dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Rahandusministeerium · 13. september 2021
Viit
14-11/6360-1
Registreeritud
13. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)
Lahendamise tähtaeg
3. oktoober 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎MKA_vastus_Elva_UP_KSH.asice11478 KB

Sisu (failidest)

Elva vallavalitsus Teie 11.08.2021 nr 6-1/20-77 [email protected] Meie 10.09.2021 nr 1.1-7/2388-6 Rahandusministeerium [email protected] Muinsuskaitseameti vastus Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste seisukohad Edastasite Muinsuskaitseametile Elva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu arvamuste selgitused arvestamise ja mittearvestamise kohta. Muinsuskaitseamet nõustub osaliselt Teie poolt esitatud vastuväidetega. Edastame omapoolsed lisaselgitused märkustele, kus leiame, et teema vajab käsitlemist üldplaneeringus. Esitatud märkuste selgitused üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele Punkt 7. KMH kohustusega tegevuste kavandamisel arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse täpsustamine. Selgitus: Ettepanek on tehtud preventatiivsel eesmärgil pidades silmas omanike heaolu ja samas ka kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil on olemas andmebaas arheoloogilistest leiukohtadest ja ülevaade nende iseloomust, mis võimaldab ilma olulise sekkumiseta anda teavet, kas ja kui suures ulatuses võib antud piirkonnas ilmneda arheoloogiline kultuurkiht või leid. Teadaolevalt on ootamatu arheoloogilise leiu avastamine kõige ressursimahukam nii omanikule kui uurijatele. Eelnev koostöö võimaldab kavandatavaid tegevusi planeerida ja hoiab ära hilisemad tööde peatamised ja kultuurkihi rikkumised. Soovitame siiski kaaluda antud punkti lisamist üldplaneeringusse. Esitatud märkused üldplaneeringu kaardile. Punkt 1. Rannu paisjärve äärse ala määramine elamumaaks. Selgitus: Muinsuskaitseameti poolse ettepanekuga on kavas arvestada üldplaneeringu KSH aruandes. Leiame, et otstarbekas oleks üldplaneeringu tasemel võtta arvesse, et Rannu vasallilinnuse territooriumile ehitustegevust planeerida ei saa, kuna sellel maa-alal paikneb kunagine linnus, mille ehituskonstruktsioonide rikkumine ja hävitamine ei ole lubatud. Soovitame veelkord kaaluda maakasutusotstarbe jaotamist. Punkt 3. Hellenurme mõisa kalmistu määramine kalmistu maa-alaks. Selgitus: Muinsuskaitseameti ettepanek maakasutuse täpsustamiseks tulenes üldplaneeringu Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 seletuskirjas välja toodud selgitusest, et kalmistumaale võib ehitada kalmistu ja matmisega seotud ehitisi. Planeeringus olevast maakasutusest jääb arusaam, et tegemist on avatud ja tegutseva kalmistuga. Hellenurme mõisa kalmistu puhul on tegemist perekonna kalmistuga, mis ei ole matmiseks avatud (va perekonnaliikmed) ja avalikkusele suunatud kalmistu. Soovitame maakasutusotsarve täpsustada. Punkt 5. Tartu mnt 1, Elva linn elamu väljaarvamine kohaliku tähtsusega kultuuripärandi nimistust. Selgitus: Kuna tegemist on Elva linna teadaolevalt vanima hoonega, siis soovitame kaaluda hoone kultuuripärandi staatuse taastamist. Erinevatest ajastustest hooned annavad linnadele mitmekihilisuse, mida saab läbimõeldud planeerimisprotsessis kajastada linnaruumi dünaamikas. Punk 6. arheoloogiapärandit puudutavad punktid. Muinsuskaitseameti poolt koostatud arheoloogiatundlike alade analüüs ja kaardikihid on lisatud kirjale. Palume esitatud aladega arvestada üldplaneeringus. Juhime tähelepanu ,et kui üldplaneeringut lisaselgitustes väljatoodud põhjenduste alusel täiendada ei ole võimalik, tuleb siiski valla edasistes planeerimisprotsessides erilist tähelepanu pöörata tegevustele, mis toimuvad arheoloogiatundlike aladel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Inga Raudvassar Tartumaa nõunik Tel:53326573 E-post: [email protected] 2 (2) Muinsuskaitseamet Elva valla arheoloogiapärand Seletuskiri Elva valla üldplaneeringu juurde Ulla Kadakas, Helena Kaldre, Martti Veldi (Muinsuskaitseamet) Joonis 1. Elva valla arheoloogiamälestised. Elva valla arheoloogiamälestised Elva vallas on 2021. aasta septembri seisuga riigi kaitse all 101 arheoloogiamälestist, millele lisandub 5 kultuurimälestiste registris arvel olevat asulakohta ning 1 lohukivi (joonis 1, lisa 1). Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete kontrollimine jõudis lõpule 1997.-1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti muistised (taas) riigi kaitse alla. Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist võtta vaid vähesed. 1 Muinsuskaitseamet Kõige rohkem on riikliku kaitse alla Elva vallas võetud matmispaikasid (66) ning elupaikasid (23+5), millele lisandub 9+1 looduslikku pühapaika, 8 kindlustatud kohta ning 1 kabeliase (vt lisa 1; tabel 1). Muistise tüüp Arv 1 8 9 23 Elupaigad 23+5 Matmispaigad 66 66 Looduslikud 9+1 pühapaigad Elupaigad Matmispaigad Looduslikud Kindlustatud Kabeliase Kindlustatud 8 pühapaigad kohad kohad Kabeliase 1 Tabel 1. Elva valla arheoloogiamälestised tüübiti. Planeerimisel arheoloogiapärandiga, sh ka ajalooliste looduslike pühapaikadega arvestamise hõlbustamiseks on maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks koondatud tabelisse (vt lisa 2). Mälestised on rühmitatud liigi kaupa (kindlustatud kohad, elupaigad, matmispaigad, pühapaigad, töö- ja suhtluspaigad). Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest ning töid kavandades küsida tingimusi Muinsuskaitseametilt. Tabelis esitatud tegevused ja leevendusmeetmed on soovituslikud, kuid neid järgides on kõige paremini tagatud mälestiste säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana. Mälestistel ja kaitsevööndites ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise ja väljakujunenud ajaloolise miljöö tagamiseks tuleb neil aladel arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad mälestise olemusest ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude pinnasetöödega, samuti raietöödega, sest nende tegevuste käigus on oht kahjustada mälestise arheoloogilist kultuurkihti (pinnast) või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine), väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud) passiivsem kasutus (heinamaa, karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad arheoloogiamälestised aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust, mis on oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks. 2 Muinsuskaitseamet Elva valla arheoloogiatundlike alade analüüs Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab erialateadmisi nende ära tundmine. Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed, mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1-5 cm suurused töödeldud või töötlemata kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid. Elva vallas on potentsiaalsed kiviaja leiukohad valdavalt seotud Võrtsjärve ja Emajõe vahelises madalikus paiknevate soosaarte edelakalda ning Keeri järve, Karijärve ning Väikse-Emajõe kõrgemate kallastega. Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule elulaadile mindi Eestis valdavalt üle pronksiaja jooksul, mil elanikkond muutus järk-järgult suhteliselt paikseks. Pronksi- ja varase rauaaja asustus oli arvatavasti väga hajus, üksiktaluline, ehitised puidust. Sellised rajatised ei jäta maapinda püsivaid jälgi, mistõttu on neid elupaiku väga raske avastada – jälgedeks võivadki olla vaid põlenud kivipurd, savinõude killud ja loomaluude tükid. Rauaaja jooksul asustuspilt muutus, tekkisid suuremad külad koos neid ümbritsevate põlispõldudega. Need külad on sageli kasutusel veel tänapäevalgi, mistõttu toona tekkinud arheoloogiline kultuurkiht pole kuigi hästi säilinud: pidevalt on ehitatud uusi maju, mõne talu mahajätmisel on see põlluks küntud jne. Samas võib kuskil maapõues künnikihi all olla säilinud kunagisi hoonepõhju, koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest maasse peidetud väärtvara. Keskaja ja uusaja jooksul on asustus laienenud, mõisate rajamise käigus on pidanud talud ja külad nii mitmeski paigas nihkuma paremate põllumaade äärealadele. Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka matmispaigad. Matusekombestik on aastatuhandete jooksul olnud väga erinev: oma kodakondseid on maetud eri asendites (siruli, kägaras) maahaudadesse, millest maa peale püsivaid jälgi ei jää; pronksiajast saadik on rajatud ka maapealsete rajatistega kalmeid: kividest (kivikalmed) ja pinnasest (kääpad). Surnuid on nii põletatud, kui ka laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel valdavaks kristlik matusekombestik, kuid püsima jäid külakalmistud – kõiki surnuid ei viidud kihelkonnakirikute juurde kalmistule. Seetõttu on oluline tähele panna vanade külade läheduses olevaid liivaseid künkaid, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena. Andmestik Elva valla arheoloogiatundlike alade prognoos põhineb järgmiste allikate analüüsil: Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud teated, hobiotsijate 3 Muinsuskaitseamet otsinguaruannetes edastatud leiuinfo1, info külade esmamainimise kohta2 ning Maa-ameti geoportaalis kätte saadavad ajaloolised kaardid3. Muinsuskaitseamet teostab järjest ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuri, uue info selgudes edastatakse see vallale. Üks olulisemaid allikaid, kuhu on koondatud info mitte kaitse all olevate arheoloogiliste muististe kohta on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Lisaks juba kaitse all olevatele mälestistele on andmebaasis teateid mitmete muinas- ja keskaegsete asulakohtade ning arheoloogiliste leiupaikade, matmispaikade, kirikuasemete ja looduslike pühapaikade kohta. Paljusid kohti pole arheoloogid maastikul jõudnud veel uurida ega piiritleda, seetõttu pole suur osa nendest mälestiste nimekirja jõudnud. Joonis 2. Elva valla arheoloogiatundlikud alad. Eesti kohanimeraamatu andmeil on Elva valla varaseimate külade esmamainimine peamiselt Liivi sõja järgsest ajast 16. sajandi lõpul või 17. sajandi algusest. Üksikute külade esmamainimine allikates on toimunud 14. ja 15. sajandi dokumentides, enamasti seoses maade jagamisega. Paljusid külasid on mainitud esmakordselt ka 18., 19. ja 20. sajandil. Arheoloogiapärandi prognoosimisel võetakse arvesse esmajoones külad, mille esmamainimine jääb 15.–17. sajandisse. 1 Informatsioon Muinsuskaitseametis 2 Eesti kohanimeraamat https://www.eki.ee/dict/knr/ 3 peamiselt Schmidti Eestimaa / Rückeri Liivimaa aluskaardid (XIX saj. / 1884) 4 Muinsuskaitseamet Alates 2011. aastast on Elva vallast Muinsuskaitseametini jõudnud hobiotsijate leide, mille hulgas on esemeid või nende katkeid varasest metalliajast kuni uusajani. Lisaks leidudele on arheoloogiapärandi prognoosimise mõttes oluline info ka see, kus hobiotsijad otsimas käivad. 1. maist 2019. aastal peavad hobiotsijad oma otsingule minekust saatma Muinsuskaitseametile teavituse – otsinguteateid on sellest ajast alates Elva vallast saadetud mõnikümmend. Ülal kirjeldatud andmeid arvesse võttes kanti kaardile 47 suuremat või väiksemat piirkonda (joonis 2), mille kohta on registreeritud erinevaid arheoloogiateateid ning uute muististe avastamise tõenäosus on suur. Arheoloogiatundlike alade prognoosist tulenevad ettepanekud üldplaneeringule Osad arheoloogiamälestised on maa peal nähtavad (kivikalmed, kääpad, linnused jmt), samas kui teisi (nt asulakohad, maa-alused kalmistud jmt) ei ole võimalik pelgalt vaatluse põhjal maastikust eristada. Arheoloogiamälestiste iseloomulikuks tunnuseks on arheoloogiline kultuurkiht, mis maapiirkondades on enamasti äärmiselt õhuke (keskmiselt 10-50 cm) ja asetseb kohe huumuskihi all. Arheoloogiapärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu, sest tavapäraste tegevuste käigus ei kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal ladestunud ja tänini säilinud arheoloogilistele kihtidele. Kui aga mõnes paigas kavandatakse suuremat ehitustööd või kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade jooksul ladestunud pinnasekihid hävivad või pööratakse segamini. Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olevale infole mitte kaitse all olevatest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel (45 kohta) tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. 5 Muinsuskaitseamet aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. 6 Muinsuskaitseamet LISA 1. Elva valla arheoloogiamälestised ning nende kaitse alla võtmise otsused/määrused. Kultuurimälestiste registris arvel olevad muistised on lisatud nimekirja lõppu tähistusega A. Reg. Nr Nimi Kaitse alla Otsus/määrus Kaitse all 1925- võetud 1940 4268 Puhja kirikuaed 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 74 4270 Rannu kirikuaed 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 74 4277 Rõngu kirikuaed 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 74 12787 Linnus "Kalevipoja 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite säng", "Kabelimägi" Nõukogu määrus nr 573 12788 Linnus "Peedu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Kerikmägi" Nõukogu määrus nr 573 12789 Kalmistu 29.11.1972 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 378 12790 Kalmistu "Kabelimägi" 29.11.1972 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 378 12830 Asulakoht 12831 Kalmistu 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12832 Kalmistu "Paabu 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN kabel" Täitevkomitee otsus nr 328 12833 Kalmistu 24.04.1985 Tartu Rajooni RSN "Kabelimägi", Täitevkomitee otsus "Kerkomägi" nr 138 12834 Asulakoht 12835 Asulakoht 12836 Kivikalme "Kabeliase" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12837 Kultusekivi 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 346 12838 Kalmistu 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN "Vaimumägi" Täitevkomitee otsus nr 328 7 Muinsuskaitseamet 12839 Asulakoht 21.12.1979 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 515 12840 Linnus "Alt-Laari" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12841 Linnus "Erumäe 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart kants" Nõukogu määrus nr 573 12842 Asulakoht 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 328 12843 Kalmistu 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN "Kalmakmägi" Täitevkomitee otsus nr 328 12844 Kivikalme 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN "Ohvrimägi", Täitevkomitee otsus "Hiiemägi" nr 328 12909 Asulakoht 12910 Asulakoht 12911 Kalmistu "Kabelimägi" 12912 Asulakoht 12913 Kalmistu 12914 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 12915 Kavilda vasallilinnuse 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite "Siidrilinn" Nõukogu määrus nr kultuurkiht 573 12916 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12917 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12918 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12919 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12920 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12921 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 8 Muinsuskaitseamet 12922 Ohvriallikas "Kave 21.12.1979 Tartu Rajooni RSN läte" Täitevkomitee otsus nr 515 12923 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12924 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12925 Kivikalme "Varrete" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12926 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12927 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12928 Asulakoht 12929 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 12930 Ohvrikivi "Heavaimu 21.12.1979 Tartu Rajooni RSN kivi" Täitevkomitee otsus nr 515 12931 Ohvrikivi "Kurjavaimu 21.12.1979 Tartu Rajooni RSN kivi" Täitevkomitee otsus nr 515 12932 Asulakoht 12933 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12934 Kalmistu 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 74 12935 Asulakoht 12936 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12937 Asulakoht 12938 Kalmistu 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12939 Asulakoht 12940 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9 Muinsuskaitseamet 12941 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12942 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12943 Asulakoht 12944 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12945 Kivikalme 27.04.1983 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 173 12946 Kalmistu 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12947 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12948 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12949 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12950 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12951 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12952 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12953 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12954 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12955 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12956 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12957 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 10 Muinsuskaitseamet 12958 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12959 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 12960 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart "Sandimärdi" Nõukogu määrus nr 573 12961 Asulakoht 24.04.1985 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 138 12962 Kalmistu "Kalmemägi", "Võllamägi" 12963 Kalmistu 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 328 12964 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite "Kalmemägi" Nõukogu määrus nr 573 12965 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite "Pangamäed" Nõukogu määrus nr 573 12966 Kivikalme 28.07.1976 Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr 435 12967 Asulakoht 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 328 12968 Asulakoht 11.11.1986 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 328 12969 Kalmistu "Kabelimägi" 22.03.1989 Tartu Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 74 12970 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite "Hiugemägi", Nõukogu määrus nr "Hingemägi" 573 12971 Kabeliase 12972 Kalmistu "Taremägi" 12973 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart "Pärnamägi" Nõukogu määrus nr 573 13120 Asulakoht 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 346 11 Muinsuskaitseamet 13121 Kalmistu "Juudamägi" 13.02.1975 Valga rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 46 13122 Kalmistu "Lüllemägi" 19.08.1986 Valga rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 217 13123 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 13124 Linnus "Aakre 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Kivivare linnamägi" Nõukogu määrus nr 573 13127 Linnus "Vooremägi" 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 13129 Pelgupaik 18.04.1989 Valga rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 115 13130 Kalmistu "Mulgi 19.08.1986 Valga rajooni RSN kabel" Täitevkomitee otsus nr 217 13131 Kivikalme 13.02.1975 Valga rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 46 13132 Kivikalme 13.02.1975 Valga rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 46 13133 Kivikalme 13.02.1975 Valga rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 46 13134 Kivikalme 13.02.1975 Valga rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 46 13135 Kultusekivi 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 346 13136 Kalmistu 18.04.1989 Valga rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 115 A28951 Asulakoht A28947 Asulakoht A28946 Asulakoht A28945 Asulakoht A28944 Asulakoht A28943 Lohukivi 12 Muinsuskaitseamet Lisa. Maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks. ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL TEGEVUSED LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi SOOVITAVAD, säilitavate erisustega arvestamine. SOBILIKUD, Keskaegsete linnuste puhul maapinnal nähtavate müüride konserveerimine; puude ja põõsaste kasvu piiramine, võimalusel vähemalt üks kord aastas LINNUS / VAJALIKUD niitmine; olemasolevate jalgradade ja linnusele juurdepääsu tagavate treppide korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, vajadusel KINDLUSTATUD tegevuskava koostamine. ASULA/KESKAEGNE KINDLUSTATUD KOHAD MEETMED LINNUS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); MAAKASUTUSE Mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. NEGATIIVSE MÕJU Rekonstruktsioone, vaateid segavaid väikevorme või ehitisi linnusele ja selle põhivaatesuundadesse mitte kavandamine. LEEVENDAMISEKS Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senine sihtotstarbeline SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; kasutamine, sh väärtusi säilitavate SOBILIKUD, olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid erisustega arvestamine; olemasolevate VAJALIKUD jalgradade korrashoid, infotahvlite PELGUPAIK paigaldamine ja korrashoid MEETMED MAAKASUTUSE Olemasoleva keskkonna säilitamine; Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. NEGATIIVSE MÕJU mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. LEEVENDAMISEKS maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel SOOVITAVAD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi kasutamisel arheoloogilisi arheoloogilisi väärtusi SOBILIKUD, arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega arvestamine, väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega VAJALIKUD arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub otsene hooldusvajadus puudub; võib arvestamine, otsene arvestamine, otsene ASULAKOHT kasutada rohusööjate karjamaana hooldusvajadus puudub hooldusvajadus puudub; külaplatsina kasutamine; MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Kui on vajadus uute MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh Võib kasutada rohusööjate cm) sügavamale minevate ehitiste rajamiseks, tuleb NEGATIIVSE MÕJU raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) karjamaana maaharimisviiside mitte kaevetööde alal tagada ELUPAIGAD LEEVENDAMISEKS kasutamine uuring. SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; infotahvlite SOBILIKUD, paigaldamine ja korrashoid. VAJALIKUD Üldjuhul uusi ehitisi KIVIAJA ASULAKOHT Tegevusi mitte MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on kavandada, MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste Mitte teostada olemasoleva NEGATIIVSE MÕJU Ehitisi mitte kavandada. maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb süvendustöid keskkonna LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada säilitamine uuring. MEETMED MAAKASUTUSE Mitte teostada JÄRVEASULA NEGATIIVSE MÕJU süvendustöid LEEVENDAMISEKS MATMISPA Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; mälestisi ümbritseva maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate SOOVITAVAD, IGAD KIVIKALME / KÄÄBAS / erisustega arvestamine; üldjuhul (kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga; märgitud tabelis eraldi) regulaarsed SOBILIKUD, KALMEVÄLI hooldusraied ja võsa kasvamise piiramine; soovitav on poollooduslike koosluste taastamine; hoolduse tagamiseks võib kivikalmete / kääbaste VAJALIKUD piirkondi kasutada väiksemate rohusööjate karjamaana; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, olemasolevate radade korrashoid 13 Muinsuskaitseamet Kivikalmete / kääbaste alal on maaharimine keelatud. Vähemalt 5 m mälestise MEETMED Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); välispiirist mitte künda. MAAKASUTUSE Uusi rajatisi mälestise tormimurdu põhjustavate tingimuste ära hoidmata. Põllutööde käigus kalme / kääpa NEGATIIVSE MÕJU alale mitte kavandada Ehitisi mitte kavandada. kõrvale kive, pinnast, risu mitte LEEVENDAMISEKS kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid võib eemaldada kaasates arheoloogi. Kavandada kündmise lõpetamist Maa senisel Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa ja kalmistu ala püsirohumaaks sihtotstarbelisel SOOVITAVAD, senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega või metsamaaks kujundamist, et kasutamisel SOBILIKUD, arvestamine; kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga vältida seni säilinud inimjäänuste arheoloogilisi väärtusi VAJALIKUD võib teha hooldusraieid ja võsa kasvu piirata, võib kasutada rohusööjate karjamaana ja hauapanuste edasist lõhkumist säilitavate erisustega ja pinnase erodeerumist. arvestamine KALMISTU Uuendusraieid mälestise alal mitte Üldjuhul uusi ehitisi MEETMED kavandada, et tagada võimalikult vähene Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on Töödel maapinna mitte MAAKASUTUSE sekkumine ja kalmistu säilimine cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste kahjustamine; NEGATIIVSE MÕJU väljakujunenud metsases keskkonnas, maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb Ehitisi mitte kavandada. LEEVENDAMISEKS hooldusraiet võib teha määral, mis ei kahjusta Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada maapinda ja väljakujunenud miljööd. uuring. 14 Muinsuskaitseamet ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL TEGEVUSED LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU SOOVITAVAD, Võimalikult vähene inimsekkumine; traditsioonilise kasutuse tagamine; üldjuhul sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja SOBILIKUD, korrashoid; heina, põllu- ja karjamaadel paikneva looduslike pühapaikade hoolduseks sobib kõige paremini karjatamine ja niitmine; sobib vähene võsa piiramine, et parandada mälestise VAJALIKUD külastavust; künnipõllu all olevate looduslike pühapaikade alal on soovitav kavandada kündmise lõpetamist ja ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist AJALOOLISED Metsase keskkonna LOODUSLIKUD säilitamine; PÜHAPAIGAD ajalooliste teede (OHVRIKIVID, - MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste Ajalooliste teede mahu ja kulgemis mahu ja kulgemis ALLIKAD, MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid Üldjuhul uusi ehitisi Mitte teostada teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute säilitamine, uute kraavide vm rajatiste säilitamine, uute HIIEKOHAD) NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. mitte kavandada süvendustöid kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. planeerimise vältimine. kraavide vm LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. rajatiste planeerimise PÜHAPAIGAD vältimine. SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; SOBILIKUD, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; mälestiseni viivate teede korrashoid. VAJALIKUD Künnitegevus suunata mälestisest minimaalselt 5 m kaugusele; piirata puude ja põõsaste kasvu Piirata puude ja põõsaste KULTUSEKIVI / vahetult kivi läheduses, et vältida kasvu vahetult kivi LOHUKIVI MEETMED juurtest tingitud lõhkumist, läheduses, et vältida MAAKASUTUSE Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud huumuse kuhjumist kivile ning juurtest tingitud NEGATIIVSE MÕJU lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist vaadeldavuse kadumist; lõhkumist, huumuse LEEVENDAMISEKS Põllutööde käigus kultusekivi kuhjumist kivile ning juurde põllukive, pinnast jm risu vaadeldavuse kadumist mitte kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid võib eemaldada kaasates arheoloogi. SOOVITAVAD, SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub VAJALIKUD TÖÖ- JA SUHTLUSPAIGAD SADAMAKOHT / Üldjuhul uusi ehitisi RAUASULATUSKOHT MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on / MUISTSED PÕLLUD MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada uuring. SOOVITAVAD, SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub VAJALIKUD MUISTNE TEE / PAKKTEE MEETMED Töid tehes ei tohi maapinda kahjustada. MAAKASUTUSE Ehitisi ja uusi turbakaevandusi mitte kavandada. NEGATIIVSE MÕJU Veerežiimi mitte muuta, et orgaanilise materjali säilimiseks vajalik keskkond oleks tagatud. LEEVENDAMISEKS 15 12960 12931 12925 12923 12914 12930 12924 A28945 12945 12944 12929 12928 1291212913 12918 12926 12922 12933 12932 12927 4268 12915 12909 12936 12943 1291112910 12935 A28943 12832 12830 12831 4270 12833 12839 12840 12937 12841 12938 12834 12835 12838 12843 12842 1283612837 12844 12787 12789 12788 12790 12946 12956 12957 12940 12949 12951 12939 12950 12941 12942 12934 12971 12973 12961 A28947 A28946 12962 12970 12968 4277 12967 Arheoloogiatundlik ala 12964 12966 1296312965 Arheoloogiamälestis Arvel muistis 13133 13134 12969 13131 13132 13130 13122 13127 A28951 Valla piir 13135 13136 13124 13123 13121 0 3 6 Km 13129 09.09.2021 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2021 12960 12931 1292512923 12930 12924 12914 A28945 12945 12944 12928 12929 1291212913 12918 12926 12922 12933 12932 129274268 12915 12909 12936 12943 1291112910 12935 A28943 12832 12830 12831 4270 12833 12839 12840 12937 12841 12938 12834 12835 12838 1284312842 1283612837 12844 12787 12789 12788 12790 12946 12956 12957 12940 12951 12939 12950 12941 12942 12934 12972 12971 12973 12961 A28947 A28946 12962 12970 12968 4277 12967 12964 12966 12963 12965 13133 13134 12969 Arheoloogiamälestis 13130 13122 Arvel muistis 13127A28951 13135 Valla piir 13136 13124 13123 13121 13129 0 3 6 Km 09.09.2021 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2021 Saatja: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Saadetud: 10.09.2021 17:26 Adressaat: elva elva ee <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]> Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Muinsuskaitseameti vastus Reg.nr: 1.1-7/2388-6Saatja nr: 6-1/20-77Sisu: Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste seisukohadEdastan Muinsuskaitseameti vastuse.LugupidamisegaInga RaudvassarTartumaa nõ[email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel