Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 14.09.2021 nr 14-11/5332-62
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Heigo Luige, Jüri Nõmme, Merle
Kase ja Elvi Kase üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud
arvamusele.
Avalikul väljapanekul Heigo Luige, Jüri Nõmme, Merle Kase ja Elvi Kase esitatud
kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Heigo Luik, Jüri Nõmm, Merle Kase ja Elvi Kase palusid eemaldada Mäeotsa kinnistult
roheala sihtotstarve, mis ei võimaldaks hilisemalt maad kasutada vastavalt tema senisele
sihtotstarbele ning vähendaks antud elamumaa väärtust. Vastavalt uue üldplaneeringu
kavandile on antud kinnistu planeeritud rohealaks. Samas vastavalt täna kehtivale Tähtvere
valla planeeringule on tegemist vastavalt üldplaneeringu kaardi viirutusele tiheasustusalaga,
millele on omanikul jätkuv soov tulevikus rajada ühepereelamu.
Täiendavalt soovisid Heigo Luik, Jüri Nõmm, Merle Kase ja Elvi Kase saada vastust, kuidas
oli linn mõelnud oma planeeringu kavandis soovitud lahenduse korral eraomandis oleva
kinnistu sihtotstarbe muutmist korvata, või on linn planeerinud antud kinnistu tulevikus üldse
ise omandada?
Heigo Luik, Jüri Nõmm, Merle Kase ja Elvi Kase lisasid, et Ilmatsalu järve puhul ei ole hetkel
tegemist avaliku veekoguga, millele laienevad teatud kitsendused. Nagu aru saada on hetkel
kavandatud planeeringuga muuta järv avalikuks veekoguks, mis samuti kitsendab omaniku
õigusi, millega ei soovi omanikud loomulikult leppida.
Heigo Luik, Jüri Nõmm, Merle Kase ja Elvi Kase täiendasid: „Ligikaudu aasta tagasi on Tartu
linnavalitsuse ja maaomaniku esindajad omavahel arutanud antud teemat, mis puudutab elamu
rajamist antud kinnistule. Vestluse käigus tegi linna esindaja ettepaneku eraldada märgatav
osa Mäeotsa katastrist linna omandisse (maantee poolne kitsas riba) lubades linnavalitsusena
aidata omalt poolt menetluses kaasa ülejäänud osa elamumaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
Antud hetkel tuli täiendav soov loovutamisest maaomanikele suure üllatusena, millega ei
soovitud omanike poolt toona edasi minna. Ära tuleks mainida, et Mäeotsa omanikud on
tulnud varasemalt omavalitsusele ja Transpordiametile juba vastu ja loovutanud kergliiklustee
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
ja tehnovõrkude rajamiseks oma kinnistust 2056m² maad, mis hetkel kannab tunnust
83101:001:0469 2056.
Antud maaüksusele eramu rajamine ja viimase tarbeks ehitusõiguse dokumentide taotlemine
ei olnud omanikel lähiaastatel kavas. Samas, tingitud linna soovist ühepoolselt muuta antud
maaüksuse sihtotstarve üldplaneeringuga, on omanikud aktiviseerinud ka omalt poolt ja
alustanud protsessiga, mille tulemuseks on loodetavasti eramu rajamiseks vajalike
dokumentide ja lubade saamine. Esimese tegevusena on koostatud esialgne kavand, kuidas on
planeeritud Mäeotsa kinnistut elamu ehitusega koormata, koostatud eskiisid on lisatud kirjale.
Lisaks on esitatud ühepereelamu rajamiseks tingimuste saamiseks Tartu Linnale 19.05.2021
projekteerimistingimuste taotlus nr. 2111002/07600 koos ühepereelamu esialgsete
eskiislahendustega. Tingitud uuest üldplaneeringu ajaraamist on taotlus tehtud kiirustades,
arvestades et hetkel on veel kehtiv üldplaneering, mis käsitleb ala tiheasustusalana. Loodame
seoses sellega linna mõistvat suhtumist ja linna abi, kajastades antud elamuga planeeritavad
tegevused juba ka uues planeeringus.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Kavandatud
roheala ulatust vähendatakse ja piirdutakse Ojaääre tee ning Ilmatsalu järve äärse
kontaktalaga. Tartu Linnavalitsus lisas, et üldplaneeringuga ei määrata avalikes huvides maa
omandamise aega.
Kirjalikul ärakuulamisel teatas Jüri Nõmm 27.08.2021 oma kirjas, et Mäeotsa kinnistu osas
on Tartu Linnavalitsus ja kinnistu omanikud (Elvi Kase, Merle Kase) kokkuleppe saavutanud.
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekuid
kaalunud ja osaliselt ka arvestanud. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud
PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab
tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat
keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus,
kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Täiendavalt selgitame, et järve avalikult kasutatavaks veekoguks määramine pole PlanS § 75
lõike 1 kohaselt üldplaneeringu ülesanne ja seda ei saa lahendada üldplaneeringuga. Küll aga
teeb Tartu linna üldplaneering ettepaneku määrata Ilmatsalu paisjärv ja Ilmatsalu jõgi kogu
ulatuses avalikult kasutatavateks veekogudeks. Veeseaduse § 24 lõikes 1 on sätestatud, et
avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama
§ lõikes 2 on toodud välja veekogud või nende osad, mida avalikult kasutatavate veekogude
nimekirja ei arvata.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Heigo Luik, Jüri Nõmm, Merle Kase, Elvi Kase
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4