dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalik väljapanek

Rahandusministeerium · 14. september 2021
Viit
14-11/5292-2
Registreeritud
14. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Hiiu talitus)

Failid

  • 📎MEM_Laane_Nigula_UPL_av_valjapanek_sept2021.asice393 KB

Sisu (failidest)

Heikki Salm Teie: 14.07.2021 nr. 7-1/21-168-1 Lääne-Nigula Vallavalitsus Meie: 13.09.2021 nr 4.1-5/1436-1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalik väljapanek Austatud härra Salm Teavitasite meid Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja palusite esitada üldplaneeringut käsitlevate dokumentide kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses toodud põhimõtetega ja leiame, et need on piisavad üldplaneeringus valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad märkused on võetud teadmiseks ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu seletuskirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega. Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiandmetega (2017. aasta seis). Analüüsi tulemustest selgus järgmist: - Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on Lääne-Nigula vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või suurema põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hindepunkti või enam) ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks rohkem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt kavandatakse Lääne-Nigula vallas määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle 18 300 hektari põllumajandusmaad; Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 - KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, et Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneeringuga ei kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suuremaid põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste külas paiknev massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paiknevad massiivid), samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, Vidruka külades ja Risti aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid). Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajandusmaaks mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksikasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lisaks palume hinnata sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab meie arvates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. Lisaks palume üldplaneeringu koostajatel pöörata tähelepanu meie arvates olulistele asjaoludele, mis võivad hakata tulevikus mõjutama üldplaneeringu elluviimist. 1) Üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata ka rida metsade vahel paiknevaid põllumajandusmaa massiive. Maaeluministeerium on seisukohal, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod. Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid, ja olulise keskkonnamõjuga tegevus. Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline ka avamaastike liigirikkuse jaoks. 2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et sellega seotud arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised sademeveelahendused piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme tekitanud küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparandussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul peab ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) eesvooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga. 2 (3) Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suurenemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses. Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandushoiu kulude tasumise kohustusi. Maaeluministeerium tänab ja tunnustab üldplaneeringu koostajaid senise hea koostöö eest ja kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] Hannes Puu 625 6241 [email protected] 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel