Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-145
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ
ja kaasesitajate2 poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud
arvamusele.
Avalikul väljapanekul Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ ja kaasesitajate poolt
esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse3 seisukoht ja Rahandusministeeriumi
arvamus:
Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ esitas koos kaasesitajatega arvamuse:
„Jõe 13 vahetus läheduses olevate kinnistute (Aleksandri tn 53 // Jõe tn. tn 4 // 6 KÜ; Turu
27a, Tartu; Jõe 9a, Tartu, Jõe tn. 4-9, Tartu; Aleksandri 51, Tartu) omanikud tunnevad muret
Aqua Marina AS üldplaneeringuga seoses tehtud ettepaneku osas. Aqua Marina AS poolt
esitatud eskiisis toodud planeeringulahendus põhjustaks ilmseid kahjulikke mõjusid
naaberkinnistule ja kavandatav hoone ei sobitu taotletud kujul ümbritsevasse keskkonda ning
ei ole sellisel kujul vastu võetav.
Jõe tn 13 krundi suuruseks on 1348 m2 ning planeeringuga nähakse ette olemasoleva 177,6 m²
suuruse ehitisealuse pinnaga 8,9 m kõrguse hoone asemele ehitusõigus 7-korruselisele
hoonele. Hoone kavandatakse valdavas osas krundi piiridele. Sellise lahendusega kaasneb aga
oluline riive naaberkinnistute omanikele. Nimelt asub planeeritav kinnistu Aleksandri tn 53 //
Jõe tn 4 // 6 (katastrinumber 79301:001:0069) kinnistust kagu suunal, mistõttu takistab
planeeritav hoone päikesevalguse levikut naaberkinnisasjale. Päikesevalguse levikut takistab
eeskätt asjaolu, et planeeritava hoone kõrguseks on soovitud 7 korrust.
Üldplaneeringu järgi olemasolevat haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada ja
kohaldada puhkamiseks ning muuta ala läbivalt jalgsi liikumiseks. Ei bensiinijaam ega 7-
korruseline ärihoone, arvestades parkimise vajadust ning jättes haljastuse vaid Sõpruse silla
poolsele kinnistu osale, toodud eesmärke kindlasti ei teeni. Lisaks ehitusmahu suurenemisega
kuulub likvideerimisele suurem osa olemasolevaid puid, mis samuti ei täida haljasmaa
maksimaalse säilitamise eesmärki. Arvestades, et antud piirkonnas on vähe haljastust, siis on
ettepanek seda säilitada ja mitte muuta ehitusmahtu suuremaks kui see Jõe 13 kinnistul antud
hetkel on.
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Aleksandri 53//Jõe tn 4//6 Tartu KÜ, Hansahotell-Tartu OÜ, Autounion OÜ, Talleks AS
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Lisaks sellele, et 7-korruseline hoone takistab päikesevalguse levikut naaberkinnistule, ei sobi
sellise suurusega hoone Karlovasse kui miljööväärtuslikule alale. Aleksandri tänaval asuvad
mitmed miljööväärtuslikud hooned, neist lähim Jõe tn 13 kinnistule on Aleksandri 42/44, mis
on planeeritava ala piirinaabriks. Miljööväärtuslikku ala eesmärgiks on säilitada kogu ala
arhitektuursed ja kunstilised detailid eksterjööris ning ala üldmulje. Just Karlova terviklikkus
ja ühtsus on selle väärtuseks. Karlova on tuntud oma madalate puitmajade poolest, millel on
intiimsed sisehoovid, mitte 7-korruseliste büroohoonete poolest. Karlovas olevad äripinnad
on praegu oma arhitektuurilt tagasihoidlikud ja piirkonda sobituvad (nt Aleksandri 42 asuv
äripind, aga ka Kalevi jt).
Käesolevale kirjale on lisatud ka Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ poolt tellitud
ümbritsevate hoonete kõrgusarvutused, mis teostati seoses Aleksandri tn 53 // Jõe tn 4 // 6
kinnistul arendatavate kortermajade detailplaneeringu raames. Jooniselt on näha, et kogu
ümbritsevate hoonete maksimaalsed absoluutne kõrgused jäävad alla 46 m. Ka Aleksandri tn
53 // Jõe tn 4 // 6 kinnistule rajatavate kortermajade absoluutne kõrgused on 45-46 m. Selline
ehitiste maksimaalne kõrgus sätestati just seetõttu, et uued majad ei eristuks oluliselt
olemasolevast hoonestusest – nii on Aleksandri 53 planeeritud kolmekorruseliseks ja Jõe 4 ja
6 vaid kahekorruselised. Võimaldades ehitada kohe naaberkinnistule 7-korruseline eristuv
büroohoone, on arusaamatu, sest millistest alustest kohalik omavalitus linnaplaneerimisel sel
juhul lähtub. Naaberkinnistul toimunud planeeringulahendusega pingutamine ja selle
vastavusse viimine Karlova väärtustega tundub olevat kui tühi töö, kui selle devalveerib
täielikult praegune planeeringulahendus. Sellisena pole naaberkinnistute omanike huvid
piisavalt kaitstud.
Kui üldplaneering viiakse ellu Aqua Marina AS eskiisis näidatud kujul, näeks inimesed juba
kesklinna poolt liikuma asudes Aleksandri tänava lõpus kõrguvat suurt hoonet, mis ei ühti
absoluutselt miljööga, millesse ülejäänud hooned (nii uued kui vanad) Aleksandri tänaval ja
ka mujal Karlovas hoolega panustanud on. Aleksandri tänaval liiklejate tähelepanu koondub
ühele kontrastselt erinevale suurele hoonele, jättes väikesed madalad puumajad, mis peaksid
tegelikult olema Karlova esinduslikkuseks, täielikult tähelepanuta. Lisaks saaks Aleksandri
tänava otsas kõrguv hoone visuaalselt taustaks ka teistele madalatele puumajadele (nt liikudes
mööda Kalevi tänavat). Eeltoodust tulenevalt ei ole ümbritsevast eristuv domineeriv hoone
kogu Karlova elukeskkonda silmas pidades mõistlik ja planeeritava hoone mahtu (nii kõrgust
kui ehitusalust pindala) tuleb seetõttu vähendada kuni 2-3 korruseni. Lisaks tuleb sätestada
planeeringus ka ehituslikke tingimusi projekteerimiseks ehk Karlovale omaste elementide (nt
puidu kasutamine hoone konstruktsioonides ja fassaadil) kasutamine ning läbi mõelda selle
arhitektuuriline sobitumine teiste ümbritsevate hoonetega.
Lisaks on olulised puudused seoses liikluskorraldusega. Esiteks on juba praegu Aleksandri ja
Jõe tänava ristumiskoht võrdlemisi ohtlik. Aleksandri tänavalt Jõe tänavale vasakpööret
sooritades on raske hinnata, kas mõni auto on Sõpruse sillalt mahasõitu sooritamas või mitte,
samuti on antud mahasõidul autode kiirused üsna suured. Planeeringu järgi ulatub kavandatud
hoone veelgi enam olemasoleva hoonega võrreldes mahasõidule lähemale, mistõttu piirab see
oluliselt Aleksandri tänavalt vasakpööret sooritades vaadet mahasõidule ja sealt tulevatele
sõidukitele. Seetõttu tuleb üldplaneeringus sätestada ka kohustus kooskõlastada ehitis ja
liikluskorraldus Transpordiametiga. Juba täna on liikluskoormus Aleksandri tänavalt
võrdlemisi suur, seda suurendavad tulevikus veelgi enam juba valminud Jõe 4 ja 6 kortermajad
ning peagi ehitamisele minev Aleksandri 53 kortermaja. Kui suureneb liiklusesse sisenevate
autode hulk ka Jõe tn 13 kinnistult ja seda planeeritud mahus, muutub Aleksandri tänavalt
3
vasakpöörde sooritamine äärmiselt keeruliseks. Seega tuleb kavandatava hoone ehitusalust
pinda oluliselt vähenda ja jätta see olemasolevate mahtudeni.
Arusaamatuks jääb ka see, kuidas suudab kavandatav 7-korruseline hoone, mille
parkimiskohtade arv kinnistul on planeeritud ca 35 kohta, tagada üürnike ja külaliste
parkimise. Ühe 90 m2 büroopinnale planeeritud üks parkimiskoht ei taga reaalses elus
normaalset vajadust ja seega liiguvad autod teiste kinnistutele. Kui Aleksandri ja osalt Jõe tn
ääres on võimalik ajutiselt autoga peatuda, siis Jõe 13 kinnistul seda kuidagi teostada pole
võimalik. Lisaks asub Jõe tn 13 kinnistu ees bussipeatus. Juba täna on Aleksandri tänaval
parkimas palju sõidukeid, kuivõrd linna tasulist parkimisala on laiendatud ja kesklinnas
töötavad inimesed püüavad parkida Aleksandri tänava osale, millest alates on parkimine
piirkonnas tasuta. Parkimiskohtade nappust suurendavad ka peatselt valmivad Aleksandri 53,
samuti Jõe 4 ja 6 ehitatavad hooned – parkimiskohti vajavad ka kortermajade elanike elanikud
jne. Seetõttu pole mingil juhul võimalik, et osa parkimist viiakse kinnistu piirest väljapoole.
Ühtlasi on probleemiks, et hoone teenindamiseks kavandatud sissesõit saab olema
munitsipaalomandis oleva maa kaudu. Seega satub kogu Jõe tn 13 kinnistuga külgnev
transpordimaa Jõe tn 13 kinnistu omanike huvisfääri. Tegemist on munitsipaalomandi sisulise
võõrandamisega. Selline võõrandamine või kasutusse andmine ei ole kooskõlas põhimõttega,
mille järgi kohaliku omavalitsuse omandi võõrandamine peab toimuma läbipaistvalt (nt
konkursi korras või avalikul enampakkumisel). Praegusel juhul planeeringuga linna omandis
oleva maa kasutuse määramine ei oleks õiguspärane.
Kokkuvõttes leiavad allakirjutanud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei saa teostada
Aqua Marina AS eskiisis toodud tingimustel. Planeerimisel tuleb arvestada muude vastandlike
huvidega, mistõttu ei saa isikutel olla ootust, et planeeringut sellises mahus ka tegelikult
realiseerida saab. Esiteks tuleb hoone mahtu planeeringus oluliselt vähendada, seda nii
ehitusaluse pindala kui ka kõrguse osas (mh määrata kindlaks hoone maksimaalne absoluutne
kõrgus), et mitte piirata päikesevalguse levikut naaberkinnistule, samuti muuta kõrghaljastuse
asukohta selliselt, et see teeniks oma eesmärki muuta kogu loodav keskkond kõigile isikutele
hubasemaks. Samuti tuleb hoone planeerida kinnistu idapoolsesse külge. Selliste muudatuste
sisseviimisel arvestatakse kõige enam naaberkinnistute elanike huvidega kui ka
liiklusohutusega. Kuivõrd juba praegu on planeeringualal probleeme liikluskorraldusega,
tuleks planeering kooskõlastada ka Transpordiametiga. Kavandatav hoone tuleb planeerida
selliselt, et see sobituks ümbritsevasse keskkonda ja arvestaks Karlova kui miljööväärtusliku
ala omapäradega. Mitte kuidagi ei sobi sellese miljööväärtusliku alale bensiinijaam.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt ning selgitas oma
seisukohta järgnevalt:
„LV otsustas 13.04.2021 Aqua Marina AS ettepanekut mitte arvestada järgmistel kaalutlustel:
Jõe tn 13 kinnistu asub Karlova linnaosas, üldplaneeringu üksuses EK5, Jõe ja Aleksandri
tänavate otsas ning Sõpruse silla maapealse osa vahetus läheduses. Ajalooliselt tihedam
linnaosa ehitati põhjalikult ümber seonduvalt Sõpruse silla rajamisega ning ainsaks silla
kõrval paiknevatest kinnistutest jäi hoonestatuks Jõe tn 13. Ülejäänud osa muudetud
kõrghaljastusega puhveralaks silla ja säilinud hoonestuse vahel. Kõrghaljastusega puhverala,
mis on vabalt kasutatav ja läbitav ka kõigile linnakodanikule, peab linnavalitsus jätkuvalt
oluliseks, vähendamaks Sõpruse silla liiklusest tulenevaid häiringuid.
Tartu linna üldplaneeringuga leiti, et Jõe tn 13 kinnistu puhul on tegemist asukohaga, kuhu
võiks sobituda linnaehitusliku dominandina ka kõrgem ja sihvakam hoone, eeldusel, et ehitis
koos nõuetekohase haljastuse ja parkimisega jääb kinnistu piiresse ning täpsem piirkonna
analüüs toetab seda. Koostamisel oleva detailplaneeringu menetluse käigus täiendavalt läbi
4
viidud mahulised ja funktsionaalsed analüüsid näitasid, et piirkonda sobiva tiheduse korral
tuleks kavandatav 7-kordne hoone liigselt väikese põhjapindalaga ja ei ole funktsionaalselt
otstarbekas. Suurema mahu korral, oleks tegu liialt tihedalt hoonestatud kinnistuga ning
kinnistule ei jääks ruumi ei nõuetekohaseks haljastuseks ega parkimiseks.
Täiendavalt on oluline kinnistu lähiala planeeritud linnaehituslik tervik. Lähi piirkonnas
(Aleksandri ja Jõe tänavaäärsed) kinnistud on hoonestatud 2-4 kordsete hoonetega. Alast
edelas paiknevatel Jõe tn 11 ja Jõe tn 9 kinnistutel kehtib detailplaneering ehitusõigusega
kahekorsetele ärihoonetele. Kinnistul Aleksandri tn 53 // Jõe tn 4 // Jõe tn 6 kehtiva
detailplaneeringu kohaselt on kinnistule lubatud 2-3 kordsed korterelamud täiendavate
äripindadega.
Tulenevalt eelmainitud täiendavatest linnaehituslikest analüüsidest ja sellest, et lähiümbruses
paiknevate ärimaade üldtingimused lubavad hoonete korruselisuseks 2-4 korrust, on LV
seisukohal, et ka Jõe tn 13 kinnistul tuleb määrata hoone võimalikuks korruselisuseks
üldplaneeringus 2-4. Linna hinnangul ei kaasne muudatusega lähiala kinnistute omanikele
ülemääraseid negatiivseid mõjusid.“
Kirjalikul ärakuulamisel Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ Rahandusministeeriumile ei
vastanud ja täiendavaid selgitusi oma arvamuse osas ei esitanud.
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium esmalt selgitab, et andis Aqua Marina AS-le üldplaneeringu avaliku
väljapaneku käigus esitatud ja linnavalitsuse poolt arvestamata jäetud ettepaneku kohta oma
kirjaliku arvamuse, milles on muuhulgas toodud, et kohalik omavalitsus on esitatud
ettepanekut kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole
võimalik arvestada. Koostatud planeeringulahenduse sobivust ja vajalikkust antud asukohas
on üldplaneeringu vastuvõtmisega kinnitanud ka Tartu Linnavolikogu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 6 lõike 1 järgi kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Niisiis kuhu ja kui kõrgeid hooneid üldplaneeringuga
kavandada on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Heakskiidu
andjal puudub pädevus kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, millise lahenduseni
üldplaneeringus peab jõudma.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Tartu Linnavalitsus esitatud ettepanekut kaalunud ja
seda osaliselt ka arvestanud. Toodud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on
PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse.
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
5
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel.
Rahandusministeeriumi arvamusel on antud juhul tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega,
kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide
arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste
ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Tõnisson Kinnisvarakonsultant OÜ
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
6