Asutus: Tallinna Keskkonnaamet
Osakond: Tallinna Keskkonnaamet
Saatja: Tõnisson, Andres
Dokumendi liik: Kiri
Reg. kpv.: 19.09.2016
Reg. nr.: 6.1-4.4/873
Pealkiri: Tartu mnt 17 detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Väljatöötamise kavatsus
Tallinn 2016
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Nimetus: Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Väljatöötamise kavatsus.
Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert
Reg nr 11453673
Tuukri tn 54, Tallinn 10120
Tel +372 6732244
E-post
[email protected]
Töö tellija: K-Projekt AS
Reg nr 12203754
Ahtri 6a, Tallinn 10151
Tel +372 5012295
E-post
[email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere
Töös osalesid: Mihkel Vaarik
Töö versioon: Eelnõu
2
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Sisukord
Sisukord............................................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4
1 Planeeritava ala iseloomustus ................................................................................................................. 5
2 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid ............................................................................................... 6
3 Kasutatav hindamismetoodika ................................................................................................................ 7
4 Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju
selgitamine ....................................................................................................................................................... 8
4.1 Võimalik mõju kliimamuutustele .................................................................................................. 10
4.2 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ........................................................................ 10
5 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp............................................................................................ 11
6 Ajakava ................................................................................................................................................... 13
7 KSH väljatöötamise kavatsusele esitatud ettepanekud ......................................................................... 15
Lisad ............................................................................................................................................................... 16
Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise korraldus ........................................................................... 17
Lisa 2 – Algatamise otsuse avalikustamise teated .................................................................................... 20
Lisa 3 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud ......................................... 20
Lisa 4 - Alternatiivide joonised .................................................................................................................. 20
3
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tallinna linnas Kesklinna linnaosas
asuva Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering (DP). KSH eesmärgiks on tagada detailplaneeringualal
võimalikult optimaalse, tasakaalustatud ja keskkonnahoidlike hoonestuse, rohe- ja puhkealade,
teedevõrgu, liig- ja sademevee ärajuhtimise süsteemide jm infrastruktuuriobjektide kavandamine ning
keskkonnatingimusi arvestava planeeringulahenduse koostamine.
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja detailplaneeringu KSH algatati Tallinna
Linnavalitsuse 22.02.2016 korraldusega nr 267-k (Lisa 1). KSH algatati tuginedes planeerimisseaduse § 124
lg 10 ja § 128 lg 1 ja 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 4,
lg 3-6, § 35 lg-te 3 ja 5.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus on kuni 42-korruselise kõrghoone ehitamine, mis omab
eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud
teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise
kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse
täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine igale kõrghoone
ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse
võetakse.
Algatamise korralduse koosseisus toodud KSH eelhinnangu põhjal on detailplaneeringu koostamisel
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik järgmistel põhjustel:
1. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu
„Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt on
kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse
täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine igale
kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu
kehtestamist menetlusse võetakse. Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 42-korruselise
kõrghoone rajamist;
2. detailplaneeringus kavandatava kõrghoone rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda liiklusega
kesklinna piirkonnas liikluskoormus veelgi, millega mõjutatakse oluliselt liikluskorraldust, sest
planeeringualale on kavandatud u 125 parkimiskoha. Liikluse kasvuga kaasnevad kõrged
müratasemed ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile
kui kogu linnakeskkonnale;
3. planeeritava hoonestuse kolme maa-aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju
põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib mõjutada kõrvalhoonete püsivust;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib avaldada mõju kultuuripärandile, sest
planeeringuala kontaktvööndis paikneb mitmeid kultuurimälestiseks tunnistatud hooneid, mille
kaitsevöönd ulatub ka planeeringualale. Osa planeeringualast jääb Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndi vaatekoridori, kus tuleb tagada vaated vanalinnale.
Detailplaneeringu alale ulatub ka arheoloogiamälestise, 13.-16. sajandi asulakoha kaitsevöönd;
5. koosmõjus kontaktvööndis planeeritavate arendustega võib detailplaneeringu elluviimisel
kaasneda oluline kumulatiivne mõju.
DP ja KSH on algatatud pärast keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) muudatuse jõustumist 01.07.2015. a. Seega planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le
4
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. Kuna DP koostamisel on
nõutav KSH, tuleb DP menetlemisel järgida üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõudeid1.
KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. PlanS § 80 on ÜP keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus dokument, mille koostab üldplaneeringu koostamise
korraldaja. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju
hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv
oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise
võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale
teadaolev asjasse puutuv teave. Täpsemalt ei ole kavatsuse sisu ega vorm seaduses sätestatud.
KSH aruanne on detailplaneeringu lisa. KSH aruande koostamisel võetakse muuhulgas arvesse KeHJS § 40
toodud nõudeid KSH aruandele.
1 Planeeritava ala iseloomustus
Planeeritav ala pindalaga 0,35 ha hõlmab Tartu mnt 17 kinnistut (78401:103:0200). Ala asub Tallinna
Kesklinnas, Gonsiori ja Pronksi tänava ning Tartu maantee vahelises kvartalis.
Joonis 1. Planeeringuala ja kontaktvööndi paiknemine vastavalt planeeringu algatamiskorraldusele.
1 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv
5
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises kohas linna keskuses.
Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt jääb planeeritud ala Maakri
kõrghoonete piirkonna (1. piirkond) Tartu mnt, Gonsiori ja E. Viiralti tänavaga piiratud kvartalisse (9.
kvartal). Üheksandas kvartalis on piirkonna ehitiste lubatud suurimaks absoluutkõrguseks 130 meetrit ja
kvartali lubatud hoonestustihedus kuni 3,9.
Maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Piirkonnas on palju kultuuri- ja sotsiaalse infrastruktuuri
objekte. Planeeritava ala kontaktvööndis paiknevate hoonete korruselisus jääb vahemikku 3–27 korrust.
Hooned pärinevad mitmest ajastust.
Planeeritava ala kontaktvööndis paikneb mitmeid kultuurimälestiseks tunnistatud hooneid, mille
kaitsevöönd ulatub ka planeeringualale. Planeeritav maa-ala jääb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003
määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse” kohasesse Tartu
maantee sihilisse Tallinna vanalinna muinsuskaitsealaga liituvasse vaatekoridori. Vaatekoridor ulatub
kavandatud ehitusjoonte laiuselt raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga ja sealt selle
koridori pikendusena vanalinnani. Vaatekoridori hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti
vaadeldavus.
Detailplaneeringu alale ulatub ka arheoloogiamälestise (reg nr 2594), 13.-16. sajandi asulakoha
kaitsevöönd.
Looduskaitsealuseid alasid, s.h Natura 2000 alasid, ega objekte alal ega kontaktvööndis ei esine.
2 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid
Detailplaneeringu koostamine on algatatud eesmärgil muuta Tartu mnt 17 kinnistu (78401:103:0200)
praegune ärimaa sihtotstarve elamu- ja ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 42 maapealse ja kuni 3
maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Detailplaneeringuga on parkimine
kavandatud planeeritava hoonestuse maa-alustel korrustel. Planeeritavasse kõrghoonesse on kavandatud
nii äri- kui elufunktsiooni.
Tartu mnt 17 kinnistul asub 1980-1981. aastatel Eesti Projekti arhitektide Peep Jänese ja Henno Sepmani
poolt projekteeritud (sisearhitekt Ülo Padar, konstruktor Enn Karelson) ning 1982.aastal valminud
välisturistide tarbeks ehitatud kolmekorruseline minikaubamaja (müügipinda 900 m2) „Turist“, mis on
ümberehitatud ööklubiks.
Olemasolev hoone on ette nähtud lammutada.
Tallinna üldplaneeringus on planeeritud ala juhtotstarbeks määratud kesklinna segahoonestusala, alale
võib ehitada kõiki hooneid, välja arvatud keskkonda saastavaid ettevõtteid.
Detailplaneeringu eskiislahendus ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeeritava maa-ala
kohta ei kehti varem kehtestatud detailplaneeringut.
KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:
Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus.
Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu eskiisis kirjeldatud viisil (Lisa 4).
KSH käigus võib lisanduda täiendavaid alternatiive vastavalt lisanduvatele andmetele.
6
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
3 Kasutatav hindamismetoodika
KSH ulatus sõltub mõju liigist ning täpsustub KSH aruande koostamise raames. Hindamise objektiks on
eeskätt detailplaneeringu ala ning selle kontaktvöönd.
KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH
aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise
planeerimisdokumendi eesmärke.
Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi
poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“. Lisaks võetakse keskkonnamõju
hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud
hindamismetoodikat.
KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik,
veerežiim, välisõhk, maastik), sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus) ja tehiskeskkonda
(infrastruktuur, hoonestus, liiklus). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele,
kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le
on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi;
analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna
tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke
alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.
hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid,
määratletakse mõjude ulatus, hinnangud antakse eksperthinnangu vormis;
hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;
konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;
analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega;
antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
Tallinna linna kõrghoonete teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrghoone või kõrghoonete grupi
kavandamisel mingisse piirkonda arvestada nende mõju avalikule välisruumile ja inimesele ning
looduskeskkonnale ja liiklusele. Kuna detailplaneeringu alal on tegemist tihedalt hoonestatud
linnakeskkonnaga, tuleb antud detailplaneeringu puhul hinnata mõju eelkõige linnaruumile ning nii
olemasolevale kui ka planeeritavale elukeskkonnale.
7
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
4 Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva
eeldatavalt olulise keskkonnamõju selgitamine
Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu kontaktvöönd.
Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus.
KSH eesmärgiks on tagada detailplaneeringualal võimalikult optimaalse, tasakaalustatud ja
keskkonnahoidlike hoonestuse, rohe- ja puhkealade, teedevõrgu, liig- ja sademevee ärajuhtimise
süsteemide jm infrastruktuuriobjektide kavandamine ning keskkonnatingimusi arvestava
planeeringulahenduse koostamine.
KSH peab vastavalt KSH algatamise korraldusele:
1. käsitlema erinevaid planeeringulahenduse alternatiive, selgitama planeeringuala hoonestamise
võimaliku mahu ning keskkonnatingimustega ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestava kõige
sobilikuma planeeringulahenduse;
2. hindama planeeritava hoonestuse mõju muuhulgas avalikule välisruumile ja inimesele, liiklusele
ning piirkonna kultuurilistele väärtustele ja linnaruumile, sh visuaalset mõju;
3. detailplaneeringu ala paiknemise tõttu tiheda liikluskoormusega piirkonnas hindama välisõhu
seisundit (müra ja õhusaaste) ning uue hoonestuse rajamisega kaasnevat müra ja õhusaaste
olukorra muutumist ning selgitama leevendavate meetmete vajaduse;
4. hüdrogeoloogilise eksperthinnanguga tuleb selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasneva
põhjavee alanduslehtri sügavus ja ulatus ning selle mõju naaberhoonete püsivusele. Samuti tuleb
esitada meetmed põhjavee alandusest tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks;
5. arvestama piirkonnas lähialal kavandatavate arendustegevustega (sh Tartu mnt 13 ja 15
kinnistud) ning käsitlema detailplaneeringute elluviimisel kaasnevat koosmõju ja kumulatiivset
mõju.
KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik,
veerežiim, välisõhk, maastik), sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus) ja tehiskeskkonda
(linnaruum, infrastruktuur, hoonestus) ning reaalsete tegevusalternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut,
kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.
KSH käigus teostatakse lisaks hüdrogeoloogiline analüüs, radooniuuring, liiklusmüra modelleerimine ja
liiklusest tuleneva õhusaaste modelleerimine.
Eeldatavad mõjud keskkonnale, mida KSH käigus hinnatakse, on järgmised:
1. Kavandatud tegevuse ehitusaegsed mõjud.
Hinnatakse ehitustegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju lähedalasetsevatele aladele.
Müra mõju olulisuse hindamisel lähtutakse sotsiaalministri määrusest nr 42 „Müra normtasemed
elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Ehitustegevuse võimalike müratasemete osas lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusest nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale,
mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate
seadmete vastavushindamise kord“. Ehitusaegse mürataseme hinnang teostatakse arvutuslikult.
Vibratsioonitaseme olulisuse, ehitustegevuse vibratsioonitasemete ja vibratsiooni leviku osas
lähtutakse erialakirjandusest. Hinnatakse vibratsiooni mõju naaberhoonetele.
2. Mõju elustikule, eelkõige linnustikule.
8
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Suurte klaaspindadega kõrghooned kujutavad ohtu linnustikule seoses kokkupõrgete võimaluse
võimaliku sagenemisega. Esitatakse meetmed lindude kokkupõrgete vältimiseks hoonega.
3. Mõju haljastusele.
Planeeritaval alal kõrghaljastus puudub.
Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ järgi tuleb detailplaneeringute
koostamise käigus rohevõrgustiku paremaks toimimiseks leida võimalus luua planeeringualal
mikrorohevõrgustik, mis kompenseeriks rohestruktuuride ebapiisavust. Lisaks kõvakattega
pinnale tuleb alal leida ruumi haljasaladele, luua või säilitada toimiv rohevõrgustik ja siduda see
ümbritsevate rohestruktuuride ja kergliiklusvõrgustikuga.
KSH käigus hinnatakse detailplaneeringu ala tulevase haljastuse osakaalu ja piisavust. Hindamine
teostatakse eksperthinnangu vormis.
4. Mõju veerežiimile.
Detailplaneeringuga kavandatakse ehitada hoonetele kuni kolm maa-alust korrust, mis võib
avaldada negatiivset mõju. KSH käigus koostatakse hüdrogeoloogiline eksperthinnang, millega
määratakse põhjavee alanduslehtri ulatus ning selle mõju naaberhoonete püsivusele. Samuti
esitatakse meetmed põhjavee alandusest tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks.
Planeeringuga kaasneb hoonestatud ala pindala kasv, mis suurendab sademevee ärajuhtimise
vajadust. Vertikaalplaneerimisega tuleb välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. KSH
käigus käsitletakse võimalusi sademevee immutamiseks ning sademeveekoormuste
vähendamiseks. KSH käigus hinnatakse sademevee lokaalse käitlemise võimalusi.
5. Mõju liikluskoormusele.
Detailplaneeringus kavandatavate hoonete rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda liiklusega
kesklinna piirkonnas liikluskoormus veelgi võrreldes praeguse olukorraga, sest planeeringualale
on kavandatud umbes 125 parkimiskoha. Liikluse kasvuga kaasnevad kõrged müratasemed ja
õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu
linnakeskkonnale. KSH käigus hinnatakse liikluskoormuse muutust, lähtudes DP käigus
koostatavast liiklusuuringust.
Mõju hindamisel liiklusele käsitletakse ka parkimiskohtade vajadust ja piisavust. Parkimiskohtade
arvu kavandamisel tuleb arvestada ka ühistranspordi ning kergliiklusteede olemasolu ja piisavust
ning nende transpordiliikide eelisarendamise vajadust.
6. Mürataseme mõju detailplaneeringualale.
Liikluse kasvuga kaasneb ka kõrge müratase, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale,
kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale. Detailplaneeringu ala jääb suure liikluskoormusega
Tartu maantee äärde, kus valdavalt esineb auto- ja trammiliiklusest tulenev müra. KSH käigus
modelleeritakse tee- ja trammiliikluse müratasemeid ning määratakse müraleevendusmeetmed.
7. Õhusaaste mõju detailplaneeringualale.
Liikluse kasvuga kaasneb ka kõrge õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale,
kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale. KSH käigus hinnatakse liiklusest tulenevat õhusaastet
modelleerimise teel.
8. Sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh mõju välisruumile, inimese tervisele ja heaolule.
Detailplaneeringu ala asub Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi alusel kohati kõrge
radoonisisaldusega pinnasega alal. Pinnas sisaldab valdavalt moreeni ja liustikuvee (jääjärvede ja
9
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
glatsio-fluviaalsed) setted. Sellistel aladel võib kohati ka majade siseõhus esineda kõrge
radoonisisaldus. Sellest tulenevalt tehakse KSH käigus radooniuuring, hinnatakse radooni mõju
inimese tervisele ning vajadusel esitatakse radoonileevendusmeetmed.
Planeeringuga kavandatakse kõrghoone, mis mõjutab ümbritsevate alade valgustingimusi. KSH
käigus hinnatakse insolatsioonitingimuste muutumist ning valgustingimuste piisavust. Lähtutakse
eelnevalt teostatud insolatsioonihinnangust.
Hinnatakse, kas planeeringulahenduses on tagatud piisav välisruum ning vajadusel kaalutakse
ainult jalakäijatele ja kergliiklejatele mõeldud välisruumi osakaalu suurendamist.
Maakri kõrghoonete piirkond jääb AS Tallinna Vesi ohuala välispiirile. Käsitletakse võimalikke ohte
lähtudes dokumendist „Tallinna hädaolukorra riskianalüüs 2014“.
9. Mõju kultuuriväärtustele ja vanalinna vaatekoridorile.
Planeeringuala lähialal paikneb mitmeid muinsuskaitseobjekte (kultuurimälestisi ja
kultuurimälestise ala), mistõttu võib detailplaneeringus kavandatav tegevus avaldada mõju
kultuuripärandile. KSH käigus hinnatakse planeeritava hoonestuse mõju muinsuskaitseobjektidele
ning potentsiaalselt kõrge kultuuriväärtusega objektidele.
Planeeringuala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatekoridori,
kus tuleb tagada vaated vanalinnale. KSH käigus hinnatakse planeeritava hoone mõju
vaatekoridorile.
10. Mõjude kumuleerumine ja koosmõjude esinemine, arvestades piirkonna teisi kavandatavaid
planeeringuid.
4.1 Võimalik mõju kliimamuutustele
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole võimalik tegevusega kaasneva olulise mõju
avaldumine kliimamuutustele. Antud teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta.
4.2 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, asukohta ja ükskõik millise mõju võimalikku ulatust ei ole
riigipiiriülese keskkonnamõju esinemine võimalik. Antud teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta.
10
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
5 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp
Tabel 1. DP ja KSH osapooled
Roll Asutus Kontakt
DP kehtestaja Tallinna Vana-Viru 12, 15080 Tallinn
Linnavolikogu
DP ja KSH koostamise Tallinna Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn
algataja Linnavalitsus
DP koostamise Tallinna Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn
korraldaja Linnaplaneerimise Tel: 640 4375
Amet E-post:
[email protected]
KSH koostamise Tallinna Harju 13 10130 Tallinn
korraldaja ja otsustaja Keskkonnaamet
Tel: 640 4572
DP koostaja K-Projekt AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn
Tel: 626 4100
Kontaktisik: Jyri Mirme
Tel: 5012295
E-post:
[email protected]
KSH koostaja Adepte Ekspert Tuukri 54, 10120 Tallinn
OÜ Tel: 673 2244
Kontaktisik: Mihkel Vaarik
Tel: 5139031
E-post:
[email protected]
KSH töögruppi kuuluvad:
Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaalmajanduslikud mõjud,
müra. Juhtekspert omab DP-de KSH juhtimise õigust vastavalt KeHJS § 34;
Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert – mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, jäätmekäitluse mõjud;
Andrus Veskioja – välisõhu spetsialist – kavandatava tegevuse mõju välisõhule;
Milena Tae – keskkonnaspetsialist – foonikirjelduse koostamine, töö assisteerimine;
Janek Kivi – looduskaitse spetsialist – haljastuse küsimused, KSH kartograafilised tööd.
KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. KSH käigus
nõutud uuringud (hüdrogeoloogiline hinnang, radoonimõõtmine) tellitakse oma ala spetsialistidelt.
Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud, keda koostatava DP alusel
kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP vastu on
esitatud järgnevas tabelis.
11
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Tabel 2. Huvitatud isikud.
Isik või asutus Mõju ja/või huvi
Planeeringuala naaberkinnistute Kavandatava tegevuse poolt võimalikult mõjutatavad isikud
omanikud
Riigi Maa-amet Riiklik avalike huvide kaitse
Muinsuskaitseamet
Lennuamet
Tallinna Transpordiamet Avalike huvide kaitse Tallinnas
Tallinna Kommunaalamet,
Tallinna Kesklinna Valitsus
Tallinna Kultuuriamet
Harju Maavalitsus Planeeringu järelevalvaja
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla Keskkonnakasutuse ja looduskaitse poliitika elluviija
regioon
Terviseameti Põhja talitus Elanike tervisekaitse tagamise jälgija
Eesti Keskkonnaühenduste Koda KeHJS § 37 lg 1 (keskkonnaorganisatsioone ühendav
organisatsioon) alusel
Tallinna linna elanikud ja laiem On huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast,
avalikkus puhkevõimaluste arendamisest ning loodusväärtuste
säilimisest. Teavitatakse DP ja KSH algatamisest ning DP ja KSH
aruande avalikest väljapanekutest linna veebilehel, kohalikus
lehes ja Ametlikes Teadaannetes.
DP koostamise korraldaja esitab DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta
ettepanekute saamiseks huvitatud isikutele (lisaks eelnevas tabelis nimetatud isikutele ja asutustele
vajadusel ka isikutele, kelle õigusi planeering võib puudutada või kes on avaldavad soovi olla selle
koostamisse kaasatud) ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Nimetatud isikud ja asutused esitavad DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma
pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse
ja piisavuse kohta.
Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei
soovi DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. DP koostamise
korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.
DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud
ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel.
12
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
6 Ajakava
Tabel 3. KSH ajakava.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise etapp Aeg
DP ja KSH algatamine 24. veebruar 2016
DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse August 2016
koostamine
DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse September 2016
esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele (ettepanekute esitamiseks aega 30 päeva)
DP koostamise korraldaja vaatab esitatud Oktoober 2016
ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP
lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses
vajalikud muudatused. DP lähteseisukohad ja KSH
väljatöötamise kavatsuse koos isikute ja asutuste
esitatud ettepanekutega avalikustamine planeeringu
koostamise korraldaja veebilehel.
Planeeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine September-jaanuar 2017
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust Jaanuar 2017
teatamine (vähemalt 14 päeva enne väljapanekut)
Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja Veebruar 2017
arutelu korraldamine (väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust tuleb
teatada vähemalt 14 päeva enne selle
toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45
päeva peale avaliku väljapaneku lõppu, samas
on lubatud arutelu korraldada ka koheselt
peale väljapaneku lõppu)
DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku Märts 2017
ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
põhjendatud seisukoha arvamuste kohta lõppemist)
Kui DP ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul Märts 2017
esitati DP ja KSH aruande eelnõu kohta kirjalikke (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise
arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku päevast arvates
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta
planeeringuala KOV-i üksuse lehes, samuti
maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille
on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete
avaldamise kohaks
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel Aprill 2017
tehakse DP ja KSH aruande eelnõus vajalikud
muudatused
DP ja KSH aruande eelnõu esitamine Aprill 2017
kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
DP-le ja KSH aruandele kooskõlastuste ja arvamuse Mai 2017
andmine (30 päeva jooksul DP ja KSH aruande saamises)
DP ja KSH aruande täiendamine vastavalt esitatud Juuni 2017
arvamustele
DP ja KSH aruande vastuvõtmine Juuli 2017
13
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
DP avalikust väljapanekust teatamine Juuli 2017
(vähemalt 14 päeva enne väljapanekut)
Planeeringu avalikustamine ja arutelu korraldamine August 2017
(väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust tuleb
teatada vähemalt 14 päeva enne selle
toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45
päeva peale avaliku väljapaneku lõppu, samas
on lubatud arutelu korraldada ka koheselt
peale väljapaneku lõppu)
DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku September-oktoober 2017
ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
põhjendatud seisukoha arvamuste kohta lõppemist)
Kui DP avalikul väljapanekul esitati DP ja KSH aruande Oktoober 2017
eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise
informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu päevast arvates
tulemuste kohta planeeringuala KOV-i üksuse lehes,
samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga
ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma
ametlike teadaannete avaldamise kohaks
DP esitamine maavanemale heakskiitmiseks November 2017
Maavanem kontrollib mh KSH menetluse ja Jaanuar 2018
planeeringu vastavust õigusaktidele ja ÜP-le (60 päeva jooksul selle maavanemale
esitamisest arvates)
DP kehtestamine Veebruar 2018
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise ja
planeeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud
ajakava esialgselt eeldatav.
14
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
7 KSH väljatöötamise kavatsusele esitatud ettepanekud
Peatükk täidetakse pärast ettepanekute laekumist.
Tabel 4. Laekunud ettepanekute kokkuvõte ja nendega arvestamine.
Ettepanek Kuidas arvestatud
15
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Lisad
16
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise korraldus
17
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
18
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
19
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus
Lisa 2 – Algatamise otsuse avalikustamise teated
Lisa 3 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud
Lisa 4 - Alternatiivide joonised
Alternatiiv I – leitav https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP038590
20
www.adepte.ee
Tartu mnt 17 detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Tartu mnt 17 detailplaneeringu koostamise vajadus
OÜ Viis Veeringut (reg nr 10251996) esitas 08.05.2014 Tallinna Linnavalitsusele taotluse
detailplaneeringu algatamiseks Tartu mnt 17 kinnistule, mille alusel soovitakse muuta Tartu mnt 17
kinnistu ärimaa sihtotstarve elamu- ja ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 42 maapealse ja kuni 3
maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks.
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Tartu maantee, Gonsiori, E. Viiralti ja Kivisilla tänava vahelises
kvartalis. Planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises kohas linna keskuses. Planeeritava maa-
ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Piirkonnas on palju kultuuri- ja sotsiaalse infrastruktuuri
objekte. Planeeritava ala kontaktvööndis paiknevate hoonete korruselisus jääb vahemikku 3–27
korrust. Hooned pärinevad mitmest ajastust.
Planeeritaval alal asub ärimaa sihtotstarbega Tartu mnt 17 kinnistu, mille omanik on OÜ Viis
Veeringut. Kinnistul asub 3-korruseline endine kauplus „Turist“, mis on ümberehitatud ööklubiks.
Planeeritav maa-ala jääb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna
vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse” kohasesse Tartu maantee sihilisse Tallinna vanalinna
muinsuskaitsealaga liituvasse vaatekoridori. Vaatekoridor ulatub kavandatud ehitusjoonte laiuselt
raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga ja sealt selle koridori pikendusena
vanalinnani. Vaatekoridori hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
Planeeritava ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna
üldplaneeringu” kohane maakasutuse juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala. Alale võib ehitada
kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Kavandatav on kooskõlas Tallinna
üldplaneeringuga.
Planeeritava ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna
üldplaneeringu” kohane maakasutuse juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala. Alale võib ehitada
kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Kavandatav on kooskõlas Tallinna
üldplaneeringuga.
Planeeritav ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud
teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohase Maakri kõrghoonete piirkonna
(1. piirkond) 9. kvartalisse, mis piirneb Tartu mnt, Gonsiori ja Eduard Viiralti tänavaga. Suurim lubatud
hoonestustihedus piirkonnas on 3,9 ning hoone suurim lubatud absoluutkõrgus on 130 meetrit.
Säilitada tuleb kvartalile iseloomulik haljastatud pinna suhe üldpindalasse ja jälgida et halajstataud
pinna ja avaliku ruumi osakaal kokku ei või langeda alla 10%. Kavandatav on teemaplaneeringuga
“Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kooskõlas.
2. Detailplaneeringu eesmärk
Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja detailplaneeringu KSH algatati Tallinna
Linnavalitsuse 22.02.2016 korraldusega nr 267-k.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, koostaja on K-Projekt
Aktsiaselts (aadress Ahtri 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu.
Detailplaneeringu põhieesmärgiks on muuta Tartu mnt 17 kinnistu ärimaa sihtotstarve elamu- ja
ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 42 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega äriruumidega
korterelamu ehitamiseks.
Detailplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist
keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades detailplaneeringu
eesmärke ja käsitletavat ala. KSH näitab, milliste oluliste keskkonna-argumentide alusel toimus
detailplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine.
3. Detailplaneeringu lisanõuded
1. Mitte kavandada enam kui 6-korruselisi hooneosi Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
kaitsevööndiga liituvasse Tartu maantee sihilisse vaatekoridori, mis ulatub kavandatud ehitusjoonte
laiuselt raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga ja sealt selle koridori pikendusena
vanalinnani;
2. Määrata ehitusjooned planeeritava alaga külgnevatel kruntidel asuvate ja planeeritud hoonete
järgi ja mitte kavandada hooneosi tänavamaa kohale ning ehitusjoonest tänava poole. Kõrgematele
korrustele on lubatud kavandada tänava poole Tartu mnt 17 kinnistu piiridesse jäävaid väiksemaid
etteulatuvaid hooneosi;
3. Näha ette E. Viiralti tänava äärde puuderida ja esitada planeeringus Tartu maantee, Liivalaia ja
Viiralti tänava vahelise kvartali ja planeeritava krundi haljastuse ja avaliku välisruumi osakaal;
4. Esitada kavandatu illustreerimiseks 3D-analüüs ja tänavavaated ning Pronksi, Liivalaia ja A. Lauteri
tänava Rävala puiestee, A. Laikmaa ja Gonsiori tänava vahelise ala makett hoone kõrguse sobivuse
hindamiseks;
5. Teha enne planeeringu koostamist aluspinna geoloogilised uuringud ning viimaste põhjal ka
inseneriuuringud, et selgitada, kas kolme maa-aluse parkimiskorruse tegemine võib mõjutada lähialal
olevate ehitismälestiste seisukorda;
6. Teha kolme maa-aluse korruse kavandamisel hüdrogeoloogiline hinnang vundamendikaevisest
väljapumbatava vee koguse ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri ulatuse ja mõju
kohta naaberhoonetele ja kõrghaljastusele. Selgitada väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused.
Määrata meetmed põhjavee alandusest tingitud negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks;
7. Teha auto- ja trammliiklusest tuleneva müra mudel päevase ja öise ajavahemiku ning tipptunni
kohta koos mürakaartide ning müra tasemetega hoonete fassaadidel. Määrata
müraleevendusmeetmed, sest Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb planeeritav ala kõrge
müratasemega piirkonda;
8. Määrata ehitusprojekti koostamiseks nõue korraldada enne vähemalt kolme osavõtjaga
arhitektuurivõistlus, kuna planeeritav ala asub linna keskuses, kus hoone välisilmele on suuremad
nõudmised;
9. Määrata nõue esitada ehitusprojektis meetmed lindude kokkupõrgete vältimiseks hoonega;
10. Määrata nõue esitada ehitusprojektis sademevee kohapeal käitlemise meetmed, et vähendada
koormust ühistorustikele ja vertikaalplaneerimisega vältida sademevee valgumine
naaberkinnistutele;
11. Määrata ehitamiseks nõue, et enne mistahes ehitusega seotud pinnase- või kaevetöid tuleb teha
arheoloogilised eeluuringud võimaliku arheoloogilise kultuurikihi olemasolu ja laadi selgitamiseks.
Uuringute põhjal selgitatakse ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve
vajadus edasistel töödel.
4. Detailplaneeringu eeldatav ajakava
Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine erinevate huvigruppide koostöös. Töökoosolekute ja
arutelu tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Pärast planeeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmist korraldab planeeringu koostamise
korraldaja planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise etapp Aeg
DP ja KSH algatamine 24. veebruar 2016
DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise August 2016
kavatsuse koostamine
DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise September 2016
kavatsuse esitamine asjaomastele isikutele ja (ettepanekute esitamiseks aega 30 päeva)
asutustele
DP koostamise korraldaja vaatab esitatud Oktoober 2016
ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP
lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise
kavatsuses vajalikud muudatused. DP
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse
koos isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega
avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja
veebilehel.
Planeeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine September-jaanuar 2017
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust Jaanuar 2017
teatamine (vähemalt 14 päeva enne väljapanekut)
Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine Veebruar 2017
ja arutelu korraldamine (väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust
tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne selle
toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45
päeva peale avaliku väljapaneku lõppu,
samas on lubatud arutelu korraldada ka
koheselt peale väljapaneku lõppu)
DP koostamise korraldaja teatab avaliku Märts 2017
väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste lõppemist)
kohta
Kui DP ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul Märts 2017
esitati DP ja KSH aruande eelnõu kohta kirjalikke (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise
arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku päevast arvates
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta
planeeringuala KOV-i üksuse lehes, samuti
maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes,
mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike
teadaannete avaldamise kohaks
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste Aprill 2017
alusel tehakse DP ja KSH aruande eelnõus vajalikud
muudatused
DP ja KSH aruande eelnõu esitamine Aprill 2017
kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
DP-le ja KSH aruandele kooskõlastuste ja arvamuse Mai 2017
andmine (30 päeva jooksul DP ja KSH aruande
saamises)
DP ja KSH aruande täiendamine vastavalt esitatud Juuni 2017
arvamustele
DP ja KSH aruande vastuvõtmine Juuli 2017
DP avalikust väljapanekust teatamine Juuli 2017
(vähemalt 14 päeva enne väljapanekut)
Planeeringu avalikustamine ja arutelu korraldamine August 2017
(väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust
tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne selle
toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45
päeva peale avaliku väljapaneku lõppu,
samas on lubatud arutelu korraldada ka
koheselt peale väljapaneku lõppu)
DP koostamise korraldaja teatab avaliku September-oktoober 2017
väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste lõppemist)
kohta
Kui DP avalikul väljapanekul esitati DP ja KSH Oktoober 2017
aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise
avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja päevast arvates
avaliku arutelu tulemuste kohta planeeringuala
KOV-i üksuse lehes, samuti maakonnalehes või
üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus
määranud oma ametlike teadaannete avaldamise
kohaks
DP esitamine maavanemale heakskiitmiseks November 2017
Maavanem kontrollib mh KSH menetluse ja Jaanuar 2018
planeeringu vastavust õigusaktidele ja ÜP-le (60 päeva jooksul selle maavanemale
esitamisest arvates)
DP kehtestamine Veebruar 2018
Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamise hetkel ei ole planeeringu koostamise protsessi
ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.
5. Vajalikud uuringud
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lg 1 p 1 ning § 6 lg 1 p 17 algatati Tartu mnt 17 DP keskkonnamõju strateegiline
hindamine. KSH käigus peab:
1. Käsitlema erinevaid planeeringulahenduse alternatiive, selgitama planeeringuala hoonestamise
võimaliku mahu ning keskkonnatingimustega ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestava kõige
sobilikuma planeeringulahenduse;
2. Hindama planeeritava hoonestuse mõju muuhulgas avalikule välisruumile ja inimesele, liiklusele
ning piirkonna kultuurilistele väärtustele ja linnaruumile, sh visuaalset mõju;
3. Detailplaneeringu ala paiknemise tõttu tiheda liikluskoormusega piirkonnas hindama välisõhu
seisundit (müra ja õhusaaste) ning uue hoonestuse rajamisega kaasnevat müra ja õhusaaste olukorra
muutumist ning selgitama leevendavate meetmete vajaduse;
4. Hüdrogeoloogilise eksperthinnanguga selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasneva põhjavee
alanduslehtri sügavus ja ulatus ning selle mõju naaberhoonete püsivusele. Samuti tuleb esitada
meetmed põhjavee alandusest tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks;
5. Arvestama piirkonnas lähialal kavandatavate arendustegevustega (sh Tartu mnt 13 ja 15 kinnistud)
ning käsitlema detailplaneeringute elluviimisel kaasnevat koosmõju ja kumulatiivset mõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet.
6. Kaasatavad isikud
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2 punktides 1, 2 , 7 ja
lõikes 4 nimetatud isikud, Kaitseministeerium, Lennuamet, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna
Keskkonnaamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet ning teised isikud, kelle õigusi
või huve võib planeeringulahendus puudutada.
Planeeringu koostamise kaasatavate isikute loetelus on lähtutud detailplaneeringu algatamise ja
lähteseisukohtade väljatöötamise etapis teadaolevast informatsioonist. Planeeringulahenduse
väljatöötamise etapis võib kaasatavate isikute loetelu täieneda.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 43 kohaselt tuleb planeeringu
koostamisel arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi ning asutuste ja isikute
esitatud arvamusi võimaluse piires.