dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-144
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, AS AQUA MARINA, U. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎14-115332-144 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice443 KB

Sisu (failidest)

Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-144 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse AS AQUA MARINA poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele2. Avalikul väljapanekul AS AQUA MARINA poolt esitatud kirjalikud arvamused, Tartu Linnavalitsuse3 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus: 1. AS AQUA MARINA palus määrata Jõe tn 13 krundile kavandatava hoonestuse suurimaks korruselisuseks sarnaselt kehtivas üldplaneeringus olevale kuni 7 korrust. AS AQUA MARINA põhjendas, et Jõe tn 13 krunt asub Sõpruse silla mahasõidu ääres ning on teistest ehituskruntidest eraldatud Jõe tänava ja Sõpruse silla koridoriga. Ühtlasi asub krunt Aleksandri tänava pikendusel. Tegemist on asukohaga, kus on põhjendatud linnaehituslikult kõrgema hoone püstitamine, mis tähistab nii Sõpruse silla asukohta kui ka võiks kujuneda Aleksandri tänava maamärgiks nagu tigutorn on Raua tänava maamärk paiknedes Raua tänava keskteljel. Jõe tn 13 krundile ümbritsevast kõrgema hoone püstitamine ei kitsenda kellegi seadusjärgseid õigusi, sest lähimad hooned ja planeeritud hooned asuvad piisaval kaugusel, Jõe tänava teisel poolel. Täiendavalt lisas AS AQUA MARINA, et krunt osteti olukorras, kus kehtivas üldplaneeringus ning ka uue üldplaneeringu eelnõus oli Jõe tn 13 krundi suurimaks korruselisuseks määratud 7 korrust. Lisaks oli linnavalitsus algatanud üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu krundile kuni 7-korruselise hoone püstitamiseks ehitusõiguse määramiseks. Seetõttu peame krundi korruselisuse muutmist uues üldplaneeringus ebaõiguspäraseks. Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma seisukohta järgmiselt: „Tartu linna üldplaneeringuga leiti, et Jõe tn 13 kinnistu puhul on tegemist asukohaga, kuhu võiks sobituda linnaehitusliku dominandina ka kõrgem ja sihvakam hoone, eeldusel, et ehitis koos nõuetekohase haljastuse ja parkimisega jääb kinnistu piiresse ning täpsem piirkonna analüüs toetab seda. Koostamisel oleva detailplaneeringu menetluse käigus täiendavalt läbi viidud mahulised ja funktsionaalsed analüüsid näitasid, et piirkonda sobiva tiheduse korral 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Arvamused koodiga 5623 ja 34409 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas 3 Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 tuleks kavandatav 7-kordne hoone liigselt väikese põhjapindalaga ja ei ole funktsionaalselt otstarbekas. Suurema mahu korral, oleks tegu liialt tihedalt hoonestatud kinnistuga ning kinnistule ei jääks ruumi ei nõuetekohaseks haljastuseks ega parkimiseks. Lisaks tänava all paiknevatele tehnovõrkudele paiknevad alal tunnelkollektor, sademevee ja kaugkütte torustikud ning elektrikaablid. Ala hoonestamine eeldab arvestamist tunnelkollektori kaitsevööndiga (võimalik hoonestusala saab asuda väljaspool tunnelkollektori kaitsevööndit) ja toob kaasa tehnovõrkude suuremahulise ümberehitamise vajaduse. Täiendavalt on oluline kinnistu lähialal planeeritud linnaehituslik tervik. Lähipiirkonnas (Aleksandri ja Jõe tänavaäärsed) kinnistud on hoonestatud 2-4 kordsete hoonetega. Alast edelas paiknevatel Jõe tn 11 ja Jõe tn 9 kinnistutel kehtib detailplaneering ehitusõigusega kahekordsetele ärihoonetele. Kinnistul Aleksandri tn 53 // Jõe tn 4 // Jõe tn 6 kehtiva detailplaneeringu kohaselt on kinnistule lubatud 2-3 kordsed korterelamud täiendavate äripindadega. Tulenevalt eelmainitud täiendavatest linnaehituslikest analüüsidest ja, et lähiümbruses paiknevate ärimaade üldtingimused lubavad hoonete korruselisuseks 2-4 korrust, on linn seisukohal, et ka Jõe tn 13 kinnistul tuleb määrata hoone võimalikuks korruselisuseks üldplaneeringus 2-4. Linna hinnangul ei kaasne muudatusega lähiala kinnistute omanikele ülemääraseid negatiivseid mõjusid.“ 2. AS AQUA MARINA palus laiendada üldplaneeringus antud Jõe tn 13 krundi ärihoone maa-ala juhtotstarvet kogu alale, mis on ümbritsetud Jõe ja Turu tänava ning Sõpruse sillaga. AS AQUA MARINA põhjendas, et alale on üldplaneeringu ettepanekus määratud tee ja tänava maa-ala juhtotstarve, kuid liiklusrajatised ei kasuta kogu nimetatud alal otstarbe kohaselt. Samuti ei ole teadaolevalt kavandatud laiendusi, mis võiks selle ala kasutusele võtta. Seepärast on suuresti tegemist jäätmaaga, mida ei ole suure liiklusmüra tõttu võimalik kasutada ka elamu-, haljas- või puhkealana. Samas on alale väga hea juurdepääs nii jala, jalgratta, ühistranspordi kui ka autoga (alal on bussipeatus ja sellega piirneb ülelinnaline rattatee). Samuti on olemas kõik tehnovõrgud. Säästva arengu ning linna ratsionaalse arendamise seisukohast on põhjendatud võtta linnas alakasutatud maa-alad intensiivsemasse kasutusse. Alal on potentsiaali ärihoonete ja neid teenindava parkla ehituseks. Parkla saaks paigutada maa-aluste tehnovõrkude peale, mida ei ole võimalik ümber tõsta. Maa-ala on linna omanduses. Selle müügist eraomandusse saaks linn ka otsest majanduslikku kasu. Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma seisukohta järgmiselt: „Jõe tn 13 kinnistu asub Karlova linnaosas, üldplaneeringu üksuses EK5, Jõe ja Aleksandri tänavate otsas ning Sõpruse silla maapealse osa vahetus läheduses. Ajalooliselt tihedam linnaosa ehitati põhjalikult ümber seonduvalt Sõpruse silla rajamisega ning ainsaks silla kõrval paiknevatest kinnistutest jäi hoonestatuks Jõe tn 13. Ülejäänud osa muudetud kõrghaljastusega puhveralaks silla ja säilinud hoonestuse vahel. Kõrghaljastusega puhverala, mis on vabalt kasutatav ja läbitav ka kõigile linnakodanikule, peab linnavalitsus jätkuvalt oluliseks, vähendamaks Sõpruse silla liiklusest tulenevaid häiringuid.“ 3. AS AQUA MARINA tegi ettepaneku kavandada kinnistu aadressiga Narva mnt 126 d katastrinumbriga 79512:025:0066 6000 m2 ulatuses äri/teenindusmaaks. 3 Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna Narva mnt 126d kinnistu on Tartu linnale kuuluv üldkasutatav maa, üldplaneeringus puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala, kus tegutseb Tartu seikluspark. Selle määramine äri/teenindusmaaks ei ole põhjendatud. Kirjalikul ärakuulamisel AS AQUA MARINA Rahandusministeeriumile oma arvamuste osas ei vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus esitatud ettepanekuid kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekutega ei ole võimalik arvestada. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. 4 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“ 4 Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: AS AQUA MARINA Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel