Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 14.09.2021 nr 14-11/5332-65
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 27.08.2021.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Fortum Tartu AS-i üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele.
Avalikul väljapanekul Fortum Tartu AS-i esitatud kirjalikud arvamused, Tartu
Linnavalitsuse2 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus:
1. Fortum Tartu AS tegi ettepaneku seletuskirja peatükki 17.1 „Kaugküte ja -jahutus“ lisada
võimalus kaugkütteseadusega nõutud reservkütuse kasutamiseks katlamajade juures.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna üldplaneeringus ei
kirjutata üle seadusega sätestatud nõudeid.
2. Fortum Tartu AS tegi ettepaneku seletuskirja peatükis 17.1 „Kaugküte ja -jahutus“ punktis
17.1.16. esimeses lauses jätta välja sõnad „tegevusloa taotlemisel“.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Punktis 17.1.16.
eemaldatakse lausest „tegevusloa taotlemisel ja võrgu arendamisel“, kuna võrguettevõtte peab
kogu oma tegevuse juures arvestama üldplaneeringus seatuga.
3. Fortum Tartu AS esitas arvamuse, et punkti 17.1.16. nõue, kus uute võrkude ja rajatiste
paiknemine peab vastama üldplaneeringus määratud asukohale, on piirav ning palus täiendada
seletuskirja järgmiselt:
Kaugküttepiirkonnas näha ette võimalus rajada kaugkütte võrku ja rajatisi kogu
kaugküttepiirkonna alal.
Väljaspool kaugküttepiirkonda rajatavate, kuid üldplaneeringus määramata asukohaga
võrkude ja rajatiste ehitamine toimub seadusega sätestatud viisil.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Üldplaneeringu seletuskirja 17.1. esimene lõik ütleb, et üldplaneeringus kajastatakse avaliku
huviga osa ja kaugküttepiirkondasid. Perspektiivsete torustikena on kajastatud vaid võrgu
arengu suhetes olulisemad rajatised ning see ei tähenda, et torustike rajamine teistele
tänavatele oleks välistatud ning torustike rajamine toimubki seadusega määratud viisil.
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Selgitame, et torustike puhul ei ole tegemist olulise avaliku huviga rajatisega, mille asukoht
peaks olema määratud planeeringus (va ehitamine veekogu ehituskeeluvööndis).“
4. Fortum Tartu AS esitas järgmise arvamuse:
„Punktis 17.1.17 esitatud piirmäär 75 €/kW on ebasobiv. Näiteks kui keskmine 15- korteriga
elamu vajab kokku 100 kW, siis sellise tasu eest saab rajada vaid 15-20 jm DN32 torustikku,
mis on üldjuhul ebapiisav. Sealhulgas kulub tänava taastamisele, sulgemistasudele,
liiklusskeemidele, arheoloogiale jms suurusjärk 20-30% tööde maksumusest. Lisaks ei
võimalda selline piirang rajada torustikke uusarendustele, mis asuvad olemasolevast taristust
eemal. Uusarendused on tihti kasumit tootvad tegevused ja arenduste subsideerimine teiste
tarbijate arvel pole seaduse järgi lubatud. Kaugküte võib olla odavaim alternatiiv ka juhul kui
selle maksumus ületab määra 75 €/kW. Teeme ettepaneku jätta see piirmäär planeeringust
välja.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Käesoleva üldplaneeringuga kavandatakse kaugküttepiirkonna laiendamist aladele, kus
kaugküttetorustikud puuduvad. Nimetatud säte (17.1.17) võimaldab paindlikku uue piirkonna
arengut selliselt, et esimese, olemasolevast torustikust kaugel asuva hoone rajamisel ei oleks
võrguettevõttel kohustust koheselt välja ehitada ebaotstarbekalt pikka ühendustorustikku.“
5. Fortum Tartu AS esitas arvamuse, milles palus täiendada ÜP tehnorajatiste kaarti selliselt,
et oleksid eristatud olemasolevad ja perspektiivsed kaugkütte ja -jahutuse objektid. Sealjuures
soovis Fortum Tartu AS, et kui olemasoleva rajatisega samale kinnistule planeeritakse
perspektiivne rajatis, siis oleksid sel asukohal näidatud nii olemasoleva kui perspektiivse
rajatise märgistus (ühel kinnistul näidata perspektiivne ja olemasolev rajatis erineva
tingmärgiga). See teeks kaardi jälgimise lihtsamaks.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Nimetatud rajatiste korral on Tartu Linnavalitsus Tulbi tn 12 menetluse raames asunud
seisukohale, et tegu on olulise avaliku mõjuga objektidega, mille kavandamist võib olla
vajalik täiendavalt hinnata/kaaluda.“
6. Fortum Tartu AS tegi ettepaneku tehnorajatiste kaardile lisada Ravila 77 jäätmekäitlustehas
kui perspektiivne jääksoojusallikas.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Üldplaneeringu seletuskiri ütleb, et eesmärk on kaugküttevõrguga liita mitmeid äri- ja
tootmisettevõtteid jääksoojuse kasutamise eesmärgil ning seetõttu ei ole nende valikuline
esitamine kaardil õigustatud.“
Kirjalikul ärakuulamisel Fortum Tartu AS Rahandusministeeriumile oma arvamuste osas ei
vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr
9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti
linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas
ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
Rahandusministeeriumi hinnangul on Tartu Linnavalitsus põhjendanud, miks esitatud
arvamusega ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringu lahenduse valikut on linnavalitsus
kaalutlenud ja selgitanud ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse §-s 4 seatud
kaalutlemise kohustuse. Toodud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS
§ 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse.
Tartu Linnavolikogu on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust
sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering
vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning
üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Üldplaneeringu on kooskõlastanud asjaomased riigiametid ja
ministeeriumid. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu
ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldistele
huvidele on kinnitanud riigiametid.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel.
Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja
ehitustingimuste ruumilise sobivuse, samuti üldplaneeringu sisulise lahenduse vajaduse ja
otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
4
Lisaadressaadid: Fortum Tartu AS
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5