dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-138
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-115332-138 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice688 KB

Sisu (failidest)

Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-138 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Eesti Keskkonnaühenduste Koja esitatud arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 30.08.21 kell 14.30 – 15.15. Eesti Keskkonnaühenduste Koda teatas 27.08.21, et loobub ärakuulamisel osalemast. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Eesti Keskkonnaühenduste Koja poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja osaliselt arvestatud arvamusele. Avalikul väljapanekul Eesti Keskkonnaühenduste Koja esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus: Eesti Keskkonnaühenduste Koja arvamus: Riigikogus on menetlemisel Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 309 SE, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad täisehitamise eest. Paraku on selle õige eesmärgi täitmiseks seatud eelnõus tingimused, mis töötavad põllumaade väärtuslikkuse säilimisele risti vastu. Põllumaa saab olla väärtuslik ja säilida väärtuslikuna üksnes siis, kui on tagatud head põllumajanduspraktikad ning kaitstud mullad, sh mullaelustik. Eelnõu rakendamine selle praegusel kujul ei täida eesmärki kaitsta mulla tervist, vaid otse vastupidi: soodustab erosiooni, intensiivset kasutust ning mullaelustiku vaesumist. Sellisena on eelnõu vastuolus nii Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat suunava strateegia Talust taldrikule eesmärkidega, Euroopa Liidu elurikkuse kaitse eesmärkidega kui ka Eesti Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 eesmärkidega. Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis Riigikogu maaelukomisjonile ettepaneku eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/5072_309%20SE.pdf. Tartu üldplaneering 2040 lähtub väärtuslike põllumaade käsitlemisel eelmainitud eelnõu põhimõtetest, mis on aga toidujulgeoleku tagamiseks liialt kitsas. Teeme ettepaneku täiendada väärtuslike põllumaade käsitlust Tartu üldplaneeringus järgnevalt: • lisada väärtuslike põllumaade hulka ka kõrge loodusväärtusega põllumaad ning täiendada väärtuslike põllumajandusmaade määratlust, samuti vastavat kaarti. Kõrge loodusväärtusega põllumaad https://pmk.agri.ee/et/pollumajanduskeskkonna- uuringud/uurimisvaldkonnad/klvpollumajandus on määratlenud Põllumajandusuuringute Keskus, kellel on olemas ka kaardiandmed; • täiendada tingimust "Väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine ei ole lubatud, kuid maastiku mitmekesistamiseks või keskkonnatingimuste parandamiseks võib väärtuslikule 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 põllumajandusmaale looduslikult lasta kasvada puudereal või väikesel puudesalul, ent puistu ei tohi halvendada juurdepääsu põllumajandusmaa massiivile ja selle sihtotstarbelist kasutamist." ning lisada lubatud maastikuelementide nimekirja ka hekid, mitmekesised rohumaaribad puude ja põõsastega, põllusaared, mardikapeenrad, kujuneda võivad märjad lontsikud. Samuti tuleb võimaldada selliste maastikuelementide rajamist, mitte üksnes tekkida laskmist; • "Rajades päikeseparke väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine maa-alal (vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist)." – selline tingimus on vajalik igal pool, mitte üksnes väärtuslikul põllumaal, teeme ettepaneku käsitlust vastavalt laiendada; • lisada päikeseparkide rajamise tingimustesse kaaskasutuse teema. Päikese- ja tuuleparkide maa-ala kaaskasutust tuleb soodustada, kuna see võimaldab efektiivsemat, loodussõbralikumat ning otstarbekamat maakasutust. Näiteks peaks olema päikese- või tuulepargi maa-alal soodustatud erinevad põllumajanduslikud tegevused nagu väärtusliku püsirohumaa kujundamine, niidukoosluste hooldamine, lammaste karjatamine, marjapõõsaistanduse rajamine, maitsetaimede kasvatamine ja paljud muud tegevused. Muuhulgas saavad päikese- ja tuuleparkide alad sobivalt kujundades ja hooldades olla väga tulemuslikuks põllumajandusmaastike elurikkuse toetajaks, näiteks tolmeldajate tugialaks või põllumajandusmaastikus lindudele pesitsuspaika pakkuvaks alaks. Kõik sisulised põhjendused täiendusettepanekute selgitamiseks leiab ülal viidatud Eesti Keskkonnaühenduste Koja kirjast Riigikogu maaelukomisjonile. Tartu Linnavalitsus eeltoodud arvamuste osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale nentides, et üldplaneeringus on väärtuslikud põllumajandusmaad määratud ja seatud neile kaitse- ja kasutustingimused tulenevalt eesmärgist säilitada kasutuses olevaid põllumajandusmaid sihtotstarbeliselt ning vähendada kõrge viljelusväärtusega põldude täisehitamist. Eelnev tähendab, et põllumajandusmaale seatud kaitse- ja kasutustingimustes on valdavad erinevad tegevuskeelud, vähemal määral on kasutustingimustes seatud võimalusi ja erisusi, mis võimaldavad põllumajandusmaade kasutamist muuks kui põllumajanduslikuks otstarbeks. Linn ei arvesta ettepanekut lisada väärtuslike põllumaade hulka ka kõrge loodusväärtusega põllumaad ning täiendada väärtuslike põllumajandusmaade määratlust, samuti vastavat kaarti, sest üldplaneeringu raames on analüüsitud ökoloogilise rohelise võrgustiku paiknemist ning on lisatud uusi rohelise võrgustiku kohaliku tasandi elemente eesmärgiga parandada rohelise võrgustiku kui terviku sidusust. Sel moel on põllumajanduslikule maakasutusele seatud olulisi kitsendusi, mis otseselt või kaudselt mõjutab ka põllumaade loodusväärtust. Linn põhjendab, et ruumilise lahendusena näeb üldplaneering põllumajandusmaadel ette hulgaliselt rohelise võrgustiku lokaalseid ja sidusaid maastikuelemente, milleks on jõgede, järvede ja kraavide äärsed põllumajanduslikust kasutusest välja jäetud looduslikud rohealad. Põllumajandusmaade kõrge loodusväärtus ongi olulisel määral seotud poollooduslike taimestiku ja maastikuelementide osatähtsusega põllumajandusmaastikus, maastikulise mosaiiksususega ja teisalt põllumajandusliku maakasutuse ja tootmise madala intensiivsusega. Suurte põllumassiivide piirkonnas, kus metsasust ja maastikuelemente napib, on rohelise võrgustiku sidusalaks ja piirkonda tasakaalustavaks maakasutuse tüübiks määratud püsirohumaad (püsirohumaa, tagasi rajatav püsirohumaa või keskkonnatundlik püsirohumaa). 3 Rohumaad on loomastikule metsatukkade vaheliseks rändeteeks, pakkudes samas ka toidubaasi taimetoidulistele ulukitele ning pesapaiku avamaastiku lindudele. Suureneb ka elupaikade mosaiiksus. Püsirohumaad aitavad säilitada piirkonna liigirikkust ning on seega oluliseks rohelist võrgustikku ja põllumaade loodusväärtust toetavaks elemendiks. Linn arvestab ettepanekuga täiendada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade kasutamise üldtingimusi maastikuelementide osas ja samuti tingimusi päikeseparkidega seotud maakasutuse osas. Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud ning selgitanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister 4 Lisa(d): protokoll Lisaadressaadid: Eesti Keskkonnaühenduste Koda Margus Hendrikson 715 5885 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel