Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-138
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Eesti Keskkonnaühenduste Koja
esitatud arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis
30.08.21 kell 14.30 – 15.15. Eesti Keskkonnaühenduste Koda teatas 27.08.21, et loobub
ärakuulamisel osalemast.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Eesti Keskkonnaühenduste Koja
poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja osaliselt arvestatud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Eesti Keskkonnaühenduste Koja esitatud kirjalik arvamus,
Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Eesti Keskkonnaühenduste Koja arvamus: Riigikogus on menetlemisel Maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu 309 SE, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad
täisehitamise eest. Paraku on selle õige eesmärgi täitmiseks seatud eelnõus tingimused, mis
töötavad põllumaade väärtuslikkuse säilimisele risti vastu. Põllumaa saab olla väärtuslik ja
säilida väärtuslikuna üksnes siis, kui on tagatud head põllumajanduspraktikad ning kaitstud
mullad, sh mullaelustik. Eelnõu rakendamine selle praegusel kujul ei täida eesmärki kaitsta
mulla tervist, vaid otse vastupidi: soodustab erosiooni, intensiivset kasutust ning
mullaelustiku vaesumist. Sellisena on eelnõu vastuolus nii Euroopa Liidu
põllumajanduspoliitikat suunava strateegia Talust taldrikule eesmärkidega, Euroopa Liidu
elurikkuse kaitse eesmärkidega kui ka Eesti Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava aastani 2030 eesmärkidega. Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis Riigikogu
maaelukomisjonile ettepaneku eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda
oluliselt täiendada https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/5072_309%20SE.pdf. Tartu
üldplaneering 2040 lähtub väärtuslike põllumaade käsitlemisel eelmainitud eelnõu
põhimõtetest, mis on aga toidujulgeoleku tagamiseks liialt kitsas. Teeme ettepaneku täiendada
väärtuslike põllumaade käsitlust Tartu üldplaneeringus järgnevalt:
• lisada väärtuslike põllumaade hulka ka kõrge loodusväärtusega põllumaad ning täiendada
väärtuslike põllumajandusmaade määratlust, samuti vastavat kaarti. Kõrge
loodusväärtusega põllumaad https://pmk.agri.ee/et/pollumajanduskeskkonna-
uuringud/uurimisvaldkonnad/klvpollumajandus on määratlenud Põllumajandusuuringute
Keskus, kellel on olemas ka kaardiandmed;
• täiendada tingimust "Väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine ei ole lubatud, kuid
maastiku mitmekesistamiseks või keskkonnatingimuste parandamiseks võib väärtuslikule
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
põllumajandusmaale looduslikult lasta kasvada puudereal või väikesel puudesalul, ent
puistu ei tohi halvendada juurdepääsu põllumajandusmaa massiivile ja selle
sihtotstarbelist kasutamist." ning lisada lubatud maastikuelementide nimekirja ka hekid,
mitmekesised rohumaaribad puude ja põõsastega, põllusaared, mardikapeenrad, kujuneda
võivad märjad lontsikud. Samuti tuleb võimaldada selliste maastikuelementide rajamist,
mitte üksnes tekkida laskmist;
• "Rajades päikeseparke väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb tagada viljaka
mullaressursi säilimine maa-alal (vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist)." –
selline tingimus on vajalik igal pool, mitte üksnes väärtuslikul põllumaal, teeme
ettepaneku käsitlust vastavalt laiendada;
• lisada päikeseparkide rajamise tingimustesse kaaskasutuse teema. Päikese- ja tuuleparkide
maa-ala kaaskasutust tuleb soodustada, kuna see võimaldab efektiivsemat,
loodussõbralikumat ning otstarbekamat maakasutust. Näiteks peaks olema päikese- või
tuulepargi maa-alal soodustatud erinevad põllumajanduslikud tegevused nagu väärtusliku
püsirohumaa kujundamine, niidukoosluste hooldamine, lammaste karjatamine,
marjapõõsaistanduse rajamine, maitsetaimede kasvatamine ja paljud muud tegevused.
Muuhulgas saavad päikese- ja tuuleparkide alad sobivalt kujundades ja hooldades olla
väga tulemuslikuks põllumajandusmaastike elurikkuse toetajaks, näiteks tolmeldajate
tugialaks või põllumajandusmaastikus lindudele pesitsuspaika pakkuvaks alaks. Kõik
sisulised põhjendused täiendusettepanekute selgitamiseks leiab ülal viidatud Eesti
Keskkonnaühenduste Koja kirjast Riigikogu maaelukomisjonile.
Tartu Linnavalitsus eeltoodud arvamuste osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale
nentides, et üldplaneeringus on väärtuslikud põllumajandusmaad määratud ja seatud neile
kaitse- ja kasutustingimused tulenevalt eesmärgist säilitada kasutuses olevaid
põllumajandusmaid sihtotstarbeliselt ning vähendada kõrge viljelusväärtusega põldude
täisehitamist. Eelnev tähendab, et põllumajandusmaale seatud kaitse- ja kasutustingimustes
on valdavad erinevad tegevuskeelud, vähemal määral on kasutustingimustes seatud võimalusi
ja erisusi, mis võimaldavad põllumajandusmaade kasutamist muuks kui põllumajanduslikuks
otstarbeks.
Linn ei arvesta ettepanekut lisada väärtuslike põllumaade hulka ka kõrge loodusväärtusega
põllumaad ning täiendada väärtuslike põllumajandusmaade määratlust, samuti vastavat kaarti,
sest üldplaneeringu raames on analüüsitud ökoloogilise rohelise võrgustiku paiknemist ning
on lisatud uusi rohelise võrgustiku kohaliku tasandi elemente eesmärgiga parandada rohelise
võrgustiku kui terviku sidusust. Sel moel on põllumajanduslikule maakasutusele seatud olulisi
kitsendusi, mis otseselt või kaudselt mõjutab ka põllumaade loodusväärtust.
Linn põhjendab, et ruumilise lahendusena näeb üldplaneering põllumajandusmaadel ette
hulgaliselt rohelise võrgustiku lokaalseid ja sidusaid maastikuelemente, milleks on jõgede,
järvede ja kraavide äärsed põllumajanduslikust kasutusest välja jäetud looduslikud rohealad.
Põllumajandusmaade kõrge loodusväärtus ongi olulisel määral seotud poollooduslike
taimestiku ja maastikuelementide osatähtsusega põllumajandusmaastikus, maastikulise
mosaiiksususega ja teisalt põllumajandusliku maakasutuse ja tootmise madala
intensiivsusega.
Suurte põllumassiivide piirkonnas, kus metsasust ja maastikuelemente napib, on rohelise
võrgustiku sidusalaks ja piirkonda tasakaalustavaks maakasutuse tüübiks määratud
püsirohumaad (püsirohumaa, tagasi rajatav püsirohumaa või keskkonnatundlik püsirohumaa).
3
Rohumaad on loomastikule metsatukkade vaheliseks rändeteeks, pakkudes samas ka
toidubaasi taimetoidulistele ulukitele ning pesapaiku avamaastiku lindudele. Suureneb ka
elupaikade mosaiiksus. Püsirohumaad aitavad säilitada piirkonna liigirikkust ning on seega
oluliseks rohelist võrgustikku ja põllumaade loodusväärtust toetavaks elemendiks.
Linn arvestab ettepanekuga täiendada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade
kasutamise üldtingimusi maastikuelementide osas ja samuti tingimusi päikeseparkidega
seotud maakasutuse osas.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud
ning selgitanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Tartu Linnavolikogu
on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et
üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu
eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
4
Lisa(d): protokoll
Lisaadressaadid: Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
5