24.08.21 kell15.30- 16.00- Paju Arendus.
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Tartu Linnavalitsuse esindaja Indrek Ranniku (IR) põhjendab vajadust munitsipaalomandis oleva
haridusasutuse jaoks maa reserveerimiseks kogu Ihaste linnaosa huvides. Ärimaa asukoha muutmine
tulevikus ÜP-d muutva detailplaneeringu teema, kaasaarvatud ettepaneku osas ärimaa ja elamumaa
asukohtade vahetamiseks. Reno Laidre-kõnealune maatükk 22 ha, väiksemaid muudatusi sab teha
ka ÜP-d otseselt muutmata. IR avab vaidluste tausta, lahendus detailsem kui ÜP-s tavaline.
Erakooli osas nendivad linnavalitsuse esindajas, et munitsipaal või riigikool on elanike jaoks kindlama
tulevikuperspektiivida, ei muud asukohta oludest sõltuvalt. Kohalik omavalitsus ei saa piirkonnas
erakooli olemasolu tagada. Katrin Raid (KR) tõstatab küsimuse ajalisest perspektiivist. LV
kommenteerib, et tegu on ainsa kohaga linnaosas haridusasutuse funktsiooni jaoks.
Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku arvamuse.
Protokollis Margus Hendriksan 0):i{-
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-136
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Paju Arendus OÜ esitatud
arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 24.08.21
kell 15.30 – 16.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Paju Arendus OÜ üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Paju Arendus OÜ esitatud kirjalik arvamus, Tartu
Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Paju Arendus OÜ arvamused:
Ettepanek 1: Ihaste tee 18 krundi kaguossa on kavandatud ÜHP maa-ala UI5
ehitustingimustel. Juhtotstarbe kirjelduse kohaselt on tegemist haridusasutuse maa-alaga, mis
on riigi või munitsipaalomandis oleva koolieelse lasteasutuse hoone ja põhikooli või
kutseõppeasutuse või gümnaasiumi õppehoone maa-ala. Palume üldplaneeringus muuta maa-
ala otstarve ja ehitustingimused ärimaaks, KA7 sarnastel ehitustingimustel.
Põhjendus:
a) Antud piirkonnas, kesklinna suunas asuvad ulatuslikud munitsipaal- ja riigi omandis olevad
sarnase otstarbega ÜM alad (Lammi 17 ja 17a kruntidel- pindalaga ca 63 470 m2), mis
võimaldavad riigil ja omavalitsusel rahuldada kõik piirkonnas vajalikud perspektiivsed
riiklikud ja kohalikud ühiskondlikud vajadused.
b) Üldplaneeringust ega ka muudest linna arengudokumentidest ei tulene selget põhjendust,
et just Ihaste tee 18 krundil oleks täiendava munitsipaal- või riigi omandis oleva
haridusasutuse vajalik või mingis ajalises perspektiivis selgelt kavandatud.
c) Antud otstarbe kirjeldus on liiga kitsas ja annab võimaluse maad kasutada üksnes
munitsipaal- või riigi omandis oleva haridusasutuse tarvis. Praeguses sõnastuses välistaks see
nt eraomandis oleva haridusasutuse rajamise võimalikkuse.
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
d) Antud otstarbe kirjeldus ja käsitlus on ka sel põhjusel liiga kitsas, et see on piiratud
konkreetselt ”haridusasutuse” käsitlusega. See ei võimalda rajada nt eraomandis olevaid muid
hoolekande asutusi vms mis muidu erakapitali toel võimalikud oleksid.
e) Nagu ka ärimaadel KA7 aladel, ei välista maa-ala juhtotstarbe ja ehitustingimuste
muutmine ärimaaks KA7 sarnastel tingimustel maa-ala kasutusele võtmist vajaduse
tekkimisel munitsipaal- või riigi huvides, kui selleks peaks vajadus siiski tekkima.
Seetõttu palume otstarve ja ehitustingimused määrata laiemana ja mitte siduda seda ainult riigi
või kohaliku omavalitsuse omandi kaudu realiseerimise võimalikkusega. Maa-ala on eramaa
ja erakapitali toel asutuste rajamine võiks olla samuti lubatud. Juhul, kui meie ettepanekut
mingil põhjusel ei arvestata ja erakapitali algatusel põhinevad tegevused piiratakse
üldplaneeringuga, siis palume põhjenduses konkreetselt välja tuua – kes (riik või linn) ja kuna
kavatseb antud maa-ala omandada ja millal on kavandatud sellele maa-alale riigi või kohaliku
omavalitsuse haridusasutuse ja millise haridusasutuse rajamine.
Ettepanek 2: Ihaste tee 18 krundil (Nõlvaku 34 piiri ääres) on sik-sakilise tagurpidi u-kujuga
konkreetne H tähisega roheala. Juhtotstarbe kirjelduse kohaselt on tegemist rohealaga, mis on
peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi,
parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Palume üldplaneeringus
muuta maa-ala EV UI3 alaks.
Põhjendus: Antud roheala kuju on määratud üldplaneeringu faasis liigse detailsusega. Nimelt
moodustab antud roheala (Ihaste tee 18 krundi osas) tagurpidi väga detailse U kujulise ringi
ümber Nõlvaku 34 krundi. Maa-alal asub täna kõrgepinge õhuliin, perspektiivse
tänavakoridori ala äär ning väike toomingatest ja ülekasvanud ja lamanduvatest kaskedest
koosnev ala. Arvestades, et ei ole looduslikku ega muud põhjendust, miks antud roheala peaks
just seal ja sellises detailsuses ning kujuga määratuna paiknema ümber Nõlvaku 34 krundi,
siis palume määrata ala EV UI3 alaks.
Ettepanek 3: Ihaste tee 18 krundil perspektiivsest jaotusmagistraaltänavast kesklinna suunas
kulgev ala on määratud osaliselt EK KA3 alaks ja osaliselt EV KA2 alaks. Antud ettepanek
käsitleb ala, mis on üldplaneeringu kohaselt tähistatud EV KA2 alana. Juhtotstarbe kirjelduse
kohaselt on tegemist üksik- ja kaksikelamute ning ridaelamute ehitamiseks kavandatud alaga.
Korterelamuid antud piirkonda ehitada ei lubata. Lisaks on antud tingimus, et vältimaks
suuremahuliste hoonete kavandamist alale, määratakse ühe hoone suurimaks lubatud
ehitisealuseks pinnaks 350m². Palume üldplaneeringus muuta kogu perspektiivsest jaotus
magistraaltänavast kesklinna suunda jääv maa-ala EK KA3 alaks.
Põhjendus:
a) Jaotusmagistraaltänav eraldab sisuliselt Ihaste ja Annelinna omavahel. Uuema aja
Annelinnale on pigem omaseks saanud kaasaegse arhitektuuri ja huvitava ruumikasutusega
uute elamualade loomine. Positiivse analoogse näitena lähim Linnupargi arendusala. Sellised
alad jäävad tervikuna mõjuma, kui selleks on piisavalt ruumi ja mastaabid võimaldavad
loomingulisi lahendusi pakkuda. Seetõttu teeme ettepaneku, määrata kogu ala – sarnaselt
Ihaste tee 18 krundile Idaringtee vastu määratud EK aladega – EK alaks.
b) Üldplaneeringu idee järgi on linnalise keskkonna tihendamine olemasoleva infrastruktuuri
jms kasutusele võttes linna arengu kohane. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on seatud
3
põhimõtteks elamuehitusel korterelamute eelistamine asustusüksuses. Sellest lähtuvalt on
hõreda ja väikese ehitisealuse pinnaga (vt nõue – kuni 350 m2!!) hoonete ehitustingimuste
määramine antud alal selgelt linnalise keskkonna ressursside alakasutamine. Alal on olemas
head liikumisvõimalused, on olemas tehnovõrkude võimsused, läheduses vajalikud teenused
ja kaubandus jms mis kõik soosivad korterelamualade arengut.
Ettepanek 4: Ihaste tee 18 krundi keskmes (perspektiivsest jaotustänavast kesklinna suunas)
paiknevad kaks roheala. Juhtotstarbe kirjelduse kohaselt on tegemist rohealaga, mis on
peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi,
parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Palume üldplaneeringus
muuta maa-alad (vt lisatud skeemil näidatud ulatust) EK KA3 alaks.
Põhjendus: Antud roheala kuju on määratud üldplaneeringu faasis liigse detailsusega ja oma
kujude tõttu piirab tulevikus heade arhitektuursete lahenduste leidmist krundi hoonestuse
planeerimisel. Arhitektuurivõistluse kaudu võib tulla lahendus, mis annab parema lahenduse
hoonete vahelise ruumi ja rohealade kujundamiseks. Kui seal ees on aga konkreetses
asukohas, liiga konkreetse kujuga ja selge loogilise põhjenduseta roheala, siis on tervikliku ja
arhitektuurselt huvitavate ideede loomiseks juba ees parameetrid, mis võivad lahendust
piirata.
Arvestades, et ei ole looduslikku ega muud põhjendust, miks antud rohealad peaks just seal ja
sellises detailsuses määratuna paiknema, siis palume määrata ala EK KA3 alaks ja jätta
vabadus arhitektuurse tervikliku keskkonna loomiseks.
Ettepanek 5: Ihaste tee 18 krundi Idaringtee poolsel küljel on kavandatud ärimaa ala. Palume
üldplaneeringus vahetada ärimaa ja EK maa-alade asukohad.
Põhjendus: a) Arvestades Idaringteelt maha sõidu olemasolevat asukohta, palume alade
asukohad vahetada nii, et ärimaa krunt hakkaks asuma Idaringteelt saabudes vasakut kätt. See
võimaldab korterelamualal paremate lahendusvariantide teket ning eraldab elamuala
mahasõidu asukohast tulenevalt ärimaast. Lisatud skeem ettepanekute kohta.
Tartu Linnavalitsus eeltoodud arvamuste osas mittearvestavale seisukohale selgitades linna
seisukohta, et 1. ettepanekus käsitletav ala on vajalik jätkuvalt hoida haridusasutuse
ehitamiseks. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutus ei pea olema seotud otseste linna
ehitusplaanidega, sest selle arvestusperiood on teistest strateegilistest dokumentide ajakavast
pikem. Üldplaneering ei sätesta haridusasutuse ehitamise ja maa omandamise tähtaegu,
nimetud tegevused on reguleeritud muude õigusaktidega. Kirjas viidatud muud ühiskondlike
hoonete alad on mõeldud sotsiaalhoolekande asutustele, mitte haridusasutustele. Samuti ei asu
need olemasoleva elamupiirkonna keskmes, nagu seda on Ihaste tee 18 krundi baasil
planeeritud vastav maa-ala. Linn ei leia ka, et otstarbekas oleks maa-ala käsitleda ärimaana
KA 7 toodud tingimustel, kuna planeeringuga väljendatakse selget huvi hoida maa-ala
munitsipaalomandis olevale haridusasutusele. Linn kavandab maa ala omandamist ja märgib
selle üldplaneeringus vastavalt.
2. 3. 4. 5. ettepanek - mitte arvestada. Üldplaneering annab vastavate juhtotstarvetega maa-
alade põhimõttelised asukohad, mille asukohta on võimalik põhjendatud vajadusel täpsustada
detailplaneeringuga. Linn leiab, et kavandatud rohealad on sidusad ja hästi ühendatud linna
rohevõrku.
4
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud
ning selgitanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Tartu Linnavolikogu
on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et
üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu
eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d): protokoll
3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
5
Lisaadressaadid:
Paju Arendus OÜ
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
6