Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 14.09.2021 nr 14-11/5332-61
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Õlletallid OÜ poolt üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Õlletallid OÜ poolt esitatud kirjalik arvamus, Tartu
Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Õlletallid OÜ tegi ettepaneku määrata F. Tuglase 10 kinnistu ehitusõigus järgmiselt -
äriruumide ja korterelamu maa (protsent soovitavalt 40 ja 60 % ning hoone suurimaks
korruselisuseks 16). Seoses eelnevaga sätestada mälestise osas järgmised tingimused:
ajaloolise müüritise ja struktuuri säilitamine, korrastamine ja viimistlemine vastavalt
ajaloolisele olemusele.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgnevalt:
„Arvestades, et kinnistu ei paikne linna keskuses ei ole ala oluline ehituslik tihendamine
põhjendatud. Täiendavalt tuleb arvestada, et ajalooliselt väärtuslikud mõisahooned eeldavad
ka tundlikke linnaruumilisi lisandusi, millega 16-kordse hoonemahu lisandumine kindlasti ei
arvestaks. Ka ei saa üldplaneering määrata mälestise ümberehitamist, vaid see saab toimuda
muinsuskaitse eritingimustega.“
Kirjalikul ärakuulamisel esitas vandeadvokaat Andrus Lillo (Õlletallid OÜ lepinguline
esindaja) 24.08.2021 Rahandusministeeriumile vastuse, milles Õlletallid OÜ annab teada, et
Õlletallid OÜ jaoks ei olnud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas ning
üldplaneeringu avalikul arutelul antud selgitused Õlletallid OÜ arvamusega mittearvestamise
osas piisavad. Õlletallid OÜ jääb täies ulatuses Tartu linna üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud oma arvamuse ja ettepaneku juurde. Andrus Lillo selgitas täiendavalt
järgmist:
„Leiame, et Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas toodud selgitused seoses
Õlletallid OÜ ettepanekuga mittearvestamisega on üldsõnalised, diskrimineerivad ja ei ole
sisuliselt põhjendatud. Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas ei ole võetud
seisukohta kõikide Õlletallid OÜ poolt esitatud ettepanekus toodud põhjenduste kohta. Seega
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
on antud ettepanek igati põhjendatud ja tuleb üldplaneeringu kehtestamisel arvestada, sh.
üldplaneeringut vastavalt muuta.
Õlletallid OÜ on teinud ettepaneku määrata F. Tuglase 10, Tartu kinnistu ehitusõigus ehk
kinnistu sihtotstarbeks äriruumide ja korterelamu maa - protsent soovitavalt 40 ja 60 % - ning
hoone suurimaks korruselisuseks 16. Seoses eelnevaga pakkus Õlletallid OÜ sätestada
mälestise osas tingimused, et ajaloolise müüritise ja struktuuri säilitatakse, korrastatakse ja
viimistletakse vastavalt ajaloolisele olemusele. Ettepanekule oli muu hulgas lisatud Tähtvere
mõisa tallide hoonestu restaureerimise ja ümberehitamise vajaduse põhjendused ja
ettepanekud, mida Tartu Linnavalitsus, sh. oma 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas, jättis
täielikult tähelepanuta.
Tartu Linnavalitsus on küll Õlletallid OÜ ettepaneku kohta märkinud, et kuna kinnistu ei
paikne linna keskuses ei ole ala oluline ehituslik tihendamine põhjendatud. Samas mis alusel
ja kuidas on Tartu Linnavalitsus nimetatud seisukohale on jõudnud jääb arusaamatuks.
Sisuliselt ei ole Tartu Linnavalitsus selgitanud miks ei ole vastava kinnistu sihtotstarve
muutmine ja suurima korruselise 16 korrust üldplaneeringuga kehtestamine ebasobilik,
lubamatu ja ei täidaks oma eesmärki. Olukorras, kus ei ole tuvastatud ega isegi põhistatud,
miks oleks ettepanekuga arvestamine lubamatu ja kahjulik, siis on tegemist sisuliselt
põhjendamatu otsustusega, mis on oma olemuselt õigusvastane.
Samuti ei tulene Tartu Linnavalitsuse selgitusteks ega otsustusest, et ta oleks kaalutlusõigust
õiguspäraselt kasutanud, kuna Tartu Linnavalitsuse siseveendumuse (kaalutlusõiguse
kasutamise) kujunemine ei ole jälgitav.
Ühtlasi on arusaamatu Tartu Linnavalitsuse seisukoht, et üldplaneeringuga ei saa määrata
mälestise ümberehitamist, vaid see saab toimuda muinsuskaitse eritingimustega. See asjaolu
kuidagi ei piira ega välista võimalust, et üldplaneeringus märgitakse, et kinnistul asuvat
mälestist säilitatakse, korrastatakse ja viimistletakse vastavalt ajaloolisele olemusele. Samuti
hilisemat vajadust ja kohustust kooskõlastada vastavate organitega seda, mis viisil ja kuidas
mälestist säilitatakse, korrastatakse ja viimistletakse vastavalt muinsuskaitseseaduses toodud
nõuetele. Üldplaneeringuga pannakse paika üksnes põhimõtted, mis ehituslikud võimalused
(ja piirangud) vastaval kinnistul on, kuid see ei asenda mingeid muid seadusest tulenevaid
menetlusi ja kooskõlastusi, kui vastaval kinnistul hakatakse reaalselt vastavaid põhimõtteid
ellu viima. Olukorras, kus ei ole tuvastatud ega isegi põhistatud, miks oleks ettepanekuga
arvestamine lubamatu ja kahjulik, siis on tegemist sisuliselt põhjendamatu otsustusega, mis
on oma olemuselt õigusvastane.
Samas ka juhul, kui üldplaneeringus ei oleks võimalik märkida, et ajaloolise müüritise ja
struktuuri säilitatakse, korrastatakse ja viimistletakse vastavalt ajaloolisele olemusele, siis see
ei välista kuidagi võimalust arvestada Õlletallid OÜ ettepanekuga osaliselt ehk muuta kinnistu
sihtotstarbeks äriruumide ja korterelamu maaks ning määrata hoone suurimaks
korruselisuseks 16.
Seega sisuliselt leidis Tartu Linnavalitsus, et 16-kordse hoonemahu lisandumine
ehitismälestise juurde, ka siis kui sellega kaasneb ehitismälestise säilitamine ja taastamine, ei
ole sobilik. Samas jällegi ei ole selge, mis alusel ja kuidas Tartu Linnavalitsus nimetatud
seisukohale on jõudnud. Samuti ei ole Tartu Linnavalitsus selgitanud, miks on asjakohatud
Õlletallid OÜ ettepanekud põhjendustel, mis on toodud muuhulgas ettepanekule lisatud
Tähtvere mõisa tallide hoonestu restaureerimise ja ümberehitamise dokumendis. Olukorras,
3
kus ei ole tuvastatud ega isegi põhistatud, miks oleks ettepanekuga arvestamine lubamatu ja
kahjulik, siis on tegemist sisuliselt põhjendamatu otsustusega, mis on oma olemuselt
õigusvastane.
Selgitame, et Õlletallid OÜ prioriteediks on eelkõige ajalooliste müüride restaureerimine ning
nende algupärase ja ajastutruu välimuse säilitamine, milles muidu oleks keegi sisuliselt
huvitatud. Seega tegemist võiks olla kahe variandi sümbioosiga, mis hõlmaks endas mineviku
traditsioone, tänapäevaseid tõekspidamisi ning tulevikuvisioone. Samas see omaks Õlletallid
OÜ jaoks majandusliku mõtet ja motivatsiooni üksnes ettepanekus toodud tingimustel.
Vastaval kinnistul asuvad hooned on monofunktsionaalsed tallid, mistõttu on neile raske leida
mõnd muud otstarbekat rakendusviisi. Tulenevalt kinnistu kuulumisest kultuurimälestiste
hulka pole ka võimalik neid kardinaalselt ümber ehitada, et nende funktsionaalsust
märkimisväärselt parandada. Seetõttu on ratsionaalne uusehituse tarbeks kasutada võimalikult
väikest osa antud kinnistust, et mitte seada muinsuskaitse all olevaid hooneid ja müüre
potentsiaalsesse ohtu oma algupärast välimust kaotada ning seeläbi ka terviklikku visuaali
rikkuda.
Kuna kompleksi algupärase välimuse tarbeks säilitatakse kõik detailid ning fassaadid, et
tänavapoolsed vaated säilitaksid maksimaalse võimaliku algupärase välimuse, sobitub
planeeritav uusehitus kõige paremini kõnealuse krundi põhjaserva piiri peale. Selles asukohas
ei häiri uusehitis ümberkaudsete hoonete ning elumajade vaateid ning ei vähenda ka nende
ligipääsu päikesele. Lisaks paistab see selles kohas linnapildis kõige vähem välja ning sobitub
harmoonilisemalt ümbritsevasse keskkonda.
