Vastuskiri teabenõudele

HARJU MAAVANEMA KORRALDUS Tallinn 13.06.2016 nr 1488-k Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ vastuvõtmine Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi planeering) eesmärk on leida sobivaim asukoht kavandatavale Rail Baltic raudtee trassi koridorile. Rail Balticu projektiga luuakse ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Rail Balticu projekti elluviimisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid, mis on seotud suure avaliku huviga. Siiani on Balti riikide raudteesüsteem (standardne rööpmelaius 1520 mm) mandri- Euroopa standarditega (rööpmelaius 1435 mm) ühildamatu, mistõttu on Euroopa tasandil otsustatud (Euroopa Komisjoni 29.04.2004 otsus nr 884/2004), et Eesti, Läti ja Leedu raudteetransport tuleb täielikult integreerida laiemasse Euroopa Liidu raudteetranspordisüsteemi. Rail Balticu arendamiseks on antud suunised valitsuskabineti 22.09.2011 otsusega, 10.11.2011 allkirjastatud Eesti, Läti ja Leedu peaministrite ühisdeklaratsiooni ning Balti riikide transpordi eest vastutavate ministrite 07.12.2011 kokkuleppega. Planeering algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks”. Harju maavanem algatas maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 19.04.2012 korraldusega nr 661-k. Sarnased menetlustoimingud viidi läbi Rapla ja Pärnu maakondades. Maakonnaplaneeringutega planeeritakse Rail Baltic raudteeliini mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena ning planeeringulahenduste põhjal toimub Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) avaliku raudtee projekteerimine ja rajamine Eesti piires1. Kavandatav raudtee läbib Eestit põhja-lõuna suunalisena, kulgedes Muuga sadama piirkonnast Eesti-Läti riigipiirini. Alates 01.07.2015 jõustus uus planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kuna maakonnaplaneering algatati enne uue planeerimisseaduse jõustumist, järgitakse vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõikele 1 planeeringu menetlemisel kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (RT I 2002, 99, 579). Maakonnaplaneering koostati tihedas koostöös avalikkuse, kohalike omavalitsuste ja erinevate huvigruppidega. Paremaks kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja KSH materjalide kättesaadavuse tagamiseks on planeeringu materjalid kättesaadavad Harju Maavalitsuse koduleheküljel http://harju.maavalitsus.ee/rail-baltic-raudtee-trassikordiori-asukoha-maaramine1, lisaks loodi Rail Balticu projekti portaal http://www.railbaltic.info/et/. Planeerimisprotsessi erinevates etappides viidi läbi töökoosolekuid ning korraldati avalike arutelusid. Ülevaade avalikest aruteludest planeeringu ja KSH protsessi jooksul on esitatud planeeringu seletuskirja tabelis 1. Paralleelselt maakonnaplaneeringu koostamisega viiakse läbi KSH, mille eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine maakonnaplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel. Ühtlasi annab KSH sisendi leevendusmeetmete väljatöötamiseks. 1 Sarnased ettevalmistustööd toimuvad uue rahvusvahelise raudtee rajamiseks ka Lätis ja Leedus. Kavandatava raudtee kõrged tehnilised nõuded tingivad vajaduse arvestada erinevate üksikasjadega juba maakonnaplaneeringu koostamise staadiumis. Seetõttu on planeeringu koostamise töögruppi kaasatud insenerid, kes täpsemate analüüside ja uuringute tulemusena annavad sisendi trassikoridori asukoha valikuks, raudtee ja selle infrastruktuuri ning raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu planeerimiseks. Maakonnaplaneeringutes raudtee trassikoridori asukoha määramisel on võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, looduslikud ning tehnilis-majanduslikud kaalutlused, mis kajastuvad planeeringu tekstilises osas (leitav planeeringu seletuskirja ptk 2.2 ja 2.3) ja joonistel. Võrreldavate trassikoridori alternatiivide valik ja võrdlusesse lülitamine Harju maakonnas on olnud keerukas2. Tegemist on tihedalt asustatud piirkonnaga, kus lisaks inimasustusele tuli arvestada arvukate tehniliste, majanduslike ja looduskeskkonna teguritega. Eesmärk oli põhjaliku analüüsi käigus välja selgitada parim võimalik trassikoridori asukoht, mis võimaldab rahvusvahelise elektrifitseeritud kiire rongiühenduse loomist. Nii analüüsiti võrdlusetapi jooksul rohkem kui kümmet alternatiivset trassikoridori asukohta (skeem planeeringu seletuskirja lisas 2). Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramiseks võrreldi trassikoridori asukoha alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: - inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, - tehniline teostatavus, - ehitusmaksumus ning - sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu. Põhjalikum ülevaade võrdlustulemustest on esitatud dokumendis „Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemused“ (planeeringu lisa 1) ning KSH aruande lisas 1. Lühiülevaade trassikoridori alternatiivide võrdlemise protsessist on esitatud planeeringu seletuskirja lisas 3. Pika võrdlusprotsessi tulemusena, kus analüüsiti erinevaid trassikoridori asukoha alternatiive, jäi lõppanalüüsi kaks alternatiivi (16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II versus 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C). Nimetatud alternatiivide osas viidi läbi täpsem analüüs (vt planeeringu lisa 4 „Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem analüüs“), mille käigus võrreldi trassikoridori alternatiive eskiislahenduse täpsusastmes. Alternatiive kõrvutati olulisemate näitajate lõikes nii tehnilise teostatavuse kui maksumuse osas, samuti toodi välja keskkonnamõju strateegilise hindamise olulisemad mõjutegurid ja eelistused. Võttes aluseks projekti üldist eesmärki ja trassikoridori alternatiivide võrdlustulemusi, sh koostatud täpsemat analüüsi, kujunes eelistatuks trassi koridori asukoht 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II. Eelistus tulenes järgmistest asjaoludest (põhjalikum ülevaade planeeringudokumendis „Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem analüüs“): - eelistatud trass on väiksema mõjuga nii inim- kui looduskeskkonnale; - mõju on väiksem Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele ja laiemalt loodusliku pinnakattega aladele ning kultuuriväärtustele; - rööbastee pikkuselt on eelistatud lõik kõige lühem – alternatiiviga võrreldes ligikaudu 8 km lühem; - eelistatud trass on sotsiaal-majandusliku tulukuse võrdluses 30 aasta lõikes alternatiivist tulusam. Lisaks annab eelistatud trassikoridor võimaluse korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu. Selleks on kavandatud perspektiivsed asukohad regionaalsete 2 Kuna võrreldavad trassikoridori asukohaalternatiivid olid maakonnapiiride ülesed, hõlmas võrdlusprotsess lisaks Harju maakonna territooriumile ka Põhja-Raplamaad. 2 rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile. Samuti kattub eelistatud trassikoridor Iru küla piirkonnas Tallinn-Helsingi perspektiivse raudteekoridoriga, mis võimaldab tulevikus nende trasside ühendamise. Eelistatud trassikoridorile koostatud planeerimisettepanek on vastavalt planeerimisseadusele kooskõlastatud ametkondade ja kohalike omavalitsustega. Planeeringu kooskõlastasid märkusteta Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet (korrigeerimise järgselt), Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet, Järva Maavalitsus, Lääne Maavalitsus, Lääne-Viru Maavalitsus, Rapla Maavalitsus, Harku vald, Kuusalu vald, Maardu linn, Padise vald, Saue vald ja Vasalemma vald. Planeeringulahenduse kooskõlastasid märkustega/tingimustega Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Maanteeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Päästeamet, Jõelähtme vald, Kiili vald ja Tallinna linn. Kooskõlastusringil esitatud põhjendatud ettepanekuid on arvestatud ning vastavalt on planeeringu ja KSH materjale täpsustatud ja täiendatud. Planeering loetakse Rae vallaga kooskõlastatuks vastavalt PlanS § 17 lõikele 4 ja EhSRS § 1 lõikele 3. Rae valla esitatud põhjendatud ettepanekuid on arvestatud ja planeeringut vastavalt täiendatud. Pärast planeeringu kehtestamist kantakse Rail Balticu raudtee trassikoridor kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse koos reisi- ja kaubaterminalide, reisijate veeremi hooldedepoo, perspektiivse sõlmjaama, veoalajaama ja suurimetajate läbipääsupiirkondadega. Lisaks kantakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav teedevõrk koos 100 m laiuse puhvriga. Rail Baltic maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Pärast kavandatud raudtee koos sellega kaasneva taristu väljaehitamist ning kasutusloa väljastamist kehtivad Rail Baltic raudteel ja selle kaitsevööndis seadusest tulenevad kitsendused. Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, eelprojektiga määratakse raudteemaa ulatus ja võõrandatava maa täpne vajadus. Vajaliku maa võõrandamine toimub läbirääkimiste või vajadusel sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmise protsessi kaudu. Lähtuvalt eeltoodust ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 87, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõigete 1, 2 ja 3, planeerimisseaduse (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 18 lõike 3, § 19 punkti 3 ja § 21 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 41 alusel 1. Võtan vastu Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (joonised ja seletuskiri lisatud). 2. Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna arengutalitusel: 2.1 korraldada planeeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku läbiviimine vastavalt planeerimisseadusele Harju maakonnas ajavahemikul 04.07.2016 – 08.08.2016; 2.2 korraldada planeeringu avalikustamisest teavitamine Harju Maavalitsuse veebilehel, maakonna- lehes Harju Elu ja vastavates kohaliku omavalitsuse lehtedes. Planeeringuga kavandatava raudtee trassi koridori ja Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatava või ümberehitatava tee koridori jäävate kinnistute omanikke teavitada tähtkirjaga; 2.3 korraldada planeeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikud arutelud Harju Maavalitsuses (Tallinna linna ja kogu maakonna osas), Maardu linnas (Maardu linna ja Jõelähtme valla osas), Rae valla, Kiili valla ja Saku valla keskustes. 3. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alusel ja korras 30 päeva jooksul korraldusest teada saamisest. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Rajasalu Maavanem 4  Hea harjumaalane Rail Baltic on Eesti jaoks selle sajandi suurim taristuprojekt ja kogu Euroopa Liidule väga oluline investeering. Selle täitumist on oodatud kaua. Keskkonnasõbralik ja kiire raudtee aitab ühendada Eestit ja Põhjamaid ülejäänud Euroopaga, elavdab turismi ja kaubandust. Tänaseks on Rail Balticu projekt jõudnud teostusfaasi. Trassi kulgemiskoridor on paigas, planeerimistöö asendub järk-järgult konkreetsete tegevustega raudtee ehituse alustamiseks. Allpool leiate ajakava Rail Balticu ehitamise edasiste olulisemate tähtaegadega. Loodan, et kohtumised ja konstruktiivne suhtlus projekti eest- vedajatega toovad võimalikult paljudele sobivad lahendused nii ehitustööde kavandamise kui ka teostuse ajaks, aga ka edaspidiseks. Kui soovite olla kursis Rail Balticu edasiste arengutega, leiate täpsemat infot ka projekti kodulehelt www.railbaltic.info Kõike head soovides, Kristjan Kaunissaare Rail Balticu koordinaator Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KEVAD 2018 2025 RAUDTEE VALMIB RAUDTEE EHITUSTÖÖD EELPROJEKTI ON LÕPPENUD EESTI OSA JA ALGAB Eelprojekti valmimise TESTPERIOOD SUVI 2016 KEVAD 2017 järel algavad ettevalmistused RAIL BALTICU RAIL BALTIC ehitustöödeks TRASSI MAAKONNA- MAAKONNA- (hanked, tehniline PLANEERINGUTE PLANEERINGUTE projekteerimine jms) AVALIK VÄLJAPANEK KEHTESTAMINE Materjalid raudtee kulgemise Maavanemad kohta on kõigile avalikult kehtestavad pärast kättesaadavad maavalitsuste järelevalvet raudtee kodulehtedel, paberkandjal planeeringud kohalikes omavalitsustes ja 2026 maavalitsustes. Kõigil on ALGAB võimalus esitada küsimusi ja LIIKLUS ettepanekuid kavandatud UUEL lahenduse kohta. RAUDTEEL KEVAD 2019 ALGAVAD RAUDTEE EHITUSTÖÖD SUVI 2017 ALUSTATAKSE RAUDTEE RAJAMISEKS VAJALIKE MAADE OMANDAMIST Individuaalseid läbirääkimisi maade SÜGIS 2016 ostmiseks või ümber- kruntimise korralda- RAIL BALTIC miseks alustatakse MAAKONNAPLANEERINGUTE kohe kui on selgunud AVALIKUD ARUTELUD täpne maavajadus Toimuvad avalikud planeeringu- raudtee ja sellega lahenduse tutvustused ja kõigil kaasneva taristu on võimalus esitada küsimusi rajamiseks. ning ettepanekuid kavandatud lahenduse kohta (sh ka suuliselt avalikel aruteludel). Arutelude ajakava on leitav: www.railbaltic.info  Advokaadibüroo Loor OÜ Teie 31.08.2021 [email protected] Meie 06.09.2021 nr 1.4-1/6115-2 Vastuskiri teabenõudele Pöördusite Rahandusministeeriumi poole Põrguvälja tee 27b omaniku Põrguvälja Arenduse OÜ esindajana ning soovite vastuseid seoses Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi Maakonnaplaneering) menetlemisega. Soovite teada, kas kinnistu mõnda eelmist omanikku, QuickEst Finance OÜ-d, SWISS PROPERTY Components OÜ-d, Nobe Partners OÜ-d, teavitati Maakonnaplaneeringu menetlusest või kas neid kaasati Maakonnaplaneeringu menetlusse muul viisil? Samuti soovite teada, millega ja milliste menetlusetappide kohta ja milliste dokumentidega (sh lisadega) kinnistu omanikku Maakonnaplaneeringu menetlusest teavitati. Ühtlasi palute esitada koopia kättetoimetamise dokumentidest ja muust kirjavahetusest kinnistu omanikuga. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173. Tulenevalt asjaolust, et Maakonnaplaneering algatati enne kehtiva planeerimisseaduse jõustumist, järgiti vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõikele 1 planeeringu menetlemisel kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (edaspidi PlanS v.r). Maakonnaplaneeringu menetlejaks kuni 2017. aasta 31. detsembrini oli Harju Maavalitsus. Tulenevalt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest ning lähtuvalt EhRSR § 111 lõikest 1 menetles alates 2018. aasta 1. jaanuarist Maakonnaplaneeringu lõpuni Rahandusministeerium ja kehtestas valdkonna eest vastutav minister. Harju maavanem esitas Maakonnaplaneeringu 06.12.2016 kirjaga nr 4128 Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ja heakskiidu andmiseks. Esitatud Maakonnaplaneeringu dokumentatsioonist oli näha, et Maakonnaplaneeringu koostamise käigus korraldati puudutatud isikute kaasamiseks avalikke väljapanekuid ja arutelusid nii eskiislahenduse kui ka vastu võetud planeeringulahenduse tutvustamiseks ning ettepanekute esitamiseks. 25.08.2015 tähtkirjaga nr 12-4/3197 (Lisa 1) teavitas Harju maavanem kavandatava Rail Baltic trassi koridori võrdluses olnud alternatiividele jäävate kinnisasjade omanikke Maakonnaplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisest ning avalike arutelude toimumisaegadest. 14.06.2016 tähtkirjaga nr 12-4/2280 (Lisa 2) teavitas Harju maavanem vastu võetud planeeringulahenduses Rail Baltic trassi koridori jäävate kinnisasjade omanikke Maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust ning avalike arutelude toimumisest. Kinnisasjade omanike aadressid päriti kinnistusraamatust ning juriidiliste isikute aadressiandmed äriregistrist. Tähtkirjad saadeti läbi Omniva masspostituse süsteemi. Kahjuks ei ole tänaseks säilinud infot selle kohta, millised tähtkirjad jõudsid adressaadini ning millised saadeti tagasi Harju Maavalitsusele hoiustamistähtaja möödumisel. Rahandusministeeriumi käsutuses on Maakonnaplaneeringu menetluse käigus koostatud tabelid erinevate Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 planeeringuetappide avalikustamise teadete adressaatide kohta, mille alusel Omniva tähtkirjad kohale toimetas. 25.08.2015 tähtkirja nr 12-4/3197 adressaatide seas on Põrguvälja tee 27b (65301:001:3537) omanikuna SWISS PROPERTY Components OÜ (reg. nr 12608161, äriregistrijärgne aadress: Vaikepi, Lehmja küla, Rae vald) ning Maanteevahe (65301:002:1692) omanikuna QuickEst Finance OÜ (reg nr 12012675, äriregistrijärgne aadress: Estonia pst 15a, Tallinn). Samad juriidilised isikud on samade aadressidega ka 14.06.2016 tähtkirja nr 12-4/2280 adressaatide seas. Maakonnaplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et nimetatud juriidiliste isikute esindajad oleksid esitanud nende avalikustamiste ajal või hiljem Maakonnaplaneeringu kohta ettepanekuid või vastuväiteid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Väino Tõemets regionaalhalduse osakonna juhataja Lisad: 1. 25.08.2015 tähtkiri nr 12-4/3197; 2. 14.06.2016 tähtkiri nr 12-4/2280; 2.1. Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ vastuvõtmine; 2.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaaskiri „Uus raudtee tuleb!“ Siim Orav 611 3233 [email protected] 2