Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 14.09.2021 nr 14-11/5332-66
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Kuna mitme isiku poolt
esitatud arvamused suures osas kattusid, käsitleb Rahandusministeerium tulenevalt
haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 2 neid koos.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Ronni Neissaare ja Jelena Kivisild’i
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele2.
Avalikul väljapanekul Ronni Neissaare ja Jelena Kivisild’i esitatud kirjalik arvamus,
Tartu Linnavalitsuse3 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Ronni Neissaar ja Jelena Kivisild esitasid arvamuse, milles palusid vähendada avalikku
kasutusse määratud Emajõe äärse ala ulatust Kreutzwaldi tn 27 krundil 50 meetrile. Juhul, kui
minna edasi olemasoleva lahendusega (100 meetrit), moodustaks avalikku kasutusse
määratud territoorium suurema osa elamumaa sihtotstarbega krundist. Maaomaniku
hinnangul on see ebaproportsionaalne eramaa otstarbekohase kasutuse piiramine, sest enamik
eraomanikule kuuluvast elamumaast tuleb anda (määratakse) avalikku kasutusse.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Üldplaneeringuga on elamute ehitamise võimaldamiseks taotletud kalda ehituskeeluvööndi
vähendamist 300 m-lt 100 m-ni veekogu piirist. Ilma vööndi vähendamise nõusolekuta ei ole
võimalik krundil uushoonestust ette näha. Linn leiab, et lahendus, kus vööndi vähendamisel
on võimalik kinnistut arendada, tagades samas ka ülelinnalised avalikud huvid, on
proportsionaalne.“
Kirjalikul ärakuulamisel esitas Ronni Neissaar 31.08.2021 vastuse, milles andis teada, et jääb
oma ettepaneku juurde ning, et Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021. a korralduse nr 813 lisas
ning üldplaneeringu avalikul arutelul antud selgitused tema arvamuse mittearvestamise kohta
ei ole tema hinnangul piisavad. Ronni Neissaar täiendas oma arvamust järgmiselt:
„Leian, et praegusel juhul on kohalik omavalitsus tekitamas õiguslikku olukorda, mille
kohaselt tuleb suures osas ehituskeelualaks kuulutatud krundile üldse mingisuguse
ehitusõiguse saamiseks pool krunti lihtsalt avalikku kasutusse (tasuta) ära anda. Olen
seisukohal, et selline teguviis ei ole proportsionaalne ega kohane meede linnarahvale Emajõe
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamused koodiga 50011 ja 49609 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
äärse nö puhkeala tekitamiseks. Mõistan suurepäraselt linna vastavasisulist soovi ja eesmärki,
kuid kõnealuse krundi puhul on avaliku ala osakaal liiga suur (ca 50% kinnistust).
Pean oluliseks märkida, et ka kehtiv üldplaneering näeb sellele alale ette elamumaad ja kui
keskkonnamõjude hindamine elamumaad kuidagi ei välista ega mittelubatavaks ei muuda, siis
uue üldplaneeringuga kehtestatakse ikkagi meelevaldselt ulatuslik piirang oma omandit
kasutada, sh arendada. Ehk sisuliselt luuakse situatsioon, milles kinnistu omanik peab peale
poolest kinnistust loobumist veel täiendavalt ehituskeeluala vähendamist paluma, et kinnistule
mingisugustki hoonestust planeerima asuda.“
Jelena Kivisild kirjalikul ärakuulamisel oma arvamuse osas Rahandusministeeriumile ei
vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud.
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1
seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on
PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse.
Üldplaneeringu lahenduse ja KSH aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet, millega on
kinnitanud planeeringulahenduse sobivust ja asjakohasust. Kooskõlastamise eesmärgiks on
tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu,
mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus-
ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Ronni Neissaar, Jelena Kivisild
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4