Rahandusministeerium
[email protected]
Teie: 11.08.2021 nr 1.1-10.1/5770-1
Meie: 15.09.2021 nr 33
Pangaliidu ja Liisingliidu arvamus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta
Täname võimaluse eest arvamuse avaldamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
(edaspidi AML/CFT) paketi (edaspidi pakett) osas. Arvestades pooleliolevaid arutelusid, Euroopa
Komisjoni poolset soovi paketi aruteludega kiiresti edasi liikuda ning lühikest ajakava, pakume välja
võimalikud üldised seisukohad kogu paketi osas ning seejärel anname arvamused/ettepanekud
täpsemalt konkreetse õigusakti eelnõu kohta.
Üldised seisukohad:
1. Paketiga ei ole piisavalt tagatud Euroopa Liidu AML/CFT süsteemi arenemine ja võimalike
riskide efektiivsem, parem ja ühetaolisem maandamine. Paketi kohaselt luuakse Euroopa
Liidu AML/CFT süsteemi efektiivsuse tõstmiseks, süsteemi ühtlustamiseks ning paremaks
reguleerimiseks uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus (edaspidi AMLA).
Meie hinnangul ei ole AMLA loomise ja seonduva regulatsiooni koostamise planeerimisel
piisavalt arvestatud protsessi keerukuse ja süsteemi kui terviku toimimisega. AMLA-le
planeeritud ülesannete mahtu, ülesannete varieeruvust ning loodavale asutusele pandud
ootuste põhjal esineb meie arvates suur oht, et AMLA ei suuda kõiki talle pandud ootuseid ja
funktsioone täita. Keeruline on hinnata järelevalve subjektide valimise mudelit. RAB-ide
toetamise ja koordineerimise mehhanism ei arvesta piisval määral erinevate RAB-ide olemuse
ja ülesehitusega. RAB-ide tegevuse tõhustamiseks soovitame kahtlastest tehingutest
teavitamise ühtse miinimumstandardi kehtestamist. Meie jaoks on piirid AMLA
uurimispädevuste määratlemisel ebaselged. AMLA määrus võiks sisalduda sätted, kuidas
toimub koostöö õiguskaitseasutustega finantskuritegevuse tõkestamiseks. Paketti tuleks
täiendada nõuetega AMLA personali oskuste, teadmiste ja sobivuse osas. Kriitiliselt tuleks
hinnata, millised funktsioonid jääksid AMLA peaülesanneteks ning millised funktsioonid
saaks asutusele lisanduda näiteks hiljem. Selline ülesehitus aitaks tagada, et AMLA on
võimeline täitma talle seatud ülesandeid. Samuti oleks kontrollitud, et ühe asutuse, seda
hetkel planeeritud ressursside ja suuruse juures, võimekusega on kõik loetletud ülesanded
võimalik efektiivselt täita.
2. Paketiga ei ole tagatud õiguskindluse põhimõtte järgimine kohustatud isikute jaoks. Esiteks
ei ole teada AMLA järelevalvetasude suurused, nende arvutamise metoodika ning kulude
jaotumine kohustatud isikute vahel. Välja pakutud paketiga soovitakse vastu võtta
regulatsioon, mille vastuvõtmise hetkel ei ole teada võimalikud mõjud kohustatud isikutele
ning seeläbi tegelikkuses ka liikmesriikide majanduslikele olukordadele. Enne paketi
vastuvõtmist peaks olema vähemalt teada ettepaneku „COM/2021/421 final“ artikli 65 lõikes
6 viidatud ja artikli 86 alusel koostatav järelevalvetasude metodoloogia.
Ahtri 12, 10151, Tallinn
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
Lisaks ei ole õiguskindluse põhimõte tagatud AMLA tehniliste standardite ja juhendite osas.
Arvestades, et tegemist on uue asutusega, kelle praktika ning juhendmaterjalide fookus, ulatus,
põhjalikkus ei ole varasemalt teada, ei ole nii suurte ja laiade alamaktide koostamise õiguse juures
tagatud õiguskindluse põhimõte. AML/CFT nõuete täitmise kohustuslike protseduurireeglite, sisemiste
protseduuride, kohustuslike IT-lahenduste ning meetmete välja töötamine, muutmine, parandamine,
arendamine on väga kulukas ning aeganõudev protsess. Paketiga määratletud hulgas standardite ja
juhendite koostamise õiguse andmine ühele asutusele, kellel puudub varasem praktika, ei ole
kohustatud isikute vaatest proportsionaalne. Seda arvestades kohustatud isiku kohustusega olla
kõikide asjassepuutuvate seaduste ja alamate õigusaktidega vastavuses. Tagatud ei ole piisav võimalus
selliste standardite ja juhendite koostamises kaasa rääkida - avalike arutelude korraldamise
otsustusõigus on jäetud AMLA ainupädevusse ning defineerimata on avalike arutelude ulatus. Lisaks
eeltoodule ei ole tagatud õiguskindlus, et kehtivad põhimõtted AML/CFT osas ei muutu olulises
ulatuses, võttes just arvesse, et vastavad põhimõtted on liikmesriikide kaupa teatud ulatuses erinevad.
Sellise lähenemisega koheldakse liikmesriikide asutusi, kohustatud isikuid ning kohustatud isikute
kliente (siinkohal mõeldud nii ärisuhtes olevaid/seda loovaid, kui ka juhuti tehinguid soovivaid isikuid)
ebavõrdselt, sest tunnustatakse teatud kehtivaid põhimõtteid, aga teistsuguse siseriikliku õigusega
liikmesriigid peavad oma kehtivaid põhimõtteid oluliselt muutma, mis toob kaasa varaliste kulutuste
ebavõrdse jaotuse. Eeltoodud põhjustel tuleks paketti täiendada järelevalvetasude metoodikaga
(enne paketi vastuvõtmist) ning täiendada tehniliste standardite ja juhendite koostamise protsessi
kaasatuse ning kehtima hakkamise põhimõtetega, mis aitaksid tagada, et tegemist ei ole
ebaproportsionaalsete ning ebaõiglaste juhendite ja soovitustega.
Määrus 2021/421
Artikli 20 lõike 2 punkt i – AMLA õigus soovitada tegevusloa kehtetuks tunnistamist
Tegevusloa kehtetuks tunnistamise soovitamise puhul peaks olema selgelt eristatud, et selliseid
ettepanekuid tehakse vaid juhul, kui rikkumised on tõsised, pidevad ja süsteemsed ning ei ole ette
näha, et kohustatud isiku poolt juba võetud meetmed aitavad tagada tulevasi rikkumisi. Teeme
ettepaneku täiendada AMLA õigust tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemiseks, et
see viitaks selgelt vaid juhtumitele, kus rikkumised on tõsised, süsteemsed ja korduvad.
Määrus 2021/420
Artikli 2 punkt 17 – seotud tehingute mõiste
Seotud tehingute mõiste muutub võrreldes kehtiva praktikaga oluliselt. Uus mõiste ei defineeri samas
seotud tehinguid, sest ei too välja ajalist perioodi seotud tehingute kohta, vaid seda peaks kohustatud
isik ise hindama. Varasemalt on seotud tehingute puhul mõeldud ühte tehingut, mida korraldatakse
läbi mitme järjestikuse tehingu. Ettepanekuga laieneks kehtiv mõiste, mis toob kaasa olulise muutuse
kohustatud isikute koormuses. Näiteks isikud, kes on kohustatud isikuteks teatud
tehingutest/piirmääradest alates, siis kuigi nad enne piirmäära ületamist ei ole kohustatud isikud,
peavad nad kohaldama hoolsusmeetmeid (vähemalt osaliselt), et suuta tuvastada seotud tehinguid.
See ei ole kooskõlas selliste kohustatud isikute AML/CFT regulatsiooni subjektiks olemise selgitusega
ning seetõttu ei tohiks seotud tehingute mõistet nii oluliselt muuta. Teeme ettepaneku täiendada
mõistet vähemalt ajalise perioodi pikkusega ning analüüsida selliste tehingute tuvastamise
võimalust praktikas või jätta mõiste sisustamata ning see sisustatakse kohustatud isikute poolt.
Artikli 9 lg 3 on liialt piirav – võttes arvesse, et artikli 50 lõike 6 kohaselt peaks compliance officer
kahtlastest tehingutest personaalselt teavitama, võiks olla võimalik määrata sellesse rolli mitu inimest
või terve üksus.
Artikli 13 lõige 1 ei jäta ruumi mingiteks erinevusteks, mis võivad siiski olla vajalikud, arvestades erisusi
liikmesriikide õiguses (niivõrd, kui see võimalikuks jääb, nt art 28 lg 5 kohaselt).
Artikli 16 lõige 4 – Kohustatud isiku kohustus näidata JVA-le, et ta on vastavuses AML/CFT nõuetega.
Sätet tuleks täiendada, et vastavuse demonstreerimine JVA-le oleks mõlemale poolele, nii JVA-le kui
kohustatud isikule igakordselt arusaadav. Vastasel juhul võib JVA nõuda ebamõistlike ja
ebaproportsionaalsete kuludega nõuetega vastavuse tõendamist. Selgemalt tuleks sätestada, mida
tähendab „demonstreerida vastavuses olemist“. Arvestades, et tegemist ei ole ühe dokumendi või
protsessi näitamisega, siis ilma täpsustamata võib JVA nõuda kohustatud isikult mistahes tegevusi,
mistahes hetkel, seda ka ilma järelevalve menetluseta. Selline lähenemine ei ole kohustatud isiku
mõistes proportsionaalne. Tagada tuleb, et JVA-d ja kohustatud isikud mõistavad sätet üheselt ning
tagada tuleb, et määruse tasandil on see arusaadavus ühene ka EL tasemel. Teeme ettepaneku
täpsustada ulatust ja viisi kuidas kohustatud isik peab JVA-le tõendama oma AML/CFT nõuetega
vastavuses olemist.
Artikkel 16 – Hoolsusmeetmed.
Artiklit tuleks täiendada viitega tuvastada, kas isik on PEP või mitte. Riikliku taustaga isiku tuvastamise
põhimõtte sätestamine vaid artiklis 32 teeb selle kohustuse täitmise probleemsemaks ning tekitab
üldistele hoolsusmeetmetele viitamisel probleemkoha, kus välja jäetakse PEP-ide tuvastamine. Teeme
ettepaneku lisada hoolsusmeetmena igakordselt ka PEP-ide tuvastamine.
Artikli 18 lõike 1 alalõike b punkt iii kohaselt tuleb teha kindlaks, et ettevõte on viimasel
majandusaastal olnud tegutsev – kas seda tuleb tõlgendada keeluna avada kontot ettevõttele, kelle
majandustegevus on olnud seiskunud? Mis saab vast asutatud ettevõtetest?
Artikli 20 punkt d – Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärk
Millisest piirmäärast tuleks lähtuda juhuti tehtava tehingu puhul küsides selle sihtkoha kohta? Nt kas
10 EUR tehingu tegemisel on kohustatud isikul kohustus küsida sellise tehingu eesmärki hinnates
tehingu sihtkohta? Ärisuhte loomisel – kuidas on kliendil võimalik hinnata oma tehingute sihtkohta
ühe vastusega? Mida kohustatud isik selle vastusega peale hakkab? Artikli 28 lõige 2 viitab tugevdatud
korras hoolsusmeetmete kohaldamisele, mis toob selle põhimõtte välja. Mistahes summast/ärisuhte
laadist vara kasutamise eesmärki kontrollida ei ole asjakohane ning tekitab ebavajalikku koormust, mis
vähendab fookust olulisemate kohustuste juurest. Teeme ettepaneku viide kustutada või kehtestada
piirmäär tehingutele, mille puhul vastavat nõuet täita tuleb, võttes siinkohal arvesse ka asjaolu, et
kõrgema riski korral on vastav nõue juba tagatud.
Artikli 32 lõike 2 punkt c– Tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamine PEP osas
Leiame, et igakordselt tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamine kõikide PEP-ide osas ei ole
mõistlik. Kohustatud isikud peaksid saama hinnata seonduvat riski ning võimaluse korral võib riski
määrata madalamaks ning sellisel juhul ei tuleks kohaldada tugevdatud korras hoolsusmeetmeid.
Teeme ettepaneku sätestada võimalus, et kohustatud isikud saavad PEP-iga seonduvat riski ise
maandada ning sellisel juhul ei oleks igakordselt kohustuslik tugevdatud korras hoolsusmeetmete
kohaldamine. Maandamismehhanismina võib sätestada juurde kohustuse sellised otsused teatud
perioodi tagant üle vaadata.
Artikkel 32 – PEP-i perekonnaliikmete ja lähedaste kaastöötajate tuvastamine
PEP lähedaste kaastöötajate ja perekonnaliikmete tuvastamine on praktikas keeruline. Määrus peaks
välja tooma täiendavaid põhimõtteid või nõudeid, mida järgida. Sättes viidatud AMLA juhendmaterjal
on olulise väärtusega kohustatud isikutele ning lõikes 3 toodud AML juhend peaks tulema 1 aasta
jooksul, mitte 3 aasta jooksul. Teeme ettepaneku täiendada artiklit 32 viidetega PEP-ide
perekonnaliikmete ja lähedaste kaastöötajate tuvastamiseks ning muuta PEP juhendmaterjali
ilmumise kuupäeva.
Artikli 33 lõigetes 1-3 liikmesriikidele ja Komisjonile pandud kohustuste täitmiseks tuleb määrata
tähtaeg, sh sellele, millise sagedusega peab nimekirju uuendama.
Artikkel 34 – elukindlustus PEP-idele
Eraldi selle artikli kuvamine tekitab segadust ning vajaduse korral tuleks see info esitada artiklis 37.
Teeme ettepaneku tõsta artikli 34 sisu artiklisse 37, et tagada suurem arusaadavus.
Teeme ettepaneku lisada artikli 38 lõikesse 1 säte, mis lubaks kasutada kohustatud isikutel teise
kohustatud isiku poolt ärisuhte seires kogutud informatsiooni, mis on vajalik rahapesu ja terrorismi
tõkestamise meetmete rakendamisel. Hetkel määruse eelnõu artikli 38 lõike 1 sõnastus seda
võimalust ette ei näe. Samaaegselt määruse artikkel 13 grupisisese teabevahetuse korral siiski möönab
võimalust artikli 16 lõike 1 punkti d meetme rakendamise käigus kogutud info vahetamiseks.
Samalaadne ettepanek artikli 39 täiendamiseks.
Artikli 38 lõike 3 punkt a näib ebaproportsionaalselt range, kuna välistab igasuguse toetumise välistele
allikatele (“relies solely”). See näib ühtlasi olevat vastuolus artikliga 13, mis nõuab (mitte pelgalt ei
luba) grupiüleste poliitikate rakendamist.
Artikkel 40 Soovime selgitada, miks on lõike 1 punktis c kasutatud tugevamat keeldu, kui punktis a
(“drawing up and approval” vs “approval”)? Absoluutne keeld kasutada väliseid konsultante
protseduuride/kontrollmehhanismide väljatöötamise juures ei näi proportsionaalne ega
eesmärgipärane.
Artikli 40 lõige 2
Artikkel 40 sätestab piirangud tegevustele, mida kohustatud isik võib edasi anda. Ebaselgeks jääb
tegevuste edasiandmisele seatavate piirangute eesmärk. Kuna tegevuse edasiandmise regulatsioonide
(kindlustuses Solvency II direktiivi artikkel 49 ja delegeeritud määruse 2015/35 artikkel 274 ja EIOPA
System of Governance Guideline) kohaselt on juba piiranguid tegevuste edasiandmise osas
kindlustussektorile EL üleselt seatud, jääb arusaamatuks, millega on põhjendatud täiendavalt
kitsendada tegevuse edasiandmise valdkonda. Tegevuse edasiandmise regulatsioonide kohaselt jääb
edasiantud tegevuse eest vastutavaks alati tegevuse edasiandja ja see on tegevuse edasiandja
kohustus tagada edasiantud tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning samuti on tegevuse
edasiandja õiguseks ja kohustuseks saada edasiantud tegevuse kohta piisavalt infot (näiteks erinevat
teenusepakkuja raportite näol) ja anda tegevuse teostajale juhtnööre. Ühte kontserni kuuluvate
kohustatud isikute korra ei ole mõistlik dubleerida teatavaid funktsioone. Arusaamatuks jääb
piirangute proportsionaalsus ühte kontserni kuuluvate isikute suhete osas. Määruse eelnõu artikli 40
lõike 1 viimases lauses ja (3) ja (4) olevad meetmed peaksid juba mitigeerima tegevuse edasiandmisega
seonduvat riski väga ulatuslikult. Teeme ettepaneku artikli 40 lõike 2 alljärgnev osa määrusest välja
jätta:
„The following tasks shall not be outsourced under any circumstances…. Article 50“.
Artikli 40 lõike 2 punkt b
Kas nimetatud sätte kohaselt planeeritakse keelata siseauditi ja vastavuskontrolli teenuste
edasiandmine (sh kontserni siseselt)? Kui jah, siis mis on antud keelu eesmärk?
Artikli 40 lõike 2 punkt d
Sõnastus ei võta arvesse kindlustusagendi rolli. Kindlustusagent esindades kindlustusandjat pakub
kindlustusandja toodet klientidele ja sõlmib kindlustusandja nimel kindlustuslepingu tulevase
kliendiga. Kindlustuslepingu sõlmimise otsustuse teeb kindlustusandja eest kindlustusagent. Antud
sõnastuses kindlustusagent seda teenust aga enam osutada ei saa. Juhul kui kindlustusandja on
aktsepteerinud kindlustusagendi poolt määratletud kliendile omistatavate riskide määratlemise
metoodika, siis ei tohiks kindlustusvahendaja kasutamine mingit riski endaga kaasa tuua.
Artikli 40 lõike 2 punkt f
Kas nimetatud sätte kohaselt planeeritakse keelata RAB kontaktisiku teenuse edasiandmine (sh
kontserni siseselt)? Mis on keelu eesmärk?
Artikkel 42 Jääb ebaselgeks, mida on lõikes 1 peetud silmas osalusmääraga 25% “igal tasandil”. Kas
seda tuleb arvutada kumulatiivselt? S.t, et isikule X annaks tegeliku kasusaaja staatuse ettevõttes A
juba 25% osalust ettevõttes B, mis omab 25% ettevõttest A (isiku X osalus ettevõttes A seega 6,25%)?
Grammatiliselt võiks sätet nii tõlgendada, kuid selline lähenemine näib ebamõistlikult laiendav.
Põhjenduspunkt 65 viitab, et liikmesriik peaks saama lävendit alla 25% ise määrata – kas siin on
tegemist veaga, kuna tekst seda võimalust ei toeta?
Lõikes 5 antud erand näib olevat vales kohas – see ei peaks kehtima mitte tegeliku kasusaaja
definitsioonile kui sellisele, vaid kohustusele kasusaajat puudutav info registreerida/tuvastada.
Artikkel 44 On ebaselge, mida täpselt peab hõlmama lõike 1 punktis c viidatud “informatsioon”.
Kui lõikes 2 sisalduv kohustus on mõeldud kohalduma juriidilisele isikule enesele, oleks kohasem
paigutada see lõige järgmisesse artiklisse 45.
Artikli 45 lõikes 1 sisalduv kohustus tegeliku kasusaaja kohta infot anda peaks lisaks tegelikule
kasusaajale enesele laienema ka emaettevõtjatele.
Artikli 50 lõige 1 – Teatamiskohustus ja täiendava info andmine RAB-ile
Igakordselt ei ole põhjendatud ega võimalik info andmine 5 päeva jooksul. Seda näiteks juhul, kui
palutud info maht ületab proportsionaalselt 5 päeva jooksul andmete kogumise ja edastamise, seda
väga suure mahu tõttu. Olemas peaks olema erand, kus lähtudes palutud info mahust võib FIU
pikendada tähtaega üle 5 päeva ja info antakse FIU antud pikema tähtaja jooksul. Teeme ettepaneku
täiendada lõiget selliselt, et mahukate päringute korral võib FIU anda ise täiendava tähtaja.
Artikli 50 lõikes 6 sisalduv info edastamise kord vajaks täpsustust osas, mis puudutab filiaale. Eeldame,
et filiaali asukohariigis toimunud tehingust tuleb teavitada nimelt filiaali asukohariigi RAB-i, kuid see
võiks olla selgemalt välja toodud.
Artikkel 51 Arusaamatuks jääb täiendava osalise (self-regulatory body) lisamine infovahetusse, kui neil
pole õigust edastatavat infot kuidagi filtreerida.
Artikli 54 lõikes 5 “…in cases relating to the same customer and the same transaction involving two or
more obliged entities”, tuleks “ja” asendada “või-ga”. Infovahetus võib olla vajalik ja põhjendatud
olukorras, kus isik on mitme panga klient, kuid puudub nende pankade vaheline tehing, samuti juhul,
kus pankadevahelise tehingu osapoolteks on erinevad kliendid.
Artikkel 55 Ilma andmeid töötlemata pole võimalik tuvastada nende usaldusväärsust või täpsust,
mistõttu tuleks kaaluda lõike 2 punkti b muutmist või välja jätmist.
Samuti on ebaselge, milline peaks olema lõike 3 punktis b viidatud protseduuride sisuline mõju
kohustatud isiku poolsele raporteerimisele või kliendiriski hindamisele.
Artikli 56 lõikes 3 tuleks kaaluda info säilitustähtaja pikendamise võimaldamist ka juhul, kui see võib
olla oluline seoses teise, olemasoleva kliendiga (nt sugulus-, grupi- või ärisidemete tõttu).
Direktiiv 2021/239
Artikkel 3 –AML/CFT regulatsiooni kohaldamine mitte kohustatud isikutele
Jääb ebaselgeks, kas sellisele „sektori(te)le“ kohalduvad üldised kohustatud isikutele kohalduvad
põhimõtted ja normid. Näiteks kehtivad kohustatud isikutele teatud õigused, mis ei laiene muudele
isikutele. Kas selliste sektorite esindajate osas, kes ei ole kohustatud isikud definitsiooni mõistes, aga
kellele kohaldatakse sarnaseid kohustusi, kohalduvad täiendavad kohustatud isikutele kohalduvad
õigused või mitte? Teeme ettepaneku täiendada artiklit 3 ulatuses, mis aitaks mõista, kas selliste
valdkondade esindajate puhul on tegemist kohustatud isikutega või tegemist on kohustatud isikute
staatusest väljaspool olevate isikutega, kellele kohalduvad kõik/mõned kohustatud isikutele
kohalduvad kohustused.
Artikkel 10 lõige 5 punkt a– Liikmesriike kohustatakse, et vastu tuleb võtta meetmed, et kohustatud
isik edastab kõik tegeliku kasusaaja andmetega tuvastatud lahknevused registripidajale
Jääb ebaselgeks lahknevuse ulatus ning sellise info ulatus, mis tuleb registripidajale edastada. Kas
edastada tuleb vaid teave, et on tuvastatud lahknevus või tuleb edastada ka sisuline analüüs? Lisaks ei
ole üheselt mõistetav, kas infot tuleb esitada vaid juhul kui on tuvastatud valekanne (tegelik kasusaaja
ei ole õige) või edastada tuleb ka kahtlused, et tegelik kasusaaja ei ole õige, mida ei ole võimalik
kontrollida? Ettepanek täiendada artiklit nii, et see tooks selgelt välja, millise teabe edastamist
kohustatud isikult oodatakse. Tegemist on arendusi ning täiendavaid kohustusi määravate
muudatustega ning kohustatud isikule peab selge olema, milliste põhimõtete järgi oma tegevust
muuta ja täiendada tuleb.
Artikli 10 lõige 6 – Tegeliku kasusaaja andmete erisustest tuleb kohustatud isikul registripidajat
teavitada 14 kalendripäeva jooksul. Käesoleval hetkel siseriiklikus õiguses tehtud muudatuste järgi
(täiendused RahaPTS §-s 20, jõustub 07.03.2022) tuleb äriregistri pidajat teavitada mõistliku aja
jooksul. Kui direktiiv on ette näinud konkreetse ajaperioodi, siis peaks ka siseriiklikult sellisest
ajaperioodist lähtuma. Lisaks ei ole selgelt tuvastatav, kes vastutab andmete õigsuse tagamise eest
ning muudatuste õigsuse eest, seda olukorras, kus ettepanekuid muudatusteks saab teha ka
kohustatud isik. Teeme ettepaneku täiendada regulatsiooni andmete õigsuse eest vastutaja
põhimõttega ning vastutuse sätetega, mis puudutavad andmete muutmist.
Artikli 11 lõige 3 – Liikmesriigid kohustuvad tagama, et hoolsusmeetmete kohaldamiseks on ligipääs
tegeliku kasusaaja andmetele ka kohustatud isikul. Määruse projekti 2021/420 artikkel 16 sätestab
hoolsusmeetmed. Hoolsusmeetmete hulka ei ole välja toodud, et selleks on ka PEP-ide tuvastamine.
Arvestades, et tegemist ei ole otseselt hoolsusmeetmete kohaldamisega, siis kas sellisel juhul puudub
võimalus tegeliku kasusaaja andmetele ligipääsuks registrist? Lisaks kas juurdepääs tegeliku kasusaaja
registrile hõlmab vaid ühe isiku korraga kontrollimist või lubatud on ka masspäringud? Samuti peaks
ligipääs kohustatud isikutele olema tagatud õigeaegselt ja tasuta, seda ka masspäringute puhul, kui
see on kohustatud isiku suurust ja tegevust arvestades asjakohane. Teeme ettepaneku täpsustada
määruse projekti 2021/420 artiklit 16 viitega riikliku taustaga isiku kontrollimise kohustusele, et
tegemist oleks jätkuvalt hoolsusmeetmega. Samuti palume täpsustada kohustatud isikule antud
tegelike kasusaajate registrile ligipääsu ulatuse vormi ning selgelt sätestada, et ligipääs kohustatud
isikule hoolsusmeetmete täitmisel peab olema mitte üksnes õigeaegselt, vaid ka tasuta.
Artikkel 13 Kas on soovitud, et selle artikli kohane erand laieneks ka kohustatud isikutele, sh
krediidiasutustele? Juhime tähelepanu, et kohustatud isikutel pole võimalust jätta tegelikku kasusaajat
tuvastamata.
Artikkel 14 Teeme ettepaneku, et ligipääs pangakontode registri andmetele oleks tagatud ka
pankadele endile. See parandaks infovahetust ning aitaks kaasa võitlusele pettuste jm
finantskuritegevusega. Samuti on see oluline teave, tuvastamaks isiku õigust põhimaksekontole PAD
mõistes.
Artikli 18 lõike 1 punkti a alapunktid iii-vi – RAB-i õigus andmete otse saamiseks
Kohustatud isikult info saamine. Hinnates kogu sätte ülesehitust, viitaks punkti a alapunkt iii-vi RAB-i
õigusele otseseks ligipääsuks mistahes kohustatud isiku andmetele. Sellise ulatuse seadmine „otse
ligipääsuna - direct access“ on eksitav. Piiritleda tuleks, et selline info on kättesaadav päringu alusel.
Ilma päringuta otsene ligipääs kõikidele andmetele ei ole proportsionaalne. Teeme ettepaneku
täiendada sätte sõnastust viisil, et kõik andmed, välja arvatud alapunkt (i) andmed, on RAB-ile
kättesaadavad viivitamatult ning alapunkt i andmed võivad olla otse ligipääsuga.
Artikli 18 lõige 3 – Mitteotsene (kaudne) ligipääs andmetele ning sellise korra maandavad meetmed
Meie hinnangul on arusaamatu on artikli lõike 3 sõnastus arvestades seda, et vaid lõike 1 punkt (c)
võimaldab mitteotsest ligipääsu. Kui kõikidel muudel juhtudel oleks ligipääs kohustuslikult otse
ligipääs, siis peaks lõige 3 viitama vaid neile sätetele, millisel juhul on ette nähtud võimalus mitte
otseseks ligipääsuks. Teeme ettepaneku parandada artikli 18 lõiget 3 selliselt, et see viitaks vaid
sellistele sätetele, kus on otse ette nähtud mitte otsene ligipääs.
Artikli 30 lõige 1 – JVA teavitamiskohustus olulistest dokumentidest kohustatud isikutele
Dokumentide edastamise/nendest teavitamise nõue on oluline, et tagada võimalus vastata kõikidele
AML/CFT regulatsiooni nõuetele. Ilma dokumentide edastamiseta ei saa tagada, et kohustatud isikutel
on piisav võimalus järgida oma kohustusi ja kohustuslikud muudatused teha õigeaegselt. Tagamaks
täienduste ja uute nõuete ajakohane ülevõtmine tuleks ette näha, et JVA teeb dokumendid teatavaks
koheselt (immediately) või mingi aja jooksul (make information available within … days from revieving
the final document). Teeme ettepaneku täiendada sätet selliselt, et see kohustaks JVA-d tegema
olulisi dokumente teatavaks koheselt või teatud mõistliku perioodi jooksul. Artikli 30 lõike 1
täpsustamisel tuleks lähtuda asjaolust, et tegemist on kohustatud isiku jaoks sama tähtsate
muudatustega, kui sanktsiooni regulatsiooni puudutavate muudatustega ning seega tuleks lähtuda
analoogiast (sama artikli lõige 3).
Artikli 33 lõige 5 – Kodu e päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalvete arvamuste erisusel teeb
soovituse AMLA. Järelevalve tulemused mõjutavad oluliselt kohustatud isikuid, samuti on oluline, et
võimaliku probleemi korral võetakse meetmeid võimalikult kiiresti ning ajakohaselt. Seetõttu ei ole
lisaks järelevalve protsessidele; JVA vaidlustele; AMLA soovituse praktikas rakendamisele,
proportsionaalne ning AML/CFT eesmärke tagav, et AMLA annab oma nõusoleku ühe kuu jooksul
vaidluse saamisest. AML/CFT toimib vaid siis, kui protsess võimalike puuduste kõrvaldamiseks toimub
võimalikult kiiresti. Ettepanek täiendada sätet viisil, et AMLA seisukoht eriarvamuste osas peab
tulema maksimaalselt 15-20 päeva jooksul.
Artikli 39 lõige 1 – Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud saavad olla vastutavad 2021/420
määruse rikkumise eest. Rikkumiste eest vastutuse määramine on hetkel määratud terve määruse
ulatuses sõltumata rikkumise liigist, laadist või ulatusest. Tagamaks vastutuse ulatus, vastutuse
arusaadavus ning paremini ära hoida rikkumisi peaks olema täpselt viidatud rikkumised, mille eest
kohustatud isikud vastutavad, ebaproportsionaalne on viide mistahes rikkumiste eest ning seda kogu
määruse ulatuses. Teeme ettepaneku täiendada sätet viidetega täpsetele artiklitele määruses,
milliste rikkumiste eest saab kohustatud isik vastutada.
Artikli 40 lõike 3 punktid a ja b – Sanktsioonimäärad krediidiasutustele
Meie hinnangul ei ole sanktsioonimäärade tõstmine sellises ulatuses piisavalt motiveeritud. Kui palju
on määratud kehtiva regulatsiooni kohaselt maksimaalseid trahve ning on näha, et need ei ole
adekvaatselt mõjunud ning täitnud oma ennetavat funktsiooni? Sanktsioonimäära tõstmine nii
resoluutselt ei ole piisavalt põhjendatud. Teeme ettepaneku kaaluda kehtiva maksimaalse
sanktsioonimääraga 5 000 000 eurot jätkamist.
Artikli 4115ike 1 punkt e —Muud sanktsioonimehhanismid lisaks haldustrahvidele
Artikli 41 lôike 1 punkti e puhul ei ole tegemist proportsionaalse karistusega. Lôikes I on vâlja toodud,
et tegemist on kergemate karistusega, kui artiklis 40 nimetatud haldustrahvidega,siis trahv on
vàiksema riivega kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Ei ole kuidagi pôhjendatud, et suurte
rikkumiste eest tehakse trahve, aga vâikeste rikkumiste eest tunnistatakse luba kehtetuks. Teeme
ettepaneku "te vâlja jâtta vôi parandada regulatsiooni selliselt, et tegevusloa kehtetuks
tunnistamise ôigus Saab olla suurte, raskete ja korduvate rikkumiste eest.
Artikli 42 lôiked 4 ja 5 —Füüsiliste isikute vastutus
Hinnanguliselt sama pôhimôte on juba tagatud artikli 39 lôikega 3. Artikkel 42 rââgib JVA poolt vôetud
meetmete ja sanktsioonide avaldamisest, aga lôiked 4 ja 5 ei kâsitle vôetud meetmete ja sanktsioonide
avaldamist ning on varasemalt juba regulatsioonissâtestatud. Teeme ettepaneku t6sta artikli 45
lôiked 4 ja 5 ümber vôi need lôiked kustutada.
Loodame, et Teil on vôimalik meie arvamusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tôkestamise paketi
edasise menetlemise kâigus arvestada.
Lugupidamisega,
Katrin Talihârm Reet Hââl
Eesti Pangaliit Eesti Liisingühingute Liit
Tegevdirektor Tegevdirektor
Saatja: Enn Riisalu <
[email protected]>
Saadetud: 15.09.2021 14:57
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Sören Meius <
[email protected]>
Koopia: 'Reet Hääl' <
[email protected]>; 'Katrin Talihärm'
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Pangaliidu ja Liisingliidu arvamus rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise paketi kohta
Tere,
Kirjale on lisatud Pangaliidu ja Liisingliidu arvamus rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta.
Lugupidamisega,
_
Enn RiisaluEesti PangaliitMaakri 30, 10145 Tallinn55 277 47