dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-145
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎14-115332-145 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice464 KB

Sisu (failidest)

Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-145 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ ja kaasesitajate2 poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Avalikul väljapanekul Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ ja kaasesitajate poolt esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse3 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus: Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ esitas koos kaasesitajatega arvamuse: „Jõe 13 vahetus läheduses olevate kinnistute (Aleksandri tn 53 // Jõe tn. tn 4 // 6 KÜ; Turu 27a, Tartu; Jõe 9a, Tartu, Jõe tn. 4-9, Tartu; Aleksandri 51, Tartu) omanikud tunnevad muret Aqua Marina AS üldplaneeringuga seoses tehtud ettepaneku osas. Aqua Marina AS poolt esitatud eskiisis toodud planeeringulahendus põhjustaks ilmseid kahjulikke mõjusid naaberkinnistule ja kavandatav hoone ei sobitu taotletud kujul ümbritsevasse keskkonda ning ei ole sellisel kujul vastu võetav. Jõe tn 13 krundi suuruseks on 1348 m2 ning planeeringuga nähakse ette olemasoleva 177,6 m² suuruse ehitisealuse pinnaga 8,9 m kõrguse hoone asemele ehitusõigus 7-korruselisele hoonele. Hoone kavandatakse valdavas osas krundi piiridele. Sellise lahendusega kaasneb aga oluline riive naaberkinnistute omanikele. Nimelt asub planeeritav kinnistu Aleksandri tn 53 // Jõe tn 4 // 6 (katastrinumber 79301:001:0069) kinnistust kagu suunal, mistõttu takistab planeeritav hoone päikesevalguse levikut naaberkinnisasjale. Päikesevalguse levikut takistab eeskätt asjaolu, et planeeritava hoone kõrguseks on soovitud 7 korrust. Üldplaneeringu järgi olemasolevat haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada ja kohaldada puhkamiseks ning muuta ala läbivalt jalgsi liikumiseks. Ei bensiinijaam ega 7- korruseline ärihoone, arvestades parkimise vajadust ning jättes haljastuse vaid Sõpruse silla poolsele kinnistu osale, toodud eesmärke kindlasti ei teeni. Lisaks ehitusmahu suurenemisega kuulub likvideerimisele suurem osa olemasolevaid puid, mis samuti ei täida haljasmaa maksimaalse säilitamise eesmärki. Arvestades, et antud piirkonnas on vähe haljastust, siis on ettepanek seda säilitada ja mitte muuta ehitusmahtu suuremaks kui see Jõe 13 kinnistul antud hetkel on. 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Aleksandri 53//Jõe tn 4//6 Tartu KÜ, Hansahotell-Tartu OÜ, Autounion OÜ, Talleks AS 3 Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 Lisaks sellele, et 7-korruseline hoone takistab päikesevalguse levikut naaberkinnistule, ei sobi sellise suurusega hoone Karlovasse kui miljööväärtuslikule alale. Aleksandri tänaval asuvad mitmed miljööväärtuslikud hooned, neist lähim Jõe tn 13 kinnistule on Aleksandri 42/44, mis on planeeritava ala piirinaabriks. Miljööväärtuslikku ala eesmärgiks on säilitada kogu ala arhitektuursed ja kunstilised detailid eksterjööris ning ala üldmulje. Just Karlova terviklikkus ja ühtsus on selle väärtuseks. Karlova on tuntud oma madalate puitmajade poolest, millel on intiimsed sisehoovid, mitte 7-korruseliste büroohoonete poolest. Karlovas olevad äripinnad on praegu oma arhitektuurilt tagasihoidlikud ja piirkonda sobituvad (nt Aleksandri 42 asuv äripind, aga ka Kalevi jt). Käesolevale kirjale on lisatud ka Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ poolt tellitud ümbritsevate hoonete kõrgusarvutused, mis teostati seoses Aleksandri tn 53 // Jõe tn 4 // 6 kinnistul arendatavate kortermajade detailplaneeringu raames. Jooniselt on näha, et kogu ümbritsevate hoonete maksimaalsed absoluutne kõrgused jäävad alla 46 m. Ka Aleksandri tn 53 // Jõe tn 4 // 6 kinnistule rajatavate kortermajade absoluutne kõrgused on 45-46 m. Selline ehitiste maksimaalne kõrgus sätestati just seetõttu, et uued majad ei eristuks oluliselt olemasolevast hoonestusest – nii on Aleksandri 53 planeeritud kolmekorruseliseks ja Jõe 4 ja 6 vaid kahekorruselised. Võimaldades ehitada kohe naaberkinnistule 7-korruseline eristuv büroohoone, on arusaamatu, sest millistest alustest kohalik omavalitus linnaplaneerimisel sel juhul lähtub. Naaberkinnistul toimunud planeeringulahendusega pingutamine ja selle vastavusse viimine Karlova väärtustega tundub olevat kui tühi töö, kui selle devalveerib täielikult praegune planeeringulahendus. Sellisena pole naaberkinnistute omanike huvid piisavalt kaitstud. Kui üldplaneering viiakse ellu Aqua Marina AS eskiisis näidatud kujul, näeks inimesed juba kesklinna poolt liikuma asudes Aleksandri tänava lõpus kõrguvat suurt hoonet, mis ei ühti absoluutselt miljööga, millesse ülejäänud hooned (nii uued kui vanad) Aleksandri tänaval ja ka mujal Karlovas hoolega panustanud on. Aleksandri tänaval liiklejate tähelepanu koondub ühele kontrastselt erinevale suurele hoonele, jättes väikesed madalad puumajad, mis peaksid tegelikult olema Karlova esinduslikkuseks, täielikult tähelepanuta. Lisaks saaks Aleksandri tänava otsas kõrguv hoone visuaalselt taustaks ka teistele madalatele puumajadele (nt liikudes mööda Kalevi tänavat). Eeltoodust tulenevalt ei ole ümbritsevast eristuv domineeriv hoone kogu Karlova elukeskkonda silmas pidades mõistlik ja planeeritava hoone mahtu (nii kõrgust kui ehitusalust pindala) tuleb seetõttu vähendada kuni 2-3 korruseni. Lisaks tuleb sätestada planeeringus ka ehituslikke tingimusi projekteerimiseks ehk Karlovale omaste elementide (nt puidu kasutamine hoone konstruktsioonides ja fassaadil) kasutamine ning läbi mõelda selle arhitektuuriline sobitumine teiste ümbritsevate hoonetega. Lisaks on olulised puudused seoses liikluskorraldusega. Esiteks on juba praegu Aleksandri ja Jõe tänava ristumiskoht võrdlemisi ohtlik. Aleksandri tänavalt Jõe tänavale vasakpööret sooritades on raske hinnata, kas mõni auto on Sõpruse sillalt mahasõitu sooritamas või mitte, samuti on antud mahasõidul autode kiirused üsna suured. Planeeringu järgi ulatub kavandatud hoone veelgi enam olemasoleva hoonega võrreldes mahasõidule lähemale, mistõttu piirab see oluliselt Aleksandri tänavalt vasakpööret sooritades vaadet mahasõidule ja sealt tulevatele sõidukitele. Seetõttu tuleb üldplaneeringus sätestada ka kohustus kooskõlastada ehitis ja liikluskorraldus Transpordiametiga. Juba täna on liikluskoormus Aleksandri tänavalt võrdlemisi suur, seda suurendavad tulevikus veelgi enam juba valminud Jõe 4 ja 6 kortermajad ning peagi ehitamisele minev Aleksandri 53 kortermaja. Kui suureneb liiklusesse sisenevate autode hulk ka Jõe tn 13 kinnistult ja seda planeeritud mahus, muutub Aleksandri tänavalt 3 vasakpöörde sooritamine äärmiselt keeruliseks. Seega tuleb kavandatava hoone ehitusalust pinda oluliselt vähenda ja jätta see olemasolevate mahtudeni. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas suudab kavandatav 7-korruseline hoone, mille parkimiskohtade arv kinnistul on planeeritud ca 35 kohta, tagada üürnike ja külaliste parkimise. Ühe 90 m2 büroopinnale planeeritud üks parkimiskoht ei taga reaalses elus normaalset vajadust ja seega liiguvad autod teiste kinnistutele. Kui Aleksandri ja osalt Jõe tn ääres on võimalik ajutiselt autoga peatuda, siis Jõe 13 kinnistul seda kuidagi teostada pole võimalik. Lisaks asub Jõe tn 13 kinnistu ees bussipeatus. Juba täna on Aleksandri tänaval parkimas palju sõidukeid, kuivõrd linna tasulist parkimisala on laiendatud ja kesklinnas töötavad inimesed püüavad parkida Aleksandri tänava osale, millest alates on parkimine piirkonnas tasuta. Parkimiskohtade nappust suurendavad ka peatselt valmivad Aleksandri 53, samuti Jõe 4 ja 6 ehitatavad hooned – parkimiskohti vajavad ka kortermajade elanike elanikud jne. Seetõttu pole mingil juhul võimalik, et osa parkimist viiakse kinnistu piirest väljapoole. Ühtlasi on probleemiks, et hoone teenindamiseks kavandatud sissesõit saab olema munitsipaalomandis oleva maa kaudu. Seega satub kogu Jõe tn 13 kinnistuga külgnev transpordimaa Jõe tn 13 kinnistu omanike huvisfääri. Tegemist on munitsipaalomandi sisulise võõrandamisega. Selline võõrandamine või kasutusse andmine ei ole kooskõlas põhimõttega, mille järgi kohaliku omavalitsuse omandi võõrandamine peab toimuma läbipaistvalt (nt konkursi korras või avalikul enampakkumisel). Praegusel juhul planeeringuga linna omandis oleva maa kasutuse määramine ei oleks õiguspärane. Kokkuvõttes leiavad allakirjutanud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei saa teostada Aqua Marina AS eskiisis toodud tingimustel. Planeerimisel tuleb arvestada muude vastandlike huvidega, mistõttu ei saa isikutel olla ootust, et planeeringut sellises mahus ka tegelikult realiseerida saab. Esiteks tuleb hoone mahtu planeeringus oluliselt vähendada, seda nii ehitusaluse pindala kui ka kõrguse osas (mh määrata kindlaks hoone maksimaalne absoluutne kõrgus), et mitte piirata päikesevalguse levikut naaberkinnistule, samuti muuta kõrghaljastuse asukohta selliselt, et see teeniks oma eesmärki muuta kogu loodav keskkond kõigile isikutele hubasemaks. Samuti tuleb hoone planeerida kinnistu idapoolsesse külge. Selliste muudatuste sisseviimisel arvestatakse kõige enam naaberkinnistute elanike huvidega kui ka liiklusohutusega. Kuivõrd juba praegu on planeeringualal probleeme liikluskorraldusega, tuleks planeering kooskõlastada ka Transpordiametiga. Kavandatav hoone tuleb planeerida selliselt, et see sobituks ümbritsevasse keskkonda ja arvestaks Karlova kui miljööväärtusliku ala omapäradega. Mitte kuidagi ei sobi sellese miljööväärtusliku alale bensiinijaam.“ Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt ning selgitas oma seisukohta järgnevalt: „LV otsustas 13.04.2021 Aqua Marina AS ettepanekut mitte arvestada järgmistel kaalutlustel: Jõe tn 13 kinnistu asub Karlova linnaosas, üldplaneeringu üksuses EK5, Jõe ja Aleksandri tänavate otsas ning Sõpruse silla maapealse osa vahetus läheduses. Ajalooliselt tihedam linnaosa ehitati põhjalikult ümber seonduvalt Sõpruse silla rajamisega ning ainsaks silla kõrval paiknevatest kinnistutest jäi hoonestatuks Jõe tn 13. Ülejäänud osa muudetud kõrghaljastusega puhveralaks silla ja säilinud hoonestuse vahel. Kõrghaljastusega puhverala, mis on vabalt kasutatav ja läbitav ka kõigile linnakodanikule, peab linnavalitsus jätkuvalt oluliseks, vähendamaks Sõpruse silla liiklusest tulenevaid häiringuid. Tartu linna üldplaneeringuga leiti, et Jõe tn 13 kinnistu puhul on tegemist asukohaga, kuhu võiks sobituda linnaehitusliku dominandina ka kõrgem ja sihvakam hoone, eeldusel, et ehitis koos nõuetekohase haljastuse ja parkimisega jääb kinnistu piiresse ning täpsem piirkonna analüüs toetab seda. Koostamisel oleva detailplaneeringu menetluse käigus täiendavalt läbi 4 viidud mahulised ja funktsionaalsed analüüsid näitasid, et piirkonda sobiva tiheduse korral tuleks kavandatav 7-kordne hoone liigselt väikese põhjapindalaga ja ei ole funktsionaalselt otstarbekas. Suurema mahu korral, oleks tegu liialt tihedalt hoonestatud kinnistuga ning kinnistule ei jääks ruumi ei nõuetekohaseks haljastuseks ega parkimiseks. Täiendavalt on oluline kinnistu lähiala planeeritud linnaehituslik tervik. Lähi piirkonnas (Aleksandri ja Jõe tänavaäärsed) kinnistud on hoonestatud 2-4 kordsete hoonetega. Alast edelas paiknevatel Jõe tn 11 ja Jõe tn 9 kinnistutel kehtib detailplaneering ehitusõigusega kahekorsetele ärihoonetele. Kinnistul Aleksandri tn 53 // Jõe tn 4 // Jõe tn 6 kehtiva detailplaneeringu kohaselt on kinnistule lubatud 2-3 kordsed korterelamud täiendavate äripindadega. Tulenevalt eelmainitud täiendavatest linnaehituslikest analüüsidest ja sellest, et lähiümbruses paiknevate ärimaade üldtingimused lubavad hoonete korruselisuseks 2-4 korrust, on LV seisukohal, et ka Jõe tn 13 kinnistul tuleb määrata hoone võimalikuks korruselisuseks üldplaneeringus 2-4. Linna hinnangul ei kaasne muudatusega lähiala kinnistute omanikele ülemääraseid negatiivseid mõjusid.“ Kirjalikul ärakuulamisel Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ Rahandusministeeriumile ei vastanud ja täiendavaid selgitusi oma arvamuse osas ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole. Rahandusministeerium esmalt selgitab, et andis Aqua Marina AS-le üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ja linnavalitsuse poolt arvestamata jäetud ettepaneku kohta oma kirjaliku arvamuse, milles on muuhulgas toodud, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Koostatud planeeringulahenduse sobivust ja vajalikkust antud asukohas on üldplaneeringu vastuvõtmisega kinnitanud ka Tartu Linnavolikogu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Niisiis kuhu ja kui kõrgeid hooneid üldplaneeringuga kavandada on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Heakskiidu andjal puudub pädevus kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, millise lahenduseni üldplaneeringus peab jõudma. Rahandusministeeriumi hinnangul on Tartu Linnavalitsus esitatud ettepanekut kaalunud ja seda osaliselt ka arvestanud. Toodud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. 4 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“ 5 Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Rahandusministeeriumi arvamusel on antud juhul tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel