Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-144
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse AS AQUA MARINA poolt
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele2.
Avalikul väljapanekul AS AQUA MARINA poolt esitatud kirjalikud arvamused, Tartu
Linnavalitsuse3 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus:
1. AS AQUA MARINA palus määrata Jõe tn 13 krundile kavandatava hoonestuse suurimaks
korruselisuseks sarnaselt kehtivas üldplaneeringus olevale kuni 7 korrust. AS AQUA
MARINA põhjendas, et Jõe tn 13 krunt asub Sõpruse silla mahasõidu ääres ning on teistest
ehituskruntidest eraldatud Jõe tänava ja Sõpruse silla koridoriga. Ühtlasi asub krunt
Aleksandri tänava pikendusel. Tegemist on asukohaga, kus on põhjendatud linnaehituslikult
kõrgema hoone püstitamine, mis tähistab nii Sõpruse silla asukohta kui ka võiks kujuneda
Aleksandri tänava maamärgiks nagu tigutorn on Raua tänava maamärk paiknedes Raua tänava
keskteljel. Jõe tn 13 krundile ümbritsevast kõrgema hoone püstitamine ei kitsenda kellegi
seadusjärgseid õigusi, sest lähimad hooned ja planeeritud hooned asuvad piisaval kaugusel,
Jõe tänava teisel poolel. Täiendavalt lisas AS AQUA MARINA, et krunt osteti olukorras, kus
kehtivas üldplaneeringus ning ka uue üldplaneeringu eelnõus oli Jõe tn 13 krundi suurimaks
korruselisuseks määratud 7 korrust. Lisaks oli linnavalitsus algatanud üldplaneeringuga
kooskõlas oleva detailplaneeringu krundile kuni 7-korruselise hoone püstitamiseks
ehitusõiguse määramiseks. Seetõttu peame krundi korruselisuse muutmist uues
üldplaneeringus ebaõiguspäraseks.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Tartu linna üldplaneeringuga leiti, et Jõe tn 13 kinnistu puhul on tegemist asukohaga, kuhu
võiks sobituda linnaehitusliku dominandina ka kõrgem ja sihvakam hoone, eeldusel, et ehitis
koos nõuetekohase haljastuse ja parkimisega jääb kinnistu piiresse ning täpsem piirkonna
analüüs toetab seda. Koostamisel oleva detailplaneeringu menetluse käigus täiendavalt läbi
viidud mahulised ja funktsionaalsed analüüsid näitasid, et piirkonda sobiva tiheduse korral
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamused koodiga 5623 ja 34409 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3 Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
tuleks kavandatav 7-kordne hoone liigselt väikese põhjapindalaga ja ei ole funktsionaalselt
otstarbekas. Suurema mahu korral, oleks tegu liialt tihedalt hoonestatud kinnistuga ning
kinnistule ei jääks ruumi ei nõuetekohaseks haljastuseks ega parkimiseks. Lisaks tänava all
paiknevatele tehnovõrkudele paiknevad alal tunnelkollektor, sademevee ja kaugkütte
torustikud ning elektrikaablid. Ala hoonestamine eeldab arvestamist tunnelkollektori
kaitsevööndiga (võimalik hoonestusala saab asuda väljaspool tunnelkollektori kaitsevööndit)
ja toob kaasa tehnovõrkude suuremahulise ümberehitamise vajaduse.
Täiendavalt on oluline kinnistu lähialal planeeritud linnaehituslik tervik. Lähipiirkonnas
(Aleksandri ja Jõe tänavaäärsed) kinnistud on hoonestatud 2-4 kordsete hoonetega. Alast
edelas paiknevatel Jõe tn 11 ja Jõe tn 9 kinnistutel kehtib detailplaneering ehitusõigusega
kahekordsetele ärihoonetele. Kinnistul Aleksandri tn 53 // Jõe tn 4 // Jõe tn 6 kehtiva
detailplaneeringu kohaselt on kinnistule lubatud 2-3 kordsed korterelamud täiendavate
äripindadega.
Tulenevalt eelmainitud täiendavatest linnaehituslikest analüüsidest ja, et lähiümbruses
paiknevate ärimaade üldtingimused lubavad hoonete korruselisuseks 2-4 korrust, on linn
seisukohal, et ka Jõe tn 13 kinnistul tuleb määrata hoone võimalikuks korruselisuseks
üldplaneeringus 2-4. Linna hinnangul ei kaasne muudatusega lähiala kinnistute omanikele
ülemääraseid negatiivseid mõjusid.“
2. AS AQUA MARINA palus laiendada üldplaneeringus antud Jõe tn 13 krundi ärihoone
maa-ala juhtotstarvet kogu alale, mis on ümbritsetud Jõe ja Turu tänava ning Sõpruse sillaga.
AS AQUA MARINA põhjendas, et alale on üldplaneeringu ettepanekus määratud tee ja
tänava maa-ala juhtotstarve, kuid liiklusrajatised ei kasuta kogu nimetatud alal otstarbe
kohaselt. Samuti ei ole teadaolevalt kavandatud laiendusi, mis võiks selle ala kasutusele võtta.
Seepärast on suuresti tegemist jäätmaaga, mida ei ole suure liiklusmüra tõttu võimalik
kasutada ka elamu-, haljas- või puhkealana. Samas on alale väga hea juurdepääs nii jala,
jalgratta, ühistranspordi kui ka autoga (alal on bussipeatus ja sellega piirneb ülelinnaline
rattatee). Samuti on olemas kõik tehnovõrgud. Säästva arengu ning linna ratsionaalse
arendamise seisukohast on põhjendatud võtta linnas alakasutatud maa-alad intensiivsemasse
kasutusse. Alal on potentsiaali ärihoonete ja neid teenindava parkla ehituseks. Parkla saaks
paigutada maa-aluste tehnovõrkude peale, mida ei ole võimalik ümber tõsta. Maa-ala on linna
omanduses. Selle müügist eraomandusse saaks linn ka otsest majanduslikku kasu.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Jõe tn 13 kinnistu asub Karlova linnaosas, üldplaneeringu üksuses EK5, Jõe ja Aleksandri
tänavate otsas ning Sõpruse silla maapealse osa vahetus läheduses. Ajalooliselt tihedam
linnaosa ehitati põhjalikult ümber seonduvalt Sõpruse silla rajamisega ning ainsaks silla
kõrval paiknevatest kinnistutest jäi hoonestatuks Jõe tn 13. Ülejäänud osa muudetud
kõrghaljastusega puhveralaks silla ja säilinud hoonestuse vahel. Kõrghaljastusega puhverala,
mis on vabalt kasutatav ja läbitav ka kõigile linnakodanikule, peab linnavalitsus jätkuvalt
oluliseks, vähendamaks Sõpruse silla liiklusest tulenevaid häiringuid.“
3. AS AQUA MARINA tegi ettepaneku kavandada kinnistu aadressiga Narva mnt 126 d
katastrinumbriga 79512:025:0066 6000 m2 ulatuses äri/teenindusmaaks.
3
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna Narva mnt 126d
kinnistu on Tartu linnale kuuluv üldkasutatav maa, üldplaneeringus puhke-, spordi- ja
kultuurirajatiste maa-ala, kus tegutseb Tartu seikluspark. Selle määramine äri/teenindusmaaks
ei ole põhjendatud.
Kirjalikul ärakuulamisel AS AQUA MARINA Rahandusministeeriumile oma arvamuste osas
ei vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas
nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma
seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid
piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus esitatud ettepanekuid kaalunud
ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekutega ei ole võimalik arvestada. Antud
selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud
planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid
asjaolusid.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
4
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: AS AQUA MARINA
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5