dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Koti ja Käreda kinnistute detailplaneeringu algatamise kohta

Rahandusministeerium · 13. september 2021
Viit
14-11/5977-2
Registreeritud
13. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎14-115977-2 13.09.2021 Väljaminev kiri.asice672 KB

Sisu (failidest)

Hr Taimar Ala Teie 19.09.2013 nr HJR 14-4/13/21746-1 Keskkonnaamet Meie 11.12.2013 nr 1-9/13/8022-2 Looduskaitseseaduse tõlgendamine Austatud härra Ala Olete meie poole pöördunud 01.09.2013 kirjaga nr 1-9/13/8022, milles soovite seisukohta, kas looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 sätestatud erandi alusel võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse rajada veeliiklusrajatisena paadikanalit. Teile vastuseks selgitame järgmist. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erandina sellest üldisest põhimõttest on sätestatud LKS § 38 lg 5 p 2, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. LKS § 38 lg 5 p 2 kasutatud mõiste „veeliiklusrajatis“ all on mõeldud rajatisi, mis on vältimatult vajalikud veeliikluse korraldamiseks, eelkõige näiteks rannale või kaldale paigaldatavad poid, meremärgid, tuletornid jmt. Erand on sätestatud, et tagada olemasoleval veekogul veeliikluse nõuetekohane ja ohutu korraldamine, samuti ei avalda eelpoolnimetatud rajatiste rajamine ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse eeldatavalt olulist mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Paadikanali puhul on tegemist rajatisega (ehitusseadus § 2 lg 3) ning selle rajamine ei ole vältimatult vajalik veeliikluse korraldamiseks olemasoleval veekogul. Paadikanali rajamine mõjutab ranna ja kalda kaitse eesmärke ning võib ohustada kalda püsivust, elustikku ja muuta veekogu veerežiimi. Lisaks mõjutavad paadikanalid inimeste ja loomade vaba liikumist. Ülaltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et ehituskeeluvööndisse ei saa rajada paadikanalit lähtudes LKS § 38 lg 5 p 2 sätestatud erandist, vaid neid saab rajada Keskkonnaameti nõusolekul läbi ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse juhul, kui need ei kahjusta ranna ja kalda kaitse eesmärke. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Talijärv Kantsler Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon Liina Vaher 626 2887; [email protected] Pärnu Linnavalitsus Teie 24.08.2021 nr 8-4/4210/2021-4 [email protected] Meie 13.09.2021 nr 14-11/5977-2 Seisukoht Koti ja Käreda kinnistute detailplaneeringu algatamise kohta Pärnu Linnavalitsus esitas 24.08.2021 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha saamiseks Pärnu linnas Papsaare külas Koti ja Käreda kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang ning Pärnu Linnavalitsuse korralduse „Pärnu linnas Papsaare külas Koti ja Käreda kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu. Planeeritav ala hõlmab Koti (12,5 ha) ja Käreda (5,6 ha) kinnistuid ning asub Pärnu linnas Papsaare külas (Audru aleviku piirialal) Audru jõe kaldal. Detailplaneeringu eesmärk on alale pereelamupiirkonna kavandamine (ca 65 üksikelamumaa krunti). Lisaks kavandatakse neli ridaelamumaa krunti ja üks suurem krunt lasteaiale või ärihoonele kui esimene ei realiseeru. Alale kavandatakse 3 tiiki, mis täidavad tulevase elukeskkonna mitmekesistamise ülesannet ja võimaldavad saada ka täitepinnast maapinna tõstmiseks. Audru jõe äärde on soov rajada paadikanal, mis on vajalik veesõidukite randumiseks ja hoidmiseks. Audru valla üldplaneeringus (kehtestatud 2010) on ala reserveeritud elamumaaks. Tutvunud esitatud materjalidega, leiame järgmist. 1. Planeeringuala asub Audru jõe ääres, maapinna kõrgus ulatub 2 meetrini. Maa-ameti Geoportaali üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt jääb Käreda kinnistu alale, mille üleujutuse esinemise tõenäosus on üks kord 10 aasta jooksul. Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 2018) on sätestatud, et üleujutusohuga aladele ei ole soovitatav uusi elamualasid kavandada. Seega vaatamata sellele, et üldplaneeringus on ala reserveeritud elamumaaks ning ümbruskonda on varasemalt kavandatud elamumaa krunte, palume kaaluda ulatusliku elamupiirkonna kavandamise vajadust ning sobivust üleujutatavale alale. 2. Nii KSH eelhinnangu peatükis 4.1 kui ka Pärnu Linnavalitsuse korralduse eelnõus on toodud vastuoluline info. On sätestatud, et kuna paadikanali rajamisega soovitakse muuta kaldajoont, toob see endaga kaasa ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse vajaduse. Samas fikseeritakse, et koostatav detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkt 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Juhime Teie tähelepanu, et paadikanal ei ole looduskaitseseaduses käsitletud veeliiklusrajatis. Keskkonnaministeerium on andnud ka vastava tõlgenduse (lisame kirjale Keskkonnaministeeriumi 11.12.2013 kirja nr 1-9/13/8022-2 Keskkonnaametile). Tulenevalt eeltoodust on vajalik paadikanali kavandamisel vähendada ehituskeeluvööndit ning seega teha ettepanek Audru valla üldplaneeringu muutmiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering üksnes põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid erandlikult, näiteks avalikust huvist tingituna või üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Kui kohalik omavalitsus kaalutlemise tulemusena leiab, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud ja vajalik, siis tuleb detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 (mh on detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse tegemise õigus vaid volikogul). 3. Rahandusministeerium on seisukohal, et Pärnu linnas Papsaare külas Koti ja Käreda kinnistute detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Pärnu maakonna planeeringus sätestatud tingimustega. 4. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Hinnata tuleb üleujutusest tingituid ohte antud asukohas ning näha ette tingimused ja meetmed üleujutusohu vältimiseks. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa(d): Keskkonnaministeeriumi 11.12.2013 kiri nr 1-9/13/8022-2 Raine Viitas 715 5865 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel