Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 14.09.2021 nr 14-11/5332-68
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Jaanika Moro üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Jaanika Moro esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Jaanika Moro tegi ettepaneku muuta Tartu Linna üldplaneeringu 2040+ eelnõus L. Koidula tn
12, Tartu, 51006 väikeeleamumaa (EV TH4) krundi (edaspidi Krunt) jagamise ja ehitamise
tingimusi selliselt, et lubataks jagada krunt kaheks ja lubataks ehitust, mis vastaks miljööala
tingimustele ja sobituks keskkonda. Jaanika Moro põhjendas oma ettepanekut järgmiselt:
„Krundi omanik soovib pool Krundist kinkida oma lapselapsele, et tulevikus oleks võimalus
ehitada Krundile miljööalaga kokku sobituv eramu. Krunt asub Tähtvere miljööväärtuslikus
alas ning hetkel ehitustingimused ei luba krunti jagada ega ka olemasolevale krundile teist
elamut ehitada. Krundi suurus on 2157 m2. Krundi pindala on rohkem kui kaks korda suurem
kui naabruses olevatel eramajadel. Näiteks aadressid L. Koidula 8a (866 m2), L. Koidula 9
(1023 m2), L. Koidula 10 (839 m2) ja L. Koidula 11 (711 m2) on eramajad palju väiksemate
kruntidega.
Krundi jagamisel teeme ettepaneku võtta krundistruktuuris eeskuju lähedal asuvatest samasse
miljööväärtuslikku alasse jäävast kolmest krundistruktuurist, kus on koos miljööväärtuslik
hoone ja mitte miljööväärtuslik hoone. Kahe näite puhul jääks tulevane eramu tänavajoonest
eemale, nagu on F. R. Kreutzwaldi tn 18 ja 16 või Vikerkaare tn 13 ja 13a, 13b. Ühe näite
puhul oleks tulevane eramu tänaval väljakujunenud ehitusjoonel, aadresside L. Koidula 10 ja
12 vahel nagu on tehtud J. Hurda tn 13 ja 13a majade puhul. Viimase näite puhul on
tõenäoliselt läbi viidud sarnane krundi jagamine nagu meil mõttes on ning nii J. Hurda 13 kui
13a krundi suurused on väiksemad või samaväärsed kui L. Koidula 12 jagamisel moodustuvad
potentsiaalsed 2 krunti. Lisaks jääks selle variandi puhul vähemalt 50% krundi pinnast taha
haljastusena, mis samuti vastaks miljööala reeglitele. Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu
asjaolule, et meie poolt esitatav avaldus ning selles taotletu on Tartu linna poolt sarnastel
faktilistel asjaoludel oma praktikas juba varasemalt rahuldatud.
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Uue hoone projekteerimisel ja ehitusel lähtuksime üldplaneeringus 3.2.1 Hoonestuse
eeskirjadest. Lisaks oleme valmis koostööks Tartu linnaga, et tulevane lahendus sobituks
Tähtvere miljööväärtuslikku keskkonda ning moodustaks olemasolevaga sobiliku terviku.
Täiendavalt märgime, et Tähtveres, nagu ka teistes Tartu linnaosades, on elanike arvu
vähenemine. Noored pered kolivad valdadesse, kus on suurem finantsiline võimalus soetada
maad või eramut. Avalduses välja toodud Krundi jagamise tulemusel oleks meil võimalus
jääda Tartu linna elanikeks. Tooksime keskkonda juurde ühe noore pere, kes on ka tänu oma
põlvkondade pikkusele seotusele linnaosaga motiveeritud Tähtvere kogukonda panustama.
Loodame, et avalduses pakutud lahendused on läbiräägitavad. Lisaks, kui linnal on pakkuda
omapoolset lahendust, mis võimaldab L. Koidula 12 krundistruktuuri muuta nii, et see
võimaldaks uue eramu ehitamist, siis palun sellest teada anda.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„L. Koidula tn 12 elamu asub Tähtvere miljööväärtusega alal, mille eelkäija on juba 1996.
aastal kehtestatud Tähtvere linnaehituslik kaitseala. Tähtvere planeeringu koostas
linnaarhitekt Arnold Matteus 1929. aastal. Planeering lähtus eesaiaga avarate kruntide,
väikeste linnaväljakute-haljakute ja romantilisust loova kaartänavaga aedlinnaideest, mida
varem oli Tartus rakendatud Tammelinnas. Aedlinn erineb selgelt varasemast aguli tüüpi
eeslinnast, millele on tavaline küllaltki suur hoones- ja asustustihedus (mitu elumaja ja
abihoonet krundil, väikesed korterid). Tähtvere planeeringut iseloomustavad suured
rikkalikult haljastatud krundid ja väike hoonestustihedus. Tähtvere miljööväärtusliku ala
loomisel ei võetud kaitse alla kogu algse planeeringu kohast Tähtvere linnaosa, vaid ainult
vanem osa, mida vaid vähesel määral on puudutanud nõukogude perioodil toimunud suurte
kruntide jagamine väiksemaks. Tähtvere miljööväärtusliku ala kruntide algne suurus ja kuju
on hästi säilinud, see on Tähtvere miljööväärtusliku ala oluline väärtus. Kaitseala loomisest
alates ei ole lubatud miljööväärtusliku ala kruntide jagamine piirkondades, kus see on
ajaloolisel kujul säilinud. L. Koidula tn 12 krunt on säilinud algsel kujul.
Lähtudes Tähtvere algsest aedlinnaideest ei ole Tähtvere miljööväärtuslikul alal lubatud
krundile ka teise elumaja ehitamine.
Kirjas toodud näited krundi jagamisest ja maja ehitamisest (F. R. Kreutzwaldi 16 ja 18; J.
Hurda 13 ja 13a, Vikerkaare 13, 13a ja 13b) pärinevad nõukogude ajast, mil ala algupärast
krundi- ja hoonestusstruktuuri ei väärtustatud. Tähtvere miljööväärtusliku ala elanikud
hindavad kõrgelt väikest hoonestustihedust ja rikkalikult haljastatud suuri krunte, mille
Tähtvere miljööväärtusliku ala reeglid neile tagavad.“
Kirjalikul ärakuulamisel Jaanika Moro Rahandusministeeriumile oma arvamuse osas ei
vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr
9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti
linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas
ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus põhjendanud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsusega ja märgib, et antud juhul on tegemist
üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole
riigihalduse ministri pädevuses. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu
võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on
linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses
linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Kuna antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, siis on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Jaanika Moro
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4