Elva vallavalitsus Teie 11.08.2021 nr 6-1/20-77
[email protected] Meie 10.09.2021 nr 1.1-7/2388-6
Rahandusministeerium
[email protected]
Muinsuskaitseameti vastus
Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste seisukohad
Edastasite Muinsuskaitseametile Elva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruande eelnõu arvamuste selgitused arvestamise ja mittearvestamise kohta.
Muinsuskaitseamet nõustub osaliselt Teie poolt esitatud vastuväidetega.
Edastame omapoolsed lisaselgitused märkustele, kus leiame, et teema vajab käsitlemist
üldplaneeringus.
Esitatud märkuste selgitused üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele
Punkt 7. KMH kohustusega tegevuste kavandamisel arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse täpsustamine.
Selgitus: Ettepanek on tehtud preventatiivsel eesmärgil pidades silmas omanike heaolu ja samas
ka kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil on olemas andmebaas arheoloogilistest
leiukohtadest ja ülevaade nende iseloomust, mis võimaldab ilma olulise sekkumiseta anda
teavet, kas ja kui suures ulatuses võib antud piirkonnas ilmneda arheoloogiline kultuurkiht või
leid. Teadaolevalt on ootamatu arheoloogilise leiu avastamine kõige ressursimahukam nii
omanikule kui uurijatele. Eelnev koostöö võimaldab kavandatavaid tegevusi planeerida ja hoiab
ära hilisemad tööde peatamised ja kultuurkihi rikkumised. Soovitame siiski kaaluda antud
punkti lisamist üldplaneeringusse.
Esitatud märkused üldplaneeringu kaardile.
Punkt 1. Rannu paisjärve äärse ala määramine elamumaaks.
Selgitus: Muinsuskaitseameti poolse ettepanekuga on kavas arvestada üldplaneeringu KSH
aruandes. Leiame, et otstarbekas oleks üldplaneeringu tasemel võtta arvesse, et Rannu
vasallilinnuse territooriumile ehitustegevust planeerida ei saa, kuna sellel maa-alal paikneb
kunagine linnus, mille ehituskonstruktsioonide rikkumine ja hävitamine ei ole lubatud.
Soovitame veelkord kaaluda maakasutusotstarbe jaotamist.
Punkt 3. Hellenurme mõisa kalmistu määramine kalmistu maa-alaks.
Selgitus: Muinsuskaitseameti ettepanek maakasutuse täpsustamiseks tulenes üldplaneeringu
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
seletuskirjas välja toodud selgitusest, et kalmistumaale võib ehitada kalmistu ja matmisega
seotud ehitisi. Planeeringus olevast maakasutusest jääb arusaam, et tegemist on avatud ja
tegutseva kalmistuga.
Hellenurme mõisa kalmistu puhul on tegemist perekonna kalmistuga, mis ei ole matmiseks
avatud (va perekonnaliikmed) ja avalikkusele suunatud kalmistu. Soovitame
maakasutusotsarve täpsustada.
Punkt 5. Tartu mnt 1, Elva linn elamu väljaarvamine kohaliku tähtsusega kultuuripärandi
nimistust.
Selgitus: Kuna tegemist on Elva linna teadaolevalt vanima hoonega, siis soovitame kaaluda
hoone kultuuripärandi staatuse taastamist. Erinevatest ajastustest hooned annavad linnadele
mitmekihilisuse, mida saab läbimõeldud planeerimisprotsessis kajastada linnaruumi
dünaamikas.
Punk 6. arheoloogiapärandit puudutavad punktid.
Muinsuskaitseameti poolt koostatud arheoloogiatundlike alade analüüs ja kaardikihid on lisatud
kirjale. Palume esitatud aladega arvestada üldplaneeringus.
Juhime tähelepanu ,et kui üldplaneeringut lisaselgitustes väljatoodud põhjenduste alusel
täiendada ei ole võimalik, tuleb siiski valla edasistes planeerimisprotsessides erilist tähelepanu
pöörata tegevustele, mis toimuvad arheoloogiatundlike aladel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Inga Raudvassar
Tartumaa nõunik
Tel:53326573
E-post:
[email protected]
2 (2)
Muinsuskaitseamet
Elva valla arheoloogiapärand
Seletuskiri Elva valla üldplaneeringu juurde
Ulla Kadakas, Helena Kaldre, Martti Veldi (Muinsuskaitseamet)
Joonis 1. Elva valla arheoloogiamälestised.
Elva valla arheoloogiamälestised
Elva vallas on 2021. aasta septembri seisuga riigi kaitse all 101 arheoloogiamälestist, millele
lisandub 5 kultuurimälestiste registris arvel olevat asulakohta ning 1 lohukivi (joonis 1, lisa 1).
Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli
Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse
nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning
mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate
kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete
kontrollimine jõudis lõpule 1997.-1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti muistised
(taas) riigi kaitse alla.
Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist
võtta vaid vähesed.
1
Muinsuskaitseamet
Kõige rohkem on riikliku kaitse alla Elva vallas võetud matmispaikasid (66) ning elupaikasid
(23+5), millele lisandub 9+1 looduslikku pühapaika, 8 kindlustatud kohta ning 1 kabeliase (vt
lisa 1; tabel 1).
Muistise tüüp Arv 1
8
9 23
Elupaigad 23+5
Matmispaigad 66
66
Looduslikud 9+1
pühapaigad
Elupaigad Matmispaigad Looduslikud Kindlustatud Kabeliase
Kindlustatud 8 pühapaigad kohad
kohad
Kabeliase 1
Tabel 1. Elva valla arheoloogiamälestised tüübiti.
Planeerimisel arheoloogiapärandiga, sh ka ajalooliste looduslike pühapaikadega arvestamise
hõlbustamiseks on maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed
maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks koondatud tabelisse (vt lisa 2). Mälestised on
rühmitatud liigi kaupa (kindlustatud kohad, elupaigad, matmispaigad, pühapaigad, töö- ja
suhtluspaigad).
Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest ning
töid kavandades küsida tingimusi Muinsuskaitseametilt. Tabelis esitatud tegevused ja
leevendusmeetmed on soovituslikud, kuid neid järgides on kõige paremini tagatud mälestiste
säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi
teabemahukus ajalooallikana.
Mälestistel ja kaitsevööndites ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid
võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise ja väljakujunenud ajaloolise miljöö tagamiseks
tuleb neil aladel arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad
mälestise olemusest ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude
pinnasetöödega, samuti raietöödega, sest nende tegevuste käigus on oht kahjustada mälestise
arheoloogilist kultuurkihti (pinnast) või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema
ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine),
väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud) passiivsem kasutus (heinamaa,
karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad arheoloogiamälestised
aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust, mis on
oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks.
2
Muinsuskaitseamet
Elva valla arheoloogiatundlike alade analüüs
Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal
aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo
kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame
teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks
täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem
on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab erialateadmisi nende ära tundmine.
Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed,
mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste
elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli
viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1-5 cm suurused töödeldud või töötlemata
kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid. Elva vallas on potentsiaalsed
kiviaja leiukohad valdavalt seotud Võrtsjärve ja Emajõe vahelises madalikus paiknevate
soosaarte edelakalda ning Keeri järve, Karijärve ning Väikse-Emajõe kõrgemate kallastega.
Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule elulaadile mindi Eestis valdavalt üle
pronksiaja jooksul, mil elanikkond muutus järk-järgult suhteliselt paikseks. Pronksi- ja varase
rauaaja asustus oli arvatavasti väga hajus, üksiktaluline, ehitised puidust. Sellised rajatised ei
jäta maapinda püsivaid jälgi, mistõttu on neid elupaiku väga raske avastada – jälgedeks
võivadki olla vaid põlenud kivipurd, savinõude killud ja loomaluude tükid.
Rauaaja jooksul asustuspilt muutus, tekkisid suuremad külad koos neid ümbritsevate
põlispõldudega. Need külad on sageli kasutusel veel tänapäevalgi, mistõttu toona tekkinud
arheoloogiline kultuurkiht pole kuigi hästi säilinud: pidevalt on ehitatud uusi maju, mõne talu
mahajätmisel on see põlluks küntud jne. Samas võib kuskil maapõues künnikihi all olla säilinud
kunagisi hoonepõhju, koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest
maasse peidetud väärtvara. Keskaja ja uusaja jooksul on asustus laienenud, mõisate rajamise
käigus on pidanud talud ja külad nii mitmeski paigas nihkuma paremate põllumaade
äärealadele.
Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka matmispaigad. Matusekombestik on
aastatuhandete jooksul olnud väga erinev: oma kodakondseid on maetud eri asendites (siruli,
kägaras) maahaudadesse, millest maa peale püsivaid jälgi ei jää; pronksiajast saadik on rajatud
ka maapealsete rajatistega kalmeid: kividest (kivikalmed) ja pinnasest (kääpad). Surnuid on nii
põletatud, kui ka laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel valdavaks kristlik
matusekombestik, kuid püsima jäid külakalmistud – kõiki surnuid ei viidud kihelkonnakirikute
juurde kalmistule. Seetõttu on oluline tähele panna vanade külade läheduses olevaid liivaseid
künkaid, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena.
Andmestik
Elva valla arheoloogiatundlike alade prognoos põhineb järgmiste allikate analüüsil: Tartu
Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud teated, hobiotsijate
3
Muinsuskaitseamet
otsinguaruannetes edastatud leiuinfo1, info külade esmamainimise kohta2 ning Maa-ameti
geoportaalis kätte saadavad ajaloolised kaardid3. Muinsuskaitseamet teostab järjest ajalooliste
looduslike pühapaikade inventuuri, uue info selgudes edastatakse see vallale.
Üks olulisemaid allikaid, kuhu on koondatud info mitte kaitse all olevate arheoloogiliste
muististe kohta on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Lisaks
juba kaitse all olevatele mälestistele on andmebaasis teateid mitmete muinas- ja keskaegsete
asulakohtade ning arheoloogiliste leiupaikade, matmispaikade, kirikuasemete ja looduslike
pühapaikade kohta. Paljusid kohti pole arheoloogid maastikul jõudnud veel uurida ega
piiritleda, seetõttu pole suur osa nendest mälestiste nimekirja jõudnud.
Joonis 2. Elva valla arheoloogiatundlikud alad.
Eesti kohanimeraamatu andmeil on Elva valla varaseimate külade esmamainimine peamiselt
Liivi sõja järgsest ajast 16. sajandi lõpul või 17. sajandi algusest. Üksikute külade
esmamainimine allikates on toimunud 14. ja 15. sajandi dokumentides, enamasti seoses maade
jagamisega. Paljusid külasid on mainitud esmakordselt ka 18., 19. ja 20. sajandil.
Arheoloogiapärandi prognoosimisel võetakse arvesse esmajoones külad, mille esmamainimine
jääb 15.–17. sajandisse.
1
Informatsioon Muinsuskaitseametis
2
Eesti kohanimeraamat https://www.eki.ee/dict/knr/
3
peamiselt Schmidti Eestimaa / Rückeri Liivimaa aluskaardid (XIX saj. / 1884)
4
Muinsuskaitseamet
Alates 2011. aastast on Elva vallast Muinsuskaitseametini jõudnud hobiotsijate leide, mille
hulgas on esemeid või nende katkeid varasest metalliajast kuni uusajani. Lisaks leidudele on
arheoloogiapärandi prognoosimise mõttes oluline info ka see, kus hobiotsijad otsimas käivad.
1. maist 2019. aastal peavad hobiotsijad oma otsingule minekust saatma Muinsuskaitseametile
teavituse – otsinguteateid on sellest ajast alates Elva vallast saadetud mõnikümmend.
Ülal kirjeldatud andmeid arvesse võttes kanti kaardile 47 suuremat või väiksemat piirkonda
(joonis 2), mille kohta on registreeritud erinevaid arheoloogiateateid ning uute muististe
avastamise tõenäosus on suur.
Arheoloogiatundlike alade prognoosist tulenevad ettepanekud üldplaneeringule
Osad arheoloogiamälestised on maa peal nähtavad (kivikalmed, kääpad, linnused jmt), samas
kui teisi (nt asulakohad, maa-alused kalmistud jmt) ei ole võimalik pelgalt vaatluse põhjal
maastikust eristada. Arheoloogiamälestiste iseloomulikuks tunnuseks on arheoloogiline
kultuurkiht, mis maapiirkondades on enamasti äärmiselt õhuke (keskmiselt 10-50 cm) ja
asetseb kohe huumuskihi all. Arheoloogiapärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu, sest
tavapäraste tegevuste käigus ei kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal
ladestunud ja tänini säilinud arheoloogilistele kihtidele. Kui aga mõnes paigas kavandatakse
suuremat ehitustööd või kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade
jooksul ladestunud pinnasekihid hävivad või pööratakse segamini.
Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olevale infole mitte kaitse all
olevatest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste
tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla
võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada
meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1).
Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik
vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid
arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka
väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:
1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse)
alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajadus (MuKSi § 31 lg 3);
2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel (45 kohta) tuleb kohalikul omavalitsusel
küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise
uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².
Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal
arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette
nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021.
5
Muinsuskaitseamet
aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast
infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses.
6
Muinsuskaitseamet
LISA 1. Elva valla arheoloogiamälestised ning nende kaitse alla võtmise otsused/määrused. Kultuurimälestiste
registris arvel olevad muistised on lisatud nimekirja lõppu tähistusega A.
Reg. Nr Nimi Kaitse alla Otsus/määrus Kaitse all 1925-
võetud 1940
4268 Puhja kirikuaed 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 74
4270 Rannu kirikuaed 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 74
4277 Rõngu kirikuaed 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 74
12787 Linnus "Kalevipoja 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
säng", "Kabelimägi" Nõukogu määrus nr
573
12788 Linnus "Peedu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Kerikmägi" Nõukogu määrus nr
573
12789 Kalmistu 29.11.1972 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 378
12790 Kalmistu "Kabelimägi" 29.11.1972 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 378
12830 Asulakoht
12831 Kalmistu 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12832 Kalmistu "Paabu 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN
kabel" Täitevkomitee otsus
nr 328
12833 Kalmistu 24.04.1985 Tartu Rajooni RSN
"Kabelimägi", Täitevkomitee otsus
"Kerkomägi" nr 138
12834 Asulakoht
12835 Asulakoht
12836 Kivikalme "Kabeliase" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12837 Kultusekivi 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
346
12838 Kalmistu 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN
"Vaimumägi" Täitevkomitee otsus
nr 328
7
Muinsuskaitseamet
12839 Asulakoht 21.12.1979 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 515
12840 Linnus "Alt-Laari" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12841 Linnus "Erumäe 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
kants" Nõukogu määrus nr
573
12842 Asulakoht 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 328
12843 Kalmistu 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN
"Kalmakmägi" Täitevkomitee otsus
nr 328
12844 Kivikalme 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN
"Ohvrimägi", Täitevkomitee otsus
"Hiiemägi" nr 328
12909 Asulakoht
12910 Asulakoht
12911 Kalmistu "Kabelimägi"
12912 Asulakoht
12913 Kalmistu
12914 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
12915 Kavilda vasallilinnuse 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
"Siidrilinn" Nõukogu määrus nr
kultuurkiht 573
12916 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12917 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12918 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12919 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12920 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12921 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
8
Muinsuskaitseamet
12922 Ohvriallikas "Kave 21.12.1979 Tartu Rajooni RSN
läte" Täitevkomitee otsus
nr 515
12923 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12924 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12925 Kivikalme "Varrete" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12926 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12927 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12928 Asulakoht
12929 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
12930 Ohvrikivi "Heavaimu 21.12.1979 Tartu Rajooni RSN
kivi" Täitevkomitee otsus
nr 515
12931 Ohvrikivi "Kurjavaimu 21.12.1979 Tartu Rajooni RSN
kivi" Täitevkomitee otsus
nr 515
12932 Asulakoht
12933 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12934 Kalmistu 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 74
12935 Asulakoht
12936 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12937 Asulakoht
12938 Kalmistu 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12939 Asulakoht
12940 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9
Muinsuskaitseamet
12941 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12942 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12943 Asulakoht
12944 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12945 Kivikalme 27.04.1983 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 173
12946 Kalmistu 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12947 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12948 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12949 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12950 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12951 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12952 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12953 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12954 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12955 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12956 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12957 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
10
Muinsuskaitseamet
12958 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12959 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
12960 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
"Sandimärdi" Nõukogu määrus nr
573
12961 Asulakoht 24.04.1985 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 138
12962 Kalmistu
"Kalmemägi",
"Võllamägi"
12963 Kalmistu 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 328
12964 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
"Kalmemägi" Nõukogu määrus nr
573
12965 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
"Pangamäed" Nõukogu määrus nr
573
12966 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee otsus
nr 435
12967 Asulakoht 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 328
12968 Asulakoht 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 328
12969 Kalmistu "Kabelimägi" 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 74
12970 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
"Hiugemägi", Nõukogu määrus nr
"Hingemägi" 573
12971 Kabeliase
12972 Kalmistu "Taremägi"
12973 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
"Pärnamägi" Nõukogu määrus nr
573
13120 Asulakoht 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
346
11
Muinsuskaitseamet
13121 Kalmistu "Juudamägi" 13.02.1975 Valga rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 46
13122 Kalmistu "Lüllemägi" 19.08.1986 Valga rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 217
13123 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
13124 Linnus "Aakre 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Kivivare linnamägi" Nõukogu määrus nr
573
13127 Linnus "Vooremägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
13129 Pelgupaik 18.04.1989 Valga rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 115
13130 Kalmistu "Mulgi 19.08.1986 Valga rajooni RSN
kabel" Täitevkomitee otsus
nr 217
13131 Kivikalme 13.02.1975 Valga rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 46
13132 Kivikalme 13.02.1975 Valga rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 46
13133 Kivikalme 13.02.1975 Valga rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 46
13134 Kivikalme 13.02.1975 Valga rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 46
13135 Kultusekivi 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
346
13136 Kalmistu 18.04.1989 Valga rajooni RSN
Täitevkomitee otsus
nr 115
A28951 Asulakoht
A28947 Asulakoht
A28946 Asulakoht
A28945 Asulakoht
A28944 Asulakoht
A28943 Lohukivi
12
Muinsuskaitseamet
Lisa. Maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks.
ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL
TEGEVUSED
LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU
Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi
SOOVITAVAD, säilitavate erisustega arvestamine.
SOBILIKUD, Keskaegsete linnuste puhul maapinnal nähtavate müüride konserveerimine; puude ja põõsaste kasvu piiramine, võimalusel vähemalt üks kord aastas
LINNUS / VAJALIKUD niitmine; olemasolevate jalgradade ja linnusele juurdepääsu tagavate treppide korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, vajadusel
KINDLUSTATUD tegevuskava koostamine.
ASULA/KESKAEGNE
KINDLUSTATUD KOHAD
MEETMED
LINNUS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms);
MAAKASUTUSE
Mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
NEGATIIVSE MÕJU
Rekonstruktsioone, vaateid segavaid väikevorme või ehitisi linnusele ja selle põhivaatesuundadesse mitte kavandamine.
LEEVENDAMISEKS
Sobib kultuuri- ja loodusturismi
objektiks; maa senine sihtotstarbeline
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; kasutamine, sh väärtusi säilitavate
SOBILIKUD,
olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid erisustega arvestamine; olemasolevate
VAJALIKUD
jalgradade korrashoid, infotahvlite
PELGUPAIK paigaldamine ja korrashoid
MEETMED
MAAKASUTUSE Olemasoleva keskkonna säilitamine;
Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
NEGATIIVSE MÕJU mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
LEEVENDAMISEKS
maa senisel
sihtotstarbelisel
maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel
kasutamisel
SOOVITAVAD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi kasutamisel arheoloogilisi
arheoloogilisi väärtusi
SOBILIKUD, arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega arvestamine, väärtusi säilitavate erisustega
säilitavate erisustega
VAJALIKUD arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub otsene hooldusvajadus puudub; võib arvestamine, otsene
arvestamine, otsene
ASULAKOHT kasutada rohusööjate karjamaana hooldusvajadus puudub
hooldusvajadus puudub;
külaplatsina kasutamine;
MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Kui on vajadus uute
MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh Võib kasutada rohusööjate cm) sügavamale minevate ehitiste rajamiseks, tuleb
NEGATIIVSE MÕJU raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) karjamaana maaharimisviiside mitte kaevetööde alal tagada
ELUPAIGAD
LEEVENDAMISEKS kasutamine uuring.
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; infotahvlite
SOBILIKUD,
paigaldamine ja korrashoid.
VAJALIKUD
Üldjuhul uusi ehitisi
KIVIAJA ASULAKOHT Tegevusi mitte
MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
kavandada,
MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste Mitte teostada
olemasoleva
NEGATIIVSE MÕJU Ehitisi mitte kavandada. maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb süvendustöid
keskkonna
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
säilitamine
uuring.
MEETMED
MAAKASUTUSE Mitte teostada
JÄRVEASULA
NEGATIIVSE MÕJU süvendustöid
LEEVENDAMISEKS
MATMISPA
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; mälestisi ümbritseva maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate
SOOVITAVAD,
IGAD
KIVIKALME / KÄÄBAS / erisustega arvestamine; üldjuhul (kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga; märgitud tabelis eraldi) regulaarsed
SOBILIKUD,
KALMEVÄLI hooldusraied ja võsa kasvamise piiramine; soovitav on poollooduslike koosluste taastamine; hoolduse tagamiseks võib kivikalmete / kääbaste
VAJALIKUD
piirkondi kasutada väiksemate rohusööjate karjamaana; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, olemasolevate radade korrashoid
13
Muinsuskaitseamet
Kivikalmete / kääbaste alal on
maaharimine keelatud.
Vähemalt 5 m mälestise
MEETMED
Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); välispiirist mitte künda.
MAAKASUTUSE Uusi rajatisi mälestise
tormimurdu põhjustavate tingimuste ära hoidmata. Põllutööde käigus kalme / kääpa
NEGATIIVSE MÕJU alale mitte kavandada
Ehitisi mitte kavandada. kõrvale kive, pinnast, risu mitte
LEEVENDAMISEKS
kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid
võib eemaldada kaasates
arheoloogi.
Kavandada kündmise lõpetamist Maa senisel
Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa ja kalmistu ala püsirohumaaks sihtotstarbelisel
SOOVITAVAD,
senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega või metsamaaks kujundamist, et kasutamisel
SOBILIKUD,
arvestamine; kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga vältida seni säilinud inimjäänuste arheoloogilisi väärtusi
VAJALIKUD
võib teha hooldusraieid ja võsa kasvu piirata, võib kasutada rohusööjate karjamaana ja hauapanuste edasist lõhkumist säilitavate erisustega
ja pinnase erodeerumist. arvestamine
KALMISTU
Uuendusraieid mälestise alal mitte Üldjuhul uusi ehitisi
MEETMED kavandada, et tagada võimalikult vähene Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
Töödel maapinna mitte
MAAKASUTUSE sekkumine ja kalmistu säilimine cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste
kahjustamine;
NEGATIIVSE MÕJU väljakujunenud metsases keskkonnas, maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb
Ehitisi mitte kavandada.
LEEVENDAMISEKS hooldusraiet võib teha määral, mis ei kahjusta Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
maapinda ja väljakujunenud miljööd. uuring.
14
Muinsuskaitseamet
ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL
TEGEVUSED
LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU
SOOVITAVAD, Võimalikult vähene inimsekkumine; traditsioonilise kasutuse tagamine; üldjuhul sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja
SOBILIKUD, korrashoid; heina, põllu- ja karjamaadel paikneva looduslike pühapaikade hoolduseks sobib kõige paremini karjatamine ja niitmine; sobib vähene võsa piiramine, et parandada mälestise
VAJALIKUD külastavust; künnipõllu all olevate looduslike pühapaikade alal on soovitav kavandada kündmise lõpetamist ja ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist
AJALOOLISED Metsase keskkonna
LOODUSLIKUD säilitamine;
PÜHAPAIGAD ajalooliste teede
(OHVRIKIVID, - MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30
Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste Ajalooliste teede mahu ja kulgemis mahu ja kulgemis
ALLIKAD, MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid Üldjuhul uusi ehitisi Mitte teostada
teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute säilitamine, uute kraavide vm rajatiste säilitamine, uute
HIIEKOHAD) NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. mitte kavandada süvendustöid
kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. planeerimise vältimine. kraavide vm
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada.
rajatiste
planeerimise
PÜHAPAIGAD
vältimine.
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine;
SOBILIKUD,
infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; mälestiseni viivate teede korrashoid.
VAJALIKUD
Künnitegevus suunata mälestisest
minimaalselt 5 m kaugusele;
piirata puude ja põõsaste kasvu
Piirata puude ja põõsaste
KULTUSEKIVI / vahetult kivi läheduses, et vältida
kasvu vahetult kivi
LOHUKIVI MEETMED juurtest tingitud lõhkumist,
läheduses, et vältida
MAAKASUTUSE Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud huumuse kuhjumist kivile ning
juurtest tingitud
NEGATIIVSE MÕJU lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist vaadeldavuse kadumist;
lõhkumist, huumuse
LEEVENDAMISEKS Põllutööde käigus kultusekivi
kuhjumist kivile ning
juurde põllukive, pinnast jm risu
vaadeldavuse kadumist
mitte kuhjata. Juba kuhjatud
põllukivid võib eemaldada
kaasates arheoloogi.
SOOVITAVAD,
SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub
VAJALIKUD
TÖÖ- JA SUHTLUSPAIGAD
SADAMAKOHT / Üldjuhul uusi ehitisi
RAUASULATUSKOHT MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
/ MUISTSED PÕLLUD MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste
NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
uuring.
SOOVITAVAD,
SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub
VAJALIKUD
MUISTNE TEE /
PAKKTEE MEETMED
Töid tehes ei tohi maapinda kahjustada.
MAAKASUTUSE
Ehitisi ja uusi turbakaevandusi mitte kavandada.
NEGATIIVSE MÕJU
Veerežiimi mitte muuta, et orgaanilise materjali säilimiseks vajalik keskkond oleks tagatud.
LEEVENDAMISEKS
15
12960
12931 12925 12923
12914
12930 12924
A28945
12945 12944 12929
12928 1291212913
12918
12926 12922 12933
12932
12927 4268 12915
12909
12936 12943 1291112910
12935 A28943
12832
12830
12831
4270 12833
12839 12840
12937 12841
12938 12834
12835 12838 12843 12842
1283612837 12844
12787
12789 12788
12790
12946
12956 12957 12940
12949 12951 12939
12950 12941
12942 12934
12971
12973 12961
A28947
A28946
12962
12970 12968
4277 12967 Arheoloogiatundlik ala
12964
12966
1296312965 Arheoloogiamälestis
Arvel muistis
13133 13134 12969
13131 13132
13130 13122
13127 A28951
Valla piir
13135
13136
13124
13123 13121
0 3 6 Km
13129
09.09.2021
Muinsuskaitseamet
Aluskaart: Maa-amet 2021
12960
12931 1292512923
12930 12924 12914
A28945
12945 12944
12928 12929 1291212913
12918
12926 12922 12933
12932
129274268 12915
12909
12936 12943 1291112910
12935 A28943
12832
12830
12831
4270 12833
12839 12840
12937 12841
12938 12834
12835 12838 1284312842
1283612837 12844
12787
12789 12788
12790
12946
12956 12957 12940
12951 12939
12950 12941
12942 12934
12972
12971
12973 12961
A28947
A28946
12962
12970 12968
4277
12967
12964
12966
12963 12965
13133 13134 12969 Arheoloogiamälestis
13130 13122
Arvel muistis
13127A28951 13135
Valla piir
13136
13124
13123 13121
13129
0 3 6 Km
09.09.2021
Muinsuskaitseamet
Aluskaart: Maa-amet 2021
Saatja: Muinsuskaitseamet <
[email protected]>
Saadetud: 10.09.2021 17:26
Adressaat: elva elva ee <
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>
Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Muinsuskaitseameti vastus
Reg.nr: 1.1-7/2388-6Saatja nr: 6-1/20-77Sisu: Üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste seisukohadEdastan Muinsuskaitseameti
vastuse.LugupidamisegaInga RaudvassarTartumaa
nõ
[email protected]