Tere!
Saadan infoks Riigikontrolli kontrollaruande lõpliku variandi sõidukite auditi kohta.
Kena päeva jätku!
Ülle Kallas
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
26.08.2016–29.08.2016
Avaliku teabe seadus, § 35 lg 1 p 19
Riigikontrolli seadus, § 48 lg 2
Ministeeriumide sõidukite
majandamise otstarbekus
Kas riigi raha kasutamine sõidukitega seonduvalt
on säästlik, läbipaistev ja kontrollitav?
Riigikontrolli aruanne Riigikogule,
Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Head lugejad
Riigi sõidukid, eriti kõrgemate ametnike või ministrite autod, on
perioodiliselt olnud avalikkuse huviorbiidis, sest paljudele on see köitvam
teema kui nii mõnigi sadu miljoneid eurosid maksev keeruline projekt või
kulukas poliitika. Siiski tuleb ka sellele teemale muu kõrval tähelepanu
pöörata, sest kuigi riigi sõidukite ülalpidamiseks kulutatavad summad
pole küll eelarve peamiseks kuluallikaks, nõuab sõidukite haldamine –
soetamine, korrashoidmine ja sõitude üle arvepidamine ning kõige muu
seonduvaga tegelemine – märkimisväärset ressurssi paljudelt ametnikelt.
Aastate jooksul on riigi sõidukite hulk vähenenud, samas pole allesjäänud
autode kasutamise intensiivsus suurenenud, mis näitab, et autosid on
jätkuvalt liiga palju. Ametisõidukite soetamist ja kasutamist on püüdnud
korrastada erinevad valitsused, kuid alati see pole õnnestunud.
Riigikontrolli audit annab ülevaate valdkonnast ning käsitleb probleeme,
millega selles valdkonnas tuleb edasi tegeleda. Mul on hea meel tõdeda,
et Rahandusministeerium asus juba auditi tegemise ajal selle tulemusi
kasutama ning paljusid Riigikontrolli ettepanekuid on ministeerium
valdkonna korrastamise kavandamisel arvesse võtnud. Loodan, et see ei
jää see vaid plaaniks ning võetakse vastu põhimõttelised otsused, mis
aitavad riigi sõidukiparki ja selle toimimist optimeerida – et meil oleks
just sellised autod, mis vaja, ning et need oleksid soetatud ja kasutatud
mõistlikult.
Alar Karis
riigikontrolör
augustis 2016
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 1
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Ministeeriumide sõidukite
majandamise otstarbekus
Kas riigi raha kasutamine sõidukitega seonduvalt on säästlik,
läbipaistev ja kontrollitav?
Kokkuvõte auditeerimise tulemustest
Mida ja miks me Riigikontroll on iga-aastastes raamatupidamise aastaaruande ja tehingute
auditeerisime? seaduslikkuse auditites korduvalt juhtinud tähelepanu sõidukite
rentimisega seotud probleemidele ning soovitanud
Rahandusministeeriumil need lahendada, kuid seda ei ole seni tehtud.
2015. aasta sügisel moodustas Rahandusministeerium ametisõidukite
temaatikaga tegeleva töörühma, kes saab oma töös arvesse võtta
käesoleva aruande soovitusi.
Riigikontroll auditeeris, kas riigiasutused (ministeeriumid ja nende
valitsemisala asutused) majandavad sõidukeid otstarbekalt, järgides
seejuures riigivaraseaduse, riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse
nõudeid. Selleks kontrollis Riigikontroll, kuidas riigiasutused riigi
kehtestatud õiguslikus raamistikus sõidukite soetamist planeerivad,
rahastamisviise leiavad, riigihankeid korraldavad ja sõidukeid kasutavad.
Ajavahemikul 01.01.2013–30.06.2015 oli riigiasutuste käsutuses kokku
11 667 sõidukit, millest 42% olid sõiduautod ja maasturid ning 41%
eriotstarbelised sõidukid. Peale riigiasutuste järelevalve-, riigi- ja
korrakaitsetegevuse kasutatakse sõidukeid ka kõrgemate ametnike
esindussõitudeks ning teenistujate lähetus- ja majandussõitudeks.
Riigiasutuste sõidukite soetamist ja kasutamist reguleeritakse
riigivaraseaduse, riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse ning
ligikaudu 20 aastat tagasi kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustega 1.
Mida me auditi tulemusel Riigikontrolli hinnangul võimaldab riigieelarve koostamise
leidsime ja järeldasime? põhimõtete ülevaatamine, sõidukite soetamise ja kasutamise
regulatsiooni korrastamine ning ühtse praktika kujundamine muuta
sõidukite majandamist säästlikumaks ning kasutada vara
heaperemehelikumalt. Samuti aitavad need tegevused vähendada
eksimusi riigihangete korraldamisel ja riigieelarve seaduse
järgimisel.
Jättes kõrvale kõrgemate riigiteenijate käsutustes olevad sõidukid, on
Riigikontrolli arvates võimalik riigiasutuste käsutuses olevate sõidukite
arvu optimeerida, parandades nende kasutamise eesmärgipärasust ja
kasutades sõidukeid intensiivsemalt.
1
Vabariigi Valitsuse 07.05.1997. a määrus nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode
kasutamise korrastamine“ ning 22.07.1997. a määrus nr 142 „Ametisõitude korraldamine
ja kulunormid valitsusasutustes“.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 3
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
■ Ühtlustades soetatavate sõidukite tehnilisi omadusi, tehes
ühishankeid ning analüüsides, milliseid sõidukeid on 3–5 aasta
järel vaja uue vastu vahetada ja milliseid on mõistlikum pikema
aja jooksul kasutada, on riigiasutustel võimalik sõidukite
soetamisel säästa raha.
■ Riigikontrollil ei olnud taasesitamist võimaldavas vormis
võimalik tagantjärele hinnata, milliseid rahastamisviise olid
riigiasutused sõidukite soetamisel kaalunud ning kuidas vastava
otsuseni jõudnud. Ka Rahandusministeerium ei ole keskselt
hinnanud, kas majanduslikult otstarbekam on sõidukeid kohe
välja osta või rentida.
■ Jättes kõrvale kõrgemad riigiteenijad, kellel on lubatud
tööülesannetest tulenevalt teha ametiautoga personaalseid sõite,
ilmnes, et ka tavatöötajad teevad ametisõidukitega erasõite, mis
ei ole kooskõlas riigivaraseaduse põhimõttega valitseda riigivara
eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.
Maksuseaduste järgi tuleb ametisõidukiga tehtud erasõitudelt
tasuda erisoodustusmaksu, mis lisandub sõiduki
majandamiskuludele.
■ Sõidukeid kasutatakse vähem, kui nende rentimisel või
soetamisel on plaanitud, mistõttu on võimalik sõidukite arvu
riigiasutustes optimeerida ning seeläbi kulusid kokku hoida.
Samuti oleks võimalik sõidukeid valitsemisalasiseselt
riigiasutuste vahel ristkasutada ning seeläbi sõidukite koguarvu
vähendada.
■ Sõidukite efektiivse majandamise eesmärgil kasutatakse
töösõitude tegemiseks ka teenistujate isiklikke sõiduautosid ja
need sõidud hüvitatakse. Samas peab riigiasutus hüvitiselt tasuma
erisoodustusmaksu, kui maksuvabastuse piirmäära ületatakse.
Igakuiselt ja fikseeritud summas makstav hüvitis isikliku
sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest võib olla käsitletav
teenistuja lisatuluna, mistõttu peaks kaaluma selle väljamaksmist
töötasuna.
■ Riigiasutused on sõlminud kapitalirendi lepinguid, millega on
riigile võetud kohustusi. Enamik kapitalirendi tingimustel
sõlmitud lepingud ei ole aga raamatupidamises kohustusena
kajastatud, mistõttu pole neid kohustusi arvestatud ka
rahandusstatistikas.
Mida me auditi tulemusel Riigikontroll soovitab Rahandusministeeriumil kui tõhusa riigihalduse
soovitasime? eest seisval ning riigi finants- ja eelarvepoliitika eest vastutajal teha
järgmist:
■ analüüsida sõidukite haldamise ja ristkasutusega seotud tegevuste
ühte kesksesse üksusesse koondamise vajalikkust ja
võimalikkust. Näiteks võiks valitsemisala asutused või
ühishoones paiknevad ministeeriumid kasutada samu sõidukeid.
See võimaldaks vähendada sõidukite arvu;
4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
■ otsustada, millist sõidukite hankimise rahastamisviisi, millistel
puhkudel edaspidi kasutada, ning töötada välja konkreetsed
põhimõtted erinevate rahastamisviiside rakendamiseks;
■ kehtestada riigiasutuse sõidukite soetamise ja kasutamise
põhimõtted ning rendilepingute tüüpvormid, ajakohastades
seejuures valitsuse 1997. aasta määrused;
■ soodustada sõidukite tsentraalset hankimist, koondades Riigi
Tugiteenuste Keskusesse vajalik kompetentsus ja pakkudes
valitsemisaladele teenust.
Riigikontroll soovitab Rahandusministeeriumil koostöös teiste
ministeeriumidega analüüsida tööülesannete täitmiseks vajalike
sõidukite arvu valitsemisalas ning kaaluda seeläbi sõidukite arvu
optimeerimist.
Rahandusministeerium nõustus enamiku Riigikontrolli soovitustega.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 5
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Sisukord
Riigiasutuste sõidukiparki saab optimeerida 7
Riigiasutuste sõidukipargis on enam kui 9000 sõidukit 7
Riigiasutuste sõidukite aastased ülalpidamiskulud moodustavad 5% riigi majandamiskuludest 9
Riigiasutuste sõidukite andmed tuleb korrastada 10
Sõidukeid saab majandada säästlikumalt 11
Sõidukeid renditakse eesmärgiga kasutada neid enam, kui tegelikult on kasutatud 11
Tavasõidukite kasutamist erasõitudeks tuleb selgemalt reguleerida 13
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamist tuleb analüüsida 15
Riigiasutused saaksid hankida sõidukeid säästlikumalt 17
Tuleb hinnata, kas sõidukeid on majanduslikult otstarbekam välja osta või rentida 17
Riigiasutuste nõuded hangitavatele sõidukitele vajavad ühtlustamist 20
Rangemate keskkonnanõuetega arvestamine hangetes aitaks säästa keskkonda ja raha 21
Riigiasutused võiksid sõidukite hankimisel rohkem koostööd teha 23
Sõidukite soetamisel ei ole lähtutud riigieelarve seaduse reeglistikust 25
Ligikaudu kolmandik sõlmitud rendilepingutest vastab kapitalirendi tingimustele 25
Riigiasutused saaksid vältida lepingute sõlmimisel riigile kahjulikke tingimusi 27
Sõidukite rendilepingute mõju riigi rahandusstatistikale ei ole arvestatud 28
Riigikontrolli soovitused ja auditeeritu vastused 31
Auditi iseloomustus 34
Auditi eesmärk 34
Hinnangu andmise kriteeriumid 34
Lisa 1. Ministeeriumide valitsemisalade sõidukipargid sõiduki tüüpide kaupa 37
Lisa 2. Rendi kapitali- ja kasutusrendiks klassifitseerimise põhimõtted 38
Lisa 3. Näited riigiasutuste hankedokumentides kasutatud lepingutingimuste kohta, mis aitavad tagada
lepingu vastavuse kasutusrendi tingimustele 39
Lisa 4. Sõidukite keskkonnanäitajate ja kulude võrdlus kasutusaja (5 ja 10 aastat) jooksul võrdse aastase
läbisõidu (20 500 km*) korral (näide auditi valimis olnud sõidukite põhjal) 40
6 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigiasutuste sõidukiparki saab optimeerida
Riigi sõidukipargi jaotus Riigiasutuste sõidukipargis on enam kui 9000 sõidukit
auditeeritud perioodil 1. Ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste (edaspidi ühise
nimetusega riigiasutuste) sõidukipargist ülevaate saamiseks küsis
Liiklusregister on andmekogu, mille üks Riigikontroll nii riigiasutustelt kui ka Maanteeameti hallatavast
eesmärk on pidada arvestust sõidukite
üle. Sõiduk on teel liiklemiseks ette
liiklusregistrist perioodil 01.01.2013–30.06.2015 riigiasutuste käsutuses
nähtud või seal liiklev seade, mis liigub olnud sõidukite nimekirja. Käesolevas auditis tehtud järeldused
mootori või muul jõul. riigiasutuste sõidukite arvu ja koosseisu kohta põhinevad Riigikontrollile
Allikas: liiklusseadus, § 2 p 73 ja § 173 lg 1
esitatud andmetel.
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite 2. Riigiasutuste ja liiklusregistri ühildatud andmete järgi käsutasid
registris kajastuvad need sõidukid, mille riigiasutused auditeeritud perioodil kokku 11 667 sõidukit (sh Kaitseväe
puhul on põhjendatud nende Kaitseväele ja Kaitseliidu sõidukite registris olevad 4344 sõidukit), nendest ligikaudu
kuuluvuse näitamine musta taustaga 42% käsutasid Kaitseministeeriumi ja 24% Siseministeeriumi
registreerimismärgi kaudu. Liiklusregistris valitsemisalad (vt joonist 1) 2. Riigiasutustest olid suurimad sõidukite
registreeritakse muu hulgas ka Kaitseväe
käsutajad Kaitsevägi (4873), Politsei- ja Piirivalveamet (1710),
rendisõidukid, mille omanik on
rendileandja. Päästeamet (804), Sotsiaalministeerium (439), Maanteeamet (331),
Keskkonnaamet (279) ja Keskkonnainspektsioon (273). Ülejäänud
30.06.2015. a seisuga oli Kaitseväe ja
riigiasutustel oli alla 200 sõiduki.
Kaitseliidu sõidukite registris kokku 4344
Kaitseväe sõidukit.
Joonis 1. Riigiasutuste käsutuses olnud sõidukite arv ministeeriumide valitsemisalade
Allikas: Kaitseministeerium
kaupa ajavahemikul 01.01.2013–30.06.2015
2% Kaitseministeerium (4 929)
1% 1%
2% Siseministeerium (2 827)
4% Maaeluministeerium (810)
5%
Keskkonnaministeerium (803)
6%
Haridus- ja Teadusministeerium (646)
42%
7% Sotsiaalministeerium (563)
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (524)
7%
Rahandusministeerium (192)
Justiitsministeerium (178)
24%
Välisministeerium (130)
Kultuuriministeerium (65)
Allikas: koostanud Riigikontroll riigiasutustelt ja liiklusregistrist saadud andmete alusel
2
Riigikontrolli ülevaade sisaldab kõiki auditeeritud perioodil (01.01.2013–30.06.2015)
toimunud sõidukite liikumisi (sh kasutusse andmist, võõrandamist, rendileandjale
tagastamist). Kuna sõidukid liikusid ka ühe valitsemisala sees või valitsemisalade vahel,
kajastub sama sõiduk riigiüleses arvestuses kaks või enam korda. Kaitseväe ja Kaitseliidu
sõidukite registri väljavõte ei ühildu täielikult auditeeritud perioodiga, vaid on võetud
registrist 30.06.2015. a seisuga. Kaitseministeeriumi sõidukite hulgas sisalduvad ka
eriotstarbelised (kaitseotstarbelised) sõidukid.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 7
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Teadmiseks, et 3. Auditeeritud perioodi lõpus ehk 30.06.2015. aasta seisuga oli
riigiasutustel kokku 6400 sõidukit, millele lisanduvad Kaitseväe ja
liiklusregistris registreeritutest on Kaitseliidu sõidukite registris olevad 4344 sõidukit, mis ei olnud
30.06.2015. a seisuga riigis enim liiklusregistris arvel ega olnud auditis tehtud analüüsi aluseks.
kasutatav sõiduk alla 5 aasta vanune, Riigikontrollile esitatud andmete põhjal võib välja tuua, et liiklusregistris
diiselmootori ja universaalkerega
arvel olevatest sõidukitest on enim Škoda, Toyota ja Mitsubishi 3
sõiduauto, mille mootori maht on 2 liitrit
(1968 cm3) ja võimsus 103 kW. sõidukimarke, populaarsemateks mudeliteks on Škoda Octavia ja Toyota
Corolla (vt tabelit 1).
Tabel 1. Asutuste valduses olnud populaarsemad (st üle 100 sõiduki) margid ja mudelid
30.06.2015.* a seisuga
Sõiduki Sõidukite Sõiduki margi Sõidukite Peamine Sõiduki
mark arv populaarseim arv valitsemisala tüüp
mudel
Škoda 862 Octavia 602 Siseministeerium sõiduauto
Toyota 526 Corolla 144 Siseministeerium sõiduauto
Sotsiaal-
Mitsubishi 519 i-MiEV 475 sõiduauto
ministeerium
Volks- Transporter
365 76 Siseministeerium kaubik
wagen Kasten
Peugeot 350 308 120 Maaeluministeerium sõiduauto
Respo 308 751 107 Siseministeerium haagis
Astra Sports Rahandus-
Opel 296 52 sõiduauto
Tourer ministeerium
BT-600 ja VTL-
Tiki Treiler 247 36 Siseministeerium haagis
600
Citroën 239 Berlingo 153 Siseministeerium kaubik
Nissan 219 Almera 64 Siseministeerium sõiduauto
Hyundai 194 i30 65 Maaeluministeerium sõiduauto
Majandus- ja
Suzuki 163 SX4 75 Kommunikatsiooni sõiduauto
ministeerium
Kia 140 Ceed 83 Maaeluministeerium sõiduauto
Mercedes-
139 VITO 113 CDI 16 Siseministeerium kaubik
Benz
Ford 138 Focus 34 Siseministeerium sõiduauto
P94 GB4X2NZ
Scania 130 30 Siseministeerium veoauto
220
* Analüüs ei sisalda Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris olevat 4344 sõidukit, mis ei olnud liiklusregistris arvel.
Allikas: Riigikontrolli arvutused liiklusregistrist saadud andmete alusel
4. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt hindavad asutused üldjuhul
enda sõidukipargi optimaalseks ja selle vähendamist lähiajal plaanis ei
ole, välja arvatud Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning
Maanteeamet, kes korrastasid 2015. aastal oma sõidukiparki. Vähendati
sõidukite arvu, paigaldati sõidukitele positsioneerimist võimaldavad
seadmed ning piirati selliseid sõite, millelt tuli tasuda erisoodustusmaksu.
3
Mitsubishi i-MiEV-d on elektriautod, mille Eesti riik sai Kyoto kliimaprotokolli raames
sõlmitud heitkoguse ühikutega kauplemise teel.
8 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Edaspidi on neil asutustel kavas sõidukeid ristkasutada ja nende arvu
täiendavalt vähendada.
Eriotstarbeline sõiduk on ette nähtud 5. Liiklusregistris registreeritud riigi sõidukipark jagunes 30.06.2015.
kindla funktsiooni täitmiseks, milleks on aasta seisuga vanuse järgi järgmiselt: alla 5 aasta vanuseid sõidukeid
vaja spetsiaalselt kohandatud keret ja/või
49%, 5–10 aasta vanuseid sõidukeid 23% ning üle 10 aasta vanuseid
varustust.
sõidukeid 28%. Kõige rohkem on uusi sõidukeid kogu riigi alla 5-
Majandus- ja kommunikatsiooniministri aastastest sõidukitest Siseministeeriumi valitsemisalas (32% sõidukeid ei
03.06.2011. a määrus nr 37
ole vanemad kui 5 aastat), järgnevad Sotsiaalministeeriumi (15%) ja
Eriotstarbelisi sõidukeid kasutatakse Maaeluministeeriumi (12%) valitsemisalad. Riigiasutused kasutavad oma
näiteks kaitseotstarbel, koolide ülesannete täitmiseks erinevat tüüpi sõidukeid – tava- ja eriotstarbelisi
õppetegevuses, tehnilise järelevalve ning sõidukeid. Riigiasutuste käsutuses auditeeritud perioodil olnud 11 667
piirivalves ja päästetöödel.
sõidukist suurema osa moodustavad sõiduautod, sh maasturid (42%), ning
Tavasõidukid on käesoleva aruande järgnevad eriotstarbelised sõidukid (41%). (Vt joonist 2 ja detailsemat
kontekstis sõidukid, mis ei ole jaotust lisast 1.)
eriotstarbelised.
6. Ministeeriumide ja nende allasutuste sõidukite kasutusotstarve lähtub
üldjuhul tegevusvaldkonnast (nt järelevalve, riigi- ja korrakaitse). Peale
eriotstarbeliste sõidukite soetatakse sõidukeid ka eri tasandi juhtidele või
nende asetäitjatele individuaalseks ning töötajatele ühiseks kasutamiseks.
Tavasõidukeid kasutatakse lähetus- ja majandussõitudeks ning eraldi on
kasutusel nn esindussõidukid ministrite, kantslerite ning mõningatel
juhtudel ka asekantslerite ja asutuste juhtide teenindamiseks.
Joonis 2. Riigiasutuste käsutuses olnud sõidukipargi jaotus sõiduki liikide kaupa perioodil
01.01.2013–30.06.2015
1% 2%
sõiduauto, sh maastur
4%
10% eriotstarbeline
42% atv, mootorsaan, mootorratas,
haagis
veoauto
buss, kaubik, väikebuss
41%
kombain, laadur, liikurmasin,
teetöömasin, traktor
Allikas: koostanud Riigikontroll riigiasutustelt saadud andmete alusel
Riigiasutuste sõidukite aastased ülalpidamiskulud moodustavad 5% riigi
majandamiskuludest
Sõidukitele tehtud kulud 7. Riigi raamatupidamise andmetel kulutasid riigiasutused auditeeritud
perioodil ehk ajavahemikul jaanuar 2013 kuni juuni 2015 nii eriots-
tarbelistele kui ka tavasõidukitele aastas keskmiselt 5% majandamis-
kuludest ehk 25,6 miljonit eurot (vt tabelit 2). Kõige suurema osa
kuludest moodustavad rendimaksed ja isikliku sõiduvahendi kasutamise
hüvitised. Suurimad aastased väljaminekud on ootuspäraselt kahes riigi
suurima sõidukipargiga ministeeriumis – Siseministeeriumis ja
Kaitseministeeriumis –, moodustades kokku ligi 62% riigiasutuste
sõidukitele tehtavatest kuludest.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 9
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Tabel 2. Ministeeriumide valitsemisalade keskmised kulud (tuhandetes eurodes) sõidukitele perioodil 01.01.2013–30.06.2015
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Kultuuriministeerium
Kaitseministeerium*
Maaeluministeerium
Teadusministeerium
Justiitsministeerium
Kommunikatsiooni-
Välisministeerium
Siseministeerium
ministeerium
Majandus- ja
Haridus- ja
KOKKU
Aasta keskmine
sõidukite kogukulu 1739 798 5629 1800 380 1719 1537 819 10 126 459 590 25 596
Rent ja isikliku
sõiduvahendi 810 471 1120 1047 183 829 581 474 4760 208 58 10 541
kasutamise hüvitis
Kütus 577 209 2911 433 115 564 555 219 3056 122 162 8923
Remont ja hooldus 154 58 729 173 38 130 221 48 971 36 158 2716
Kindlustus 91 21 46 69 22 80 91 30 529 19 105 1103
Muud
maismaasõidukite 107 39 823 78 22 116 89 48 810 74 107 2313
majandamiskulud
Aasta keskmised 512
majandamiskulud 38 730 28 670 102 92 24 861 13 975 15 252 64 671 16 763 87 512 96 389 23 100
415
Osakaal
ministeeriumi
4 3 5 7 3 11 2 5 12 0 3 5
majandamis-
kuludest, %
* Kaitseministeeriumi sõidukipargi kohta tabelis esitatud kulusumma ei ole täielik, sest rivi- ja lahingumasinatega seotud kulud kajastatakse ka teistel kulukontodel, kui on
tavapärane.
Allikas: Riigikontrolli arvutused saldoandmike infosüsteemi andmetel
Sõidukipõhise kuluarvestuse 8. Riigikontrolli audiitorid uurisid, kuidas riigiasutused lisaks üldisele
olemasolu raamatupidamisarvestusele sõidukitega kaasnevate kulude üle arvestust
peavad. Selgus, et kui mõned asutused peavad sõidukite kaupa üsna
detailset kuluarvestust (sh on teada rendimakse, kindlustuskulu, kütuse-,
remondi- ja hoolduskulu, korrashoiu- ja remondimaterjali- ning muu
kulu), siis on ka asutusi, kellel kuluarvestus sõidukite kaupa puudub.
Detailset sõidukipõhist kuluarvestust peetakse üldjuhul
raamatupidamistarkvara abil. Samas on riigiasutusi, kes on kasutusele
võtnud ka eraldi infosüsteemi, mille abil peetakse igapäevast
sõidukipõhist kulu- ja läbisõiduarvestust (nt tarkvara „Sõiduk“
Siseministeeriumi valitsemisalas). Riigikontrolli arvates võimaldab
sõidukite kohta peetav detailne kuluarvestus analüüsida ja põhjendada
sõidukite kasutamist ning soetamist puudutavaid otsuseid ning on vajalik
suure sõidukipargiga asutustele.
Riigiasutuste sõidukite andmed tuleb korrastada
Erinevused riigiasutuste ja 9. Võrreldes riigiasutuste esitatud andmeid liiklusregistri andmetega,
liiklusregistri andmetes tuvastas Riigikontroll, et ligikaudu 1/3 sõidukite andmetes esines
erinevusi, mis auditi käigus osaliselt kõrvaldati. Peamiste erinevuste
põhjustena võib välja tuua järgmist.
■ Osa riigiasutusi ei olnud (nt aastalõpu inventuurides) enda
valduses olevate sõidukite seisukorda ja olemasolu füüsiliselt
kontrollinud ega sõidukite arvestuse andmeid liiklusregistriga
võrrelnud. Seetõttu oli liiklusregistris asutuste nimel sõidukeid,
mille nad olid juba rendileandjale tagastanud või kolmandale
osapoolele võõrandanud. Sõiduki tagasi saanud rendileandja või
10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Registriandmete muutmiseks peab selle uus omanik ei olnud registriandmeid muutnud, mistõttu
sõiduki omanik või tema esindaja esitama kajastus sõiduk registris endiselt riigiasutuse kasutuses olevana.
Maanteeametile nõuetekohase taotluse
viie tööpäeva jooksul andmete ■
muutumisest arvates.
Riigiasutused esitasid Riigikontrollile sõidukite kohta puudulikku
infot või vigaseid andmeid. Näiteks jäeti esitamata info maha
Allikas: liiklusseadus, § 77 lg 3
kantud, kasutuskõlbmatute, varastatud või õppevahendina
kasutuses olevate sõidukite kohta. Andmeid täpsustades selgus, et
riigiasutus on jätnud oma raamatupidamisest ja liiklusregistrist
kasutuskõlbmatud sõidukid maha/välja kandmata.
■ Esines juhtumeid, kus rendileandja ei olnud liiklusregistris
märkinud, et renditud sõidukite vastutav kasutaja/omanik on
riigiasutus, mistõttu kajastusid need sõidukid nimekirjas, mille
asutused esitasid Riigikontrollile oma sõidukite kohta, aga ei
kajastunud registris.
10. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile koostöös teiste
ministeeriumidega: korraldada sõidukeid puudutavate andmete
korrastamine.
Rahandusministeeriumi vastus: Maanteeameti sõidukite
registriosakonna andmetel toimus riigiasutuste poolne sõidukite andmete
korrastamine 2015. aasta sügisel.
Täiendava meetmena kaalutakse sõiduautode töörühma tehtud
ettepanekut registreerida riigiasutuste varasid kajastavates
infosüsteemides lisaks omandis olevatele sõidukitele ka kasutusrendis
olevad sõidukid, et luua keskne ja terviklik pilt riigi omandis ja kasutuses
olevast transportvarast.
Sõidukeid saab majandada säästlikumalt
Sõidukeid renditakse eesmärgiga kasutada neid enam, kui tegelikult on
Sõidukite kasutamise kasutatud
säästlikkus 11. Riigikontroll küsis riigiasutustelt pisteliselt andmeid nende kasutuses
olevate tavasõidukite tegeliku keskmise aastase läbisõidu kohta. Samuti
Lepingus fikseeritud maksimaalsest võrdlesid audiitorid rendilepingu alusel kasutatavate tavasõidukite
läbisõidust sõltub rendimaksete suurus. keskmist tegelikku aastast läbisõitu lepingus kokku lepitud maksimaalse
Näiteks sarnaste sõidukite kasutamisel läbisõiduga. Selgus, et umbes 70% auditeeritud sõidukitest kasutatakse
* tasuti õiguse eest sõita aastas planeeritust vähem. Teisisõnu renditakse sõidukeid ka siis, kui nende
25 000 km 2988 eurot/aastas, kuid tegelik kasutamise vajadus on vähene, või tasutakse rendimaksetega
tegelikult sõideti aastas keskmiselt 13 000 suurema läbisõidu eest, kui on tegelikult kasutatakse.
km;
* tasuti õiguse eest sõita aastas 37 500 12. Riigikontrolli arvates tuleks maksumaksja raha säästliku kasutamise
3708 eurot/aastas, kuid tegelikult sõideti tagamiseks enne sõiduki ostmist hoolikalt läbi mõelda, kas see ikka on
aastas keskmiselt 28 000 km tegelikkuses vajalik ja leiab piisavalt intensiivset kasutust.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 11
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Teadmiseks, et 13. Sõidukite säästlikuks majandamiseks võib Riigikontrolli arvates
praktiseerida sõidukite ristkasutust, näiteks valitsemisalasiseselt
Läti on püüdnud muuta sõidukite riigiasutuste vahel ja ühishoones paiknevate ministeeriumide vahel ning
majandamist efektiivsemaks
autotransporditeenuse sisseostmisega,
võtta kasutusele sõidukite infosüsteem, milles saab igapäevaselt jälgida
kuid ebaõnnestunult. sõidukite kasutamise intensiivsust ning vajaduse korral broneerida endale
sobilik sõiduk.
Läti rahandusministeeriumi
autotransporditeenuse sisseostmise
14. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile: analüüsida
eesmärk oli saada kvaliteetne teenus ja
vähendada halduskulusid, mille tavasõidukite kasutamist, kaaludes
tulemusena planeeriti väikest ja tõhusat
■ sõidukite ristkasutuse võimalusi erinevate riigiasutuste vahel, sh
riigihaldust, vastutuse delegeerimist,
töötajate arvu ja seeläbi kulude nt sõidukite infosüsteemi kasutusele võtmist, mis võimaldaks
vähenemist ning olemasoleva inimressursi sõidukite igapäevase kasutamise jälgimist ning ristkasutamist;
kasutamist poliitika elluviimiseks, mitte
tehniliste küsimuste lahendamiseks. ■ sõidukite haldamisega seotud tegevuste ühte kesksesse üksusesse
Lätlaste audit aga näitas, et kulud olid
kasvanud, sest ministeerium oli
(nt valitsemisalasiseselt ja ühishoones paiknevate
keskendunud inimressursi vähendamisele, ministeeriumide vahel) koondamise võimalikkust.
hindamata teenuse sisseostmisega
kaasnevaid kulusid. Rahandusministeeriumi vastus: ministeeriumite ühishoone puhul on
analüüsitud muuhulgas tugivaldkondade konsolideerimisvõimalusi ning
selle tulemusel tehtud ettepanekutele tuginedes saab ühishoones olema
ühine haldusosakond ja ühised sõiduautod koos selleks vajaliku
broneerimissüsteemiga.
Üleriigiliselt on riigireformi ühe osana plaanis riigimajade loomine
(erinevate riigiasutuste esindatus ühes hoones), mille puhul on samuti
võimalik tugitegevuste (sh sõidukipargi) konsolideerimine.
Erinevas asukohas asuvate riigiasutuste ühtset autoparki on katsetatud (nt
Rahandusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet), kuid see ei ole siiani
ennast õigustanud. Samas, mitmesuguste IT-süsteemide ja
tehnoloogilistest muutustest tulenevate arengute (näiteks isejuhtivad
autod) valguses tuleb seda tulevikus põhjalikumalt kaaluda.
15. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile koostöös teiste
ministeeriumidega: eelarveraha sihipärase ning säästliku kasutamise
tarvis analüüsida, kas ja kui mitme sõiduki kasutamine on vajalik
tööülesannete täitmiseks, ning optimeerida sõidukite arvu.
Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeerium tellis
valitsussektori asutuste ressursside ja eelarve kasutamise seire- ja
analüüsimetoodika koostamise („Valitsussektori asutuste ressursside ja
eelarve kasutamise seire- ja analüüsimetoodika“), mille üks
fookusvaldkondadest oli maismaasõidukite kulude seire. Analüüsides
keskselt erinevate asutuste kulusid (näiteks asutuste keskmisi kulusid
1 km läbimiseks), on võimalik leida ja osutada riigis kasutusel olevatele
parimatele praktikatele ja seeläbi neid laialdasemalt kasutusele võtta.
Rahandusministeerium ei pea õigeks hinnata keskselt asutuste tööks
vajaliku vallasvara piisavust/mittepiisavust. Tööks vajalike vahendite
optimaalne planeerimine, soetamine ja haldamine on riigivara seadusest
tulenevalt iga riigivara valitseja kohustus.
12 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Tavasõidukite kasutamist erasõitudeks tuleb selgemalt reguleerida
16. Riigikontroll kontrollis, kuidas ministeeriumid ja riigiasutused on
reguleerinud tavasõidukite töösõitudeks ning isiklikuks otstarbeks
kasutamist ning kuidas on kehtestatud reegleid järgitud. Selleks vaadati
üle sõidukite kasutamisega seonduv õiguslik regulatsioon ja asutuste
asjakohased sisekorrad. Küsiti riigiasutustelt sõidukite kasutusotstarbe ja
-intensiivsuse kohta ning kontrolliti pisteliselt sõidupäevikute pidamist
ametiautodega tehtud sõitude kohta ja sõidupäevikutesse märgitud
sõitude eesmärgi vastavust riigiasutuse tegevusele.