Tulenevalt muinsuskaitse reeglitest ning antud kinnistu suurusest, oleks parimaks
uusehituseks hoone, mis hõlmaks võimalikult väikese osa krundi kogupindalast. Seega oleks
ratsionaalne rajada korrusmaja, mis realiseeruks kõrgusesse, mitte laiusesse, et vältida
kompleksi autentsuse rikkumist ning kogu terviku proportsionaalset kokkusobivust. Antud
kinnistu kogupindala on 2662 ruutmeetrit, millest uusehituse ehitusalune pind moodustaks
kuni 400 ruutmeetrit ehk ligikaudu vaid ühe seitsmendiku kinnistu kogupindalast. Ajaloolise
tallikompleksi sügavusest sirguks välja modernne korrusmaja (12‒16 korrust), mille lõplik
korruste arv sõltub vajalike parkimiskohtade arvust ja kavandatava hoone lõplikust
sihtotstarbest.
Siinkohal on oluline välja tuua, et mida saledam ja kõrgem on planeeritav korrusmaja, seda
enam jääb ruumi kinnistu madalamate hoonete katustel asuvaks haljastuseks, mis on ühtlasi
oluliseks komponendiks kliimateadlikkuse ning keskkonna jätkusuutlikkuse põhimõtetega
arvestamisel. Lisaks oleks madalam korrusmaja tunduvalt irratsionaalsem, sest see poleks nii
ressursitõhus, kuna selle väike pindala ning sellest tulenevalt ka väiksem kasumlikkus ei
kompenseeri kinnistu ajalooliste osade säilitamiseks kuluvaid ressursse. Teisisõnu on
korrusmaja lõplik kõrgus otseselt korrelatsioonis nii selle lõpliku sihtotstarbe optimaalse
kasumlikkuse kui ka sinna planeeritava roheala maksimaalselt suure pindalaga.
Kuigi Tartu kesklinna ei ole lubatud üle kolme kõrghoone, asub kõnealune kinnistu kesklinna
piirkonnast piisavalt kaugel. Lisaks sobitub planeeritav korrusmaja antud juhul hästi ka end
ümbritsevasse keskkonda. Näiteks asub selle vahetus läheduses 1976. aastal valminud Eesti
Maaülikooli 16-korruseline ühiselamu ning hetkel planeeritakse selle vahetus läheduses
asuvasse Rohelisse Parki ka Tartu ja kogu Lõuna-Eesti kõrgeimat büroohoonet, millel on 18
korrust. Neid aspekte arvesse võttes harmoneerub planeeritav hoone seega ka esteetilisest ja
proportsionaalsest vaatevinklist seda ümbritseva arhitektuuriga. Lisaks on tegu pigem
4
minimalistliku kujundusega hoonega, mistõttu ei pretendeeri see ekstravagantsusele ning
infiltreerub ümbritsevasse keskkonda omapärasel moel.
Projekti ja ettepaneku üheks peamiseks väljundiks on üldise linnaruumi tihendamine selle
sisemiste ressursside arvelt, mis seob seeläbi sümbioosi modernse arhitektuuri ja vana
kultuurimälestise. Planeeritav hoone täidaks eelkõige kortermaja funktsiooni, kuid vajadusel
on sinna võimalik planeerida ka äripindasid, et hoone oleks kokkuvõttes maksimaalselt
ratsionaalne ning kasumlik.
Esmapilgul kurioosne kooslus vanadest tallidest ning modernsest, ent minimalistlikust
(kõrg)hoonest on tegelikult sümbiootiline viis ühildada omavahel aineline kultuuripärand ning
kaasaaegne arhitektuur. Kuna planeeritava (kõrg)hoone fassaad võiks olla ehitatud taevakarva
klaasist, siis sulandub see filigraanselt ümbritsevasse keskkonda. Alternatiivsel moel on
ehitatud näiteks ka Fahle maja Tallinnas, kus hoone uus osa on sümbioosis vana paekivist
endise tselluloosi- ja paberitööstuse hoonetega. Kui Tallinnas on sellisel moel ümber ehitatud
tööstuskompleks, siis antud projekti käigus tehtaks Tartus sarnane uuendus hoopiski
mõisakompleksile. Kuna mõlema projekti maht on sarnane, võimaldab see Tallinnas
kasutatud ehitamisstrateegiat rakendada üpris samas võtmes, kuid tulenevalt mõisakompleksi
kontseptsioonist ning eripäradest tunduvalt filigraansemalt.
Kõnealuse projekti üheks kõige olulisemaks väljundiks on lisaks Tartu linnaruumi
maksimaalse lisaväärtuse loomisele ka selle täiustamine juba olemasolevate vahenditega.
Teisisõnu võimaldab see linnal kasvada ilma laienemata. Planeeritav uusehitus ei nõua linnas
lisaruumi, sest kõik selle alla kuuluvad elamispinnad ja ka parkimine mahuvad ajaloolisele
krundile. Kuna tegu on väga universaalse ja ajaloolise kompleksiga, mille sarnast teist pole
olemas, on ka Tartu üldise ning tervikliku linnaruumi vaatenurgast oluline seda säilitada, ent
samas võimalikult ratsionaalselt ja multifunktsionaalselt kasutada.
Märgime, et arusaamatu ja sisuliselt diskrimineeriv on Tartu Linnavalitsuse seisukoht, et F.
Tuglase tn 10, Tartu kinnistule ei sobi 16-korruseline hoone. Nimelt, Tähtvere mõisa tallide
vahetuses läheduses ehk ca 200 meetri kaugusel asub juba 45 aastat 16-korruseline ühiselamu
hoone, milles Tartu Linnavalitsus ei näe mingit probleemi ja leiab, et see sobitub
suurepäraselt, sh. arhitektuurilisel, vastavasse piirkonda ja Tähtvere mõisa tallide vahetusse
lähedusse.
Samuti üldplaneeringuga antakse erand Roheline tn 3, Tartu kinnistule ehitamaks samasse
piirkonda kuni 18-korruseline hoone. Samas jääb arusaamatuks miks lubatakse Tähtvere
linnaossa ehk samasse piirkonda kaks (2) 16- ja 18-korrust kõrghoonet, millest ühe
ehitusõigus antakse sama üldplaneeringuga, millega sisuliselt keeldutakse Õlletallid OÜ-l
ehitada samasse piirkonda nimetatud kahe (2) kõrghoone vahetusse lähendusse sama kõrge
hoone.
Tartu Linnavalitsus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks samadel põhjustel, mille alusel
lubati kinnistule Roheline tn 3, Tartu 18-korruselisuse erand ja säilitatakse Friedrich Reinhold
Kreutzwaldi 52, Tartu kinnistul asuv 16-korruseline hoone, on välistatud F. Tuglase tn 10,
Tartu kuni 16-korruselise hoone püstitamine. Eriti olukorras, kus sellega aidatakse kaasa
hävineva ehitismälestise säilitamisele ja mis üksnes arendab Tartu linna ruumi. Ainuke
selgitus tundub olevat see, et Tartu Linnavalitsus on Õlletallid OÜ ettepanekuga
mittearvestamisel lähtunud muudest, kui objektiivsetest asjaoludest ja põhjendustest, mis
viitavad Õlletallid OÜ ja tema ettepaneku hindamisel (kaudse) diskrimineerimise tunnustele
ehk Õlletallid OÜ ja tema ettepaneku põhjendamatule ebavõrdsele kohtlemisele, mille
5
tulemusel Õlletallid OÜ on sattunud halvemasse olukorda kui teised isikud samalaadses
olukorras.
Tulenevalt ülaltoodust oleme seisukohal, et olukorras, kus ei ole tuvastatud ega objektiivselt
põhjendatud, miks oleks Õlletallid OÜ ettepanekuga arvestamine lubamatu ja kahjulik, on
tegemist sisuliselt õigusvastase Tartu Linnavalitsuse otsustusega. Leiame, et sellises olukorras
ei jää midagi muud üle, kui jätta üldplaneering heaks kiitmata ja saata see tagasi Tartu
Linnavalitsusele Õlletallid OÜ ettepanekuga arvestamiseks ja üldplaneeringusse lisamiseks.“
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Tartu Linnavalitsus põhjendanud, miks esitatud
arvamusega ei ole võimalik arvestada. Linnavalitsus on kaalutlenud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse §-s 4 seatud
kaalutlemise kohustuse. Toodud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS
§ 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid
asjaolusid.
Tartu Linnavolikogu on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust
sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering
vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning
üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Üldplaneeringu on kooskõlastanud asjaomased riigiametid,
ministeeriumid ja naaberomavalitsused ning sellega kinnitanud planeeringulahenduse
sobivust ja asjakohasust.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel.
Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja
ehitustingimuste ruumilise sobivuse, samuti sisulise lahenduse vajaduse ja otstarbekuse üle
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
6
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Õlletallid OÜ, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
7