dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Käskkiri; otsusAvalik

Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine

Lennuamet · 26. september 2016
Viit
1.1-1/16/55
Registreeritud
26. september 2016
Dokumendi liik
Käskkiri; otsus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1.1-1/2016
Vastutaja
Martin Vali (Lennuamet, Juhtkond, Juhtkond)

Failid

  • 📎1.1-11655 26.09.2016 Käskkiri; otsus.bdoc1085 KB

Sisu (failidest)

26.09.2016 nr 1.1-1/16/55 KÄSKKIRI Tallinn Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3: 1. Kinnitan: 1.1. AD 104 V17 Ametiautode kasutamise korra – lisa 1; 1.2. AD 208 V12 Lennuameti teenistuslähetuste korra – lisa 2; 1.3. AP 122 V6 Lennuameti majandustegevuse korraldamise protseduuri – lisa 3. 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 07. juuni 2016. a. käskkirja nr 45 p 1.1; 2.2. Lennuameti peadirektori 15. aprilli 2015. a. käskkirja nr 20 p 1.2; 2.3. Lennuameti peadirektori 22. juuni 2015. a. käskkirja nr 32 p 1.1. (allkirjastatud digitaalselt) Silja Vöörmann-Milošević õigusnõunik peadirektori osalistes ülesannetes KINNITATUD Lennuameti peadirektori 26.09.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/55 Lisa 1 AMETIAUTODE KASUTAMISE KORD 1. ÜLDINE 1.1 Käesolev kord määratleb ülesanded ja vastutused Lennuameti kasutuses olevate ametiautode (edaspidi autode) sihipärase kasutamise, tehnilise korrasoleku ning sõidupäeviku täitmise üle. 1.2 Lennuameti toimimiseks ja ülesannete täitmiseks on asutusel kasutuses kolm autot: 1.2.1 Mitsubish I-Miev reg märk 198BHB 1.2.2 Renault Megane reg märk 219BJH 1.2.3 Ford Mondeo reg märk 249BPV 1.3 Lennuameti töökorralduses on lubatud kasutata rendiautot, juhul kui teised ametiautod on broneeritud ametisõitudeks teiste teenistujate poolt. 1.4 Rendiauto vajadusest tuleb teavitada finants-haldusnõunikku vähemalt kolm tööpäeva enne ametisõitu. Finants-haldusnõunik võtab vajalikud pakkumised ja tellib auto etteantud tähtajaks. 1.5 Autode kasutajateks on kehtivat juhtimisõigust omavad Lennuameti teenistujad, kes on kantud sõiduki registreerimistunnistusele või sõiduki kasutamiseks väljastatud volikirjale. Volikirja väljastamise õigus on sõiduki omanikul või volitatud esindajal. 1.6 Autode kasutamise kulud kaetakse Lennuameti eelarves sõidukite ülalpidamiseks ettenähtud vahenditest. 1.7 Finants-haldusnõunik on määratud Lennuameti autode vastutavaks isikuks ametiautode kasutamise ja hoolduse korraldamisel. 1.8 Autode kasutamise korras ettenähtud nõuete täitmise eest vastutavad kõik autode kasutajad. 1.9 Autode, välja arvatud Ford Mondeo reg märgiga 249BPV, dokumente (registreerimis- tunnistus, liiklus- ja kaskokindlustuspoliisid, volikirjad jms), parkimiskaarte ja lepingulise hankija poolt väljastatud kliendikaarte hoitakse sõitude vahelisel ajal üheskoos auto võtmetega vastavas kapis, kus iga auto jaoks on sisse seatud eraldi sahtel. Tagavaravõtmed asuvad finants-haldusnõuniku töökohas lukustatud kapis. 1.10 Ametiautode kasutamisest mitteametisõitudeks tuleb teavitada vastutavat isikut. Elektriautoga Mitsubishi I-Miev ei ole lubatud mitteametisõite teha. 1.11 Autode tankimiseks on lubatud kasutada ainult lepinguliselt hankijalt ostetud kütust. Lepingulise hankija valik tehakse vastavalt Lennuameti hankeprotseduurile ning kasutajaid informeerib vastutav isik. 1.12 Lennuameti elektriautole on lepinguline laadimispunkt Valukoja Parkimismajas, aadressil Valukoja 4c, Tallinn. 1.13 Auto kasutamise soov tuleb fikseerida MS Outlooki vastavas kalendris, mis on loodud igale autole eraldi. 1.14 Sõitude puhul, mida tehakse Tallinnas või selle lähiümbruses tuleb eelistada elektriautot. Elektriautot on võimalik Tallinna piires parkida tasuta va. südalinna ja vanalinna piirkonnas. Parkimise täpsem info on kättesaadav Lennuameti intranetist. 1.15 Autosid on õigus nädalavahetusel kasutada üksnes juhul, kui ametiülesanded seda ette näevad. LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 1/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 1.16 Autode kasutajatel on lubatud ametiülesannete täitmisel kasutada mobiiltelefoniga e- parkimise võimalust Lennuameti majandustegevuse korraldamise protseduuris kehtestatud korras. 1.17 Autode kasutajad, kellel ei ole ametitelefoni ja kes ametiülesandeid täites pargivad ameti- või isikliku sõiduauto tasulisele parkimisalale on õigus taotleda kulude hüvitamist esitades kirjaliku põhjendatud taotluse koos telefonikõnede väljavõttega või parkimistšekiga peadirektorile. 1.18 Süülise tegevuse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamise ulatuse otsustab peadirektor teenistuja poolt esitatud selgituse alusel. Kahjuhüvitamise summa suuruse määramisel arvestatakse teenistuja süülisuse astet, majanduslikku olukorda ja kahju suurust. 1.19 Ametiauto osalise või täieliku hävimisega seotud kulud hüvitab teenistuja peadirektori otsusega tingimusel, kui nimetatud kulud ei kuulu hüvitamisele kindlustusseltsi poolt rendileandja/liisinguandja ja kindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Sellisel juhul annab teenistuja peadirektori otsusele kirjaliku nõusoleku kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. 2. KASUTAJA KOHUSTUSED 2.1 Kasutaja kohustub: 2.1.1 kasutama autot hoolikalt ning heaperemehelikult (sh jälgima, et autosalongi ei jääks isiklikke asju ja prügi); 2.1.2 veenduma enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ning jälgima teel olles selle tehnoseisundit; 2.1.3 kaasas kandma sõiduki registreerimistunnistust kehtiva tehnoülevaatuse märkega, liiklus- ja kaskokindlustuse poliise ja volikirja; 2.1.4 teavitama kõikidest probleemidest vastutavat isikut; 2.1.5 kasutama elektriautot peamiselt linnasõitudeks; 2.1.6 arvestama elektriauto puhul sõitudega nii, et päevane kilometraaž jääks ca 100 km piiresse; 2.1.7 mitte andma autot kolmandate isikute kasutusse; 2.1.8 teavitama vastutavat isikut esimesel võimalusel auto korrasolekuks vajalikest hooldus- ja remonditöödest; 2.1.9 teavitama liiklusõnnetusest, ärandamisest, autosse sissemurdmisest ning autoosade vargusest koheselt politseid ja vastutavat isikut; 2.1.10 tasuma ise liikluseeskirjade ja parkimiskorra rikkumise eest määratud trahvid; 2.1.11 teavitama muudest tähelepanekutest ja kahjustustest ainult vastutavat isikut (nt taatlemata tulekustuti, nõuetele mittevastav apteek või tõkiskingade kadumine); 2.1.12 teavitama kliendikaardi kaotuse või varguse korral vastutavat isikut; 2.1.13 korraldama vajadusel autopesu, jälgides auto põhiselt põhimõtet kuni kolm (3) korda kuus. Juhul, kui autopesu tuleb kasutada rohkem, kui kolm (3) korda kuus tuleb see kooskõlastada vastutava isikuga; 2.1.14 tankima auto, kui sõidujärgselt jääb paaki alla veerandi täispaagist; 2.1.15 laadima elektriauto peale igat pikemat kasutamist; 2.1.16 kasutama kütuse ja esmavajalike autotarvikute eest tasumiseks lepingulise hankija kliendikaarte; 2.1.17 hoidma ja kasutama kliendikaarti eesmärgipäraselt; 2.1.18 tegema kliendikaardi kasutamise kohta märke sõidupäeviku vastavasse lahtrisse (kütus, autopesu või muu); 2.1.19 parkima auto sõitude vahelisel ajal järgmiselt: 2.1.19.1 219BJH ja 249BPV EuroPark EP90 tsooni Ülemiste piirkonnas või mujal ainult juhul, kui tööülesandeid täitma minnes on see majanduslikult ja ajaliselt otstarbekas. Auto registrimärgiga 219BJH mujal parkimine kooskõlastatakse vastutava isikuga; LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 4/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 2.1.19.2 198 BHB Valukoja parkimismajja (Valukoja 4c) või mujal ainult juhul, kui tööülesandeid täitma minnes on see majanduslikult ja ajaliselt otstarbekas. Mujal parkimine kooskõlastatakse vastutava isikuga. 2.1.20 parkima auto sõidu lõpetamisel vastavalt liiklusseadusele; 2.1.21 märkima autos olevasse sõidupäevikusse sõiduandmed sisse peale sõidu lõpetamist ning lähetuste puhul peale lähetusest naasmist; lisama autodokumentide vahele kulutusi tõendavad dokumendid kütusele, autopesule või ostetud toodetele. 3. VASTUTAVA ISIKU KOHUSTUSED 3.1 Vastutav isik kohustub: 3.1.1 korraldama autode kasutamist, tehnoülevaatust, remonti ning korralist hooldust arvestades seejuures hooldusraamatute tingimusi. Auto volikirjas märgitud kasutajad abistavad võimalusel vastutavat isikut nimetatud tööde läbiviimisel; 3.1.2 korraldama liiklus- ja kaskokindlustuse lepingute pikendamist ning arvete tähtaegset tasumist; 3.1.3 kontrollima, et autos oleks nõuetele vastav autoapteek, töökorras ja taadeldud tulekustuti ning tõkiskingad; 3.1.4 hankima uue kliendikaardi selle kaotuse või varguse korral; 3.1.5 korraldama vajadusel sisepuhastusi; 3.1.6 tagama kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja informeerimise; 3.1.7 hankima rendiauto, kui selleks tekib vajadus; 3.1.8 jälgima, et auto registreerimismärgiga 219 BJH läbisõit ühes aastas ei ületaks lepingus 26 000 kilomeetrit ning auto registreerimisnumbriga 249BPV läbisõit ühes aastas ei ületaks lepingus 30 000 kilomeetrit (auto läbisõidu jälgimist tehakse esinduses käidud arvetel olevale läbisõidule); 3.1.9 korraldama sõidupäevikute pidamist ja esitamist. 4. ARUANDLUS 4.1 Ametiautode (198 BHB, 219 BJH) kasutamisel peetakse sõidupäevikut VA 104-2, milles kajastatakse: 4.1.1 auto omaniku, valdaja nimi või asutuse nime ja registrikoodi; 4.1.2 auto margi ja riikliku registreerimismärgi andmeid; 4.1.3 kasutamise perioodi; 4.1.4 autoga seotud kliendikaardi numbrit; 4.1.5 sõidu kuupäeva; 4.1.6 sõidu eesmärki iga sõidukorra puhul (marsruut); 4.1.7 läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga sõidukorra puhul; 4.1.8 läbisõitu (km); 4.1.9 ostetud toodete/teenuste kogused (kütus – liitrites, ostetud autopesu ja muud tooted - eurodes); 4.1.10 kasutaja nime ja allkirja. 4.2 Autole registreerimismärgiga 249BPV sõidupäeviku täitmist ei kohaldata. 4.3 Vastutav isik kontrollib kütuse hankija igakuise aruande alusel kliendikaardiga tehtud tehingute vastavust käesolevale korrale ja mittevastavuse korral (põhjendamatud ostud, teenused) esitab kasutajale nõude mitteõiguspäraste tehingute tasumiseks. LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 3/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4.4 Vastutav isik koondab sõidupäevikute info igakuiselt autode lõikes ja teeb selle kättesaadavaks elektroonses vormis, esimesel võimalusel kuid mitte hiljem kui 10. kuupäevaks 4.5 Lennuameti auto kasutamisel ametikohustustega mitteseotud sõitudeks tuleb kasutajal tasuda Lennuametile kulud, mille arvutamisel lähtutakse tulumaksuseadusest ja rahandusministri 13.01.2011. a määrusest nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“ järgmiselt: - 219 BJH vastavalt ametikohustustega mitteseotud sõitudeks läbitud kilomeetritele arvestusega 0,30 eurot/ km. Summa eelneva kuu eest tasutakse kasutaja poolt hiljemalt järgneva kuu 5-ndaks kuupäevaks Rahandusministeeriumi SEB pank a/a nr EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank a/a nr EE403300333416110002, Nordea pank a/a nr EE701700017001577198 viitenumbriga 2800045496. 4.6 Auto registreerimismärgiga 249 BPV eest tasutakse Maksu- ja Tolliametile summas 256 eurot, kuna sõitude üle ei peeta sõidupäevikut. Auto on antud soodustingimustel Lennuameti peadirektori kasutusse. Peadirektor kompenseerib Lennuametile ametikohustustega mitte seotud sõitude eest 45 eurot kuus. VIITED 1. Raamatupidamise seadus 2. Tulumaksuseadus 3. Rahandusministri 13.01.2011. a määrus nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“ Koostaja: Tiina-Mae Kuusik finants-haldusnõunik LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 4/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 26.09.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/55 Lisa 2 Lennuameti teenistuslähetuste kord 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Teenistuslähetus (edaspidi lähetus) on teenistuja saatmine kindlaksmääratud ajavahemikul peadirektori korraldusel teenistusülesannete täitmiseks või tööalaseks enesetäiendamiseks väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamist välisriiki loetakse välislähetuseks. 1.2. Lähetatule säilitatakse lähetuse ajaks teenistuskoht ja töötasu. 1.3. Lähetuste korraldamisel ning kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrusest nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusest nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“. 2. TEENISTUJA LÄHETAMINE 2.1. Lennuameti lähetused toimuvad vastavalt peadirektori poolt kinnitatud iga-aastasele lähetuste- ja koolituste plaanile, mille koostab personalijuht koostöös osakondade juhatajatega. 2.2. Lähetus- ja koolituslähetustaotluste menetlemine toimub riigitöötaja iseteenindusportaali lähetuste ja koolituste moodulis (edaspidi RTIP portaalis). Lähetuse vormistamine RTIP portaalis 2.3. Lähetustaotluse algatab teenistuja RTIP lähetuste moodulis, lisades sinna kõik vajalikud dokumendid (kutse, garantiikiri, auditi kokkulepe jne). Teenistuja lisab lähetuse dokumendid üldandmete lehele. 2.4. Koolitustaotluse algatab teenistuja RTIP koolituste moodulis pärast koolituskutse või kinnituse saamist. Teenistuja lisab koolituse/registreeringu kinnituse üldandmete lehele. 2.5. Lähetusse mineku taotlemiseks valib lähetatav RTIP vastavas moodulis lähetuse liigi:  Siselähetus (lähetuste moodul);  Välislähetus (lähetuste moodul);  Koolituslähetus (koolituste moodul)  Väliskoolituslähetus (koolituste moodul). 2.6. Uue lähetustaotluse alustamisel määrab teenistuja lähetatavate teenistujate arvu:  Üks – kui osaleb üks teenistuja; LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 1/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Mitu ehk ühislähetus – kui osaleb üle ühe teenistuja ja igale lähetatule tekib oma lähetuskorraldus;  Grupp ehk grupilähetus – kui osaleb üks või rohkem teenistujat ning lähetusaruanne esitatakse ühiselt (kõikide grupi liikmete jaoks tekib üks ühine lähetuskorraldus). Grupilähetusel ei saa küsida avanssi ja määrata asendajat. 2.7. RTIP portaalis tuleb üldandmete lehele lisada lisainfo ja märkuste lahtrisse lähetuse/koolituse plaanilisus (number vastavalt koolituse või lähetuse plaanile). 2.8. Lähetuskulude kompenseerimiseks saab taotleda avanssi lähetuskulude päevarahade ulatuses. 2.9. Erakorraliste, edasilükkamatute riigisiseste lähetuste korral kohustub teenistuja hiljemalt järgneval tööpäeval vormistama lähetuse RTIP portaalis tagantjärele. 2.10. Riigipühal toimuva lähetuse (sh koolituslähetuse) korral tuleb esitada enne RTIP portaalis lähetustaotluse esitamist avaldus riigipühal töötamise kohta DHSis ning suunata avaldus kinnitamiseks peadirektorile ja teadmiseks personalijuhile. 2.11. Lähetuse korraldus tekib automaatselt peale taotluse kinnitamist RTIP portaalis. Reisikorraldus Reisikorraldaja pakkumiste võtmisel lähtub finants-haldusnõunik sõlmitud lepingutest ja hangetest. Süsteemi väliselt võib hinnapakkumisi võtta üksnes peadirektori nõusolekul ja ainult juhul, kui lepingupartneri pakutav teenus on kallim või ei vasta soovitud kriteeriumitele. 2.12. Lähetuseks vajaliku transpordi, majutuse ja kindlustuspakkumised tellitakse läbi reisikorraldusfirmade, kellega on sõlmitud hankelepingud. 2.13. Tellimiseks vajaliku täpsustava informatsiooni (nt ürituse toimumise kellaajad ja aadressi, pagasi olemasolu jmt) sisestab teenistuja RTIP portaali võimalikult täpselt. 2.14. Vajadusel vormistatakse lähetatavale lisariskikindlustus (nt JAATO koolitused) 3. ARUANDLUS JA LÄHETUSKULUDE HÜVITAMINE 3.1. Lähetatu täidab RTIP portaalis kuluaruande ja sisuaruande 3 tööpäeva jooksul peale lähetusest saabumist. Kuluaruandele lisab lähetuses viibinud teenistuja kuludokumentide failid (pardakaardid, transpordipiletid jms) ning originaalkuludokumendid viib finants-haldusnõunikule. 3.2. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks on finants-haldusnõuniku poolt kooskõlastatud ja peadirektori poolt kinnitatud lähetuskulude aruanne. 3.3. Kuludokumendid peavad vastama raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele ja sisaldama järgmisi andmeid:  dokumendi nimetus ja number;  koostamise kuupäev;  tehingu majanduslik sisu; LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 4/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 .  tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa). 3.4. Teenistujale hüvitatakse dokumentaalselt tõestatud sõidu-, majutus- ja muud lähetusega seotud kulud. 3.5. Lähetuskulutude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused eurodesse välislähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. 3.6. Lähetuse ühildamisel puhkusega (näiteks jääb teenistuja peale lähetuse lõppu puhkusele ega naase kohe lähtekohta), ei loeta tagasisõidupiletit lähetusega seotud kuluks. 3.7. Siselähetuseks kasutatakse üldjuhul Lennuameti ametiautot ning selle kasutamine toimub vastavalt ametiautode kasutamise korrale. 3.8. Erandjuhtudel, kui ametiautot ei ole võimalik kasutada, võib peadirektori nõusolekul kasutada isiklikku sõiduautot. Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“. Kulude hüvitamiseks esitab teenistuja peadirektorile avalduse, milles näitab ära: 1) sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi; 2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed ning kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia; 3) sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäidu iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral; 4) kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral. 3.9. Takso kasutamise kulud sõiduks Tallinna lennujaama, sadamasse, bussijaama ja raudteejaama või lähetusest saabumisel kompenseeritakse ainult hilisõhtuste ja varahommikuste reiside puhul (takso sõidukviitung peab olema väljastatud ajavahemikus kl 22.00 kuni 08.00). Sõidukviitungil peab olema märgitud kuupäev ja kellaaeg, teenuse osutaja nimi ja Äriregistri kood. 3.10. Välisriigis liigeldes tuleb eelistada ühistransporti ning sõidudokumendid esitada koos kuluaruandega. Sõidukviitungil peab olema märgitud kuupäev ja kellaaeg, teenuse osutaja nimi. Muude kulude hüvitamine 3.11. Välisriiki lähetatule hüvitatakse reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Üldjuhul korraldab reisikindlustuse ja viisa vormistamise finants-haldusnõunik. Teenistuja enda poolt vormitatud reisikindlustuse ja viisa kulude hüvitise saamiseks esitab teenistuja kindlustuspoliisi või viisa koopia ja maksmist tõendava dokumendi. 3.12. Parkimistasu lennujaama, sadama, bussijaama või raudteejaama parklas lähetuse ajal ei hüvitata. LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 5/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 3.13. Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude (nt linnasisesed sõidud, sideteenused jms) hüvitamise otsustab teenistuja lähetusse saatnud isik kulu tõendavate dokumentide alusel. Päevaraha maksmine 3.14 Teenistujale makstakse välislähetuses oldud aja eest päevaraha seaduses lubatud alammäära ulatuses 32 eurot. 3.15 Alammäärast erinevalt arvestatakse päevaraha lähetuse puhul Norra Kuningriiki 50 eurot ning Prantsuse Vabariiki 43 eurot. 3.16 Lähetusse sõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Lähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub peale kella 3.00. 3.17 Lähetuse päevaraha määra võib vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. 3.18 Juhul, kui Lennuameti asemel maksab päevaraha muu isik või asutus, on lähetatav kohustatud esitama Lennuametile muu isiku või asutuse kinnituse päevaraha maksmise kohta. Kui muu isiku või asutuse poolt makstav päevaraha on väiksem kui päevaraha alammäär, kompenseerib Lennuamet päevaraha määra ja muu isiku või organisatsiooni poolt makstava summa vahe. 3.19 Juhul, kui lähetatava sõidu- või majutuskulude kompenseerimine muu isiku või asustuse poolt toimub Lennuameti arvele, on lähetatav kohustatud esitama Lennuametile muu isiku või asutuse kinnituse kulude kompenseerimise kohta. Kulude kohesel katmisel muu isiku või asutuse poolt näidatakse lähetuse taotluses kulude tasuja. 4. LÄHETUSES VIIBITUD PUHKEAJA HÜVITAMINE 4.1. Kui lähetuses oldud aeg langeb puhkepäevale, siis üldjuhul kasutab lähetatu puhkeaega lähetuskohas. 4.2. Kui lähetuskohta lähetamine näeb ette töötamist puhkeajal või puhkepäeval, hüvitatakse töötatud aeg puhkeaja või puhkepäevaga võrdeliselt tööülesannete täitmiseks kulunud ajale. Hüvitamise aeg lepitakse kokku vahetu juhiga. 4.3. Üldjuhul riigipühale lähetusi ei planeerita. Kõik riigipühal toimuvad lähetused tuleb eelnevalt kooskõlastada peadirektoriga. 4.4. Riigipühal toimuva lähetuse hüvitamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 40 ning teenistuja peab enne lähetuse toimumist esitama DHS-s avalduse ja märkima avalduses hüvitamise liigi ning aluse: 4.4.1. ATS § 40 lg 4 ja ATS § 39 lg 6 alusel: 2,5-kordne palk proportsionaalselt; 4.4.2. ATS § 40 lg 6 ja ATS § 39 lg 6 alusel: 1,5-kordne palk proportsionaalselt ja lisaks vaba aeg proportsionaalselt; LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 4/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 . 4.4.3. Proportsionaalsuse tähendus riigipüha päeval algava ja lõppeva lähetuse korral: transpordivahendi (lennuk/laev/Lennuameti auto) Tallinnast väljumise aeg, kuni kohtumise lõpu aeg/ transpordivahendi (lennuk/laev/Lennuameti auto) Tallinnasse saabumise aeg. 4.4.4. Kui riigipühal toimuv lähetus jääb järjestikuse lähetuse sisse, arvestatakse riigipühal töötatud aega tööpäeva ulatuses ehk 8 tundi. 4.5. Kui riigipühal toimuva lähetuse algus ja/või lõpp jääb samale päevale (riigipühale), loetakse tööülesannete täitmise alguseks lennuki, laeva vms planeeritud väljumisaeg ning lõpuks saabumisaeg. VIITED 1. Avaliku teenistuse seadus 2. Töölepingu seadus 3. Raamatupidamise seadus 4. Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrus nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ 5. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ 6. Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ 7. Välisministri 20.12. 2006 määrus nr 11 „Linnade koefitsiendid“ 8. AD 104 Ametiautode kasutamise kord 9. AP 203 Koolitus, teadlikkus ja pädevus 10. AP 122 Lennuameti majandustegevuse korraldamise protseduur 11. AD 303 LA asjaajamiskord (M:\33 - Juhtimissüsteem) Koostaja: Tiina-Mae Kuusik Finants-haldusnõunik LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 5/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 26.09.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/55 Lisa 3 Lennuameti majandustegevuse korraldamise protseduur 1. EESMÄRK Käesolev protseduur kirjeldab ja reguleerib Lennuameti majandustegevuse korraldamist kooskõlas õigusaktidega ja määratleb selle teostamisel osalevate teenistujate tööjaotuse. 2. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Käesolev protseduur täpsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas ja MKMi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korras ning MKM-i valitsemisala eelarve koostamise, muutmise ja täitmise jälgimise juhendis kirjeldatud tegevuste rakendamist Lennuametis. 3. VOLITUSED JA VASTUTUSED 3.1 Lennuameti finantsplaani tähtaegse esitamise ning eelarve täpse ja otstarbeka täitmise, majandustegevuse korraldamise ja riigivara sihipärase kasutamise eest vastutab peadirektor. 3.2 Lennuameti eelarve ja finantsaruandluse korraldamise ning informatsiooni vahetamise eest on vastutavaks isikuks määratud ametijuhendiga finants-haldusnõunik. 3.3 Tarnijate õigeaegset hindamist korraldab finants-haldusnõunik. 4. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 4.1 Lennuameti raamatupidamist korraldab tsentraalselt MKM-i eelarveosakond ning raamatupidamisarvestust teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi: keskus), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud MKM-i ja keskuse vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppega. 4.2 Raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku info ja dokumentatsiooni edastamise kord ja tegevuste jaotus MKM-i, Lennuameti ja keskuse vahel on esitatud tugiteenuste osutamise kokkuleppe lisas nr 1 „MKM valitsemisala personali- ja palgaarvestuse toimemudel“ ja lisas nr 2 „MKM valitsemisala finantsarvestuse toimemudel“. 4.3 Raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP, mis sisaldab pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot. Lisaks põhivarade arvestust, personali- ja palgaarvestust, koolituste ja lähetuste arvestust ja ostu- ja müügilepingute arvestust. 4.4 Lisaks on kasutusel ka riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi: RTIP) mis sisaldab väike- ja väheväärtuslike varade arvestust ning lähetuste, koolituste ja puhkustearvestust. 5. EELARVE KOOSTAMINE, MUUTMINE, KINNITAMINE, SISESTAMINE JA TÄITMINE LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 1/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 5.1 Eelarve koostamisel, muutmisel ja jälgimisel lähtutakse eelkõige riigieelarve seadusest ja raamatupidamise seadusest ning nende alamaktidest. Samuti lähtutakse MKMi kehtestatud juhenditest ja kordadest. 5.2 MKMi valitsemisala eelarvete koostamist ja muutmist koordineerib eelarveosakond, andes vajalikke suuniseid valitsemisala asutustele ja valdkonna juhtidele. Finantsplaani kavandamisel lähtub eelarveosakond valitsemisalale RESiga kinnitatud kululagedest. 5.3 Lähtudes etteantud piirsummadest koostavad asutused finantsplaani, kus kajastatakse vastavalt eelarve projekti koostamise korrale, tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud koos põhjalike selgitustega. 5.4 Eelarve osakond kontrollib asutuste finantsplaani vastavust nõuetele ja koostab seejärel valitsemisala tegevuskava juurde kuuluva finantsplaani projekti. Eelarve osakond tagab koostöös asutusega vajadusel finantsplaani muutmise. Eelarve osakond korraldab vajadusel valitsemisala tegevuste rahastamiseks vajalike lisataotluste esitamise Rahandusministeeriumile. 5.5 Eelarveaasta jooksul on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusega muuta asutuse tööjõu ja majanduskulude vahelist jaotust ja investeeringute objektilist liigendust. 5.6 Eelarveosakond koostöös valdkonna juhtide ja MKM-i sisuosakondadega analüüsib muudatus ettepanekute vajadust ja otstarbekust ning heakskiidu saamisel edastab need Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse ettevalmistamiseks. 5.7 Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamine administratiivse ja majandusliku sisu järgi liigendust on võimalik vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega. Eelarveosakond teavitab Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarve muutmise seaduse eelnõu või lisaeelarve eelnõu algatamisest asutuse ja valdkonna juhte ning edastab neile vajalikud tähtajad ja lisamaterjalid. 5.8 Eelarveosakond koostab vajalikud dokumendid ja vajadusel analüüsib neid koostöös sisu osakondadega ja vormistab nõutul kujul. 5.9 Valdkonna kavandatavate sisuliste muudatuste või lisaraha taotlemise korral kooskõlastatakse asutuse poolt esitatav ettepanek/taotlus valdkonna juhiga. 5.10 Vabariigi Valitsuse reservist vahendite taotlemine toimub vastavalt kehtestatud korrale. Rahandusministeeriumile esitatav taotlus kooskõlastatakse valdkonna juhi ja eelarve osakonnaga. 5.11 Eelarveaastaks vastu võetud riigieelarve seaduse ja vastavasisulise Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kinnitab minister piirmääraga ja arvestuslike vahendite kohta eelarveaasta alul oma käskkirjaga asutuste eelarved administratiivse ja majandusliku sisu lõikes kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Samuti kinnistab minister oma allkirjaga Vabariigi Valitsuse korraldusega ning muudatus- ja lisaeelarvega eelarveaasta jooksul tehtavad muudatused asutuse eelarves. 5.12 Eelmise aasta lõpuks kasutamata jäänud ja rahandusministri loa alusel jooksva aasta eelarvesse üle kantud vahendite lisandumisel asutuse eelarvesse kinnitab muudetud eelarve asutuse juht oma käskkirjaga. 5.13 Vabariigi Valitsuse reservist täiendatavate vahendite lisandumisel asutuse eelarvesse või sisemiste muudatuste tegemisel tööjõu- või majanduskulude eelarvesse kinnitab muudetud eelarve asutuse juht oma käskkirjaga. 5.14 Eelarveosakond jälgib valitsemisala asutuste eelarve täitmist jooksvalt SAP BO aruannete alusel. Samade aruannete alusel koostab eelarveosakond vajadusel asutuse tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute aruande ning saadab e-posti teel asutusele analüüsimiseks ja põhjalike selgituste andmiseks. Ülevaatliku LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 koondanalüüsi valitsemisala eelarve täitmise kohta koostab eelarveosakond üks kord kvartalis ning see esitatakse kantslerile ja valdkonna juhtidele teadmiseks ja tagasiside saamiseks. 5.15 Riigieelarve kulude tegemisel peavad asutused lähtuma oma kinnitatud eelarvest. Asutuse juhi poolt täiendavalt liigendatud kulude osas on lubatud asutuse tööjõu- ja majanduskulude kuni 5% kinnitatud eelarve sisemise ületamine samaliigiliste kulude arvel. 5.16 Rahandusministeeriumi poolt teostatava riigieelarve seire käigus tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarve täitmise kohta esitatavatele küsimustele vastuste saamiseks küsib eelarveosakond vastavalt vajadusele asutustelt, valdkonna juhtidelt ja sisuosakondadelt täiendavat informatsiooni. 6. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE, GRUPEERIMINE JA SÄILITAMINE 6.1 Lennuametile saabunud dokumendid üldisele elektronposti aadressile, postiga, kullerpostiga ja käsipostiga võetakse vastu, avatakse ning registreeritakse vastavalt asjaajamiskorrale. 6.2 Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel toimikutesse ja nende säilitamisel lähtutakse toimemudelitest, asjaajamiskorrast ja dokumentide loetelust. 6.3 Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Originaaldokumente säilitatakse asutuses. Asutusse paberkandjal ja e-posti teel saabunud ostuarveid arhiveeritakse eArvekeskuses. 6.4 Euroopa Liidu toetuste ja välisvahendite algdokumente (sh lepinguid) grupeeritakse ja säilitatakse projektide või fondide põhiselt asutustes, lähtudes asutuste dokumentide loetelus nimetatud tähtajast. LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 7. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KONTROLLIMINE 7.1 Asutuse majandustehingute teostamise aluseks üldjuhul on võlaõigusseaduse või muude seaduste alusel sõlmitud lepingud. Lepingute sõlmimist reguleerib Lennuameti hankeprotseduur. 7.2 Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Lennuamet dokumenteerib kõik oma majandustehingud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning saadab dokumentatsiooni keskusele. Lennuamet vastutab, et kõik asutuse majandustehinguid kajastavad dokumendid jõuavad keskusesse tähtaegselt. 7.3 Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel on järgmised andmed: 7.3.1 dokumendi nimetus ja number; 7.3.2 koostamise kuupäev; 7.3.3 tehingu majanduslik sisu; 7.3.4 tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 7.3.5 tehingu osapoolte nimed; 7.3.6 tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7.3.7 asutuse volitatud isiku allkiri, asutuse finantstöötaja allkiri; 7.3.8 vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 7.4 Loetelus kolme viimast nõuet ei kohaldata, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. 7.5 Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse: 7.5.1 omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil; 7.5.2 digitaalallkiri; 7.5.3 dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada. 7.6 Dokumendikäive MKM-i, asutuse ja keskuse vahel on reguleeritud toimemudelites. 8. TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST 8.1 Lennuamet kajastab majandustegevusest saadava tuluna aeronavigatsioonilise kaardi ning piloodi lennuraamatu müüki. 8.2 Majandustegevusest saadav tulu laekub sularahana (vt. peatükki sularahakassa) ning e- riigikassa kontole ülekannetena. LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 9. SULARAHAKASSA 9.1 Tulenevalt riigilõivuseadusest on Lennuametil loodud sularahakassa kuni 45-euroste riigilõivude vastuvõtmiseks ning trükiste müümiseks, milleks on aeronavigatsiooniline kaart ning piloodi lennuraamat. 9.2 Sularahaoperatsioone teostab finants-haldusnõunik, kellel on ametijuhendiga määratud kassapidaja kohustused ning varaline vastutus. Finants-haldusnõuniku äraolekul asendab sularahaoperatsioonides teda sekretär-asjaajaja. 9.3 Sularahaoperatsioonide asendamine puhkuse perioodil vormistatakse üleandmise- vastuvõtmise aktina, kus märgitakse kassas olev summa üleandmise kuupäeval, asendamise periood, kausta number, viimane sissetuleku- ja väljamineku order. Akti allkirjastavad kassapidaja kohustusi täitev finants-haldusnõunik ning asendajana sekretär-asjaajaja. Akti kinnitab peadirektor. Akti ei tule vormistada, kui tegemist on lühiajalise eemal viibimisega töökohalt (lõuna, koolitus vms). 9.4 Sularaha hoidmiseks on tagatud vastavad tingimused sh. tulekindel raudkapp teenistuja vahetus läheduses. Võtmed asuvad finants-haldusnõuniku käes. 9.5 Kassa arvestuses kasutatakse järgmisi dokumente: 9.5.1 kassa sissetuleku order (kohustuslikud rekvisiidid on asutuse nimetus, aadress, registreerimise nr, orderi nr, kuupäev, maksja nimi, selgitus, summa numbrite ja sõnadega, kassapidaja allkiri); 9.5.2 kassa väljamineku order (kohustuslikud rekvisiidid on asutuse nimetus, orderi nr, koostamise kuupäev, summa numbritega, selgitus (sularaha panka), summa numbrite ja sõnadega, kuupäev, kassapidaja allkiri); 9.5.3 kassaraamat, kuhu kassapidaja registreerib sissetuleku ja väljamineku ordereid (kohustuslikud rekvisiidid on sissetuleku ja väljamineku dokumendi number, kellelt saadud või kellele välja antud ja summa). 9.6 Sularaha viiakse panka hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui see ületab kassalimiiti, milleks on 320 eurot. Laekumine kajastatakse Rahandusministeeriumi avatud pangakontole, märkides ülekandele viitenumbriks riigilõivude puhul 2900073106 ja omatulu 2400081779. Kassast muid väljamakseid ei tehta. 9.7 Sularaha jääki võrdleb kassapidaja kassaraamatuga kuupäevadel, mil toimub sularaha panka viimine. Vastava võrdluse aluseks on võetud müüdavate trükiste ja sularahas vastuvõetud riigilõivu kogused, et ametile kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning aja – ja rahakulu. 9.8 Peale panka viimist peab kassasse jääma vahetusraha kuni 15 (viisteist) eurot va. aastalõpp, kui kogu raha viiakse 31. detsembril panka. 9.9 Rahandusministeeriumi poolt on Lennuametile väljastatud Swedbank AS kontokaart arveldusarve numbriga EE932200221023778606, kuhu kogutakse kõik riigilõivud ning muud riigiasutustele maksmisele kuuluvad summad. Kontokaart ja peadirektori kinnitatud volitus õiguste andmisega sularahaoperatsioonideks pangaga on aluseks sularaha äraviimisel. 9.10 Kassa liikumiste kohta koostab kassapidaja kohustusi täitev teenistuja iga kuu sularaha koondaruande (MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli lisa nr 2.6) koos lisadega (kuu sissetuleku orderid, väljamineku orderid, maksekorraldus ning kassaraamat) registreerides vastavalt asjaajamiskorrale dokumendihaldussüsteemis. Finants-haldusnõuniku saadab kooskõlastatud dokumendi kinnitamiseks peadirektorile. Kinnitatud aruanne edastatakse keskusele raamatupidamiskannete tegemiseks vastavalt toimemudelile. LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 9.11 Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga ning ootamatu inventuuri vähemalt kahel korral aastas (vastavalt MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelile). 9.12 Sularahakassa inventuuri viib läbi peadirektori käskkirjaga asutuse teenistujatest moodustatud kaheliikmeline komisjon. Inventuuri juures osaleb kassaoperatsioonide eest vastutav isik. 9.13 Sularahakassa inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularahakassa inventuuriaktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse keskusele. 9.14 Inventuuri tulemuste kohta koostatakse sularahakassa inventuuriakt, milles kajastatakse: 9.14.1 inventuuri läbiviimise kuupäev; 9.14.2 komisjoni koosseisu kuuluvate teenistujate nimed ja ametikohad; 9.14.3 viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; 9.14.4 paber- ja metallraha kogused ja summad; 9.14.5 sularaha jääk ja erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 9.14.6 komisjoni liikmete ja kassapidaja allkirjad. 9.15 Akti kinnitab asutusejuht. 9.16 Sularahakassa inventuuriakt edastatakse peale allkirjastamist keskusele. 10. RIIGILÕIVUDE ARVESTUS 10.1 Riigilõivudega seotud toimingud (sh laekumiste jälgimine, riigilõivu tagastamise korraldamine) toimuvad vastavalt MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli punkti 4.3 järgi. 10.2 Lennuameti e-riigikassa riigilõivukonto vaatajaõigused on antud finants- haldusnõunikule, lennutegevuse (lennundusload), lennundustehnika (õhusõidukite registri pidamine), lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektoritele. Teised osakonnad kontrollivad riigilõivude laekumist enne toimingu/teenuse osutamist maksekorraldusega. 10.3 Isikult/asutuselt laekunud riigilõivu tagastamise taotlus registreeritakse vastavalt asjaajamiskorrale Lennuameti dokumendihaldussüsteemis. Taotlus suunatakse kontrollimiseks riigilõivu väljaandnud osakonna vastavate toimingute eest vastutavale teenistujale. Teenistuja kontrollib taotluses esitatud andmeid vastavalt riigilõivuseadusele ning otsustab, kas riigilõiv kuulub tagastamisele või mitte. Tagastamisele kuuluv riigilõiv kinnitatakse osakonna teenistuja poolt ning suunatakse finants-haldusnõunikule, kes lisab ülekandmiseks vajalikud tunnused ning suunab taotluse peadirektorile kinnitamiseks. Peale kinnitamist suunatakse taotlus keskuse raamatupidajale ülekandmiseks. 10.4 Vastavalt riigilõivuseadusele toimub Lennuameti poolt väljastatud sertifikaatide hoidmise eest riigilõivu tasumise arvestus koostöös osakondade ja finants- haldusnõunikuga. Arvestuse kohta on sisse viidud eraldi exceli tabel, mis asub avalikul kettal L:\Riigilõivude tasumine sertifikaadi hoidmise eest (alates 2012).xlsx ning on kõikidele osapooltele kättesaadav. Arvestust peetakse vastavalt riigilõivuseadusest tulenevatele tähtaegadele. LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 10.5 Riigilõivu tagastamise taotluse vorm VA 122-2 on kinnitatud peadirektori käskkirjaga. 11. MÜÜGIARVED 11.1 Teatis müügiarve väljastamiseks vormistatakse vastavalt finantsarvestuse toimemudelile Lennuametisse saabunud info alusel finants-haldusnõuniku poolt, registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ning edastatakse keskusele müügiarve koostamiseks SAP-i müügimoodulis. Müügiarve edastab keskuse raamatupidaja kliendile ning lisab koopia finants-haldusnõunikule, kes lisab arve dokumendihaldussüsteemis teatisele. 11.2 Müügiarved keskkonna müra mõõtmise seadme elektrienergia eest esitatakse AS Tallinna Lennujaamale kord kvartalis. 12. OSTUARVETE MENETLEMINE 12.1 Lennuameti ostuarvete menetlemine toimub e-Arvekeskuses. Tegemist on Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Omniva kontserni kuuluva emaettevõtte AS Eesti Postiga vahelise lepinguga, kus riigiasutustel (k.a Lennuamet) on avatud ostuarvete digitaliseerimine, e-arvete menetlemine, arvete säilitamine ja SAP-ga infovahetuse teenuse kasutamise võimalus. 12.2 Arveid on võimalik tarnijatel saata kolmel erineval viisil: 12.2.1 E-arve otse Eesti Post AS arvehalduslahendusse (e-Arvekeskus); E-arved saabuvad automaatselt Lennuameti ostuarvete registrisse. Need ei vaja digitaliseerimist ja arved saab koheselt saata e-Kinnitusringile. 12.2.2 PDF arve asutuse e-posti aadressile; Tarnijatel on võimalus edastada elektroonilisi arveid PDF formaadis Lennuameti e-posti aadressile või e- arvetekeskuse e-posti aadressile. 12.2.3 Paberarve edastamine posti teel. Tarnijatel on võimalus edastada paberarveid otse Lennuametile postiteel või Eesti Postile, märkides ümbrikule märksõna „ARVED“, unikaalse sihtnumbri 15510 linna nimega TALLINN. Antud sihtnumber võimaldab Eesti Posti sorteerimisliinil asutusele mõeldud arved välja sorteerida ning koheselt digitaliseerimisele suunata. 12.3 Lepingulised tarnijad edastavad arved elektrooniliselt aadressile [email protected] või [email protected]. Paberkandjal saabunud arved võetakse vastu, skaneeritakse arved pdf kujul ning edastatakse aadressile lennuamet@e- arvetekeskus.eu. 12.4 Ostuarvete edastamiseks kasutab Lennuamet talle avatud e-posti aadressi lennuamet@e- arvetekeskus.eu. Kõik arved, mis edastatakse e-postiga peavad olema PDF-formaadis. Teistes formaatides arveid e-postiga vastu ei võeta. Iga ostuarve edastatakse koos arvet puudutava muu infoga (saateleht vms) eraldi e-postina. PDF faili nime osas erinõudeid ei kohaldata. 12.5 Lennuameti e-Arvekeskuse administraator on finants-haldusnõunik, kellel on kõik kasutusõigused, sh ettevõtte seadete määramise, kasutusõiguste andmise ja asenduste määramise, kinnitusringide ja konteeringute õigused. 12.6 Finants-haldusnõunik kontrollib saabunud arvete õigsust ning tagab, et: 12.6.1 dokument peab kajastama majandustehingut õigesti; 12.6.2 dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule; LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 12.6.3 tehing on seaduspärane ja vajalik; 12.6.4 tehing on kooskõlas asutuse eelarvega, ning eelarve täitmise ja jälgimise põhimõtetega; 12.6.5 tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 12.6.6 kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud Lennuameti hankeprotseduurist tulenevatest nõuetest; 12.6.7 dokument on asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud vastavalt asutuses kehtivale korrale. 12.7 E-Arvekeskusel on ostuarvete sisestuse tähtajaks üks ööpäev (24h), võõrkeelsetel kaks ööpäeva (48h). Ostuarvet puudutavate probleemide korral tuleb pöörduda e-postiga aadressile [email protected]. 13. KREDIITKAARDID 13.1 Krediitkaardi taotlemine ning sulgemine käib vastavalt MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelile. 13.2 Krediitkaart väljastatakse vajadusel ainult peadirektorile asutuse ülesannetega seonduvate kulutuste eest tasumiseks. 13.3 Krediitkaarti kasutatakse välislähetuses või toodete/teenuste eest tasumiseks ainult sel juhul, kui kulutuste eest puudub võimalus tasuda tavapärase ostuarve ülekande teel e- riigikassa kaudu. 13.4 Krediitkaart on isikuline ning kaardi kasutaja vastutab, et kaart ei satuks kolmandate isikute kätte ning selle kaotamisel teavitab koheselt panka. 13.5 Krediitkaardi kasutaja esitab iga kuu kohta järgneva kuu alguses krediitkaardiga tasumise korral krediitkaardi kasutamise aruande vastavalt MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelile lisades sellele kaardiga tasutud arved, maksekviitungid, kaardiga seotud konto väljavõtted ja muud kuludokumendid. 13.6 Isiklikuks otstarbeks Lennuameti krediitkaarti ei kasutata. Kuludokumendite ja ebaõigete kulude summad nõutakse krediitkaardi kasutajalt sisse. 13.7 Krediitkaardi kasutamise aruande vorm VA 122-1 on kinnitatud peadirektori käskkirjaga. 14. KULUDE HÜVITAMINE 14.1 Lennuameti teenistujad, kes on tasunud ametile vajaminevate kaupade või teenuste eest vormistavad kulude hüvitamise taotluse läbi dokumendihaldussüsteemi, registreerivad taotluse vastavalt asjaajamiskorrale, lisades kulu ning maksmist tõendava dokumendi, allkirjastavad digitaalselt ning suunavad selle kooskõlastamiseks finants- haldusnõunikule. Peadirektori poolt kinnitatud kuludokument edastatakse vastavalt MKM-i valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli kohaselt keskusele ülekande sooritamiseks. 14.2 Taotlus kulude hüvitamiseks vormistatakse ka juhul, kui teenistujal on õigus taotleda tervisekontrolli reguleeriva korra kohaselt kulude osalist hüvitamist (nt prillid). LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 15. LÄHETUSKULUD 15.1 Sise- ja välislähetusse saatmine on reguleeritud vastavalt Lennuameti teenistuslähetuse korrale ning MKMi valitsemisala personali ja palgaarvestuse toimemudelile. 15.2 Euroopa Komisjoni määruse tulenevatest järelevalve nõuetest võib teostada tehnika osakond järelevalvet õhusõidukitele teises riigis, kui kõik sõiduga kaasnevad kulud katab vastuvõtja. Vastuvõtja esitab Lennuametile kulude hüvitamise kohta garantiikirja. Lennuamet tasub enne lähetusse minekut lähetatule päevarahad, mis hiljem esitatud arve alusel hüvitatakse vastuvõtja poolt. 16. LAUA- JA MOBIILTELEFONIDE PIIRMÄÄRAD 16.1 Tagamaks arvestuse Lennuameti eelarvest tasutavate sidekulude (laua- ja mobiiltelefonid) üle on kõikide teenistujate lauatelefonide piirmäärad ühe kuu kohta 20.- eurot ning mobiiltelefoni piirmäärad peadirektorile 100.- eurot ja teistele teenistujatele 20.- eurot kuus, koos parkimistasuga. 16.2 Arvestust ei peeta lennutegevuse ja lennundusjulgestuse osakonna kasutuses olevatele vihjetelefoni numbritele. 16.3 Kui piirmäära ületanud summa on seotud ametiülesannete täitmisega, on teenistujal õigus ühekordselt taotleda piirmäärast ületatud kulude arvestamist piirmäärale lisaks, esitades kirjaliku põhjendatud taotluse peadirektorile. 16.4 Piirmäära ületatud summa tasub teenistuja kohustuse tekkimisele järgneva kuu viimaseks tööpäevaks Rahandusministeeriumi SEB pank arveldusarvele EE891010220034796011, Swedbank arveldusarvele EE932200221023778606, Danske Bank arveldusarvele EE403300333416110002 või Nordea pank arveldusarvele EE701700017001577198 märkides maksekorralduses viitenumbriks 2800045496. 16.5 Kasutades isiklikku mobiiltelefoni ametiülesannete täitmiseks (kõned ja e-parkimine) on õigus teenistujal taotleda kulu hüvitamist esitades kirjaliku põhjendatud taotluse koos telefonikõnede väljavõttega peadirektorile. 17. ISIKLIKU SÕIDUAUTO KASUTAMINE 17.1 Lennuametis kasutatakse teenistus-, töö või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduautot ainult juhul, kui ametiautode kasutamine ei ole võimalik. 17.2 Isikliku sõiduauto kasutamine koos kirjaliku põhjendusega tuleb eelnevalt kooskõlastada peadirektoriga. 17.3 Isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise puhul tuleb lähtuda Vabariigi Valituse 14.07.2006 vastu võetud määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“. 18. VARADE ARVESTUS LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 18.1 Riigivara omandamist, valdamist, kasutamist, arvestust, kasutamiseks andmist, üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, maha kandmist ja hävitamist reguleerib riigivaraseadus ning muud asjasse puutuvad õigusaktid ja korrad. 18.2 Varade arvestust (põhi, väike, rendi ja tasuta kasutusse antud vara) peetakse asutuses riigitöötaja iseteenindusportaali varade moodulis aadressil www.riigitootaja.ee. Portaali sisenemine toimub ID-kaardiga. Varade moodulis on Lennuameti varahalduriks finants- haldusnõunik. Asutuse reeglite seadistamine toimub aadressil www.riigitootaja.ee/etip- admin/. 18.3 Põhivara kaardi avab SAP-s keskuse raamatupidaja, kes täidab kaardil põhiandmed (vara number, vara inventarinumber, vara nimetus, vara lisakirjeldus, vastutav struktuuriüksus, soetusmaksumus, jääkmaksumus, kogus ja koguse ühik ning eluiga). Asutuse varahaldur lisab moodulis põhivarale üldandmed, milleks on asukoht, vastutaja ja kasutaja. 18.4 Kõik väikevarade haldamisega seotud toimingud teeb portaalis varahaldur. Infotehnoloogiliste seadmete hankimisega tegeleb MKM. Rendivarade arvestust peetakse RTIP portaalis, rendivarad tagastatakse peale hanke lõppu rendile andjale. 18.5 Väikevarade kasuliku eluea arvestamisel lähtutakse MKMi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjast. 18.6 Teenistuja tööle võtmisel ja lahkumisel vormistatakse varade moodulis vara üleandmise-vastuvõtmise akt. 18.7 Varade eest vastutav isik määratakse peadirektori käskkirjaga. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, on varade eest vastutav asutuse juht. 18.8 Lennuamet peab bilansivälist arvetust varude üle, milleks on aeronavigatsiooni kaart, piloodi lennuraamat, inspektorite vormijoped ning kingitused, mida soetatakse koguseliselt rohkem ja hoiustatakse. Aeronavigatsiooni kaardi hoiustamise ja müügi eest vastutavad lennuliiklusteeninduse- ja lennuväljade osakonna vaneminspektor ja finants-haldusnõunik. Piloodi lennuraamatute hoiustamise eest müügi ja varude eest vastutab finants-haldusnõunik. 19. VARADE JA VARUDE INVENTEERIMINE 19.1 Lennuameti kõigi oluliste varade ja varude põhjalik inventuur (aastainventuur) viiakse läbi vähemalt üks kord aastas. 19.2 Aastainventuuride (põhi- ja väikevara, varud) hajutamiseks võib neid korraldada kas aastalõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventuuride läbiviimise hetkeseisu valib asutus selliselt, et oleks tagatud inventuuride lõppaktide tähtaegne jõudmine keskusesse enne aastaaruande koostamist. 19.3 Inventuuri läbiviimise sageduse ja ulatuse puhul lähtutakse Riigi raamatupidamise üldeeskirjast § 51. 19.4 Varade ja varude inventuuri läbiviimiseks moodustatakse varade moodulis inventuuri korraldusega komisjon ja määratakse inventuuri läbiviimise eest vastutav isik. Inventuurikomisjon koosneb vähemalt 3 liikmest, esimees ja kaks komisjoni liiget. Varade eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituste andjana. 19.5 Inventuuri korraldusega: LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 19.5.1 kohustatakse komisjoni läbi viima inventuuri; 19.5.2 fikseeritakse inventuuri läbiviimise hetkeseis; 19.5.3 fikseeritakse inventuuri läbiviimise aeg (algus- ja lõpptähtaeg); 19.5.4 määratakse koondakti esitamise tähtaeg asutuse juhile; 19.6 Inventuuri korralduse ettevalmistamise korraldab finants-haldusnõunik. Inventeerimiskomisjoni tööd koordineerib ja koondaktide koostamise eest vastutab inventeerimiskomisjoni esimees. 19.7 Inventeerimiskomisjon vastutab inventuuri õigeaegse läbiviimise eest, lugemislehtede kontrollitavate väärtuste tegelike koguste kohta tõepäraste ja täpsete andmete esitamise eest ja inventuuriaktide õigeaegse vormistamise eest. 19.8 Varasid ja varusid inventeeritakse nende asukoha ja kasutajate kaupa. 19.9 Võimalusel viiakse varade inventuur läbi elektroonselt kasutades selleks inventeerimise tarkvara. Inventuuri elektroonilise baasi koostamine toimub koostöös keskusega vastavalt MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli punktile 9.1.2. 19.10 Inventeerimisel määratakse varade ja varude tegelik jääk kindlaks nende üle lugemise teel. Varade üle lugemise andmed fikseeritakse ettetäidetud inventeerimisnimestikes, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja vastutav isik. 19.11 Varude inventeerimisel, mida ei kajastata RTIP varade moodulis (aeronavigatsiooni kaart ja piloodiraamatud)võrreldakse tellitud ja müüdud koguseid ning vormistatakse inventeerimisakt, mis kinnitatakse inventeerijate poolt ja registreeritakse DHS-is. 19.12 Inventuuri tulemused vormistatakse inventuuriaktiga, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja varade eest vastutav isik. Inventuuriakti kinnitab peadirektor. 19.13 Inventuuriakti põhjal koostatakse varade maha kandmise, allahindluse ja järelejäänud kasuliku eluiga muutmist vajavad aktid, millele lisatakse inventuuri nimekiri kasutajate lõikes koos inventuurikomisjoni maha kandmise ettepanekutega. 19.14 Aastainventuuri lõpetamise kohta vormistatakse lõppakt. 19.15 Erakorraline inventuur viiakse läbi: 19.15.1 varaliselt vastutavate isikute vahetuse korral ülekandmise-vastuvõtmise päeva seisuga; 19.15.2 varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvitamise samuti väärtuste riknemise (üleujutus, põlengu, jm) kindlakstegemisel. VIITED: 1. Raamatupidamise seadus; 2. Riigieelarve seadus; 3. Riigivaraseadus; 4. Raamatupidamise Toimkonna juhendid; 5. Riigi raamatupidamise üldeeskiri; 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise- eeskiri; 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise, muutmise ja täitmise jälgimise juhend; 8. Vabariigi Valitsuse määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“. 9. VA 122-1 – Krediitkaardi kasutamise aruande vorm; 10. VA 122-2 – Riigilõivu tagastamise taotluse vorm; Koostas: Tiina-Mae Kuusik Finants-haldusnõunik LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel