dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 14. september 2021
Viit
14-11/5332-61
Registreeritud
14. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, Õlletallid OÜ, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎14-115332-61 14.09.2021 Väljaminev kiri.asice454 KB

Sisu (failidest)

Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 14.09.2021 nr 14-11/5332-61 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Õlletallid OÜ poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Avalikul väljapanekul Õlletallid OÜ poolt esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus: Õlletallid OÜ tegi ettepaneku määrata F. Tuglase 10 kinnistu ehitusõigus järgmiselt - äriruumide ja korterelamu maa (protsent soovitavalt 40 ja 60 % ning hoone suurimaks korruselisuseks 16). Seoses eelnevaga sätestada mälestise osas järgmised tingimused: ajaloolise müüritise ja struktuuri säilitamine, korrastamine ja viimistlemine vastavalt ajaloolisele olemusele. Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma seisukohta järgnevalt: „Arvestades, et kinnistu ei paikne linna keskuses ei ole ala oluline ehituslik tihendamine põhjendatud. Täiendavalt tuleb arvestada, et ajalooliselt väärtuslikud mõisahooned eeldavad ka tundlikke linnaruumilisi lisandusi, millega 16-kordse hoonemahu lisandumine kindlasti ei arvestaks. Ka ei saa üldplaneering määrata mälestise ümberehitamist, vaid see saab toimuda muinsuskaitse eritingimustega.“ Kirjalikul ärakuulamisel esitas vandeadvokaat Andrus Lillo (Õlletallid OÜ lepinguline esindaja) 24.08.2021 Rahandusministeeriumile vastuse, milles Õlletallid OÜ annab teada, et Õlletallid OÜ jaoks ei olnud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas ning üldplaneeringu avalikul arutelul antud selgitused Õlletallid OÜ arvamusega mittearvestamise osas piisavad. Õlletallid OÜ jääb täies ulatuses Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud oma arvamuse ja ettepaneku juurde. Andrus Lillo selgitas täiendavalt järgmist: „Leiame, et Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas toodud selgitused seoses Õlletallid OÜ ettepanekuga mittearvestamisega on üldsõnalised, diskrimineerivad ja ei ole sisuliselt põhjendatud. Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas ei ole võetud seisukohta kõikide Õlletallid OÜ poolt esitatud ettepanekus toodud põhjenduste kohta. Seega 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 on antud ettepanek igati põhjendatud ja tuleb üldplaneeringu kehtestamisel arvestada, sh. üldplaneeringut vastavalt muuta. Õlletallid OÜ on teinud ettepaneku määrata F. Tuglase 10, Tartu kinnistu ehitusõigus ehk kinnistu sihtotstarbeks äriruumide ja korterelamu maa - protsent soovitavalt 40 ja 60 % - ning hoone suurimaks korruselisuseks 16. Seoses eelnevaga pakkus Õlletallid OÜ sätestada mälestise osas tingimused, et ajaloolise müüritise ja struktuuri säilitatakse, korrastatakse ja viimistletakse vastavalt ajaloolisele olemusele. Ettepanekule oli muu hulgas lisatud Tähtvere mõisa tallide hoonestu restaureerimise ja ümberehitamise vajaduse põhjendused ja ettepanekud, mida Tartu Linnavalitsus, sh. oma 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas, jättis täielikult tähelepanuta. Tartu Linnavalitsus on küll Õlletallid OÜ ettepaneku kohta märkinud, et kuna kinnistu ei paikne linna keskuses ei ole ala oluline ehituslik tihendamine põhjendatud. Samas mis alusel ja kuidas on Tartu Linnavalitsus nimetatud seisukohale on jõudnud jääb arusaamatuks. Sisuliselt ei ole Tartu Linnavalitsus selgitanud miks ei ole vastava kinnistu sihtotstarve muutmine ja suurima korruselise 16 korrust üldplaneeringuga kehtestamine ebasobilik, lubamatu ja ei täidaks oma eesmärki. Olukorras, kus ei ole tuvastatud ega isegi põhistatud, miks oleks ettepanekuga arvestamine lubamatu ja kahjulik, siis on tegemist sisuliselt põhjendamatu otsustusega, mis on oma olemuselt õigusvastane. Samuti ei tulene Tartu Linnavalitsuse selgitusteks ega otsustusest, et ta oleks kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutanud, kuna Tartu Linnavalitsuse siseveendumuse (kaalutlusõiguse kasutamise) kujunemine ei ole jälgitav. Ühtlasi on arusaamatu Tartu Linnavalitsuse seisukoht, et üldplaneeringuga ei saa määrata mälestise ümberehitamist, vaid see saab toimuda muinsuskaitse eritingimustega. See asjaolu kuidagi ei piira ega välista võimalust, et üldplaneeringus märgitakse, et kinnistul asuvat mälestist säilitatakse, korrastatakse ja viimistletakse vastavalt ajaloolisele olemusele. Samuti hilisemat vajadust ja kohustust kooskõlastada vastavate organitega seda, mis viisil ja kuidas mälestist säilitatakse, korrastatakse ja viimistletakse vastavalt muinsuskaitseseaduses toodud nõuetele. Üldplaneeringuga pannakse paika üksnes põhimõtted, mis ehituslikud võimalused (ja piirangud) vastaval kinnistul on, kuid see ei asenda mingeid muid seadusest tulenevaid menetlusi ja kooskõlastusi, kui vastaval kinnistul hakatakse reaalselt vastavaid põhimõtteid ellu viima. Olukorras, kus ei ole tuvastatud ega isegi põhistatud, miks oleks ettepanekuga arvestamine lubamatu ja kahjulik, siis on tegemist sisuliselt põhjendamatu otsustusega, mis on oma olemuselt õigusvastane. Samas ka juhul, kui üldplaneeringus ei oleks võimalik märkida, et ajaloolise müüritise ja struktuuri säilitatakse, korrastatakse ja viimistletakse vastavalt ajaloolisele olemusele, siis see ei välista kuidagi võimalust arvestada Õlletallid OÜ ettepanekuga osaliselt ehk muuta kinnistu sihtotstarbeks äriruumide ja korterelamu maaks ning määrata hoone suurimaks korruselisuseks 16. Seega sisuliselt leidis Tartu Linnavalitsus, et 16-kordse hoonemahu lisandumine ehitismälestise juurde, ka siis kui sellega kaasneb ehitismälestise säilitamine ja taastamine, ei ole sobilik. Samas jällegi ei ole selge, mis alusel ja kuidas Tartu Linnavalitsus nimetatud seisukohale on jõudnud. Samuti ei ole Tartu Linnavalitsus selgitanud, miks on asjakohatud Õlletallid OÜ ettepanekud põhjendustel, mis on toodud muuhulgas ettepanekule lisatud Tähtvere mõisa tallide hoonestu restaureerimise ja ümberehitamise dokumendis. Olukorras, 3 kus ei ole tuvastatud ega isegi põhistatud, miks oleks ettepanekuga arvestamine lubamatu ja kahjulik, siis on tegemist sisuliselt põhjendamatu otsustusega, mis on oma olemuselt õigusvastane. Selgitame, et Õlletallid OÜ prioriteediks on eelkõige ajalooliste müüride restaureerimine ning nende algupärase ja ajastutruu välimuse säilitamine, milles muidu oleks keegi sisuliselt huvitatud. Seega tegemist võiks olla kahe variandi sümbioosiga, mis hõlmaks endas mineviku traditsioone, tänapäevaseid tõekspidamisi ning tulevikuvisioone. Samas see omaks Õlletallid OÜ jaoks majandusliku mõtet ja motivatsiooni üksnes ettepanekus toodud tingimustel. Vastaval kinnistul asuvad hooned on monofunktsionaalsed tallid, mistõttu on neile raske leida mõnd muud otstarbekat rakendusviisi. Tulenevalt kinnistu kuulumisest kultuurimälestiste hulka pole ka võimalik neid kardinaalselt ümber ehitada, et nende funktsionaalsust märkimisväärselt parandada. Seetõttu on ratsionaalne uusehituse tarbeks kasutada võimalikult väikest osa antud kinnistust, et mitte seada muinsuskaitse all olevaid hooneid ja müüre potentsiaalsesse ohtu oma algupärast välimust kaotada ning seeläbi ka terviklikku visuaali rikkuda. Kuna kompleksi algupärase välimuse tarbeks säilitatakse kõik detailid ning fassaadid, et tänavapoolsed vaated säilitaksid maksimaalse võimaliku algupärase välimuse, sobitub planeeritav uusehitus kõige paremini kõnealuse krundi põhjaserva piiri peale. Selles asukohas ei häiri uusehitis ümberkaudsete hoonete ning elumajade vaateid ning ei vähenda ka nende ligipääsu päikesele. Lisaks paistab see selles kohas linnapildis kõige vähem välja ning sobitub harmoonilisemalt ümbritsevasse keskkonda. Tulenevalt muinsuskaitse reeglitest ning antud kinnistu suurusest, oleks parimaks uusehituseks hoone, mis hõlmaks võimalikult väikese osa krundi kogupindalast. Seega oleks ratsionaalne rajada korrusmaja, mis realiseeruks kõrgusesse, mitte laiusesse, et vältida kompleksi autentsuse rikkumist ning kogu terviku proportsionaalset kokkusobivust. Antud kinnistu kogupindala on 2662 ruutmeetrit, millest uusehituse ehitusalune pind moodustaks kuni 400 ruutmeetrit ehk ligikaudu vaid ühe seitsmendiku kinnistu kogupindalast. Ajaloolise tallikompleksi sügavusest sirguks välja modernne korrusmaja (12‒16 korrust), mille lõplik korruste arv sõltub vajalike parkimiskohtade arvust ja kavandatava hoone lõplikust sihtotstarbest. Siinkohal on oluline välja tuua, et mida saledam ja kõrgem on planeeritav korrusmaja, seda enam jääb ruumi kinnistu madalamate hoonete katustel asuvaks haljastuseks, mis on ühtlasi oluliseks komponendiks kliimateadlikkuse ning keskkonna jätkusuutlikkuse põhimõtetega arvestamisel. Lisaks oleks madalam korrusmaja tunduvalt irratsionaalsem, sest see poleks nii ressursitõhus, kuna selle väike pindala ning sellest tulenevalt ka väiksem kasumlikkus ei kompenseeri kinnistu ajalooliste osade säilitamiseks kuluvaid ressursse. Teisisõnu on korrusmaja lõplik kõrgus otseselt korrelatsioonis nii selle lõpliku sihtotstarbe optimaalse kasumlikkuse kui ka sinna planeeritava roheala maksimaalselt suure pindalaga. Kuigi Tartu kesklinna ei ole lubatud üle kolme kõrghoone, asub kõnealune kinnistu kesklinna piirkonnast piisavalt kaugel. Lisaks sobitub planeeritav korrusmaja antud juhul hästi ka end ümbritsevasse keskkonda. Näiteks asub selle vahetus läheduses 1976. aastal valminud Eesti Maaülikooli 16-korruseline ühiselamu ning hetkel planeeritakse selle vahetus läheduses asuvasse Rohelisse Parki ka Tartu ja kogu Lõuna-Eesti kõrgeimat büroohoonet, millel on 18 korrust. Neid aspekte arvesse võttes harmoneerub planeeritav hoone seega ka esteetilisest ja proportsionaalsest vaatevinklist seda ümbritseva arhitektuuriga. Lisaks on tegu pigem 4 minimalistliku kujundusega hoonega, mistõttu ei pretendeeri see ekstravagantsusele ning infiltreerub ümbritsevasse keskkonda omapärasel moel. Projekti ja ettepaneku üheks peamiseks väljundiks on üldise linnaruumi tihendamine selle sisemiste ressursside arvelt, mis seob seeläbi sümbioosi modernse arhitektuuri ja vana kultuurimälestise. Planeeritav hoone täidaks eelkõige kortermaja funktsiooni, kuid vajadusel on sinna võimalik planeerida ka äripindasid, et hoone oleks kokkuvõttes maksimaalselt ratsionaalne ning kasumlik. Esmapilgul kurioosne kooslus vanadest tallidest ning modernsest, ent minimalistlikust (kõrg)hoonest on tegelikult sümbiootiline viis ühildada omavahel aineline kultuuripärand ning kaasaaegne arhitektuur. Kuna planeeritava (kõrg)hoone fassaad võiks olla ehitatud taevakarva klaasist, siis sulandub see filigraanselt ümbritsevasse keskkonda. Alternatiivsel moel on ehitatud näiteks ka Fahle maja Tallinnas, kus hoone uus osa on sümbioosis vana paekivist endise tselluloosi- ja paberitööstuse hoonetega. Kui Tallinnas on sellisel moel ümber ehitatud tööstuskompleks, siis antud projekti käigus tehtaks Tartus sarnane uuendus hoopiski mõisakompleksile. Kuna mõlema projekti maht on sarnane, võimaldab see Tallinnas kasutatud ehitamisstrateegiat rakendada üpris samas võtmes, kuid tulenevalt mõisakompleksi kontseptsioonist ning eripäradest tunduvalt filigraansemalt. Kõnealuse projekti üheks kõige olulisemaks väljundiks on lisaks Tartu linnaruumi maksimaalse lisaväärtuse loomisele ka selle täiustamine juba olemasolevate vahenditega. Teisisõnu võimaldab see linnal kasvada ilma laienemata. Planeeritav uusehitus ei nõua linnas lisaruumi, sest kõik selle alla kuuluvad elamispinnad ja ka parkimine mahuvad ajaloolisele krundile. Kuna tegu on väga universaalse ja ajaloolise kompleksiga, mille sarnast teist pole olemas, on ka Tartu üldise ning tervikliku linnaruumi vaatenurgast oluline seda säilitada, ent samas võimalikult ratsionaalselt ja multifunktsionaalselt kasutada. Märgime, et arusaamatu ja sisuliselt diskrimineeriv on Tartu Linnavalitsuse seisukoht, et F. Tuglase tn 10, Tartu kinnistule ei sobi 16-korruseline hoone. Nimelt, Tähtvere mõisa tallide vahetuses läheduses ehk ca 200 meetri kaugusel asub juba 45 aastat 16-korruseline ühiselamu hoone, milles Tartu Linnavalitsus ei näe mingit probleemi ja leiab, et see sobitub suurepäraselt, sh. arhitektuurilisel, vastavasse piirkonda ja Tähtvere mõisa tallide vahetusse lähedusse. Samuti üldplaneeringuga antakse erand Roheline tn 3, Tartu kinnistule ehitamaks samasse piirkonda kuni 18-korruseline hoone. Samas jääb arusaamatuks miks lubatakse Tähtvere linnaossa ehk samasse piirkonda kaks (2) 16- ja 18-korrust kõrghoonet, millest ühe ehitusõigus antakse sama üldplaneeringuga, millega sisuliselt keeldutakse Õlletallid OÜ-l ehitada samasse piirkonda nimetatud kahe (2) kõrghoone vahetusse lähendusse sama kõrge hoone. Tartu Linnavalitsus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks samadel põhjustel, mille alusel lubati kinnistule Roheline tn 3, Tartu 18-korruselisuse erand ja säilitatakse Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 52, Tartu kinnistul asuv 16-korruseline hoone, on välistatud F. Tuglase tn 10, Tartu kuni 16-korruselise hoone püstitamine. Eriti olukorras, kus sellega aidatakse kaasa hävineva ehitismälestise säilitamisele ja mis üksnes arendab Tartu linna ruumi. Ainuke selgitus tundub olevat see, et Tartu Linnavalitsus on Õlletallid OÜ ettepanekuga mittearvestamisel lähtunud muudest, kui objektiivsetest asjaoludest ja põhjendustest, mis viitavad Õlletallid OÜ ja tema ettepaneku hindamisel (kaudse) diskrimineerimise tunnustele ehk Õlletallid OÜ ja tema ettepaneku põhjendamatule ebavõrdsele kohtlemisele, mille 5 tulemusel Õlletallid OÜ on sattunud halvemasse olukorda kui teised isikud samalaadses olukorras. Tulenevalt ülaltoodust oleme seisukohal, et olukorras, kus ei ole tuvastatud ega objektiivselt põhjendatud, miks oleks Õlletallid OÜ ettepanekuga arvestamine lubamatu ja kahjulik, on tegemist sisuliselt õigusvastase Tartu Linnavalitsuse otsustusega. Leiame, et sellises olukorras ei jää midagi muud üle, kui jätta üldplaneering heaks kiitmata ja saata see tagasi Tartu Linnavalitsusele Õlletallid OÜ ettepanekuga arvestamiseks ja üldplaneeringusse lisamiseks.“ Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole. Rahandusministeeriumi hinnangul on Tartu Linnavalitsus põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada. Linnavalitsus on kaalutlenud ja selgitanud üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse §-s 4 seatud kaalutlemise kohustuse. Toodud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Tartu Linnavolikogu on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Üldplaneeringu on kooskõlastanud asjaomased riigiametid, ministeeriumid ja naaberomavalitsused ning sellega kinnitanud planeeringulahenduse sobivust ja asjakohasust. PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse, samuti sisulise lahenduse vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. 3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“ 6 Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: Õlletallid OÜ, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel