24.08.21 kell13.00 -14.30 -liiklus, kergliiklus, parkimine, Ujula tn läbimurre
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustamise! arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Ilmar Part (IP) kommenteerib, et Ujula tn otsus ei baseeru analüüsidel vaid tegu on ajaloolise
otsusega. Analüüs peaks olema alternatiividega ja arvestama kliima ning enegiaaspekte, vajadus
jõuda teaduspõhise otsuseni.
Tartu Linnavalitsus (LV), Mati Raamat (MR)- analüüs pikendaks planeerimis ja finantsperspektiivi,
spetsialistid pidasid plaani vajalikuks. Kadri Vald re (KV)- toetab IP seisukohta, 2006.a. saadik on palju
muutunud . Re no Laid re (RL) selgitab, et tegelikult ei puuduta asi mitte 8000 elanikku nagu varem
ekslikultjutuks on olnud vaid 2000 elanikku. Ujula tn on kavandatud madalama klassiga tänavaks. MR
märgib, et olukord täpsustud Arula 30 detailplaneeringuga.
Mare Laur (ML) kommenteerin Emajõe ranna halba olukorda . Indrek Ranniku (IR) nendib, et rand
tõesti korrast ära, kuid see pole ÜP teema, supelrand ÜP-s määratud. Matteuse maja taaastamine
võtaks suure osa ära .
ML kommenteerib kesklinna parkimise teemat ja kirjeldab piirkonna korteriühistute muresid.
Tänavalt on parkimiskohad ära võetud aga asemele ei ole antud midagi.
RL- kesklinna piirkonnas on tõepoolest tänaval parkimist vähendatud, kuid lisaks juba
olemasolevatele parkimismajadele on seda võimalik kompenseerida SÜKU alla rajatava parklaga.
Janek Maat (JM)- trammiteede teema. Miks on ÜP-s sellest loobutud?
RL- tuginetud on uuringule trammiteede kohta, ÜP ei põlista konkreetseid ühistranspordiliike,
soovitakse arendada kiireid ja paindlike ühistranspordikoridore. Lahtisi küsimusi palju, praegu jõuti
sellise otsuseni- ei välistata teema juurde tagasitulekut edaspidi, konkreetsete maaüksuste tasemele
ei laskutud.
Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku arvamuse.
Protokollis Margus Hendriksan j{ J4f- ~
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-141
Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Üldplaneeringu avalikustamisel esitatud, arvestamata
jäetud arvamuste suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium ettepaneku
17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Liikluse, kergliikluse, parkimise ja Ujula tn läbimurde
teemasid käsitlev suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis
24.08.21 kell 13 – 14.30.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse 24.08.21 kell 13 – 14.30 ära kuulatud
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele liikluse,
kergliikluse, parkimise ja Ujula tn läbimurde teemade osas.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja
Rahandusministeeriumi koondarvamus:
Tartu Liiklejate koda: Ettepanek Tartu üldplaneeringus defineerida kergliiklejate tervisevõrk.
Tartus on olemas kallasradu, pargiteid ja kergliiklusteid, mis on meeldivas rohelises
keskkonnas ja mida inimesed sageli kasutavad tervisespordiks või vabaaja veetmiseks, näiteks
pikemateks jalutuskäikudeks, rattasõitudeks, jooksmiseks, rulluisutamiseks, kepikõnniks jne.
Nende hulka kuuluvad näiteks emajõeäärsed ja raudteeäärsed kergliiklusteed, Anne kanali
ümbrus, Ihaste tee ja linna servast algavad maanteede äärsed kergliiklusteed. Need teed ei
moodusta täna terviklikku võrku, mis tähendab, et kohati võib juurdepääs nendeni olla
kasutajate jaoks keeruline või ohtlik, eriti kui tegemist on lastega. Kui võrgu lõigud ei ole
omavahel piisavalt hästi ühendatud, siis ei pruugi see võimalda huvitavat ja vaheldusrikast
marsruut kokku panna. Kuna regulaarne füüsiline liikumine õues on üks kõige kindlamaid
vise kuidas nii füüsilisist kui vaimset tervist tugevdada ja haigusi ennetada, siis iga asi mida
linn saab teha liikumise võimaluste ja kättesaadavuse parandamiseks on reaalne võit
inimeludes ja tervelt elatud aastates ja selge majanduslik võit suurenenud töövõime ja
vähenenud ravikulude näol. Selle pärast teeme ettepaneku defineerida üldplaneeringus
kergliiklejate tervisevõrk, mis võimaldab planeerida linna uusi tervisevõrgu lõike, aga ka
ühendusi olemasolevate võrku lõikude vahele, et siduda võrk üheks suuremaks ja
huvitavamaks tervikuks. See aitaks tuua tervisespordi ja vabal ajal liikumise võimalused
tartlastele lähemale ja tõstaks nende võimaluste kvaliteeti. Kergliiklejate tervisevõrk koosneb
kergliiklusteedest või pargiteedest, mis on piisavalt hästi autoliiklusest eraldatud, et
liiklusmüra ei segaks vestlemist või linnulaulu nautimist. Need teed on väheste katkestustega
ja on prognoositud liiklustiheduse juures piisavalt laiad, et erinevad kergliiklejad saavad seal
koos ohutult liigelda. Lisatud GIS-kihid failidena.
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekut arvestatakse osaliselt ning et linn on
ettepaneku osas seisukohal, et see ei ole lahendatav üldplaneeringu tasandil, kuid vajab
kindlasti analüüsi muude dokumentide koostamise raames.
Vladislav Ivanistsev: 19.2.1. Asulas tänavate ümber ehitamisel kavandatakse jalakäijatele
liikumisvõimalused mõlemal teepoolel. Jalgrattaga liiklejatele kavandatakse rattatee
võimalusel tee parempoolsesse serva. Väljaspool asulat tuleb vähemalt ühele poole teed rajada
teest haljasribaga eraldatud jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate tee koos teeületuskohtadega.
Kirjelduse järgi tundub, et rattateed tehakse sarnaselt Näituse tn lahendusega (kesklinna
poole). See on halb lahendus mitmetel põhjustel. Esiteks, talvel sellisele teele lükatakse lund,
mistõttu see pole kasutatav. Teiseks, ajaga märgistus kaob ära, mistõttu eriti pimedas sõidavad
autod liiga lähedal rattateele. Kolmandaks, ülesõidud on ohtlikud. Eriti sellised, kus rattatee
katkeb. Nagu Näituse–Kastani ristmikul. Neljandaks, selline lahendus ei arvesta autode
parkimisega. FB Eesti Rattarikkaks! grupis postitakse videod, mis näitavad, et selline
lahendus ei tööta Tallinnas just seetõttu, et rattateel tihti pargivad autod. Samas on olemas
viide 19.2.12. Kõnniteede ja rattateede planeerimisel ning projekteerimisel tuleb muuhulgas
lähtuda tööst „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud“ ( I osa; II osa). Selles on detailselt
kirjeldatud tüüpilised lahendused, mis täiesti sobiksid Tartule. Praegu 19.2.1 isegi koos
19.2.12 ei anna kindlust, et rajatakse kasutatavad rattateed. Seda enam, et viimati on Tartusse
rajatud rattateed, mille kasutamine tundub ohtlik (nt Näituse tn). Ettepanek: Valmistage
dokument, milles oleks selgelt kirjeldatud projekteerimiseks sobivad lahendused. Nii, et
nendele saaks üldplaneeringus viidata kui tüüplahendustele. Ehk oleks arusaadav, kuidas
rattateed tegelikult rajatakse (arvestades lisaks ohutusele ka lumelükkamisega, parkimisega
jne).
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuse osas mittearvestavale seisukohale.
Üldplaneeringu ülesandeks ei ole sellise dokumendi koostamine. Kirjas viidatud peatükid
koos viitega tehtud töödele on linna seisukohalt piisav materjal vastavate teede
projekteerimiseks. Samuti pole erinevate tüüplahenduste kajastamine üldplaneeringu
ülesanne. Tüüplahendused on erinevates projekteerimise lähtematerjalides (sh
Transpordiameti poolt koostatud jalakäijatee ja jalgrattatee projekteerimise juhendmaterjal)
olemas ja nende rakendamine otsustatakse igal üksikjuhul eraldi sõltuvalt konkreetsest
olukorrast kaasates valdkonna huvigruppe.
Gunnar Nellis:
1) Lisada Ujula tänav põhivõrgu rattateeks. Ujula tänava põhivõrgu rattatee algaks
Kvisentalist ja liituks Delta õppehoone juures põhivõrguga Narva maantee ning Vabaduse
puiestee sihil. Ujula tänava ja planeeritud pikenduse osas saab suuremas osas välja ehitada
1+1 jalgrattatee. Ujula tänava põhivõrgu rattateeks tehes saaks piirkond parema ühenduse
linnaga ilmselt varem kui hetkel planeeritud Puiestee tänava põhivõrgu rattatee. Kuna
Puiestee tänavat hetkel renoveeritakse ilma rattatee põhivõrgu vajadusi arvestamata, siis
ilmselt lähima 10-15 aasta jooksul seda põhitrassi sinna ei tule. Ujula-Kvissentali
piirkonnale jääb (ilma suuremat ringi tegemata) rattaga linna pääsuks ainult pinnasega
emajõeäärne jalgtee. Kui sinna jalgteele tekib suurem rattaliikluse koormus, siis on see
ebamugav nii jalakäiale kui ka rattaga liikujale.
2) Alternatiivina lisada kogu Ujula tänav abivõrgu rattateeks. Ujula tänava abivõrgu rattatee
algaks Kvisentalist (nagu üldplaneeringus näidatud) jätkuks kogu Ujula tänava ulatuses ja
liituks Delta õppehoone juures põhivõrguga Narva maantee ning Vabaduse puiestee sihil.
Antud hetkel on planeeritud abivõrgu rattatee läbima Emajõe äärset pinnasega jalgteed.
Seal on küllaltki palju jalakäijaid (just väikelaste, lastevankritega, koertega jalutajaid)
3
ning rattaga sõit oluliselt takistatud. Lisaks on ohtlikud rattaga sildade alt läbiminekud -
pimedad nurgad ja kitsad.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuse osas mittearvestavale seisukohale. Ülejõe
piirkonnas on jalgrattateede võrk kavandatud piisava tihedusega, et tagada jalgratturitele
mugav ja vajaduspõhine ühendus. Ujula tänavale täiendavalt jalgrattateed mitte kavandada.
Ujula tänavale ehitatakse välja kõnniteed.
Aksel Part:
1) Lõik punktis 18: ‘Üldplaneering seab eesmärgiks kõikide liikumisviisidega liiklejatele
ohutute liikumisvõimaluste tagamise ja ühendusteguri vähendamise...’ Teen ettepaneku
seda muuta nii, et ühendusteguri vähendamine oleks eesmärgiks vaid säästvate
liikumisviiside puhul. Kui linnavalitsuse eesmärk on vähendada autokasutust linnas, siis
ei saa samaaegselt autoga liikumise ühendusi otsesemaks ja kiiremaks teha, sest see töötab
seatud eesmärgile vastu. See, et paremad tingimused autoga liikumiseks suurendavad
autostumist on ammu teada tõde, mille kohaseid teadusartikleid on linnavalitsuse
ametnikele korduvalt edastatud. Seda teadmist väljendas meedias hiljuti mh. ka
abilinnapea Reno Laidre (ERR 12.04.2021). Selles sissejuhatavas lõigus võiks lisaks
otsesusele ja ohutusele olla mainitud ka säästvate liikumisviiside mugavuse, sujuvuse ja
kasutajakogemuse parandamine. Kuigi need pole nii otseselt ÜP tasandi teemad, on ÜP-l
siiski võimalik nendesse arengutesse panustada, nt. jalgrattateede võrgustikku kuuluvate
tänavate soovituslike linnaruumilisi parameetreid defineerides.
2) Lõik punktis 18: ‘Tartu linnaosadega, naaberomavalitsuste ja riigiteedega sidus
transpordivõrgustik võimaldab transiitliikluse linnast mööda-juhtimist ja transpordist
tulenevate negatiivsete mõjude leevendamist.’ Teen ettepaneku eemaldada lausest ‘Tartu
linnaosadega’. Transiitliikluse linnast ümber juhtimiseks pole kindlasti vaja sidusust
linnaosadega. Transiitliiklus on oma iseloomult selline liiklus, millel pole Tartuga
positiivset seost ning selle ümberjuhtimise kogu mõte ongi ju Tartuga mitte seotud liikluse
negatiivsete mõjude eemaldamine Tartu linnaosadest. Milleks peaks siis transiitliiklusele
tekitama sidusad ühendused Tartu linnaosadega? Tartu linnaosadega sidus transpordivõrk
on transiitliikluse ümberjuhtimiseks parimal juhul ebavajalik ja halvimal juhul aktiivselt
takistav.
3) Punktis 18.6 ‘Ühendusteguri vähendamise eesmärgil tuleb tänava- ja teedevõrgustik
kavandada nii, et välditud oleks ümbersõitu genereerivad lahendused v.a. transiitliikluse
puhul. Ühesuunalise liiklusega tänavate kavandamisel peab tagatud olema paralleelne
tänav vastassuunaliseks liikluseks.’ tuleks esimesse lausesse lisada transiitliikluse järel ka
‘üleüldine autoliiklus’. Autoliikluse ümbersõitu genereerivad lahendused vähendaksid
autoliikluse kiirust ja mugavust, mis on autostumise vähendamise seisukohast
aktsepteeritav, isegi soovitav tulem (vt. ka sadamaraudtee piirkonna linnalist ja liikluse
analüüsi AB Artes Terrae poolt). Korduvalt on ümber lükatud väide, et sellised
ümbersõidud suurendavad negatiivseid keskkonnamõjusid linnas – kui säästvate
liikumisviiside tingimused on samal lõigul head, siis vahetavad paljud auto mõne muu
liikumisviisi vastu. Punkti teine lause tuleks ÜP-st välja jätta, sest see lähtub jällegi
vigasest eeldusest, et autoliiklusele ei tohi tekitada ümbersõitu genereerivaid lahendusi.
Punktile peaks lisama lause: ‘Ühesuunalise autoliiklusega tänavate kavandamisel peab
tagatud olema mõlema suunalise jalgrattaliikluse säilimine antud tänaval’.
4) Punkti 19.1 lõigule ‘Tänavate- ja teedevõrgu arendamisega tagatakse Tartu linna ja
toimeala elanike ning ettevõtluse poolt genereeritavale liikumisvajadusele vajalikud
tingimused.’ lisada ‘...ning suunatakse elanikke kasutama säästvaid liikumisviise’. See on
oluline täiendus, sest lähtub arusaamast, et säästva liikuvuse arendamiseks ei saa tänavate
4
rajamisel aluseks võtta vaid olemasolevat nõudlust, vaid tänavaid tuleb ühtlasi käsitleda
kui nõudluse suunajaid.
5) Punktis 19.1.2 ‘Tartu linnaga mitte seotud liiklus suunatakse Tartust mööda välimise
ringtee abil, täiendavate Emajõe ja raudtee ületustega ning sidusa magistraaltänavate
võrgustikuga.’ võtta välja lause teine pool alates ‘...täiendavate Emajõe…’. Transiitliiklust
saab linnast MÖÖDA suunata vaid välimisel ringteel, vastasel juhul siseneb transiitliiklus
linna, mida soovitakse vältida. Seega pole transiitliikluse linnast mööda juhtimiseks vaja
sidusat magistraaltänavate võrgustikku linnas sees ega täiendavaid raudtee või jõe
ületuskohti, v.a. välimise ringtee puuduvate juppide ehitamisel.
6) Punktis 19.1.5 eemaldada lause ‘Linna poolt lepingu sõlmimise eelduseks on sujuva
liikluse prognoositud jätkumine peale detailplaneeringute realiseerimist.’ Sõltuvalt
konkreetse objekti kontekstist ja lähtudes säästva arengu põhimõtetest ei pruugi igal pool
selline eeldus lepingu sõlmimiseks olla soovitav.
7) Punkt 19.1.10 ‘Tänava ja tee ristlõike määramisel peab arvestama kõikide liiklejatüüpide
vajadustega, lähtudes p 6.1.1. toodud liiklejate hierarhiast. Erinevate liiklejatüüpide teede
kavandamisel tuleb lähtuda ohutusest ja tee-ehituslikest nõuetest isejuhitavatele
sõidukitele. Tänavataristu ümberehitamisel tuleb arvestada tuleviku keskkonnasäästlike
transpordilahendustega.’ Esimeses lauses muuta ära viide liiklejate hierarhiale - ÜPs on
see ära toodud punktis 18.1. Teises lauses võtta välja isejuhitavate sõidukitega seonduv,
sest isejuhitavad sõidukid peavad laialdaseks kasutuselevõtuks suutma valdkondlike
ekspertide hinnangul kohaneda olemasoleva linnaruumi nõudmistega sõidukitele mitte
vastupidi.
8) Punkt 19.1 magistraaltänavate iseloomustus: ‘Tervikliku ja sidusa magistraaltänavate
võrgustikuga tagatakse linnaosadevahelise liikluse püsimine magistraaltänavatel.
Üldplaneeringuga määratud magistraaltänavate võrgustik võimaldab rakendada
meetmeid, mis väldivad läbiva liikluse sattumist linnaosade sisestele, madalama liigi
tänavatele.’
Palun mõlemad laused üldplaneeringust eemaldada. Põhiline eesmärk ei peaks olema
autoliikluse püsimine magistraaltänavatel, vaid läbiva kiire ja tiheda liiklusvoo vältimine
linnaosade sisestel tänavatel. Selleks on võimalik vastavaid meetmeid (liikluse
rahustamine, läbiva autoliikluse sulgemine jms) rakendada ka ilma tervikliku ja sidusa
magistraaltänavate võrgustikuta. Kiire, sujuva ja mugava autoliikluse võimaldamine
magistraaltänavatel muudab need väga ebameeldivateks kõigi teiste liikumisviiside
kasutajatele ning nende tänavate elanikele. Samuti soodustab hea magistraaltänavate
võrgustik autokasutust linnas üldiselt. Ehk siis rõhk peaks olema kõigi tänavate
elukeskkonna parandamisel, mitte autoliikluse tingimuste parandamisel
magistraaltänavatel. Massiivne autoliiklus pole paratamatus vaid just nimelt siin välja
toodud lausetes demonstreeritud iganenud planeerimispõhimõtete rakendamise tulemus.
9) Punkt 19.1 magistraaltänavate iseloomustus: ‘Transiitliikluse püsimiseks
magistraaltänavatel on oluline ristmike läbilaskvuse tagamine.’ Palun asendada see
lausega: ‘Transiitliikluse püsimiseks välimisel ringteel on oluline linnasisestel tänavatel
autoliikluse läbilaskvuse vähendamine.’ Siin punktis on juttu transiitliiklusest, mida me
linnas sees näha ei taha. Linnasiseste magistraaltänavate läbilaskvuse tagamine toob
transiitliikluse just linna sisse ning on seetõttu ebasoovitav. Kuigi välimine ringtee pole
veel täielikult valmis, saab seda juba päris suures ulatuses linnast möödumiseks kasutada.
Puuduva jupi läbimiseks on võimalik valida juba enne Tartuni jõudmist alternatiivne
marsruut. Linnas sees võib autoliikluse läbilaskvust julgelt vähendada, kui samal ajal
suurendatakse ristmike läbilaskvust jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga, sest
linnasiseste autosõitude asendamine säästvate liikumisviisidega on heade tingimuste
loomisel võrdlemisi lihtne ning igal juhul linna elukeskkonnale kasulik. Seega aitaks
5
linnasisestel ristmikel autoliikluse läbilaskvuse vähendamine kaasa transiitliikluse linnast
mööda juhtimisele samas linnasisest liikuvust oluliselt häirimata.
10) Punkt 19.1.12: ‘Tagada sujuv ühendus kõikidele liiklemisviisidele.’ Palun lisada:
‘...lähtudes p. 18.1 toodud liiklejate hierarhiast.’
11) Punkt 19.1.19: ‘Liikluse rahustamist üldiselt ei kasutata. Erandkorras võib liikluse
rahustamise võtteid kasutada juhul, kui tänava ääres asuvad ühiskondlikud suure
kasutusega ehitised (näiteks raamatukogu, haigla, polikliinik, spordiehitised jt) või
lasteasutused (koolid, lasteaiad jt).’Lisada: ‘Liikluse rahustamist võib kasutada ka juhul,
kui eesmärgiks on autoliikluse reaalse kiiruse parem vastavusse viimine lõigul määratud
piirkiirusega või säästvate liikumisviiside vajaduste tagamine.’
12) Muuta Tartu kesklinnaosas Riia, Turu ja Narva tänavad juurdepääsutänavateks. Kesklinn
kui hästi kättesaadav ja intensiivses kasutuses linnaosa on eriti oluline piirkond säästvate
liikumisviiside soodustamiseks. Mainitud tänavatel tänavaliigi muutmine võimaldaks
paremini rahuldada säästvate liikumisviiside kasutajate vajadusi.
13) Muuta sadamaraudtee Riia-Väike-Kaare vaheline lõik planeeritud kvartalisiseseks
tänavaks (praegu planeeritud kõrvaltänav). Sadamaraudtee analüüsi tulemusel jõuti
selgusele, et selles lõigus peaks tänaval olema väga rangelt vaid juurdepääsufunktsioon,
kuhu läbivat liiklust ei oodata. Seetõttu puudub vajadus planeerida sinna kõrgema klassi
tänav kui kvartalisisene tänav. Samuti on meedias varem juba välja kuulutatud, et lõigule
planeeritakse kvartalisisest tänavat: https://www.tartu.ee/en/node/15029
14) Punkt 19.2.15 ‘Liiklusohutuse suurendamiseks tagatakse ülekäiguradadel nähtavus.
Nähtav ja valgustatud peab olema ka ülekäiguraja lähiala. Vajadusel rakendatakse ohutuse
tagamiseks ülekäiguradadel liiklust rahustavaid meetmeid.’ Viimast lauset muuta nii:
‘Juurdepääsutänavatel alati ja vajadusel ka magistraaltänavatel rakendatakse ohutuse
tagamiseks ülekäiguradadel liiklust rahustavaid meetmeid.’
See muudatus täiendaks ja toetaks ÜP punkti 19.1.20, milles on nõutud liikluse
rahustamise võtete kasutamine kõigil juurdepääsutänavatel.
15) Punkt 19.2.19: ‘Jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate teede projekteerimisel tuleb lähtuda tee
liigist, erinevate liiklejate liiklussagedusest ja liikumiskiirusest ning neist tulenevatest
liiklusohutuslikest kaalutlustest ja olemasolevast tee maa-alast.’ Väga segane ja mitmeti
tõlgendatav lause. Selguse loomiseks lisada lause: ‘Jalgrattateede planeerimisel tuleb
mainitud kaalutlusi adresseerida lähtudes töös „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise
võrgustikud“ ( I osa; II osa) toodud suunistest.’
16) Punkt 19.4.7: ‘Uute hoonete rajamisel tagatakse parkimine üldjuhul kooskõlas
Standardiga EVS 843, juhul kui linnavolikogu või linnavalitsus ei ole määranud teisiti.’
Muuta lauset nii: ‘Uute hoonete rajamisel tagatakse parkimine üldjuhul kooskõlas
linnavalitsuse seatud autostumise määra eesmärkidega, juhul kui linnavolikogu või
linnavalitsus ei ole määranud teisiti.’ Linnatänavate standard on autokeskne dokument,
mis pole pädev tänapäevase parkimispoliitika alusena. Parkimisnormid on standardis
ilmselgelt üledimensioneeritud ja autostumist soodustavad. Selle asemel tuleks aluseks
võtta linna seatud modaaljaotuse sihid, sest nagu ÜP parkimise peatüki sissejuhatuses
öeldud: ‘Parkimise korraldamine on transpordiplaneerimise meede, mille abil
reguleeritakse liiklemisviisi valikut.’
17) Punkt 19.4.8. Võtta ÜPst välja nõue planeerida parkimist vastavalt linnatänavate
standardile. Praegu selles punktis toodud võimalused standardist hälbimiseks on vastuolus
arusaamaga parkimiskorraldusest kui transpordiplaneerimise meetmest. S.t.
parkimisnormatiivide vähendamiseks pole vaja veenduda, et säästvate liikumisviiside
kasutajate arv on piisavalt suur, vaid vähendatud parkimisnormatiivid on vahend säästvate
liikumisviiside kasutajate arvu tõstmiseks.
6
18) Punkt 19.4.13: ‘Arvestades piirkonna tihedust, krundi- ja hoonestusstruktuuri ja rohealade
osakaalu võib Annelinnas hoonete läheduses olevaid olemasolevaid parkimisalasid
laiendada kuni 30% võrra, Ülejõel 20% võrra ning mujal linnas asuvatel
vabaplaneeringulistel aladel 10% võrra.’ See punkt asendada sellega: ‘Lähtuvalt
linnavalitsuse eesmärgist autostumist vähendada pole olemasolevate parkimisalade
laiendamine linnas üldjuhul lubatud.’ Kuna on näidatud, et parkimisvõimalused
mõjutavad suurel määral inimeste liikumisviisi valikut, tuleks Tartus võtta suund
parkimiskohtade vähendamise suunas mitte lubada neid juurde rajada.
19) Linnakeskuse parkimisvööndi kirjeldus: ‘Piirkond, kus elutegevus on palju intensiivsem
ja mitmekesisem kui ülejäänud linnaalal. Ühiskondlike ehitiste ja elamute sõiduautode
parkimisnormatiive tuleb linnakeskuse jaoks rakendada suurima lubatud väärtusena.’
Muuta kirjeldust nii: ‘Piirkond, kus elutegevus on palju intensiivsem ja mitmekesisem kui
ülejäänud linnaalal ning kus linnakeskkonna kõrge kvaliteet on eriti oluline. Ühiskondlike
ehitiste ja elamute sõiduautode parkimisnormatiive tuleb linnakeskuse jaoks rakendada
vähima lubatud väärtusena.’ Linnakeskuse tänavaruumi kvaliteedi hoidmiseks ja
parandamiseks tuleb seal eriti aktiivselt soodustada säästvate liikumisviiside kasutamist.
Seetõttu tuleb vähendada parkimiskohtade arvu, et autosid oleks linnakeskuses vähem
ning tänavaruum oleks seeläbi aktiivsete liikumisviiside kasutajate jaoks atraktiivsem.
20) Saan aru, et praktikas tõlgendatakse linnakeskuse parkimisvööndi kirjeldust teisiti, kui see
kirjas on. Seetõttu teen ettepaneku (kui eelnevat ettepanekut ei arvestata) muuta sõnastust
selliselt: ‘Piirkond, kus elutegevus on palju intensiivsem ja mitmekesisem kui ülejäänud
linnaalal. Ühiskondlike ehitiste ja elamute sõiduautode parkimisnormatiive tuleb
linnakeskuse jaoks rakendada MITTE ENAMA KUI suurima lubatud väärtusena.’
21) Punkt 23 Ettepanek see punkt üldplaneeringust tervenisti eemaldada. Antud punktis on
autonoomseid sõidukeid käsitletud väga ebakriitiliselt ja säästva arengu printsiipe eirates.
Akadeemiliste mudeldamiste tulemused näitavad, et autonoomsete sõidukite laiaulatuslik
kasutuselevõtt suurendaks autode summaarset läbisõitu linnades, sest need võimaldaksid
senisest ulatuslikumat valglinnastumist ning eemaldaksid muid tänaseid autokasutuse
barjääre. Sellest lähtuvalt tuleks ÜPs käsitleda autonoomseid sõidukeid kui ohtu säästva
liikuvuse arengule, mitte kui üdini positiivset võimalust. Säästva arengu põhimõtetest
lähtudes on tulevikutranspordiks jalgsi käimine, jalgrattasõit ja ühistransport. Kui
autonoomsed sõidukid ükskord ka tulevad, ei tohiks nende liikumist muuta lihtsaks ja
sujuvaks (täpselt nagu tavaautode puhul), sest need ei panusta positiivselt linnalise
liikuvuse säästvaks muutmisesse ega avaliku ruumi kvaliteedi parandamisse.
Tänavaruumi ei tohiks autonoomsete sõidukite ‘ootuses’ ümber kujundada - pigem tuleb
autonoomsete sõidukite valmistajatel tagada, et need oleksid kasutatavad säästvate
liikumisviiside eelistusega kujundatud tänavaruumis.
22) Ettepanek vähendada sadamaraudtee koridori määratud tee ja tänava maa-ala laiust lõigus
Riia-Väike-Kaare. Miskipärast on see transpordimaa koridor jäetud ebavajalikult laiaks.
Selle asemel võiks lisada roheala või laiendada hoonestatavat maa-ala.
23) Ettepanek jätta üldplaneeringust välja Ujula tänava pikendusena planeeritud sõiduteelõik.
Selle asemel rajada Kvissentali ja linna vahele vaid jalakäijate ja jalgratturite ühendus.
Uue sõidutee rajamine soodustaks autokasutust linnas samas liiklusprobleeme Puiestee
tänaval ja mujal lahendamata - nagu on teada aastatepikkusest rahvusvahelisest
kogemusest ei aita uute sõiduteede rajamine kesk-pikas plaanis lahendada autoliikluse
ummikuid, sest see tekitab vaid sõite juurde. Kvissentali elanike jaoks on ligipääs autoga
tagatud Aruküla tee kaudu, ka uutele arendustele on võimalik ligipääs lahendada
sealtkaudu. Vaid jalakäijatele ja ratturitele mõeldud ühendus oleks ruumikogemuse,
atraktiivsuse ja turvalisuse poolest tunduvalt parem variant kui jalg- ja jalgrattatee
sõidutee ääres. Need on väga konkreetsed näitajad, mis mõjutavad oluliselt inimeste
7
liikumiseelistusi. Kokkuvõttes oleks uue sõidutee rajamine selles kohas vastuolus linna
eesmärgiga vähendada autostumist ning raisku läheks ka võimalus luua väga atraktiivne
ja suure kasutatavusega looduslikus keskkonnas kulgev ühendus jalakäijate ja jalgratturite
jaoks.
24) Ettepanek käsitleda jalgrattaliiklust ja jalgsi liikumist üldplaneeringus rõhutatult eraldi, et
tuua selgelt välja nende erinevad omadused ja vajadused. See tähendab ühtlasi tööst
mõiste 'kergliiklus' kaotamist. See pole mingi hull mõte, vaid kaasaegne parim praktika.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuse osas osaliselt arvestavale:
1) Mitte arvestada. Üldplaneeringuga on kavandatud erinevate liikuvusteenuste arendamine,
mis võimaldavat mugavat liikumist igal hooajal kõigile liiklejagruppidele (teiste hulgas
lastega pered, liikumisvaegustega isikud). Teenuste ja juurdepääsetavuse tagamiseks on
oluline säilitada ja planeerida ühendusteguri optimaalne väärtus kõigile liiklejatele.
Sissejuhatavasse osasse soovitatu on üksikasjaliselt välja toodud kergliiklusteede
alapunktis.
2) Mitte arvestada. Lause kirjeldab võrgutikku, selle erinevatel tasemetel ja eesmärgiks ei
ole siinjuures mitte ainult transiitliikluse linnast mööda juhtimine vaid ka muude
negatiivsete mõjude leevendamine sh vältida linnaosade vahelise liikluse kandumine
kvartalisisestele või kõrvaltänavatele.
3) Mitte arvestada. Teenuste ja juurdepääsetavuse tagamiseks on oluline säilitada ja
planeerida ühendusteguri optimaalne väärtus kõigile liiklejatele. Ümbersõitu
genereerivate lahenduste negatiivne mõju ei ole kooskõlas eesmärgiga tagada kõigile
liiklejagruppidele juurdepääs vajalikele teenustele. Jalgrattateede võrgustiku arendamine
toimub vastavuses üldplaneeringus kajastatud skeemile.
4) Arvestada
5) Mitte arvestada. Selgitame, et Ringtee rajamisel tekivadki täiendavad jõe ja raudtee
ületused ning terviklik magistraaltänavate võrgustik. Ilma sildasid rajamata jääb
transiitliikluse marsruut kulgema mööda Riia tn ja Narva maanteed. Magistraaltänavate
sidusus tagab Ringteega ühenduse linnasisesele transiitliiklusele ja liiklusele, mis on
seotud linna teenindamisega (kaubaveod, bussiliinid jm).
6) Arvestada. Punktis 19.1.5 paranda lause ‘Linna poolt lepingu sõlmimise eelduseks on
sobiva liikluslahenduse kavandamine detailplaneeringu mahus.’
7) Osaliselt arvestatud. Parandada Punktis 19.1.10 parandada viide punktile 6.1.1. viiteks
punktile 18.1. Isejuhtivate sõidukite laialdase kasutuselevõtu eelduseks võib tekkida
regulatsioon, mida tuleb arvestada teeprojektide koostamisel (nt foorilahendused,
liiklusmärgid, teekattemärgistus).
8) 9) ja 11) Mitte arvestada. Lähtudes ettepanekust ei tohiks tänavaid nende kasutusviisi ja
intensiivsuse järgi liigitada, mis aga nõuab täiesti teistsugust lähenemist tänavavõrgu
käsitlemiseks. Üldplaneeringu algatamisel selline ülesande püstitus puudus ning
kavandatud tänavavõrk ei ole ka selliselt lahendatud. Et mitte kavandada
magistraaltänavaid on vajalik koostada uus transpordivõrgustiku lahendus.
10) Selgitame. Punktis 18. 1 seatud hierarhia ongi esitatud transpordi peatüki alguses, et seda
ei peaks igas punktis eraldi üle kordama.
12) Mitte arvestada. Kuni Transpordiameti poolt välja ehitatava ümbersõiduni on
riigimaanteede ametlik marsruut läbi nende tänavate.
13) Mitte arvestada. Linnavalitsus tutvus põhjalikult koostatud sadamaraudtee uurimustööga
ning otsustas kõnesoleva lõigu kavandada kõrvaltänavana.
14) Mitte arvestada. Arvestades üldplaneeringu täpsusastet ja üldistuse taset, ei käsitleta
üldplaneeringus kõiki kõrvaltänavaid ning kvartalisiseseid tänavaid või juurdepääsusid.
8
Punkti 19.1.19. täiendamine pole põhjendatud, sest seal on juba välja toodud erandite
tegemine.
15) Mitte arvestada. Loetletud on asjaolud, millega tuleb projekteerimisel arvestada, et tagada
liiklusohutus.
16) ja 17) Mitte arvestada. Standardis on lisaks parkimisnormile sätestatud parklate kaugus
elamute akendega seintest, parkimiskoha mõõtmed jms tehnilised nõuded. Sellest
lähtumine projekteerimisel tagab ühtse ohutu lahenduse. Erisuste tegemine, on
Üldplaneeringuga lubatud ja seetõttu ei ole konkreetne sõnastus sisuliselt vajalik.
18) Mitte arvestada. Korterelamute piirkondade parkimisprobleemide leevendamise osas
koostati teemaplaneering, kus koostööd tehti piirkonna kõigi korteriühistutega.
Planeeritud parkimislahenduse muutmine eeldab elanikega teema uuesti läbi arutamist
koostöö konkreetse tasemel, elanikel on õigustatud ootus et Linnavalitsusega varasemalt
kokku lepitu kehtib kuni selle realiseerimiseni.
19) Selgitame et kesklinna parkimisnorm ongi suunatud võimalikult väikese autode
parkimismahu võimaldamisele. Hoonete rajamine muude planeeringuliste nõuete puhul
on lubatud sisuliselt ilma parkimiskohtadeta.
20) Mitte arvestada. "Mitte enama kui suurima lubatud väärtusena" ei piira parkimist rohkem
kui "suurima lubatud väärtusena".
21) Mitte arvestada. On väga oluline strateegilistes dokumentides arvestada tuleviku
suundumistega. Isejuhtivate autode kasutusele võtuga seotakse autode arvu ja parkivate
autode vähendamist. Jalakäijate ja jalgratta kasutajate liikumisvõimaluste parandamine on
lähiaastate prioriteet. Samas ei saa jätta tänavavavõrgu kui terviku arendamisest välja
autoliikluse osa. Kaupade vedu, ühistranspordi funktsioneerimine, liikumisvaegustega jm
erirühmadele on autotranspordi võimaldamine hädavajalik. Isesõitvate autodele
sõiduvõimalustega arvestamine on üks osa tänavavõrgu arendamise homsest päevast.
22) Arvestada. Fikseerida KF1, KF4, KF5 ja KF6 arhitektuuriüksuse kirjelduses, et
detailplaneeringu alusel on võimalik selle laiendamine osaliselt transpordimaa arvelt.
23) Mitte arvestada. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada toimiva tänavatevõrgu
olemasolu ja heakord. Ujula tänava pikenduse planeerimiseks andis tõuke Kvissentali põik
10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine 2006. aastal, mitte
Tähtvere silla planeerimisest loobumine või Aruküla tee ja Puiestee tänava
liikluskoormuse kasv. Ujula tänava pikenduse näol on tegemist linnaosa tänavatele
elementaarse ja loogilise juurdepääsu tagamisega ning ülejäänud linna tänavavõrguga
sidumisega. Ujula tänava pikenduse rajamine ei ole mõeldud liiklusprobleemide
lahendamiseks vaid on liikuvuse ja ruumikasutuse seisukohalt põhjendatud ka ilma
nendeta. Kohalike jaotustänavate tehnilised lahendused peavad võimaldama jalgratta
kasutajate ja jalakäijate pikisuunalist liiklemist, juurdepääse valdustele, sõidukite
peatumist ja parkimist. Raskete veokite liiklust võimaldatakse neil erandkorras. Linna
läbivale liiklusele kohalik jaotustänav mõeldud ei ole. Kohalikul jaotustänaval on
võimalik erinevate meetmetega tagada soovitud liikluspilt, mis arvestab nii liiklejate kui
kohalike elanikega.
24) Mitte arvestada. Selgitame, et terminit kergliiklus on üldplaneeringu seletuskirja peatüki
nimetuses kasutatud seetõttu, et käsitletud saaks ka need liiklejagrupid, kes ei ole
jalakäijad või jalgrattaga liikujad kuna omavalitsuse ülesanne on tegeleda kõigi
liiklejagruppidega. Peatükis on eraldi välja toodud jalakäijatele ja jalgrattaga liikujatele
vajalikud teemad.
Janek Maat: Lisada üldplaneeringusse trammiteede võrk. Detailplaneeringute protsessides,
ehitus- ja arendustegevuses saab seda asjaolu ennetavalt arvesse võtta ja nii välditakse
kahjusid.
9
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuse osas mittearvestavale seisukohale. Arvestades
Tartu linna väljakujunenud tänavavõrgustikku, on minimaalselt 6m laiuse
kahesuunalisetrammitee mahutamine olemasolevasse tänavaruumi keeruline. Trammiliinide
rajamise ja sellega kaasnevate taristute ümberehitamise mahtu arvestades on oht, et uue
transpordiliigi efektiivsus jääb ebaproportsionaalselt väikseks, eriti kui arvestada, et praegu
teostatakse liinivedu liinibussidega ühes tänavaruumis muu liiklusega ja perspektiivis on
kasutusel elektrimootoriga liinibussid. Koostatavas üldplaneeringus ei reserveerita töös välja
pakutud trammiliinide rajamiseks maad. Kui tulevikus avanevad võimalused vähem
tänavaruumi nõudva ühistranspordiliigi rajamiseks, siis teostatakse vastavad analüüsid ja
uuringud.
Jaan Laos, Teet Kalmus, Jaan Lehtaru, Olavi Jänes, Kadri Valdre, Birgit Kibal, Kaupo Ojavee,
Ingrid Leinus, Fred Puistaja, Tarmo Pedjasaar, Urmas Tokko, Teele Tamme, Kristjan Joost,
Pärtel-Peeter Kruuv Rauno Savolainen, Merili Savolainen, Anton Raudsepp esitasid erineval
kujul sõnastatud arvamused Kvissentali-Ujula tänava läbimurde osas (planeeritud kohalik
jaotustänav) – ettepanek jätta planeeritav Ujula–Kvissentali jaotustänav planeeringust välja
ning leida Kvissentali (uus)elamurajooni elanike autoliiklusega seotud küsimustele teine
lahendus.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale.
Üldplaneeringu kohaselt on kohalik jaotustänav juurdepääs, mis üldjuhul ühendab madalama
hierarhiaga juurdepääse jaotusmagistraaliga, erandina ka põhimagistraaliga, üldjuhul
kulgevad kohalikel jaotustänavatel ühissõidukite liinid. On loomulik, et linnasiseseks
liikumiseks kasutatakse linnaosa siseseid tänavaid, oluline on et tänavavõrgu kavandamisel
oleks paigas nende hierarhia selleks, et soovimatu liiklus (nt linna läbiv) ei satuks selleks
sobimatutele tänavatele. Ujula tänava pikendus ühendab Meruski, Hauskari, Aeru, Riistapuu
ning Ignatsi tänavaid Narva maanteega ja läbi Klaose tänava ja Kvissentali tee Aruküla teega
täites seega kohaliku jaotustänava rolli tänavavõrgus.
Kohalikul jaotustänaval on võimalik erinevate meetmetega tagada soovitud liikluspilt, mis
arvestab nii liiklejate kui kohalike elanikega. Kohalike jaotustänavate tehnilised lahendused
peavad võimaldama jalgratta kasutajate ja jalakäijate pikisuunalist liiklemist, juurdepääse
valdustele, sõidukite peatumist ja parkimist. Raskete veokite liiklust võimaldatakse neil
erandkorras. Linna läbivale liiklusele kohalik jaotustänav mõeldud ei ole. Piirkonna
liiklusskeemi toimimiseks jätkab linn Aruküla tee ristmikualade rekonstrueerimist selleks, et
tänav oleks liiklejatele piisavalt atraktiivne ja täidaks sellele määratud funktsioone.
Ujula tänava pikenduse rajamisega ei eelistata ühe linnaosa elanike huve teistele. Tulenevalt
linna võetud eesmärgist eelisarendada jalgrattaga ja jalgsi liikumist ning võttes arvesse
asjaolu, et Ujula tänava pikendus ei saa olema Kvissentali piirkonna ainuke juurdepääs asub
linn seisukohale, et olemasoleva tänava pikendamine ja sellel liikluskoormuse kontrollitud
kasvamine ei avalda ülemäärast negatiivset mõju piirkonna elanikele ja tänava kavandamisega
ei rikuta kohalike inimeste KeÜS §23 nimetatud õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale. Ujula tänava elanikele annab tänava pikendamine võimaluse liikuda ja kasutada
Kvissentali ja selle lähipiirkonna rajatavat sotsiaalset infrastruktuuri (lasteaed, äri- ja
tootmispinnad). Esimene elamuarendus Kvissentalis on toimunud 1999. a kehtestatud
detailplaneeringu alusel ning Kvissentali piirkonna elamualaks kujundamine on hoogustunud
pärast 2005. a Tartu linna üldplaneeringu kehtestamist.
10
Linnasisese elamuala laiendamine on kooskõlas kaasaegsete linnaplaneerimislike
põhimõtetega, kus püütakse vähendada linna ümbrusesse rohe- ja põllualadele
elamuarenduste rajamist ja valglinnastumist. Ujula tänava pikenduse planeerimiseks andis
tõuke Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine
2006. aastal, mitte Tähtvere silla planeerimisest loobumine või Aruküla tee ja Puiestee tänava
liikluskoormuse kasv. Ujula tänava pikenduse näol on tegemist linnaosa tänavatele
elementaarse ja loogilise juurdepääsu tagamisega ning ülejäänud linna tänavavõrguga
sidumisega. Ujula tänava pikenduse rajamine ei ole mõeldud olemasolevate
liiklusprobleemide lahendamiseks vaid on liikuvuse ja ruumikasutuse seisukohalt
põhjendatud ka ilma nendeta. Detailplaneeringu lõpliku realiseerimise eelduseks seati
ühiskondliku kokkuleppena eeltingimuseks Ujula tänava pikenduse välja ehitus.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada toimiva tänavatevõrgu olemasolu ja heakord.
Tänavate planeerimisseaduse kohase välja ehitamise kohustuse üle andmine eraisikule on
erandlik ning seda ei seata reegliks. Linnavalitsus on oma strateegilise eelarve koostamisel
reserveerinud 2023. a vahendid (1 miljon eurot) olemasoleva Ujula tänava
rekonstrueerimiseks. Sealhulgas rajatakse puuduvad kõnniteelõigud ja rekonstrueeritakse ka
Ujula tn Sauna tänava ristmikuala. Seega kokkuvõttes paranevad ka Ujula tn piirkonna elanike
liikumisvõimalused.
Igor Örd: Üldplaneeringuga kaotatakse ära Vaksali tänava pikendus lahendus kunagise
Jõesadama territooriumini ja muudetakse kergliiklusalaks. See on sobimatu lahendus Kastani
ja Filosoofi tänava elanikele eriti, samuti Karlova ja Piiskopimõisa elanikele. Palun taastada
Vaksali tänava pikendus auto ja kergliiklusteena Üldplaneeringus ja näha ette selle väljaehitus
Riia ja Võru tänavate vahelisel alal KIIRKORRAS.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale.
Üldplaneeringu eelnõu avalikustamisel sai linn sadamaraudtee maa-ala tuleviku osas rohkeid
alternatiivseid arengustsenaariume väljendavaid ettepanekuid. Sadamaraudtee koridori maa-
ala edasise kasutuse osas koostati töö „Sadamaraudtee maa-ala tulevast kasutust määrav
uuring“. Uuringu põhjal asus linn seisukohale, et nn sadamaraudtee koridor kavandatakse Riia
tn - Väike Kaar tn lõigus kõrvaltänavana (maakasutuse andmekihis liiklusmaa). Lõigus Väike
Kaar kuni Võru tn otsustati sadamaraudtee koridori rajada rohekoridor ning
juurdepääsutänavana (maakasutuse andmekihis liiklusmaa). Lõigus Väike Kaar kuni Võru tn
otsustati sadamaraudtee koridori rajada rohekoridor ning juurdepääsutänav.
Erste Vara OÜ. Esitame Tartu üldplaneeringule 2040 järgmised ettepanekud:
1) Vastavalt ÜP ettepanekule on kavandatud autoliiklusega tänava rajamine Riia ja Väike-
Kaar tänavate ühendamiseks. Kuna Riia-Vaksali ristmik on peatselt valmimas, saab
lähemal ajal loodetavasti hoo sisse ka tänava rajamine Riia tänavast Väike-Kaar tänavani.
Tänava rajamine aitab oluliselt kaasa Riia, Kastani ja Filosoofi tn liikluskoormuse
vähendamisele, tekitab piirkonna elanikele parema ja ohutuma elukeskkonna, mistõttu on
selline liiklemisvõimalus Riia ja Väike-Kaar tn vahel ammu oodatud ning hädavajalik.
Eeltoodud tänava rajamisel tuleb lahendada Väike-Kaar ja Võru tn ristmiku
liikluskorraldus. Nii suurte muutuste korral Väike-Kaar - Võru ja Võru-Side ristmike
juures tuleb paratamatult ümber mõtestada meile kuuluvate kinnistute Võru 134 ja 136,
136a hoonestamine. Kinnistute Võru 134 ja 136, 136a omanikud toetavad
planeeringulahendust, aga leiame et kinnistutele korterelamu rajamine võib osutuda
võimatuks olukorras, kus meie kinnistud satuvad tiheda liiklusega ristmiku naabriks.
Siiski soovime uuenenud ristmiku läbi tekkinud olukorraga kohaneda ja rajada terviklik
11
uushoonestus Võru tänava äärde, Alevi ja Side tänavate vahelisele maa-alale. Teeme
ettepaneku määrata kinnistute Võru 134 ja 136, 136a üldplaneeringu kohaseks
maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa Ä*. Korruselisuseks palume määrata 1-4 k.
2) ÜP ettepanekus on Võru tänav Idaringtee ja endise Sadamaraudtee vahelises lõigus
liigitatud „jaotusmagistraaliks“, Sadamaraudtee ja Riia tn vaheline lõik on liigitatud
„ühendusteeks“. Teeme ettepaneku Võru tänavat „jaotusmagistraali“ osas pikendada ja
määratleda see „jaotusmagistraalina“ vahemikus Idaringtee - Väike-Kaar.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas osaliselt arvestavale seisukohale:
1) Arvestatud, kuid lähtudes piirkonna korruselisusest saab see alal olla kuni 3.
2) Arvestada.
Ellis OÜ: Sadamaraudtee ala Väike-Kaar - Võru tn. Vastavalt planeeringule on sadamaraudtee
antud lõik ette nähtud väiksemaks jaotustänavaks. Seoses sellega palume lubada tulevikus
planeeritavalt tänavalt otse juurdepääsu Kabeli tn 15 kinnistule. Samuti sooviksime Kabeli 15
kinnistul tulevikus näha kuni 4-5 korruselist ärihoonet.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas osaliselt arvestavale seisukohale
selgitades, et kinnistule on täna juurdepääs tagatud Kabeli tänavast. Sadamaraudteele on
üldplaneeringuga kavandatud juurdepääsutänav. Juurdepääsu võimalus selgitatakse edasiste
protsesside käigus. Korruselisuse osas selgitas linnavalitsus, et täpsem korruselisus
määratakse ehitusõiguse andmisel piirkonna ja kinnistu analüüsi tulemusel. Sealjuures tuleb
arvestada, et kinnistu paikneb väikeelamute vahetus läheduses ning tagada tuleb piirkonda
sobiv mahuline lahendus.
Silja Järv: Esitatud arvamused:
1) Seoses Riia-Vaksali uue ristmikuga on kohaliku elanikuna suur soov, et mööda vana
raudteekoridori tuleks tulevikus läbiv sõidutee, mitte vaid juurepääsutee maaomanikele ja
edasi rohekoridor. Rohekoridor on väga kaunis idee ja ka mina piirkonna elanikuna
pooldan maksimaalset rohelust ja võimalust rohkem "kergliigelda". Siiski põlise piirkonna
elanikuna tajun, kuidas antud regioonis on liikluskoormus meeletult tõusnud. Näen kuidas
tehakse palju asjatuid ringsõite kuna seal puudub hea lahendus Riia tänavast Võru tänavale
saamiseks (ja vastupidi) raudteed vältides. Tee võiks pikeneda ideaalis ka Turu tänavani
ja loodan, et ka see plaan pole päris kõrvale lükatud. Vana raudteekoridori kasutamine
sõiduteeks oleks parim lahendus hajutada teiste pisitänavate liikluskoormust. Pean silmas
näiteks Kastani ja Filosoofi tänavat, mis on väga väikesed ja kitsad elumajadega tänavad.
Läbilaskevõime on tipptundidel olematu. Soovin esitada seda seisukohta vastukaaluks
nende seisukohtadele, kes näevad antud piirkonnas vaid rohekoridori ja kergliiklusteed.
On ka teiste tänavate elanikke, keda see otsus väga palju mõjutab ja linnas elades peame
teatud "ebamugavusi" jagama.
2) Elumajadega pisitänavatel (Kastani, Filosoofi) võiks kohaldada sarnast 30km/h
kiiruspiirangut nagu seda tehakse elurajoonides tavapäraselt. Kuna tegemist on kitsaste
tänavatega, mille liikluskoormus on väga suur siis oleks abiks see vibratsiooni,
mürareostuse ja majade määrdumise vastu. Kohaliku elanikuna kinnitan, et 50km/h ei ole
paljudele liiklejatele sugugi ka piisav piirang praegu.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale:
1) Üldplaneeringu eelnõu avalikustamisel sai linn sadamaraudtee maa-ala tuleviku osas
rohkeid alternatiivseid arengustsenaariume väljendavaid ettepanekuid. Selles olukorras
pidas linn vajalikuks, arvestades ka seadusest tulenevaid nõudeid üldplaneeringu sisule ja
12
koosseisule, täiendavalt analüüsida tänava või ainult jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate
rohekoridori kavandamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Selleks viidi üldplaneeringu
põhilahenduse koostamise käigus läbi sadamaraudtee maa-ala analüüs
transpordivõrgustiku ja rohevõrgustiku toimimise seisukohalt nii ülelinnalisel kui
lokaalsel tasandil, sh hinnati juurdepääsuvõimalustest tulenevaid piirkonna
uushoonestusega kaasnevaid arengupotentsiaale. Selle tulemusel leiti linna arengu
seisukohalt vajalik optimaalseim lahendus, mis on kajastatud üldplaneeringu
põhilahenduses.
2) Täpseid liikluskorralduslikke küsimusi üldplaneeringuga ei lahendata.
Andres Edur: Eluaegse Tartlasena, kes omab Tartu kesklinna piirkonnas kinnisvara, arvan, et
kesklinna piirkonnas on liiga vähe autoga parkimise võimalusi. Selle probleemi tõttu jookseb
kesklinn elanikest ja töökohtadest tühjaks.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale selgitades, et
linn on teadlik parkimisvajadustest kesklinnas ja kavandab parkimiskohti suuremate hoonete
mahus ja peatumiskohti tänavaruumis. Linn on seisukohal, et parkimiskohtade arvutusel tuleb
kesklinna piirkonnas parkimisnormi käsitleda maksimaalse võimalikuna.
Mare Laur: Palume väga mitte hävitada kesklinnas elu. Taastada kõik parkimiskohad, millised
on likvideeritud ja luua parkimiskohti kesklinna juurde. Praegu on olukord, kus kesklinna
elanikud ei saa enam rahus elada oma kodudes, kesklinna sõita ja seal liigelda. Müra tase on
kohutav. Elanikud on sunnitud oma kodudest lahkuma. Elanike akende all korraldatakse
mürarikkaid üritusi. Kasutamata on Emajõe park rohepöördeks, suur Toomemägi, kesklinna
park, Emajõe ujulad, laululava, ERMi ümbrus ja Raadi järv. Linnale teeb suure kahju
parkimiskohtade kaotamine ja sõiduteele -tuiksoonele räpase basseini organiseerimine, kus
vesi ei voola ja levivad bakterid. Vee üritusi ja looduse nautimist võiks korraldada
Toomemäel, Laululava juures pargis, voolava veega Emajõe ääres, Anne kanali ja
Emajõevahelisel suurel rohealal koos veega rannas, ERM i ümbruses, Raadi tiigi ääres, jne.
Äripindade kliendid ei pääse teenindajate juurde kesklinnas. Autoliikluse teid ei tohi sulgeda
ka lühiajaliselt. Tartu on väikene linn. Raha, turistid, jms. tuleb Tallinna poolt ja
linnalähedastest piirkondadest. Need inimesed paljulapseliste peredega ja suurte
seltskondadega saavad liigelda vaid autodega. NB! VARSTI TULEVAD VÄGA
SÄÄSTLIKUD ELEKTRIAUTOD. KESKLINNA TULEB RAJADA PALJU
ELEKTRIAUTODE PARKIMISKOHTI KA KOHALIKELE ELANIKELE, TURISTIDELE
JA KÜLALISTELE. Tasuta parkimiskohti kesklinnas linnaametnikele on vähemalt 80.
Kohalikud elanikud, turistid ja tartlased ei pääse imelisele Toomemäeke, restoranidesse,
Raekoja platsile. .Veega seotud ja kultuuriüritusi peaks korraldama tühjalt seisva laululava
ümbruses, selles suures pargis ja voolava veega Emajõe rannas, kus saaks ujuda nii lapsed kui
vanemad. Palun viia need muudatused sisse ja muuta kesklinn jälle turistide, kohalike elanike,
äride, lasterikaste peredele ja vanuritele sõbralikuks ja ligipääsetavaks.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale selgitades, et
parkimise tänavamaadel piiramise eesmärgiks on inimestele täiendava liikumisruumi
võimaldamine. Tartu linn on võtnud eesmärgiks jalgrattaga sõitmise ja jala käimise
eelistamise ning see toob endaga kaasa muudatused senises tänavapildis. Parkimiskohtade
vähendamine vanalinna piirkonnas on planeerimismeede, mida oleme kasutanud ala
arendamisel eesmärgiga vähendada autoliikluse osakaalu. Hoonete teenindamiseks
kavandatakse tänavamaadele lühiajalise peatumise kohti ja uusi parkimiskohti uute hoonete
maa-alustel korrustel. Tartu kesklinn on ligipääsetav erinevate liikumisvahenditega, kuid
13
oluline on tagada tänavaruumis nõuetekohased ja mugavad liikumisvõimalused jalakäijatele
ja ratturitele. Teatud juhtudel tuleb selleks ka tänavamaal parkimiskohti vähendada, et tagada
nõuetekohased ja turvalised kõnniteed. Parkimiskohtade vähendamine vanalinna piirkonnas
on planeerimismeede, mida oleme kasutanud ala arendamisel eesmärgiga vähendada
autoliikluse osakaalu. Madalam autoliikluse osakaal vähendab ka teie poolt esile toodud müra
probleemi. Hoonete teenindamiseks kavandatakse tänavamaadele lühiajalise peatumise kohti
ja uusi parkimiskohti uute hoonete maa-alustel korrustel.
Mare Laur: Tartu üldplaneeringus EI OLE ARVESTATUD KÕIKIDE ELANIKE JA
KÜLASTAJATE GRUPPIDE HUVIDEGA. Arvestatud on vaid väga väikese osa noorte ja
tervete inimeste huvidega, kellele proovitakse sisendada, et aega ei pea veetma looduses
(jalgrattaga sõitma, loodust nautima seal, kus juba loodus on - linna ääres, ERMI ümbruses,
Raadi pargis ja järve ääres, Emajõe ujulates, Lauluväljakul ja selle kõrval olevas suures pargis,
linnast väljas, jne. Ülikooli staadionil, jne). Üldplaneeringus sunnitakse läbu korraldama
kesklinnas kivide ja asfaldi peal, linna tuiksoonte peal lausa väga aktiivse tänavaga Tallinna
ja Põhja-Eesti poolt Tartusse kesklinna tuleval ainukesel sõiduteel. Sellise käitumise eesmärk
saab olla ainult kesklinnast elu hävitamine. Normaalne aastakümneid Tartu kesklinnas olnud
meeldiv elu ja keskkond on muudetud kärarikkaks läbukohtadeks, kuhu ei saa enam oma
kodudesse, ametiasutustesse, restoranidesse, parkidesse ega mitte kuhugi. Kus ei saa rahus ja
vaikuses elada. Meie ettepanekud:
1) Sõiduteede arvelt ei tohi teha ühtegi jalgratta, ega kergliiklusteed. Juurde tuleb ehitada
autoteid, et kaoks saastavad ummikud. Kui autod seisavad ummikutes, eraldub palju
heitegaasi ja see saastab väga palju loodust. Tuleb teha palju parklaid ja laadimiskohti
Kesklinna elektriautodele.
2) Ei tohi teha juurde jalgratta. ega kergliiklusteid, sest kergliiklejaid on väga väikene osa
Tartu elanikest ja külastajatest. Meie kliima ei võimalda aastaringselt liigelda ratta või
rulaga. Selline mõtlemine, et kaotada ära autoliiklus kesklinnast, on inimvaenulik, ei ole
jätkusuutlik ja on keskkonda reostav ja saastav, kui autod peavad olema ummikutes või
sõitma suure ringiga ümber linna kesklinna.
3) Autoliikluse teid (radasid) tuleb rajada juurde Narva maanteele, Puiestee tänavale, Riia
tänavale (mõlemas suunas kindlasti kaks rida).
4) Ehitamine tuleks lõpetada Lõunakeskuse ümbruses. Sellise senise tegevusega on linna
keskus viidud linnast välja Lõunakeskusesse põldude peale.
5) Kuna kesklinnas on kaotatud väga paljud hädavajalikud parkimiskohad tänava ääres, mis
on eriti vajalikud soodushinnaga kohalikele elanikele ja uusi parkimiskohti asemele ei ole
tehtud, siis palume, et linnaametnikke kohustatakse näitama head eeskuju ning jalgrataste
või ruladega aastaringselt tööl käima. Seetõttu palume linnaametnikelt ära võtta kõik
tasuta parkimiskaardid (tänavatele vist 40) niigi vähestele parkimiskohtadele kesklinnas.
Palume, et kohalikud elanikud saaksid sooduskaartiga parkida Ülikkooli 3, 5 ja Küüni 5
hoovi, kus praegu pargib tasuta ca 40 noort linnaametnikku.
6) Palume, et linn ei nõuaks enam, et linna rentnikud peavad saama kesklinna õuele tasuta
parkimiskohti, kui kohalikud elanikud peavad õuedele ja tänavatele parkimise eest
maksma.
7) Palume väga, et ehitatakse kiiresti vähemalt üks korralik sild, Tähtverest Ülejõele, kus
saaksid liigelda autod, jalgrattad ja oleks ka kõnniteed.
8) Kergliiklusteed ja kõnniteed peavad olema eraldatud kõrge äärega, et jalgratturid ja
rulatajad ei sõidaks jalakäiatele, invaliididele ja lastega jalakäiatele otsa.
9) Jalgratturitel ja rulatajatel peaksid olema liiklemiseks load. Jalgrattad peaksid olema
varustatud numbritega, et kindlaks teha liikluse rikkujaid.
14
10) Raekoja platsile sisehoovile palume linnal paigaldada liiklusmärgid, et jalgrataste
kinnistute vaheliste piirdetorude külge parkimine on keelatud (kruntide piirdetorude külge
risti rästi ja pikali väga pikaks ajaks jalgrataste parkimine teeb võimatuks mõnele õule
olevale parkimiskohale parkimise).
11) Ujula tänava äärde tuleb rajada mõlemale poole tänava äärde kõnniteed, sest seal on
mõlemal pool teed elamud ja teiselpool teed veel ujula ja väikene parkla, millisest peaksid
ka jalakäiad saama ohutult jalgratturite eest liigelda.
12) Ujula tänava poolse ranna juurde peaks rajama veel ühe parkla, et randa pääseda.
13) Palume väga, et taastatakse praegusesse Ujulasse (kas vanasse kohta või veidi ülesvoolu
Emajõe äärde) praeguse ujula kõrvale vana arhitekt Matteuse projekti järgi rajatud kaarjas
riietuskabiinidega rannahoone, kus sai rahulikult oma asju kabiinis hoida ja riietuda, kus
oli toitlustus (restoran ja kõikvõimalike ranna ja ujumisvahendite laenutus, raamatukogu,
jms) See on unikaalne ehitus, mis tuleb kiiresti taastada (fotod on olemas). Selleks on
praegu piisav ruum võsas Emajõe ja Ujula tänava vahel.
Ilma sellise mitmete funktsioonidega vanaaegse imelise rannahooneta kaotab Tartu ja
Emajõgi väga palju.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas osaliselt arvestavale seisukohale.
1) Mitte arvestada. Kesklinna piirkonnas on kavandatud jalakäijate ja jalgrattaga liikujate
teed parkivate autode arvelt. Kompenseerivad parkimiskohad on kavandatud realiseerida
suuremate avalikkusele suunatud otstarbega hoonete mahus. Elektriautode laadimiskohti
rajatakse uutele ehitistele ehitusseadustikus ettenähtud korra järgi.
2) Mitte arvestada. Jalgrattateede kavandamine toimub jalgrattateede skeemi alusel,
täiendavaid kesklinnast ümbersõidu võimalusi autodele peale ringtee kavandatud ei ole.
Kesklinnas tagatakse juurdepääsud hoonetele nende teenindamiseks nähes vajadusel
tänaval ette peatumiskohad.
3) Mitte arvestada. Liiklusruumi autodele teie poolt nimetatud tänavatel suurendada kavas ei
ole. Käesoleva üldplaneeringuga luuakse paremad võimalused jalakäimiseks ja jalgrattaga
liikumiseks, kaalumisel on ka ühistranspordiradade rajamine.
4) Lõunakeskus ei ole linna hinnangul otsene konkurent kesklinnale, Lõunakeskuse
teenindusareaal on riigi lõuna- ja kirderegioon, mille tarbijad saavad teenused kätte ilma
kesklinna sisenemata.
5) ja 6) Ettepanekud ei ole lahendatav üldplaneeringuga.
7) Selgitus. Üldplaneeringuga kavandatakse sildasid, mille realiseerimine on eeldatavasti
võimalik üldplaneeringu arvestusperioodil. Tähtvere ja Ülejõe linnaosade vahele on
kavandatud jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate sild.
8) Selgitame, et erinevate liiklejagruppide eraldamiseks äärekiviga on erinevatel
liikumiskiirustel ja -sagedustel erinevad lahendused - seega ei ole otstarbekas vaid ühe
võimaliku lahendusvariandi fikseerimine.
9) Ei ole üldplaneeringu küsimus.
10) Mitte arvestada. Üldise liikluskorralduse tagamine sh liikluskorraldusvahendite
paigutamine on maaomaniku ülesanne ning seda tuleb teha lähtudes liiklusseadusest.
Vajadusel on võimalik saada konsultatsiooni linnalt.
11) Selgitame. Ujula tänavale on planeeritud mõlemale teepoolele jalakäijate ja jalgrattaga
liikujate tee ehitamine.
12) Linnaujula teenindamiseks on detailplaneeringuga kavandatud suuremahuline parkla.
13) Mittearvestatud. Linna areng Ujula tänava piirkonnas on muutunud ja supelmaja kohal
asub Lodjakoda, üldplaneeringuga on supelrandadesse antud võimalus teenindushoone
ehitamiseks.
15
KÜ Ülikooli 3: Pöördume südalinna elanikena Teie poole ja oleme ääretult murelikud.
Üldplaneering näeb ette, et propageeritaks tervislikke eluviise ja liikumist jalgsi, ratastel. Mis
ongi väga tore. Küll aga on jäänud meie hääl hüüdjaks hääleks kõrbes. Südalinnas on ka
inimeste kodud! Tuleb kahetsusega tunnistada, et aastatega on parkimise kohti südalinnas üha
vähemaks jäänud. See ei ole päris õige, et südalinna elanikke diskrimineeritakse. Kui mujal
linnas on kohustus rajada parkimiskohti elamute juurde, siis südalinnas võetakse need
kohaliku omavalitsuse poolt julmalt ja läbi arutamata, ära. Üle kahekümne aasta südalinnas
elanuna tean, et siin on parkimisega alati kitsas olnud, aga oleme olnud leplikud ja saanud aru,
et kesklinnas ongi kitsas. Aga sellist ülekohut, et parkimist veel vähemaks jääb, ei saa lubada.
Viimane piisk oli Ülikooli tn renoveerimine. Need olid just Ülikooli 3 ja Ülikooli 5 elanike
parkimiskohad. Asemele ei pakutud midagi. Meie pöördumisele vastati, (kirjavahetuses Gea
Kangilaskiga) et südalinna elanikel on võimalik soodushinnaga parkida igal pool südalinnas.
See soodushind on mõttetu, sest kohti lihtsalt enam ei ole, neid on pidevalt vähendatud.
Planeeringu TRANSPORT punkt 18.1 on öeldud, et taristu planeerimisel tuleb arvestada
muuhulgas laste ja vanurite liikumisega. Kuidas saab väikelastega pere poekottide ja lastega
kodu juurde? Samuti eakad inimesed. Jalgrattad on küll head aga talvisel ajal – eelpool
nimetatud linnakodanikud – see ei ole ju reaalne!!!
Meie ettepanek selle mure lahendamiseks on:
1) Vähendada Tartu LV töötajatele mõeldud parkimiskohti Küüni 5 hoovis. Kohaliku
omavalitsuse töötajad võivad ka tervislikke eluviise harrastada ja linlastele eeskuju
näidata ja jalgrattaid tööle tulekuks kasutada! Ettepanek on eraldada Ülikooli 3 ja Ülikooli
5 elanikele hoovi nii mitu parkimiskohta, kui mitu neid Ülikooli tn renoveerimisega
kaotati. Lähtuks siin sellisest põhimõttest ju, et kohalik omavalitsus on maksumaksja, ehk
tartlase teenindaja. Ja näiteks hotellides, kaubanduskeskustes ja paljudes muudes
teenindusettevõtetes oma töötajad autosid töökoha lähedale parkida ei saa. Need
parkimiskohad on klientidele!
2) Rajada väike, (ilmselt mahub sinna 4 autot) parkimisala Barclay platsi Ülikooli 3 maja
ette, osaliselt Barclay platsile. Elanikuna näen, et sealsete puude alla ei kasva ka muru,
sinna sõidavad autod ka praegu peale ja see riba on kole. See võtaks ca 1,5 m laiuse riba
puude all olevat ala. Puud jääksid alles! LV hoovist Küüni 5 väljasõidu teed võiks nihutada
Ülikooli 3 maja poole. Me oleme nõus, et tee majale lähemale tuleb. See on Ülikooli 3
maa. Taaskord, niikuinii sõidavad hoovist väljuvad autod, üksteisest mööda mahtumiseks
meie rajatud murule.
3) Eraldada parkimise kohad, samadel tingimustel mis südalinnas parkimisel, planeeritava
SÜKU parklasse. Väga loodame ja usume, et arvestate planeeringus meie vajadustega,
millest me kahjuks juba mõnda aega räägime. Praegu on kuidagi kujunenud, et südalinna
tehakse üha rohkem atraktiivseks linna külalistele ja teistest linnaosadest kesklinna aega
veetma tulevatele tartlastele. Mis on väga tore, aga palun ärge unustage südalinnas elavaid
peresid.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale selgitades, et
linn on teadlik kohalike elanike eluks ja tegevuseks vajaliku autodega juurdepääsu, peatumise
ja parkimise küsimusest. Parkimisküsimus on aktuaalne südalinna ajaloolise hoonestu
piirkonnas, kus tehniliselt on tihtipeale keerukas leida võimalust lahendada parkimine oma
krundil. Samas tuleb märkida, et linna strateegiline valik on vanalinnas anda igakülgne
eelistus jalakäijale. Jalakäijaid on liiklejatest kesklinnas kõige rohkem ja kõik
liikluslahendused peavad olema suunatud eelkõige just jalakäija turvalisusele. Seetõttu on linn
kavandanud, ellu viinud ja planeerib jätkuvalt kesklinnas parkimise, seega autode liikumise
vähendamist. Euroopa linnade arenguloogika keskustes on jalakäija eelistamine autode
liikumisele ja ka parkimisele. Tänavatelt parkimiskohtade vähendamisega samaaegselt on
16
kavandatud suurema parkimismahuga hoonete rajamine kesklinnas. Hoonete teenindamiseks
rajatakse tänavamaale sõidukite peatumise kohti. Nimetatust lähtuvalt annab linn järgmised
seisukohad:
1) Ülikooli tänaval olnud kohad ei ole olnud kinnistatud kellelegi, vaid on olnud avalikuks
kasutuseks. Seetõttu ei pea linn õigustatuks likvideeritud kohtade eraldamist hoovis.
2) Mitte arvestada, tegemist on rohevõrgustiku elemendiga ja muinsuskaitsealuse pargiga.
3) Selgitus. Üldplaneeringus nimetatud tasandi otsuseid ei tehta.
Toivo Kreek: Luua kesklinnas (ja vajadusel ka mujal) jalakäijate turvapiirkonnad, kus oleks
keelatud peale autoliikluse ka jalgrattaga sõitmine. Peale Raekoja platsi põhjakülje peaks
sellised piirkonnad kindlasti olema Küüni tänav, Rüütli tänav (Raekoja platsist vähemalt Gildi
tänavani), Kvartali-äärne Riia tn lõik ja kindlasti veel mõned piirkonnad.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale selgitades, et
linn on üldplaneeringuga reguleerinud kesklinna tänavate liikluse põhimõtteid ja ei leia, et
üldplaneeringus peab keelama nn. jalakäijate tänavatel rattaliikluse. Küll aga leiab, et selle
rahustamiseks on vaja rakendada liikluskorralduslikke meetmeid ja tänavadisaini.
Katrin Kiisler: Ettepanek lisada Asumi U2 (Uueturu, Kesklinna linnaosa) kultuurikeskuse
hoone ehitustingimuste juurde säte, et maa-alust parklat sellel alal ei tohi ehitada, sest (a)
piirkonnas on juba palju parkimiskohti ja need jäävad üldplaneeringuga alles, (b)
parkimiskohtade ja sellega kaasneva autoliikluse voo suurenemine piirkonnas on vastuolus
linna energia- ja kliimakavas seatava säästvate liikumisviiside suurendamise eesmärgiga, (c)
maa-aluse parkimismaja ehitusega vigastatakse pöördumatult elujõus puude juurestikku.
Ettepanek eristada põhimagistraalidest kesklinna läbivad Riia ja Narva mnt magistraaltänavad
ning võtta mõlema puhul eesmärgiks läbilaske ja transiitliikluse vähendamine lähikümnendil.
Muudatus tugineb energia- ja kliimakava eesmärkidele ja seda toetab ringteede väljaehitamise
edenemine.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale selgitades, et
hoone kavandamisel on nii linnaehituslikult kui ka majanduslikult mõistlik ka hoone alla jääva
maa-aluse osa ära kasutamine täiendavateks, sobivateks ruumideks. Parkimismahu
kavandamise eesmärk südalinna kultuurikeskuse maa-alustele korrustele on ühest küljest
tagada teatud hulk kohti hoone kasutajatele, kuid samuti eesmärgil vähendada maapealseid
parkimiskohti kesklinna tänavatel. Sellega saavutame me suurema mänguruumi laiendada
kõnniteid ning kavandada täiendavaid rattateid ja tänavahaljastust. Riia tn ja Narva mnt
kategooriat on võimalik vähendada pärast riigimaanteedele ümber Tartu linna ühenduste välja
ehitamist. Praegu on need tänavad ametlikult märgitud riigimaanteede marsruutidena.
Riigimaanteid ühendav Põhjapoolne ümbersõit on Transpordiametil plaanis realiseerida
lähikümnendil.
24.08.21 toimunud suulisel ärakuulamisel osalenud rõhutasid oma arvamuste erinevaid
aspekte. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil
planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt
ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja
täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
17
Rahandusministeerium on eespool esitatu osas arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud
arvamusi kaalunud ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole olnud võimalik
arvestada või täies mahus arvestada. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele,
on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu
koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86
lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad: protokoll
Lisaadressaadid:
Tartu Liiklejate Koda
18
KÜ Ülikooli 3
TioDent Hambakliinik OÜ
KÜ Tartu Linn Raekoja plats 11
Erste Vara OÜ
ELLIS OÜ
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
19