17.
Riigivara, sealhulgas sõidukite valitsemist reguleerib riigivaraseadus,
mis kohustab kasutama sõidukeid heaperemehelikult ehk kasutama
sõidukeid ainult töösõitudeks (sihipärasus), nii palju kui see on vajalik
(säästlikkus), ja nii nagu on ette nähtud (seaduslikkus). Vabariigi
Kõrgemad riigiteenijad on Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrus valitsusasutuste ametiautode kasutamise
President, Riigikogu esimees ja aseesimees, korrastamise 4 kohta annab õiguse ametiautot personaalselt otstarbel
peaminister, Riigikohtu esimees ja liikmed,
kasutada vaid peaministril, ministritel, riigisekretäril, ministeeriumide
riigikontrolör, õiguskantsler, ministrid,
riigisekretär jne. kantsleritel, Riigikantselei peadirektoril ja maavanematel. Jättes kõrvale
kõrgemate riigiteenijate vajaduse kasutada ametiautot tööülesannetest
Allikas: kõrgemate riigiteenijate ametipalkade
seadus, § 3 tulenevalt personaalselt, tuvastasid audiitorid riigiasutuste tavasõidukite
kasutamise puhul järgmist.
18. Riigikontrolli audit näitas, et enamik riigiasutusi on kehtestanud
ametisõidukite kasutamist reguleerivad korrad, milles on muu hulgas
kokku lepitud, kas ja kuidas sõidupäevikut pidada ning ametisõidukit
isiklikuks otstarbeks kasutada.
19. Asutuste praktika ametiautoga erasõitude võimaldamisel võib jagada
kaheks – osa asutusi laseb töötajal tehtud erasõidud kilomeetrite alusel
kinni maksta ning teised maksavad erasõitudelt tulu- ja sotsiaalmaksu
(erisoodustusmaksu, vt ka tabelit 3), mille osa asutusi arvab töötaja
palgast maha. Riigikontroll on kehtivatest õigusaktidest lähtudes
arvamusel, et ametisõidukid on soetatud ametisõitude tegemiseks, mitte
isiklikuks otstarbeks. Seetõttu tohib ametisõidukitega erasõite teha vaid
põhjendatud juhtudel, neid vastavalt maksustades ning selle hüvitamist
nõudes.
Töötajale tekkiva tulu väärtus on 256 20. Enamik riigiasutusi peab ametisõidukite kasutamise kohta
eurot kuus, kui ametiautot kasutatakse sõidupäevikuid, kuid puuduliku dokumenteerimise tõttu ei ole alati
isiklikeks sõitudeks ilma sõidupäevikut võimalik aru saada sõidu seotusest tööga. Mitmed suuremat sõidukiparki
pidamata.
haldavad asutused on võtnud kasutusele elektroonsed lahendused, näiteks
Näiteks, 2015. a kehtinud maksumäärade on paigaldanud sõidukitele positsioneerimist võimaldavad seadmed, mis
korral tekib riigiasutusel ametiauto hõlbustavad sõitude üle arvepidamist. Osa riigiasutusi ei pidanud
töötajale isiklikeks sõitudeks kasutada
sõidupäeviku täitmist vajalikuks, sest sisekordadega on isiklike sõitude
andmisel ühes kuus tulumaksukulu 64
eurot ja sotsiaalmaksukulu 106 eurot, mis tegemine keelatud ning sellest tulenevalt eeldatakse sõidukite kasutamist
teeb ühe sõiduki aastaseks lisakuluks vaid tööga seotud sõitudeks. Riigikontroll juhib tähelepanu, et sõiduki
2035 eurot. kasutamise seotust tööga on võimalik tõendada nii sõidupäeviku kui ka
Kui sõitude üle peetakse arvestust, muude tõendite või dokumentidega. Kui sõiduki kasutamise sihtotstarvet
võimaldab kord arvestada tulu väärtuse ei tõendata, on see Maksu- ja Tolliameti tõlgenduse kohaselt võrdsustav
sõidetud kilomeetrite alusel (kuni 0,3 eurot sõiduki kasutamisega isiklikuks otstarbeks ehk töötaja tuluga, millelt
kilomeetri eest). riigiasutus peab tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu.
Allikas: rahandusministri 13.01.2011. a määrus nr 2
„Erisoodustuse hinna määramise kord“
4
Vabariigi Valitsuse 07.05.1997. a määrus nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode
kasutamise korrastamine“
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 13
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Teadmiseks, et 21. Riigikontroll koondas riigiasutustelt ning Maksu- ja Tolliametilt
saadud andmetele tuginedes perioodil 01.01.2013–30.06.2015
näiteks Leedul on õnnestunud riigiasutuste ametiautode isiklikeks sõitudeks kasutamiselt tasutud maksud tabelisse
sõidukite kulusid kokku hoida: (vt tabelit 3). Tabelist nähtub, et ametiautode erasõitudeks kasutamiselt
Pärast elektroonilise järelevalve makstavad maksud on aasta-aastalt vähenenud, mis viitab erasõitude
süsteemi rakendamist, et pidada tegemise vähenemisele.
sõidukite kasutamise üle arvestust,
vähenesid Leedu riigiasutustes Tabel 3. Ametiautode erasõitudeks kasutamiselt tasutud erisoodustusmaks ministeeriumide
kütusekulud kolmandiku võrra. kaupa perioodil 01.01.2013–30.06.2015
Kui osa ministeeriumide
vanemametnikest hakkas ametisõiduki Valitsemisala Maksude summa (eurodes)
asemel kasutama isiklikku autot ning 2013 2014 2015*
vastavalt kasutusele kompensatsiooni
saama, vähenesid kulud võrreldes Majandus- ja 215 061 170 618 121 094
Kommunikatsiooniministeerium
asutusele kuuluvate sõidukitega 1,5–2
korda. Kaitseministeerium 122 880 114 688 47 616
Kehtestati ranged sõidupäeviku Maaeluministeerium 81 591 70 911 63 091
pidamise ja täitmise nõuded – varem
oli neid täidetud nädalase või koguni Haridus- ja Teadusministeerium 35 333 37 575 37 321
kuise intervalliga.
Sotsiaalministeerium 18 953 19 968 17 920
Koondati esindussõidukite haldamine
ühte asutusse. Siseministeerium 12 985 10 681 9 216
Riigiasutustele kuuluvaid sõidukeid Rahandusministeerium 8 399 8 399 9 158
hakati märgistama logo või muu Kultuuriministeerium 8 125 7 936 5 406
tähistusega.
Justiitsministeerium 4 469 3 850 4 070
Keskkonnaministeerium 4 393 5 249 4 294
Välisministeerium 0 0 0
KOKKU 512 189 449 875 319 186
* Tabelis on 2015. aasta summad ehk 2015. aasta 6 kuu tulemus on ekstrapoleeritud tervele aastale.
Allikas: Riigikontroll Maksu- ja Tolliameti ning riigiasutuste esitatud andmete järgi
22. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile: riigivara
heaperemeheliku valitsemise, sh tavasõidukite sihipärase kasutamise
tagamiseks
■ kehtestada ühtsed ametisõidukite erasõitudeks kasutamise
põhimõtted, arvestades seejuures kõrgemate riigiteenijate
tööülesannetest tulenevat vajadust kasutada sõidukit
personaalselt;
■ kaaluda sõidukitele positsioneerimist võimaldavate seadmete
paigaldamist ja/või leida sobiv lahendus sõitude üle arvestuse
pidamiseks.
Rahandusministeeriumi vastus: käesoleva auditi ja
Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud riigiasutuste sõiduautode
kasutamise analüüsile tuginedes kehtestatakse nii ühtsed põhimõtted
ametisõidukite erasõitudeks kasutamise kohta kui ka ühtlustatakse
nõudeid tehtavate sõitude üle arvestuse pidamise kohta.
Koos käesoleva auditi soovitustega kaalub Rahandusministeerium
sõiduautode töörühma ettepanekut korraldada 2016. aasta sügisel
riigiasutustele ühishange GPS-seire ja sellega kaasneva
14 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
broneerimissüsteemi teenuse hankimiseks, toetudes täna juba antud
süsteemi kasutavate asutuste teadmistele ja kogemustele.
Kavas on reguleerida senisest ühtlasemalt ka asutuse sõidukite
personaalse kasutamise (ametisõidukite) ja erasõitude võimaldamise
kord.
Eelnõu konkreetsete ettepanekutega, arvestades ka käesoleva auditi
tähelepanekuid, valmib kava kohaselt 2016. aasta sügiseks.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamist tuleb analüüsida
Isikliku sõiduauto kasutamine 23. Mitmed riigiasutused kompenseerivad oma töötajatele seadusega
töösõitudeks ettenähtud korras isikliku sõiduautoga tehtud töösõidud. Isikliku
sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitist (edaspidi isikliku sõiduauto
hüvitis) maksavad riigiasutused peamiselt kahel viisil, kuid esineb ka
nende kahe variandi kombinatsioone:
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise
maksmise kord kehtestab hüvitise ■ töötajale on määratud asutuse juhi käskkirjaga igakuine isikliku
maksmise põhimõtted ning sõitude üle
arvestuse pidamise vajaduse, kusjuures
sõiduauto hüvitise piirmäär. Hüvitise maksuvabastuse piirmäära
ületavalt summalt tasutakse erisoodustusmaksu;
kuni 31.08.2014 võis sõitude üle
arvestust pidamata maksuvabalt
■ riigiasutuse juhi loal saab töötaja õiguse kasutada töösõitudeks
hüvitada kuni 64 eurot ning arvestust
pidades kuni 256 eurot kuus (ühe isiklikku sõiduautot ning hüvitist makstakse sõidupäeviku alusel
kilomeetri eest 0,3 eurot); 0,3 eurot kilomeetri eest, kuid üldjuhul mitte rohkem kui hüvitise
alates 01.09.2014 ei tohi sõitude üle maksuvabastuse piirmäär.
arvestust pidamata hüvitist maksta,
siis on see palgalisa, ning arvestust 24. Isikliku sõiduauto hüvitise maksmise korraldus riigiasutustes muutus
pidades võib maksuvabalt maksta läbipaistvamaks pärast 2014. aasta 1. septembrit, mil koos
hüvitist 335 eurot kuus (ühe kilomeetri tulumaksuseadusega uuendati ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud korda 5.
eest 0,3 eurot); Uuendatud nõuete kohaselt ei ole lubatud isikliku sõiduauto hüvitist
Hüvitise maksuvaba piirmäära ületavalt maksta, kui tehtud sõitude üle arvestust ei peeta. Juhul kui hüvitist ilma
summalt makstakse erisoodustusmaksu. arvestust pidamata siiski makstakse, kajastatakse ja maksustatakse seda
Näiteks, makstes sõidupäevikut pidavale hüvitist kui töötasu.
töötajale iga kuu 500 eurot isikliku
sõiduauto hüvitist, tekib asutusele 2015. a 25. Selle korra muutmisest alates peab enamik hüvitist saavaid töötajaid
kehtinud maksumääradega tulumaksukulu isikliku sõiduautoga tehtud töösõitude üle arvestust, kuid osal kontrollitud
41 eurot ja sotsiaalmaksukulu 68 eurot, juhtudel ei vastanud arvestus kehtestatud korrale. Enim eksiti nõude vastu
mis teeb aastaseks kogukuluks 6000 eurot
märkida üles tehtud töösõidu eesmärk. Samuti tehti vigu Maksu- ja
hüvitist ja 1312 eurot maksudeks.
Tolliametile isikliku sõiduauto hüvitist puudutavate andmete esitamisel –
kas jäeti vastav aruanne esitamata või esitati see vigaste andmetega.
26. Ministeeriumides ja allasutustes perioodil 01.01.2013–30.06.2015
makstud isikliku sõiduauto hüvitised on esitatud tabelis 4. Töötajatele
ühes kuus makstud hüvitis jäi vahemikku 10– 695 eurot. Riigikontrolli
arvates võib isikliku sõiduauto hüvitis, mida on makstud üle piirmäära ja
regulaarselt (igakuiselt) määratud summas, viidata töötajale makstavale
palgalisale. Riigikontrolli hinnangul tuleb töötajale maksta töötasu, mitte
peita töötasu erinevatesse kompensatsioonidesse. See ei ole kooskõlas
eelarveraha läbipaistva ja sihipärase kasutamise põhimõtetega .
5
Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete
täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise
kord“
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 15
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Tabel 4. Töötajatele makstud isikliku sõiduauto hüvitis ministeeriumide valitsemisalade kaupa perioodil 01.01.2013–30.06.2015
Valitsemisala 2013 2014 2015
Summa Isikute arv Summa Isikute arv Summa Isikute arv
(eurodes) (eurodes) (eurodes)*
Keskkonnaministeerium 504 281 219 472 005 208 359 284 185
Siseministeerium 402 822 1078 436 816 2078 375 940 913
Haridus- ja Teadusministeerium 304 473 579 288 446 616 277 456 andmed
puuduvad
Majandus- ja 172 496 133 145 966 154 21 538 43
Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium 130 706 134 130 843 104 73 016 53
Rahandusministeerium 83 284 152 163 567 201 177 432 142
Justiitsministeerium 64 828 195 65 318 164 64 766 106
Sotsiaalministeerium 51 188 165 64 347 166 80 558 127
Kultuuriministeerium 45 009 76 31 162 40 18 128 31
Kaitseministeerium 33 801 105 30 467 91 32 916 70
Välisministeerium 6 0 0 0 0 0 0
KOKKU 1 792 888 2836 1 828 937 3822 1 481 034 1670
* Tabelis on 2015. aasta summad ehk 2015. aasta 6 kuu tulemus on ekstrapoleeritud tervele aastale.
Allikas: Riigikontroll Maksu- ja Tolliameti ning riigiasutuste esitatud andmete järgi
27. Riigikontrolli arvates on vaja analüüsida isikliku sõiduauto hüvitise
majanduslikku tasuvust ehk hüvitisele lisanduvat maksukohustust arvesse
võttes hinnata, kas ja mis ulatuses võib isikliku sõiduauto töösõitudeks
kasutamine olla riigiasutustele majanduslikult soodsam kui ametisõiduki
rentimine või soetamine.
28. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile:
■ analüüsida, kas isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise
hüvitamine on riigile majanduslikult tasuvam võrreldes
riigiasutuse ametisõiduki kasutamisega;
■ kehtestada analüüsist lähtuvad hüvitiste piirmäärad riigiasutustes.
Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeerium on seisukohal,
et isikliku sõiduauto omamine ei saa olla kohustuslik ning riik kui
tööandja peab tagama tööks vajalikud vahendid kõigile teenistujatele.
Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud sõiduautode töörühma
poolt läbi viidud analüüsile tuginedes on Vabariigi Valitsuse määruses nr
164 (14.07.2006) „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku
sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise
kord“ sätestatud piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta reeglina piisav
isikliku autoga tehtud ametisõidu kulude katmiseks. Seega, poolte
kokkuleppel on teenistuja isikliku sõiduauto kasutuse kompenseerimine
teatud juhtudel majanduslikult tasuv.
6
Tabelis 4 on kajastatud Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määruse nr 164 alusel makstud
hüvitiste summad, mille hulka ei kuulu Välisministeeriumi poolt välisteenistuse seaduse
alusel makstavad hüvitised. Eelpool nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel
Välisministeeriumis hüvitisi auditeeritaval perioodil ei makstud.
16 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Rahandusministeeriumi hinnangul on kompensatsiooni maksmise
piirmäärade kehtestamine vajalik, kuna alates läbisõidust 14 000
km/aastas (kompensatsioonina 4200 eurot aastas) on reeglina asutusel
majanduslikult kasulikum soetada sõiduauto ning anda see töövahendina
teenistujale kasutamiseks.
Riigiasutused saaksid hankida sõidukeid säästlikumalt
Tuleb hinnata, kas sõidukeid on majanduslikult otstarbekam välja osta või
rentida
29. Riigikontroll uuris, kas riigiasutused on sõidukeid välja ostes või
Majanduslikult otstarbekas tehing rentides eelnevalt analüüsinud sõlmitavate lepingute majanduslikku
tähendab, et see tehing on asutuse otstarbekust. Samuti analüüsiti riigiasutuste sõidukite soetamise
põhitegevuseks vajalik ja sihipärane ning lepinguid, muu hulgas nendest tulenevaid rahalisi väljaminekuid.
sõlmitud võimalikult soodsatel tingimustel.
30. Riigiasutustel ei olnud Riigikontrollile esitada dokumenteeritud
analüüse ega põhjendusi selle kohta, milliseid rahastamisviise oli
kaalutud ning kuidas oli otsuseni jõutud. Enamasti vastati, et sõidukite
hankimine toimub lähtuvalt vajadustest. Varasema praktika põhjal leidsid
mõned asutused, et väljaost on soodsaim, samas märkisid nad, et
väljaostetud sõiduki korral võib olla keeruline prognoosida ja planeerida
eelarvesse hooldus- ja remondikulusid ning sõiduk hiljem realiseerida.
Samas osa asutusi märkis, et vähe kasutatud ja hästi hooldatud sõiduki
turuhind võib olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui tagastatava sõiduki
lepingujärgne jääkväärtus, mistõttu võib jääkväärtusega sõidukeid välja
ostes ning neid turuhinnaga müües teenida märgatavat tulu. Ühe
aspektina toodi välja ka võimalus loovutada väljaostetud sõiduk uue
soetatava sõiduki sissemakseks.
31. Sõidukite väljaost eeldab investeeringuteks vajaliku summa
ettenägemist riigieelarves ja pikaajaline osamaksetega rent või väljaost
eraldi luba kohustuse võtmiseks. Kasutusrendilepingu positiivse küljena
toodi välja asjaolu, et riigiasutustel on mugav sõidukit lihtsalt kasutada ja
see hiljem tagastada, müügi pärast muretsemata, ning seda, et fikseeritud
makseid on eelarvesse lihtne planeerida. Sealsamas toodi välja, et
kasutusrendilepingute sõlmimisega kaasnevad täiendavad kulud, näiteks
intressi- ja kaskokindlustuskulud.
32. Riigikontrolli arvates viitavad riigiasutustelt saadud vastused
asjaolule, et soovitakse vältida kohustuste võtmisega kaasneva
paberimajanduse ning järelturuga tegelemist.
Majanduslikult otstarbekama 33. Majanduslikult otstarbeka tehingutüübi selgitamiseks vaatasid
tehingutüübi selgitamine – audiitorid läbi ja analüüsisid 112 perioodil 01.01.2013–30.06.2015
väljaost või rent sõlmitud sõidukite väljaostu ja rendilepingut. Riigiasutused on kohe välja
ostnud sõidukid, mille ostu on finantseeritud erinevatest välismaistest ja
kodumaistest toetusmeetmetest ning milles rendiga kaasnevad intressikulud
ei ole abikõlblikud. Samuti on kohe välja ostetud sõidukid, mida on plaanis
vähem kasutada, mis maksavad vähem ja on väiksemad (mootorrattad,
mootorsaanid, maastikusõidukid), ning eriotstarbelised sõidukid
(päästeautod, eritellimusel ümberehitatud sõidukid). Rendilepinguid on
riigiasutused sõlminud enamasti 3–5 aastaks, harva ka 7 aastaks.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 17
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
34. Kuigi riigiasutuse soetatud sõidukid on omadustelt igaüks isemoodi
ja nende soetamiseks sõlmitud lepinguid ei saa võrrelda kestuse ega
muude kokkulepitud tingimuste poolest, juhib Riigikontroll tähelepanu
järgmistele probleem- ja otsustuskohtadele efektiivsema tehingutüübi
hindamisel.
■ Auditi käigus saadud selgituste kohaselt on riigiasutused
Majanduslik eluiga on periood, mille
vältel vara on eeldatavasti majanduslikult hinnanud sõidukite majanduslikuks elueaks 10 aastat, kuid
kasutatav. rendilepinguid sõlmides planeeritakse sõidukeid kasutada ja
Kasulik eluiga on periood, mille jooksul
enamasti kasutataksegi vaid 3–5 aastat (kasulik eluiga).
ettevõte vara tõenäoliselt kasutab. Riigikontrolli arvates tuleb läbi mõelda, millistel juhtudel on
Allikas: Raamatupidamise Toimkonna juhendid nr 9
põhjendatud sõidukite sage vahetamine ja sellega seoses
„Rendid“ ja nr 5 „Materiaalne ja immateriaalne kokkuvõttes suuremate kulude tegemine ning millal kasutatakse
põhivara“
sõidukit pikema aja jooksul.
■ Kui sõiduki kohesel väljaostmisel tuleb korraga maksta suurem
summa, siis rendileping võimaldab väljamakseid pikemale
perioodile hajutada. Siiski, ka liisingulepingute sõlmimisel tasuti
korraga esimese sissemaksena kuni 45% renditud sõiduki
maksumusest ja mida suurema sissemakse riigiasutused tegid,
seda väiksemad olid igakuised rendimaksed.
■ Ilmestamaks sõiduki esimese sissemakse, jääkväärtuse ning
rendiperioodi mõju rendilepinguga kaasnevatele väljaminekutele,
on tabelis 5 toodud 20 000 eurot maksva sõiduki väljaostu ja
rentimise erinevad stsenaariumid. Kapitali- ja kasutusrendi-
lepingutega kaasnevates kuludes olulisi erinevusi ei ole, kuid
kapitalirendilepingu lõppedes saab pärast jääkväärtuse tasumist
sõiduki endale. Kuna mõlema, nii kapitalirendi kui ka sõiduki
kohese väljaostu eesmärk on sõiduki soetamine, on nendest
majanduslikult soodsam sõiduki kohene väljaost. Suurendades
lepingu perioodi 3-lt aastalt 5-le aastale, väheneb igakuine
rendimakse peaaegu poolteist korda, kuid lepingu summaarne
intressikulu suureneb rohkem kui poolteist korda.
Tabel 5. Väljaostu ja rendilepinguga kaasnevad väljamaksed erinevatel tingimustel
VÄLJAOST KAPITALIRENT KASUTUSRENT KAPITALIRENT KASUTUSRENT
sissemakse 100%, sissemakse 30%, sissemakse 0%,
jääkväärtus 0% jääkväärtus 30% jääkväärtus 30%
lepingu lõppedes saab sõiduki JAH JAH EI JAH EI
endale
sõiduki maksumus käibemaksuta 20 000 € 20 000 € 20 000 € 20 000 € 20 000 €
aastane intressimäär* 4% 4% 4% 4%
rendiperiood 3 aastat:
liisingumakse kuus 256 € 256 € 433 € 433 €
kogu perioodi intressikulu kokku 1223 € 1223 € 1600 € 1600 €
rendiperiood 5 aastat:
liisingumakse kuus 167 € 167 € 278 € 278 €
kogu perioodi intressikulu kokku 2040 € 2040 € 2670 € 2670 €
* Aluseks võetud rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ §-s 48 lg 7 kehtestatud diskontomäär.
Allikas: Riigikontrolli arvutused
18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
■ Analüüsides kapitali- ja kasutusrendilepingutega kaasnevaid
kulusid, selgus, et neis ei ole olulisi erinevusi, kuid kapitalirendi-
lepingu lõppedes saab sõiduki jääkväärtuse tasumisel sõiduki
endale. Arvestades asjaolu, et teatud kulud jäävad samaks nii
sõidukit välja ostes kui ka rentides, kuid rendilepingutega
kaasneb täiendav väljaminek lepingutasule, kaskokindlustusele ja
intressidele, on majanduslikult soodsaim sõiduk kohe välja osta.
■ Kontrollitud lepingutes oli rendilepingute intress kuni 6% ja
Sisemise intressimäära arvutus hõlmab
kõiki finantskohustusega seoses tegelikult sisemine intressimäär kuni 14%. Riigikontroll juhib tähelepanu,
makstavaid tehingukulutusi. et intressi arvestusse arvatakse ka sõiduki jääkväärtus, mis oli
Allikas: Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 3 kontrollitud lepingute puhul kuni 45% sõiduki maksumusest. Ja
„Finantsinstrumendid“ seda vaatamata sellele, et rendisõiduki tagastamisel sõidukit
jääkväärtuses tegelikult välja ei osteta. Seega on liisingulepingud
kulukamad, kui lepingus on fikseeritud.
■ Rendileandjad piiravad rendile antud sõidukite läbisõitu
100 000 – 275 000 kilomeetrile rendiperioodil, sest
prognoositava läbisõidu alusel kujuneb rendileandja jaoks sõiduki
jääkmaksumus. Mitmetes lepingutes oli ette nähtud tasu
lepinguga lubatud kilometraaži ületamise eest (0,02–0,5 eurot iga
ületatud kilomeetri eest). Seega on vaja analüüsida sõidukite
läbisõitu ja kasutamise intensiivsust, et leida, millise kasutuse
Teadmiseks, et korral on auto soetamine majanduslikult põhjendatud ja millisel
juhul on mõistlik kavandada sõidukite ristkasutust asutuste vahel.
Eestis on ametiautode (v.a alarmsõidukid)
kasutamisele kehtestatud8 järgmised
35. Riigikontrolli hinnangul on vaja otsustada, millise rahastamismudeli
piirnormid:
alusel vara kasutusele võtta. Variante selleks on kolm:
ministri ametiauto soetamise piirhind
kuni 25 565 eurot, ülalpidamiskulud ■ osta sõiduk kohe välja, kui riigil on selleks piisavalt raha;
kuni 5944 eurot aastas ehk 495 eurot
kuus; ■ taotleda riigile kohustuste võtmiseks luba (kapitalirent) ning osta
ministeeriumi kantslerite, maavanema sõiduk välja pikema aja jooksul;
ametiauto soetamise piirhind kuni
17 896 eurot, ülalpidamiskulud kuni ■ sõlmida kasutusrendilepinguid, kui riigil on vajadus
4730 eurot aastas ehk 394 eurot kuus;
väljaminekuid hajutada, riik ei soovi sõidukite järelturuga
valitsusasutuse sõiduauto soetamise tegeleda või sõidukeid pikema aja jooksul kasutada.
piirhind kuni 10 226 eurot.
Lätis ja Leedus on sõidukite kasutamise 36. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: töötada välja
piirnormid kehtestatud järgmisel viisil: põhimõtted, mis võimaldavad riigiasutustel otsustada ja otsuseid
Leedus on kulupiirid määratud
põhjendada, millist sõidukite soetamise/kasutamise rahastamismudelit ja
vastavalt asutuse tüübile millal kasutada.
(omavalitsused, kõrgemad
haridusasutused, ministeeriumid, Rahandusministeeriumi vastus: sõiduautode töörühma poolt on esitatud
põhiseaduslikud institutsioonid jt). näidisarvutused ja soovitused, mille kohaselt on keskmise või keskmisest
Lätis on piirnormid kehtestatud kolmes madalama kasutusintensiivsuse ja pikaajalise kasutamise (kuni 10 aastat)
grupis vastavalt sellele, millise taseme korral majanduslikult efektiivsem sõiduk välja osta (mitte kasutada
ametnikule sõidukit hangitakse, ning on liisingut). Riigieelarve planeerimise vaates tähendab seniste kasutusrendi
defineeritud, millised kulud tuleb vahendite (tegevuskulud) üleviimist investeeringuteks. Töörühm
arvesse võtta. analüüsib täiendavalt kõnealuse meetme mõju riigieelarvele ja pakub
välja konkreetsed üleminekustrateegiad hiljemalt sügisel 2016.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 19
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigiasutuste nõuded hangitavatele sõidukitele vajavad ühtlustamist
37. Riik on Vabariigi Valitsuse seadusega 7 andnud riigieelarve raha
kasutavatele riigiasutustele õiguse sooritada ülesannete täitmiseks
vajalikke toiminguid oma pädevuse piirides, olles seejuures
aruandekohustuslikud Vabariigi Valitsuse või vastava ministri ees.
Vabariigi Valitsuse 1997. aasta määrustega 8 on kehtestatud ametiauto
soetamise piirhinnad, ülalpidamiskulude aastased piirnormid ja isiklikeks
sõitudeks kasutamise õigus. Määrusi pärast nende vastuvõtmist muudetud
ei ole, mistõttu reguleeritakse praegu valitsusasutuste sõidukite soetamist
peaaegu 20 aastat tagasi kehtestatud piirmääradega ning neid võib pidada
vananenuteks. Samas pole neid määrusi muudetud või kehtetuks
tunnistatud.
38. Seega on riik andnud riigiasutustele õiguse otsustada, kas ja milliseid
sõidukeid nad oma ülesannete täitmiseks vajavad, kuid seejuures tuleb
lähtuda vastavatest õigusaktidest.
39. Riigikontroll kontrollis pisteliselt perioodil 01.01.2013–30.06.2015
sõlmitud sõidukite soetamise lepinguid (kokku 112 lepingut), milles uute
sõidukite maksumus jäi teenistujatel vahemikku 11 100 – 37 400,
kantsleritel 19 500 – 52 200 ning ministritel 27 800 – 62 500 eurot
(käibemaksuta). Riigikontrolli arvates põhjustab asutuste soetatud
tavasõidukite suure hinnaerinevuse asjaolu, et riigiasutuste nõuded
sõiduki tehniliste omaduste suhtes on oluliselt erinevad, kuigi nende
sõidukitega täidetavad tööülesanded on sarnased.
40. Kui soetatava sõiduki omadused või renditeenuse sisu on riigiasutuse
Erinevad nõuded sõidukitele enda määrata, siis sõidukite soetamise protsessi kuni lepingu sõlmimiseni
Riigihangete seadus kohustab muu
reguleerib riigihangete seadus. Riigikontrolli audiitorid analüüsisid
hulgas tagama, et hankija raha kasutataks perioodil 01.01.2013–30.06.2015 korraldatud sõidukite soetamise
läbipaistvalt, otstarbekalt ja säästlikult, hangetest 78 hanget, sh hangete tehnilisi kirjeldusi. Selgus, et
isikuid koheldaks võrdselt ning riigiasutuste hangitavate sõidukite tehnilised kirjeldused erinevad oluliselt
konkurentsitingimusi kasutataks detailsuse poolest – alustades paarikümnest nõudepunktist lõpetades ligi
efektiivselt ära. saja nõudega. Riigiasutused põhjendasid sõidukite omaduste
valikuotsuseid enamikul juhtudel vajadusega lähtuda asutuse tegevuse
Teadmiseks, et eripärast. Riigikontrolli arvates ei pruugi hangete tehnilises kirjelduses
esitatud nõuded olla asutuse põhitegevust ega sõiduki kasutamise
Tšehhis on alates 2016. aastast sõiduki eesmärki arvesse võttes olla alati põhjendatud ning vajavad seetõttu
kasutamise otstarbest lähtudes määratud
hangitavate sõidukite kümme kategooriat
ühtlustamist.
ning igaühel neist on vastav tehniliste
nõuete nimekiri. 41. Auditeeritud perioodil 01.01.2013–30.06.2015 korraldatud
riigihangete tulemusena on veidi üle poole (54%) tavasõidukite
hankelepingutest sõlmitud madalaima hinnaga ning ülejäänud
majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Riigikontroll vaatas muu
hulgas üle ka majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel sõiduki
hankimiseks kehtestatud hindamiskriteeriumid. Riigiasutused on
kasutanud erinevates kombinatsioonides peamiselt viit kriteeriumi:
keskmine kütusekulu (l / 100 km); heitgaaside CO2-sisaldus (g/km);
pakkumuse hind kokku; sõiduki kasutusrendi kuumakse ning hooldus-
ja/või remonttööde maksumus.
7
Vabariigi Valitsuse seadus, vastu võetud Riigikogus 13.12.1995.
8
Vabariigi Valitsuse 07.05.1997. a määrus nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode
kasutamise korrastamine“ ning 22.07.1997. a määrus nr 142 „Ametisõitude korraldamine
ja kulunormid valitsusasutustes“.
20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
42. Riigikontroll peab vajalikuks riigi raha säästlikumaks kasutamiseks
kehtestada sõidukite soetamiseks keskne standard, milles oleks muu
hulgas arvestatud, millise tehnilise kirjeldusega sõidukit mingi ameti
(alates ministrist ja riigiasutuste juhtkonnast ning lõpetades riigiasutuse
spetsialistiga) töökohustuste täitmiseks tarvis on.
43. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: riigi raha
säästlikumaks kasutamiseks koostada riigiasutuse sõidukite soetamist
reguleeriv standard, mis hõlmaks sarnastel ametikohtadel kasutavate
sõidukite kulupiire ja piirhindu ning sõidukite tehnilisi nõudeid, seejuures
ajakohastades valitsuse 1997. aasta määrused.
Rahandusministeeriumi vastus: kava kohaselt hakkab
standardiseeritavate, tavakasutuses olevate sõiduautode hankimine
toimuma läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Hankimine toimub standardse
tehnilise kirjelduse alusel, mistõttu rahalised piirmäärad ei ole enam
vajalikud – standardites kokkulepitud minimaalsed nõuded ning
turumajanduslik konkurents tagavad asutuste vajadustele vastavad
sõidukid, mis hangitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
Rangemate keskkonnanõuetega arvestamine hangetes aitaks säästa
keskkonda ja raha
44. Riigihangete seaduse kohaselt peab hankija võimaluse korral
Teadmiseks, et
eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Sõidukite puhul on
riigihangete korraldamisel olulisemateks keskkonnanäitajateks heitgaaside teke ja kütuse tarbimine,
keskkonnanõuetega arvestamiseks on mis peaksid olema võimalikult väikesed. Keskkonnanõuetega
Euroopa Komisjon töötanud välja juhised. arvestamine hangetes aitab saavutada riiklikke keskkonnaeesmärke (nt
Mitmed riigid (nt Belgia, Rootsi, CO2-emissiooni vähendamine transpordis), kuid samas võimaldab see
Saksamaa) on keskkonnanõuetega säästa ka raha. Kuigi Eestis ei ole kohustuslik nende nõuetega arvestada,
arvestamise seadnud valitsusasutuste peaks just avalik sektor näitama eeskuju. Riigikontroll analüüsis,
sõidukite hangetes kohustuslikuks.
■ kas auditeeritud hangete tehnilises kirjelduses ja
hindamiskriteeriumides on seatud tingimusi keskkonnanäitajate,
eelkõige kütusekulu ja heitgaaside (CO2, NOx jt) kohta;
■ millised on auditeeritud sõidukite keskkonnanäitajad ning milline
võiks olla rahaline ja keskkonnasääst, kui hangetes arvestataks
keskkonnanõuetega.
Keskkonnanõuete lisamine 45. Keskkonnanõudeid on võimalik lisada peamiselt sõiduki hanke
hangete tehnilisse kirjeldusse tehnilisse kirjeldusse ja/või hindamiskriteeriumidesse. Kuigi paljudes
ja hindamiskriteeriumidesse Riigikontrolli vaadatud hangetes olid tehnilises kirjelduses nõuded selle
kohta, kui suur tohib olla kütusekulu ja CO2-heide, ei olnud need nõuded
kuigi ranged.
46. Lisaks tehnilisele kirjeldusele saab keskkonnanäitajate eest anda
lisapunkte pakkumuste hindamisel. Hindamiskriteeriumide kasutamise
eelduseks on majanduslikult soodsaima pakkumuse, mitte odavaima
hinna eelistamine. Riigikontroll leidis, et ligi pooltes vaadatud hangetes
oli valitud majanduslikult soodsaim pakkumine. Neist omakorda 40%
hanke puhul oli kasutatud pakkumuste hindamisel vähemalt ühte
keskkonnanäitajat (kütusekulu ja/või CO2 piirväärtust). Üldjuhul jäi
keskkonnanäitajate osatähtsus hindamispunktidest 10–30% vahemikku,
kuid on positiivne näide, kus Rahandusministeerium on osatähtsuseks
määranud 50%.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 21
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigiasutuste sõidukid on 47. Keskkonnanõuete mittekasutamisele hangetes või nende leebusele
keskmisest saastavamad viitab ka Riigikontrolli auditeeritud sõidukite analüüs, kus 58 sõiduauto 9
keskmine kütusekulu oli 7,7 l / 100 km kohta ja CO2-heide 174 g/km
kohta. Võrreldes kontrollitud autode CO2-heite keskmist suurust Eestis
2014. aastal registreeritud uute sõidukite keskmisega (147 g/km) ja ELi
riikide vastava näitajaga (126 g/km), on näha, et valimis olnud
riigiasutuste sõidukid saastavad keskkonda keskmiselt rohkem) 10.
Keskkonnasäästlike sõidukite 48. Saastavamad ja kütust enam tarbivad sõidukid on ka kulukamad.
soetamisel on võimalik Tabeli 2 andmete järgi moodustab kütusekulu 1/3 ministeeriumide
säästa ka raha kogukulust sõidukitele. Tabel lisas 4 võrdleb auditi valimis olnud
keskmist autot keskkonnahoidlikuma alternatiiviga. Andmed näitavad, et
kütusesäästlikum sõiduk tarbib 1/3 vähem kütust ja võib 10aastase
Teadmiseks, et kasutusea jooksul olla kokku üle 9000 euro soodsam keskmisest autost.
Ka on paremate keskkonnanäitajatega sõiduki CO2-heide 1/4 võrra
sõiduautod ja kaubikud eraldavad 15%
ELi CO2-heitest; väiksem. Riigikontrolli valimis olnud kõigi sõidukite (112 tk) kogu
aastane kütusetarbimine oli üle 150 000 liitri. Nende sõidukite kütuse
ELi eesmärk on aastaks 2015
tarbimise vähendamine näiteks 1/4 võrra säästaks riigi kulutusi aastas
vähendada uute sõidukite CO2-heidet
keskmiselt 130 g/km kohta. See 45 000 euro ning vähendaks CO2-heidet 80 tonni võrra.
tähendab keskmiselt kütusetarvet
5,6 l / 100 km kohta bensiiniauto puhul 49. Lisaks juhib Riigikontroll tähelepanu Vabariigi Valitsuse
ja 4,9 l / 100 km diiselauto puhul; määrusele 11, mis käsitleb energia- ja keskkonnamõju nõudeid
aastaks 2021 soovitakse CO2-heidet
maanteesõidukite ostmisel ning mille rakendamine on kohustuslik üle
vähendada 95 g/km kohta. 40 000 euro maksvate hangete puhul. Riigikontroll tuvastas valimi
Allikas: Euroopa Komisjoni koduleht (14.03.2016. a
hangete seast ühe positiivse näite (Maaeluministeerium), kus parima
seisuga) sõiduki väljaselgitamiseks oli keskkonna mõju väljendatud rahas.
http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/c
ars/index_en.htm
50. Riigikontrolli hinnangul on riigiasutused kasutanud sõidukite
hankimisel küll keskkonnanõudeid (eelkõige kütusekulule ja CO2-
heitele), kuid need on olnud üldjuhul liiga leebed. Selle tõttu on
riigiasutuste soetatud sõidukid keskmiselt saastavamad ning ei ole
kasutatud ära võimalust vähendada transpordist tekkivat keskkonnasaastet
ning ühtlasi hoida kokku raha.
51. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile koostöös
Keskkonnaministeeriumiga:
■ kehtestada riigiasutustele rangemad keskkonnanõuded (eelkõige
kütusekulu ja saasteaine heitkoguse kohta), millega tuleb
riigihangete korraldamisel arvestada, et säästa keskkonda ja
samas ka riigi raha;
■ kaaluda sõidukite hankimisel, kas sõiduki soetamine on vajalik,
milliseid nõudeid seada, ning hinnata sõiduki keskkonnamõju ja
-kulu kogu selle kasutusea jooksul.
Rahandusministeeriumi vastus: Vabariigi Valitsuse istungil 30.06.2016
määrati Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) valitsusasutuste ja nende
hallatavate riigiasutuste riigihangetes vabatahtlikuks keskseks hankijaks.
9
Antud juhul analüüsiti üksnes M1-kategooria sõidukeid (sõiduautod).
10
Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis. Ernst & Young, 2015, lk 8.
11
Riigihangete seaduse paragrahvi 31 lõige 21 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
27.10.2011. a määrus nr 138 „ Kogu kasutusiga hõlmavad energiamõju ja keskkonnamõju
nõuded maanteesõidukite ostmisel“.
22 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Keskne hankimine võimaldab lisaks eelpool mainitule rakendada
asutusteüleselt rangemaid keskkonnanõudeid hangitavatele sõidukitele.
Keskmisest rangemaid keskkonnanõudeid on arvestatud standardsete
tehniliste kirjelduste väljatöötamisel.
Sõiduki kasutamise mõju keskkonnale arvestatakse pakkumuste
hindamise käigus väärtuspunktide andmisel vastavate näitajate eest.
Riigiasutused võiksid sõidukite hankimisel rohkem koostööd teha
52. Ministeeriumid ja riigiasutused on auditeeritud perioodil 01.01.2013–
30.06.2015 korraldanud sõidukite soetamiseks rohkem kui 200
riigihanget, millest 55% on avatud hankemenetlused ning 40%
lihthanked 12.
Ühisosa puudumine sõidukite 53. Riigikontrolli audiitorid uurisid, kas riigiasutused korraldavad
riigihankes sõidukite soetamiseks ühishankeid, ning said vastuseks, et üldjuhul
hangitakse sõidukeid iseseisvalt. Isegi kui mõne ministeeriumi
valitsemisala asutused teevadki sõidukite hankimisel koostööd, puudus
tihtilugu nende korraldatud hankes ühisosa ehk üks hange oli jaotatud
mitmeks osaks ja soetati mitut, erinevate tehniliste omadustega
sõidukitüüpi. Esimest korda tegid 2014. aastal sõidukite soetamisel
koostööd kolm riigiasutust – Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi ning
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Ka see hange oli
jaotatud 19 osaks, mille raames soetati tehniliste omaduste poolest
erinevaid sõidukeid: 61 sõidukit Politsei- ja Piirivalveametile, 189
Kaitseväele ning 3 sõidukit Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskusele. Ühisosas selle riigihanke raames kokkuleppele ei
jõutud, sest ei suudetud kokku leppida ühistes nõuetes.
54. Ühisosa puudumist sõidukite soetamise riigihangetes põhjendati
eelkõige sellega, et igal riigiasutusel on põhitegevusest tulenevad
spetsiifilised nõuded sõidukitele ning riigiasutused on hankinud sõidukeid
eri aegadel ja erinevaks kasutusperioodiks.
Riigihangete korraldamise 55. Riigikontroll auditeeris, kas riigiasutused on sõidukite soetamisel
protsess lähtunud riigihangete seadusest. Kuigi auditeeritud sõidukite soetuste
puhul on asutused üldiselt järginud riigihangete seadust, tuvastas
Riigikontroll siiski mitmesuguseid rikkumisi ja probleeme riigihangete
korraldamise tavapraktikas. Kõige enam esines rikkumisi riigihangete
korraldamisel väiksemates riigiasutustes. See kinnitab Riigikontrolli
arvamust, et väiksematel riigiasutustel käib hangete korraldamine sageli
üle jõu ning neil puuduvad võimalused riigihankevaldkonnas
kompetentsuse kasvatamiseks.
Sõidukite tsentraalne 56. Riigikontrolli arvates ei pruugi sõidukite üksikult hankimine olla riigi
hankimine raha säästlik kasutamine, kuna kasutamata jääb suuremas koguses
sõidukite ühishankimisel tekkiv säästu võimalus ning võimalus hoida
kokku ka hanke korraldamisega kaasnevaid halduskulusid. Riigikontrolli
arvates võib olla majanduslikult otstarbekam hankida sõidukeid
tsentraalselt. Sellisel juhul koguneks tsentraalsesse hankeüksusse
riigihangete korralduslikku poolt hästi valdav oskusteave, mida
12
Riigihangete seadus kohustab juhul kui soetatava sõiduki(te) või renditeenuste
maksumus ületab 10 000 eurot korraldama lihthanke ning alates 40 000 eurost avatud
hankemenetluse.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 23
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
täiendavad enda igapäevatööd kõige paremini tundvate asutuse
konkreetsed soovid. Tsentraalse hankeüksuse üks roll peaks olema leida
ministeeriumide välise eksperdina sõidukisoovide ühisosa ning
kõrvaldada üleliigsed tehnilised omadused.
57. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: soodustada
sõidukite tsentraalset hankimist, tehes seda näiteks Riigi Tugiteenuste
Keskusesse vajalikku kompetentsust koondades ja valitsemisaladele
teenust pakkudes.
Rahandusministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)
alustab 2016. aasta sügisel riigiasutuste sõiduautode ühishanke
ettevalmistamist eesmärgiga kuulutada riigihange välja 2017. aasta
alguses. Esialgu on RTK poolt korraldatavas riigihankes osalemine
riigiasutustele vabatahtlik, kuid alates 2018. aasta algusest on plaanis
muuta see kohustuslikuks (2017. aastal valmistatakse ette ka vastav VV
korraldus).
RTK ülesandeks on koostada pakkujate kvalifitseerimistingimused,
pakkumuste vastavustingimused ja hindamiskriteeriumid, samuti raam- ja
hankelepingu tingimused, mida saavad kasutada kõik riigiasutused.
Seega, RTK kaudu hankimisel väheneb eeldatavalt nii riigiasutuste kui ka
pakkujate halduskoormus ning ühtlustub ja tõuseb hangete korraldamise
kvaliteet.
Finantseerijate 58. Sõidukeid rentides on ministeeriumides ja riigiasutustes levinud
domineerimine võrreldes praktika, et peale sõiduki hangitakse samaaegselt 3–5aastase rendi
sõidukimüüjatega finantseerimise teenust. Sellest tulenevalt on enamik rendilepinguid
sõlmitud renditehingut finantseerivate pankade, nende tütarettevõtete või
sõidukite rendile spetsialiseerunud ettevõtetega, kes soetavad riigiasutuse
soovitud sõiduki sõidukimüügiettevõttelt. Riigihangete seaduse kohaselt
ei või üks renditehingut finantseeriv ettevõte esitada ühispakkumist
mitme eri sõidukimüüjaga. Riigihangete seadus aga ei ole reguleerinud
protsessi, kuidas renditehingu finantseerija eri sõidukimüüjate pakutavate
sõidukite hulgast valiku teeb. Riigikontroll näeb siin ohtu riigihanke
läbipaistvusele ja konkurentsitingimuste efektiivsele ärakasutamisele,
kuna renditehingu võimalikke finantseerijaid on vähem kui
sõidukimüügiettevõtjaid, mistõttu ei pruugi olla kõigil potentsiaalsetel
müüjatel võimalik riigihankes osaleda ning puudub kindlus, et hanke
eesmärk on saavutatud mõistliku hinnaga.
59. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: riigihangete
seaduse üldpõhimõtete järgimiseks analüüsida, kas on vajalik ja võimalik
hankida sõidukeid ja finantseerimisteenust eraldi.
Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeeriumi poolt kokku
kutsutud töörühm on teiste riikide praktikale tuginedes kujundanud
seisukoha, et Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt korraldatavate
sõiduautode riigihangete puhul hangitakse sõidukid ja finantseerimine
(kasutusrendi puhul) eraldi. Täpsed tingimused ja toimemudel töötatakse
välja RTK poolt 2016. aasta sügisel (tähtaeg 1. detsember 2016).
24 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Sõidukite soetamisel ei ole lähtutud riigieelarve seaduse
reeglistikust
60. Riigikontroll on juba aastaid mitmetes ministeeriumide ning riigi
raamatupidamise aastaaruannete ja tehingute seaduslikkuse auditites
juhtinud tähelepanu, et riigiasutused ei järgi rendilepingute sõlmimisel
riigieelarve seadust.
61. Riigieelarve seadusega kehtestatakse riigieelarve raha kasutamise
Riigieelarve seadus kohustab muu
hulgas tagama riigieelarve raha säästliku, reeglid ning igal eelarveaastal määratakse asutustele ülesannete
tõhusa, mõjusa, õiguspärase ja läbipaistva täitmiseks vajalik summa riigieelarves. Riigieelarve seaduse kohaselt
kasutamise. võivad asutused soetada sõidukeid kolmel järgmisel viisil:
Kapitalirent on rent, mille puhul olulised ■
vara omandiõigusega seotud riskid ja
osta sõiduk kohe välja ehk taotleda riigieelarvest raha
hüved kanduvad üle rentnikule. investeeringuteks ning tasuda sõiduki jooksvad ülalpidamiskulud
Omandiõigus võib, kuid ei pruugi, majandamiskuludest;
lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna.
■ soetada või kasutada sõidukit pikema perioodi jooksul, taotledes
Riskide ja hüvede ülekandumine
rentnikule tähendab, et kõik sõiduki riigile kohustuste võtmiseks, sh kapitalirendiks, luba ning
kasutamisega kaasnevad jooksvad ja kajastades seda eelarves finantseerimistehinguna;
erakorralised kulud tasub ning kasu ja tulu
saab rentnik. ■ kasutada sõidukit riigile pikaajalist kohustust võtmata ehk
tasudes rendimakseid iga-aastastest majandamiskuludest.
Rahandusministeerium teeb 62. Kui iga-aastastele majandamiskuludele kehtestatakse eelarvega
eelvaliku eelarvetaotlustest, üldine limiit, siis sõiduki soetamiseks investeeringute eelarvest tuleb
mis suunatakse Vabariigi Rahandusministeeriumile esitada täiendav info, mis muu hulgas peab
sisaldama investeerimisprojekti vajalikkuse põhjendust ja mõju
Valitsusele otsustamiseks prognoosi. Kui soovitakse sõlmida kapitalirendi lepingud, tuleb esitada
Teadmiseks, et selgitus lepingu kestuse, vara soetusmaksumuse, kasutuselevõtmise aasta,
intressimäära ja iga-aastase maksekohustuse kohta. Seejuures võib
riigiasutuste jooksva aasta kasutus- ja Rahandusministeerium taotluste menetlejana mitte nõustuda
kapitalirendilepingute eelarve investeeringuvajaduse taotluse või riigile kohustuste võtmisega. 13
planeerimisel tuleb arvestada järgmist: Riigikontrolli hinnangul on sellise info küsimine Rahandus-
kapitalirenditehingute ministeeriumile vajalik, et saada ülevaade riigi investeeringutest ja
klassifitseerimisel lähtutakse kohustustest.
rahandusministri 11.12.2003. a
määrusest nr 105 „Riigi 63. Auditi käigus saadud info põhjal ei ole ükski ministeerium ega selle
raamatupidamise üldeeskiri“;
valitsemisala asutus auditeeritud perioodil Rahandusministeeriumilt
uutest sõlmitavatest kapitali- ja kapitalirendi tingimustele vastavate tehingute tegemiseks luba küsinud
kasutusrendi lepingutest tulenev ega vastavat soovi riigieelarve infosüsteemi kaudu esitanud, sest nende
pikaajaliste kohustuste juurdekasv arvates Rahandusministeerium kapitalirenti ei soosi.
esitatakse määruse lisas 2 toodud
vormil ja see kajastatakse nii üldise
mõjuna kui ka valitsemisalade kaupa 64. 2015. aasta lõpus on Päästeametile 2015. aasta riigieelarve seaduse
riigieelarve seaduse eelnõu muutmise seadusega antud luba muuta kasutusrendilepingud
seletuskirjas. kapitalirendilepinguteks.
Allikas: riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi
valitsemisala eelarve projekti koostamise ning
riigieelarve vahendite ülekandmise kord, § 14 lg 2; Ligikaudu kolmandik sõlmitud rendilepingutest vastab kapitalirendi
§ 15 lg 1
tingimustele
65. Riigieelarve seadusega on riigiasutustel keelatud võtta võlakohustusi
ning teha tehinguid kapitalirendi tingimustel, kui selleks pole
riigieelarvega luba antud ja eelarves raha ette nähtud. Uute kasutus- ja
13
Riigieelarve seadus, § 35 lg 1 ja 4.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 25
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
kapitalirendilepingute eelarve planeerimist täpsustab rahandusministri
09.01.2015. aasta määrus 14. Selle kohaselt tuleb rendilepingute
klassifitseerimisel lähtuda riigi raamatupidamise reeglitest, mis omakorda
suunavad juhinduma Raamatupidamise Toimkonna asjakohasest
juhendist (RTJ) 15.
66. Ministri kehtestatud kord ei sätesta aga olemasolevate rendilepingute
riigieelarves kajastamise põhimõtteid, mistõttu on senini lahendama
Riigikontrolli korduvalt viidatud probleemid, mis on seotud kapitalirendi
tingimustele vastavate lepingute kajastamisega. Endiselt ei planeerita
selliseid lepinguid iga-aastases riigieelarves finantseerimistehinguna ega
kajastata ka raamatupidamises korrektselt varana ja kapitalirendi-
kohustusena.
67. Riigikontrolli arvamusel on kasutusrendileping selline leping, mille
tingimuste kohaselt on rentnikul võimalik sõiduk tagastada mõistliku
etteteatamisaja jooksul ilma täiendavate kuludega, välja arvatud
ennetähtaegse lõpetamise eest määratav trahv, mis ei ületa kolme kuu
rendimaksete summat.
68. Riigikontrolli arvates tulenevad vead lepingute kasutus- ja
kapitalirendiks klassifitseerimisel eelkõige sellest, et lähtutakse RTJ 9
üksikutest nõuetest (vt lisa 2 p-d 3 ja 4), kuid ei võeta arvesse juhendi kui
terviku mõtet ehk ei hinnata, kas sõiduki kasutamisest tulenevad hüved ja
riskid kanduvad üle rentnikule. Seda mitte arvestades eksitakse
klassifitseerimise põhiprintsiibi vastu ehk rendilepingut kajastatakse nii
raamatupidamises kui ka riigieelarves kasutusrendina. Lisaks eksimustele
rendilepingute tõlgendamisel ei ole riigiasutused küsinud luba riigile
kohustuste võtmiseks ning seega ei ole selliste lepingute sõlmimine
riigieelarve seadusega lubatud.
69. Riigikontrolli hinnangul kanduvad riskid ja hüved sõiduki rentnikule,
kui leping sisaldab tingimust, mille kohaselt ei saa riigiasutus lepingut
enne tähtaega lõpetada, ilma et ta ei oleks kohustatud tasuma
liisinguandjale kõiki rendimakseid. Seda tingimust sisaldas enam kui
veerand auditi käigus kontrollimiseks valitud rendilepingutest, kuid ükski
neist ei olnud raamatupidamises kajastatud varana ja kapitalirendi-
kohustusena ega eelarve koostamisel näidatud finantseerimistehinguna.
70. Riigikontrolli auditeeritud lepingutest kümnendik sisaldas ka teisi
kapitalirendi tingimusi: õigus osta vara pärast lepingu lõppemist
jääkväärtuses välja (ja seda õigust ka kasutati); rendimaksete
miinimumsumma nüüdisväärtus on ligilähedane renditava vara õiglasele
väärtusele (üle 90%) rendilepingu jõustumise hetkel; kohustus katta
renditava vara väärtuse langusest tingitud kahjumid (raamatupidamislik
jääkväärtus on suurem kui tegelik realiseerimishind); kohustus hüvitada
lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kahjud (vara
võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingujärgne võlgnevuse,
põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa). Seetõttu tulnuks need lepingud
asutuse raamatupidamises kajastata kapitalirendina ja riigieelarves
rahastada finantseerimistehingute eelarvest.
14
Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning
riigieelarve vahendite ülekandmise kord.
15
Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 9 „Rendiarvestus“.
26 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
71. Riigikontrolli arvates võimaldab hankedokumentides ühtsete
lepingutingimuste kindlaks määramine vältida kapitalirendi tingimustele
vastavate lepingute sõlmimist. Sellist lähenemist on mõni riigiasutus juba
kasutanud (näited lepingutingimuste kohta on esitatud lisas 3). Samuti
võimaldab lepingu riikliku vormi kasutamine vältida nii liisinguandjate
tüüp- ja eritingimusi, mille järgi tavajuhul võtab varaga seonduvad riskid
ja hüved enda kanda rentnik, kui ka riigile kahjulikke tingimusi.
Riigiasutused saaksid vältida lepingute sõlmimisel riigile kahjulikke
tingimusi
72. Aastate jooksul on Riigikontroll juhtinud tähelepanu ka probleemile,
Kahjulikud on tingimused, mis lepingu et riigiasutused sõlmivad rendilepingud, mis sisaldavad riigile kahjulikke
(enne)tähtaegsel lõpetamisel toovad tingimusi. Riigikontrolli hinnangul võib lugeda kahjulikeks näiteks
rentnikule kaasa ebamõistlikke kulusid.
järgmisi lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevaid tingimusi,
millest üks või mitu esines enam kui kolmandikus auditeeritud
lepingutes:
■ rentnik peab lepingu katkestamise soovist teatama ette enam kui
kolm kuud;
■ rentnik peab hüvitama vara võõrandamise kulud (müügiteenuse-
ja/või tagastusteenuse kulu, liisingueseme ekspertiisikulu,
remondikulu ja/või puhastuse kulu, müügikohta pukseerimise
kulu, monteerimise/demonteerimise kulu);
■ rentnik peab katma ülesütlemisega seotud otsese varalise kahju;
■ kui vara hävib või muutub kasutuskõlbmatuks või läheb rentniku
valdusest välja tema tahte vastase sündmuse või asjaolu tõttu,
mida kindlustuslepingu järgi ei peeta kindlustusjuhtumiks,
kohustub liisinguvõtja tasuma liisinguandjale summa, mis
koosneb lepingu tähtaja lõpuni arvestatud tasumata
põhimaksetest ja vara jääkväärtusest.
73. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile:
■ Koostada riigiasutustele selge ja üheselt tõlgendatav lepingute
klassifitseerimise juhend.
■ Suunata ministeeriume eelarve koostamise protsessis taotlema
luba finantseerimistehinguteks, et kõrvaldada juba sõlmitud
lepingutest tulenevad riigieelarve seaduse rikkumised ja välistada
eksimused uute rendilepingute planeerimisel.
■ Juhtida riigiasutuste tähelepanu asjaolule, et uute sõlmitavate
rendilepingutega ei tohi kokku leppida riigile kahjulikes
tingimustes.
■ Koostada rendilepingute tüüpvormid, mida asutused saaksid
kasutada riigihankedokumentide osana, vältimaks, et lepingud
sisaldavad kapitalirendi tingimusi ja/või kahjulikke tingimusi.
Rahandusministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskuse kui keskse
hankija roll on lisaks hankemenetluste läbiviimisele ka
kompetentsikeskusena riigiasutustele nõustamisteenuse pakkumine. Läbi
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 27
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
ühtsete hanketingimuste ja tüüplepingute väheneb oluliselt risk riigile
kahjulike tingimustega hankelepingute sõlmimiseks. Tüüpsed ja
turuosalisi kaasavalt välja töötatud hanke- ja lepingutingimused tehakse
kättesaadavaks kõigile avaliku sektori asutustele, kes saavad neid ka enda
poolt korraldatavates riigihangetes kasutada.
Sõidukite rendilepingute mõju riigi rahandusstatistikale
ei ole arvestatud
Valitsemissektori konsolideeritud võlg 74. Euroopa Liidu majanduspoliitika raames kontrollitakse
on valitsemissektori koguvõlg aasta lõpu eelarvedistsipliinist kinnipidamist valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja
seisuga konsolideerituna valitsemis- võlaga seotud kvantitatiivsete kriteeriumite alusel – valitsemissektori
sektorite vahel ja sektoritesiseselt. See puudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja
koosneb järgmistest kohustuste valitsemissektori konsolideeritud võlg (teisisõnu ka Maastrichti võlg)
kategooriatest: sularaha ja hoiused,
peab olema väiksem kui 60% SKP-st. On oluline, et need näitajad oleksid
võlaväärtpaberid ja laenud.
arvutatud kvaliteetsete (täielike ja korrektsete) andmete põhjal õigesti.
Eesti valitsemissektoril sularaha ja hoiuste Arvutuse õigsuse eest vastutab Statistikaamet, kuid andmete kvaliteetsuse
kategoorias kohustusi ei ole.
peavad tagama andmeid esitavad asutused ning reeglid raamatupidamises
Allikas: Statistikaamet kajastamise kohta peab kehtestama Rahandusministeerium.
75. Valitsemissektori moodustavad keskvalitsuse (mh ministeeriumid,
nende allasutused), kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide
allsektorid. Võlg koosneb Eesti puhul laenudest ja võlaväärtpaberitest.
Laenudena kajastatakse võla arvestuses ka kapitalirenti, mistõttu peavad
rendilepingud olema raamatupidamises korrektselt klassifitseeritud.
ESA on määratluste, klassifikaatorite ja 76. Eesti Statistikaamet tugineb rahandusstatistika tegemisel Euroopa
arvestusreeglite kogum, mis võimaldab rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile 16(ESA). Selle
arvutada võrreldavaid, ajakohaseid ja süsteemi põhimõtted rendilepingute kajastamisel ühtivad riigi
usaldusväärseid rahvamajanduse raamatupidamise reeglitest tulenevate rendilepingute klassifitseerimise
arvepidamise näitajaid.
põhimõtetega (vt lisa 4). Statistikaamet võtab võla arvutamise aluseks
Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis spetsiifilistel
bilansikontodel kajastatud summad.
Rahandusstatistikaks vajalik 77. Bilansis mittekajastatud lepingute ja neist tulenevate kohustuste üle
info on bilansivälistel arvestuse pidamiseks on riigis kasutusele võetud bilansivälised kontod.
kontodel Riigikontroll tuvastas auditi tulemusena, et neil kontodel kajastatakse
muu hulgas ka kapitalirendi tingimustele vastavaid lepinguid, kuigi
raamatupidamise reeglite kohaselt peaksid need kohustused olema
bilansis arvele võetud (vt p-d 65–71).
78. Riigikontroll on oma varasemate auditite ja selle auditi käigus
tuvastanud, et eksimused, mis tehakse lepingute kasutus- ja kapitalirendi
tingimustele vastavaks klassifitseerimisel ja mida on kirjeldatud
punktides 65–71, esinevad nii keskvalitsuse kui ka kohalike
omavalitsuste tasandil.
79. Bilansivälistelt kontodelt Statistikaamet aga täiendavaid andmeid ei
otsi ega kasutata. Seda kahel põhjusel:
■ Amet sai asjaolust, et bilansivälistel kontodel võiks kajastuda
info, mis peaks olema esitatud bilansikontodel ja mis seeläbi
mõjutaks võlakoormuse arvestust, teadlikuks nüüd, kui
16
Alates 01.09.2014 ESA 2010, enne ESA 95.
28 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigikontroll sellele auditi käigus tähelepanu juhtis. Kuna
Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi ja riigi
raamatupidamise reeglid lepingute klassifitseerimise kohta on
omavahel kooskõlas, siis peab võlakoormuse arvutamiseks
vajalik info olema bilansist leitav.
■ Selleks, et Statistikaamet saaks bilansivälistel kontodel kajastatud
infot arvesse võtta, on tal vaja teada, millal ja kui suure
kogusummaga leping sõlmiti, kui suured on lepingu kuumaksed
ning millisel raamatupidamise kulukontol need täpselt
kajastatakse.
Bilansivälistel kontodel 80. Riigikontroll leidis, et bilansivälistel kontodel kajastatu ei hõlma
kajastatu ei ole õige ega kõiki asjakohaseid lepinguid. Peale tulevaste perioodide rendimaksete,
täielik millest ei ole võimalik lepingute katkestamisel hoiduda, kajastatakse neil
kontodel ekslikult ka makseid, mis on seotud lepingutega, mida saab
katkestada.
81. Statistikaamet ei pea vajalikuks kontrollida saldoandmike
infosüsteemis esitatud info õigsust, kuna usaldab avaliku sektori
vandeaudiitoreid, kes seda auditeerivad. Vandeaudiitorite ülesanne on
auditi käigus veenduda, et raamatupidamise infosüsteemis,
raamatupidamise aastaaruandes ja saldoandmike infosüsteemis esitatud
info on õiglane ning omavahel vastavuses. Samas ei ole vandeaudiitorid
pidanud alati oluliseks rendilepingutega seonduvat kontrollida, lähtudes
auditi eesmärgist ja lähenemisviisist.
Vältimatud kulud rendilepingute puhul on 82. Peale kapitalirendi tingimustele vastavate lepingute on riigiasutused
tulevaste perioodide rendimaksed, millest sõlminud kasutusrendilepinguid, mis sisaldavad vältimatuid kulusid.
ei ole võimalik rendilepingu katkestamisel Sellistest tingimustest tulenevad kohustused tuleb kajastada bilansis koos
hoiduda. Sellised kulud tulenevad lepingu nõudega rendileandja vastu.
tingimusest teatada lepingu ennetähtaegse
lõpetamise soovist teatud arvu kuid ette.
83. Riigikontroll leidis auditis, et peaaegu kolmandik kontrollitud
rendilepingutest sisaldas vältimatuid kulusid. Vältimatute kulude puhul
on tegemist reaalsete kohustustega, mis rahvamajanduse arvepidamise
süsteemi mõistes tuleb arvestada kohustuste hulka finantskontol.
84. Kokkuvõtvalt saab auditis kontrollitud lepingute põhjal öelda, et 2/3
riigiasutuste sõlmitud ja bilansikontodel kajastamata rendilepingutest
mõjutab riigi rahandusstatistikat. Kolmandik neist tuleks arvesse võtta
kapitalirendina võlakoormuse arvutamisel ning kolmandik vältimatutest
kuludest tuleneva kohustusena finantskontol.
85. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: nõuda Riigi
Tugiteenuste Keskuselt koostöös riigiasutuste raamatupidajatega kõigi
sõlmitud rendilepingute ülevaatamist ning raamatupidamises kajastamist
vastavuses lepingutingimuste ja raamatupidamise reeglitega, et tagada
valitsussektori statistika tegemise aluseks korrektsed andmed.
Rahandusministeeriumi vastus: riigiavaraseadusest tulenevalt vastutab
iga asutus varaga tehtavate tehingute korrektsuse ja õiguspärasuse eest.
Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 9 (RTJ 9) kehtestab küll
kriteeriumid rendilepingute klassifitseerimiseks, kuid lõplik otsus sõltub
tehingu sisust, arvestades kasutada olevaid eelarvelisi vahendeid,
planeeritud vara kasutamise stsenaariumi jne. Seega ei ole võimalik
keskselt ja üheselt otsustada, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendiga.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 29
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) raamatupidamisteenuse osutajana
nõustab asutusi ja kontrollib alati oma võimaluste piires, et tehingud
oleksid õigesti kajastatud. RTK on viinud arvestusse parandused, kui on
leidnud vea ja saanud asutusega kokkuleppele, et tehing oli valesti
klassifitseeritud.
Kuivõrd lepingu klassifitseerimine on lepingu sõlmija (asutuse) hinnang,
arvestades lisaks lepingutingimustele ka laiemat konteksti, on
Rahandusministeeriumi ja RTK seisukoht, et valitsussektori statistika
tegemise aluseks olevad andmed on korrektsed.
Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll ei nõustu
Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohaga, nagu
oleksid valitsussektori rahandusstatistika tegemise aluseks olevad andmed
korrektsed. Esiteks, riigiasutuste sõlmitud kapitalirendilepingud
mõjutavad riigi võlakoormust ja selleks, et nende sõlmimisega kaasnevate
kohustuste kohta oleks Statistikaametil õiged andmed, tuleb nimetatud
lepingutega seotud varad ja kohustused bilansis vastavalt kajastada. Seda
aga täies ulatuses tehtud ei ole. Teiseks, finantskonto saldo
arvutamisel/leidmisel tuleb arvesse võtta lepingutest tulenevaid
vältimatuid kulusid, mille kohta ei ole aga võimalik saada korrektset
infot, sest bilansivälistel kontodel, kus vastavat infot kajastada tuleb, ei
ole seda korrektselt ega kõikehõlmavalt tehtud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Krista Zibo
finantsauditi osakonna peakontrolör
30 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigikontrolli soovitused ja auditeeritu vastused
Riigikontroll andis auditi Rahandusministeeriumile mitmeid soovitusi. Rahandusministeerium saatis
07.07.2016 oma vastuse Riigikontrolli soovitustele.
Üldised kommentaarid auditiaruande kohta
Täname Riigikontrolli esitatud auditiaruande eest.
Sissejuhatuseks lisame, et Rahandusministeeriumi algatusel kutsuti kokku 2015. aasta lõpus töörühm sõiduautode keskse
hankimise ettevalmistamiseks. Töörühma tegevusest võtsid osa viie ministeeriumi esindajad ja suuremate sõidukiparkidega
riigiasutused (Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet). Töörühma aruannet ja koostatud
tõhustamiskava ettepanekuid arutati juunis 2016 Rahandusministeeriumi juhtkonnas ning ettepanekud esitatakse ka
valitsuskabinetile. Muuhulgas analüüsiti töörühmas ka riigiasutuste sõiduautode kasutamist ja haldamist, et koostöös
käesoleva auditi järelduste ja soovitustega valdkonna regulatsioone parandada ja kaasajastada.
Riigikontrolli soovitused Auditeeritu vastused
Sõidukeid puudutavate andmete korrastamine Rahandusministeeriumi vastus: Maanteeameti sõidukite registriosakonna
andmetel toimus riigiasutuste poolne sõidukite andmete korrastamine 2015.
10. Soovitus Rahandusministeeriumile koostöös aasta sügisel.
teiste ministeeriumidega: korraldada sõidukeid
puudutavate andmete korrastamine. Täiendava meetmena kaalutakse sõiduautode töörühma tehtud ettepanekut
registreerida riigiasutuste varasid kajastavates infosüsteemides lisaks
(p 9) omandis olevatele sõidukitele ka kasutusrendis olevad sõidukid, et luua
keskne ja terviklik pilt riigi omandis ja kasutuses olevast transportvarast.
Sõidukite kasutamise analüüsimine Rahandusministeeriumi vastus: ministeeriumite ühishoone puhul on
analüüsitud muuhulgas tugivaldkondade konsolideerimisvõimalusi ning selle
14. Soovitused Rahandusministeeriumile: tulemusel tehtud ettepanekutele tuginedes saab ühishoones olema ühine
analüüsida tavasõidukite kasutamist, kaaludes haldusosakond ja ühised sõiduautod koos selleks vajaliku
■ sõidukite ristkasutuse võimalusi erinevate broneerimissüsteemiga.
riigiasutuste vahel, sh nt sõidukite Üleriigiliselt on riigireformi ühe osana plaanis riigimajade loomine (erinevate
infosüsteemi kasutusele võtmist, mis riigiasutuste esindatus ühes hoones), mille puhul on samuti võimalik
võimaldaks sõidukite igapäevase kasutamise tugitegevuste (sh sõidukipargi) konsolideerimine.
jälgimist ning ristkasutamist;
Erinevas asukohas asuvate riigiasutuste ühtset autoparki on katsetatud (nt
■ sõidukite haldamisega seotud tegevuste ühte Rahandusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet), kuid see ei ole siiani ennast
kesksesse üksusesse (nt õigustanud. Samas, mitmesuguste IT-süsteemide ja tehnoloogilistest
valitsemisalasiseselt ja ühishoones muutustest tulenevate arengute (näiteks isejuhtivad autod) valguses tuleb
paiknevate ministeeriumide vahel) seda tulevikus põhjalikumalt kaaluda.
koondamise võimalikkust.
(p-d 11–13)
Sõidukite arvu optimeerimine Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeerium tellis
valitsussektori asutuste ressursside ja eelarve kasutamise seire- ja
15. Soovitus Rahandusministeeriumile koostöös analüüsimetoodika koostamise („Valitsussektori asutuste ressursside ja
teiste ministeeriumidega: eelarveraha sihipärase eelarve kasutamise seire- ja analüüsimetoodika“), mille üks
ning säästliku kasutamise tarvis analüüsida, kas fookusvaldkondadest oli maismaasõidukite kulude seire. Analüüsides
ja kui mitme sõiduki kasutamine on vajalik keskselt erinevate asutuste kulusid (näiteks asutuste keskmisi kulusid 1 km
tööülesannete täitmiseks, ning optimeerida läbimiseks), on võimalik leida ja osutada riigis kasutusel olevatele parimatele
sõidukite arvu. praktikatele ja seeläbi neid laialdasemalt kasutusele võtta.
(p-d 11–13) Rahandusministeerium ei pea õigeks hinnata keskselt asutuste tööks vajaliku
vallasvara piisavust/mittepiisavust. Tööks vajalike vahendite optimaalne
planeerimine, soetamine ja haldamine on riigivara seadusest tulenevalt iga
riigivara valitseja kohustus.
Riigivara heaperemehelik valitsemine Rahandusministeeriumi vastus: käesoleva auditi ja
Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud riigiasutuste sõiduautode
22. Soovitused Rahandusministeeriumile: kasutamise analüüsile tuginedes kehtestatakse nii ühtsed põhimõtted
riigivara heaperemeheliku valitsemise, sh ametisõidukite erasõitudeks kasutamise kohta kui ka ühtlustatakse nõudeid
tavasõidukite sihipärase kasutamise tagamiseks tehtavate sõitude üle arvestuse pidamise kohta.
■ kehtestada ühtsed ametisõidukite Koos käesoleva auditi soovitustega kaalub Rahandusministeerium
erasõitudeks kasutamise põhimõtted, sõiduautode töörühma ettepanekut korraldada 2016. aasta sügisel
arvestades seejuures kõrgemate riigiasutustele ühishange GPS-seire ja sellega kaasneva
riigiteenijate tööülesannetest tulenevat broneerimissüsteemi teenuse hankimiseks, toetudes täna juba antud
vajadust kasutada sõidukit personaalselt; süsteemi kasutavate asutuste teadmistele ja kogemustele.
■ kaaluda sõidukitele positsioneerimist Kavas on reguleerida senisest ühtlasemalt ka asutuse sõidukite personaalse
võimaldavate seadmete paigaldamist ja/või kasutamise (ametisõidukite) ja erasõitude võimaldamise kord.
leida sobiv lahendus sõitude üle arvestuse
Eelnõu konkreetsete ettepanekutega, arvestades ka käesoleva auditi
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 31
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigikontrolli soovitused Auditeeritu vastused
pidamiseks. tähelepanekuid, valmib kava kohaselt 2016. aasta sügiseks.
(p-d 16–21)
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeerium on seisukohal, et
isikliku sõiduauto omamine ei saa olla kohustuslik ning riik kui tööandja peab
28. Soovitused Rahandusministeeriumile: tagama tööks vajalikud vahendid kõigile teenistujatele.
■ analüüsida, kas isikliku sõiduauto Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud sõiduautode töörühma poolt
töösõitudeks kasutamise hüvitamine on läbi viidud analüüsile tuginedes on Vabariigi Valitsuse määruses nr 164
riigile majanduslikult tasuvam võrreldes (14.07.2006) „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto
riigiasutuse ametisõiduki kasutamisega; kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud
■
piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta reeglina piisav isikliku autoga tehtud
kehtestada analüüsist lähtuvad hüvitiste ametisõidu kulude katmiseks. Seega, poolte kokkuleppel on teenistuja isikliku
piirmäärad riigiasutustes. sõiduauto kasutuse kompenseerimine teatud juhtudel majanduslikult tasuv.
(p-d 23–27) Rahandusministeeriumi hinnangul on kompensatsiooni maksmise
piirmäärade kehtestamine vajalik, kuna alates läbisõidust 14 000 km/aastas
(kompensatsioonina 4200 eurot aastas) on reeglina asutusel majanduslikult
kasulikum soetada sõiduauto ning anda see töövahendina teenistujale
kasutamiseks.
Sõidukite hankimise rahastamismudel Rahandusministeeriumi vastus: sõiduautode töörühma poolt on esitatud
näidisarvutused ja soovitused, mille kohaselt on keskmise või keskmisest
36. Soovitus Rahandusministeeriumile: töötada madalama kasutusintensiivsuse ja pikaajalise kasutamise (kuni 10 aastat)
välja põhimõtted, mis võimaldavad riigiasutustel korral majanduslikult efektiivsem sõiduk välja osta (mitte kasutada liisingut).
otsustada ja otsuseid põhjendada, millist Riigieelarve planeerimise vaates tähendab seniste kasutusrendi vahendite
sõidukite soetamise/kasutamise (tegevuskulud) üleviimist investeeringuteks. Töörühm analüüsib täiendavalt
rahastamismudelit ja millal kasutada. kõnealuse meetme mõju riigieelarvele ja pakub välja konkreetsed
(p-d 29–35) üleminekustrateegiad hiljemalt sügisel 2016.
Sõidukite hankimist reguleeriv standard Rahandusministeeriumi vastus: kava kohaselt hakkab
standardiseeritavate, tavakasutuses olevate sõiduautode hankimine toimuma
43. Soovitus Rahandusministeeriumile: riigi raha läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Hankimine toimub standardse tehnilise
säästlikumaks kasutamiseks koostada kirjelduse alusel, mistõttu rahalised piirmäärad ei ole enam vajalikud –
riigiasutuse sõidukite soetamist reguleeriv standardites kokkulepitud minimaalsed nõuded ning turumajanduslik
standard, mis hõlmaks sarnastel ametikohtadel konkurents tagavad asutuste vajadustele vastavad sõidukid, mis hangitakse
kasutavate sõidukite kulupiire ja piirhindu ning majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
sõidukite tehnilisi nõudeid, seejuures
ajakohastades valitsuse 1997. aasta määrused.
(p-d 37–42)
Keskkonnanõuetega arvestamine Rahandusministeeriumi vastus: Vabariigi Valitsuse istungil 30.06.2016
määrati Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) valitsusasutuste ja nende
51. Soovitused Rahandusministeeriumile hallatavate riigiasutuste riigihangetes vabatahtlikuks keskseks hankijaks.
koostöös Keskkonnaministeeriumiga:
Keskne hankimine võimaldab lisaks eelpool mainitule rakendada
■ kehtestada riigiasutustele rangemad asutusteüleselt rangemaid keskkonnanõudeid hangitavatele sõidukitele.
keskkonnanõuded (eelkõige kütusekulu ja Keskmisest rangemaid keskkonnanõudeid on arvestatud standardsete
saasteaine heitkoguse kohta), millega tuleb tehniliste kirjelduste väljatöötamisel.
riigihangete korraldamisel arvestada, et
säästa keskkonda ja samas ka riigi raha; Sõiduki kasutamise mõju keskkonnale arvestatakse pakkumuste hindamise
käigus väärtuspunktide andmisel vastavate näitajate eest.
■ kaaluda sõidukite hankimisel, kas sõiduki
soetamine on vajalik, milliseid nõudeid
seada, ning hinnata sõiduki keskkonnamõju
ja -kulu kogu selle kasutusea jooksul.
(p-d 44–50)
Sõidukite tsentraalne hankimine Rahandusministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) alustab
2016. aasta sügisel riigiasutuste sõiduautode ühishanke ettevalmistamist
57. Soovitus Rahandusministeeriumile: eesmärgiga kuulutada riigihange välja 2017. aasta alguses. Esialgu on RTK
soodustada sõidukite tsentraalset hankimist, poolt korraldatavas riigihankes osalemine riigiasutustele vabatahtlik, kuid
tehes seda näiteks Riigi Tugiteenuste alates 2018. aasta algusest on plaanis muuta see kohustuslikuks (2017.
Keskusesse vajalikku kompetentsust koondades aastal valmistatakse ette ka vastav VV korraldus).
ja valitsemisaladele teenust pakkudes.
RTK ülesandeks on koostada pakkujate kvalifitseerimistingimused,
(p-d 52–56) pakkumuste vastavustingimused ja hindamiskriteeriumid, samuti raam- ja
hankelepingu tingimused, mida saavad kasutada kõik riigiasutused.
Seega, RTK kaudu hankimisel väheneb eeldatavalt nii riigiasutuste kui ka
pakkujate halduskoormus ning ühtlustub ja tõuseb hangete korraldamise
kvaliteet.
Sõidukite ja finantseerimisteenuse hankimine Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeeriumi poolt kokku
kutsutud töörühm on teiste riikide praktikale tuginedes kujundanud
59. Soovitus Rahandusministeeriumile: seisukoha, et Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt korraldatavate sõiduautode
32 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigikontrolli soovitused Auditeeritu vastused
riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimiseks riigihangete puhul hangitakse sõidukid ja finantseerimine (kasutusrendi
analüüsida, kas on vajalik ja võimalik hankida puhul) eraldi. Täpsed tingimused ja toimemudel töötatakse välja RTK poolt
sõidukeid ja finantseerimisteenust eraldi. 2016. aasta sügisel (tähtaeg 1. detsember 2016).
(p 58)
Riigieelarve seaduse järgimine Rahandusministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskuse kui keskse
hankija roll on lisaks hankemenetluste läbiviimisele ka
73. Soovitused Rahandusministeeriumile: kompetentsikeskusena riigiasutustele nõustamisteenuse pakkumine. Läbi
■ Koostada riigiasutustele selge ja üheselt ühtsete hanketingimuste ja tüüplepingute väheneb oluliselt risk riigile
tõlgendatav lepingute klassifitseerimise kahjulike tingimustega hankelepingute sõlmimiseks. Tüüpsed ja turuosalisi
juhend. kaasavalt välja töötatud hanke- ja lepingutingimused tehakse kättesaadavaks
■
kõigile avaliku sektori asutustele, kes saavad neid ka enda poolt
Suunata ministeeriume eelarve koostamise korraldatavates riigihangetes kasutada.
protsessis taotlema luba
finantseerimistehinguteks, et kõrvaldada juba
sõlmitud lepingutest tulenevad riigieelarve
seaduse rikkumised ja välistada eksimused
uute rendilepingute planeerimisel.
■ Juhtida riigiasutuste tähelepanu asjaolule, et
uute sõlmitavate rendilepingutega ei tohi
kokku leppida riigile kahjulikes tingimustes.
■ Koostada rendilepingute tüüpvormid, mida
asutused saaksid kasutada
riigihankedokumentide osana, vältimaks, et
lepingud sisaldavad kapitalirendi tingimusi
ja/või kahjulikke tingimusi.
(p-d 60–72)
Rahandusstatistika Rahandusministeeriumi vastus: riigiavaraseadusest tulenevalt vastutab iga
asutus varaga tehtavate tehingute korrektsuse ja õiguspärasuse eest.
85. Soovitus Rahandusministeeriumile: nõuda Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 9 (RTJ 9) kehtestab küll kriteeriumid
Riigi Tugiteenuste Keskuselt koostöös rendilepingute klassifitseerimiseks, kuid lõplik otsus sõltub tehingu sisust,
riigiasutuste raamatupidajatega kõigi sõlmitud arvestades kasutada olevaid eelarvelisi vahendeid, planeeritud vara
rendilepingute ülevaatamist ning kasutamise stsenaariumi jne. Seega ei ole võimalik keskselt ja üheselt
raamatupidamises kajastamist vastavuses otsustada, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendiga.
lepingutingimuste ja raamatupidamise
reeglitega, et tagada valitsussektori statistika Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) raamatupidamisteenuse osutajana nõustab
tegemise aluseks korrektsed andmed. asutusi ja kontrollib alati oma võimaluste piires, et tehingud oleksid õigesti
kajastatud. RTK on viinud arvestusse parandused, kui on leidnud vea ja
(p-d 74–84) saanud asutusega kokkuleppele, et tehing oli valesti klassifitseeritud.
Kuivõrd lepingu klassifitseerimine on lepingu sõlmija (asutuse) hinnang,
arvestades lisaks lepingutingimustele ka laiemat konteksti, on
Rahandusministeeriumi ja RTK seisukoht, et valitsussektori statistika
tegemise aluseks olevad andmed on korrektsed.
Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll ei nõustu Rahandusministeeriumi ja
Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohaga, nagu oleksid valitsussektori
rahandusstatistika tegemise aluseks olevad andmed korrektsed. Esiteks,
riigiasutuste sõlmitud kapitalirendilepingud mõjutavad riigi võlakoormust ja
selleks, et nende sõlmimisega kaasnevate kohustuste kohta oleks
Statistikaametil õiged andmed, tuleb nimetatud lepingutega seotud varad ja
kohustused bilansis vastavalt kajastada. Seda aga täies ulatuses tehtud ei
ole. Teiseks, finantskonto saldo arvutamisel/leidmisel tuleb arvesse võtta
lepingutest tulenevaid vältimatuid kulusid, mille kohta ei ole aga võimalik
saada korrektset infot, sest bilansivälistel kontodel, kus vastavat infot
kajastada tuleb, ei ole seda korrektselt ega kõikehõlmavalt tehtud.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 33
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Auditi iseloomustus
Auditi eesmärk
Auditi eesmärk oli hinnata kas, ministeeriumid ja nende allaasutused majandavad sõidukeid
heaperemehelikult.
Auditi põhiküsimused olid järgmised:
■ selgitada, kas riigiasutused on analüüsinud sõidukite soetamise vajadust, kooskõla asutuse
põhitegevusega ja tehinguga kaasnevaid kulusid ning pidanud arvestust tegelikult tekkinud kulude
üle;
■ hinnata, kas soetatud sõidukeid on kasutatud riigiasutuste põhitegevuseks ja on seetõttu vajalikud
■ Hinnata, kas sõidukeid on soetatud riigieelarve seaduse põhimõtetega kooskõlas.
■ Selgitada, milline on Riigikontrolli hinnangul majanduslikult efektiivsem tehingu tüüp (väljaost
või rent) sõidukite soetamiseks.
■ Hinnata, kas sõidukeid on hangitud majanduslikult otstarbekalt ning riigihangete seaduse
üldpõhimõtetega kooskõlas, s.h kas on eelistatud keskkonnasäästlikke lahendusi.
■ Selgitada, kas ja kuidas mõjutavad sõlmitud rendilepingud valitsussektori võlakoormust.
Hinnangu andmise kriteeriumid
Riigikontrolli hinnangul eksitakse oluliselt riigivara heaperemeheliku valitsemise vastu, kui:
■ Riigiasutused ei ole analüüsinud sõidukite soetamise vajadust ja/või soetatud sõidukid ei ole
asutuse põhitegevuseks vajalikud.
■ Riigiasutused ei ole soetanud sõidukeid majanduslikult otstarbekalt.
■ Asutused on sõlminud sisult riigieelarve seaduses keelatud kapitalirendi ja/või riigile
majanduslikult kahjulikke lepinguid.
■ Asutused on eksinud riigihangete seaduse põhimõtete vastu.
Riigikontroll mõistab heaperemehelikkuse all asja valdaja kohustust heauskselt soetada, käsutada ja
majandada riigivara mõistlikule inimesele omase hoolsusega. Seejuures eristatakse heaperemehelikku
käsutamist ja heaperemehelikku majandamist. Sõidukite käsutamine tähendab nende kasutusse
andmist, üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist või hävitamist.
Heaperemehelik käsutamine tähendab, et riigi vara kasutatakse ja hangitakse ainult selle otstarbe
kohaselt (sihipärasus); nii palju, kui see on vajalik (säästlikkus) ja nii, nagu on ette nähtud
(seaduslikkus). Heaperemehelik majandamine tähendab kohustust tagada riigivara hoidmiseks ja
säilimiseks vajalik keskkond ja turvalisus; kontrollida perioodiliselt riigivara seisukorda ja vajaduse
korral riigivara hooldada; kasutada riigivara vaid selle otstarbe kohaselt.
Auditi ulatus ja käsitlusviis
Auditeeritavad olid kõik ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused (ehk riigiasutused), va
Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet ning põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei. Auditi käigus
analüüsiti infot riigiasutustes ajavahemikus jaanuar 2013 kuni juuni 2015 kasutusel olnud kõigi
sõidukite kohta.
34 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Auditi planeerimise käigus küsiti infot Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmebaasist ja kõigilt
ministeeriumidelt nende valitsemisalas kasutuses olnud sõidukite kohta ning ajavahemikus jaanuar
2013 kuni juuni 2015 toimunud majandustehingute kohta (vt lisa 1). Saadud info alusel koostati
riigiasutuste sõidukipargist ja kasutusotstarbest ülevaade ning valiti ministeeriumide eripära ja riske
arvestades välja auditeeritavad sõidukid. Kontrollitavate lepingute valikul võeti aluseks kogu
lepingute maht, majandustehingu tüüp ning sõiduki soetamise eesmärk.
Auditeeritud perioodil soetatud sõidukid jagati 18 rühma, lähtudes sellest, kas sõiduki soetamisel on
korraldatud hankemenetlus ja/või sõlmitud leping, milline on omandivorm ning sõiduki tüüp.
Lähteandmed saadi liiklusregistrist ja asutuste vastustest. Igast rühmast valiti detailseks
kontrollimiseks vähemalt üks sõiduk (Sise- ja Kaitseministeeriumi puhul valiti autopargi suurusest
tulenevalt igast rühmast testimiseks kaks sõidukit). Iga valitud tehingu puhul kontrolliti ka vastava
hankemenetluse korraldamist. Peale kirjeldatud skeemi alusel valitud sõidukite kontrolliti ka
spetsiifilisi tehinguid, see tähendab asutuse igapäevases tegevuses ebatavapäraseid sõidukeid,
tavapärasemast võimsamaid sõidukeid, mitte e-menetlusega läbiviidud hankemenetlusi jms.
Detailsete testide käigus kontrolliti kokku 112 sõiduki soetust, sh 39 väljaostu, 71 kasutusrenti, 2
tehingut, mil sõiduk osteti liisingu lõppedes välja, ning 5 tehingut, mil sõiduk tagastati lepingu
lõppedes liisinguandjale.
Auditi käigus selgitati välja, kas riigiasutused on hankinud ja kasutanud sõidukeid majanduslikult
otstarbekaimal viisil, tehes seda oma valikute mõistlikkust põhjendades ning riigivaraseadust,
riigihangete seadust ja riigieelarve seadusi järgides. Selgitati, kas ja kuidas mõjutavad sõlmitud
rendilepingud valitsussektori võlakoormust. Kontrolliti, kuidas on riigiasutused sisekordades
reguleerinud sõidukite soetamist, nende töösõitudeks ja isiklikuks otstarbeks kasutamist, ning kas
kehtestatud reegleid on järgitud.
Uuriti, kas teiste riikide kõrgemad kontrolliasutused (Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Soome, Rootsi,
Taani, Norra, Holland ja Suurbritannia) on auditeerinud avaliku sektori sõidukite soetamist ja
kasutamist, millised põhimõtted kehtivad riigiasutustele sõidukite soetamisel ja kasutamisel, ning
milline on riigi sellealane üldine praktika.
Auditi korraldamisel lähtuti ISSAI standardist 4100 „Finantsaruannete auditist eraldi tehtava
vastavusauditi suunised“ sätestatud põhimõtetest. Standardi kohaselt määratletakse auditi olulisus
(planeerimisel ja tulemuste hindamisel) ja riskid ning antakse kokkuvõttev hinnang auditeeritud
valdkonna kohta.
Auditi lõpetamise aeg
Audit lõpetati 2016. aasta aprillis, kohapealseid audititoiminguid tehti 2015. aasta augustist kuni
2016. aasta aprillini.
Auditi meeskond
Auditi meeskonda kuulusid vanemaudiitor Gerli Eisberg, finantsauditi osakonna audiitorid ja
tulemusauditi osakonna keskkonnavaldkonna audiitor Viire Viss.
Kontaktandmed
Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistusest
tel +372 640 0704 või +372 640 0777, e-post
[email protected]
Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee.
Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles.
Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 2-1.8/16/60123/57.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 35
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Riigikontrolli postiaadress on:
Narva mnt 11a
15013 TALLINN
Tel +372 640 0700
Faks +372 661 6012
[email protected]
36 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Lisa 1. Ministeeriumide valitsemisalade sõidukipargid sõiduki tüüpide kaupa
Justiitsministeerium
Haridus- ja Teadus-
Kommunikatsiooni-
Kaitseministeerium
Välisministeerium
Siseministeerium
ministeerium
ministeerium
ministeerium
ministeerium
ministeerium
ministeerium
ministeerium
Majandus- ja
Sõiduki tüüp
Keskkonna-
Rahandus-
Sotsiaal-
Kultuuri-
Maaelu-
Osakaal
KOKKU
eriotstarbeline 25 4418 10 2 294 4749 41%
sõiduauto 258 137 398 271 54 429 481 178 1798 557 77 4638 40%
haagis 100 12 10 202 3 35 64 4 350 2 2 784 7%
maastur 16 2 19 145 7 107 10 5 311 3%
kaubik/väikebuss 39 3 47 1 3 28 117 2 43 283 2%
ATV, mootorsaan jms 9 4 111 3 10 124 2 263 2%
traktor 109 5 21 1 2 75 16 229 2%
buss 37 15 81 2 30 1 1 167 1%
veoauto 33 6 6 28 29 30 132 1%
mootorratas 10 5 67 82 1%
kombain 4 12 16 0%
laadur 5 2 1 1 9 0%
liikurmasin 3 3 0%
teetöömasin 1 1 0%
KOKKU 646 178 4929 803 65 524 810 192 2827 563 130 11 667 100%
Allikas: koostanud Riigikontroll riigiasutustelt ja liiklusregistrist saadud andmete alusel (perioodil 01.01.2013–30.06.2015 kasutuses olnud sõidukite kohta) 17.
17
Sõidukite käsutamine tähendab nende kasutusse andmist, üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist,
mahakandmist või hävitamist. Riigikontrolli statistiline ülevaade sisaldab sõidukite liikumisi (sh kasutusse andmist,
üleandmist, võõrandamist) nii ühe valitsemisala sees kui ka erinevate valitsemisalade vahel (sellisel juhul kajastub sama
sõiduk riigiüleses arvestuses kaks või enam korda).
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 37
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Lisa 2. Rendi kapitali- ja kasutusrendiks klassifitseerimise põhimõtted
Rendilepingu puhul on tegu kapitalirendilepinguga juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad
riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul peetakse rendilepingut kasutusrendilepinguks.
Rendilepingu klassifitseerimine kapitali- või kasutusrendilepinguks sõltub tehingu sisust, mitte
lepingu juriidilisest vormist.
Järgmised kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara omandiga seonduvad riskid
ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu on tegu kapitalirendilepinguga (väljavõte RTJ 9-st):
■ renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;
■ rentnikul on eelisõigus osta renditavat vara hinna eest, mis on eeldatavasti oluliselt madalam
selle vara õiglasest väärtusest eelisõiguse kasutamise kuupäeval, ning rendi jõustumise hetkel
on piisavalt kindel, et rentnik seda õigust kasutab;
■ lepinguperiood katab suure osa (üle 75%) renditava vara majanduslikust elueast, isegi kui
omandiõigus ei lähe üle;
■ rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus peaaegu sama suur
(üle 90%) kui renditava vara õiglane väärtus;
■ renditud vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda ilma suuremate
modifikatsioonideta kasutada, mistõttu on tõenäoline rendilepingu pikendamine nii, et see
katab suure osa vara majanduslikust elueast.
Järgmisena on esitatud näited olukordade kohta, mis koos või eraldi võivad samuti tingida rendi
liigitamise kapitalirendiks:
■ kui rentnik lõpetab lepingu enne tähtaega, siis hüvitab ta katkestamisest tulenevad kahjud
rendileandjale;
■ renditava vara jääkväärtuse õiglase väärtuse muutusest tingitud kasumid ja kahjumid võtab
enda kanda rentnik (nt vähendatakse rendimakset rendiperioodi lõpus vara müügist saadavate
sissetulekute võrra);
■ rentnikul on võimalus renti rendiperioodile järgnevaks perioodiks pikendada turul kehtivatest
rendihindadest tunduvalt madalama hinnaga.
38 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Lisa 3. Näited riigiasutuste hankedokumentides kasutatud lepingutingimuste
kohta, mis aitavad tagada lepingu vastavuse kasutusrendi tingimustele
Riigiasutused on hankedokumentidesse lisanud näiteks järgmisi tingimusi:
■ pakkumuse kohase rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus ei tohi olla üle 90%
renditava vara õiglasest väärtusest (sõidukite jääkväärtus ei tohi olla väiksem kui 10%);
■ kasutusrendi lepinguperiood ei tohi katta üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;
■ hankija ei soovi sõidukeid rendiperioodi lõpus välja osta.
Lepingute kasutusrendi tingimustele vastavust aitab tagada ka hankedokumentidesse lepinguvormi
lisamine, kui vorm sisaldaks näiteks järgmisi tingimusi:
■ sõiduki jääkväärtus rendiperioodi lõppedes on vähemalt 10%;
■ hankelepingu lõppemisel sõidukid tagastatakse pakkujale ning hankija ei saa sõidukite
omanikuks;
■ kasutusrendi esimene osamakse ehk sissemakse on 0% sõiduki maksumusest;
■ vara hävimise või röövimise korral on pakkuja kohustatud asendama sõiduki samaväärse
sõidukiga;
■ rentnikul on õigus igal ajal leping korraliselt üles öelda, teatades sellest kolm kuud
rendileandjale kirjalikult ette;
■ rendileandja kohustub tagama sõiduki kohustusliku kindlustuse ja vabatahtliku
kahjukindlustuse.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 39
Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus
Lisa 4. Sõidukite keskkonnanäitajate ja kulude võrdlus kasutusaja (5 ja
10 aastat) jooksul võrdse aastase läbisõidu (20 500 km*) korral (näide auditi
valimis olnud sõidukite põhjal)
Näitaja Auto 1 Auto 2 Erinevus
(keskmine auto**) (keskkonnasõbralik auto***) (Auto 1 – Auto 2)
Hind (eurot) 15 823 11 986 3837
3
Mootori maht (cm ) 1997 1798 199
Mootori võimsus (kW) 94 132 –38
CO2 emissioon (g/km) 172 131 41
CO2 emissioon kokku 5 a / 10 17,6 / 35,2 13,4 / 26,8 4,2 / 8,4
a (tonni)
Kütusekulu (l / 100 km 7,9 5,7 2,2
Kütuse hind** (eurot/l) 1,206 (D) 1,212 (B) –0,006
Tarbitud kütus 5 a / 10 a 8097 / 16 194 5842 / 11 684 2255 / 4510
(liitrit)
Kütusekulu 5 a /10 a (eurot) 9765 / 19 530 7081 / 14 162 2684 / 5368
Ostuhind ja 5 a kütusekulu 25 588 19 067 Sääst: 6521
kokku (eurot)
Ostuhind ja 10 aasta 35 353 26 148 Sääst: 9205
kütusekulu kokku (eurot)
* Auditi valimi sõidukite aastane keskmine läbisõit
** Auditi valimis olnud n-ö keskmise sõiduki näitajad: mootori maht 1968 m3, võimsus 103 kW, diisel, CO2-heide 174 g/km, kütusetarve 7,7 l / 100 km kohta
*** ELi eesmärk oli aastaks 2015 vähendada uute sõidukite CO2-heidet keskmiselt 130 g/km. See tähendab kütusetarbimist keskmiselt 5,6 l / 100 km bensiini- ja 4,9 l /
100 km diiselautodele.
**** Keskmine hind 2015. a, arvestatud ei ole kütusehinna muutustega.
D – diisel, B – bensiin
Allikas: Riigikontrollile edastatud andmete põhjal
40 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016
Hr Kristen Michal
majandus- ja taristuminister
Majandus- ja 29.08.2016 nr 2-2.8/16/60123/59
Kommunikatsiooniministeerium
Pr Liisa Oviir
ettevõtlusminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Kontrolliaruande "Ministeeriumide sõidukite rentimise majanduslik otstarbekus" edastamine
Austatud härra Michal ja proua Oviir
Saadan Teile kontrolliaruande nr 2-1.8/16/60123/57 "Ministeeriumide sõidukite rentimise majanduslik
otstarbekus" .
Vastavalt Riigikontrolli seaduse § -le 51 avalikustab Riigikontroll kontrolliaruande. Koos aruandega
avalikustatakse aruande kohta ka auditeeritavate vastused.
Juhin Teie tähelepanu sellele, et lisatud kontrolliaruanne on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks
kuni kontrolliaruande avalikustamiseni. Riigikontroll avalikustab audititulemused pärast 29.08.2016.
Kontrolliaruanne on saadetud ka Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehele, haridus- ja
teadusministrile, rahandusministrile, riigihalduse ministrile, justiitsministrile, keskkonnaministrile,
kultuuriministrile, maaeluministrile, välisministrile, siseministrile, sotsiaalkaitseministrile, tervise- ja
tööministrile, kaitseministrile.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Krista Zibo
Peakontrolör
Finantsauditi osakond
Lisa: kontrolliaruanne nr 2-1.8/16/60123/57 (AK)
Gerli Eisberg 640 0799
[email protected]