Heikki Salm Teie: 14.07.2021 nr. 7-1/21-168-1
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Meie: 13.09.2021 nr 4.1-5/1436-1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
avalik väljapanek
Austatud härra Salm
Teavitasite meid Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja palusite esitada üldplaneeringut käsitlevate
dokumentide kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi.
Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu
lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses toodud põhimõtetega ja leiame, et need
on piisavad üldplaneeringus valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemiseks.
Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud üldplaneeringu
ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad märkused on võetud teadmiseks
ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal,
et üldplaneeringu seletuskirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2
„Üldised põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade
määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja põhimõtted on üldises
vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja
põhimõtetega.
Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade
kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud
põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiandmetega (2017. aasta seis). Analüüsi
tulemustest selgus järgmist:
- Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on Lääne-Nigula
vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või suurema
põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hindepunkti või enam)
ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata üldplaneeringuga väärtuslikuks
põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga üldplaneeringuga kavandatud määrata
väärtuslikuks põllumajandusmaaks rohkem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa
massiive, mille kaalutud keskmine boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt
kavandatakse Lääne-Nigula vallas määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle
18 300 hektari põllumajandusmaad;
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
- KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud
väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringulahenduse
elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, et
Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneeringuga ei
kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suuremaid
põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste külas paiknev
massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paiknevad massiivid),
samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, Vidruka külades ja Risti
aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid).
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel
oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringut
käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajandusmaaks mittemääramist
põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksikasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas
avalikke huvisid, mis kaaluvad üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi.
Lisaks palume hinnata sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab
meie arvates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende
võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
Lisaks palume üldplaneeringu koostajatel pöörata tähelepanu meie arvates olulistele
asjaoludele, mis võivad hakata tulevikus mõjutama üldplaneeringu elluviimist.
1) Üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata ka
rida metsade vahel paiknevaid põllumajandusmaa massiive. Maaeluministeerium on
seisukohal, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest
põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb
soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest
ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik,
kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod.
Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele
vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad
võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja
levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa
muutmine põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid,
ja olulise keskkonnamõjuga tegevus. Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda
orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline
ka avamaastike liigirikkuse jaoks.
2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted
sademeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et sellega seotud
arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised sademeveelahendused
piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida
arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel
koostöös Transpordiametiga
Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme tekitanud
küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. Selgitame, et
maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljaspool maaparandussüsteemi
koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparandussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et
sellisel juhul peab ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille
kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi)
eesvooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga.
2 (3)
Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada
maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suurenemisega.
Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maaparandussüsteemi, millesse
lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb
maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja
Toiduameti määratud ulatuses. Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole
moodustatud, peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada
maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See
tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab
juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee juhtimisega
kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat silmas pidades ning juhuks, kui lisavee
maaparandussüsteemi juhtimise vajadus peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda
ka lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid
maaparandushoiu kulude tasumise kohustusi.
Maaeluministeerium tänab ja tunnustab üldplaneeringu koostajaid senise hea koostöö eest ja
kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos
parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse
elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Hannes Puu
625 6241
[email protected]
3 (3)