest. SANA inspekteerimised dokumenteeritakse analoogiliselt
SAFA/SACA inspekteerimistele ning kantakse SAFA kesksesse andmebaasi.
SANA inspekteerimiste planeerimisel arvestatakse teiste riikide poolt tehtud
perrooniinspekteerimisi ja lennutegevuse- ning lennundustehnika osakonna poolt saadava
informatsiooniga.
Viited:
1. Lennundusseadus;
2. Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse
lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008;
3. Euroopa Komisjoni 22.03.2006 määrus 474/2006, millega kehtestatakse
rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II
peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse
ühenduse piires tegevuskeeldu, lisa B (nn must nimekiri)
4. EASA juhendmaterjal „SAFA Ramp Inspections Guidance Material“
5. AP 120 Ohutusalase teabe käsitlemise protseduur
6. VA 528-3 Proof of Ramp Inspection
7. VA 528-4 SAFA Corrective Action Form
8. VA 528-6 SAFA koolitusorganisatsiooni hindamise vorm
9. VA 528-7 Ettekirjutus õhusõidukile lennukeelu andmise kohta / Grounding Order
10. VA 528-8 Õhusõiduki lennukeelu lõpetamine / Removal of Grounding Order
11. VA 528-9 SAFA aruannete korrektse täitmise ja andmebaasi kandmise kontroll
12. VA-203-1 järelevalveametniku õigused
13. VA-203-7-2 SAFA vaneminspektori pädevuse hindamise vorm
14. VA-203-7-3 SAFA inspektori töökohal koolituse (OJT) hindamise vorm
Koostas: Margus Keerman
lennundustehnikaosakonna vaneminspektor
LENNUAMET Dokument AD 528 /V14 Leht 16/18
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800